Eesti pidu Võru vallas

Transkriptio

1 Nr 2 (116) MÄRTS 2016 Hind 0.35 RAHA KORRAKAITSE TUNNUSTUS KOOL SPORT Valla eelarve tõotab tegusat aastat. lk 2 Võru vald läbi politseinike vaatevinkli. lk 3 Iseseisvuspäeval jagati aunimetusi ja tänukirju. lk 4 5 Võrumaa gümnasistid pidasid maskiballi. lk 5 Roosisaarelt maailma suusanõlvu vallutama. lk 6 Eesti pidu Võru vallas Ühisfotol on tänavused Võru valla tänukirjade ja aunimetuste saajad. Pildilt puuduvad Elvi Määr, Tarmo Jürisaar ja Kaia Voitka. Foto: Maidu Jaason Vastuvõtul, mille Võru vallavanem Georg Ruuda ja vallavolikogu esimees Priit Süüden korraldasid 23. veebruaril Eesti iseseisvuspäeva puhul, olid teenitult au kohal tänavused tänukirjade ja aunimetuste ja saajad. Mida ma veel hoian, keda ma veel kaitsen, kui mitte sind, mu kodune maa? kõlasid piduliku sündmuse alustuseks Leelo Tungla luuleread. Mõnusa koduse meeleolu lõi vastuvõtul Tuule Kann eesti kandlelugudega. Igapäevaeluga ühendas selle päeva ja pidulised aga Georg Ruuda, puudutades aastapäevakõnes muu hulgas ärevaid sündmusi maailmas. Muutub maailm, muutub Eesti, muutub ka 25aastane Võru vald. Kuidas mõjutab valda haldusreform, näitab ehk juba lähitulevik. Loe ka lk 4 5 Heino Vildo sai Võrumaa kõrgeima autasu Eesti Vabariigi aastapäeva puhul välja antava Võrumaa kõrgeima autasu Võrumaa vapimärgi pälvis tänavu Võru muusikakooli flöödiõpetaja ja Võru puhkpilliorkestri dirigent Heino Vildo. Vapimärgi värske kavaler on osalenud Võru puhkpilliorkestri juhtimises juba 39 aastat. Heino Vildo asutatud noorte flöödiansamblis sirguvad edukad noored muusikud, paljud tema õpilased on pälvinud tunnustust üleriigilistel konkurssidel. Pika aja jooksul on ta taganud Võrumaa puhkpillimuusika traditsiooni jätkusuutlikkuse. Võrumaa vapimärk antakse elutöö eest inimesele, kes on oma töö ja teenetega oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule. Heino Vildo esitas Võrumaa vapimärgi kavaleriks Võru muusikakool. VVT Parksepa koolil on oma fond Parksepa keskkooli juurde loodi hiljaaegu selle arengut toetav fond MTÜ Parksepa Kooli Arengufond. Kooli direktor Ilmar Kesselmann ütles, et fondi loomiseks andis tõuke vilistlane Kaido Parv, kes soovis toetada sel õppeaastal kooliteed alustanud 1. klassi õpilasi. Arutelu tulemusena lepiti kokku, et kõik 1. klassi õpilased saavad 50 eurot ja ülejäänud raha 3900 eurot läheb kooli õpilaste ja õpetajate motiveerimise ning toetamise fondi. Minu soov on nüüd leida hästi töötav Käsitöönäitus taas tulekul tuumik, et suudaksime valida ka õiged toetusvaldkonnad, lisas koolijuht. Kõik inimesed, kes tahavad, et Parksepa koolil läheks hästi õpilased, õpetajad, lastevanemad, vilistlased, on oodatud aga fondi toetama. Loodan fondist suurt kasu koolirahvale ja loomulikult ootan annetajaid, et meie inimeste edule kaasa aidata, ütles Ilmar Kesselmann. Eraldi tänas ta Evelyn Tõnistet Võrumaa arenguagentuurist, kes aitas fondi juriidiliselt vormistada. VVT Valla käsitöönäitus toimub tänavu 28. märtsist 1. aprillini, kohaks on nagu ikka vallamaja saal. Osalevad seekord ainult täiskasvanud. Väga ootame osa võtma mehi! Esemeid võetakse vastu 28. märtsi hommikul alates kella 10st. Palume lisada sildid tegija nimega. Näitus on avatud 1. aprillini iga päev kella Lõpetamine ja osavõtjate tunnustamine toimub 1. aprillil kell 14. Korralduskomisjon FOTOKONKURSS VÕRU VALD 25 INIMESED, PAIGAD, SÜNDMUSED MINU VALD AASTAL 2016 Nõuded fotole: fotol peab olema pealkiri/nimi ja foto autori nimi (võib olla juures ka pildi saamise lugu, koht, sündmuse kirjeldus jm lisainfo) foto väikseim külg peab olema minimaalselt 2400 pikslit (ehk 21 cm) või suurem lubatud on elementaarne töötlus (kontrast/heledus/tumedus jms) foto võib olla nii värviline kui mustvalge foto peab olema üles võetud Võru vallas või kujutama Võru valla inimesi/ sündmusi konkursil osalemisega annab foto autor loa oma fotot avalikult kasutada (Võru valla tutvustamisel, üritustel, meediaväljaannetes, trükistes) Ootame ühe osaleja kohta kuni viit fotot. Tööde esitamise lõpptähtaeg on 31. oktoober Fotod tuua digitaalsel infokandjal Parksepa keskkooli raamatukokku (Ruth Toots) või saata meiliaadressil: kodukotus.parksepa@mail.ee. Parimaid tunnustab Võru vallavalitsus. Oma lemmikfoto saab valida igaüks MTÜ Kodukotus Parksepa Facebooki lehel! Parimatest ja äramärkimist väärinud fotodest antakse välja fotoraamat. Konkursi korraldavad Võru vald ja MTÜ Kodukotus Parksepa.

2 2 VÕRU VALLA TEATAJA MÄRTS 2016 Valla eelarve tõotab tegusat aastat Riina Laanelepp, Võru valla finantsnõunik Võru valla tänavune eelarve on 5,3 miljonit eurot. Paaril viimasel aastal on tulumaksu laekumine kasvanud 10%, see andis aluse teha tänavune tulumaksu laekumise prognoos taas 5% suurem kui mullu. Kui inimeste sissetulekud kasvavad ja tulumaksu laekub enam, kasvavad ka omavalitsuse võimalused investeeringuid teha ja elukeskkonda parandada. Valla teine suurem tulu on on riigieelarvest eraldatav tasandusfond. Ka see on tänavu suurem kui eelmisel aastal. Kokku võimaldab see tõsta valla ja kõigi valla allasutuste töötajate palka 7 8%, samuti eraldada rohkem raha nende valdkondade tarvis, kus on tulnud senini kokku hoida, näiteks teede korrashoiuks, tänavavalgustuse rajamiseks, haljastuseks jne. Eelarve võimaldab täita valla lasteaedade, koolide tänavused remondikavad ning suuremate kärbeteta ka vallas tegutsevate seltside ja ühingute toetusetaotlused. Kuu võrra pikendatakse Väimela tervisekeskuse lahtiolekuaega. See jääb kevadel avatuks 15. maini, sügisel alustab tööd aga 15. septembrist. Võru vald plaanib taas osaleda hajaasustuse programmis. Tänavu eraldatakse selleks 5000 eurot rohkem kui möödunud aastal kokku eurot. Täpsemat infot programmi kohta jagame siis, kui see taotluste vastuvõtuks avatakse. Vald teeb tänavu ka ühe annetuse, eraldades 5000 eurot Võru Katariina kiriku renoveerimise fondi. Eelarve on üle mitme aasta jälle päris suur selleks, et jätkata olulisi investeeringuid ning pakkuda vallarahvale kvaliteetseid ja mitmekülgseid teenuseid. Kalmer Puusepp, abivallavanem: Tulud Kulud Nimetus Summa ( ) Füüsilise isiku tulumaks Maamaks Riigilõivud 8614 Laekumised haridusasutuste omatuludest Laekumised kultuuri- ja kunstiasutustest kokku 2600 Laekumised spordiasutuste majandustegevusest Laekumised sotsiaalasutuste majandustegevusest 2200 Laekumised elamu- ja komm. majandustegevusest Laekumised keskkonnaasutuste majandustegevusest 1750 Laekumised üldvalitsemisasutuste maj.tegevusest 750 Kaupade ja teenuste müük Valitsussektorisisesed toetused (jooksvateks k) 9710 Tasandusfond Toetusfond Laekumine vee erikasutusest Saastetasud 200 Intressitulu 100 TULUD Aasta alguse jääk KOKKU Nimetus Summa ( ) Vallavolikogu Vallavalitsus Reservfond Muud üldised valitsussektori teenused Valitsussektori võla teenindamine Maanteetransport Transpordikorraldus Üldmajanduslikud arendusprojektid Tänavate korrashoid Haljastus Muu keskkonnakaitse Tänavavalgustus Muu elamu- ja kommunaalmajandustegevus 9870 Sporditegevus Väimela tervisekeskus Laste huvialamajad ja -keskused Noorsootöö ja noortekeskused Vaba aja üritused 5620 Puiga raamatukogu Kulud Nimetus Summa ( ) Parksepa raamatukogu Kirepi raamatukogu Parksepa rahvamaja Puiga rahvamaja Kultuuriüritused Seltsitegevus Vallaleht 7450 Jaani koolimaja 6480 Väimela lasteaed Puiga lasteaed Parksepa lasteaed Lasteaia kohamaks teistele omavalitsustele Puiga põhikool Puiga põhikool riigieelarvest Parksepa keskkool (kaudsed kulud) Parksepa keskkool (põhikool riigieelarvest) Parksepa keskkool (gümnaasium riigieelarvest) Koolikoha eest tasumiseks teistele omavalitsustele Õpilasveo eriliinid Haridusüritused Koolitoit, Parksepa keskkool Koolitoit, Puiga põhikool Muu haridus, sh hariduse haldus Hooldajatoetus Eakate sotsiaalhoolekandeasutused Koduteenus Ühekordsed toetused eakatele Küttepuude toetus 6300 Eakate päevakeskus 9000 Sünnitoetus Sünnitoetus lapse aastaseks saamisel 3250 Kooli mineva lapse toetus 3000 Koolitoidutoetus 2500 Ühekordne toetus peredele Matusetoetus 8700 Transporditoetus 2600 Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele Riiklik toimetulekutoetus Muu sotsiaalne kaitse, sh haldus KULUD Laenude tasumine KOKKU Allikas: Võru vallavalitsus Investeeringuteks läheb valla eelarvest tänavu eurot, sellele lisandub eurot riigieelarvest. Selle raha eest on kavas hulk renoveerimistöid valla lasteaedades ja koolides. Väimela lasteaias remonditakse pesuruumid, puhketuba ja direktori kabinet, Parksepa lasteaias saal ja magamisruumid. Puiga koolis on plaanis renoveerida tööõpetuse klass, lisaks uuendada selle sisustust. Veel on kavas soojustada Parksepas Kanariku 7 asuva sotsiaalmaja fassaadi ja vahetada seal aknad. Välja vahetatakse hulk vanu ja paigaldatakse ka mõned uued valvekaamerad: hange puudutab Puiga põhikooli, Parksepa lasteaeda ja Kose mänguväljakut. Investeeringud teede-ehitusse otsustatakse siis, kui lumi on sulanud ja saab selgeks, millised teelõigud kõige enam parandamist vajavad. Tänavavalgustus rajatakse sel aastal Ehitajate aiandisse Navil ja Võrumõisa teele. Koos linnaga on vallal töös jalg- ja rattatee rajamine Lõuna-Eesti haigla juurde. Projekti käigus valmib eraldi peenral kergliiklustee, mis kulgeb haiglani laululava juurest läbi metsa. Võru valla lõik algab linna piiril ristmikust pärast Võru Empakit. Tänavuses eelarves on ette nähtud eurot tee projekteerimiseks. Ühe suurema ostuna on vallal kavas soetada traktor koos lisaseadmetega, mis võimaldavad teha teedel harjamistöid, lükata lund ja niita muru. Traktori lisana ostetakse ka liiva- ja soolapuistur. See tehnika peaks andma võimaluse endal operatiivsemalt tegutseda, kui teenust ei saa näiteks kiiresti sisse osta vms. Muudatused sotsiaalõiguse valdkonnas Jaanuarist jõustusid Riigikogus vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) ning sotsiaalseadustiku üld osa seadus (edaspidi SÜS). Uue SHSiga soovitakse motiveerida kohalikke omavalitsusi kehtestama selged abi andmise reeglid. Eriti suurt rõhku pööratakse seaduses kohaliku omavalitsuse kohustusele hinnata inimese abivajadust. Abistamiskohustust tuleb vaadelda koosmõjus perekonnaseadusest tulenevate põhimõtetega. SÜS on üldseaduseks paljudele sotsiaalõiguse eriseadustele, sealhulgas sotsiaalhoolekande seadusele. SÜS sätestab sotsiaal õiguse põhimõisted, milleks on sotsiaalkaitse, hüvitis ning rahaline ja mitterahaline hüvitis selle liikidena, ja põhimõtted, milleks on inimväärikus, isiku omavastutus, solidaarsus, avaliku võimu selgitamis- ja abistamiskohustus, sotsiaalkaitse konfidentsiaalsus ning koostöö. Uus sotsiaalhoolekande seadus muutis kehtetuks aasta lõpuni kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse. Eelmise seaduse alusel kehtestatud omavalitsuse määrused kehtivad kuni uute määruste vastuvõtmiseni, kuid mitte kauem kui Seoses sellega peab Võru vallavalitsus üle vaatama, korrigeerima ja muutma seni kehtinud sotsiaalvaldkonda reguleerivad õigusaktid. Suurim muudatus puudutab sotsiaaltoetuste liigitust. Kui varem rääkisime sissetulekust sõltuvatest ja mittesõltuvatest toetustest, siis uue seaduse järgi ei ole sissetulekust mittesõltuvad toetused enam sotsiaaltoetused, vaid tegu on lihtsalt valla eelarvest makstavate toetustega. Sellised toetused on lapse sünnitoetus, matusetoetus, esimesse klassi astuja toetus, jõulutoetus lastele, jõulutoetus eakatele rahaliste vahendite piisavuse korral, Tšernobõli AEJ avarii likvideerimisel osalenu toetus ja hooldajatoetus. Nende toetuste taotlemisel ei võeta arvesse isiku ja tema perekonna sissetulekut, vaid need makstakse välja konkreetse asjaolu esinemise korral inimese esitatud avalduse alusel. Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused on lasteaia- ja koolitoidu kompenseerimise toetus, ravimi- ja ravitoetus, peretoetus, küttetoetus, kriisitoetus, vältimatu sotsiaalabi erakorraline toetus, toimetulekutoetus, vajaduspõhine peretoetus. Nende toetuste taotlemiseks peab inimene esitama vallavalitsusele põhjendatud taotluse ning ka oma abivajadust tõendama. Selleks on inimene kohustatud esitama dokumendid enda ja oma perekonna sissetulekute kohta. Vastavalt neile andmetele selgitab vallavalitsus välja, kas taotlus ja abivajadus on põhjendatud ning kui suur on toetussumma. Uue seaduse järgi peab vallavalitsus tegema otsuse toetuse saamise või mittesaamise kohta kümne tööpäeva jooksul pärast korrektse ja kõiki vajalikke andmeid sisaldava taotluse saabumist vallavalitsusse. Toetuse väljamaksmiseks on aega 30 kalendripäeva pärast vastava otsuse tegemist. Väljamakse tähtaja ületamisel on omavalitsusel kohustus maksta viivist. Kui toetuse saanud isik on esitanud puudulikke või valeandmeid, siis on vallavalitsusel õigus eraldatud toetus tagasi nõuda või tasaarveldada. Sama süsteem kehtib ka omavalitsuselt sotsiaalteenuste taotlemise korral. Sotsiaalteenused on jagatud kaheks. Ühe osa moodustavad teenused, mida vald ise pakub. Sellisteks teenusteks on koduteenus, täisealise isiku hooldus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, eluruumi tagamine, vältimatu sotsiaalabi. Tarvidusel võib vallavalitsus teenuste loetelu täiendada. Teise osa moodustavad sotsiaalteenused, mille saamist vald korraldab ehk ostab sisse. Sellisteks teenusteks on väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus, võlanõustamisteenus. Sotsiaalteenuste taotlemisel kehtivad samad põhimõtted mis eespool välja toodud sotsiaaltoetuste taotlemisel. Võru vallavalitsus on ette valmistanud uued sotsiaalvaldkonda reguleerivad õigus aktid, mis kinnitatakse toimuval Võru vallavolikogu istungil. Vastu võetud aktid avalikustatakse valla kodu lehel ja Riigi Teatajas ning nendega on kõigil isikutel võimalik lähemalt tutvuda. Küsimuste korral ning täpsema info saamiseks võib pöörduda Võru vallavalitsuse sotsiaaltöötajate poole. Inga Leelanss, vallasekretär

3 MÄRTS 2016 VÕRU VALLA TEATAJA 3 Võru vald läbi politseinike vaatevinkli Võru Valla Teataja palus Võru vallas nüüdseks aasta jagu piirkonnapolitseinikuna töötanud Elar Sarikul kommenteerida mullust aastat oma töömaal. Lisaks aitas trende uurida ning numbrite taha vaadata Võru ennetus- ja menetlustalituse juht Anti Paap. Kuritegude hulk on Võru vallas võrreldes varasemaga jäänud samale tasemele. Nii on aastatel registreeritud Võru vallas keskmiselt 70 kuritegu. Valdav osa neist on seotud auto juhtimisega purjuspäi, varguste või vägivallatsemisega. Purjus juhtide poolest paistab Võrumaa silma kogu Eesti vaates. Nii registreeriti mullu Võrumaal elaniku kohta peaaegu poolsada kriminaalses joobes juhti (kriminaalne joove on üle 1,5 promilli). Ma ei saa väita, nagu oleks Võrumaa elanik liiklusturvalisuse küsimustes kuidagi ükskõiksem või vaataks joobes juhtimisele läbi sõrmede. Puutume igapäevatöös pidevalt kokku inimestega, kes annavad teada joobekahtlusega autojuhtidest. Samuti saame uhkust tunda nende üle, kes on oskuslikult ise sekkunud, kui napsine inimene püüab äkki sõitu minna, kirjeldas Sarik. Oma osa joobes juhtide avastamisel on ka analüüsil. Üldjuhul ei lähe me liiklusesse joobes juhte õngitsema, pigem viime joobekontrolle läbi tiheda sõelana nendel aegadel ja kohtades, kus on suurem tõenäosus purjus autojuht kinni pidada. Kus on inimesi, seal ka juhtub Võru ennetusja menetlustalituse juht Anti Paap ning piirkonnapolitseinik Elar Sarik. Foto: Kaile Kabun Võru valla kuritegevustrendi mõjutab üksjagu asjaolu, et vald moodustab linna ümber rõnga. Nii valgub Võru linnamelu, liiklus ning inimeste argipäevane asjaajamine sageli linnast välja Võru valla aladele. Politseitöös arvestame, et jäika piiri Võru linna ja valla vahele tõmmata ei saa, sest inimesed pole ühe koha peale naelutatud. Paljud liiguvad aktiivselt näiteks Võru vallast linna tööle ja tagasi. Samamoodi käivad paljud Võru valla lapsed linna koolidesse ja huviringidesse. Tuleb arvestada, et seal, kus enam inimesi liikumas, seal on üldjuhul ka vajadus turvalisuse tagamiseks kõige kõrgem, lausus Anti Paap. Politsei abi ja turvalisus on Võrumaal kõrgelt hinnatud. Nii tehti mullu Võrumaal hädaabinumbril ligi 4000 väljakutset. Selle numbri järgi võiks arvata, et kümmekonnal juhul päevas satub mõni Võrumaal olev inimene suurde hätta ning vajab politsei abi. Tegelikkuses mahub nende sekka hulk appikutseid, mis politsei sekkumist ei vajagi. Näiteks pöördutakse politsei poole, kui keegi on avalikus kohas liiga pikaks ajaks tualeti hõivanud, kord vajati abi postkastist kirja kättesaamisel, tõi Sarik mõned näited. Iga sellise kõnega tegelemine paneb aga ootele hädasolija, kes on näiteks sattunud liiklusõnnetusse, kuriteo ohvriks või muu inimeste elu, tervist või vara ohustava korrarikkumise tunnistajaks. Fookuses perevägivald aastal registreeriti Võru vallas 75 kuritegu: 17 isikuvastast kuritegu, 31 varavastast kuritegu, 22 liikluskuritegu, 5 muud kuritegu aastal registreeriti Võru vallas alaealiste seas 3 narkootiliste ainete tarvitajat ja 8 alkoholiseaduse rikkujat (neist 3 alla 16aastased). Ühe osa kriitilistest väljakutsetest moodustavad koduvägivalla juhtumid. Oleme selle probleemi lahendamisel teinud suure sammu edasi: inimeste teadlikkus on kasvamas ning enam ei peeta perevägivalda probleemiks, mis jäetakse kodu nelja seina vahele. See annab vägivallatsejale soovitud anonüümsuse ning tal tekib kiiresti karistamatuse tunne. Selline käitumine võib viia lõpuks aga väga traagiliste tagajärgedeni. Seepärast tuleb abi kutsuda kohe, kui keegi on teise inimese vastu käe tõstnud, rääkis Paap. Kõige rohkem väljakutseid saab politsei kuu esimesel nädalal, mil üldjuhul makstakse palkasid ja toetusi. Kui saadakse raha, siis ostetakse alkoholi. Napsiste inimeste vahel on konfliktid aga kerged tekkima, olgu nad siis ühe pere liikmed või lausa võõrad. Ühte ruumi enam ära ei mahuta ning sõnadega ei suudeta end üksteisele enam arusaadavaks teha, kirjeldas Sarik, kuidas ja millest üks argine tüli tavaliselt alguse saab. Võru vallas on politsei kaardistanud üle kümne riskipere, kellel hoitakse silma peal. Need on probleemsed pered, kuhu politsei on korduvalt väljakutseid saanud. Meie peamiseks eesmärgiks seejuures on võimalikult kiiresti nendes peredes sirguvatele lastele appi jõuda. Juhul kui nad peaksid täiskasvanute süül või hooletusest ohtu sattuma, ütles Paap. Ta lisas, et sageli ei pruugi esimene väljakutse kohe rääkida pikaajalisest probleemist ning selliste perede kaardistamine annab nii politseile kui sotsiaaltöötajatele probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks paremad võimalused. Teadlikust kasvatatakse juba lasteaias Süütegude statistika järgi registreeriti Võru vallas mullu 11 narkoväärtegu. Tunamullu oli selliseid süütegusid vaid kaks. Väikeste arvude statistikast ei saa põhjapanevaid järeldusi teha. Kasv on tingitud peaasjalikult sellest, et politsei avastas Võru vallas ühe tegelase, kelle nimele registreeriti korraga mitu narkootilise aine tarvitamise süüteoepisoodi, rahustas Paap neid, kellele võib nüüd tunduda, nagu oleks piirkonnas kümnete inimeste vahel rohkem narkootikume ringlema läinud. Meil on väike ja kokkuhoidev kogukond, kus ei jää märkamata, kui keegi peaks end näiteks tänaval süstima või narkojoobes ebaadekvaatselt käituma. Küll on kurvastav tendents, et näiteks Võrumaal on kanepitarvitajate seas ka alaealisi ning noori emasid, lisas Paap. Ennekõike on politsei tähelepanu suunanud aga nendele kurjategijatele, kelle vahendusel narkootilisi aineid Eestisse sisse tuuakse. Selle kõrval tegeleme aktiivselt ka tarvitajate kontrollimisega. Olgu tegu siis alaealiste popsutamispeoga või näiteks autorooli istunud kanepiuimas isikuga, kinnitas Paap. Naabrivalvega varguste vastu Üheks suuremaks murekohaks on Võru vallas vargused. Sarik pakkus välja võimaluse, mida paljudes kohtades on edukalt rakendanud. Kevad on kohe käes ning tavaliselt toob see kaasa just nende avalduste kasvu, kus teatatakse vargustest suvilatest ja maakohtadest. Naabrid saavad aga üksteisele vara kaitsel suureks abiks olla. Näiteks teades, et naabrid on pikemaks ajaks kodust ära läinud, tasub tähelepanu pöörata kahtlastele sõidukitele ja isikutele, kes nende maja ümber vaatamisväärsustega tutvuvad, soovitas Sarik. Ta avaldas lootust, et ehk on ka Võru vallas aktiivseid inimesi, kes tahavad naabrivalve korraldamisega algust teha. Ka Võru vallajuhtidele tehti volikogu istungil ettepanek paigaldada oluliste ja liiklustihedate teede äärde, näiteks Räpina maanteele, turvakaamerad. Lisaks sellele, et kaameratega paranevad võimalused paremini avalikku korda tagada ja kuriteojuhtumeid paljastada, on neil ka süütegusid ennetav funktsioon, sõnas Sarik. VVT Võru piirkonnapolitseiniku vanemkomissar Elar Sariku algatusel käib kogu maakonnas koolieelikutele mõeldud ohutuskoolitus Tunnen. Tean. Oskan, mille käigus õpetatakse lapsi ohuolukordades käituma ja neid ära hoidma. Sariku sõnul on lastega juhtuvad õnnetused suuresti ennetatavad ja seetõttu tuleb neile jagada võimalikult palju näpunäiteid ohtude vältimiseks. Projektiga ei suurene ainuüksi laste teadmised ja oskused enda ja kaaslaste kaitseks, vaid see aitab neil ka paremini mõista, kui õrn on inimelu, ütles ta. Aastase ohutusprojekti vältel jagavad politsei- ja piirivalveamet ühes Kaitseliiduga lastele teadmisi, kuidas tegutseda, kui neid ohustab vägivald või nad on eksinud. Elektrilevi eksperdid nõustavad, kuidas elektrist tulenevaid ohte vältida ning Punane Rist annab teadmisi esmaabist. Päästjad selgitavad vee ja tulega seotud riske ning maanteeamet jagab ohutu liiklemise põhitõdesid. Koolitustelt saadud teadmisi ja oskusi kinnistavad lapsed Jänku-Jussi ohutusvihikut täites. Projekti lõpuks valmistab iga osalenud lasteaiarühm õpitust plakati, millest luuakse kevadeks näitus. Koolitustest saavad teiste seas osa Võru valla lasteaedade lapsed. Projekt lõpeb tänavu 1. juunil Võru spordikeskuse staadionil ohutuspäevaga, kus kõike õpitut on võimalik veel kinnistada. Projektis osalenud lapsed saavad mälestuseks maakonna värvides torusalli. VVT Bussipeatus pole prügimägi! Veebruari lõpus toimetas üks inimene Võru vallas Kose alevikus asuvasse Valgjärve bussipeatusse kaks suurt prügikotti, milles olid riided. Kotid sisaldasid korralikke puhtaid riideesemeid: meestepintsakud, naistejakid ning lasterõivad. Need kaks kotitäit leiavad valla abiga kindlasti taaskasutust. Tahan inimestele südamele panna, et sellisel viisil ja sellisesse kohta (bussipeatustesse, prügikastide kõrvale) riiete sokutamine ei pruugi eesmärki täita, sest suure tõenäosusega paljudel puhkudel ei vaadatagi, mida need kotid sisaldavad, ning visatakse kohe prügikasti. Korralikud rõivad, mida enam ei vajata, saab Võrus panna Kagukeskuses Huma Foto: Võru vallavalitsus na kaupluses (E-R 10-19, L 10-18, P 10-16) asuvasse riiete taaskasutuse kasti või viia MTÜsse Võru Ühisabi (Võru, Lembitu 2, tel ) ) ja MTÜ Saagu Valgus Võrumaa keskusesse (Võru, Jüri 19a, E-R 9-15). Merle Tarrend, Võru valla keskkonaspetsialist Selle aasta aiandusreisid ja üritused Valla heakorrakomisjon ja kodukaunistajate ühendus kutsuvad aiasõpru osalema järgmistel reisidel ja üritustel: 30. aprill ekskursioon Siguldasse aiandusmessile. Väljasõit vallamaja juurest kell juuli tutvumisreis Võru maakonna kaunimatesse koduaedadesse. Väljasõit vallamaja juurest kell 9. Juulis (aeg täpsustamisel) ekskursioon Lätimaale päevaliiliate kollektsioonaeda (Riia ligidal) ja Salaspilsi botaanikaaeda. AIASÕBER! KASVATA GLADIOOLE! Augusti alguses heakorrakomisjoni ringkäik vallas, kokkuvõtete tegemine augustikuu lõpul. Eriline tähelepanu on seekord kortermajadel! Juubeliaastal soovib kortermajade heakorrataset toetada-parandada ka vallavalitsus, kuid sellest täpsemalt järgmises lehenumbris. Reisidele tuleks registreeruda vähemalt kaks nädalat enne väljasõitu (tel ) ja ühtlasi tasuda vallamaja raamatupidamises sõiduraha. Helgi Noormets Kodukaunistajate ühendus soovib valla juubelit tähistada gladioolinäitusega vallamaja vestibüülis (näiteks augusti alguses). Lilli armastav aiasõber, kasvata ka sina näituse jaoks mõned ilusad gladioolid!

4 4 VÕRU VALLA TEATAJA MÄRTS 2016 Töö ja tegemised kiidavad tegijat Võru vallavanem Georg Ruuda ja volikogu esimees Priit Süüden andsid Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva puhul korraldatud vastuvõtul kätte tänukirjad ning aunimetused nii möödunud aasta silmapaistvate tegude kui ka aastatepikkuse pühendunud töö eest. 1. Tänukirja said: Airi Pütsep kultuurielu mitmekesistamise eest; Elvi Määr pikaajalise eduka töö eest; Ruth Toots Parksepa aleviku elu edendamise eest; Evelin Hoole Parksepa aleviku noorsootöö edendamise eest; Sale Vare kultuurielu mitmekesistamise eest. Võru valla aasta aunimetuse said: Aasta tegu Silja Otsar ja muusikaasta ürituste korraldamine oli muusika-aasta, tunnuslauseks Kõlab hästi!. Parksepa keskkoolis oli kogu aasta tulvil erinevaid muusikasündmusi, kuhu oli kaasatud kogu koolpere, eestvõtjaks muusikaõpetaja Silja Otsar. Tema aktiivsel osavõtul algasid sügisel ka ettavalmistused kooli juubelikontserdiks, samuti toimus novembris Võru valla isetegevuslaste osavõtul muusika-aastale pühendatud kontsert Aasta kultuurielu edendaja Maire Noormaa, Puiga raamatukogu direktor Maire Noormaa on meeldiva suhtleja, abivalmis õpetaja ja targa juhendajana koondanud raamatukogu ümber kirjandushuviliste õpilaste ja õpetajate seltskonna, kellega koos on korraldatud toredaid raamatuüritusi ja kohtumisi. Raamatu kogu juures töötab Maire juhendusel aastaid õpilaste kunstiring ning tegutseb täiskasvanute õpiring Parempööre, kus valmistatakse lilleseadeid, ehteid jne. Aasta hariduselu edendaja Ene Kärg, Parksepa keskkooli õpetaja Ene Kärg on rõõmsameelne ja elavaloomuline õpetaja. Tal on head teadmised infotehnoloogias ning tema õpilased on edukalt osa võtnud mitmesuguseid digipädevusi eeldavatest konkurssidest. Ene ei väsi ka ise end sellel alal täiendamast. Ta väärtustab õpilaste loovust, ergutades neid osalema üleriigilisel õpilasleiutajate konkursil. Ka võru keele hoidmiseks koolis tehtav töö on Ene kanda. Ene Kärg jõuab palju ja kõikjale. Teda näeb kogu aeg liikumas ja midagi tegemas. Õpilased hindavad tema huumorimeelt ja sõbralikkust Mart Timmi tänas tunnustuse eest ja ütles, et oma elutööle mõeldes on tal rõõmu kolmest asjast: kodukülas Navil ei hakka silma räämas hooneid, alles on õnnestunud hoida põllumajanduslikku kultuuri ning temaga koos toimetab tubli kollektiiv. 2. Vallavanem Georg Ruuda soovib aasta sportlasele Mari-Liis Mõttusele uusi kordaminekuid. 3. Aasta õpetaja Anneli Tambets. 4. Mõnusa meeleolu lõi vastuvõtul Tuule Kann kandlelugudega. 5. Parksepa aleviku elu edendaja Ruth Toots. 6. Aasta hariduselu edendaja Ene Kärg. 7. Kultuurielu mitmekesistamise eest tänab Sale Varet Priit Süüden. Fotod: Maidu Jaason Aasta õpetaja Anneli Tambets, Parksepa keskkooli õpetaja Matemaatikaõpetaja Anneli Tambets teeb oma igapäevatööd suure pühendumisega, arvestades tunnitöö organiseerimisel õpilaste individuaalseid võimeid. Tema tugevateks külgedeks on analüüsioskus, põhjalikkus, täpsus, korrektsus ning sõbralikkus. 2014/15. õppeaastal osalesid tema õpilased matemaatikaolümpiaadil (Annika Jaakson saavutas I koha), maakondlikul sudokude lahendamise ja Nuputa võistlusel ning üleriigilisel Känguru konkursil. Matemaatika lõpueksam on paras pähkel kõigile õpilastele. Anneli Tambets on aidanud seda katki hammustada ja matemaatika lõpueksami tulemused on olnud Parksepa koolis Eesti keskmistega võrreldes igati arvestatavad. Ka eelmisel õppeaastal sooritasid kõik õpilased matemaatika lõpueksami positiivsetele tulemustele. Aasta külaelu edendaja Tuuli Pähn, Juba külaseltsi liige Tuuli on juba aastaid panustanud külaelu edendamisse, seda mitte ainult oma kodukülas Jubal, vaid kogu maakonnas. Tuuli valiti ka Võrumaa aasta tegusaimaks kodanikuks. Muu hulgas organiseeris ta Võru valla külaliidritele mullu toreda õppereisi Pärnumaale. Aasta ettevõte Tarmo Jürisaar Köögiviljad Tarmo Jürisaar Köögiviljad on registreeritud Võru valda Loosu külla ning nagu nimigi ütleb, tegeleb köögiviljakasvatusega. Selle kõrvalt on jäänud silma ettevõte ja selle juhi panus heategevusse. Nii toetab Tarmo Jürisaar vabatahtlikult toidupanga tegevust. Aasta vabatahtlik Piret Haljend Piret Haljend on aastaid panustanud oma vaba aega heategevusse. Ta on aktiivne Teeme ära! talgutel ning räägib kaasa Parksepa kui kodualeviku elu korralduses, samuti osaleb mitme MTÜ (nt Hoiame Valgust) tegevuses. Ta on sütitav organisaator, avaldab julgelt arvamust ja kaitseb oma seisukohti. Ta on ka Võru vallavolikogu ja valla tervisenõukogu liige ning palgatöö ja paljude ühiskondlike ülesannete kõrvalt tubli pereema. Aasta vabatahtlik Andres Breidaks, Parksepa keskkooli õpetaja Andres Breidaks ei väsi kolleege üllatamast oma lennukate mõtetega, mis kõik ka teoks saavad. Ta on suur ideede generaator, kelle abiga muutub koolielu tükk maad põnevamaks. Andres jõuab oma tegemistega ka koolist kaugemale: valda, maakonda ja maailma. Mõned näited tema ja tema õpilaste aasta tegemistest: ajaloo- ja seiklusringi õppereis Itaaliasse ja Rootsi, Parksepa keskkooli tutvustamine Võru maakonna koolides, Kirumpää linnuse korrastustööd, EELK Katariina kiriku korrastustööd, Pärandvaderite projekti raames Võru linnakalmistu korrastamine, koostöös MTÜga Damota pastakate kogumine Etioopia lastele jne. Aasta sportlane Mari-Liis Mõttus Võru valla tüdruk Mari-Liis Mõttus mõõtis omaealiste maailma parimate rattaneidudega võimeid nii mägiratta krossi kui ka maanteesõidu EMil. Mais võitis ta Elvas Eesti meistrivõistlustel kriteeriumis naisjuunioride seas esikoha. Juuli lõpus sai ta Itaalia mägirattakrossil EMil naisjuunio

5 MÄRTS 2016 VÕRU VALLA TEATAJA 5 Võrumaa gümnasistide maskiball On laupäeva õhtu, 20. veebruar. Parksepa keskkoolis avaneb muinasjutuliselt õrn ja glamuurne vaatepilt. Koolimaja on tundmatuseni muutunud raske on isegi uskuda, et tegemist on sellesama majaga, kus nädala sees käib tõsine õppetöö. Sel õhtul toimub siin ainulaadne ja suurejooneline maskiball, mis on mõeldud eelkõige peagi kooliteed lõpetavatele abiturientidele, kuid osaleda võivad kõik gümnasistid. Maskiballi korraldustiimi kuulusid Parksepa keskkooli, Vastseliina ning Võru gümnaasiumi õpilased. Üks balli eesmärk oligi ühendada Võru maakonna koolide abituriendid maakonnas pole just palju üritusi, mis seoks kõiki Võrumaal õppivaid gümnasiste. Korraldustiimi moto oli, et kui midagi teha, siis suurelt. Nõnda otsustati just maskiballi kasuks, kuna see on parajalt salapärane, mänguline ja glamuurne. Külalised hakkasid saabuma kell Kungla puhkpilliorkestri saatel ning balli avas kell 19 Parksepa keskkooli direktor Ilmar Kesselmann. Õhtu juhid olid Sander Lebreht, kes on praegu ajateenija, ning Oliver Kaiv Parksepa keskkooli gümnasist. Üritusel lõi kaasa ligi 200 gümnasisti üle Võrumaa. Tantsuks mängis Tartu Levimuusika Orkester, kes suutis tantsima meelitada ka kõige aremad paarid. Rahva seas liikus ringi mustkunstnik Aleksandr Zamaška, kes pani nii mõnegi triki ohvri päris pikaks ajaks kukalt kratsima. Peaesineja eel asus lava soojendama koolibänd Avangardium. Õhtu kulminatsiooniks oli aga aasta Eurovisioni võitja, üks Eesti armastatumaid ja hinnatumaid artiste Tanel Padar koos Tomi Rahulaga. Ballilised võtsid Tanel Padari vastu soojalt ning laulsid tulihingeliselt kaasa kõiki laule, mida vähegi suutsid. Ka Tanel Padar tundis end Parksepa keskkoolis hästi ning ütles, et tegu oli ühe parima koolisündmusega, kus tema osalenud on. Veel arvas Tanel, et kui tema koolis oleksid olnud nii pikad koridorid, oleks temast kindlasti saanud tippsportlane. Maskiballi jäädvustasid noored ja andekad fotograafid Anett Hallap ja Johan Hallimäe ning omal käel pildi tegemiseks oli kohal FotoBOX. Viimane osutus nõnda populaarseks, et järjekord selle taga püsis kogu ürituse vältel. Maskiballil oli võimalik külastada kohvikuid, millest üks oli Pariisi-teemaline ning kus hubasust lõid oma kooli õpilased Rasmus Saar, Teele Lumi ja Helery Luik. Head abilised 8. ja 9. klassist Eliise, Andra, Kaili, Sten-Robin ja Lauri vastutasid kogu sündmuse vältel külaliste heaolu eest. Turvalise õhkkonna lõid ballil aga Sven ja Siim-Sander. Üritusel osalesid ka külalised Moskvast, ja nad olid maskiballi atmosfäärist tõeliselt lummatud. Sündmust oli võimalik jälgida otseülekandena YouTube ist, selle eest hoolitsesid Parksepa keskkooli IT-huvilised põhikooliõpilased Antti Leppiku juhendusel. Maskiballi ülekannet on veebikeskkonnas jälgitud juba üle 1300 korra. Suurepärase etteastega astus lavale tantsutrupp Showtime, õhtu lõpetasid tuleteater Zerkala ning uhke ilutulestik. Enne kojuminekut sai iga ballikülaline mekkida maitsvat kooki. Balli toetasid paljud ettevõtted ja eraisikud üle Eesti. Mõeldes suurelt, õnnestus muuta reaalsuseks imeilus muinasjutt, mille kaja jääb kauaks kestma. Suur aitäh kõikidele balli külalistele, korraldajatele, esinejatele ja toetajatele! Korraldajate nimel Hedvig Andrejev, Parksepa keskkooli abiturient 7. ride konkurentsis 19. koha. Septembri lõpus pärjati ta Tartu rattamaratonil naisjuunioride kullaga, naiste arvestuses oli neljas. Hooaja lõpetas Mari-Liis oktoobris, kui võitis Tallinnas toimunud cyclocrossi Eesti meistrivõistlustel juunioride konkurentsis hõbemedali. Tulevikulootus Kaia Voitka Võru muusikakoolis viiuliõpinguid alustanud Kaia Voitka õpib aastast Soomes Sibeliuse akadeemias. Ta on osalenud edukalt paljudel rahvusvahelistel konkurssidel, aga ise peab senisteks suuremateks kordaminekuteks sissesaamist Sibeliuse akadeemiasse ja Euroopa Liidu Noorteorkestri liikmeks valimist. Üheks möödunud aasta meeldejäävamaks hetkeks on talle aprillis toimunud Arvo Pärdi ja Veljo Tormise autorikontsert. Selle sündmuse tegi Kaia jaoks eriliseks võimalus Pärdile tema teos ette mängida. Elutööpreemia Mart Timmi Mart Timmi on Kagu-Eesti suurim köögivilja- ja seakasvataja, oma valdkonna arvamusliider, pälvinud ka Eesti aasta põllumehe tiitli. Ent ta ei tegutse ainult oma äri nimel, vaid huvitub ka kogukonna heaolust ja külaelu edenemisest. Nii on ta isiklike investeeringute toel arendanud välja Navi külakeskuse ning seisnud hea Navi seltsimaja rajamise eest. Muusikat tegid ballil Tanel Padar ja Tomi Rahula. Foto: erakogu Soovita mulle üks hea raamat! Sellise pealkirjaga kirjandusüritusele tuli 17. veebruaril tosin raamatusõpra. Õdusas kohvilauas, kus jutuajamised vaheldusid endise klaveriõpetaja Undina Matteuse klaveripaladega, möödus kaks tundi märkamatult. Ega teisele raamatu soovitamine olegi nii lihtne, alustas Helju Kalme. Mis ühe meelest on väga hea, ei pruugi teisele meeldida. Mina olen lugenud raamatuid, kust saan midagi uut teada. Helju soovitas mitut juturaamatut ja teadusraamatutest Erika Nivanka Soome lahe kahel kaldal ning Carl Mothanderi Parunid, eestlased ja enamlased. Arvestades väikesearvulist luulehuviliste ringi, ostetakse luulekogusid maakonna raamatukogudesse valikuliselt ja vähe. Võrumaa keskraamatukogus kaua Undina Matteus. Foto: Tuuli Eksin pearaamatukoguhoidjana töötanud Ere Raag on aga suur luulesõber. Omaette üllatus oli tema luulekäsitlus ja värsside lugemine. Ere tutvustas Kai Aareleidi, Maarja Pärtna ja Igor Kotjuhi luulekogusid ning tsiteeris meisterlikult nende värsse. Ajaviitekirjanduse hea näitena tõi Ere esile Lucinda Riley seitsmeosalise romaani Seitse õde, millest on siiani ilmunud esimene osa. Undina Matteus soovitas raamatuid nii kultuuri kui psühholoogia vallast. Nende hulgas oli ka tema enda koostatud Viisteist suvist kokkutulekut. Petseri eesti kooli lõpetajana on ta kaante vahele kogunud meenutusi, fotosid Petseri II keskkooli ajaloost ning vilistlaste kokkutulekutest aastatel Praegu kannab kool Petseri lingvistilise gümnaasiumi nime ning õppetöö toimub vene keeles. Raamatust leiab ka aastatel lõpetanute nimed. Elvi Määr, Parksepa raamatukogu direktor Ürituse täpsema kirjelduse leiate Parksepa raamatukogu interneti koduleheküljelt

6 6 VÕRU VALLA TEATAJA MÄRTS 2016 Enne veel, kui kevad talve riismed minema pühib, kiikab Võru Valla Teataja lumemäele. Eesti, Balti ja ka kaugemate riikide mäesuusatajatele pakub seal konkurentsi Võru vallast pärit Karl Sebastian Dremljuga (14). Veebruari viimasel nädalavahetusel Põlvas toimunud 24. Eesti valdade talimängudel oli Võrumaa omavalitsustest edukaim Võru vald. Lõviosa punktidest teeniti korvpallis, kus mehed saavutasid teise ja naised kolmanda koha. Võru valla meeskond võitis alagrupis Tormat 28:25, Saugat 28:22 ja Vinnit 39:10 ning seejärel poolfinaalis Amblat 31:21. Esikohamängus mindi vastamisi Mooste vallaga, kellele kaotati 34:42. Meeskonna treeneri Kalev Palo sõnul oli finaal tasavägine ja enne viimast veerandaega kaotati vaid kahe silmaga, aga siis tabasid vastased kolmeseid ja vahe kärises. Teist aastat järjest hõbemedali võitnud Võru valla meeskonnas mängisid Ervin Ranna, Andre Treial, Juss Jürisaar, Karl Reismann, Tanel Kimask, Robert Peterson, Margus Peterson, Tanel Zupsman, Taavi Leok, Martin Kulberg, Mirko Märdimäe ja Rael Kalmus. Naiste turniiril kaotasid Võru valla korvpallurid küll Raplale 25:33, aga võitsid Paikuse valda 23:14 ja Imaveret 40:19 Karl Sebastian Dremljuga oma auhinnariiuli ees. Foto: Kaile Kabun Roosisaarelt maailma suusanõlvu vallutama ning pääsesid poolfinaali, kus jäädi 18:23 alla turniiri võitjaks tulnud Tartu vallale. Pronksimatšis võideti 16:11 Jõgeva valda. Võru valla naiskonda kuulusid Ereli Säde, Kristi Hiiesalu, Kaisi Kalma, Berta Mürk, Karmen Maat, Monika Palo, Kaiti Peame end siin Haanja kõrgustikul küll mägismaa rahvaks, aga see ei tähenda veel, et mäesuusatamisest oma rahvusspordiala võiksime kujundada. Nii pikad ja järsud siinsete kuplite nõlvad ka ei ole. Karl Sebastiani jaoks on see spordiala aga sellest hoolimata saanud enamaks kui pühapäevaharrastus. Tema ema Mirjam viitab koduhoovil olevale nn keldrikünkale ja ütleb, et kaudselt just sealt see huvi alguse sai. Lumelauaga künkal ukerdav poiss jäi silma mööda sõitvale endisele tippsuusatajale Silja Suijale, kes peatas selle Roosisaare talu juures auto ja kutsus kodu küla poissi hoopis mäele suusatama. Müts maha Silja ees! Tema andis esimesed suusad ja varustuse, ja see ei ole olnud ainult meiega nii, meenutas Mirjam Dremljuga. Kui esimese mäetunnetuse sai poiss 10aastaselt, siis tõsisemad treeningud algasid aastal. Nüüd on Karl Sebastian Eesti mäesuusatamise noortekoondise (U16) liige ja treenib Mäesuusakooli-nimelises spordiklubis Nils Krooni käe all. Lisaks teeb innuga suusatrenni murdmaarajal Asko Saarepuu juhendusel. Mäel on Karl Sebastiani alad praegu slaalom ja suurslaalom, aga tal on plaan ka kiirusaladega lähemat tutvust teha. Proovima peab kõike, kommenteeris ta läbimõeldud kindlusega. Ainult nii saab teada, mis hästi välja tuleb. Mäesuusatamine on varustuse mõttes üsna kallis ja eestlase jaoks kindlasti ka ajamahukas ala. Treenimiskohti on meie mail ju vähe: Kuutsemäe, Väike Munamäe, Kiviõli mäesuusakeskus... Tuumakama kogemuse saamiseks tuleb sammud välismaale seada. See võtab aga rohkem aega ja on ka üsna kulukas. Kuna eelmise aasta märtsis võitis Karl Sebastian Baltic Cupil kolm ala, siis otsustas klubi teda treeneri eestvõttel premeerida laagriga Austrias. See sai ka teoks. Muidu tähendavad sellised käigud ikka vähemalt tuhandeeurost rahakotiraputust. Seepärast on pere tänulik ka Võru vallale, kes on sel hooajal noore sportlase pingutusi toetanud. Meie jutuajamise järel ootas Karl Sebastiani nädalavahetusel ees murdmaavõistlus Pannjärvel ja treening Kiviõli seikluskeskuse lumepargis. Tugitooli spordi harrastajal ehk kerkib küsimus, kas Eesti nirud talvised ilmaolud ei tekita tunnet, et jätaks mõne trenni vahele, laseks end arvutimängudel kaasa kiskuda vms. Mulle meeldib selline päev, kui algul teen slaalominõlval trenni ja seejärel lustin teiste suusatajatega õhtuni lumepargis, lausus asjaosaline veenvalt. Mida vanemaks ta saab, seda rohkem paelub ka tehnika. Aga tehniline see spordiala juba on. Ei ole nii, et hakkad aga mäest alla libisema ja katsud tokist mööda vangerdada. Tähtis on leida õige hetk, mil pööret ehitama hakata, avas noor mäesuusataja tausta ja lisas targalt: Tehnika ei saa olla kunagi nii hea, et paremaks ei saaks minna. Meie vestluse eel on ta just saanud magusa võidu suurslaalomis Lätis Baltic Cupi võistlusel, kus osalesid viie riigi sportlased. Muidugi mõjub edu motivatsioonile turgutavalt, aga ka siin hoiab noor sportlane jalad kindlalt maas. Ka oma treenerit kiidab ta selle eest, et see kiitusega liiale ei lähe. Kui juttu siiski tuleviku poole tüürisime, võttis Karl Sebastian tasakaalukalt pisut mõtlemisaega ja vormistas siis vastuse: Tahaksin mõnel FISi võistlusel esikolme hulka tulla. Üks selline etapp toimub aprilli teisel poolel Rootsis Ingemartrofenis ja sinna on plaanis temalgi võistlus kogemusi, miks mitte ka head kohta hankima minna. Mullu samalt võistluselt saadud 5. kohta peab ta praegu üheks oma suuremaks saavutuseks. Õigupoolest ei ole küll koht nii tähtis. Kaotus võitjale on olulisem näitaja, tegi noor sportlane siin täienduse. Mäesuusatamine nõuab tasakaalu, pain duvust, jõudu, osavust, reaktsioonikiirust. Kasvamine toob siin kindlasti kaasa muutusi. Tuleb pöialt hoida, et sama soodsas suunas, nagu on kõik kulgenud praegu. Kaile Kabun Noori mäesuusatajaid on Võru vallas rohkemgi. Oma vanuseklassis pakuvad teistele konkurentsi Johanna Udras (U14), Jakob Udras (U18), Maria Jürisaar (U10) ja Tauri Jürisaar (U12). Õilme Võro näitas võimu Õilme Võro tegi veebruari lõpus Tallinnas peetud Eesti talvistel kerge jõustikumeistri võistlustel võimsa 200 meetri jooksu: talle kuldmedali toonud aeg 24,35 on Eesti kõigi aegade kolmas tulemus sisetingimustes ning muidugi ka Võrumaa sisetippmark. Isiklikku rekordit parandas 20aastane Võru vallast pärit sprinter 0,15 sekundiga. Uskumatu aeg tõesti! Mul on hea meel, et hooaja viimasel võistlusel suutsin endast maksimumi välja pigistada. Nüüd tuleb väike hingetõmme ning algab ettevalmistus suveks. Väga mõnus on seda teha nii positiivse laenguga, ütles Võro. Tema sõnul ei tundu enam ükski eesmärk liiga kõrge ning vaikselt tuleb vaadata täiskasvanute tiitlivõistluste poole. Järgmiste eesmärkidena nimetas Võro EMi norme. Juulis Amsterdamis toimuvale EMile jõudmiseks tuleb 100 meetrit joosta 11,50 ja 200 meetrit 23,60-ga. 60 meetri jooksus võitis Võro ajaga 7,59 Eesti meistrivõistluste pronksmedali. Eeljooksus läbis Võro 60 meetrit 7,56-ga, mis on uus Võrumaa rekord ning Eesti kõigi aegade siseedetabeli aeg. Nädal varem võitis Võro Tartus kaks esikohta U23 vanuseklassi Eesti talvistel meistrivõistlustel. 60 meetri jooksus oli tema võiduaeg 7,63 ja 200 meetri jooksus 24,50. VSport.ee Õilme Võro. Foto: Marko Mumm Võru valla korvpallurid tõid valdade talimängudelt kaks medalit Võru valla meeskond võitis Eesti valdade talimängudel hõbe- ja naiskond pronksmedali. Fotod: EMSL Jõud Vasiljeva, Laura Ernits, Kristin Munski, Tiina Kõva, Eveli Strandson ja Madleen Sala. Murdmaasuusatamises tõi Võru vallale N18 neidude seas esikoha Marleen Vaiksoo. Karel Nagel (M18) sai neljanda, Annabel Voitka (N16) viienda ja Andre Viitkin (M16) kümnenda koha. Teatesõidus oli Võru valla meeskond (Roland Saarepuu, Karel Nagel, Kurmet Kaldaru) seitsmes. Mängude koondarvestuses oli Võru vald 18. (suurtest valdadest 15.). VSport.ee

7 MÄRTS 2016 VÕRU VALLA TEATAJA 7 Kaks Keeni talu perenaist Aksella ja Regina mõned aastad tagasi oma kodu õuel õiteilu imetlemas. Foto: Marko Jakobi Eesti eakaaslastega elust ja inimestest Eesti Vabariik läheneb jõudsalt oma 100. sünnipäevale. Veel leiame endi hulgast ka Eesti riigi põlvkonnakaaslasi kahel neist, Aksella ja Regina Kirotajal käis Võru Valla Teataja hiljaaegu külas. Eestist, ajast ja elukäigust kõnelemas, pikaealisuse saladuse kohta küsimas. 99aastane Aksella ja 94aastane Regina elavad praegu Juba külas, aga on enamiku oma elust olnud seotud Keeni taluga Navil. Eluõhtul on neile toeks Helle Jakobi, kellele Regina on ema ja Aksella sõtse. Kogu meie jutuajamise vältel istub Aksella voodil, selg sirge ja mõte kunagistel koduradadel. Regina elujõud hakkas möödunud aasta lõpul raugema ja tema vestluses enam kaasa ei löö. Sellest on Aksellal muidugi kahju, sest suurt osa oma elust on ta vennanaisega jaganud. Seda suures üksmeeles. Ja ehkki üksteise naerud ja nutud on läbi-lõhki teada, oleks nüüdki veel hea asju arutada ja mälestusi üle kontrollida. Ainult üks kord oli nii, et meil talus ehitati lauta ja mul oli oma plaan, kuhu virtsarenn teha, aga Regina tahtis teisiti. Lõpuks mõtlesin, et mis ma vaidlen noorte inimestega, meenutas Aksella enda ja vennanaise ainukest mõtete lahkuminekut. Ka Helle toetas kõrvalt, et ei saa oma 80 AASTAT TAGASI Hõredavõitu pidu Kasaritsas 16. veebruaril Kirepis toimunud raamatute rändnäitusel oli välja pandud kõigi tähtsamate Eesti kirjanike hinnatavamaid töid. Osalt külma ilma tõttu oli rahvast nii näitusel kui ka haridusseltsi korraldatud õhtusel peol hõredalt. Elu Suusapäev Navil Ilusa ilma tõttu kujunes Navil 23. veebruar suusatajate suurpäevaks. Suusamärgi võistlust oli kogunenud jälgima üle saja inimese ja võistlustest võttis osa paarkümmend suusatajat. Noorkotkaste 1500 m sõidu võitis Vambola Pundak ajaga 9.50, 3000 m Adolf Kusma ajaga 16,2 minutit. Elu Puiestik Verijärve kaldale Kasaritsa haridusseltsil on kavas muuta nägusamaks Kirepi endise koolimaja ümbrus ja rajada Verijärve kaldale puiestik. Elu Lõpetajad kogunevad Väimelasse Väimela põllutöökooli juures toimuvad märtsini kolmepäevased täienduskursused endistele lõpetajatele. Loomatervishoiust ja seakasvatusest räägib Kuremaa katsejaama juhataja dr Voltri. Kanakasvatusest toob selgitusi eriteadlane Kuusental. Peale selle on soovijail võimalus end täiendada käsitöös. Korter kursuslastele antakse kooli juures tasuta. Elu hoolealuseid kapriisides küll süüdistada: arusaavalt on nad ka tema töödesse-tegemistesse suhtunud. Mine-mine, jäta meile tükk leiba, küll me hakkama saame, on nad ikka sõbralikult soovitanud. Seal ole enne surma veel valitsuse all, kõlas Aksella hinnang hooldekodule, kus toit ja hool on ometi kellaajalise täpsusega tagatud. Just seda aga eakad naised valitsuseks ehk enesemääramise kärpimiseks peavadki. Veel mõni aeg tagasi oli Aksella nii tragi, et olgu ilm milline tahes, tema tegi hommikul ikka tiiru väljas ära, kas või väli kempsuni, kui külm ei lubanud pingil kassidega juttu puhuda. Ta lisas, et sõrmed on kohmakaks jäänud, muidu võtaks ta nüüdki veel mõnd tööd näpu vahele. Aga eks elus ole omajagu rassitud ka. 90. eluaastani pidas Aksella lehma, Regina tegi siis liikumisraskuste tõttu juba tubaseid toimetusi. Põllu- ja laudatöö on olnud aga mõlema naise elu osa. Nagu ka võru keel. Magusaimaks ajaks oma elus peab Aksella esimest Eesti Vabariigi aega. Just võru keeles tema hinnang kõige värvikamalt kõlabki: Esi teit, ei seit, esi kitset. Ent kuninglik aeg algas tema meelest ka üheksa aastat tagasi, kui lehmapidamisele sai lõpuks punkt pandud. Sinnamaani oli ikka raske sellest harjumusest lahti lasta. Eestist, ajast ja inimestest rääkides teatas Aksella kindlameelselt, et tema enam telerit ei vaata, sest inimestevaheline hõelus väsitab, ilmaelu kisub kiiva. Kui küsida, kuidas seda halba nüüd siis varasemast rohkem on, ei jää Aksella jänni: vanasti oli nii palju tööd, et eestlasel ei olnud aega teise eestlase vastu kurja haududa. Helle arvas, et küllap ajab uudishimu sõtse siiski juba õhtul teleri ette. Kui Aksellal ja Reginal veel rohkem reipust ja parem silmanägemine oli, siis oli eriti neljapäeviti, kui postkasti potsatas mitu lehte, tuba hommikust õhtuni lehelugemiskrõbinat täis. Hiljaaegu vaatas Aksella telerist etendust Savisaar. Kui Helle hoiatas, et Savisaar ise selles loos lavale ei tule, ja küsis, kas ta saab aru, millega on tegu, kõlas vastuseks: Saan ikka, see on kõrgem kunst. Kui aasta lõpus ees ootava 100 aasta juubeli kõneks võtame, rehmab Aksella käega: aega ta endale enam juurde ei palu. Uued eluaastad kipuvad kahjuks ajaviitevõimalusi kahandama, sama kehtib tuttavate, sugulaste ja sõprade ridade kohta. Suhtlusring kuivab kokku. Pikaealisuse retsepti ei osanud Aksella ka välja kirjutada, aga nimetas mõned komponendid, millel on ilmselt oma mõju olnud: talus kasvatatud toit, füüsiline töö ja karskus. Noorpõlves andis Aksella karskusseltsis tõotuse, et ei joo ise alkoholi ega paku ka teistele. See tõotus pidi kestma 25. eluaastani, ja nii ka läks. Tihke ei tohi teise pääle olla ja lähedasi tuleb hoida, kõlas tema soovitus järgmistele põlvedele. Eks see ole üks väärt nõuanne, kui tahta, et hing oleks rahulik. Kaile Kabun Navile asutati aiandusring Navi maanaiste seltsi koosolekul otsustati seltsi juurde asutada aiandusring, mille liikmeks registreeris end 17 perenaist. Mõned sooviavaldused olevat veel tehtud. Samal koosolekul kinnitati seltsi aastaaruanne ja valiti tagasi juhatus eesotsas Elfriede Kostabiga, uueks juhatuse liimeks sai Iida Onno. Seltsil on üle 70 liikme. Elu Auhind Väimela põllutöökoolile 14. üleriigilisel seemnevilja näitusel hinnati Väimela põllutöökooli talinisu Luunja seeme esimese auhinna vääriliseks. Õlle odra näitusel sai Väimela põllutöökool kolmanda auhinna. Elu AINO VAIDLA 93 ILSE KÄRBLA 90 HELDUR PRESS 85 VAIKE-HELI PILD ÕIE EICHE 80 ALLI LONDON LAINE LILLEMÄGI JEVGENIE PUUSAAR MARET KOPPEL MALLE RÄIM ZINAIDA BAJARSKENE 75 ANTONINA PUNT ILME ORR LEA KONGO VOLLI KIKAS 70 KÜLLI OJA IVAN BEREST TIIT PUURA ILMAR VÄLJANDU PENDI HUSSAR VILLO VÄRS MAIA KAUR MAIE ZUPSMAN MATTI ELLISAAR 65 HILJA LILOSON HELMOT SAARNIIT TIIU SILMUS HEINO RAUD VAIKE RUNTAL REIN NAGEL AAR ALLPÕDER MIKU VANAMETS TIIA KOLTS AREND SILMUS 60 JAAK ADER HELI SIKK VALDEK PENK AIN VAAS KAJA PUUSEPP VÄINO TOLK TOIVO MÕTTUS EHA HANSI Manalateele on lahkunud märts 12. aprill 10. aprill 1. märts 18. aprill 12. märts 13. märts 3. aprill 9. aprill 18. aprill 23. aprill 5. märts 12. märts 20. märts 5. aprill 5. märts 8. märts 11. märts 26. märts 27. märts 9. aprill 12. aprill 22. aprill 24. aprill 2. märts 8. märts 8. märts 14. märts 22. märts 23. märts 8. aprill 12. aprill 18. aprill 20. aprill 8. märts 13. märts 14. märts 19. märts 20. märts 2. aprill 13. aprill 27. aprill REIN MÕTTUS VALTER SREIBERG VELLO VILL

8 8 VÕRU VALLA TEATAJA MÄRTS 2016 Kõik omad Umale Pidole! Maaleht jäädvustab Eesti elu Kutsume teid kaasa lööma ettevõtmises, mille käigus soovime jäädvustada praegust Eestit lugude ja maalide kaudu. Ootame selleks teie lugusid huvitavatest Eesti paikadest, inimestest, probleemidest, olukordadest, hetkedest ja sündmustest, mis kõnetavad meid Eesti inimesi kõige ilmekamalt. Lisaks on kõik kunstnikud oodatud neid inspireerivaid lugusid maalidel kujutama. Parimad lood ja maalid avaldame Maa lehes, samuti jõuavad need järgmisel aastal suurtele näitustele Tallinnas ja mujal Eestis ning raamatu kaante vahele. Maaleht ootab kõikide lugusid kuni märtsi lõpuni. Saadetavad lood võiksid selgitada, miks just see paik, sündmus, probleem või inimene väärib tulevastele põlvedele jäädvustamist. Hea, kui põhjendus mahuks tähemärgi sisse, mis on kuni pool lehekülge trükitud teksti. Lood palume saata e-aadressil või postiaadressil Maaleht, Narva mnt 13, Tallinn, märgusõnadega Jäädvustame Eesti. Kui soovite olla aga üks nendest, kes soovib sirvida meile laekunud lugusid ja sealt maalimiseks inspiratsiooni saada, siis palun andke endast 20. märtsiks märku e-aadressil ee. Sel moel saame teile edastada Maalehele laekunud lood või jagada muud kaasa löömiseks tarvilikku infot. Selle ettevõtmise raames sündiv maal peaks valmima hiljemalt 31. oktoobriks Reprot teosest koos autori ja pildi kohta käivate rekvisiitidega ootame aadressil Lisainfot saab aadressil maaleht.ee või telefonil , Andres Eilart, Maalehe peatoimetaja EESMÄRK. Konkursi eesmärgiks on leida Võru vallale iseloomulikud meened, mida vald saab kinkida vabariigi aastapäeval ja teistel valla tunnustamisüritustel tunnustatavatele isikutele, valla ametlikele külalistele ja koostööpartneritele. Konkursile oodatakse meeneid (edaspidi töö), mis rõhutavad piirkonna omapära, on huvitavad, esteetilised, ning mille tootmine on teostatav; samuti võiks neil olla tarbimisväärtus. Konkursi eesmärgiks on ergutada õpilaste, väikeettevõtjate ja käsitöömeistrite tootearendust ning loomepotentsiaali. ÜLDTINGIMUSED. Konkursi korraldaja on Võru vallavalitsus koostöös Võru vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoniga. Konkurss on avalik ja sellel võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, sh õpilased ja õpilasfirmad, v.a hindamiskomisjoni liikmed. Mitu isikut võivad esitada ka ühise töö. Konkursile tuleb esitada töö kohta alljärgnevad eestikeelsed materjalid: originaalformaadis töö valmistatuna ühes eksemplaris; info töö valmistamise (tehnoloogia, materjalid, võimalik tootmismaht kuus jms) kohta ning märge, kas töö on uus, olemasolev või tootmises; soovi korral autori(te) kommentaarid töö kohta (seotus piirkonna ajaloo, kultuuri, traditsioonide, legendidega); töö omahinna maksumuse kalkulatsioon; töö lõplik hind koos käibemaksuga (kui erinevate tiraažide puhul töö hind muutub, siis märkida ära näiteks 10 ja 50 eksemplari hind). Konkursile esitatud töid, mis ei vasta punkti 2.3 nõuetele, hindamiskomisjon ei hinda. Konkursitööd tuleb esitada hiljemalt 1. maiks 2016 Võru vallavalitsusse aadressil Võrumõisa tee 4a, Võru, Võrumaa. Konkursitöö tuleb varustada märgusõnaga ning juurde tuleb lisada kinnine ümbrik, kus on töö autori andmed (nimi, telefon, e-posti aadress) ja töö lühikirjeldus. Konkursil osalemisega seotud kulutusi konkursi korraldaja ei hüvita. Kõik tööd ja muud konkursile esitatud materjalid on konkursil osalejal võimalik tagasi saada ühe kuu jooksul pärast konkursi lõppu. TÖÖLE ESITATAVAD NÕUDED. Töö peab olema atraktiivne, originaalne, huvitav ja esteetiline. Lühikese põikena ajalukku meenutagem: Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mis toimus esimest korda aastal Võru Kubijal, teist korda aastal Põlvas Intsikurmus, kolmandat korda aastal jälle Kubija lauluväljakul. Neljas pidu on ukse ees ja toimub 28. mail Põlvas ilusas Intsikurmus. Nii liigub pidu kahe maakonna vahel, ühendades Vana-Võromaa keele- ja kultuuriruumi. Peo idee sündis aastal Valgjärvel toimunud Kaika suveülikoolis, osutus elujõuliseks, haaras kaasa nii tegijaid kui osalejaid Võrumaast kaugemalgi. Tullakse laulma või pealt vaatama, tullakse juurte juurde ja omade sekka, aga tullakse ka eksootika, huvi ja uudishimu pärast. Need, kes on käinud ja laululaval koos tuhandetega võrukeelseid laule laulnud, pajatavad erilisest kodusest meeleolust, mis välja kostvat ja paistvat, räägivad rõõmsast ühtekuuluvustundest. Kaugemalt tulijad kiidavad kohalikke stiilis: küll te olete ikka toredad ja tublid! Kohalikud on enda üle väga uhked ja kõik on rahul! Osalejate arv on muudkui kasvanud, tullakse mujalt Eestist ja laiast ilmastki. Esimesel peol oli lauljaid ligi 2400, teisel 3400 ja kolmandal Umbes sama palju lauljaid koguneb Intsikurmu ka tänavu. Lisaks Võru- ja Põlvamaale tulevad koorid veel Harjumaalt, Jõgevamaalt, Lääne-Virumaalt, Tartu-, Valga- ja Viljandimaalt. Luxembourgist tuleb Euroopa eestlaste koor ja Helsingist sealse Eesti Maja koor kokku veidi üle 150 kollektiivi. Ikka on kuuldud ohkamist: küll laulaks laulupeol, aga ei ole ühegi koori liige! Suurepärased väljamõeldised olid koorid Mehe mõtsast ja Naasõ nurmelt, millega liitusid peale niisama lauluhuviliste ka ansamblite mehed-naised. Teise ja kolmanda peoga said liituda konnakoorid, mis tekkisid pere-, kogu-, laud-, pesa- või sõpruskondadest. Tänavu liituvad nurmõnaasõ ja mõtsamehe Võru ja Põlva nais- ja meeskooridega. Konnakoore, suuremaid ja väiksemaid, on kirjas 13, kes kõik laulavad kaasa uhkes ühendkooris. Uma Pido on kaasa aidanud ka suurepäraste võrukeelsete laulude loomisele ning need on muutunud paljude kooride lemmikrepertuaariks. Tänavuse peo teemaks on mets ja väelised puud. Uma Pido kunstniku Anne Prangeli ning fotokunstnik Peeter Lauritsa koostöös sündisid möödunud suvel meeleolukad pildid, mis räägivad inimeste omavahelistest suhetest ning sidemetest loodusega, toetades niimoodi piduliste hääs mõttes metsa poole olekut. Kirjamees Aapo Ilvese abiga said pildid ka tabavad allkirjad. Näitust Mõtsas mi olõmi jäänü saab kuni peoni näha 16 Vana- Võromaa, aga ka Setomaa paigas. Enne kolmandat Uma Pido aastal liikus läbi kogu Vana- Võromaa võrokeste lipp. Tänavu teeb omapärase teekonna läbi laul, et jõuda 28. mai õhtuks peole Intsikurmu ja süüdata seal peotuli. Laul liigub peoks valmistuvate kooride abil ja toel. Lisaks hoitakse meeles seda, et enne kui eestlased koorilauluga tutvust tegid ja sellega kuulsaks said, laulis meie rahvas regilaule. Nii on plaanis aprillis-mais enne pidu korraldada igas Vana-Võromaa kihelkonnas ja Setomaal lauluõhtuid, kus lauldakse oma kandi rahvalaule, mida me õnneks veel oskame ja armastame. Uma Pido on tõeline rahvapidu laulad kaasa, plaksutad kõigest väest, poetad liigutuspisaragi, kohtad sõpru ja tuttavaid, tunned rõõmu ühisest osasaamistundest. Naudid ja püüad meelde jätta seda kodust ummamuudu ilmakaemise tunnet. Lõunaeestlane olevat jutukam, rõõmsameelsem, muretum, seltsivam, usalduslikum inimene kui ehk põhjaranniklane või loopealse elanik. Kuidas oma ära tunda? Eks ikka naerunäost ja ettesirutatud terekäest. Intsikurmus ei pruugi see lihtne olla, sest Umal Pidol on kõik omad! Peo lavastaja on Põlvast pärit vabakutseline näitleja ja lavastaja Kristo Toots. Hää Võru valla rahvas! Sättige päev vabaks, otsige piduriided või rahvarõivad välja, hõigake pere ja sugulased kokku ja tulge kindlasti Uma Pidole Intsikurmu 28. mail. Võru vallast osaleb tänavusel peol seitse kollektiivi umbes 150 lauljaga. Uudiseid ja ettevalmistuse käiku saad jälgida kodulehelt www. umapido.ee, Facebookist ja blogist umapido.wordpress.com. Siiri Toomik Võru valla esindusmeene konkursi tingimused Töö peab kujutama või kandma Võru valla sümboolikat. Töö võiks rõhutada piirkonna omapära. Töö tootmine peab olema teostatav. Töö võiks olla tarbimisväärtusega. Töö peab olema toodetav väikestes kogustes (10 50 tükki, olenevalt tootest). Töö lõplik hind peab jääma hinnavahemikku eurot. Õpilastööde puhul hinnapiirangut ei ole. HINDAMINE. Tööde hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liikmed ning vallavanema ettepanekul vallavalitsuse töötajad. Tööde hindamisel võetakse aluseks järgmised kriteeriumid: seotus piirkonna ajaloo, kultuuri, traditsioonide ja legendidega; isikupärasus ja originaalsus; praktiline väärtus; kvaliteetne teostus; tiraažeeritavus; hind. Hindamiskomisjoni töö tulemused kinnitatakse hindamiskomisjoni koosoleku protokolliga. TÖÖDE KASUTAMINE. Võru vallavalitsus võib väljavalitud tööde seast osta kokkuleppelise tiraaži meeneid pärast lepingute sõlmimist töö autori(te) ja konkursi korraldaja vahel. Võru vallavalitsuse esmane planeeritav konkursi võitnud meenete kasutamise aeg on detsember 2016 ja meened peaksid olema valmis hiljemalt Võru vallavalitsus jätab endale õiguse pärast konkursi tulemuste väljakuulutamist paluda vajaduse korral mõne töö autoril konkursile esitatud eset sobivamaks muuta. Konkursi korraldaja planeeritav väljavalitud meenete soetamise ja kasutamise aeg on kuni aastani 2017 (k.a). MUUD TINGIMUSED. Konkursi tingimused on kättesaadavad Võru valla kodulehel Kõik küsimused konkursi kohta tuleb esitada kirjalikult vallavalitsusele või e-posti teel Konkursi korraldaja jätab endale õiguse teha konkursi tingimustes muudatusi. Muudatused avalikustatakse Võru valla kodulehel. MIS TOIMUB? 11. märtsil kell 20 peoõhtu ansambliga Mesipuu Puiga kooli saalis. Põlva rahvakandleansamblit juhendab Heino Tartes. 18. märtsil kell 15 ansambli Vannamuudu kontsert Tere, kevad! Parksepas Kanariku keldris. 22. märtsil kell 11 XVI Võru-Seto näitemängupäev Puiga kooli saalis ja lasteaias. 28. märtsist 1. aprillini käsitöönäitus vallamaja saalis. 3. aprillil kell 16 kooride kontsert Parksepa keskkooli saalis. 8. aprillil kell 19 Tsooru külateatri etendus Esmaspäev on hirmus päev Puiga kooli saalis aprillil raamatulaat Parksepa lasteaias aprillini külaliidrite õppereis Järvamaale. Tel (Piret Haljend). 22. aprillil Jüriöö jooks Navi Tagakülas. 23. aprillil kell 18 tantsuline kevadtervitus valla taidlejatelt Navi seltsimajas. 24. aprillil kell 11 Puiga küla talgupäev. 29. aprillil kell 17 heakorratalgud Parksepa alevikus Kanariku järve ääres. 30. aprillil kell 10 laste õngitsemisvõistlus Kevadkalake Vagula järve ääres. 30. aprillil kell 15 Tantsurühm Hõbedane 10 Puiga kooli saalis. REISIHUVILISTELE! ABZ pakub kolmepäevast sisukat reisi Leedumaale ( juuni) ja veel põnevamat reisi Moskvasse (4. 8. juuni, buss, rong). Täpsem info tel või Ivo Lillepuu Õnnitleme juubelisünnipäeval! Kaasteelised endisest Kalevipoja kolhoosist Väljaandja Võru Vallavalitsus. Toimetaja Kaile Kabun (tel ). Teostus OÜ Rööp. Trükk AS Võru Täht. Tiraaž 750.