Mälestushetkele Vabadussamba juurde kogunesid valla noored.

Transkriptio

1 NR. 236 Tartu rahu aastapäeva tähistati tänavu teisiti Esmakordselt, laste ja noorte kultuuriaasta puhul, korraldasid Jõelähtme Vabadussamba juures Tartu rahu aastapäeva piduliku mälestushetke Loo ja Kostivere koolide õpilased. Merike Metstak Ausamba jalamile viisid lillekimbud Kaitseliidu Rävala maleva, Jõelähtme vallavalitsuse ja valla koolide esindajad. Päevakohase tervituskõne pidas Loo Keskkooli 11. klassi õpilane Roland Rikolas. Täna 97 aastat tagasi allkirjastasid Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa rahuleppe, mis määras Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri ja andis noorele Eestile tunnustuse. Selle lepinguga lõpetati Vabadussõda ja Nõukogude Venemaa tunnustas esmakordselt Eesti Vabariigi iseseisvust ja suveräänsust. See oli ajalooline lepe, mistõttu nimetatakse Tartu rahu lepingut täiesti õigustatult ka Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. Tänu Jaan Poskale ja teistele tolleaegsetele riigitegelastele sai Eestist päris vaba riik. Kuid täna peame ka mälestama neid Eestimaa poisse, mehi ja naisi, kes läksid vabal tahtel oma kodumaad kaitsma punaväe eest. Täna on kohane langetada pea nende vaprate koolipoiste mälestuseks, kes nooruse uljusest läksid vabatahtlikult rindele kaitsma oma isamaad. Et meil oleks vabadus nii täna kui tulevikus. Tänu vapratele võitlejatele saame järgmisel aastal tähistada Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva. Olgem ka meie sama vaprad ja kaitskem oma kodu ja kodumaad, et eestlus püsiks igavesti. Elagu Eesti ja elagu Eestimaa noored! ütles Roland Rikolas. Mälestushetkele Vabadussamba juurde kogunesid valla noored. Roland Rikolas pidas päevakohase tervituskõne. JÕELÄHTME VALLAVALITSUS JA VOLIKOGU kutsuvad kõiki valla elanikke 23. veebruaril kell 18 Loo Keskkooli aulasse Eesti Vabariigi 99. ja Jõelähtme valla taastamise 25. aastapäeva PIDULIKULE KONTSERT-AKTUSELE JA SELLELE JÄRGNEVALE VASTUVÕTULE. Fotod Sergei Dõmsa Vasakul Mattias Jürgen Veller, Loo kooli 12. klassi õpilane, keskel Martin Erik Prööm, Loo kooli 11. klassi õpilane, ja paremal Daniel Koruts, Kostivere Kooli 6. klassi õpilane. Kontserdil Lapsel on keisri õigus esinevad Loo keskkooli, Kostivere kooli ja Jõelähtme muusika ja kunstikooli õpilased. Tunnustatakse Jõelähtme valla tegusaid ja tublisid inimesi, samuti neid, keda on aastal esile tõstetud nii maakondlikul, üleriigilisel või rahvusvahelisel tasandil. Kuulutatakse välja aasta parimad algatused hariduse ja kultuuri valdkonnas ning antakse üle tunnuskirjad ja elutööpreemia. KÕIK ON OODATUD! Paisjärve säilitamiseks koguti pooltuhat allkirja Noortevolikogu valis uued juhid Allar Veelmaa kirjutab matemaatikaõpikuid Kostivere lasteaed hangib ise lisavahendeid Viljar Variku retked jalgrattaga Martin Plaser kutsub maadlustrenni Kuidas tehakse korda Kostivere mõisa? Vallavolikogu moodustas Ruule kohaliku kaitseala Kuidas koostada suguvõsakroonikat? Kõige olulisem tänavusest tulude deklareerimisest Meie seast lahkus Ahto Nurk

2 2 Volikogu veerg 16. veebruaril toimunud volikogu istungil oli päevakorras 17 punkti. Nagu ikka oli enamus neist n-ö tehnilist laadi ja lehelugejale ilmselt huvi ei pakuks. Kolm teemat väärivad aga kindlasti volikogu veerus tähelepanu. Kuu aega tagasi jäi volikogus esimesel lugemisel pooleli Ruu küla lähiümbruse kaitse Art Kuum vallavolikogu esimees alla võtmine. Nüüd oli see küsimus teisel lugemisel, kus ta ka vastu võeti ja kaitseala moodustati. Ruu küla inimestele oli tegemist väga olulise otsusega ja kohale oli tulnud ka Ruu küla esindaja Jaan Tepp, kes kinnitas, et kohalikud elanikud on sellise otsusega väga rahul. Tõenäoliselt ei ole selle otsusega küll pilved Ruu küla kohalt lõplikult laiali aetud, kuna võib karta, et see otsus kohtus vaidlustatakse. Seniks on aga jälle veidi kergem hingata. Teisele lugemisele ja vastuvõtmisele oli jõudnud ka Jõelähtme valla aasta eelarve. Tulude laekumiseks oleme käesoleval aastal prognoosinud 9,1 miljonit eurot. Investeeringuteks kulub ligi kaks miljonit ja olulisemateks objektideks on Loo kooli laiendamine ja juurdeehituse, sh spordihoone projekteerimine, Neeme kooli laiendamine, mitmete avalike teede renoveerimine ning tänavavalgustuse paigaldamine ja paljud teised ühiskondlikud objektid, mida kõike siin üles loetleda ei jõuagi. Kõige suurem kuluvaldkond on aga traditsiooniliselt haridus, mis võtab enda alla 58,54% kõigist kulutustest. Kes soovib aga eelarvega täpsemalt tutvust teha, leiab selle valla kodulehelt. Iga uue aasta alguses vaadatakse võimaluse korral üle ka õpetajate ja teiste haridustöötajate palgad aastal tõusevad need meie vallas keskmiselt 5 12%. Seejuures kasvavad madalamat töötasu saavatel töötajatel pisut rohkem kui kõrgemat tasu saavatel. Seeläbi hoiame õpetajate palgad naabervaldadega võrreldes ligikaudu võrdsel tasemel. Info korras käis istungilt läbi ka Jägala jõel asuva Linnamäe paisjärve küsimus, kuna vallavalitsusse oli saabunud petitsioon ca 500 allkirjaga, kus kutsuti üles Jägala jõe kudeala lõhelistele mitte avama, vaid selle asemel säilitama paisjärve tänasel kujul. Volikogu antud küsimuses täna seisukohta võtma ei hakanud, kuid ei saa välistada, et varem või hiljem peame selle teema oma istungi päevakorda võtma. Projekteerimise ja ehitamise lihthange 16. veebruari 2017 Jõelähtme Vallavalitsuse istungil toimus lihthanke Loo kooli juurdeehituse projekteerimine ja ehitamine ning Loo teenindusmaja ruumide osaline ümberehitamine pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine. Kõik kolm pakkumust kvalifitseeriti, kuna esitanud ettevõtete majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastasid hanketeates esitatud tingimustele. Otsustati tunnistada pakkuja MHE OÜ, pakkuja Rehler Ehitus OÜ ning pakkuja Best Building OÜ esitatud pakkumused vastavaks, kuna neis ei olnud sisulisi kõrvalekaldeid ja need vastasid hanketeates ja dokumentides esitatud tingimustele. Edukaks pakkumuseks otsustati tunnistada Rehler Ehitus OÜ pakkumus maksumusega 97397,24 eurot ilma käibemaksuta (116876,69 eurot koos käibemaksuga). UUDISED Vasakult Kalev Tulits, Margus Teemant, Andrus Umboja. Linnamäe paisjärv peab säilima Koila külaseltsi esindaja Margus Teemant ja Linnamäe paisjärve MTÜ esindaja Kalev Tulits andsid Jõelähtme vallavanem Andrus Umbojale üle 500 inimese allkirjaga palvekirja Linnamäe paisjärve säilitamiseks. Enamuses Jõelähtme valla elanike allkirjastatud ühispöördumises palutakse vallavalitsuselt, et vald asuks taotlema veeerikasutusluba Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul Linnamäe paisjärve kui piirkondlikult olulise ja mastaapse maastikuelemendi ning muinsuskaitsealuse tööstusobjekti lahutamatu osa säilimise tagamiseks. Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) puhul öeldakse, et elektrit võib toota ka mujal, et on olemas alternatiiv, ütles Koila külaseltsi esindaja Margus Teemant, aga meie elame siin ja meie elukeskonnale ei ole alternatiivi. Linnamäe paisjärv on olemas olnud kauem kui kolm inimpõlve, täiendas Linnamäe paisjärve MTÜ esindaja Kalev Tulits, ja järve kadumisel oleks väga suur negatiivne mõju järve kaldal elavate inimeste elukvaliteedile. Seega loomulikult me eeldame, et saame otsustusprotsessis kaasa rääkida. Allkirjade arv pöördumisel näitab, et Linnamäe paisjärve säilimine on tähtis ka laiemale isikute ringile, lisas Teemant. Elanike ühispöördumise kaaskirjas öeldakse, et praegu menetluses olevale vee erikasutusloa taotlusele, Linnamäe hüdroelektrijaamas elektri tootmiseks, soovitakse uut vee erikasutusluba taotleda lisaks ka Linnamäe paisjärve säilitamiseks. Linnamäe paisjärv on tekkinud seoses Linnamäe HEJ valmimisega aastal. Kultuuriminister tunnistas Linnamäe HEJ paisu kultuurimälestiseks 22. detsembril 2016, pidades oluliseks jaama säilitamist töötavana. Keskkonnaministeerium aga plaanib Linnamäe HEJ lammutamist ja Linnamäe paisjärve likvideerimist kaladele lisa kudemisala loomise eesmärgil, mille toimimisse aga ei usu isegi kalanduseksperdid. Jõelähtme noortevolikogu valis uued juhid Merike Metstak 7. veebruaril toimus noortevolikogu istung, kus volikogule valiti uued juhid. Vähem kui aasta volikogu juhtinud Allan Riener tänas liikmeid tehtu eest ning soovis uuele juhtkonnale edukamat tegutsemist. Volikogu esimehe kandidaatideks esitati kolm noort, kellest Roland Rikolas ja Mareike Averson nõustusid kandideerima. Valdava häälteenamusega valis volikogu esimeheks Loo keskkooli 11. klassi õpilase Roland Rikolase. Meil on ees palju huvitavaid tegevusi, kaua unistatud pinksilauad peavad saama paika, samuti tahame suvel käivitada mitmeid spordivõistlusi. Loomulikult on plaanis korrata eelmise aasta eeskujul suurt noortepidu, panna rõhku jõuluüritustele ja muudele tähtpäevadele. Miks mitte hakata iga-aastaselt valima Jõelähtme talenti, ütles Roland. Aseesimehe kohalt taandunud Karolin Kriiska asemele tuli samuti valida uus tegija. Kahest esitatud kandidaadist sai valdava häälteenamuse Anete Liis Adul. Noored peaks rohkem külastama meie valla kau- Anete Liis Adul. Roland Rikolas. neid paiku, omavahel rohkem suhtlema ja sporti tegema, soovis Anete Liis. Ühel häälel kinnitati ka noortevolikogu töökord. Ligi Foto Merike Metstak kahe aastase tegevuse jooksul on noortele volikogu istungi korraldamine saanud selgeks. Edu laste ja noorte kultuuriaasta sündmustel. NR. 236 Toimetaja veerg Merike Metstak Paljud Eesti kohalikud omavalitsused tähistavad tänavu 25 aasta möödumist omavalitsusliku staatuse taastamisest. Pidevalt muutuv halduskorraldus on jõudnud uude järku liitumiste ja sundliitmiste tulemusena jääb tänavu sügiseks alles poole vähem omavalitsusi ehk 217 asemel täpselt 100. Meie vallast läheb see muudatus mööda, sest tuleme hästi toime ning mõne naaberomavalitsusega liitumine ei tooks elanikele hüvesid juurde, pigem vastupidi. Mõtlen siin eeskätt laste huvitegevust ja huviharidust, mis on meil odavam kui näiteks pealinnas. Samuti madalam lasteaia kohatasu oma valla lastele ja tasuta koolitoit kolm korda päevas. Riik küll toetab koolitoitu, kuid sellest ei piisa, et saaks koolis pakkuda tasuta hommikuputru ja toitlustada pikapäevarühma. Meil on kõigil lastel lasteaia kohad, sel õppeaastal jäid ukse taha vaid üksikud. Vald on haridusasutusi pidanud läbi aegade, tänavusest eelarvest 58,8 % kulub haridusele eesmärgiks konkurentsivõimelise hariduse andmine Jõelähtme valla koolides ning valla lastele lasteaiakohtade tagamine ja kohtade puudumisel lapsehoiuteenuse või eralasteaia toetuse tagamine. Kaks kuud tagasi tõstis Vabariigi Valitsus oma määrusega kõikide lasteasutuste õpetajate töötasu alammäära oluliselt. 16. jaanuaril aastal taastati Jõelähtme valla omavalitsuslik staatus, mis lõpetas külanõukogu tegevuse. Siis töötasid vana postijaama ruumes vallavanem, vallasekretär, kaks kantselei töötajat, üks sotsiaaltöötaja, kaks raamatupidajat ja kaks maakorraldajat. Vallal oli kaks autot, vana Nissan Sunny ja Linnuvabrikust ostetud Škoda, mõned telefonid, mitte ühtegi paljundusmasinat, arvutit ega mobiiltelefoni. Kõik kirjatööd tehti trükimasinal ja teksti paljundamiseks pandi kirjutusmasinasse mitu paberilehte ning nende vahele kopeerpaber. Kogu valla territooriumil olev taristu, katlamajad, vee- ja kanalisatsioonimajandus, teed, lasteaiad, kultuurimajad jms kuulusid Tallinna Näidislinnuvabrikule ja Kirovi-nimelisele kalurikolhoosile. Kuna põllumajandusettevõtteid ei huvitanud enam kommunaalmajandus, siis kohalik omavalitsus pidi need kohustused üle võtma. Loodi esimesed munitsipaalettevõtted Loo Vesi, Neeme Soojusvõrgud, Kostivere ja Loo Soojusvõrgud, Loo Elamuhooldus. Endise Linnuvabriku, Kostivere ja kalurikolhoosi Neeme osakonna töötajaist hakkas kujunema ühtne kogukond. Tavakohaselt tähistame Eesti Vabariigi sünnipäeva ja Jõelähtme valla taassündi piduliku aktusega 23. veebruaril kell 18. Elagu Eesti, elagu Jõelähtme vald!

3 NR. 236 HARIDUS 3 Airen Ernits. Foto Helen Ernits Kostivere tüdruk Laulukarussellis Jana Aasla ja Kaili Raamat Kostiver lasteaiast. Mis on teid motiveerinud laste haridusse omal initsiatiivil panustama? Õppealajuhataja Jana Aasla: Kõige rohkem motiveerib õppekäikudel osalevate laste sära silmades, rõõm uute asjade avastamisest ja rahulolu saadud kogemustest. Samuti erinevate võimaluste pakkumine lastele ja õpetajatele õppetegevusteks (muuseumitunnid, looduskeskused, õuesõpe mets, raba jne). Millises eas lastele need programmid on peamiselt suunatud? Jana Aasla: 5 7-aastastele lastele. Kostivere lasteaia lõpetanud on küllap teiste lasteaedade kasvandikega võrreldes laiema silmaringiga? Jana Aasla: Kindlasti on nende silmaring laiem keskkonnateadlikkuse ja säästva suhtumise osas ümbritsevasse keskkonda. Milline programm on olnud kõige põnevam? Jana Aasla: Minule isiklikult on olnud kõige põnevam projekt Loomad läbi lapse silmade. Huvitavad teadmised loomade elust on alati põnevad. Millistest programmidest ja milliseid toetusi te olete lasteaeda lisaks toonud? Kostivere lasteaia direktor Kaili Raamat: Meie KIKi projektid on läbi aegade olnud järgmised: Külakoosolek Irus. Uudiseid küladest Foto Merike Metstak Kostivere lasteaed hangib ise lisavahendeid 2012 Keskkonnateemaliste õppekäikude korraldamine lasteaialastele erinevatel aastaaegadel. Summa 774 eurot 3 õppekäiku koos toitlustamisega, näituse ning keskkonnateemalise perepäeva korraldamine, auhinnad Keskkonnakasvatus kui väärtuste kujundaja 2108 eurot 4 õppekäiku koos toitlustamisega (Keila, Muraste, Kõrvemaa, Neeme), erinevate õppemängude soetamine Loomad läbi lapse silmade 1486 eurot Tallinna Loomaaed, Eesti Loodusmuuseum, Polli loomaaed, teabepäev ja viktoriin koos Kostivere kooli algklassidega, õppevahendid, auhinnad Kostivere Lasteaia laste õppeprogrammid looduskeskustes 2015/2016. õppeaastal 774 eurot õppeprogrammide külastamine Aegviidu, Oandu ja Viimsi Looduskeskuses Kostivere Lasteaia laste õppeprogrammid Mida puud meile räägivad? 820 eurot osalemine RMK Sagadi looduskooli programmis Sõber puu, RMK Aegviidu looduskeskuse programm Tuli metsas, RMK Sagadi looduskooli programm Sõber puu ja Eesti Loodusmuuseum muuseumitund Mida puu meile jutustab. Projektide kirjutamise mõte seisneb eelkõige selles, et pakkuda lastele võimalust sõita majast välja ja osaleda erinevate loodukeskuste õppeprogrammides. Vaheldus tavapärasele keskkonnale. Foto Merike Metstak Uusküla küla üldkoosolekul andis aasta jooksul tehtust ülevaate külavanem Tõnis Tuuder. Liiklusohutusest kõneles piirkonnapolitseinik Ivo Roosimägi ja elanike küsimustele vastas vallavanem Andrus Umboja. Iru küla üldkoosolekul toimusid külavanema valimised. Külavanem Art Kuum esitas aruande ja vastas küsimustele. Külavanema kandidaatideks järgmiseks kolmeks aastaks esitati Kristjan Leks ja Art Kuum. Kristjan Leks taandas end ning Iru küla külavanemaks valiti taas Art Kuum. Allar Veelmaa. Kui palju on 6:2(1+2)? See väike rehkendus vallandas internetifoorumites vaidluse. Kas vastus on 1 või 9? Poleks millegi üle eriti vaielda, kui omal ajal oleks koolis aritmeetika endale selgeks tehtud. Allar Veelmaa Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Paraku on nii, et asjad ununevad ja koolilastel korjatakse kõik õpikud õppeaasta lõpus ära ning järgmisel aastal polegi enam kohta, kust varem õpitud tõdesid võiks leida. Selle lünga kõrvaldamiseks tekkis mõte, et tuleb põhikooli lõpetajale kirjutada abivahend, kus varem õpitud matemaatika põhitõed sees. Nii sündis Matemaatika tööraamat põhikooli lõpetajale ja viimasel kolmel aastal on see igal kevadel olnud ca 4000 koolilapse lahutamatuks abimeheks. HEAKi uudised 6. märtsil kell toimub kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) infopäev. Taotluste tähtaeg on 1. aprill 2017 ning taotlusi võtab vastu Harju maavalitsus. Infopäev on tasuta, vajalik eelregistreerimine. 13. aprill kell Ühest sai kuus Kuna põhikooli tööraamatu järgi oli suur nõudlus, siis tekkis mõte teha ka analoogiline raamat gümnaasiumile. Aastajagu tööd ning saigi valmis kaheosaline gümnaasiumi tööraamat, selle kasutajaid on 3000 ringis. Tööraamatutele järgnesid kohe ka töövihikud 6., 7. ja 8. klassile ning hulgaliselt õppevideosid, mis aitavad last juhul, kui ta tahab mõnda teemat iseseisvalt korrata või pole saanud haiguse tõttu mitu nädalat koolis käia. Täna võib öelda, et kolmeaastase pingelise töö tulemusena olen valmis saanud 6 töövihikut-raamatut, mida kasutavad tuhanded õpilased üle kogu riigi. Videosid on põhikoolile 50, gümnaasiumile üle saja ja lõppu pole veel näha, sest iga nädal saab mõni uus video valmis. Foto erakogu Kuidas raamat sünnib? Eks kõigepealt ikka peas, vormistamine on juba tehniline küsimus. Ülesanded peavad olema õpilasi köitvad ja samas ka elulised, situatsioonid vahel ka tragikoomilised ning ei tohi puududa ka (must) huumor. Matemaatika eripäraks ongi see, et siin on väga palju tehnilist tööd, ja kui üks rutiinne ülesanne järgneb teisele, siis kaob lapsel kiiresti huvi. Olen oma vihikutesse pannud ka ülesandeid, mille lahendamiseks on vaja nutikust ja teravmeelsust. Loomulikult ei puudu ka kohalik koloriit ning ülesandeid lahendades saavad lapsed teada, et meie vallas pole mitte ainult Loo asula, vaid on mitmeid teisigi huvitavaid kohti. Aga jäägu need juba lugejale avastamiseks. Vahel küsitakse, et kuidas ma nii lühikese ajaga olen need õppevahendid valmis saanud ja miks ma üldse neid teen. Esimesele küsimusele on vastus päris lihtne. Eks nädalavahetused ja õpetaja pikk koolivaheaeg on selliseks tegevuseks just sobiv aeg. Miks ma teen? Eestis pole kahjuks professionaalseid õpikukirjutajaid, sest meie turg on väga väike ja autor ei elaks honorarist lihtsalt ära. Seepärast tulebki endal teha, kui tahad tunnis kasutada õppeks sobivaid materjale, ja on ju hea, kui need sobivad tuhandetele teistelegi. Seepärast tulebki endal teha, kui tahad tunnis kasutada õppeks sobivaid materjale. Seni, kuni on sisemine veendumus, et suudan veel paremini teha kui täna, siis tasub kirjutamisega tegelda. Suvel ootavad järge viienda, kuuenda ja üheksanda klassi töövihikud. Mulle tundub, et Loo kool on kirjutamisele inspireeriv, on ju peale minu matemaatikaraamatute ilmunud ka teiste Loo kooli õpetajate õppematerjale või siis ilukirjandusteoseid Helgi Org, Urmas Pohlak, Kersti Lepik, Tiiu Kivirähk, Ebe Talpsepp, Aive Skuin ja Margot Müllerson on samuti Loo kooli õpetajad. seminar alustavatele vabaühendustele. Osalema ootame viimase aasta jooksul asutatud vabaühenduste juhatuse liikmeid. Tutvustame maakondlike arenduskeskuste teenuseid, jagame kogemusi peamistest teemadest, millega vabaühendused kokku puutuvad. Tasuta. Vajalik eelregistreerimine aprill kogemusreis Ida-Harjumaale (Viimsi, Jõelähtme, Kuusalu vald, Maardu ja Loksa linn). Osalema ootame vabaühenduste eestvedajaid. Täpsem info 20. veebruari uudiskirjas. Airen Ernits on 9-aastane Kostivere Kooli 3. klassi tüdruk. Lauluõpetajaks oli Airenil Hille Savi, kes nüüd enam Kostivere koolis ei tööta. Peale Jõelähtme Laululapse ning Harjumaa Laululapse võitu oli Airenil au esmakordselt osaleda ETV Laulukarusselli saates. Aitame konni! Lily Kivila Kallid valla elanikud kevadel, kui konnad ärkavad, kutsub loodus neid igal aastal samadesse veekogudesse paljunema. Konnad talvituvad talvitumispaikades, kas kaevunult maasse või veekogu põhjas. Selleks et sigimispaikadesse jõuda võtavad nad ette pikki rännakuid. Et konnad saaksid ohutult liikuda üle sõiduteede, on meil võimalik konni hukkumisest päästa, aidates neid ohutult üle tee. Ränne algab tavaliselt aprillis, kuid täpne aeg sõltub ilmast. Kui õhutemperatuur on ööpäevaringselt plussis ja ilm vihmane, hakkavad konnad liikuma alates päikese loojangust u 2 4 tunni jooksul. Anna teada, kas Sinu kodu lähedal toimub konnade rännet või oled märganud konnade liikumist teistel Jõelähtme valla teedel. Konnatalgutest saab ka ise osa võtta või konnatalguid oma kodukohas korraldada. Jõelähtme vallas on ära märgitud järgmised konnade rändeteed: Saha tee, Saha küla, Kostivere, Postijaama tee, Jägala-Joa, Jägala, Vibeliku ning Kostivere tee ja Linnu tee ristmik. Lagedi mõisa juures saab igal kevadel hukka palju konni, vaja oleks abikäsi kui tahad liituda talguliste meeskonnaga võta ühendust: lily.kivila@mail.ee või tel , vt ka konnadteel. Õnnitleme! Loo kool Mattias Jürgen Veller 12. klassist saavutas 2. koha Harjumaa saksa keele olümpiaadil, mis toimus 27. jaanuaril Loo koolis. Täname õpilaste juhendajaid, saksa keele õp. Piret Kelgo ja õp. Helgi Org! Triini Olman 8B klassist võitis 1. koha kl. arvestuses (oli 108 osalejat) Harjumaa emakeeleolümpiaadil 30. jaanuaril Kosel. Väga hästi esinesid ka Mattias Jürgen Veller 12. klassist, kes saavutas 6. koha (24 osalejat) ning Ireen Randoja 8A saavutas 8. koha (49 osalejat). Täname õpilaste juhendamise eest eesti keele ja kirjanduse õpetajaid Ebe Talpseppa, Indrek Birkani ja Külli Loopmani. Kolmikvõit Loo kooli! Alex Mart Sepp 8B 1. koht, Georg Margus 12. kl. 2. koht ja Christian Roos 9. kl. 3. koht Harjumaa matemaatika olümpiaadil, mis toimus 7. veebruaril Jüris. Täname juhendajaid! Alexi ja Christiani õp. Riin Järvala ning Georgi õp. Allar Veelmaa!

4 4 Korraliku laste turvavarustuse õige kasutamine säästab elusid PPA Lapsevanema ülesanne on tagada oma laste ohutust igas olukorras nii palju, kui on tema võimuses. Kõik me arvame, et oskame suurepäraselt juhtida autot ja õnnetused ei juhtu meiega. Loodetavasti ei juhtugi. Kuid kahjuks ei või me kunagi teada, mida toob ette järgmine liiklusolukord ja kui osav või ettevaatlik on vastutulev sõidukijuht. Lapse turvaiste ei saa olla vaid kohustuslik ese autos, et politsei trahvi ei teeks, vaid on hädavajalik, kaitsmaks Teie lapse elu ja tervist. Sobiva turvavarustuseta on laps autos kaitsetu. Sama kehtib ka lapse kohta, kes on kinnitatud vaid täiskasvanu turvavööga või kui kasutatakse lapse mõõtmetele mitte vastavat või ebakvaliteetset turvavarustust. Samad ohud võivad kaasneda turvavarustuse valest kasutamisest. Kokkupõrge kiirusel 50 km/h on võrdne sõiduki kukkumisega ca 12 m kõrguselt ehk kolmekorruselise maja kõrguselt. kokkupõrke hetkel sõidukis asetsevate asjade ja inimeste kaal suureneb 40 korda. Näiteks 15 kg lapse kaal on hetkega 600 kg. Kas täiskasvanu suudab hoida kätes kinni 600 kg kaaluvat betoonist paneeli? Mõningad soovitused, et meie lapsed jääks liikluses ellu: Väikesed lapsed peaksid autos sõitma seljaga sõidusuunas nii kaua kuni see on võimalik (kuni 4 5 eluaastani) Seljaga sõidusuunas sõitmine on kaks korda ohutum kui näoga sõidusuunas sõitmine, sest lapse pea on võrreldes tema kehaga raske (lapse pea moodustab neljandiku kogu kehast, täiskasvanul aga ainult 6%). Väikesed lapsed ei ole miniatuursed versioonid täiskasvanutest. Nende selgrood ja kaelalülid on väljaarenemata ning asetsedes näoga sõidusuunas on oht neid vigastada. Avarii korral põrkub seljaga sõidusuunas istuva lapse keha vastu tooli seljatuge ning kahjustused kaelale ja peapiirkonnale on tunduvalt väiksemad kui näoga sõidusuunas istuval lapsel. Lapse sõidutamisel esiistmel seljaga sõidusuunas tuleb välja lülitada turvapadi. Vastasel juhul võib see saada kokkupõrkel saatuslikuks. Laste turvatool või turvahäll peavad vastama lapse pikkusele ja kaalule Grupp Kaaluvahemik kg Ligikaudne vanusevahemik kg 0 11 elukuud kg 0 15 elukuud kg 9 kuud 4 eluaastat kg 3 7 eluaastat kg 6 12 eluaastat Ohtlik ei ole see, kui jalad ulatuvad üle turvahälli, vaid see, kui pea ulatub üle seljatoe serva. Kaalule ja pikkusele vastavast turvatoolist või hällist ei ole kasu, kui see ei ole korrektselt kinnitatud ja kui laps ei ole korralikult kinnitatud turvaseadme rihmadega. Nagu eelpool mainitud, tekivad kokkupõrkel suured jõud ja kinnitamata turvatoolist või selle rihmade nõrgast kinnitamisest ei ole kasu ning laps võib sealt kergesti välja lennata ja saada raskelt viga. Mida tugevamalt rihmi pingutada, seda väiksem on oht, et kokkupõrkel laps sealt välja lendab. Kasutage kvaliteetseid tooteid. Turvahälli ja turvatooli soetamisel uurige andmeid tootja kohta ning kasutajate tagasisidet. Lisaks võib interneti avarustes leida turvatoolide teste. Pärast traagilist liiklusõnnetust on hilja mõelda, mis saanuks, kui oleksin turvatoolile kulutanud 25 eurot rohkem ja ostnud kvaliteetsema toote. Kindlasti ei tohi kasutada nn sangadeta pepualust. Selline alus kaob kokkupõrke hetkel silmapilk lapse alt ja selle järel lendab laps rihmade alt järele. Sellisest seadmest on sama palju kasu, kui tavalisest padjast, mis asetatakse lapse istmiku alla. Turvateste võib leida leheküljelt: com.ee/2015/05/adac-2015-testid.html Liiklusseaduse järgi, ei ole alla kolmeaastase lapse takso tagaistmel sõidutamisel turvaseadme kasutamine kohustuslik. Alla kolmeaastast last tohib takso tagaistmel sõidutada täiskasvanud sõitja süles tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja tema süles on üks laps. Vanemate kui kolmeaastaste laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb vähemalt üks laps kinnitada turvavöö padja ja sõltuvalt lapse kasvust kas täiskasvanu turvavöö või ainult selle vöörihmaga või muu nõuetekohase turvaseadmega. Ülejäänud laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb kasutada vähemalt täiskasvanu turvavöö rihma. Juhin tähelepanu, et kahepunkti turvavööga ei tohiks last sõidutada. Kokkupõrkel võib murduda selgroog kaheks ja tagajärjed võivad olla traagilised. Ohutut liiklemist ja tervist Teie lastele. LAPSED JA NOORED Tütarlapsed maadelevad, treener Helen Nool ja Anastasija Sergejeva. Maadlustrennidest Kostivere koolis Maadlus on kontaktne spordiala, mis sobib lapsele esimeseks harrastuseks, lisatreeninguteks olemasoleva harrastuse täiendamiseks. Martin Plaser Treener Harjutused ning treeningmetoodika, mis viib maadluses eduni, on mitmekülgne. Korrus3 on Eesti suurimaid maadlusklubisid, mille keskus asub Tallinnas, Veerenni 29/1-11. Neljal matil toimuvad treeningud ja klubi on avatud iga päev. Maadlusklubi Korrus3 alustas Kostiveres maadlustreeningutega aastal. Treeningud toimuvad E,K,R kell , kestes ühe tunni. Traditsiooniliseks on saanud, et reedesed treeningud viiakse aastaringselt läbi õues. See on võimalus arendada üldkehalisi võimeid. Peamisteks tegevusteks treeningutel on omakehaharjutused ja harjutused paarilisega. Maadluseks sobiv ettevalmistus on raske, sest ka maadlus on raske. Arendada tuleb vastupidavust, jõudu, koordinatsiooni ning vaimset sitkust hakkamasaamiseks võitlusega. Enamus laste jaoks ning ka lastevanemate jaoks seostub maadlus ennekõike müramisega. Nii ka on. Maadlus on mänguline ja lõbus, mingi aeg lähevad mängud keerulisemaks, õpitakse võtteid ja vastane on vaja üle kavaldada. Trennid algavad soojendusega, võib ka öelda, et maadlusakrobaatikaga, mis valitud harjutustega mõeldud selleks, et maadlusvõtete sooritamisel oleks keha võimalikult valmis erinevateks löökideks, sikutamiseks ja väänamiseks. Treenitakse jõuharjutusi paarilisega, et areneks tunnetus, õpitakse muuhulgas tundma erinevaid vastaseid. Kostivere trennis on keskmiselt last, mis teeb selle edukaks harrastajate grupiks. Kolm trenni nädalas annab võimaluse treenida piisavalt, et jõuda Eesti MV tasemele. Selle edukaks tõestuseks on hõbemedal Kostivere kooli õpilasel Anastasija Sergejeval 2016 Eesti õpilaste vanusegrupi meistrivõistlustelt. Võistlused toimusid 2016 detsembris Kohtla-Järvel Ahtmes. Anastasija oli seega esimene Korrus3 Kostivere õpilane, kes Eesti MV medalini jõudnud. Trennis treenivad poisid ja tüdrukud koos, üldkehaline koormus ja ettevalmistus maadluseks on mõlemile piisav. Maadlusharjutusi ja mõningaid võtteid harjutatakse ühes, tüdrukud maadlevad võistlusreeglitele vastavalt omavahel. Tüdrukute ja poiste maadlusstiilid erinevad üksteisest, seega omavahel mõõduvõtt väga reaalseid tulemusi ei anna ja kumbagi oluliselt edasi ei vii. Maadlus on mänguline ja lõbus, mingi aeg lähevad mängud keerulisemaks, õpitakse võtteid ja vastane on vaja üle kavaldada. NR. 236 Anastasija Sergejeva Foto Merike Metstak Korrus3 tegutseb hetkel Tallinnas ja Harjumaal. Klubi liikmetel on võimalik treenida kõigis Korrus3 gruppides sama treeningtasu eest, mis nende kodugrupi eest maksta tuleb. See tähendab, et Kostiveres treenivad lapsed saavad osaleda lisatreeningutel näiteks Korrus3 Tallinna Kesklinna saalis tasuta. See on paljude laste jaoks lisamotivaator treeningutel. Korrus3 on sotsiaalse vastutustundega klubi, nelja ja enama lapsega peredele on laste maadlustreeningud tasuta. Lapsevanem, kes treenib Korrus3 klubis, saab oma lapsi Korrus3-s treenida tasuta. See on oluliseks teguriks paljudele, kes otsivad esiteks võimalust treenida koos lapsega, teiseks treenida lapsega samal ajal; inimestele, kes otsivad treeningtingimusi kodu lähedal. Trenni ootame koos lapsevanema juhendamisega 4 6 aastaseid ning juba iseseisvalt treenima alates 7. eluaastast. Korrus3 meistrite tehas!

5 NR. 236 HARRASTUSSPORT 5 Ja ongi maakerale tiir peale tehtud! Kindlasti on nii mõnigi teist Jõelähtmes või mujalgi Eesti teedel märganud valdavalt sinise-valgega Scania kirjadega rattavormis ratturit ja mõelnud, mida see hull aastaringselt väntab... Viljar Varik Harrastussportlane, Maardu külavanem Et kõik ausalt ära rääkida, siis oleme ju kõik nooruspõlves rattaga ringi kihutanud, mõni üksik jäigi sõitma ning sõitis või alles sõidab ennast Eesti rattaajalukku. Esimese hooga tulevad kohe meelde vanakooli ässad Kalju Koch, Lauri Aus, Jaan Kirsipuu, Aavo Pikkuus. Täna oleme meediast kuulnud kindlasti järgmisi nimesid: Rein Taaramäe, Tanel Kangert, Martin Loo, Martin Laas ja Kert Jõeäär. Kes rohkem kohaliku eluga kursis, siis kindlasti ei ole võõrad nimed Kaspar Austa, Alges Maasikmets, Grete Steinburg, Liisa Ehrberg või näiteks Janelle Uibokand. Aga see kõik selleks... Kuna öeldakse, et see on nagu rattasõit, mis ei unune või oli see varajane keskeakriis, igal juhul ühel hetkel avastasin ennast taas rattaga veeremas, ja oli tunda, kuidas see veeremise tahe aina süveneb aasta lõpus avastasin, et olen rattaga veerenud suisa 3648 km ja oma esimese rattamaratoni sarjagi läbi teinud, olgem ausad, see kilometraaž sellel hetkel tundus endale suisa ulme. Aga kuna sõltuvushaigus süvenes aina kiiremini ja üpris märkamatult, siis 2014 sai rattakilometraaž korrutatud pea 3,5-kordselt ja 2105 sai rattasõitu nauditud suisa km jagu (autoga sõitsin 2015 ca 9000 km.) Kindlasti number üks kõrvalnähuks võin välja tuua üpris korraliku kaalukaotuse, 130 kg pealt parimaks hetkeks 91 kg sai pisut tagasihoidlikum aasta, kilomeetreid 8773, aga kuna tekkis plaan pisut kodu renoveerida, siis sai pea kaks suvist kuud remondile kulutatud. Mis tolku sellest on? Kindlasti number üks kõrvalnähuks võin välja tuua üpris korraliku kaalukaotuse, 130 kg pealt parimaks hetkeks 91 kg, aga nagu ikka, peale suurt kaalulangust pisut tuleb tagasi ja nii ma siis täna laveerin seal kg vahel, töövõiduks võib seda nimetada siiski. Meeletu hulk uusi ning ülivahvaid sõpru ja tuttavaid on tekkinud sadu kui mitte tuhandeid, pole enam kallil kodumaal kohta, kus ei kohtaks inimest ega saaks rääkida näiteks ühisest trennist või võistlusest, kus sai koos sõidetud. Julgen väita, et pikemate rattaringidega saab pea selgeks Viljat Varik. Viljar Varik rattaga ja ilma. Fotod erakogu ja energiapatareid laetud 101% kui mitte rohkem. Pikematel sõitudel olen nii mõnegi blogi mustandi aju salvestusnurka paigutanud ja trenni või matkaplaani paika planeerinud. Tõenäoliselt oli 2014, kui helistas mulle Tervisespordist Virgo Neeme ja kutsus Tervisespordi grupijuhi rolli täitma. Kindlasti oli see hea otsus, kuna olen läbi aja tõmmanud käima erinevaid üritusi ja olnud eestvedaja rollis. Mingil põhjusel on nii, et paljud tahaksid midagi teha, aga neid, kes ütleks aja ja koha ning tõmbaks asja käima, ei ole kamaluga võtta. Igal juhul olen Tervisespordi nime all Jõelähtmes ja ka mujal Eestis teinud tõenäoliselt sadu ühistrenne ja sama vahvaid veeremisi. Kuigi valdava osa kilomeetreid kogun üksi sõites, siis väga mõnus on vahest hea sealtskonnaga seigelda, juttu puhuda ja kilomeetreid koguda. Kindlasti juba väikest viisi traditsiooniks on saanud igaaastane rattamatk. Matk on küll mõeldud pigem kangematele matkasellidele, aga juba on välja kujunenud kindlad seiklejad, kes aja kalendris ära märgivad ja proovivad igal juhul kohal olla. Matkad ise üldjuhul 500+ km, ajaks planeerime reeglina 4 5 päeva ja trass on täielikult maastikurattale mõeldud, täitsa normaalne on matka raames ennast leida sügavalt metsast, karjamaalt või niinimetatud pokumaalt aasta karmim päev oli 170 km ja umbes 11 tundi sadulas. Näiteks 2015 sõitsime 5 päevaga 560 km, Aegviidu-Ähijärve matkateed+ähijärvelt Valka sõitsime võimalikult mereäärt mööda Tallinnast Narva-Jõesuusse, sealt võimalikult piiriäärt mööda Peipsi äärde ja väikese poognaga mööda Ida-Virumaad Jõhvi, kokku 500+ km ja neli päeva viib sõgedad matkasellid mööda mereäärt Haapsallu ja et see 500+ kätte saada, siis sealt edasi Pärnusse, esialgne mustand 550 km. Mingil hetkel peale suurt tallamist ja võistlemist hakkad ikka mõtlema, et mis ja kas üldse on korda saadetud võis siis n-ö uhkustamise voor: Estonian Cup-i maastikusarjas poolmaratoni 5. koht ja kokkuvõttes 10 seas. Estonian Cup-i maastikusarjas maratoni 51. koht. Tartu Rattaralli 131. koht. Linnaorienteerumise 1. koht, tänusõnad müdinal orienteerumise maailmameistrile Lauri Malsroosile. Keda süüdistada või tänada Esimese hoo lükkas sisse hea sõber Olavi Kuriks. Kindlasti läheb 5-palli süsteemis vähemalt 10 punni Pirita Hawaii Expressi seltskonnale, tõsisema süüdistuse võib kindlasti sealt pundist määrata Karel Kruuserile ja Kristjan Sepale (Kristjan Sepp täitsa Jõelähtme valla poiss). Süüdimõistmisest ei pääse ka Tervisespordi seltskond, eesotsas Virgo Neeme ja Janika Neeme+ülejäänud kaasosalised. Tingimiskaristuse määran enamusele tervisesportlastest ja rattasõpradest, olete ägedad. Sügava kummarduse ning suured tänud suunan perekonnale, kes on lasknud hullul vändata ja olnud alati toeks. Unistused ja eesmärgid... Järgmise tiiru kerale peale teha näiteks kolme aastaga. Peale teist tiiru saab km olema kiviviske kaugusel. Läbida Rapha500 ühe sõiduga, hetkel olen kolm kolm korda selle ürituse purki pannud ja ära kaanetanud, parim tulemus 5 sõiduga. Rapha500 on üritus, kus üle maailma sõidetakse rattal 500 km jõulude ja aastavahetuse vahel ( detsember). Läbi viia ägedaid matku ja ühistrenne. Kaasa rääkida kergliiklusteede arenguks. Minuga sarnasele teekonnale meelitada näiteks keegi ülekaalu kandev sõbrake. Kuna suurelt unistamine ei ole keelatud, siis osaleda kunagi Trans Siberia sõidul. Trans Siberia on sõit, mis kulgeb läbi Venemaa Moskvast Vladivostokki, kilomeetreid 9200 ja sõidupäevi 24. Kokkuvõtvalt: rahvas, tulge välja, jalutage, jookske, matkake, sõitke rattaga. Kindel on see, et liikumine ei tee halba ja tuleb igal juhul kasuks! Tulge julgelt ühissõitudele või saatke oma noorsportlane minuga maastikutrenni. Teen Jõelähtmes trenne nii algajatele, edasijõudnutele ja peaaegu et ässadele. Ühiste trennide info leiad facebookist Tervisespordi grupist. Mõne motiveeriva või kasuliku blogi leiad: viltsvilts.blogspot.com.ee. Jõelähtme XIX mälumänguturniiri II vooru võitis võistkond Uus Kala Neeme külast. Algab armastusluule konkurss Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas välja armastusluule konkursi, mis on pühendatud tänavusele aasta linnule turteltuvile. Eesti Ornitoloogiaühing Konkursile on oodatud luuletused, mis räägivad armastusest või turteltuvidest kui puhta ja omakasupüüdmatu armastuse sümbolitest. Luuletused peavad olema eesti keeles, pikkusega kuni 40 rida. Iga autor võib konkursile esitada kaks enda loodud ja varem avaldamata luuletust. Tööd tuleb saata hiljemalt 15. septembriks e-postile thea. perm@gmail.com. Lisada tuleb autori nimi, vanus, e-post ja telefoninumber. Võistlustöid hinnatakse kolmes vanusekategoorias: kuni 10-aastased, aastased ning 18-aastased ja vanemad. Saadetud töid enne konkursi lõpptähtaega ei avaldata. Peale konkursi lõppu on korraldajatel õigus luuletusi avaldada ja esitada avalikus ruumis, internetis, trükistes jm. Luulevõistluse žürii esinaine ja auliige on Leelo Tungal, liikmed on Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse teadur Elle-Mari Talivee, luuletaja, laulja ja Kirjanike Liidu liige Veronika Kivisilla, luuletaja ja populaarsete muusikaürituste korraldaja Peep Veedla, metallikunstnik ja luuletaja Sven Tali, luule- ja linnuhuviline kaitseväelane Urmas Abel ning peakorraldaja Thea Perm. Eesti Ornitoloogiaühing valis aasta linnuks turteltuvid. Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Need kaks liiki on ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Pealegi on nende arvukus viimastel kümnenditel kiiresti kahanenud nii meil kui ka mujal Euroopas. Seepärast soovime neid liike inimestele tuttavamaks teha ja loodusvaatlejate abiga neist ka rohkem teada saada, selgitas tuviaasta eestvedaja Jaanus Elts. Eesti Ornitoloogiaühing on aastal asutatud avalikes huvides tegutsev vabaühendus, mille missiooniks on tagada Eesti linnustiku hea käekäik lindude uurimise, kaitse ja tutvustamise kaudu. Aasta lindu toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Turteltuvidest saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt

6 6 KULTUUR NR veebruaril kogunes Kostivere päevakeskuse seltskond küünlapäeva tähistama. Meenutati mõisa ajalugu, räägiti Tartu rahust ja küünlapäevast, mis on üks tuntumatest talvepoolituspühadest ja aasta esimene suurem naiste püha. Sel ajal oli oluline kõrtsis käia ning ilmtingimata ka küünlapuna ehk naistepuna juua, mis tagas kena punapõskse väljanägemise terveks aastaks. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama jne. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Meeleolu hubasust lisasid ühislaulud. (Merike Metstak) Kostivere kultuurimõis Kostivere mõisa akadeemia Dokumentaalraamatu Sõda 2023 esitlus ja kohtumine autoriga. Külas kirjanik ja sõjaväelane Leo Kunnas. Vestlusring teemal eesti ja vene suhted. Pilet Viljandi Õpetajate teatrifestival Sillad Festivalil osaleb Neeme teater 4.03 Etiketikoolitus kooliõpilastele Kostivere kultuurimõis 5. osa Kommunikatsioon Suhtlusvõrgustikud, telefonietikett. Koolitaja Erika Kolbakov. Pilet Neeme kauplus Neeme vastlad ja Neeme kaupluse avatud uste päev Kohv, tee ja vastlapirukad. Üritus toimub iga ilmaga Jõelähtme rahvamaja Mälumäng, 3. voor Kuulutatakse välja 3. vooru üldvõitjad 8.03 Kaberneeme vana koolimaja Naistepäeva tähistamine Külas on eakate lauluklubi Loo kultuurikeskus-b Pihlakobara ümarlaud Neeme rahvamaja Mehed naistest Külas on Eesti üks parimaid pianiste Margus Kappel aastal pärjasid raadio Elmar kuulajad Margus Kappeli tiitliga Eestlaste lemmikpillimees. Margusel on lisaks fantastilisele pillimänguoskusele ette näidata ka muid suursuguseid tiitleid tegu on tuntud helilooja ja saatejuhiga. Juba kuuendat aastat juhib Margus muusikasõpradele loodud saadet Pillimeeste klubi, kus räägitakse kaasmuusikutega muusikamaailma telgitagustest. Seekord räägime naistest läbi meeste pilgu. Pilet 5, naistele tasuta Loo kooli saal Naistepäevakontsert Tanel Padar ja Tomi Rahula. Pilet naistele 5 ja meestele Kostivere kultuurimõis Kostivere kultuurimõisa 5. sünnipäev Kostivere mõisa eri Läheme lavastuslikule Kostivere mõisa ajarännakule: Sakste aeg, nõuka aeg, kultuurimõisa aeg. Äratundmisrõõmu pakuvad: ajaloolane Jüri Kuuskemaa, mõisahärra, sovhoosi direktor, Neeme teater, Kostivere kultuurimõisa kollektiivid ja külalisesinejad. Temaatilised väljapanekud. Avatud mõisakohvik. Sissepääs tasuta! Kostivere päevakeskus Emakeele päev Külas on Kersti Laanejõe Loo kultuurikeskus Emakeelepäeva kontsert Esinevad segakoorid Sõprus ja Jõelähtme laulusõbrad Kostivere päevakeskus Naeruteraapia Külas on terapeut Helje Kasearu Kostivere kultuurimõis Mõisa jazzpokker Pokkeriõpetus. Pokkeriturniir. Jazzmuusika. Kohvik Trumbid. Pokkeriturniiri viib läbi Tarmo-Waim Pikk. Võitjale Triobet auhind! Pilet Kostivere kultuurimõis Kostivere mõisa filmiklubi Itaalia koomiline film Täiuslikud võõrad. Igaühel meist on kolm elu: avalik, privaatne ja salajane... Pilet Loo kultuurikeskus-a Sepo Seeman etendusega Eesti mees ja tema naine Pilet 10, sooduspilet 8 (eelmüük alates 1. märtsist) Jõelähtme rahvamaja Jõelähtme Lavagrupi etendus Ülo, Alo ja õlu Pilet 4, sooduspilet Kostivere kultuurimõis Mõisa lastehommik Seikluslik lastefilm Väikese varese suur võidusõit. Pilet lastele 2, täiskasvanutele Kostivere päevakeskus Eakate lauluklubi Tervitame kevadet Loo kultuurikeskus-b Pihlakobara teatripidu Jõelähtme rahvamaja Neeme teatri etendused Tondilugu ja viis väikest Pilet 3, sooduspilet 2 pakikest Loo kultuurikeskus-b Mudilashommik Külas Kehra Nukk nukuetendusega Punamütsike. Pilet 2 Muusika- ja luuleõhtu: Vladimir Näitleja Timur Ilikajevi ansambel Timur&Partizanid esitab Võssotski Kostivere kultuurimõis Võssotski lood ja laulud laule ning luulet. Pilet Jõelähtme rahvamaja Seeniorid ja senioriitad Külaline vestlusringis. Tööelu enne ja praegu Neeme rahvamaja Kostiveres murti talve selgroog Kostivere päevakeskuse inimesed küünlapäeva tähistamas. Kuhu minna, märts 2017 Kontserdisari Eliitkontserdid. Mozart, Age Juurikas (klaver) Ajaveski Kaunimad laulud Jõelähtme rahvamaja Teatrietendus Uljas neitsi Foto Merike Metstak Age Juurikas on jõuliselt sugestiivse esituslaadiga soolopianist, kes ühendab Venemaa ja Euroopa klaverimängu parimaid traditsioone. Pilet 5, sooduspilet 2,5 Laulab Henry Laks. Pilet 12. Eelregistreerimine Ajaveski FB või tel Kuusalurahva teater. Pilet eelmüügist (Jõelähtme rahvamajast) 6, sooduspilet 4, kohapeal pilet 8, sooduspilet 6

7 NR. 236 KOSTIVERE MÕIS 7 Raplamaa juurtega mõisa kultuurijuht Irina Pärila Irina Pärilaga vestles Merike Metstak Kuidas sa mõisa tööle sattusid? See oli aasta novembrikuus, kui sattusin juhuslikult CV keskuse internetilehele ning märkasin tööpakkumist Kostivere Kultuurimõisa juhataja ametikohale (töötasin siis Rahvakultuuri Keskuses Rapla maakonna rahvakultuurispetsialistina). Kuna pakkumine tundus põnev, otsustasin kandideerida ning ennast tööturul proovile panna. Minu esimene emotsioon ja kontakt kultuurimõisaga oli 2011 detsembris, kui tulin töövestlusele. Kostivere tundus siis pealinnast väga kaugel ja mõis nägi välja nii väljast kui seest üsna kole. Fuajees olevast kassaluugist õhkus nõukaaja nostalgiat ja mahajäetust. Võtsin töövestlust kui mängulist situatsiooni, kuna see pakkumine ei tundunud esmapilgul minu jaoks tõene. Kuid kui pärast vestlust näidati justkui maiuspalana Kostivere Seltsi poolt renoveeritud mõisasaali, oli see märgiks, et siiski kõik võimalik. See oli kaunis ning lohutav vaatepilt. Mõtlemisaega sain kolm päeva, mille jooksul tuli teha kiiresti otsus ja võtta vastu väljakutse. Asusin Kostivere Kultuurimõisa tööle 16. jaanuaril Millised olid esimesed suunad ja sihid? Raskused? Võtsin endale eesmärgi ja sihi ning hakkasin otsima nende saavutamiseks lahendusi. Headeks tulemusteks peaksid haridus ning kultuur töötama koos (kool, lasteaed, noortekeskus, kultuurimõis). Kõik toimib läbi inimeste, sest uhkelt kõlav asutus ise ei tööta, töötavad ikka inimesed. Olin avatud kõigele, püüdsin olla avatud silmade ja kõrvadega, olla tähelepanelik ja hooliv. Kuid algus oli raske kultuurimõisa meeskonna otsimine ning kujunemine, haldamine, ürituste ja huvitegevuste käivitamine ja muidugi aleviku pingelised suhted miljon pisiasja on tänaseks lahenduse saanud. Nüüdseks on meil loov ning kokkuhoidev meeskond, oleme loonud kindlad traditsioonid, leidnud omale sõbrad ning saanud kindlatele rööbastele. Tänu kohalikele MTÜdele ja headele inimestele oleme jõudnud tänasele tasemele ning suutnud palju rohkem, kui ilma nendeta oleksime suutnud. 24. veebruaril aastal oli Kostiveres piduküllane päev lisaks Eesti Vabariigi aastapäevale avas uksed Kostivere Kultuurimõis värskelt renoveeritud saali ja paari kõrvalruumiga. Kultuurimõis sai avatud lootusega elavdada ümbruskonna kultuurielu, pakkuda võimalusi ühistegevuseks, saada taas kogukonna koosolemise keskuseks. Kutse Kultuurimõisa 5. sünnipäevale 12. märtsil kell Kostivere Kultuurimõisas Kostivere Mõisa Eri : läheme lavastuslikule ja põnevale Kostivere mõisa ajarännakule! SAKSTE AEG Aegade hämarusest kehastub taas mõisahärra, mõisas toimetavad toateenijad, taustal kõlab kaunis klavessiini muusika... Merike Kahu lavastusena ning Kostivere Täiskasvanute Näitegrupi esituses, Jüri Kuuskemaa jutustusena rulluvad lahti kunagises mõisamaade häärberis aset leidnud sündmused, siia oma jälje jätnud inimeste elulood. NÕUKA AEG Sõjajärgsel kolhoosikorra ajastul sai mõisast Kostivere aleviku meelelahutus- ja tegevuskeskus ning Kostivere sovhoosist ümbruskonna suurmajand. Sestap pole ime, et Neeme Nogia ja kohaliku rahva osalusel saabub päev kui suurkoosolekut saabub läbi viima Tallinna Näidislinnuvabriku direktor isiklikult! KULTUURIMÕISA AEG Nõukogude aja lõppedes valitses mõisaruumides kummituslik vaikus... kuni aastani 2008, mil loodi kodanikualgatusel tegutsev selts arendamaks kohalike ühistegevust, siinset elukeskkonda. Äratundmisrõõmu pakuvad: ajaloolane Jüri Kuuskemaa, mõisahärra, sovhoosi direktor, Neeme Teater, Kostivere Kultuurimõisa kollektiivid ja külalisesinejad. Avatud mõisakohvik. Sissepääs tasuta. Lisainfo: Kostivere Kultuurimõis, tel , kultuurimois@joelahtmekultuur.ee Irina Pärila. Millised kultuurikollektiivid on siin katuse all kodu leidnud? Kostivere aleviku au ja uhkus on Kostivere Laste Teater. Kersti Laanejõe on seda vedanud väga kaua ning lapsed osalevad selles rõõmuga. Laste teater oli juba siis olemas, kui kultuurimõis alustas. Kostivere Kultuurimõisa avamise kuupäev oli 24. veebruar aastal. Jaanuaris, tööle asudes, tuli kohe hakata ette valmistama kultuurimõisa avamise ning vabariigi aastapäeva pidulikku aktust. Kutsusin kokku kõik laulusõbrad, et luua koor, millega pidulikul sündmusel üles astuda. Kokku tuli 23 inimest. See oli uhke tunne, kui nad Age Imala dirigeerimisel esimest korda üles astusid. Samal aastal kutsusime Kerstiga kokku täiskasvanute näitetrupi, alustas Kostivere laste rahvatantsurühm, aasta hiljem alustas seltskonnatantsukursus, laste lauluring, ansambel Viisiväänajad, noored dekoraatorid ja aastast toimetab kultuurimõisa all Jõelähtme Noorte Segarühm. Mõisas on toimunud võõrkeelte kursused (soome ja inglise keel) ning tegutseb kalligraafiakirja õpituba. Oleme ikka otsingu teel, et luua uusi ning põnevaid väljakutseid. Vallavalitsuse toetus ning hoolimine innustab ka meid tublid olema. Kuidas Kultuurimõis valla kultuuripilti sobitub, siin ju kultuuritraditsiooni varem ei olnud? Kostivere Kultuurimõisas on hea töötada, sest kultuur on Jõelähtme vallas hästi hoitud. Vahel mõtlen, et ehk on seda kõike hoopiski liiga palju ja meil kõigil tuleks veidi tagasi tõmmata? Rahvas võib väsida ning vaimustus meie tegemistest kaob ära? Tuli mõte vaadata üle ja analüüsida terve valla kultuuripilti. Tahaks teada saada, mis inimesi huvitab, ja uurida välja, et kas me teeme ikka õigeid asju ja käime õiget teed. Selleks toimub 22. aprillil Kostivere Kultuurimõisas kultuurivaldkonna SWOT analüüs ehk analüüs, mis on meie valla kultuurivaldkonnas hästi ja mis võiks olla veel paremini. Mis sulle endale kõige rohkem korda läheb? Mulle meenub ja meeldivad emeriitprofessori Ülo Vooglaiu mõtted: Mõni püüab elada teiste arvelt, mõni riputab ennast teise kaela ja seletab, et see teine veab kehvasti. Mõni pingutab selleks, et olla keegi ja suuta midagi, luua eeskätt iseennast ja tänu sellele potentsiaali, et teenida ühist huvi. Loome vastastikku üksteise elukeskkonda. Foto erakogu Ma ei pretendeeri rääkima, nõudma, tahtma ning tegema neid asju, millest ma aru ei saa. Eeldatakse, et õnnestumiste üheks komponendiks on haridus. Aga haridus ise ei tee midagi, ikka inimesed teevad, kui nad on küllalt informeeritud ning küllalt kogenud. Olen mõelnud ja juurelnud, et mis suunas Eesti kultuurikorraldus tervikuna liigub? Kui kultuurikoolis õppisin, õpetati meile kultuurikorraldust kohalikul tasandil ehk rahvamajade juhtimist. Tänapäeval ei kipu väljaõppinud kultuurikorraldajad enam kultuurimajadesse tööle vaid suunduvad kultuuriettevõtlusesse. Kui kauaks jagub Eestis rahvamaja teenust? Kultuuriseadust ei ole olemas ja seetõttu see omavalitsuste kultuuritöötajaid ei toeta. Igas omavalitsuses on see valdkond valla juhtkonna hoiakute ning kriteeriumide järgi korraldatud. Olen mõtisklenud, kas ja mis vahe on isetegevusel ja huvitegevusel. Kas need on erinevate ajastute erinevad vormid või üks ja sama? Kultuuritööd tuleks teha nakatades teed oma tööd sellise vaimustusega, et see nakatab ka teisi. Kui ma ise enam ei vaimustu ning ei suuda seda ka jagada, tuleks mõelda töökoha vahetamisele ning liikuda edasi. On tõuse, on mõõnu, nagu elus ikka, nii ka tööl. Saab naerda ja saab nutta. Kuid kõik olukorrad tuleb lahendada, et miski hinge kriipima ei jääks. Kas kõik mõisa ruumid on kasutusse võetud? Jah. Kõik ruumid pole küll veel renoveeritud, kuid on igapäevases kasutuses. Enne mõisa renoveerimise alustamist tehti mõisale kasutusprojekt, mida tuleb pidevalt renoveerimisetappides muuta, vastavalt kultuurimõisa tegelikele tegevustele ning vajadustele. Keda tahad tänada? Tänan kõiki inimesi, kellele Kostivere Kultuurimõis korda läheb ja kes on aidanud ühel ja teisel moel selle arengule kaasa. Tänan kõiki inimesi, kes osalevad kultuurimõisa tegemistes ning üritustel. Tänan kõiki kostiverelasi, kes on mind ja kultuurimõisa omaks võtnud! Valla investeeringud Kostivere mõisa Viimase viie aasta jooksul ehk ajavahemikul 2012 kuni tänaseni on vald Kostivere mõisa investeerinud ,76 eurot. Sealhulgas Kultuuriministeerimi ja LEADER toetusi on mõisale saadud eurot. Kostivere Selts tegi kaks projekti saali renoveerimine ja sisustamise kohta, mõlemad üle miljoni krooni. Vald on mõisas tublilt toimetanud Jõelähtme vallavalitsus on aastal 2004 alustanud uuringute ja kultuuriväärtuslike detailide inventeerimisega Kostivere mõisa peahoones. Ly Renter Muinsuskaitseamet Need olid vajalikud eeltööd, et alustada projekti koostamist. Restaureerimisprojekt sai valmis 2013, sealt edasi on mõisas igal aastal toimunud suuremahulised ehitus- ja restaureerimistöid, enne seda on alates aastast toimunud väiksemaid parandus- ja restaureerimistöid. Omavalitsusel pole olnud rahalisi võimalusi kogu hoone korraga restaureerimiseks, kuid see-eest on tehtud igal aastal midagi. Ehk see ongi hea, vana maja restaureerimisel peabki aega olema. Vald on väikselt, aga tublilt mõisas toimetanud. Siinkohal nimekiri teostatud töödest: 2011 Kostivere mõisa peahoone fassaadi parandustööd: lubikrohvi sisseviskekihi paigaldus, kus krohv on välja pudenenud. Teostaja OÜ TEVO Peahoone 2. korruse akende remonttööd: aknaraamide puhastamine ja värvimine linaõlivärviga 3 korda, puuduvate klaaside paigaldust, kittimine, puiduparandus, töö metallosadega (metallosade demontaaž, puhastus, montaaž, komplekteerimine), lengi puitosa ja kiviosa viimistlus, olemasolevate aknaplekkide kinnitamine, aknalaudade korrastamine-viimistlus. Teostaja Valdo Neerut Kostivere mõisa fassaadi restaureerimine. Muinsuskaitselise järelevalve teostaja P.P.Ehitus OÜ Mait Tael, töid teostas Bau Ehitus OÜ, vastutav spetsialist Boris Rjabov I ja II korruse trepihalli ja trepi restaureerimine, teostaja OÜ Bau Ehitus Kostivere mõisa peahoones I korrusel ruumi nr 3 restaureerimine. Töid teostas Wieseland OÜ Kostivere mõisa peahoones ruumide 6, 12, 14 ja 15 restaureerimine. Töid teostas Raman OÜ Kostivere mõisa peahoones ruumide 5, 13 ja loodepoolse otsaseina rekonstrueerimine, teostaja Raman OÜ. Muinsuskaitselist järelevalvet teostas Nele Rohtla Katuse vahetus, pööningule tuletõkkeseina ehitus ning suitsuärastussüsteemi väljaehitamine. Mekx-E OÜ, järelevalvet teostas Reho Pakats. Teostatud uuringud, koostatud projektid: 2015 Kostivere mõisa peahoone II korruse laetalade tehnilise seisukorra uuring. Koostaja Edepol OÜ Virgo Eiche Muinsuskaitselise järelevalve aruanne Kostivere mõisa peahoone esifassaadi Kostivere mõisa peahoone. restaureerimistööde kohta, koostas Mait Tael Kostivere mõisa peahoone restaureerimisprojekti töö nr H_1202, koostaja Arhitektuuribüroo Harmin OÜ Kostivere mõisapargi auhoovi rekonstrueerimine põhiprojekt, tellija AAB HArmin OÜ, koostaja Ülle Kunnus Kostivere mõisa peahoone konstruktsiooniuuringute aruanne, Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ, spetsialist Silvia Ränd Mõisa interjööris teostati värviuuringud seina- ja laepindadel ribasondaažidena. Uuriti säilinud puitdetailide viimistlust, samuti trepidetaile. Lisaks viimistlusuuringutele määrati ka esimese korruse kahes ruumis oletatava majaseene olemasolu ja kahjustuste ulatus Muinsuskaitse eritingimused Kostivere mõisa peahoone projekteerimiseks ja restaureerimiseks Kostivere kandi kogukonna keskuseks. Koostaja Margit Pärtel. Tellija Jõelähtme vallavalitsus Viimistlusuuringute kavad Kostivere mõis I ja II etapp, teostaja AS KAR-Grupp ja aruanded 2013 ja 2015, teostaja AS KAR-Grupp Helen Volber, Ruth Tuvike Kostivere mõisa peahoone saali ja sellega külgnevate ruumide restaureerimine, koostaja CHM Projekt OÜ Christa Pihelpuu. Tellija MTÜ Kostivere Selts. Kostivere mõisa seltsimaja ruumide, Kostivere mõisa teise korruse saali, saaliga külgnevate tubade ja tualettruumi restaureerimistööde muinsuskaitselise järelevalve aruanne. Koostaja Margit Pärtel, tellija MTÜ Kostivere Selts Kostivere mõisa peahoone välisfassaadi krohvipindade uuringud ja aruanne. Koostaja Kalev Pärn Kostivere mõisa peahoone saali siseviimistluse ja kandekonstruktsioonide uuringud ja aruanne. Tellija Jõelähtme vallavalitsus, koostajad Vaike Vahter, Kalev Pärn Kostivere mõisa uuringute programm. Koostaja Vaike Vahter, tellija MTÜ Kostivere Selts Kostivere mõisa peahoone. Muinsuskaitse eritingimused peahoone remondiks. Koostaja S. Pihlak. Tellija Jõelähtme vallavalitsus.

8 8 MINEVIK JA TULEVIK NR. 236 Kuidas koostada suguvõsakroonikat? Noor inimene vaatab tuleviku suunas ja teeb plaane edaspidiseks. Enda varasemast elust ei ole tal palju meenutada, aga ees tundub olevat lõpmatult pikk ja huvitav elu. Jaan Tagaväli Eesti Genealoogia Selts Keskealiseks saades vaatab inimene ikka veel homsesse päeva ja teeb ka plaane, kuid aegajalt meenutab juba olnut sest midagi on tema elus juba olnud. Soliidsemasse ikka jõudes jäävad tulevikuplaanid tagasihoidlikumateks, aga meenutada on juba oi-oi kui palju. See on aeg, mil hakatakse tihtipeale kirjutama mälestusi ja uurima suguvõsalugu. Kroonikad kui allikad Kui meie ajani ei oleks säilinud mälestusi kaugetest aegadest, siis ei tunneks me oma ajalugu. Tänu Läti Henriku Liivimaa kroonikale teame muistsete eestlaste võitlusest võõramaiste vallutajate vastu 13. sajandi algusaastatel. Selle ja hilisemate kroonikate peamisteks allikateks on sündmustest vahetult osavõtnute tähelepanekud. Henrik rõhutab, et on kirjutanud sellest, mida me peaaegu kõik oma silmaga nägime, ja mida me oma silmaga ei näinud, seda saime teada nendelt, kes nägid ja ise juures olid. Kroonikatest võime lugeda muuhulgas sellistest Eestimaa ajaloo pöördelistest sündmustest nagu Jüriöö ülestõus, Liivimaa sõda ja Põhjasõda. Hästi on tuntud aastal Rostockis trükitud Balthasar Russowi alamsaksakeelne Liivimaa kroonika. Kroonikad esitavad minevikusündmusi ajalises järjestuses ning need on enamasti kirjutatud proosavormis. Riimkroonikaid on tunduvalt vähem. Hilisemal ajal on koostatud ka mingite piirkondade (kihelkondade, valdade, külade) või erinevate institutsioonide (kirikute, mõisate, koolide jne) kroonikaid. Perepärimus ja kroonika Paljudes peredes on teada oma esivanemate lugu. Selle olemasolu tugineb enamasti suguvõsa pikaaegsele jutustamistraditsioonile. Kirjapandud perepärimus on tihtipeale eluloo vormis. Eluloojutustust alustatakse iseendast, kirjeldades enda käekäiku sünnist alates. Järgmisena kirjutatakse tavaliselt emast ja isast ning õdedest-vendadest. Siis jätkatakse vanaemade ja vanaisadega ning teiste kaugemate esivanematega. Suguvõsakroonika esitab minevikusündmusi ajalises järjestuses, kaugemast ajast tänapäeva poole. Kui eluloojutustus paratamatult piirab kirjeldatavate sugulaste ringi, siis suguvõsaloos kirjutatakse kõikidest teadaolevatest sugulastest. Kroonikas meenutatakse sageli vanimat teadaolevat esivanemate talu ja perekonnanime saamislugu. Kirjeldatakse ka seda, kuidas talus elati ja millised olid suhted naabritega. Skeem ja sugupuu Suguvõsakroonika oluline osa on põlvnemisskeem, mis on mõnikord kujundatud sugupuuna. See on justkui kondikava, kust saab vaadata, kuidas inimesed on omavahel sugulased. Sealt näeb ka, kas esivanema kunagi saadud perekonnanimi kandub tänapäeval edasi või on hoopiski hääbunud. Samuti on sealt näha, kui elujõuline on suguvõsa, st kas see on kasvav või kahanev. Mõnikord kujundatakse sugupuu hästi kunstipäraselt ning fantaasiarikkalt. Sageli võib selline puu sisaldada sadu inimesi ning hõlmata terve toaseina. Töö- ja karjäärimess kevad 2017 Meie inimesed meie võimalused! 7. märtsil 2017 kell Kultuurikatlas (Põhja pst 27a, Tallinn; Messil osaleb ligi 100 tööandjat, kelle hulgas nii riigi- kui erasektori esindajad. Lisaks toome messil uudistajateni ka põneva seminariprogrammi, kus otsime vastuseid küsimustele nagu: kas oskuste aasta toob insenere? kas IT-haridus massidesse on võimalik? kas firma väärtuse loovad inimesed või nende loodud IT-lahendused? patsiga poiss... või hoopis tüdruk? millist väärtust loovad juutuuberid? jne Nii mess kui ka seminar on kõigile tasuta! Täiendav info peagi Eesti Töötukassa kodulehel või veebilehel Vallavolikogu moodustas Ruu kohaliku kaitseala Kristjan Põldaas Keskkonnanõunik Jõelähtme vallavolikogu algatas eelmise aasta augustis Ruu külas asuva väärtusliku maastiku kohaliku kaitse alla võtmise menetluse. Käesoleva aasta veebruaris sai menetlus lõpu kui volikogu otsustas eelnimetatud väärtusliku maastiku lõplikult kaitse alla võtta (Jõelähtme vallavolikogu otsus nr 425). Volikogu otsusega kehtestati välispiir ja kaitseala kaitse-eeskiri, mis selgitab lühidalt kaitse alla võtmise eesmärki ja lubatud ning keelatud tegevusi. Kaitseala nimeks sai Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekt. Kaitse alla võetava loodusobjekti Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekt pindalaks kokku on 238 hektarit. Seejuures paiknevad kaitstava loodusobjekti territooriumil järgmised katastriüksused: Ojaveere, Anija metskond 11, Naire. Osaliselt paiknevad loodusobjekti territooriumil Silkoja-Nõmme ja Anija metskond 12 katastriüksused. Maastiku kaitseks Kaitseala kaitse eesmärkideks on eelkõige Ruu küla lähiümbruse väärtusliku maastiku ja selle üksikelementide kaitse, elupaigatüüpide, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, , lk 7 50) nimetab I lisas, tunnustele vastavate loodusobjektide kaitse. Nendeks on eelkõige loopealsed (elupaik 6280), läänetaiga (elupaik 9010) ja metsastunud luited (elupaik 2180). Lisaks on kaitse eesmärkideks veel metsaökosüsteemi ja elustiku mitmekesisuse kaitse ja virgestusvõimaluste säilitamine ning parandamine. Eelnimetatud Ruu väärtuslik maastik kujutab endast luitemaastikku koos seal kasvava taimestikuga. Täpsemalt on kirjeldatud Ruu luitestiku kujunemist keskkonnaekspert Andres Tõnissoni poolt koostatud ekspertiisis. Ekspertiisist selgub, et Ruu luitestiku geomorfoloogiline ja maastikuline kujunemine algas Antsülusjärve (eksisteeris a.t.) perioodil. Antsülusjärve veetaset Jägala piirkonnas on hinnatud ulatuvat kuni 34 meetrini, mistõttu luitestike hari võis tuule kuhjava tegevuse tagajärjel küündida ka üle 40 meetri (Ruu kaitseala piires on luitestiku kõrgeim Tuleohutu kodu Päästeamet Viimase paari aasta lõikes on jaanuar olnud Päästeameti jaoks traagiline aastal hukkus aasta esimese kuu jooksul tules üheksa inimest, eelmine aasta oli neid üksteist. Loomulikult on kurb sündmus iga tulekahjus hukkunu, siiski võib selle aasta jaanuari tules hukkunute arvu võtta kui väikest töövõitu neid oli kaks, üks Harjumaal Raasiku alevikus ja teine Lõuna-Eestis. Raske kuu on tavapäraselt ka veebruar, selle päästjate jaoks Kristjan Põldaas. lihtsamaks muutmine on tegelikult jõukohane kõigile. Töökorras ja nõuetekohaselt koju paigaldatud suitsuandur on sama elementaarne kui kaine peaga rooli istumine! Kui kodus kasutatakse lahtist tuld või gaasi, on lisaks suitsuandurile väga soovitav vinguanduri olemasolu. Korras peab olema kodu elektrisüsteem, küttekehad ja korsten. Vajadusel küsi nõu oma ala asjatundjalt. Ära suitseta siseruumides. Lohakast suitsetamisest alguse punkt 44,8 m merepinnast). Ruu luidete suhteline kõrgus küünib meetrini, mis on Eesti oludes küllalt esinduslik. Antsüluse perioodi lõpus taandus meri suhteliselt kiiresti umbes 15 meetri võrra ja nii avanes mitmel pool uus ja tuultele avatud rannariba, kus soodsa lähtematerjali (liiv) olemasolu korral hakkasidki kujunema luited. Tüüpiliselt on luited kujunenud rööpselt rannikuga, näiteks Ruu luitestikuga sama vana Harku luitestik (h=50 m) on esindatud kahe paralleelse, küllalt sirgjoonelise luiteahelikuga. Ruu luitestiku omapärane ringikujuline põhiplaan pole kuigi tavapärane, ilmselt peegeldab selline põhiplaan muutunud madala rannikuala looklevust, mis ei soosinud pikkade ja sirgete luideahelike kujunemist. Luiteliste pinnavormide esinemisala Eestis hõlmab TÜ Geograafia osakonnas (Arold 2005) valminud paigastike andmebaasi kohaselt 0,4%, kusjuures Harju lavamaa maastikurajoonis vaid 0,1% (Soome lahe rannikumadalikul 3,5%). Seega on luitestikud just lavamaa piirkonnas üpris piiratud levikuga paigas ning väärivad võimalusel kaitset. Lisaks eelnevale selgub ekspertiisist, et luitestik pinnavormina on omapärane ja ilmekas, ja kuigi Jõelähtme vallas on mitmeid luitestikke, jäävad need madalamale (on nooremad) ning ei ole Ruuga võrreldava kompaktsusega. Luitestike (või ka liigestatud pinnamoega liivikute) pindala ja osakaal Eestis on niivõrd marginaalne, et iga luitestik on väärtus omaette. Luitestik omab nii teaduslikku kui ka esteetilist väärtust, mille säilimist ohustab suuresti kaevandamine. Mis on alal lubatud? Nagu eelnevalt sai räägitud, kehtestati Ruu väärtusliku ala kaitseks kaitse-eeskiri, kus on välja toodud lubatud ja keelatud tegevused. Lubatud tegevusteks on majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisusi, lageraie langi pindalaga kuni 4 hektarit Anija metskond 11 maaküksusel ja kuni 2 hektarit Ojaveere ning Anija metskond 12 maaüksustel. Muudel juhtudel on lubatud lageraie langi pindalaga kuni 1 hektar. Samuti on lubatud turberaie langi pindalaga kuni viis hektarit. Säilitada tuleb koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus ning arvestada tuleb kaitse-eeskirja keelatuid tegevusi, mis käsitlevad raietegevusi. Lisaks on lubatud marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine, jahipidamine, kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine, sellest Jõelähtme vallavalitsust eraldi teavitamata. Suuremate rahvaürituste korraldamiseks on tarvilik Jõelähtme vallavalitsuse eelnev kirjalik nõusolek. Edasi saanud tulekahjudes hukkub jätkuvalt palju inimesi. Kodust lahkudes või magama minnes pole mõistlik tööle jätta vooluvõrku ühendatud elektriseadmeid (nõudepesumasin, pesumasin). Puhasta kergestisüttivatest asjadest nii kelder kui rõdu kui pinnad on puhtad, pole tulekahju korral millelgi süttida. Kodul peab olema nähtav majanumber, see hõlbustab õnnetuse korral operatiivpoole tööd. Helistades numbril 1524, Foto Merike Metstak lubatakse telkimist ja lõkke tegemist Jõelähtme vallavalitsuse poolt selleks eelnevalt ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Muul juhul on telkimine ja lõkke tegemine lubatud Jõelähtme vallavalitsuse eelneval nõusolekul. Lubatakse veel mootorsõidukiga sõitmist teedel ning jalgrattaga sõitmist teedel ja radadel. Mootorsõidukiga sõitmine väljaspool teid (sealhulgas maastikusõidukiga sõitmine) on lubatud järelevalve- ja päästetöödel ning metsamajandamisega seotud töödel. Lubatud tegevusteks on rajatiste püstitamine kaitstaval loodusobjektil Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekt Jõelähtme vallavalitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul. Keelatud tegevusteks kaitse-eeskirja kohaselt on raietööde läbiviimine ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juunini, uute lageraiete tegemine raiesmikule lähemal kui 100 m enne selle uuenemist või minimaalse liitumisaja möödumist, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, uue maaparandussüsteemi rajamine, maavara kaevandamine ja biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. Kaitse alla võtmise otsus, kaitse-eeskiri koos sinna juurde kuuluva seletuskirjaga ja välispiiri kirjeldus on avalikult kättesaadav, mugavaim viis on tutvuda dokumentidega läbi Jõelähtme valla kodulehe. on ka sellel aastal inimestel võimalus enda jaoks sobivaks ajaks leppida kokku päästeametniku poolt kodunõustamine.

9 NR. 236 TÄHTIS 9 Tänavu ei saa deklareerida autokooli ja huvikoolituse kulusid aasta tulude deklareerimise peamised muudatused puudutavad koolituskulusid ja üüritulu. Katrin Simul Teenindusosakonna Põlva büroojuht Enam ei ole võimalik maha arvata mootorratta ja -sõiduki (Aja B-kategooria) juhilubade koolituskulusid. Samuti ei saa maha arvata aasta 1. jaanuari seisuga 18-aasta vanuste ja vanemate inimeste huvihariduse kulusid. See tähendab ka seda, et sellist koolitusteenust pakkuvad ettevõtted seda infot inimese eeltäidetud deklaratsioonil enam ei esita. Teine oluline muudatus puudutab üüritulude deklareerimist. Kui siiani maksustati tulumaksuga kogu üürileandja poolt deklareeritud üüritulu, siis nüüd maksustatakse sellest vaid 80 protsenti. Selleks ei pea esitama kuludokumente, mahaarvamise teeb maksu- ja tolliamet üüritulu deklareerimisel tuludeklaratsiooni alusel. Eluruumi üüritulu 20% mahaarvamist rakendatakse üksnes elamu või korteri üürimisel eluruumi üürilepingu alusel, teistele rendi- ja üürituludele see ei laiene. Tuludeklaratsioonis tuleb näidata kogu aasta üürisumma, üüritulu hulka ei loeta tasutud kommunaalmakseid. Möödunud aasta maksuvaba tulu oli 170 eurot kuus ehk 2040 eurot aastas ja täiendav maksuvaba tulu pensioni korral oli 225 eurot kuus ehk 2700 eurot. Eluasemelaenu intresside, koolituse ja annetuste täiendav maksuvaba tulu on väiksem kui varasemalt ehk 1920 euro asemel saab mahaarvamisi teha 1200 euro ulatuses. Tuludeklaratsioonil on olemas juba terve rida eeltäidetud andmeid, näiteks isikuandmed, info töötasu ja kinnipeetud maksude kohta, pension, haigusraha, tasutud koolituskulud jne. Eluasemelaenu intresside andmed saab deklaratsioonile saata oma internetipangast, esmakordsetel deklareerijatel tuleb esitada ka lisadokumendid, seda saab teha kohe peale deklaratsiooni kinnitamist sealsamas e-maksuametis/e-tollis. Eeltäidetud ei ole välisriigist saadud tulud, andmed vara (sh metsamaterjali) võõrandamise kohta ega ettevõtlustulude kohta esitatav e-vorm. Need andmed tuleb ise deklaratsioonile lisada. Oma tuludeklaratsiooni eeltäidetud andmeid saab e-maksuametis/e-tollis üle vaadata veebruarini. Kui sealt on mõned andmed puudu või erinevad teadaolevatest, siis tuleb andmete esitajaga ühendust võtta ja paluda need ära parandada. Olulised kuupäevad 28. veebruar algab tulumaksu tagastamine e-maksuametis / e-tollis deklaratsiooni esitanud klientidele. 20. märts algab tulumaksu tagastamine deklaratsiooni paberil esitanud klientidele. 31. märts tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäev. 3. juuli juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtpäev. 2. oktoober juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtpäev, kui deklareeritakse ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest või välisriigis saadud tulu; FIE-del deklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu tasumise tähtpäev. Soovi korral võivad abikaasad esitada ühise tuludeklaratsiooni. Selleks tuleb mõlemal abikaasal teha oma deklaratsioonile märge, et ta soovib esitada ühist deklaratsiooni. Ühisdeklaratsiooni võivad esitada isikud, kes olid maksustamisperioodi viimase päeva s.o seisuga abielus. Kui üks abikaasadest suri maksustamisperioodil või pärast maksustamisperioodi, kuid enne tuludeklaratsiooni esitamist, võib lesestunud abikaasa samuti esitada ühisdeklaratsiooni. Selliseid deklaratsioone saab esitada üksnes paberkandjal. Enammakstud tulumaksu tagastame deklaratsioonis näidatud pangakontole. Kui deklaratsioonis esitatud andmed vajavad täiendavat kontrolli, siis võtame inimesega enne tulumaksu tagastamist ühendust. Kui deklaratsiooni järgi tuleb tulumaksu juurde maksta, siis saadab maksu- ja tolliamet maksuteate, mis on kättesaadav e-maksuametis/e-tollis. Tuludeklaratsioon tuleb esitada ka kõigil neil, kes soovivad taotleda sel aastal esmakordselt makstavat madalapalgaliste töötajate toetust. See tähendab seda, et sel aastal makstav madalapalgalise töötaja tulumaksu tagasimakse võib puudutada ka neid möödunud aasta jooksul vähemalt kuus kuud täiskohaga töötanud ja alla 7817 euro tulu saanud inimesi, kes tavaliselt tuludeklaratsiooni esitama ei ole pidanud. Madalapalgalise tagasimakse saamise eelduseks on tuludeklaratsiooni esitamine ja seejärel saab see inimene, kellel tagasimakseks õigus, teha taotluse e-maksuametis/e-tollis. Seetõttu palume kindlasti vaadata esmalt e-maksuametis/e-tollis, kas täidate toetuse saamise tingimused (välja arvatud tulu). Kui tingimused on täidetud ja arvutuste järgi jääb aastane tulu alla 7817 euro, siis saate e-maksuametis/e-tollis tuludeklaratsiooni esitamise järel kohe taotleda ka madalapalgalise tulumaksutagastust. Toetuse taotlemiseks saab avaldust esitada kuni Tulude deklareerimisega seotud küsimusi saab esitada maksu- ja tolliameti foorumis, samuti aitavad meie konsultandid telefonil või meili teel fyysisik@emta.ee. Tuludeklaratsiooni peavad esitama : kõik füüsilisest isikust ettevõtjad, ka need kes 2016.a ettevõtlusest tulu saanud ei ole; isikud, kes on saanud kasu vara (väärtpaberid, kinnisasjad) võõrandamisest; isikud, kes on müünud metsamaterjali või raieõigust; isikud, kes on saanud üüri- või renditulu; isikud, kes on saadud tulu välismaalt. Deklareerida tuleb nii Eestis maksustatav kui mittemaksustatav välisriigist saadud palgatulu, pension ja dividendid. Kui tulude deklareerimise kohustust ei ole, aga soovitakse kasutada mõnda maksusoodustust (täiendav maksuvaba tulu kui on kaks või enam kuni 17-aastast last;on tasutud koolituskulusid, eluasemelaenu intresse, kogumispensioni III samba makseid; tehtud kingitusi või annetusi tulumaksusoodustusega MTÜ-de, sihtasustuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikutel), siis tuleb tuludeklaratsioon esitada. JÕELÄHTME VALLAVALITSUS TEATAB: Detailplaneeringute taotlusi tutvustavad arutelud Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse omanik on esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks, millega soovitakse muuta alal kehtivat Lepiku-Mihkli maaüksuse osalist detailplaneeringut ja kavandada maaüksusele muuhulgas sadamarajatised (lainemurdja, kai, slipp ja paadisild). Enne detailplaneeringu algatamise üle kaaluma asumist korraldab vallavalitsus avaliku arutelu kell Jõelähtme vallamaja 2. korruse saalis. Manniva küla Tammenõlva kinnistu omanik on esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks, millega soovitakse muuta osaliselt maakasutuse otstarve ärimaaks ja rajada puheküla majutusega kuni 20-s väikeses puhkemajas. Enne detailplaneeringu algatamist toimub avalik arutelu kell vallamaja 2. korruse saalis. Detailplaneeringu koostamise jätkamine Jõelähtme vallavalitsus võttis vastu korralduse nr 103 Jõelähtme valla Koipsi saare detailplaneeringu koostamise jätkamine ja lähteülesande kinnitamine. Planeeringuala moodustavad Juhani (katastritunnus: 24505:001:0167), Pihlaka (katastritunnus: 24505:001:0168), Väikemadikse (katastritunnus: 24505:001:0044) ja osaliselt Vanatoa (katastritunnus: 24505:001:0676) ning Anija metskond 100 (katastritunnus: 24505:001:1103) maaüksused, mis asuvad Koipsi saare kirdeosas Kolga lahe maastikukaitseala piiranguvööndis. Maaüksused on osaliselt hoonestatud. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Koipsi saare piiranguvööndis mitmekesise rannamaastiku säilitamine, puhkekohtade, paatide randumiskohtade ja matkaradade planeerimine ning kas olemasoleva või hävinenud hoonestusega maaüksustele hooajaliste elamute ehk suvilate taastamise ja ehitamise võimaluste väljaselgitamine. Planeeritava ala suurus on ca 10 ha. Detailplaneeringute lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavad avalikud arutelud Neeme küla Laigari 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamine ning avalik arutelu toimub Jõelähtme vallamajas kell Uusküla Maardu tee 23 maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamine ning avalik arutelu toimub Jõelähtme vallamajas kell Materjalidega saab tutvuda Jõelähtme valla kodulehel (joelahtme. kovtp.ee) ja kaardirakenduses EVALD ( Detailplaneeringu avalik väljapanek Ihasalu küla Suurekivi 1 maaüksuse detailplaneeringu avalik väljapanek toimub Jõelähtme vallamajas. Detailplaneering on algatatud Jõelähtme vallavalitsuse korraldusega nr 778 Ihasalu küla Suurekivi 1 maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Detailplaneeringu eesmärgiks on Suurekivi 1 maaüksuse sihtotstarbe muutmine ühiskondlike ehitiste maaks ning külaplatsi ja selle kompleksi kuuluvate ühiskondlike ehitiste ning rajatiste ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine, juurdepääsuteede, lautrikoha ja tehnovõrkude lahendamine ning keskkonnakaitseliste abinõude seadmine planeeringuga kavandatava elluviimiseks. Planeeritava ala suurus on ca m 2. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused algusega kell toimus Neeme küla Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu avalik arutelu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete arutamiseks. Vastuväidete esitajad avalikul arutelul ei osalenud ja ei ole oma vastuväiteid kirjalikult tagasi võtnud. Kehtestatud detailplaneeringud Jõelähtme vallavolikogu on kehtestanud otsusega nr 422 Kullamäe küla Kullamäe I ja Siimu I maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu. Jõelähtme vallavolikogu on kehtestanud otsusega nr 423 Loo alevik Biotiigi kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Jõelähtme vallavolikogu on kehtestanud otsusega nr 424 Maardu küla Kiltrisauna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Jõelähtme vallavolikogu võttis vastu otsuse nr 421 Jõelähtme vallavolikogu otsuse nr 98 Jõelähtme valla Neeme küla Pangari I maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine osaliselt kehtetuks tunnistamine Männimäe tee 3 kinnistu osas. Üks ühisomanikest on esitanud taotluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks, kuna soovib kinnistule lisaks olemasolevatele hoonetele rajada kuuri, ehitisealuse pinnaga 15 m 2 ja garaaži, ehitisaluse pinnaga 110 m 2. Neeme küla Pangari I maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei too kaasa planeeringuala puudutatud isikutele negatiivseid mõjutusi ega nende olukorra halvenemist. Samuti puudub avalik huvi, mis välistaks antud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise ning ei ole teada asjaolusid, mis tingiksid detailplaneeringu kehtima jäämise ja välistaks detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise Männimäe tee 3 kinnistu osas. Detailplaneeringute menetluste lõpetamine esitati avaldus Jõelähtme vallavolikogu otsusega nr 71 algatatud Haapse küla Strandhofi ja Männikäbi maaüksuste detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks. Jõelähtme vallavalitsus võttis vastu korralduse nr 66 Jõelähtme vallavolikogu otsusega nr 71 Haapse küla Strandhofi ja Männikäbi maaüksuste detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetamine esitati avaldus Jõelähtme vallavalitsuse korraldusega nr 552 algatatud Loo aleviku Vesiveski ja Kukela maaüksuste detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks. Jõelähtme vallavalitsus võttis vastu korralduse nr 67 Jõelähtme vallavalitsuse korraldusega nr 552 Loo aleviku Vesiveski ja Kukela maaüksuste detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetamine ja algatamise korralduse kehtetuks tunnistamine esitati Jõelähtme vallavalitsusele taotlus lõpetada Jõelähtme vallavolikogu otsusega nr 248 Neeme küla neeme, Männineeme, Luite, Liiva, Männiku I ja Ihasalu küla Kägala kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnistamine algatatud detailplaneeringu menetlus Luite maaüksuse (katastritunnus: 24505:001:0539) osas. Jõelähtme vallavalitsus võttis vastu korralduse nr 149 Jõelähtme vallavolikogu otsusega nr 248 Neeme küla Neeme, Männineeme, Luite, Liiva, Männiku I ja Ihasalu küla Kägala kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetamine Luite maaüksuse osas. Jõelähtme vallavalitsus võttis vastu korralduse nr 153 Jõelähtme vallavalitsuse korraldusega nr 519 Neeme küla Neeme sadama kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteülesande kinnitamine algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetamine ja algatamise korralduse kehtetuks tunnistamine kuna detailplaneeringut pole peale algatamist koostama asutud ning pole planeerimisseaduse kohaselt vastu võetud, avalikule väljapanekule esitatud ega kehtestatud. Jõelähtme vallavalitsus võttis vastu korralduse nr 203 Jõelähtme vallavolikogu otsusega nr 248 Neeme küla Neeme, Männineeme, Luite, Liiva, Männiku I ja Ihasalu küla Kägala kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetamine Männineeme maaüksuse osas. Detailplaneeringu menetlus lõpetati maaüksuse omaniku esindaja nõusolekul. Jõelähtme vallavalitsus võttis vastu korralduse nr 204 Jõelähtme vallavalitsuse korraldusega nr 369 Jõesuu Peetri talu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetamine ja algatamise korralduse kehtetuks tunnistamine. Arvestades Jõelähtme valla üldplaneeringuga, looduskaitseseaduse 41 lg 5 sätestatut ja lähtuvalt Keskkonnaameti seisukohast detailplaneeringule, on Jõelähtme vallavalitsus seisukohal, et olemasoleval kujul detailplaneeringu menetluse jätkamine ei ole kehtivate õigusaktidega kooskõlas ja tegemist on perspektiivitu menetlusega, mille jätkamine ei ole põjhendatud ega mõistlik arvestades menetluse ressursimahukust. Arvestades detailplaneeringu menetluse perspektiivitust ja taotletava eesmärgi saavutamatust tuleb, vältimaks põhjendamatut ressursi ja aja kulu, detailplaneeringu menetlus lõpetada.

10 10 TEATED NR. 236 Nägemiskontroll ja prillimüük Jõelähtme vallas! Kutsume vallarahvast oma silmi kontrollima ja prille ostma! Ootame Teid alates kell Loo kultuurikeskuses aadressil Kuusiku tee 1a. Nägemiskontrolliks tuleks eelnevalt registreerida telefonil või Silmakontroll maksab 10 eurot, prillitellijale tasuta! Jõelähtme vallavalitsuses saab tööd sotsiaalnõunik (ajutiselt äraoleva teenistuja asendajana) Sotsiaalnõuniku teenistusülesanneteks on: kohalikule omavalitsusele õigusaktidega pandud sotsiaalküsimustega seotud ülesannete täitmise ja valdkonna teenuste osutamise korraldamine, sotsiaalvaldkonna riikliku seadusandluse tundmine ja valla vastava valdkonna õigusaktide koostamine, valla sotsiaalvaldkonna eelarvete ettevalmistamine ja eraldatud vahendite sihtotstarbelise kasutamise eest vastutamine, valla kui eestkosteasutuse töö korraldamine ja valla esindamine kohtus sotsiaalhoolekande küsimustes, sotsiaalvaldkonna arengutegevuse projektide koostamine ning elluviimine, vallakodanike nõustamine sotsiaalhoolekandelistes küsimustes. Nõudmised kandidaadile sotsiaaltööalane kõrgharidus või kesk-eri haridus ja vähemalt kolmeaastase avaliku teenistuse riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse töökogemus, süvateadmiste omamine sotsiaaltöö valdkonnas, orienteerumine oma teenistusvaldkonda ja kohaliku omavalitsuse korraldust reguleerivates õigusaktides, ametikohal vajalike arvutiprogrammide ja andmekogude käsitsemise oskus, hea suhtlemis-, eneseväljendus- ja läbirääkimisoskus, algatusvõime ja loovus, pingetaluvus, empaatiavõime, kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime ning soov töötada meeskonnas, B-kategooria juhiluba. CV ja sooviavaldus koos haridust tõendava dokumendi ärakirjaga ning palgasooviga saata Jõelähtme vallavalitsusele elektrooniliselt aadressil hiljemalt 28. veebruariks Info telefonil või e-postiga Kuusalu, Jõelähtme ja Kose vallavalitsused võtavad projekti Tööturul osalemist toetavate tugiisiku ja isikliku abistaja teenuste arendamine ja osutamine Kuusalu, Kose ja Jõelähtme vallas raames tööle 10 tugiisikut ja isiklikku abistajat (Kuusalu 4,5 kohta, Jõelähtme 4,5 kohta ning Kose 1 koht). Töötaja ülesandeks on tugiisiku ja / või isikliku abistaja teenuse osutamine tööealisele erivajadustega inimesele, mille eesmärk on inimese toimetuleku toetamine tööturule sisenemise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks. Ootused kandidaadile soov töötada täisealiste erivajadustega inimestega, hea pingetaluvus ning empaatiavõime, oskus suhelda. Kasuks tuleb varasem tugiisiku ja/või isikliku abistaja teenuse ostamise kogemus. Vajalik isikliku sõiduauto kasutamise võimalus. Meie pakume vaheldusrikast tööd, koolitusi ning kovisioone, võimalust oma tööd ise paindlikult planeerida, võimalust töötada nii osalise kui täisajaga, toetavat meeskonda, tasu täiskohaga töötamisel 650 eurot (bruto). Tööle asumise aeg on 3. aprill Töö on tähtajaline kuni CV koos sooviavaldusega saata Juta Asujale elektrooniliselt aadressil juta@heak.ee hiljemalt 28. veebruariks Info telefonil või e-postiga juta@heak.ee, Juta Asuja. Projekt on rahastatud meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused tegevusest Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused. Aitäh kõigi imeliste muusikaliste hetkede eest. Olid kordumatu... Elas kord üks küünal. Kui pimedus lähenes, süüdati see küünal ja pimedus vähenes. Meie seast lahkus 29. jaanuaril jumaliku sädemega koorijuht, dirigent ja muusikapedagoog Ahto Nurk Vähe on olnud selliseid tervet epohhi kandvaid mehi nagu Ahto Nurk, kes on andnud märkimisväärse panuse Eesti koori- ja rahvapillimuusika arengusse. Andeka ja tegusa inimesena jagus teda kõikjale. Ta on olnud Eesti Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkestri peadirigent ja mentor, üleriigiliste rahvamuusikapidude üldjuht ja lavastaja, üldtantsupidude rahvamuusikaansamblite üldjuht, paljude rahvamuusikaansamblite asutaja ja juht, vabariiklike rahvamuusika suvekursuste organisaator ja õppejõud, Ta on koostanud ka arvukalt noodikogumikke orkestritele ja kirjutanud ka ise muusikat. Ahto Nurga tegevust on selle pika elu jooksul pärjatud mitmete autasude ja nimetustega, sh on ta esimene Eesti NSV teeneline kultuuritegelane, ta on pälvinud G. Ernesaksa nim. koorijuhi preemia, E. Rikandi nim. kultuuripreemia ja Jõelähtme valla elutöö preemia. Vabariigi president tunnustas teda Valgetähe Risti V klassi teenetemärgiga aastal. Oma mälestustes on ta öelnud, et muusika on teda saatnud sünnist alates. Tema esimene avalik ülesastumine toimus Kunda Keskkooli koolipeol, kus ta 5-aastaselt soleeris plokkflöödil. Ahto Nurk lõpetas aastal Georg Otsa nimelise muusikakooli koorijuhtimise eriala, pärast mida on ta juhtinud mitmeid rahvamuusika ansambleid aastal asutas ta vabariikliku koorijuhtide segakoori, mida ta juhtis aastakümneid aastast alates oli ta Eesti Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkestri peadirigent. Ta on andnud ka suure panuse Eesti rahvamuusikapidudesse, olles mitmete rahvamuusikapidude üldjuht, samuti oli ta aastast üldtantsupidude rahvamuusikaansamblite juht. Ka Loo rahvas on saanud nautida palju kauneid hetki Ahto Nurgaga. Üle 40 aasta juhtis ta Loo alevikus muusikakollektiive ja organiseeris Jõelähtme Laulupäevi ndatel aastatel laineid löönud Ahto Nurga ansambel Lootar ning Virve Lääne ja Ahto Nurga rahvamuusikaansambel olid tuntud üle Eesti: nende lood kõlasid raadios ning nad käisid Eestit esindamas kõikjal maailmas. Ahto Nurk on ka Loo koorimuusikale õla alla pannud: aastal asutati Loo segakoor Looheli ja1996. aastal ühendatud Maardu-Loo segakoor. Aastatel tegeles ta Loo noorte muusikaharimisega, õpetades akordionit ja juhendades noorteorkestri Loopill tööd. Nii on küünlad tehtud, et elavad põledes, käsikäes elu ja surm on küünalde tuledes. Elas kord üks küünal ja põledes lühenes. Ära põles küünal, kuid pimedus vähenes. (Ott Arder Küünal ) Ahto Nurga eluküünal on kustunud, kuid see küünal on andnud meile valgust ja rõõmu, pakkunud hulgaliselt lustimist ja muusikaelamusi, uusi teadmisi-oskusi, õpetanud meid väärtustama ja hindama loomisrõõmu ning nägema enda ümber ilusat. Lahkus mees, kes oli ilus nii seest kui väljast. Lahkus mees, keda hinnati ja austati. Me mäletame ja mälestame Sind! Aitäh kõikide imeliste muusikaliste hetkede eest! Olid kordumatu... Ly Renter muinsuskaitseametist teatab: Annan teada huvilistele arhiivi teabepäevast Harjumaal 2. märtsl algusega kell muinsuskaitseametis aadressil Tallinn Pikk 2 II korrus. Päevakava Mida huvitavat leidub muinsuskaitseameti arhiivis ja raamatukogus ning kuidas vajalikku materjali üles leida. Kooskõlastatavatele dokumentidele esitatavatest vormistusnõutest. Muinsuskaitseameti arhiivi juhataja Riina Hiob ja raamatukogu juhataja Marju Raabe Kohvipaus Kuidas leida vajalikku materjali Rahvusarhiivi kogudest hoonete ning kinnistute kohta? Rahvusarhiivi arhivaarid Maive Mürk ja Liina Rebassoo. Osalemisest teatage 28. veebruariks 2017 ly.renter@muinas.ee.

11 NR. 236 TEATED 11 Sügav kaastunne Üllar Räbin Ahto Nurk veebruaril kell teatati, et Jõelähtme vallas Parasmäe külas põleb elumaja korstnas tahm. Päästjad kustutasid tahma. Puhastamata lõõridest alguse saanud tahmapõleng on väga ohtlik majale ning ka ümbritsevatele hoonetele. Tihti käib tahmapõlengu korral leek kõrgelt korstnast välja ning sädemed lenduvad kaugele. Selliseid põlenguid on võimalik ära hoida ainult regulaarse küttekehade ja korstnate hooldamise ning puhastamisega. 10. veebruaril kell teatati, et Jõelähtme vallas Uuskülas põlevad ühekorruseline elamu ja garaaž. Inimesi õnnetuse ajal kodus polnud, päästjad kustutasid tulekahju kella 20.05ks. Mälestame vendasid AARNE AARELO JA ENN AARELO. Sugulased ja sõbrad Jõelähtme valla uued kodanikud Geity Matsi ja Allan Kersten, poeg Aleks Melissa Muul ja Raider Vesmes, poeg Tristan Kostivere aleviku üldkoosolek 30. märtsil kell Kostivere raamatukogus Päevakorras ülevaade aasta tegevusest, plaanid aastaks, alevikuvanema valimine perioodiks Gertti-Vena ja Gert Roost, tütar Emily Silvia ja Artur Ellermaa, poeg Egert Maardu küla üldkoosolek toimub 19. märtsil kell külavanema juures, Mõisa teel. Päevakorras Maardumõisa külaseltsi loomine. Lisainfo Viljar Varik, külavanem, tel Õnnitleme sünnipäevalapsi VÄINO ILING Jõesuu küla LINDA KÕRGESAAR Loo alevik LÜÜDI PITKVE Jõelähtme küla LINDA KOKKO Loo alevik ALEKSANDRA PANENKOVA Saviranna küla HELGI PUUSTA Loo alevik LEIDA VEERBAUM Kostivere alevik HELGI TEPPO Kostivere alevik EVI PEREMEES Saviranna küla LEILI HAAVEL Koogi küla HELJU MATTEUS Kostivere alevik PILLE KULBACH VIRTANEN Iru küla LINDA KÖÖP Kallavere küla LEA KAHU Ihasalu küla AGU KÖÖP Kallavere küla LEMBIT HEIN Haljava küla VALENTIN LAVROV Manniva küla AHTO ÜPRUS Kostivere alevik MARE TREIBERG Kostivere alevik ERIKA LAIDRE Ülgase küla VELLO RÄHN Parasmäe küla LEIDA RÄHNI Loo alevik INA SIKKA Kostivere alevik MARIA VIMBA Loo alevik VLADIMIR DAVÕDOV Kostiranna küla Mets härmatises surnuvaik, koit idas veripunane... Kuula, kogu see laotus on Sinu. See pole muredest vulisev läte, see on päikesest kilgendav taevas, see laotus, mis täis Sinu muusikast ja lauludest helisevaid pisaraid. AHTO NURK Sügavas kurbuses leiname, tänutundes hoiame alati meeles. Sügav kaastunne kõigile lähedastele, kõigi rahvamuusikute kaasteelistele. Lootar On ääretult valus, aeg seda ei muuda ja kuidas ka paluks, Sa tulla ei suudaks... Sügav kaastunne omastele AHTO NURGA kaotuse puhul. Loo kultuurikeskuse pere Langetame leinas pea ja mälestame Jõelähtme valla kauaaegset dirigenti, pedagoogi ja säravat muusikut AHTO NURKA ning avaldame sügavat kaastunnet Virve Läänele ja omastele. Jõelähtme vallavalitsus ja Jõelähtme valla kultuurikeskuse pere Otsime oma meeskonda pehme mööbli polsterdajat (soovitavalt eelneva pehme mööbli polsterdustöö kogemusega), kelle ülesandeks oleks liimitud karkasside katmine kanga või nahaga ja monteerimine ja liimijat (soovitavalt varasema liimijatöö kogemusega), kelle ülesandeks oleks pehme mööbli karkassidele porolooni ja vatiini liimimine. Kasutame lõhnata vesialusel liimi. Nõudmised kandidaadile > iseseisev ja ruumiline mõtlemine, > valmisolek töölähetusteks, > kohusetundlikkus, lojaalsus, korrektsus ja kiirus. Ettevõte pakub > sõbralikku ja toetavat väikest kollektiivi, > huvitavat ja intensiivset täiskohaga tööd Lool, > tööd ühes vahetuses, > kindlat ja konkurentsivõimelist töötasu. Töötajate leidmisega on kiire ja võimalus on kohe tööle asuda! Asukoht Harjumaa, Loo, Kostivere tee 6 Helista meile On surm ainult maanteekäänak ja Sind me ei näe selle takka, kuid Su laulude kaja on jäänud, see värelemast ei lakka... Lahkus armastatud koorijuht, Eesti lauluklubide algataja, Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia laureaat, linnuvabriku naisansambli Lootar juhendaja, segakooride LooHeli ja Loo-Maardu peadirigent AHTO NURK Loo arvukad laulusõbrad ja seenioride klubi Pihlakobar mälestavad unustamatut muusikameest ja avaldavad sügavat kaastunnet lähedastele. Jõelähtme valla teabe ja infoleht. Väljaandja on Jõelähtme vallavalitsus. Omavalitsuse õigusaktidega saab tutvuda valla kantseleis ja raamatukogudes ning ja Toimetaja Merike Metstak, , , merike.metstak@ joelahtme.ee, ajaleht@ joelahtme.ee. Tasulise reklaami ja kuulutuste tellimine , , myyk@harjuelu.ee. Jälgi meid nüüd ka Facebookis: com/joelahtme.

12 12 REKLAAM NR. 236 ERAKUULUTUSED MÜÜK Müüa kandiline puitbrikett 960 kg alus 149 eurot. Pelletigraanul 990 kg alus 185 eurot. Kojuvedu hinnas. Tel Soodus! Veebruaris Eesti majalipp ainult 18 euroga. Telli kohe e-poest www. lipuvabrik.ee! OST Ostan parima hinnaga ümmarguste või ovaalsete kividega merevaigust kaelakee. Aus kaup ja raha kohe kätte. Helista julgelt! Tel Ostan seisma jäänud firma. Tel OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel , , TEENUS Kaardid ennustavad. Tel , 24 h. Vt ka ennustus.ee Katused, fassaadid, üldehitus- ja viimistlustööd. Tel , Korstnapühkija teenused. Tel Korstnapühkija teenused. Tellimine tel , www. puhaskolle.ee Korstnapühkija teenused ja eksperthinnangud. OÜ Potipoiss, tel , Ohtlike puude aastaringne raie-, hooldus- ja saetööd. Katuserennide puhastus. Tel , Kontori- ja koolitarbed Saha tee 11A Loo alevik Tel Avatud: E kell T kell K kell N kell Otsime põllumajandusettevõttesse traktoristi! Ettevõte tegeleb teravilja- ja piimakarja kasvatusega. Vajalik B- ja T-kategooria juhiluba, eelnev töö- kogemus. Palk kokkuleppel vastavalt oskustele + tulemustasud. Tööleasumise aeg: märtsi lõpp-aprilli algus. CV ja küsimused saada ile tarvi.kikkas@gmail.com. Ohtlike puude langetamine. Tel , Süstime seinad soojaks ja tuulepidavaks termovahuga. Soojuskonsultatsioon ja Thermi termograafia. www. therm.ee, tel Viljapuude lõikus, oman kutsetunnistust. Tel West-Wind eakate kodu Kunda linnas pakub ööpäevaringset hooldusteenust eakatele. Info tel Reklaamipinna broneerimine ja teadete edastamine myyk@harjuelu.ee tel Prilliklaasid kuni -50% Lisasoodustus püsiklientidele ja pensionäridele! Prillitellijatele nägemise kontroll tasuta! Pikaajalise kogemustega optometristid kontrollivad nägemist ja aitavad valida sobivaid prille. Maardu linn, Keemikute 2, Maxima XX tel E R 10 19, L 10 16