Märjamaa Nädalalehele

Transkriptio

1 Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Muusika- ja kunstikooli sünnipäevakuu kava. Lk 2 Koalitsioonileping. Lk 4 Alenderi mälestuskontsert oli rahvarohke. Lk 5 Tuleb uutmoodi aastalõpupidu. Lk 6 Sandusky on mälust ja maapinnalt pühitud. Lk 8 Nr 41 (1058) 6. november 2013 Hind 0,32 eurot Uus vallavolikogu alustas tööd 1. novembril kogunes vastne Märjamaa vallavolikogu oma esimesele istungile, mille päevakorras oli volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ja vallavalitsuse tagasiastumispalve ärakuulamine. Volikogu istungit juhatas esmalt valla valimiskomisjoni aseesimees Einar Klaos. Volikogu esimehe kohale esitas valimisliit Märjamaa Urmas Kristali, valimisliit Valla Rahva Eest seadis üles Andres Jõessare. End tutvustades rääkis Urmas Kristal, et on kohalik mees, sündinud Haimre külas, elab Jaaniveski külas. Ta on väga huvitatud külaliikumisest ja on Haimre kandis nelja küla külavanem, kuulub Märjamaa valla külavanemate ühendusse, on Raplamaa Külade Liidu juhatuse esimees ja külade üle eestilise katusorganisatsiooni Liikumine Kodukant juhatuse liige. Volikogu eelmises koosseisus juhtis ta eelarve majanduskomisjoni. Oma seisukohti tutvustades rääkis Kristal, et volikogu töö tulemusena tuleks alati leida sobivad lahendused. Kristali hinnangul tegutses volikogu eelmine koosseis hästi ja ta loodab, et ka edaspidi tegutsetakse vastavalt võimalustele. Ta peab oluliseks, et info jõuaks rahvani. Oluline on valla eelarve kontroli all hoida see on üldjuhul nii ka olnud. Et inimesed siitkandist ära ei läheks ja säiliks üksikisiku tulumaksu laekumise tase, tuleb tagada vallas erinevad teenused ja turvaline elukeskkond. Vallavalitsus olgu koht, kus antakse head nõu ja et inimene lahkuks siit rahulolevalt ka siis, kui igale küsimusele ei saa positiivset vastust. Kristal usub, et me ei pea kartma külade tühjenemist, sest kui inimesed vahepeal lähevadki mujale tööd ja leiba otsima, tulevad paljud tagasi. Vastates küsimusele, mida vald saaks teha, et inimesed rohkem kodukandis elaksid, sõnas ta, et see on rohkem riigi üldise poliitika küsimus. Märjamaa Nädalalehele hiljem täiendavalt vastates rääkis Kristal: Vald ei saa töökohti luua, kuigi vallavalitsus on valla tasandil suurim tööandja. Meil pole võimalust anda ettevõtlusele toetust. Viimase aja hangetest on selgunud, et kohalikud ettevõtted pole neid võitnud, mis võib tähendada koondamisi. Tuline teema on ka ühistransport. Siin tuleb leida võimalusi saada läbisõitvaid busse rohkem peatuma, kasvõi doteerimise abil. Äsjane torm näitas, et tõsine probleem on meie külades elektri varustuskindlusega. Volikogu esimehe kandidaadiks seatud Andres Jõessar on OÜ Eriosa tegevjuht. Kohaliku omavalitsusega on ta seotud aastast. Ta on olnud Märjamaa vallas abivallavanem ja volikogu mitme koosseisu liige. Meie missioon on, et volikogu oleks nagu rahva hääl, mitte vaid vallavalitsuse otsuste täideviivaks organiks, pidas Jõessar oluliseks. Ta Esimesel istungil tehtud volikogu IV kooseisu ühispilt. Esireas vasakult Marju Plamus, Marika Hiiemaa, volikogu esimees Urmas Kristal, Liivi Miil ja Ilju Aviste. Teine rida: Villu Karu, Andres Elmik, Ago Kirsipuu, Ruth Lippus, Merlin Suurna ja volikogu sekretär Janika Liländer. Kolmas rida: Teet Tomson, volikogu aseesimehed Eero Plamus ja Andres Jõessar, Argo Rau, Sander Saaliste, Ülo Olm ja Kalle Teekivi. Foto Reet Saar toetas Kristali väljaöeldud mõtet, et kodanik peaks vallamajast saama sellise teenindamise osaliseks, et lahkub siit rahuloleva näoga. Ettevõtluse toetus on ka moraalne toetus: kui me seda ei tee, siis jooksevad inimesed ära. See on võti, kuidas eelarvesse raha saada, sõnas Jõessar. Märjamaa vallavolikogu selles koosseisus on 17 liiget, 11 poolt ja 6 vastuhäälega valiti Urmas Kristal volikogu esimeheks. Ta kinnitas, et peab koostööd opositsiooniga oluliseks. Vastavalt Märjamaa valla põhimäärusele on volikogul kaks aseesimeest. Nendele kohtadele esitati Eero Plamus (VL Märjamaa) ja Andres Jõessar (VL Valla Rahva Eest). Mõlemad said valituks vastavalt 17 ja 14 poolthäälega. Muide koalitsioonilepingus (avaldatud lk 4) on sätestatud, et koalitsioon toetab teise poole aseesimehe kandidaati. Praegune vallavanem Eero Plamus esitas vallavalitsuse tagasiastumispalve. Vallavalitsus täidab oma kohustusi kuni uue valitsuse kinnitamiseni. Volikogu järgmine istung toimub 12. novembril. Siis on päevakorras vallavanema valimine, volikogu komisjonide esimeeste valimine ja ametist lahkuvale vallavanemale hüvitise määramine. Reet Saar

2 2 Märjamaa Nädalaleht 6. november 2013 LUGEJA KÜSIB Austatud vallavalitsus! Kas olete kordki mõelnud, kuidas Orgita pensionärid peavad hakkama saama? Kauplused on kaugel, samuti apteek ja arstilkäik. Oleme aastaid katsunud toime tulla, aga enam ei saa. Bussipeatus on kaugel, kõrgete majade pensionärid peavad sama maa tagasi kõndima, mis Märjamaale minnes. Rääkimata söögikohast, mis võiks üksikute olemist kergendada. Oleksime väga rahul, kui meid kas või kord nädalas Märjamaale viiakse või tehakse Rapla bussile nõudepeatus Märjamaa poolsele servale viiekordsete majade teeotsa. Siis saaksid need, kellel raha jagub, vahel ka bussiga alevisse sõita. Sellest kõigest oleks suursuur abi ning võime kergema südamega surmale vastu minna. Jõudu ja mõtlemist! Orgita pensionärid Vallavalitsus arutas kirja oma istungil, aga kuna sellele ei olnud lisatud ühtki kontakti, kellele vastus saata, siis tuleb vastus infolehe kaudu, ütles abivallavanem Triin Matsalu. Vallavalitsus toetab kir jas toodud ettepanekut bussipeatuse ümbertõstmiseks Orgita suurte majade juurde. Olemas on Orgita kergtee rekonstrueerimise projekt, milles viiekordsete majade lähedusse on kavandatud bussitasku. See ehitatakse välja koos kergtee uuendamisega, aga millal rekonstrueerimine algab, ei osata veel öelda. LUGEJA KOMMENTEERIB Lugeja Riinat ajendas kirjutama 30. oktoobri nädalalehes olnud küsimus liin 187 kohta. Probleem pole selles, et buss on väike vaid selles, et liin on noorte ekspress ja noortele 50% soodsam, seega sellega sõidavad ka Pärnu noored, mitte ei kasuta samal ajal väljuvat ekspressliini. Muidu oleks see väga tore, aga Märjamaalt minnes on see tõesti juba täis ja Märjamaa inimestel pole teist, olgugi kallimat võimalust. Buss on õppuritele väga heal ajal väljuv, sellega sõites on mugav ka ümber istuda ja kaugemale kooli normaalsel ajal jõuda. Probleem on seda suurem, et pühapäeva õhtul Tallinnas ümber istudes, peaks olema pilet ette ostetud, muidu sa ei pruugi soovitud bussile mahtuda. Seega soodsa sõidu loomisel on tegelikult üldse sõiduvõimalus võetud. See kiri on kirjutatud lihtsalt enda sama mure pärast tahaks seda bussi kasutada, aga kunagi ei tea, kas saab peale või mitte. Minu ülelugemisel on mahajääjaid on olnud kümne ringis, vahest rohkem. Ei osanudki kuhugi mujale kirjutada, naljaks oleks ka SEBElt paluda hinnatõusu. Riidaku talu perenaine Valgus kommenteeris eel mises lehes olnud soovitust lumelükkajatele liikumisteed võsast puhtaks raiuda. Vallavalitsus loodab oma tweates elanike mõistvale suhtumisele, aga meie elanikena loodame ka lumelükkajate mõistvale suhtumisele, et ei kihutataks majade juures nii, et lumi lendab mitme meetri kaugusele. Nende talu ümber olnud aed saigi eelmisel talvel seetõttu kannatada, et lumevall lükati aia peale ja see venitas võrkaia mitu postivahet välja. Perenaine võttis küll teedefirmaga ühendust (talu on riigimaantee ääres), kust lubati ka olukorda vaatama tulla, aga keegi ei tulnud. Vallavalitsuse kesk konnaspet sialist Mati Erik kinnitas, et valla lumelükkajatega pole taolisi vahejuhtumeid olnud. Ka on neil nõue kõik tekkinud vead kohe parandada.

3 6. november Märjamaa Nädalaleht Oma loomingut tutvustas Elme Väljaste Laukna raamatukogus kohtus lugejatega Elme Väljaste. Foto: Edith Alasi Raamatukogupäevade raames toimus Laukna raamatukogus lugejate kohtumine omakandi kirjaniku Elme Väljastega, kelle suvekodu asub Soosalu külas. Elme Väljaste sulest on tulnud 14 romaani ja viieteistkümnes on kirjastusele üle antud. Lisaks romaanidele on ilmunud ka üks ajalooraamat koos CD plaadiga Eestimaa laul 88. Kohtumisel jutustas kirjanik sellest, kuidas ta üldse kirjutama hakkas. Ideed tulevad elust enesest ja nii jutustas ta kuulajatele lühidalt iga raamatu saamisloo. Elme Väljaste viimane ilmunud raamat Jõmmiparadiis on romaaniks kirjutatud tõestisündinud lugu. Kohaletulnuil oli võimalus küsida autorilt tema elu ja loomingu kohta, osta tema raamatuid ja võtta neisse kirjaniku autogramm. Aitäh kõigile, kes tundsid huvi ning veetsid reedese pärastlõuna Laukna raamatukogus! Edith Alasi Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus ja Velise KHS kutsuvad 7. novembril kell Märjamaaa Valla Rahvamaja kinosaali kuulama inimgeograaf Garri Raagma loengut Ettevõtlus maapiirkonnas selle võimalikkus ja võimalused Tartu Ülikooli õppejõud on kujunenud Eesti üheks arvamusliidriks regionaalarengu küsimustes. Nüüd on võimalik tema tulevikuprognoose vahetult kuulata ja leida oma ideed, et elu maal edasi viia! MÄRJAMAA VALLAVALITSUS korraldab avaliku suulise enampakkumise Märjamaa vallale kuuluvate kinnistute ja sõidukite võõrandamiseks. Ristiku tn 39 kinnistu, Märjamaa alev (reg osa nr , katastritunnus 50501:006:0038, pindala 1540 m², maa sihtotstarve 100% tootmismaa, hoonestamata) enampakkumise alghinnaga 3500 eurot, osavõtutasu 30 eurot ja tagatisraha 350 eurot. Haimre pst 37 kinnistu, Märjamaa alev (reg osa nr , katastritunnus 50501:006:0037, pindala 1100 m², maa sihtotstarve 100% tootmismaa, hoonestamata) enampakkumise alghinnaga 3000 eurot, osavõtutasu 30 eurot ja tagatisraha 300 eurot. Vardijõe kinnistu Varbola kü las (registriosa nr , katastritunnus 50401:001:0255, pindala 2818 m², 100% elamumaa, kinnistul asub elamu ja kõrvalhoone) alghinnaga eurot, osavõtutasu 30 eurot ja tagatisraha 1500 eurot, osavõtutasu 90 eurot ja tagatisraha 1900 eurot. Kaater Aramis (kere põhima terjal plastik, pikkus 8,85 m, laius 2.67 m, süvis 0,95 m, ehitusaasta 1980, diiselmootor võimsus 50 kw, kandejõud 1200 kg, lubatud inimeste arv pardal 12, merekindluse kategooria C rannikumeri, kaatri mootor käivitub, kuid vajab vähest remonti, ohutusvarustus ja ülevaatus puudub) enampakkumise alghinnaga 4900 eurot, osavõtutasu 10 eurot ja tagatisraha 400 eurot. Veoauto GAZ (värv ro heline, ehitusaasta 1982, bensiinimootor võimsus 55 kw, kandevõime 5,1 t, odomeetrinäit km, auto ei ole sõidukorras, vajab kapitaalremonti, ülevaatus puudub) enampakkumise alghinnaga 300 eurot, osavõtutasu 10 eurot ja tagatisraha 30 eurot. Buss VOLVO KUTTER (värv hall, ehitusaasta 1984, diiselmootor võimsus 132 kw, 37 istekohta koos juhiga, kandevõime 4,03 t, odomeetrinäit km, ülevaatus puudub, vajab kapitaalremonti), enampakkumise alghinnaga 500 eurot, osavõtutasu 10 eurot ja tagatisraha 50 eurot. Enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasuda: Märjamaa Vallavalitsuse kontole SEB pangas. Enampakkumine toimub reedel, 22. novembril 2013.aastal Märjamaa alevis Tehnika 11, Märjamaa Vallavalitsuse maja I korrusel tuba 6 järgmistelt: Ristiku tn 39 kinnistu Märjamaa alevis kell 10:00; Haimre pst 37 kinnistu Märjamaa alevis kell ja Vardijõe kinnistu Varbola külas kell 10:30 ning kaater Aramis kell 10:45; veoauto GAZ 52 kell 11:00 ja buss VOLVO KUTTER kell 11:15. Enampakkumisel osale miseks esitada avaldus Märjamaa Vallavalitsuse kantseleisse kabinet 21, aadressil Tehnika 11 Märjamaa alev Rapla maakond või digitaalselt e post: marjamaa@marjamaa.ee, hiljemalt 21. novembril a kell 16:00. Avaldusele lisada: makse korraldus osavõtutasu ja taga tis raha tasumise kohta; passi või IDkaardi koopia (füüsilisest isikust ostja); juriidilise isiku pädeva organi otsus enampakkumisel osalemiseks ja kinnistu või sõiduki ostmiseks; juriidilisest isikust ostja esindaja passi või IDkaardi koopia. Enampakkumisel osalemise avaldus (avaldatud Märjamaa valla koduleheküljel: ee või küsida vallavalitsuse kantseleist) peab sisaldama nõusolekut enampakkumises osalemiseks kuulutuses toodud tingimustel. Tagatisraha arvestatakse enam pakkumise võitjal müügihinna sisse, teistele osavõtjatele tagatisraha tagastatakse. Notariaalne kinnistu müügija asjaõigusleping või sõiduki kirjalik müügileping sõlmitakse aasta jooksul. Notaritasu ja kinnistamislõivu ning liik lusregistri ja väikelaevade registri riigilõivu maksab ostja. Kogu müügihinna tasub ostja hiljemalt müügilepingu sõlmimisele eelne vaks päevaks. Tasumiseks loetakse raha laekumist Märjamaa Vallavalitsuse arvelduskontole. Informatsioon enam pakku mise kohta: õigusnõunik Evi Rooda, telefon või ; e post evi.rooda@ marjamaa.ee. Enampakkumisel olevate kinnistute ja sõidukitega on võimalik tutvuda kohapeal: majandusosakonna juhataja Margus Vaher telefon või , e post: margus. vaher@marjamaa.ee

4 4 6. november 2013 Märjamaa Nädalaleht Valimisliit Märjamaa ning Isamaa ja Res Publica Liidu Märjamaa osakonna koalitsioonileping Sõlmitud Märjamaal 30. oktoobril aastal Valimisliit Märjamaa ning Isamaa ja Res Publica Liidu Märjamaa osakond, deklareerides soovi võtta vastutus Märjamaa valla juhtimise eest järgneva nelja aasta jooksul, pidades esmatähtsaks Märjamaa valla tasakaalustatud arengut, lähtudes vallaelanike vajadustest ja huvidest, väljendades koostöövalmidust kõigi Märjamaa valla huvides tegutsevate poliitiliste jõudude ja huvigruppidega, lepivad kokku järgnevas: HARIDUS 1.Võimaldame igale lasteaiaealisele lapsele lasteaiakoha või lastehoiu. 2. Seisame valla koolivõrgu ja Märjamaa gümnaasiumi säilimise eest. 3. Tagame valla haridusasutustes head ja innovaatilised õpitingimused ja koolihoonete optimaalse majandamise. 4. Ehitame eurorahade abiga Märjamaa Gümnaasiumile uue võimla, jalgpalliväljaku ja rekonstrueerime staadioni. 5. Renoveerime valla lasteaiad kaasaja nõuetele vastavaks. 6. Koolitranspordi korraldamisel arvestame huvikooli ning ringide tegevusaegadega. 7. Ehitame uued mänguväljakud Märjamaale ja Varbolasse, Lauknale ja Kasti külla. AVALIK TEENUS JA ÜLDVALITSEMINE 1. Parandame avaliku teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti IT arenduste, koolitusprojektide ja motivatsioonisüsteemide abil. 2. Algatame uue administratiivhoone (Oru 2) rekonstrueerimise. 3. Valla omandis olevate hoonete majandamisel lähtume kokkuhoiust ja otstarbekusest. 4. Soodustame multifunktsionaalsete külakeskuste teket. 5. Jätkame Euroopa Liidu raha toomist Märjamaa valda järgmisel rahastamisperioodil. 6. Toetame valla ettevõtete, külaliikumise, MTÜ de ja üksikisikute omaalgatust eurorahade taotlemisel. 7. Seame vallavolikogu, vallavalitsuse ja allasutuste koostöö korraldamisel esikohale vallakodaniku huvid. 8. Teeme koostööd naabervaldadega ning hoiame ja arendame välissuhteid. KESKKOND JA PLANEERIMINE 1. Nõustamise ja järjepideva praktilise tegevusega jätkame Märjamaa valla heakorrastamist. 2. Jätkame heakorrakonkursi korraldamist. 3. Järgime rohelist ja keskkonnasäästlikku mõtteviisi energeetikas, olme ja prügimajanduses ning vee ja teiste loodusvarade kasutamisel. 4. Investeerime kaugküttesüsteemidesse, planeerime koostootmisjaama ehituse Märjamaale. 5. Kehtestame Märjamaa valla üldplaneeringu ja alustame Märjamaa vana staadioni planeerimist puhkealaks. TEED TÄNAVAD, TRANSPORT 1. Tagame valla teede ja tänavate korrashoiu ning kvaliteetse remondi iga vallakodanik peab saama liikuda, aastaajast sõltumata. 2. Suurendame mustkattega teede osatähtsust. 3. Ehitame uued kergliiklusteed Sauna tänavale ja Orgita, Sõtke ning Rangu küla suunal. 4. Viime lõpule Märjamaa alevi keskväljaku kaasajastamise. 5. Jätkame sildade korrastamist. 6. Kaasajastame valla tänavavalgustuse ning tagame valgustuse öisel ajal. 7. Seisame selle eest, et ühistransport toimiks vallaelanike vajadustele vastavalt. 8. Aitame korraldada valla eakatele transporti, et võimaldada neil käia Märjamaal eluks vajalikke toiminguid tegemas. ETTEVÕTLUS 1. Loome eeldused sobiva ettevõtluskeskkonna kujunemiseks ning aitame kaasa ettevõtluse edasisele arengule ja uute töökohtade tekkimisele. 2. Oleme nõu ja jõuga toeks oma valla ettevõtjatele. 3. Panustame ettevõtluspiirkondade taristu väljaehitamisse. 4. Iga tööandja on vallale tähtis loome kohalike ettevõtjate nõukoja. KULTUUR JA KODANIKUALGATUS 1. Toetame multifunktsionaalsete külakeskuste toimimist. 2. Väärtustame maaelu järjepidevust. 3. Kujundame Sillaotsa Talumuuseumist aastaringselt kasutatava kogukonnakeskuse ja pärandkultuuri väärtustava rahvusvahelise turismiobjekti. 4. Seisame külade ja külaelanike huvide eest ning toetame vallarahva aktiivsust ja ettevõtmisi. 5. Hoolitseme laste arengu ja kasvutingimuste eest, tagame noorte sportimise ja vaba aja veetmise võimalused. 6. Toetame noorte omaalgatust ja noortekeskuste tööd. Ehitame euroraha abil noortekeskusele uue hoone. 7. Seisame traditsiooniliste kultuuriürituste jätkumise eest ja toetame kultuurielu arengut. 8. Toetame eakate initsiatiivi vallaelu mitmekesistamisel. 9. Toetame elukestvat õpet ja loome selleks võimalusi vallas kohapeal. 10. Toetame aktiivse vaba aja veetmist ja harrastussporti. Jätkame Järta tervisespordikeskuse arendamist. 11. Hoolitseme, et Märjamaa tunnuslause Hea olla, isu tulla oleks paikapidav nii siinse elaniku kui turisti jaoks. SOTSIAALVALDKOND 1. Jätkame sünnitoetuste maksmist. 2. Alustame ranitsatoetuse maksmist. 3. Tagame raskustesse sattunud vallaelanikele hooliva suhtumise ja aitame kaasa nende toimetulekule. 4. Juurutame sotsiaaltranspordi toetuse süsteemi vallas. 5. Investeerime puudega laste tugiteenuste arendamisse. 6. Laiendame koduhooldustöötajate ja tugiisikute võrgustikku. TURVALISUS Tagame koostöös naabrivalvepiirkondade, politsei, päästeameti, turvafirmade ja kaitseliiduga turvalise elukeskkonna kogu vallas. VALLA JUHTORGANID 1. Vallavolikogu esimehe kandidaadi esitab Valimisliit Märjamaa. 2. Vallavolikogu aseesimehe kandidaatidest ühe esitab Valimisliit Märjamaa ja teisena toetame opositsiooni esitatud aseesimehe kandidaati. 3. Vallavanema kandidaadi esitab Isamaa ja Res Publica Liit. 4. Vallavalitsus moodustatakse 5 liikmelisena, s.h 3 kandidaati esitab Valimisliit Märjamaa ning 1 kandidaadi Isamaa ja Res Publica Liit. 5. Majandus ja eelarvekomisjon moodustatakse vähemalt 5 liikmelisena, esimehe kandidaadi esitab Valimisliit Märjamaa. 6. Kultuurikomisjon moodustatakse vähemalt 5 liikmelisena, esimehe kandidaadi esitab Valimisliit Märjamaa. 7. Hariduskomisjon moodustatakse vähemalt 5 liikmelisena, esimehe kandidaadi esitab Isamaa ja Res Publica Liit. 8. Sotsiaalkomisjon moodustatakse vähemalt 5 liikmelisena, esimehe kandidaadi esitab Isamaa ja Res Publica Liit. 9. Revisjonikomisjon moodustatakse 3 liikmelisena, toetame opositsiooni esitatud esimehe kandidaati. Koalitsiooninõukogusse kuuluvad Valimisliit Märjamaa ning Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas volikogusse kandideerinud isikud. Koalitsioonipartnerid vaatavad koalitsioonilepingu üle vähemalt kord aastas. Koalitsioonilepingu muutmise

5 6. november Märjamaa Nädalaleht Urmas Alenderi mälestuskontsert tõi Varbolas saali rahvast täis Pühapäeva õhtupoolikul oli Varbola rahvamaja saal rahvast pungil. Üle 80 Urmas Alenderi muusika austaja olid tulnud kuulama kahe erineva põlvkonna laulja esinemist, kahte meest, kellele legendaarse muusiku looming hingelähedane. Küünlavalgusega saalis sõrmitses oma kaheteistkümnekeelset kitarri aastal saates Eesti otsib superstaari kolmandale kohale jäänud Taavi Peterson, kelle tõsisem muusikukarjäär algas aastal, mil ta lõi oma bändi ja teeb hetkel kuuekümnendate aastate muusikat tänapäeva võtmes. Koos staažika laulja Tajo Kadajasega, kes on musitseerinud ansamblites Meie, Noor Eesti ja Metallist, oldi suurepärane häälte kokkusobivuse duett. Tajo Kadajase mahe ja malbe hääl sarnanes suuresti Urmas Alenderi omaga, Taavi lisas mahedusse tugevust ja kõrgeid noote. Meie koostöö sai alguse mõned kuud tagasi. Teadsin Taavit kui Ruja loomingu austajat ning sattusin ka tema ja Rein Rannapi kirikukontsertide tuurile, kus Taavi oli raju ja rokilik ning veidi mässumeelne muusik. Nähtut meenutades tekkiski idee korraldada Urmas Alenderi 60. sünniaastapäeva puhul ühine kontserttuur. Ja just väiksemates paikades, mitte suurtes kontserdisaalides. Nüüd me siin olemegi ja tundub, et teeme õiget asja ja oleme õigetes kohtades oma sõnumit edastamas. Taavi on väga hea lavapartner, sõnas Tajo Kadajas enne ülesastumist Varbolas. Tajol oli eredaid meenutusi Alenderist, kuna nende sõprus kestis pea 15 aastat ning koos Koidu Rosin tegi Taavi Petersonile ja Tajo Kadajasele üllatuskingituse. Foto Piret Linnamägi oli palju ette võetud. Sama kaua on ta erinevate artistidega koos Alenderi loomingut viljelenud. Kuulajateni toodi muhedaid seiku nii ansambli kui ka Alenderi elust, mis varem avalikult teadvustatud polnud. Ühtlasi saadi teada mitmete Ruja tuntud lugude tekkelugu. Kontserdi esimene osa oli heliliselt veidi vali, seetõttu otsustati ligi kahetunnise kontserdi teine pool esitada võimenduseta see lummas rahvast tõeliselt ja puges sügavale hinge. Muusikud kutsuti lisalugude esitamiseks lavale tagasi, kus esimest korda esitasid Tajo ja Taavi ühiselt laulu Eesti muld ja Eesti süda. Kontsert oli väga hingestatud ja mitmedki lahkusid saalist, pisarad silmis. Esinejad kiitsid publikut, kes teadsid legendaarse muusiku loomingut. See oli Taavile ja Tajole tuuri viies kontsert ning nii palju rahvast pole eelnevates esinemiskohtades olnud. Kuna Lugusid Urmas Alenderist oli ainus kontsert Raplamaal, oli kohale sõidetud nii Raikkülast, Raplast, Märjamaalt, Vigalast ja isegi Tallinnast, kohalikest rääkimata. Kontserdi lõpul tegi üllatuskingi esinejatele märjamaalane Koidu Rosin, kes rääkis rahvale ajast, mil Tajo Kadajas Märjamaal teeninduskombinaadi plaaniosakonnas töötas. Raamitud mälestusfoto taga olid meenutusena kirja pandud tollased tegemised raplamaalasena. Tajo Kadajas sõnas, et Raplamaal elatud aeg seitsmekümnendatel aastatel oli elu üks ilusaimaid ning seetõttu tundis ta end eriti koduselt maarahvamaja laval. Muusikud lubasid kindlasti veel Varbolasse esinema tulla, sest soe vastuvõtt ja erakordselt hea publik lummasid neid väga. Publiku kiituseks peab mainima ka seda, et tuntud lugusid lauldi kaasa. Sel õhtul tuli ettekandele paarkümmend tuntud ja vähem tuntud laulu Alenderi ja ansambel Ruja loomingust. Muusikute eesmärgiks oligi rahva ette tuua neid palasid, mida eriti palju kuuldud pole. Tervitused rahvale ja muusikutele saatis ka Urmas Alenderi tütar Yoko Alender, kes kontserdile erikülalisena kahjuks tulla ei saanud. Piret Linnamägi Pühapäeval, 10. novembril kell 17:00 Märjamaa Valla Rahvamajas ISADEPÄEVA KONTSERT Esinevad isside pojad ja tütred lepingule kirjutavad alla koalitsioonipartnerite esindajad. Vajadusel kohtuvad koalitsioonipartnerid enne volikogu istungit päevakorraküsimuste omavaheliseks aruteluks. Allkirjad: Valimisliit Märjamaa Eero Plamus Sirje Ehrenpreis Iris Haiba Harri Jõgisalu Ago Kirsipuu Venno Kornak Urmas Kristal Koit Kuus Ruth Lippus Triin Matsalu Janno Põldre Enn Raav Helle Rehepapp Siim Soosaar Merlin Suurna Teet Tomson Kertu Tort Riho Vjatkin Veiko Ülejõe Isamaa ja Res Publica Liidu Märjamaa osakond Villu Karu Inga Artel Ilju Aviste Andres Elmik Ethel Espenberg Gaili Ilisson Margus Jehe Aivar Leesma Darja Lehtsalu Liivi Miil Urmas Pool Sulo Puusta Triin Põri Kalle Teekivi Rein Toimetaja Karl Veske

6 6 Märjamaa Nädalaleht 6. november 2013 Märjamaa Rally Teami meeskond läbis hooaja vaid võidulainel Märjamaa Rally Teami ekipaaž Aare Müil Tiit Vanamölder (Lääne Eesti rallil oli kaardilugejaks ka Raivo Poom, kes muidu on meeskonnas ametis mehaanikuna) läbis hooaja vaid esikohtadega. Meeskonna avastardiks oli aprillikuus Moskvas toimunud Rally Masters Show Moskvas Krõlatskojes, kus publikumagnetiteks olid ka ralliässad Marko Märtin ja Jevgeni Novikov. Eestist osales neli meeskonda, võiduga tulid koju Müil ja Vanamölder. Juunis saadi esikoht Lääne Eesti rallil. Juulis tuli võit Lõuna Eesti teedel üheksa veoauto tihedas konkurentsis Rally Estonial. Hooajale panid mehed särava punkti Saaremaa rallil 11 masinaga võidu kihutades. Eesti Autospordi Liidu tehnikakomitee ja veoautokomitee liige Marko Luhthein ütles, et ükski tulemus ei tule kergelt, autod on kiired, aga ka mehed on julged: Selle meeskonna tugevuseks on kauaaegne koostöö, samuti hea pingetaluvus, kihutades ka pimedas ja võõrastel teedel. Kui sekundite mängus suudavad võistlejad teha kaalutletud otsuseid ja hoida finišijooneni pea külma, siis tuleb võit. Aare tugevuseks on rahulik ja Sel aastal saabub aastalõpp Märjamaa Valla Rahvamajja mitte tavapärasel ajal 31.detsembril, vaid juba 21. detsembril. Uudne on ka peo laad nimelt ball. Pidu algab kell 20:00 piduliku vastuvõtuga Märjamaa rahvamaja kollektiivi poolt. Õhtu mõnusat kulgemist juhatab Veigo Kaaret, tantsuks mängib ansambel Igihaljas Seitse koosseisus: laulja Astra Põder, metsasarv Joel Ots, tromboon Andrus Lust ja Priit Zimmermann, trompet Jaak Vasar, saksofon Valdur Neumann, tuuba Andrus Heile, löökriistad Alar Altmäe. Ansambli vaheajad on sisustatud üllatustega. Peosaalis istumine laudades, avatud on kohvik. Hea võimalus on tellida oma seltskonnale juba Märjamaa Rally Teami meeskond Aare Müil ja Tiit Vanamölder võidukarikatega Lõuna Eesti ralli lõpetamisel Otepää staadionil aasta suvel. Foto erakogust kaine mõtlemine. Näiteks Saaremaa ralli üldpikkus oli 494 km, sellest kiiruskatseid oli 120 km, millest osa tuli läbida pimedas. Vanasti ei olnud ralli eel tutvumisringide arv piiratud, nüüd tohib eelnevalt raja läbi sõita vaid kaks või kolm korda. Seega on eriti oluline koostada endale hea legend ehk rajakaart ja sellest sõidu ajal kinni pidada, rääkis Müil. Meie plussiks on see, et oleme Tiiduga juba aastast koos sõitnud ja selle ajaga Aastalõpupidu tuleb uutmoodi ette kaetud pidulaud. Peole pääseb ainult eelregistreerimisega ja ball kestab kella üheni öösel. Oma taaraga sisse ei pääse. Tavapärase tantsuõhtu ja balli üks peamine erinevus seisneb riietuses. Riietustermin loominguline must ülikond annab aimu sellest, et tegu on pigem piduliku üritusega, kuid sõna loominguline annab piisavalt vabadust eriti just meestele (nt võimaluse Märjamaa Maarja koguduse LEERIKURSUS algab pühapäeval, 17. novembril kell kogudusemajas, Pärnu mnt 26. Leerikursusel otsitakse vastuseid elu kõige olulisematele küsimustele: Kes saanud rikkalikult kogemusi. Oleme Saaremaa rallil võistelnud üle 10 korra ja kuus korda võitnud. Sealsed teed on salakavalad, nende läbimisel pääsevad kogemused maksvusele. Aga igaks võistluseks valmistused tuleb hoolitseda ka tehnika eest ja enne võistlust kõik kahtlased kohad üle kontrollida või välja vahetada. Kui seda ei tee, maksab see võistlusel kohe kätte, ütles Aare Müil edu kommenteerides. Märjamaa Rally Team on loobuda lipsust, kuid siiski kanda pintsakut) ja naised saavad kanda nii maani õhtukleiti kui ka pidulikku lühikest kleiti. Ballile on oodatud kõik perekonnad, sõpruskonnad ja ettevõtete kollektiivid. Hea võimalus veeta üks ilus aastalõpuõhtu oma kõige paremate sõprade ja lähedastega. Märjamaa Valla Rahvamaja on inimene? Kes on Jumal? Milline on igavik? Kursus on mõeldud kõigile inimestele, kes on huvitatud kristlikust usust. Täpsem teave leerikursuse kohta Illimar Toomet, , Eesti Autospordi Liidu üks vanemaid klubisid, milles on praegu kolm ekipaaži. Müil ja Vanamölder sõidavad spetsiaalselt ralliks ettevalmistatud GAZ 51 ga, mis on nende käes aastast. Meeskonna mehaanikuteks on Raivo Poom, Indrek Jansen ja Janek Viesemann. Ralliteami kuuluvad veel Veiko ja Toivo Liukanen Kuusikult, kes hakkasid uuesti võistlema pärast kümneaastast vaheaega. Samuti Tarmo Silt ja Raido Loel, aga nii Otepääl kui Saaremaal ei olnud tehnika sellele duole armuline ja ralli tuli katkestada. Võidukat rallitiimi toetavad Müili ja Vanamöldri enda firmad Aspar Trans ja Haljala Forell, aga ka A & I Welding, Valvoline ja OSC. Reet Saar Maadlusuudised 2. novembril toimusid Kallaveres 42. Georg Abergi mälestusvõistlused kreka rooma maadluses noortele. Osales 199. maadlejat kogu Eestist ja Lätist. Maadlusklubi Juhan oli esindatud 12 võistlejaga a. sündinud ja noorematest poistest saavutas Märjamaa võistleja Jarmo Järviste III koha kehakaalus kuni 30 kg (16 osavõtjat). 40 kg kaalus saavutas Aaron Aun I koha ja üle 40 kg kaalus Kalju Torri (mõlemad Vigala) II koha a sündinud ja noorematest poistest saavutasid kaks Märjamaa võistlejat III koha: 45 kg kaalus Sander Roosileht ja 50 kg kaalus Jarmo Vanmik a sünd ja noorematest poistest saime samuti kaks III kohta: 69 kg kaalus Hannes Välis (Vigala) ja 100 kg Janari Kuusemets (Märjamaa). See oli ka viimaseks seeriavõistluse etapiks poistele, kes sündinud 1996 ja noorematele. Kõikide etappide kokkuvõttes saavutas Ardo Pajur 76 kg kaalus II koha ja Janari Kuusemets 100 kg kaalus III koha. Harri Koiduste

7 6. november Märjamaa Nädalaleht Maarja koguduse juhatuse liikmed käisid Soomes Oktoobrikuu viimasel nädalalõpul sõitsid Märjamaa Maarja koguduse mõned juhatuse ja nõukogu liikmed eesotsas õpetaja Illimar Toometiga Soome Vihantisse, et võtta osa sõpruskoguduste kirikupühast. Tähtpäev oli pühendatud Märjamaa, Kullamaa ja Lääne Nigula kogudustele. Miks need kolm kogudust? Nagu Eestimaal nii ka Soomes liidetakse kohalikke omavalitsusi, seal aga liidetakse koos valdadega ka kogudused. Nõnda ongi meie Vihanti sõpruskogudus liidetud Raahe kogudusega, kellel on aastakümnete pikkused sidemed Lääne Nigula ja Kullamaa kogudustega. Märjamaa Maarja kogudust on toetatud juba üle kahekümne aasta. Vihanti koguduse õpetaja Esa Malkamäki algatas sõprussidemed ning oli eestvedajaks Märjamaa kogudusemaja ehitamisel. Alguse said ka inimestevahelised suhted, kui vastastikku külalisi kodudes võõrustati. Koguduste koostööst said alguse ka valdade sõprussidemed. Seekordne kokkusaamine toimus peamiselt Vihantis ja Raahes. Laupäeval käisime Raahe ja Pattijoki kirikus. Pärastlõunal arutasime koos vastuvõtjatega soomlaste võimalusi meie koguduste abistamisel. Kuna Märjamaa koguduse üks suuremaid muresid on kogudusemaja kooruv välisvärv, olid sealsed mehed hakkamas järgmisel suvel tööd ette võtma. Meie reisiga samal nädalavahetusel sai teoks üks teinegi ettevõtmine. Vihanti trükikojas trükiti Märjamaa ja Lääne Nigula laste joonistustest jõulupostkaardid, millest saadav tulu läheb sõpruskoguduste töö heaks. Pühapäeva hommikul osalesime Vihanti kirikus missal, millest võttis osa sadakond kirikulist. Sellele järgnes koosviibimine kogudusemajas lõunasöögi, kõnede ja kohviga. Pühapäeva õhtul saime külalistena osaleda Soome traditsioonilisel palvekoosolekul, nn seural, kus mitukümmend osalejat said ühiselt laulda ja kuulda vaimulikke kõnesid. Nii Vihantisse minnes kui tagasiteel saime vaadata muudki huvitavat. Helsingi lähistel põikasime läbi paigast, millel nimeks Askolan hiidenkirnut. Need on jääaja sulamisveega kaljusesse mäenõlva uuristatud augud, millest suurima läbimõõt Hajaasustuspiirkondade reoveekäitlussüsteemide seisukorra uuring ja inventariseerimine AS Infragate Eesti viib keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi uuringut, milles hinnatakse hajaasustuspiirkondades paiknevate erinevate objektide elumajad, koolid, kohaliku omavalitsuse sotsiaalobjektid, turismitalud jne reoveekäitlussüsteemide seisukorda ja selle kaudu investeeringute vajadust. on 4,2 m ja sügavus 10,3 m. Tõeline looduse ime! Tagasiteel sõitsime läbi Lohja linna, et vaada püha Laurentsiuse kirikut. See on suuruselt kolmas Soome kirik, mille seinad on kaetud keskaegsete maalingutega: alates Aadama ja Eeva pattulangemisest kuni viimse kohtuni. Helju Unga Uuringu põhjal koostatakse objektidest andmebaas ning kogutud andmeid kasutatakse hinnangute tegemiseks kogu Eesti kohta. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse nii küsitlusmeetodit kui ka kohapealset objekti inventariseerimist konsultandi poolt. Kui kohapealset inventariseerimist Teie objektil ei teostata, võite soovi korral täita küsitlusankeedi internetikeskkonnas aadressil infragate.ankeet.ee/surveys/ begin/2/hajaasustuse_reoveekaeitlussuesteemide_kuesitluse_ankeet. Ankeedi küsimustele vastamisega on Teil võimalus lisada enda valduses olev objekt koostatavasse andmebaasi. AS Infragate Eesti juhatuse liige Indrek Tamberg Märjamaa noortekeskuses Kõikidel päevadel saab valmistada isadepäeva kaarte ja mardipäeva maske Reedel kell Hispaania kultuuriõhtu Kui kellelgi on kodus üle linoleumi, suuremaid vaipasid ja tolmuimeja, siis Varbola noortetuba vajaks neid väga. Raplamaa piires saame ise transpordi organiseerida. Infot ootame noortekeskus@ marjamaa.ee või tel MINU MÄRJAMAA KULTUURIPÄRANDI LAEGAS Märjamaa lapsed joonistasid märtsis 2013 esemeid, millega neil oli isiklik või perekondlik suhe. Märjamaa Muusika- ja Kunstikool koostas nendest töödest näituse. Sillaotsa Talumuuseum lisas sellele väljapanekule vähem nähtud asju oma kogudest. Näitust saab vaadata Sillaotsa Talumuuseumi näituseküünis alates 6. novembrist kuni aasta lõpuni.

8 8 Märjamaa Nädalaleht Sandusky Velise külje all on mälust kadunud 6. november 2013 Kord küsisin Jürgen Kusminilt: Jürgen, sa tead Velise ümbrusest kõike. Ütle, mis on praegu selle koha peal, mida vanadel kaartidel nimetati Sandusky. See on Velise mõisast lõuna poole. Jürgen tegi suured silmad ma pole sellist kohta kuulnudki! Pea nädal hiljem andis ta teada, et leidis koha vanal Mellini kaardil üles, kuid kohalikud ei oska midagi täpset öelda. Küll aga võiks see koht olla kuskil tänase Sikenda põlistalu ümbruses. Mõisniku võitlusi tulvil noorusaeg Amerikas Kust siis selline nimi? 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses oli Velise mõisaomanikuks Gustav Heinrich von Wetter Rosenthal. Tema noorus oli möödunud Ameerikas, võideldes Iseseisvussõjas ühena neljast eurooplasest. Sandusky oli seotud Indiaanisõdade ja nn Sandusky ekspeditsiooniga. Viimase eellooks oli aasta talv, kui asunikud ründasid kättemaksuhimus rahumeelsete liitlaste delavaaride külasid, mõrvates hulga naisi ja lapsi. Selle tulemusel liitus see suur hõim asunikevaenuliku indiaani briti alliansiga. Rünnakuid uusasukate vastu juhiti suurest Sandusky külast, mis oli nii kohalike indiaanlaste kogunemiskohaks kui ka sidepunktiks Detroidis asuvate inglastega. Sandusky ekspeditsiooni üldjuhiks valiti George Washingtoni sõber ja piirisõdade veteran kolonel William Crawford. Gustav von Rosenthal (alias KrisZumba alustab Märjamaal Zumba Fitness trennidega lastele ja täiskasvanutele! Teisipäeviti kell lastezumba 7 11aastastele (rahvamajas) kell lastezumba 4 7aastastele lasteaias Pillerpall kell zumba täiskasvanutele (rahvamajas) Rosenthali kabeli varemed 30. aprillil Foto Jüri Kusmin John Rose) määrati ekspeditsioonil osalema kindral Irvine i esindajana ja ühe komandörina Crawfordi adjutandina majori auastmes. Ekspeditsioon ei toonud aga edu indiaalased ründasid metsaradadel liikuvaid asunikke, kes kandsid suuri kaotusi. Rose juhtis luurajate eessalka. See avastas suurte indiaani jõudude kogunemise, määratles hilisema kolmepäevase lahingu võimaliku asukoha (parima koha kaitseks) ning asus siis tagasiteele, liitumaks peajõududega. Sattuti aga vastaste rünnaku alla ning asuti kaitsele lagedal alal olevas metsatukas. Õnneks suutis Rose saata käskjala peajõudude juurde ning needki jõudsid enne suure lahingu algust metsatukka varjuda. Ümberpiiratud asunike üksus pidas kaks päeva aktiivset lahingut indiaani võitlejatega, kuid siis otsustati öö varjus taanduda. Tegelikult muutus see Neljapäeviti kell lastezumba 4 7aastastele lasteaias Midrimaa Iga esimene trenn lastele tasuta! Lastezumba trenni hind on 2 eurot, täiskasvanutele on trenni hind 2.50 eurot Lisainfo: Kristina , krissuoss@inbox.com facebook.com/kriszumba üsna korratuks põgenemiseks kahes rühmas. Suuremat neist juhtis John Rose. Hilisematest ütlustest selgus, et nii mõnigi kord oli halvimast pääsetud tänu Gustav Heinrich von Rosenthali külmaverelisusele ja sõjameheandele. Lahing Olentangy jõe ääres lõppes Rose i juhitud asunikeüksusele edukalt ning 13. juunil 1782 jõudsid miilitsad üle Ohio jõe Ühendriikide maa aladele tagasi. Sandusky ekspeditsiooni üldjuht W. Crawford langes aga indiaanlaste kätte ning hukati Sandusky piirkonnas küllalt julmal viisil kättemaksuks delavaari naiste ja laste kallal sooritatud vägivalla eest. Nii sai ekspeditsioonist metsikule kõnnumaale Sanduskysse Gustav von Wetter Rosenthali vapruse, organiseerimisvõime ja juhioskuste sümbol. Mälestusi toitis kohalik Sandusky aasta suvel naasis Ühendriikide Iseseisvussõja veteran Vaimõisasse oma ema ja õde juurde. Isa oli pärandanud mõisad Eestis olnud nooremale vennale Karlile ning Gustavile oli igaks juhuks reserveeritud Velise. Käikudel sugulaste juurde Vigalasse oli naisevõtu eas mehele silma jäänud omaniku õde Katharina Juliane, kellega ta varsti abielluski. Perre sündis õige varsti kaks poega Karl Gotthard ja Gustav Adolf ning üks tütar, Eleanore, kuid vaimselt ebastabiilne abikaasa vajas pidevat hoolt. Elu näis sujuvat vaikselt ja rahulikult perekonna, sugulaste ning tuttavate ringis. Majanduslikest probleemidest ei lasknud endine sõjamees end haarata, haritud vaimu toitis ta matemaatika ning vanema ja uuema kirjandusega. Kuid igatsus oma teise kodumaa Ameerika vastu jäi. Teenete eest olid Ühendriigid talle eraldanud suure maavalduse, mida ajutiselt hoidis kindral Irvine. Mälestuste toitmiseks ning igatsuse leevendamiseks valmis Velisele ühe Ameerika eeskuju järgi torniga kohtumaja kogukonnakohtu tarbeks (hiljem meierei ja koorejaam), mõisaomanik osales Rüütelkonna peamehena kohaliku talurahva vabastamise ettevalmistamises, Indiaanisõja mälestuseks anti ühele mõisast kaugemal asunud metsasele paigale nimi Sandusky. See kõik pidi meenutama kadunud noorusunistusi ja soove Traagiline isiklik elu Kuid üks tema poegadest sai surma ülikoolis duellil, teine uppus suplemisel ning armastatud tütar suri oma õnneliku abielu esimesel nädalal. Avalikust elust tagasitõmbunud Gustav von Wetter Rosenthali suri 26. juunil 1829 ja maeti nn Rosenthalide kabeli põrandaalusesse krüpti oma abikaasa ja lapse kõrvale. Kuid seegi polnud viimne rahupaik I maailmasõja ajal murti sinna sisse, hiljem olla Mihkel Aitsami järgi kabeli uks kinni müüritud. Tänaseks on Ühendriikide iseseisvussõja kangelase hauakamber peaaegu täielikult varisenud ning võssa kasvanud. Ja ka Sandusky on mälust kadunud! Jaanus Kiili

9 6. november Märjamaa Nädalaleht Märjamaa tuletõrje 100 VANA FOTO 226 Algus 9. oktoobri lehes 5. Omamoodi triumfiks ennesõjaaegse Märjamaa tuletõrjeühingu tegevuses kujunesid 25. aastapäeva pidustused 4. juunil aastal. Ühingul oli liikmeid ligi 600, millega oldi üks suuremaid ühinguid Eestimaal. Pidustustest võttis osa tuhatkond inimest. Toimusid võistlused (pritsi, alarm ja rivivõistlused), paraad, kus esines suurt huvi äratanud esimene ratsatuletõrjujate salk, uue lipu (annetas ühingu naiskogu) õnnistamine ja teenekamate pritsimeeste autasustamine teenetemärkidega, peakoosolek ja peoõhtu. Paraadi võttis vastu tuletõrjeliidu esindaja A. Raudsepp Haapsalust tema andis ka sümboolselt ühingule üle uue lipu ja autasud paarikümnele autasustatule. Peakoosolekul valiti uus juhtkond, sh uus esimees Lääne Eesti Ühispanga juhataja Hans Littover, sekretär E.Aav ja juhatuse liikmed A. Ojasson, A. Murre, E. Kingsepp, J. Maasing, V. Põldre ja J. Mau. Veel võeti vastu ühingu uus põhikiri ja kinnitati liitumisleping Haimre tuletõrjeühinguga. Peoõhtul esitas teater Endla E. Vacheki kolmevaatuselise komöödia Ahi. Tule- ja tantsuetendus Märjamaa rahvamajas 15. novembril kell 20 Flamenco, idamaised ja mustlastantsud Pilet 5 ja 3 kohapealt Märjamaa EPT tuletõrjesalk R. Petrovitši juhtimisel aastal korraldati Haapsalus tuletõrjealased võistlused, kus osalesid Haapsalu, Hiiumaa, Lihula ja Märjamaa divisjonid. Üldvõitjaks tuli Märjamaa divisjon aasta alguse seisuga tegutses tänase Rapla maakonna territooriumil 16 vabatahtlikku tuletõrjeühingut: Hageri, Juuru, Järvakandi ja Järvakandi klaasivabriku, Käru, Kehtna, Kuimetsa, Kohila ja Kohila paberivabriku, Lelle Hiiekõnnu, Märjamaa, Rapla, Raikküla, Varbola, Velise ja Vigala. Teine maailmasõda ja sellele eelnenud tormilised sündmused katkestasid tuletõrjeühingute aktiivse tegevuse. Paljud mehed küüditati või mobiliseeriti, lahkusid kodumaalt või said surma. On avaldatud arvamust, et tuletõrjeühingutesse kuulumine iseenesest ei olnud küüditamise põhjuseks. Kuid ühingu liikmed olid enamasti taluperemehed ja ettevõtjad, intelligentsi esindajad ja aadetega inimesed, mis sai tegelikult küüditamiste ajendiks. Vaenutegevuse käigus eri aegadel taganejate poolt rakendatud lageda maa taktika tõi kaasa suured hävingud ka tuletõrje materiaalse baasi osas. Pärast sõda ja koonduslaagrit naasis ühingu liige Albert Mollart Murre Märjamaale ja alustas esimehena koos pealik Paul Klaasiga tuletõrjeühingu taaselustamist. Kiirelt kasvas liikmeskond. Taastati üks vana veoauto ja kohandati tulekahjudel käimiseks kaks trofeeautot, millest ühele paigaldati ka mootorprits. 50ndatel sai Märjamaa tuletõrjepealikuks sai L. Rajaste. Ühiskonnas ja ka tuletõrjes saabus suurte segaduste aeg toimus majandite loomine, liitmine ja lahutamine, sama tehti valdade, oblastite, külanõukogude ja rajoonidega. VTÜ salkasid moodustati nii majandite kui ka ettevõtete juurde. Puudusid vahendid, varustus ja inimesed aastal toimus Eesti NSVs tuletõrjeorganisatsiooni ümberkorraldamine EVVTÜ tsentraalse juhtimise alla tegutsema jäi 57 tuletõrjeühingut. Kui 60ndate aastate algul rajoonide liitmise käigus likvideeriti Märjamaa rajoon, toimus sama tuletõrjestruktuuris Märjamaa VTÜst sai Rapla VTÜ komando a sai Märjamaa komando pealikuks Erich Lõhmus ehitati Märjamaal endise pritsikuuri hoone asemele tänane komandohoone. 70ndatel aastatel oli Rapla VTÜ koosseisus A grupi komandosid 4 (Järvakandi, Kohila, Märjamaa ja Rapla), B grupi komandosid 10 ja eraldi vabatahtlikke tuletõrjesalkasid 69 (kolhoosides 11, sovhoosides 14, ettevõtetes 24 ja koolides 20). Märjamaa komando ja selle ametimehed, piirkonna kandi tuletõrjesalgad olid korduvalt parimad Rapla VTÜ sisemises arvestuses (näiteks komandopealikuna E. Lõhmus, autojuhina A. Leht, majandite salkadest Valgu Velise tuletõrjesalk A. Ottenderi juhtimisel ja Märjamaa sovhoosi tuletõrjesalk, ettevõtete salgana Märjamaa EPT tuletõrjesalk R. Petrovitši juhtimisel. Pärast E. Lõhmuse lahkumist Märjamaalt, on siinset tuletõrjet juhtinud lühemat ja pikemat aega A. Leht, H. Mõis ja R. Roosileht. Taasiseseisvumise järel likvideeriti Eestimaal formaalselt vabatahlike tuletõrjeühingute organisatsioon ja selle asemele moodustati riiklik tuletõrjestruktuur Päästeamet aastast kehtib tänane Päästeameti jaotus osakondadeks, tugi ning abikomandodeks aasta maikuust juhib Märjamaa tuletõrjet tänane komandopealik Einar Klaos. Tal on õnnestunud kokku panna suurepärane meeskond, kes saab hakkab nii raskete päästeoperatsioonidega kui ka Estonia lavalaudadel tantsunumbrite esitamisega. Tõnu Mesila Hea osaleja! 7.11 jääb ära nii laste loovusring kui ka täiskasvanute käsitööring. Järgmise neljapäevani! Eve ja Tiina 8.11 kell sõidame kooli parklast (kohviku juurest) Mardilaadale. Tagasitulek kokkuleppel. Huvilistel registreeruda tel Eve Burmeister või Tiina Kokemägi

10 10 Märjamaa Nädalaleht 6. november 2013 K 6.11 kl 17; 19; 21 KIBE VENEMAA komöödia 1.40 (MS -12) R 8.11 kl 17; 19; 21, T kl 19 LAHENDAMATA JUHTUM: NAINE PUURIS TAANI kriminull thriller 1.37 (K -12) R 8.11 kl 16, P kl 14; 15; 16 MULTIVANT EESTI kogupere joonis-nukufilmid, toodetud aastal, 45 minutit P kl 17; 19; 21, T kl 17 VIOLET JA DAISY USA action seiklus 1.28 (K -14) T kl 21, K kl 17; 19; 21 PEREKOND USA komöödia -draama kriminull 1.53 (K -12) Täiskasvanud 2.60 eurot Õpilased, üliõpilased, pensionärid 1.60 Lapsed alla 7 aasta 0.60 Laukna lasteaia saalis laupäeval, 16. novembril kell 15 VANAVANEMATE PÄEVA HILINE TÄHISTAMINE Päeva juhib ENE KANGUR Esinevad Lilli Lillekesed Ansambel Enelas Ansambel Hõbelõng Rahvatantsurühm Külapiigad Nõuandeid jagab Märjamaa Perearstikeskuse pereõde Merle Varbola rahvamaja teated 8. nov sõidame Märjamaale teatrisse Jan Uuspõld monoetenduses Külm Lugu Piletid 12/15, pluss transport 3 Piletid tuleb välja osta hiljemalt 4. novembril. 16. nov kell kohtumine kirjanik Aavo Kulliga, kes esitleb oma uut raamatut Märjamaa Valla Raamatukogus SÜNDMUSED 7. novembril kell Inspiratsioon erilisest loodusest. Avanevad suurepärased vaated California tasandikelt üle Sierra Nevada mägede ja Mojave kõrbe Suure Kanjoni avarustele. Retke USA edelaosa loodusimedeni juhib Tartu Ülikooli õppejõud Hei pensionärid, saame kokku! Märjamaa Pensionäride Ühenduse uus juhatus kutsub Teid, lugupeetud nais ja meespensionärid, 21. novembril 2013 kl 10 Märjamaa Sotsiaalabikeskusesse, et pidada plaane edasise tegevuse teemal. Kaasa võtta palju häid ja huvitavaid ideid ning asjalikke soovitusi ja mõtteid. Lihtsalt jagame oma elukogemusi. Kõigil on võimalus kaasa rääkida. Vananeme väärikalt! Reporter. Võimalik tutvuda ka tema varasemate teostega TASUTA Kogu info tel Varbola rahvamajas igal teisipäeval kell JOOGA. Ootame uusi huvilisi! Võta kaasa matt. Täpsem info õpetaja Regina Laurilt novembril sõutantsu esimene trenn keskmisele vanuseastmele vanuses 7 11 a geoloog Igor Tuuling. Täiskasvanutele 2 Õpilastele/ eakatele 1 Laupäeval, 9. novembril kell Pireti muinasjutuhommik mõeldes isale Meisterdame kingituse isale. Oodatud on kõik väikesed ja suured muinasjutuhuvilised. 12. novembril kell kirjastuse TEA raamatute müük Märjamaa raamatukogu saalis 13. novembril kell 16 vestleb geoloogiaprofessor Rein Einasto teemal Maast ja Teabepäev Maksuseadustest tulenevate teadmiste värskendamine 20. novembril Rapla maavalitsuse I korruse suures saalis Kell Lektor: Tõnis Jakob (vandeaudiitor ja vabakutseline lektor) Teabepäeva tasu püsiklientidele 55 eurot + käibemaks. Mittepüsiklintidele 60 eurot + käibemaks. Hind sisaldab juhendmaterjale ja einet. Ootame kõiki huvilisi, nii tüdrukuid kui poisse kell Varbola rahvamajja Juhendaja Vivian Säkk Info tel dets Varbola rahvamajas suur JÕULULAAT ja JÕULU- TÖÖKOJAD Registreeri kohe ja anna teada oma töötoa tegevuse kohta. Kohtade arv piiratud. Tule ja õpeta teistele oma käsitöökunsti! Õpetada võib kõike. Reg ja info tel Piret ilmast, alustades paest ja lõpetades poliitikaga NÄITUSED Saviringi õpilastööde näitus Smurfid, juhendaja õp M. Jors Vahur Abramsoni RONGIMUDELITE näitus Eesti kitsarööpmelised raudteed 29. novembrini Inger-Berlissa Kaugemaa saviskulptuurid Kadunud maailm Märjamaa muusika- ja kunstikooli eelkooli tublide maalijate tööde näitus Tiina Azojani fotonäitus Inimesed meie keskel. Haimre rahvamajas esmaspäeval, 11. novembril kell 11 Viljandi lasteteatri etendus Kuhu asjad kaovad Pääse 3 * Tööriistade ja kaubikute rent * Akende müük, mõõtmine ja paigaldus * Kasutatud kodumasinate müük. Märjamaa Pärnu mnt Laua katame ise! Üritus kõigile Info tel Märjamaa Pensionäride Ühenduse juhatus Registreerimine ja info tel või , raplafinantsinfo@ gmail.com Avatud iga päev

11 6. november Märjamaa Nädalaleht Märjamaa Valla Rahvamajas Neljapäeval, 7. nov kell inimgeograaf Garri Raagma loeng Ettevõtlus maapiirkonnas selle võimalikkus ja võimalused Reedel, 8. novembril kell Kirstuvedu alates 75 eurost, krematooriumitransport alates 95 eurost Pakitud TURBABRIKETT, PUIDUBRIKETT. Kojuvedu , Kuldses sügises langevad lehed puult, hüvastijätust kurvalt kõneleb tuul... Siiras kaastunne Väinole ning Maretile, Annele, Antsule ja Meemele peredega kalli EDA RIISMAA kaotuse puhul. Elvi ja Laur Monoteatri etendus Külm lugu Jan Uuspõllu esituses, piletid 12 / 15 Laupäeval, 9. nov kell 11 hõbelusikate üleandmine Märjamaa valla kõige pisematele kodanikele Pühapäeval, 10. nov kell 17 Isadepäeva kontsert Neljapäeval, 14. novembril kell 18 pianist Sten Lassmanni kontsert, piletid 3 / 5 Reedel, 15. nov kl 20 Tule ja tantsuetendus, Tantsustuudio Lootos, piletid 3 / 5 ElEktritööd või info@sinuekspert.ee Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga) ja kasvavat metsa (raieõigust) Tel Riho Alavee info@timberston.ee Mälestame head naabrit EDA RIISMAAD. Südamlik kaastunne omastele. Kõrvetaguse küla rahvas Avaldame sügavat kaastunnet Antsule kalli EMA kaotuse puhul. Haimre näitering Mokakobin Sa andsid, mis Sul oli anda, tööd tehes kulus eluniit. M. Nurme Mälestame EDA RIISMAAD. Siiras kaastunne omastele pereema surma puhul. Perekond Rüütsalu Reedel, 22. nov kell 19 Folgiklubi kõigile, pilet 2 / 3 Esmaspäeval, 25. nov kl 19 Ugala teatri etendus Meeste kodu, piletid 10 /13 Reedel, 29. nov Märjamaa Muusika ja Kunstikooli 25. aastapäeva tähistamine Ly galeriis Märjamaa gümnaasiumi II klassi poiste näitus Üks tore mees Märjamaa Folgi ajal laste valmistatud savist kilpkonnad ootavad omanikke rahvamaja administraatori ruumis Südamlik kaastunne Ants Riismaa perele ja lähedastele ema, abikaasa, ämma ja vanaema EDA RIISMAA kaotuse puhul. Märjamaa vallavolikogu ja vallavalitsus Avaldame kaastunnet Väinole, Antsule ja Meemele peredega abikaasa, ema, ämma ja vanaema EDA RIISMAA surma puhul. Signe ja Raivo Kallis Ants! Meie siiras kaastunne armsa EMA kaotuse puhul. Sinu näiteringikaaslased Valgust Puud langetavad lehti, sügislillede silmad on pisaraid täis... Siiras kaastunne Antsule ja Tiinale lastega armsa ema, ämma ja vanaema EDA RIISMAA kaotuse puhul. Valgu kooli- ja lasteaiapere EELK Märjamaa Maarja kogudus Kolmapäev, 6. november Pihiaeg (kogudusemaja) Missa (kogudusemaja) Neljapäev, 7. november 7.30 Missa (kogudusemaja) Reede, 8. november 7.30 Missa (kogudusemaja) Pühapäev, 10. november 25. PÜHAPÄEV PÄRAST NELIPÜHA Missa (kogudusemaja) Esmaspäev, 11. november 7.30 Missa (kogudusemaja) Palvetund (kogudusemaja) Teisipäev, 12. november 7.30 Missa (kogudusemaja) EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11 Kantselei avatud kolmapäeviti kell Õpetaja kõnetunnid kantseleis kolmapäeviti kell Telefon: Koduleht: EELK Vigala Maarja kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11 Siiras kaastunne Heljule elukaaslase ARVI-REINHOLD MURSAKI kaotuse puhul. Helle ja Ivar Me täname Märjamaa Haigla kollektiivi, kõiki sugulasi ja sõpru, kes olid abiks ja toeks meile ränkraskel tunnil abikaasa, ema ja vanaema EDA RIISMAA viimsele teekonnale saatmisel. Sügavas leinas lesk ja lapsed peredega

12 12 Märjamaa Nädalaleht 6. november 2013 Välja 2 Märjamaa 88 Erna Elk 7.11 Märjamaa alev 87 Selma Eindorf Märjamaa alev 83 Ilmar Unga 4.11 Märjamaa alev 82 Ellen Ilumäe Paeküla küla 76 Allan Jalakas 8.11 Luiste küla 75 Tiiu Kruusimaa Orgita küla 75 Maie Randoja Märjamaa alev 65 Helgi Lepa 7.11 Mõisamaa küla Laupäeval, 9. novembril algusega kell 22 Heade Sõprade Klubi tantsuõhtu ansambliga ats`co Pilet 5 eurot Sissepääs alates 18. eluaastast KARSERVI GARAAŽ Sõiduautode remont, varuosad Rehvitööd, diagnostika Pleki- ja keevitustööd Tel Rehvitööd. Kohapeal suur valik tuntud firmade uusi rehve. uued Rehvid soodushinnaga. Taastatud rehvid. Tule ja küsi! autode kiirpesu alates 7 eurost jansenrehvid@hot.ee * Ehitus-ja remonditööd * Vanade palkmajade renoveerimistööd * Katuste ehitus Tehtud tööle garantii. Pärnu mnt korrus Juuksuritööd Kulmude-ripsmete värvimine-modelleerimine Ripsmete püsipikendamine Juustepikendused Vertikaalne kiirsolaarium T R 10 17, L Info tel Arvutite hooldus ja remont Elektroonikaseadmete remont Liivapritsitööd, keevitustööd Märjamaa Jaama 5 E R 9 18 Info tel Uus tn 4 REHVIBOXIS Talverehvid, uued ja kasutatud Montaaž ja balansseerimine. E L ormstunkujundus@gmail. com Tel: MÜÜK Ehitusmaterjalid vundamendist katuseni. Kogu valik projektimüü gi hindadega. Küsi pakkumist: ehi tus materjalid@ arcanova.ee. Tel , , TEENUSED Raamatupidamisteenus ettevõtetele soodsalt ja kvaliteetselt. Tel: , liis@ kancord.ee Kancord OÜ Transportteenus multilift autoga. kuni 8 t Orgita II paekarjäär müüb soodsa hinnaga killustikku. Asume Märjamaa vallas Orgita külas. Kontakttel: , info@ limeston.eu, Limestone OÜ Müüa kuivad küttepuud alates 2,5 rm Lõhutud küttepuud Lõhutud küttepuud Sanglepa küttehalud KAARDID ENNUSTAVAD Tel , hind 1,09 /min, vaata ka: ennustus.ee POTTSEPATÖÖD. Ahjud, pliidid, soemüürid Siseviimistlus- ja maalritööd. Töö kiire ja kvaliteetne Kaia Rehvitööd Sipas Müüa 2toaline remonditud korter Sauna tn (ahiküte, gaasi-, puu- ja elektripliit, köögimööbel, boiler, talvekütus olemas ÜÜRILE ANDA Orgital pikemaks ajaks üürile anda 1toal möbleeritud korter koos kodutehnikaga Müüa remonti vajav 2toal ahiküttega krt Oru tn. Õ toaline Tehnika OST Ostan vana võrri, mopeedi või mootorratta MÄRJAMAA NÄDALALEHT Trükiarv 985 eksemplari Märjamaa valla infoleht Toimetus Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon Toimetaja Reet Saar, , reet.saar@marjamaa.ee