Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS Majandusaasta aruanne 2009 / PDF versioon
Äriregistri nr. 10055752 Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2009-31.12.2009 Juriidiline aadress: Vambola 6 10114 Tallinn Eesti Vabariik Telefon 6 281 800 Faks: 6 312 109 E-mail: Kodulehekülg: Tegevusala: Juhatuse esimees: Audiitor seesam@seesam.ee www.seesam.ee Kahjukindlustus Ivo Kuldmäe KPMG Baltics AS Lisatud dokumendid: 1. Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 2. Kasumi jaotamise ettepanek 3. Tegevusalade loetelu Majandusaasta aruanne 2008 Eesti kroonides 2
Sisukord Tegevusaruanne 2009 4 Olulisemad finantsnäitajad 4 Kindlustusturg 5 Tulemused 6 Kogutud kindlustusmaksed 7 Kindlustushüvitised 7 Kulud 8 Personal 9 Juhtimine 9 Suunad aastaks 2010 9 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2009. a 10 Juhatuse kinnitus 10 KOONDKASUMIARUANNE 11 FINANTSSEISUNDI ARUANNE 12 RAHAVOOGUDE ARUANNE 13 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 14 Raamatupidamise aastaaruande lisad 15 Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid 15 Lisa 2. Juhtkonna hinnangud, mida on raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud 24 Lisa 3. Riskide juhtimine 25 Lisa 4. Preemiad 40 Lisa 5. Investeeringute tulu/kulu gruppide lõikes 41 Lisa 6. Muu tegevustulu 41 Lisa 7. Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud 42 Lisa 8. Tegevuskulud 44 Lisa 9. Edasikindlustuse tulem 45 Lisa 10. Materiaalne põhivara 45 Lisa 11. Immateriaalse vara liikumine 46 Lisa 12. Finantsinvesteeringud 47 Lisa 13. Finantsvarade ja -kohustuste õiglane väärtus 49 Lisa 14. Raha ja raha ekvivalendid 49 Lisa 15. Nõuded 50 Lisa 16. Omakapital 52 Lisa 17. Kindlustustehnilised eraldised 53 Lisa 18. Muud finantskohustused 58 Lisa 19. Kasutusrent 58 Lisa 20. Muud potentsiaalsed kohustused 59 Lisa 21. Tehingud seotud osapooltega 59 Juhatuse liikmete allkirjad 2009. aasta majandusaasta aruandele 61 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 62 Kasumi jaotamise ettepanek 63 Tegevusalade loetelu 64 3
Tegevusaruanne 2009 Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS (edaspidi Seesam) tahab olla ettevõte, kellega on lihtne suhelda. Seesami eesmärgiks on pakkuda klientidele kindlustunnet olla parim tööandja olla usaldusväärne partner olla eetiline ja tulevikku suunatud ettevõte. Seesam on asutatud 1991. aastal. Seesami ainuomanikuks on Pohjola Bank plc (Soome). Aktsiakapital moodustab 46 939 800 krooni. Olulisemad finantsnäitajad Majandusaasta mln.kr 2009 2008 2007 2006 2005 Kogutud kindlustusmaksed 464,6 495,9 551,5 582,7 453,0 Tulu kindlustusmaksetest (netona edasikindlustusest) Makstud kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud (Lisa 7) Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud (netona edasikindlustusest) 451,2 465,0 502,3 520,1 283,3 287,4 317,6 340,9 272,4 234,0 261,3 310,6 373,8 309,2 170,8 Tehniline tulem 84,1 53,1 22,1 71,5 47,0 Puhaskasum 123,7 46,4 34,9 82,8 51,5 Tehnilised eraldised (neto) 258,0 284,1 291,5 240,6 151,9 Investeeringud 574,1 487,1 426,4 461,1 277,5 Neto kahjusuhe 1 % 57,9 66,8 74,4 59,5 60,3 Neto kulusuhe 2 % 24,4 22,4 21,5 27,0 23,1 Kombineeritud suhe 3 % 82,3 89,2 95,9 86,4 83,4 Töötajate arv 143 116 105 97 93 1 kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud (neto)/tulu kindlustusmaksetest (neto) 2 (kindlustuslepingute sõlmimiskulud ja administratiivkulud edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumiosalus) /tulu kindlustusmaksetest (neto) 3 neto kulusuhe + neto kahjusuhe 4
Kindlustusturg Üldise majanduskriisi taustal Eestis ja maailmas ennustasime aastaks 2009 kindlustusturu müügimahtude vähenemist umbes kümnendiku ulatuses. Tegelik langus kahjukindlustusturul moodustas veidi rohkem - 11,5 protsenti. Põhilöögi võtsid enda peale kahjukindlustusturu kõige suuremad seltsid If ja Ergo. Nimetatud kahe seltsi kindlustusmahtude vähenemine moodustas 80 protsenti kogu turu mahu vähenemisest. Samal ajal õnnestus aga näiteks Swedbank Varakindlustusel, RSA-l ja Gjensidigel kogutud kindlustuspreemiaid eelmise aastaga võrreldes suurendada. Välismaiste kindlustusandjate filiaalid kogusid 2009. aastal kokkuvõttes üle 14 protsenti Eesti kahjukindlustusturu maksetest (9,5% 2008. aastal). Seesam kogus 2009. aasta jooksul kindlustusmakseid 464,6 miljonit krooni, turuosa kindlustusmaksete põhjal suurenes 12,4 protsendini (2008. aastal 11,7 protsenti). Turuosade leidmisel on arvestatud ka välismaiste kindlustusandjate filiaalide laekumisi (vt joonis ) Kindlustusseltside ja välisfiliaalide turuosad (%) seisuga 31.12.2009 ning nende muutus võrreldes eelmise aastaga (+/- %) Allikas: www.stat.ee Majanduskriis on positiivset mõju avaldanud vaid ühele kindlustusliigile, s.o. rahalise kaotuse kindlustusele, mille kaudu saavad ettevõtted end kaitsta majan duslike kahjude eest, mis tekivad äritegevuse katkestuste tõttu. Nimetatud kindlustusliigi mahud on eelmise aastaga võrreldes suurenenud 37 protsenti. Poole protsendiga on plussis ka koduvara kindlustuse juurdekasv, kuid kõikides ülejäänud kindlustusliikides on juurdekasv negatiivne. Kahjukindlustusturule on kõige suurem mõju loomulikult kaskokindlustusel ja liikluskindlustusel kui kõige suuremate liikide vähenemisel. 5
Kogutud kindlustusmaksed kindlustusliigiti (mln.kr) 2008. ja 2009. aastal Tulemused Allikas: www.stat.ee Kindlustusturu negatiivse kasvu tingimustes on Seesamil läinud suhteliselt hästi. Seltsi 2009.aasta rahavoog oli rasketele oludele vaatamata positiivne, finantsvarad on aastaga suurenenud ning katavad kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi rohkem kui kahekordselt. Omavahendite normatiivi nõuded on täidetud enam kui neljakordselt. Seesam teenis 2009. a kindlustustehnilisest tegevusest 84,1 miljonit krooni kasumit, kokku moodustas Seesami majandustegevuse puhaskasum 123,8 miljonit krooni. Seesam väärtustab aina rohkem paindlikkust ja head koostööd; me tahame olla lähemal klientidele, pakkuda neile üha personaalsemat lähenemist. 2009. aastal avasime uued müügiesindused Paides ja Kuressaares, uusi töötajaid on lisandunud ka muudesse esindustesse. Kahjukäsitluse teenus on peale kahjukäsitluse maja avamist eelmisel aastal oluliselt paranenud, uue kvaliteediga on rahul nii kliendid kui koostööpartnerid. Seesami teenitud preemiad (netona edasikindlustusest) moodustasid 2009. aastal 451,2 miljonit krooni alanedes võrreldes eelneva aastaga 3,0 protsenti. Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud (netona edasikindlustusest) moodustasid 2009. aastal 261,3 miljonit krooni. Võrreldes 2008. aastaga vähenes netohüvitiste maht 15,8 protsenti. Neto kahjusuhe moodustas 57,9 protsenti (2008. a vastavalt 66,8 protsenti). Seesami tegevuskulud on eelneva aastaga võrreldes suurenenud 5,6 miljoni krooni võrra. Neto kulusuhe moodustas 24,4 protsenti, kombineeritud suhe 82,3 protsenti (2008. aasta näitajad vastavalt 22,4 protsenti ja 89,2 protsenti). Seesami finantsvarad on eelneva majandusaastaga võrreldes suurenenud 87 miljoni krooni võrra, 6
finantsinvesteeringute kogumaht moodustas 2009. aasta lõpus 574,1 miljonit krooni. Fikseeritud intressiga väärtpaberitesse on paigutatud 64,7 protsenti Seesami finantsvaradest, millest omakorda 48,1 protsenti ehk 179,1 miljonit krooni moodustavad paigutused välisriikide valitsuste võlakirjadesse. Kogutud kindlustusmaksed Seesam kogus 2009. aasta jooksul kindlustusmakseid 464,6 miljonit krooni, turuosa kindlustusmaksete põhjal suurenes 12,4 protsendini (2008. aastal 11,7 %). Võrreldes eelneva aastaga alanes müügimaht 6,3 protsenti. Peapõhjuseks vabatahtliku sõidukikindlustuse ning ettevõtete varakindlustuse mahu vähenemine ca 11 protsenti, liikluskindlustuse maht vähenes suhteliselt tagasihoidlikult 2 protsenti. Positiivselt poolelt tuleb märkida eraisikute varakindlustuse ja reisikindlustuse mahtude suurenemist Seesami portfellis vastavalt 10 ja 16 protsenti. Sõidukitega seotud kindlustusliigid moodustavad jätkuvalt valdava enamuse Seesami portfellist. Eraja juriidiliste isikute vabatahtlikust sõidukikindlustusest on kogutud 46 protsenti ning kohustuslikust liikluskindlustusest 21 protsenti kindlustusportfelli mahust. Muu vara kindlustuse osakaal (era- ja juriidiliste isikud kokku) on suurenenud 23 protsendini (põhiliigid vt joonis all). Kindlustushüvitised Kahjunõudeid hüvitati 2009. aasta jooksul enam kui 285,5 miljoni krooni ulatuses. Väljamakstud hüvitiste maht vähenes eelneva aastaga võrreldes 34,6 miljoni krooni võrra. Kaskokahjude väljamaksed moodustasid ligi 50 protsenti hüvitiste kogumahust, koos kohustusliku liikluskindlustuse hüvitistega oli sõidukitega seotud kahjude osakaal väljamaksetes 72,4 protsenti. Väljamakstud hüvitiste ja kahjukäsitluskulude suhe kogutud kindlustusmaksetesse oli 61,9 protsenti (2008. aastal 64,0 protsenti). 7
Kulud Seesami tegevuskulud on 2009. aastal eelneva aastaga võrreldes suurenenud 5,3 protsenti. Kindlustuslepingute sõlmimiseks kulus 70,8 miljonit krooni, sõlmimiskulude suhe kogutud kindlustusmaksetesse moodustas 15,2 protsenti. Administratiivkulud moodustasid 40,2 miljonit krooni, investeerimistegevuse juhtimise kulud 1,3 miljonit krooni. Personal 2009. aastalõpu seisuga töötas Seesamis 143 inimest. Eelmise aastaga võrreldes kasvas personali arv 23%, mis oli eelkõige tingitud müügiorganisatsiooni laienemisest. Avati mitu uut esindust ning samuti värvati uut müügijõudu olemasolevatesse kontoritesse. Seesami peakontoris töötas aastalõpu seisuga 65 töötajat ja kahjukäsitluse kontoris 35 töötajat. 2009. aastal avati kaks uut esindust kesk- ja läänepiirkonnas. Kesk- Eesti piirkonna 6 töötajaga Rakvere kontorile lisandus esindus Paides, kus asus tööle 2 uut töötajat. Lisaks Pärnu esindusele (8 töötajat) ja Viljandi esindusele (4 töötajat) avati Kuressaare esindus, kus alustas tööd 2 uut inimest. Teistes piirkondades muudatusi ei toimunud. Idapiirkonna esinduses Jõhvis töötas 5 töötajat ja Lõuna-Eesti piirkonna esinduses Tartus 13 töötajat, Valga esinduses 1 töötaja ja Võru esinduses 2 töötajat. Ettevõtte visiooni silmas pidades on Seesam üha enam tähelepanu pööranud nii sise- kui väliskliendi teenindamisele. Parima klienditeeninduse tagamisele aitab kaasa personali pidev koolitamine ning klientidelt tagasiside kogumine. Viimasel aastal on enam tähelepanu pööratud iga töötaja individuaalsele töösooritusele ning personaalsele arenguplaanile. Seesami personalist üle 73 protsendi moodustavad naised. Töötajate keskmine tööstaaž on 6,1 aastat. 8
Juhtimine Ainuaktsionäri otsusena töötab alates 3. veebruarist 2009 Seesami nõukogu järgmises koosseisus: Hr Tomi Yli-Kyyny, Nõukogu esimees Hr Erkki Mikael Silvennoinen Hr Reima Juhana Rytsölä Hr Jouko Markku Kalevi Pölönen Hr Markku Tapani Vehmas Hr Toomas Abner Seesami juhatus töötas aastal 2009 koosseisus hr Ivo Kuldmäe (juhatuse esimees) ja hr Andri Püvi. Seesami peadirektoriks oli 2009. aastal hr Andri Püvi. Suunad aastaks 2010 Väidetavalt on majanduskriis Eestis ja maailmas oma põhjas ära käinud, kuid ometi ei ole me veel tõusulainel. Suure tõenäosusega kujuneb aasta 2010 Eestile tervikuna ning ka kindlustusturule raskemaks kui möödunud aasta. Eesti elanikkond ning ettevõtted peavad veel mõnda aega kokkuhoiurežiimil püsima, et kitsastes oludes ellu jääda, mustade päevade varud hakkavad aga lõppema. Hinnatundlikkus turul kasvab ning konkurents kindlustusseltside vahel aina tiheneb, kindlustusturul tervikuna on oodata teatavat hindade langust, eriti just masstoodetes. Seesami tegevused oma eesmärkide saavutamiseks hõlmavad olemasoleva müügiorganisatsiooni paremat juhtimist ja kliendikesksemat lähenemist. Samuti paneme rõhku tarifitseerimise arendamisele ja kahjukäsitluse teenuse kvaliteedile. Alates 1. jaanuarist 2010 kasutab Seesam uut logo, millega ühtlustab oma visuaalse kuvandi emaettevõtte, Soome suurima finantskontserni OP-Pohjola Grupiga. Ühtne visuaalne kuvand annab mõista, et kõik gruppi kuuluvad ettevõtted järgivad oma tegevuses samu põhimõtteid ning väärtustavad inimesekeskset lähenemist ja vastutustunnet. Seesami värske identiteet loob uut energiat ja positiivseid emotsioone. Uus värvikombinatsioon kannab endas sõnumit, et soovime oma klientidele turvalist elu täis rõõmu ja elamusi ning pakume selleks oma teenuste abil kindlustunnet erinevateks elujuhtumiteks. Seesam on finantsiliselt tugev, me hoiame kinni lubadustest ja täidame oma kohustused. Meie töötajad on väga professionaalsed, kuid me tahame oma müügiorganisatsiooni veelgi efektiivsemaks muuta ning hoida kõrgel tasemel kahjukäsitluse teenuse kvaliteeti. Seesam oli ja on ka edaspidi tugev ja stabiilne kindlustuspartner. Ivo Kuldmäe Juhatuse esimees Andri Püvi Juhatuse liige 9
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2009. a Juhatuse kinnitus Juhatus kinnitab lehekülgedel 10 kuni 60 toodud Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i 2009. a raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsust ja täielikkust. Juhatus kinnitab, et: raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud põhimõtted, arvestusmeetodid ja hindamisalused on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt; raamatupidamise aastaaruanne kajastab ettevõtte finantsseisundit, majandustegevuse tulemust ja rahavoogusid õigesti ja õiglaselt; Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS on jätkuvalt tegutsev ettevõte; Juhatus kinnitab, et kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud. 17. märts 2010 Ivo Kuldmäe Juhatuse esimees 17. märts 2010 Andri Püvi Juhatuse liige Tallinn,17.märts 2010 10
KOONDKASUMIARUANNE Lisa 2009 2008 Brutopreemiad 4 464 583 587 495 851 694 Edasikindlustuse maksed 4-32 820 356-33 596 761 Muutus ettemakstud preemiate eraldises 4 19 773 358 3 764 609 Muutus ettemakstud preemiate eraldises, edasikindlustuse osa 4-374 279-1 007 789 Netopreemiad 451 162 310 465 011 753 Investeeringute tulu 5 43 363 721-4 792 913 Muu tegevustulu 6 2 845 239 3 392 630 Tulud kokku 497 371 270 463 611 470 Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud 7-282 060 218-311 194 202 Edasikindlustuse osa kindlustushüvitistes ja kahjukäsitluskuludes 7 20 724 957 636 184 Neto kindlustushüvitised -261 335 261-310 558 018 Kindlustuslepingute sõlmimiskulud 8-70 821 402-69 769 982 Administratiivkulud 8-40 169 084-35 600 308 Investeerimistegevuse juhtimise kulud 8-1 322 138-1 322 138 Tegevuskulud kokku -112 312 624-106 692 428 TEGEVUSKASUM 123 723 385 46 361 024 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 123 723 385 46 361 024 Aastaaruande lisad lehekülgedel 15-60 on käesoleva aruande lahutamatuks osaks. 11
FINANTSSEISUNDI ARUANNE Lisa 31.12.2009 31.12.2008 VARAD Materiaalne põhivara 10 69 932 613 72 172 710 Immateriaalne vara, sh immateriaalne kindlustusvara 11 13 633 341 14 501 416 Finantsvarad Aktsiad ja fondiosakud, õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande 12,13 169 025 931 66 396 720 Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande 12,13 384 164 355 399 831 964 Müügivalmis investeeringud 12,13 20 884 938 20 884 938 Finantsvarad kokku 574 075 224 487 113 622 Muud nõuded 15 12 906 098 10 973 961 Nõuded edasikindlustuslepingutest 15 37 703 098 38 503 059 Nõuded kindlustustegevusest 15 10 244 218 14 871 612 Raha ja raha ekvivalendid 14 35 884 363 16 072 234 VARAD KOKKU 754 378 955 654 208 614 OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED Omakapital Aktsiakapital 46 939 800 46 939 800 Aazhio 20 324 472 20 324 472 Reservkapital 15 801 286 15 801 286 Jaotamata kasum 359 812 668 236 089 283 Omakapital kokku 16 442 878 226 319 154 841 Kohustused Kohustused kindlustuslepingutest 17 295 706 791 320 840 638 Kohustused edasikindlustuslepingutest 15 611 116 1 033 460 Muud kohustused kindlustustegevusest 18 8 891 445 8 391 845 Muud eraldised 18 4 254 504 2 563 535 Maksukohustused 18 2 036 873 2 224 295 Kohustused kokku 311 500 729 335 053 773 OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU 754 378 955 654 208 614 Aastaaruande lisad lehekülgedel 15-60 on käesoleva aruande lahutamatuks osaks. 12
RAHAVOOGUDE ARUANNE Lisa 2009 2008 Rahavood äritegevusest Laekunud kindlustusmaksetest 4 436 022 134 462 425 801 Tasutud edasikindlustusmaksed -14 448 412-23 052 169 Makstud kindlustushüvitiseks ja kahjukäsitluskuludeks 7-269 127 154-305 613 389 Makstud tegevuskulud -86 614 781-90 103 644 Laekunud intressid 15 879 064 24 298 615 Aktsiate ja osaluste ost/müük, neto -83 534 997-10 404 563 Rahavood võlainstrumentidest ja deposiitidest 24 056 988-52 813 837 Makstud investeeringute haldamise kulud -1 322 138-1 391 694 Kokku rahavood äritegevusest 20 910 704 3 345 120 Rahavood investeerimistegevusest Põhivara soetamine 10-1 098 575-68 749 233 Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 098 575-68 749 233 RAHAVOOD KOKKU 19 812 129-65 404 113 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 16 072 234 81 476 347 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 14 35 884 363 16 072 234 MUUTUS RAHA- JA PANGAKONTODE JÄÄKIDES 19 812 129-65 404 113 Aastaaruande lisad lehekülgedel 15-60 on käesoleva aruande lahutamatuks osaks. 13
OMAKAPI TALI MUUTUSTE ARUANNE Aazio Aktsiakapital Reservkapital Jaotamata kasum Kokku 31.12.2007 46 939 800 20 324 472 15 801 286 189 728 260 272 793 818 Aruandeperioodi kasum - - - 46 361 023 46 361 023 31.12.2008 46 939 800 20 324 472 15 801 286 236 089 283 319 154 841 Aruandeperioodi kasum - - - 123 723 385 123 723 385 31.12.2009 46 939 800 20 324 472 15 801 286 359 812 668 442 878 226 Lisainformatsiooni ettevõtte aktsia- ja omakapitali ning omanike kohta vaata Lisast 16. Aastaaruande lisad lehekülgedel 15-60 on käesoleva aruande lahutamatuks osaks. 14
Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid Aastaaruanne on koostatud Eestis registreeritud kahjukindlustusandja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS kohta. Ettevõtte aktsiatest kuulub 100% Soome kontsernile Pohjola Bank plc. Eesti äriseadustiku nõuete kohaselt kinnitatakse juhatuse poolt koostatud ning nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruanne, mis sisaldab ka raamatupidamise aastaaruannet, aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja esitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist. 1. Koostamise alused 2009. a raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS International Financial Reporting Standards). Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud: - finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande; - muud nõuded (jääkvara ja regressid õiglases väärtuses); Mitmed rahvusvaheliste finantsaruandluse standardid, mis on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, nõuavad juhtkonnapoolsete hinnangute tegemist. Kuigi vastavad hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi kasumiaruandes. Täpsem hinnangute käsitlus on kirjeldatud Lisas 2. Juhatus kiitis raamatupidamise aruande avalikustamise heaks 17.märtsil 2010. Finantsaruannete esitamine Ettevõte rakendab 2009. aastaaruande koostamisel muudetud standardit IAS 1 Finantsaruannete esitamine (2007), mis jõustus 1. jaanuaril 2009. Selle tulemusena on põhiaruannetest ümber nimetatud finantsseisundi aruanne ja koondkasumiaruanne. Muudetud standardi kohaselt tuleb omakapitali aruandes esitada kõik omanikega seotud omakapitali muutused, kusjuures kõik omanikega mitteseotud omakapitali muutused tuleb esitatada koondkasumiaruandes. Ettevõttel ei olnud 2008. ja 2009. aastal selliseid kasumiaruande väliseid kasumeid ja kahjumeid, mida tuleb vastavalt muudetud IAS 1-le esitada koondkasumiaruandes. Seetõttu ei esine ka 2008. aasta võrdlevas informatsioonis muudatusi. 15
2. Arvestus- ja esitusvaluuta Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i arvestus- ja esitusvaluutaks on Eesti kroon. Aastaaruandes on kõik arvnäitajad esitatud Eesti kroonides, kui ei ole märgitud teisiti. 3. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja nõudmiseni hoiuseid pankades. Rahavoogude aruanne koostatakse otsesel meetodil. 4. Kindlustuslepingud Kindlustusleping on leping, mille alusel ettevõte võtab enda kanda kindlustusvõtja märkimisväärse kindlustusriski, kokkuleppega kompenseerida kindlustusvõtjale määratletud ebakindlast tuleviku sündmusest (kindlustusjuhtumist) põhjustatud kahju. Ettevõte sõlmib klientidega lühiajalisi kindlustuslepinguid, milledes on põhiliste riskidena kaetud varaga seotud kahjud ja vara hävimine, isikute vastutus või lühiajalised tervisekahjud. Kõik ettevõtte poolt sõlmitud lepingud klassifitseeruvad kindlustuslepinguteks IFRS 4 mõistes. 4.1. Kindlustusmaksed - preemiad Brutopreemiatena on kajastatud kindlustuslepingu järgsed saadud või saadaolevad preemiad või preemiate osamaksed, mille maksetähtaeg kuulub aruandeperioodi. Kui preemia või preemia esimese osamakse maksetähtaeg on kindlustuslepingu jõustumise päevast hilisem, lähtutakse preemiatulu kajastamisel lepingu jõustumise kuupäevast. 4.2. Kindlustushüvitised Kindlustushüvitistena kajastatakse koondkasumiaruandes kahjusid kindlustusjuhtumitest nende väljamaksmisel. Kuni väljamaksmiseni kajastuvad hinnangulised kahjud rahuldamata nõuete eraldise koosseisus ja kajastuvad kasumiaruandes vastava eraldise muutuse läbi. Vaata ka Lisa 2.2 jäänukvara ja regresside kohta, mida kajastatakse kindlustushüvitise vähendusena. 4.3. Kindlustustehniliste eraldiste kajastamine 4.3.1. Ettemakstud preemiate eraldis moodustub üksikute lepingute ettemakstud preemiate eraldiste kogusummast. Üksiklepingu ettemakstud preemiate eraldis kajastab antud lepingu brutopreemiast protsentuaalselt sama osa, kui aruandekuupäeva järgne kindlustuslepingu kehtivuse aeg moodustab kogu kindlustuslepingu kehtivuse ajast. 4.3.2. Rahuldamata nõuete eraldis koosneb kolmest osast. Teatatud ja käsitluses olevate kahjude eraldis moodustatakse enne aruandekuupäeva toimunud ja veel käsitluses olevate kindlustusjuhtumite lõplike või hinnanguliste väljaminekute katmiseks. Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldisest (edaspidi IBNR) moodustatakse eraldi igas kindlustusliigis antud aruandekuupäevaks toimunud, kuid kindlustusseltsile veel teadmata kahjude hüvitamiseks. IBNR arvutamise metoodika on erinev 16
kindlustusliigiti. IBNR arvestatakse statistiliste meetoditega ning arvestatakse kahju teatamise perioodi pikkust, eeldatava kahju suurust ja teisi parameetreid. Kaudsete kahjukäsitluskulude eraldis on mõeldud enne antud aruandekuupäeva toimunud ja veel käsitluses olevate ning kindlustusseltsile veel teadmata kahjude kaudsete käsitlemiskulude katmiseks. Rahuldamata nõuete eraldist ei diskonteerita, v. a. liikluskindlustuse seadusest tuleneva kindlustuspensionite osa. Rahuldamata nõuete eraldist ei vähendata tõenäoliste regresside ega päästetud vara väärtuse võrra. 4.3.3. Möödumata riskide eraldis Kindlustusliigiti möödumata riskide eraldis moodustatakse juhul, kui ettemakstud preemiate eraldis ei ole arvestuslikult piisav enne aruandekuupäeva kehtima hakanud kindlustuslepingute pärast aruandekuupäeva toimuvate kahjude ning lepingute haldamisega seotud kulude katmiseks. 5. Edasikindlustuse komisjonitasude kajastamine Edasikindlustuse komisjonitasud on arvestatud lähtuvalt edasikindlustajatega sõlmitud lepingutes fikseeritud komisjonitasude suurusest. Nõuded edasikindlustuse komisjonitasude osas kajastatakse finantsseisundi aruandes lepingujärgse nõudeõiguse tekkimise momendil, milleks on kokkulepitud tingimustel kindlustuslepingu sõlmimine kliendiga ja sellelt arvestatud edasikindlustuspreemia kajastamine. Nõuded edasikindlustuse komisjonitasude osas võetakse arvele õiglases väärtuses koos tehingukuludega ja kajastatakse edaspidi korrigeeritud soetusmaksumuses. 6. Nõuded edasikindlustuslepingutest Enamus Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS edasikindlustuslepinguid on sõlmitud Pohjola Insurance Ltd ga, et limiteerida omavastutusele jäävat riskiosa. Edasikindlustatud on kõik riskid alates omavastutuse piirist, mis erineb kindlustusliigiti ja kõigub vahemikus null kuni kuus miljonit krooni. Edasikindlustuslepingud on, ühe erandiga, mitteproportsionaalset (excess of loss) tüüpi. Osaliselt on kandunud käesolevasse aastasse ka varasematel aastatel sõlmitud proportsionaalsetest edasikindlustuslepingutest tulenevad nõuded. Edasikindlustuse osa kindlustuse tehnilisest eraldistest (nõue edasikindlustuslepingust) arvutatakse lähtuvalt omavastutust ületavast kindlustussumma määrast. Ettemakstud preemiate puhul moodustab nõue edasikindlustuslepingust edasikindlustuspreemiast protsentuaalselt sama osa, kui aruandekuupäeva järgne edasikindlustuslepingu kehtivuse aeg moodustab kogu edasikindlustuslepingu kehtivuse ajast vastava kindlustuslepingu suhtes. Kui rahuldamata nõuete eraldise koosseisus olev kahju ületab ettevõtte omavastutuse määra, siis on vastavat summat ületav osa kajastatud edasikindlustuslepingust tulenevalt kui nõue edasikindlustuslepingust. Vastav hinnanguline edasikindlustusnõude arvestus on tehtud ka teatamata kahjude osas. Edasikindlustuslepingutest tulenevad nõuded kindlustustehniliste eraldiste osas on kajastatud finantsseisundi aruandes real Nõuded edasikindlustuslepingutest. Võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse koondkasumiaruandes. 17
7. Finantsvarad Finantsvaradeks loetakse raha ja selle ekvivalendid, nõudeid ja investeeringuid väärtpaberitesse. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse väärtuspäeval. Finantsvarad eemaldatakse finantsseisundi aruandest nende võõrandamisel väärtuspäeval. Sõltuvalt finantsvarade omandamise eesmärgist ja juhtkonna plaanidest klassifitseeritakse investeeringud väärtpaberitesse kategooriasse: finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande. 7.1. Finantsvaradena õiglases väärtuses muutustega läbi koondkasumiaruande kajastatakse kauplemise eesmärgil hoitavaid finantsvarasid (s.t vara on omandatud või tekkinud peamiselt edasimüügi või tagasiostmise eesmärgil lähitulevikus; ühiselt hallatava finantsinstrumentide portfelli osa; või tuletisinstrument, mis ei ole riskimaandamisinstrument) ja muid finantsvarasid, mida nende esmasel kajastamisel on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi koondkasumiaruande kajastatavaks. Siia gruppi kuuluvad finantsvarad võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses (ei sisalda tehingukulusid). Pärast esmast arvelevõtmist kajastatakse antud kategoorias finantsvarasid nende õiglases väärtuses ja õiglase väärtuse muutusest tulenevaid kasumeid/kahjumeid kajastatakse perioodi kasumiaruandes. 7.2. Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksetega tuletisinstrumentideks mitteolevad finantsvarad, mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Laenud ja nõuded võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses koos tehingukuludega. Pärast esmast arvelevõtmist kajastatakse laenusid ja nõudeid korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seda meetodit kasutatakse järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu arvestamisel. Võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse kasumiaruandes. Ettevõte ei ole aruandeperioodil klassifitseerinud ühtegi finantsvara lunastustähtajani hoitavaks investeeringuks ega müügivalmis finantsvaraks, samuti puudusid ettevõttel tuletisinstrumendid. Muud finantsvarad hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses miinus väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 8. Netoarvestused Finantsvarade ja -kohustuste vahel tehakse netoarvestusi ainult juhul, kui selleks eksisteerib juriidiline õigus ning on kavas nimetatud summad realiseerida samaaegselt või netobaasil. 9. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustused, saadud laenud, emiteeritud võlakirjad) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, miinus tehingukulud ja kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades efektiivse intressimäära meetodit. 18
10. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. (Kuni 31.12.2004 kehtinud Kindlustustegevuse seadus nägi ette kohustust kanda 10% aruandeaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali.) Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid. Reservkapital moodustatakse üldkoosoleku kinnitatud raamatupidamise aastaaruandes fikseeritud puhaskasumist. 11. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutatehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on seisuga 31.12.2009 ümber hinnatud Eesti kroonidesse aruandepäeval ametlikult kehtinud välisvaluutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on koondkasumiaruandes kajastatud perioodituluna või -kuluna. 12. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäärad lähtuvad vara kasulikust elueast. Ettevõttes hetkel kasutusel olevatele immateriaalsetele põhivaradele rakendatakse amortisatsioonimäära 20%, amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruandes administratiiv kulude all. Sõlmimisväljaminekute kajastamine Nende kindlustuslepingute sõlmimiskulud, mis on seotud järgmisesse aruandeperioodi üle kantavate preemiatega, kapitaliseeritakse ettemakstud kuludena finantsseisundi aruandes immateriaalse vara koosseisus. Kapitaliseerimisele kuuluvad ainult otsesed sõlmimiskulud. Otsesed sõlmimisväljaminekud, mille kohta on peetud arvestust kindlustuslepingute kaupa, näiteks maakleritasud ja muud kindlustuslepingute vahendustasud, on kapitaliseeritud lepingute põhiselt. Otsesed sõlmimisväljaminekud, mille kohta ei ole arvestus lepingute põhine, on kapitaliseeritud ettemakstud preemiate eraldise kogusumma ja brutopreemia kogusumma suhte alusel. Sõlmimiskulude amortiseerimine toimub lineaarselt kindlustuslepingu kehtivusperioodi jooksul. Muud sõlmimisväljaminekud, mida ei loeta otsesteks sõlmimiskuludeks, kajastatakse perioodi kuluna nende tekkimisel. 13. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööajaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 19
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset amortisatsioonimeetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara grupile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsiooninormid on põhivara gruppidel järgnevad: Hooned 2% masinad ja seadmed 20% arvutid 33% mootorsõidukid 20% kontoriinventar 10% mööbel 10% Vara kasuliku eluea jooksul amortiseeritakse kulusse selle vara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vaheline summa. Igal aruandepäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ja varadele määratud lõppväärtuste põhjendatust. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Ettevõte hindab perioodiliselt (või kui ilmneb asjaolusid, mis võivad viidata väärtuse langusele) põhivara bilansilise väärtuse vastavust kaetavale väärtusele. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus miinus eeldatavad müügikulud või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla nende kaetavale väärtusele. Vara väärtuse langus Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses Ettevõte hindab igal aruandepäeval finantsvarade või finantsvarade grupi allahindlusevajadusele viitavaid asjaolusid. Finantsvara või finantsvarade grupi väärtus on langenud ning vastav allahindlus kajastatakse ainult juhul, kui allahindluse vajadusele viitavad objektiivsed asjaolud, mis selgusid pärast vara esmast kajastamist ( kahjulik sündmus ) ja see kahjulik sündmus (kahjulikud sündmused) omab mõju finantsvara või finantsvarade grupi usaldusväärselt mõõdetavale tuleviku rahavoole. Objektiivne asjaolu, mis viitab finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse langusele on ettevõttele kättesaadav informatsioon nagu näiteks: (i) võlgniku olulised finantsraskused; (ii) lepingutingimuste rikkumine, sealhulgas maksete mittetähtaegne laekumine; (iii) on tõenäoline, et võlgnik on pankrotti minemas; (iv) (v) finantsvara aktiivse turu kadumine seoses finantsraskustega; või teadaolev informatsioon, mis viitab olulisele langusele finantsvara või finantsvarade grupi oodatud tuleviku rahavoogudes, kuigi nimetatud langust ei ole võimalik veel usaldusväärselt mõõta. Kui korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud laenude ja nõuete või lõpptähtajani hoitavate väärtpaberite väärtuse langusele viitavad objektiivsed asjaolud, siis tekkinud kahjum leitakse vara bilansilise maksumuse ja tuleviku rahavoogude nüüdisväärtuse (välja arvatud tuleviku allahindlused, mis ei ole veel realiseerunud) vahena, mis on diskonteeritud finantsvara efektiivse intressimäära abil. Vara bilansilist maksumust vähendatakse läbi nõuete allahindluse konto ja tekkinud kahju kajastatakse kasumiaruandes. Kui järgnevatel aruandeperioodidel kajastatud vara väärtuse langus peaks vähenema ning seda 20
sündmust on võimalik usaldusväärselt seostada sündmusega, mis leidis aset pärast allahindluse kajastamist (näiteks krediidireitingu paranemine), siis esialgselt kajastatud allahindlus tühistatakse. Tühistatud allahindlus kajastatakse kasumiaruandes. Finantsvarade gruppi mitte kuuluvad varad Piiramatu kasuliku elueaga vara ei amortiseerita, vaid kontrollitakse kord aastas selle vara võimalikku väärtuse langust, võrreldes selle bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. 14. Ettevõtte tulumaks Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 21/79 ( aastal 2009 oli tulumaks samuti 21/79) netodividendina väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. 15. Kasutus- ja kapitalirent Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Ettevõte kui rendileandja Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. 16. Muud eraldised ja potentsiaalsed kohustused Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandepäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevaid kohustusi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad ettevõtte senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandepäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandepäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldiste kulu kajastatakse aruandeperioodi kuludes. 21
Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud aruande lisades potentsiaalsete kohustustena. 17. Puhkusetasu kohustus Kohustused töövõtjate ees sisaldavad töölepingust tulenevat tekkepõhist kohustust ning kehtivate Eesti Vabariigi seaduste kohaselt arvestatud puhkusetasu eraldist aruandepäeva seisuga. Nimetatud kohustused sisaldavad ka nendelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. 18. Kohustuste piisavuse test Iga aruandepäeva seisuga viib ettevõte läbi kohustuste piisavuse testi hindamaks kindlustuslepingutest tulenevaid tuleviku rahavoogusid (netona kapitaliseeritud väljaminekutest ja äriühenduse käigus ülevõetud varadest). Kohustuste piisavuse testi tehakse kindlustusliigiti brutoeraldiste suhtes, st edasikindlustuse mõju ei arvestata. Mudelis on kasutatud prognoositud kahjusuhet ning kulusuhet kindlustusliigiti. Kui kindlustuskohustuse bilansiline väärtus (miinus seotud kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekud ja seotud immateriaalsed varad) on hinnanguliste tulevaste rahavoogude valguses ebapiisav, tuleb kogu puudujääk kajastada koondkasumiaruandes. Seejärel moodustatakse kohustuste adekvaatsuse testist tulenev eraldis (möödumata riskide eraldis). 19. Tulud 19.1. Muu tulu Muud tulud kajastatakse tekkepõhiselt vastavate tehingute toimumise hetkel. 19.2. Intressitulu Intressitulu kajastatakse kasumiaruandes kasutades sisemise intressimäära meetodit. Sisemine intressimäär on intressimäär, mis diskonteerib täpselt eeldatava tulevase rahavoo läbi finantsvara eeldatava eluea (või vajadusel läbi lühema perioodi) finantsvara bilansilise väärtuseni. 19.3. Dividenditulu Dividenditulu kajastatakse hetkel, mil tekib õigus nendele dividendidele ja kui tulu laekumine on tõenäoline. 19.4. Kindlustuspreemiad Kindlustuspreemiate kajastamise põhimõtted on kirjeldatud punktis 4.1. 20. Tegevuskulud 20.1. Kahjunõuete käsitluskulud - koosnevad otseselt nõuete käsitlemise ja välja maksmisega seonduvatest kuludest ja kaudsetest nõuete käsitlemisega seotud administratiivkuludest. Kaudsete kulude all näidatakse kahjusid käsitlenud töötajate selleks kulutatud hinnangulisele ajale vastav palgakulu, maksu- ja muud kulud. 22
Sõlmimiskulud - tulenevad kindlustuslepingute sõlmimisest ja koosnevad kolmest osast: Otsesed kulud, nagu komisjonitasud ja otseselt sõlmimisega seotud töötajatele tehtud kulutused. Jaotatavad kulud, nagu näiteks sidekulud, reklaam, reklaamtrükiste kulud, müügiesindajate koolituskulud, kulud ruumidele, kantseleitarvete kulud jne. Kaudsed kulud, nagu administratsiooni töötajate müügitoetusele kulutatud hinnangulisele ajale vastav palgakulu, maksu- ja muud kulud. 20.2. Administratiivkulud - on seotud preemiate kogumise, portfelli haldamise, boonuste ja allahindluste käsitlemise ning sissetuleva ja väljamineva edasikindlustusega. Siia kuuluvad personalikulud ja amortisatsioonikulud sedavõrd, kuivõrd need ei kuulu sõlmimis-, nõuete käsitlusvõi investeeringukulude hulka. Administratiivkulud koosnevad kahest osast: Otsesed kulud, nagu administreerimisega seotud töötajatega otseselt tehtud kulutused, koolitus jne. Jaotatavad kulud nagu näiteks sidekulud, kulud ruumidele, kantseleitarvete kulud jne. 20.3. Investeeringute haldamise kulude all näidatakse varahalduslepingu alusel Pohjola Asset Management Ltd le makstud tasusid investeerimisportfelli haldamise ja valitsemise eest ja investeeringutega seotud jaotatavatest kuludest. Üldpõhimõte kulude jagamisel kasumiaruande kirjetele on järgmine: kulud, mida on võimalik jagada täpselt, jagatakse vastavatele kirjetele otse. Kulud, mida ei ole võimalik otse jagada, jagatakse proportsionaalselt antud valdkonnaga tegelevate töötajate arvulisele osatähtsusele või antud valdkonnaga seotud töötajate hinnangulisele tööajale. 21. Uued rahvusvahelise finantsaruandluse standardid ning Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõlgendused Käesoleva aruande koostamise hetkeks on vastu võetud uusi rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid ning nende muudatusi ja tõlgendusi, mis muutuvad ettevõttele kohustuslikuks alates 01. jaanuarist 2010 või hiljem algavate perioodide aruannetes. Ettevõtte juhatuse hinnangu kohaselt nimetatud uued standardid ja tõlgendused ei oma mõju ettevõtte finantsaruannetele. 23
Lisa 2. Juhtkonna hinnangud, mida on raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud Majanduskeskkonna ebakindlus 2007. aastal alanud ning tänaseni jätkuv ülemaailmne rahanduskriis on muuhulgas põhjustanud madalama likviidsuse taseme majanduses ning oluliselt raskendanud rahastamisvõimalusi kapitaliturgudel. Käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel on arvestatud juhtkonna hinnangut Eesti ja maailma majanduskeskkonna mõju kohta ettevõtte majandustulemustele ja finantsseisundile. Arvestades turusituatsiooni ebakindlust, võib majanduskeskkonna edasiste muutuste mõju ettevõttele erineda oluliselt juhtkonna tänases situatsioonis antud hinnangust. 1. Eraldiste arvestamisel kasutatud hinnangud Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldisest (edaspidi IBNR) moodustatakse eraldi igas kindlustusliigis antud aruandekuupäevaks toimunud, kuid kindlustusseltsile veel teadmata kahjude hüvitamiseks, IBNR arvutamise metoodika on erinev kindlustusliigiti. Liikluskindlustuses IBNR arvutamiseks kasutatakse ahel-redel meetod. Muudes kindlustusliikides IBNR arvutamiseks kasutatakse lepingupõhine IBNR metoodika, kus arvestatakse kahju teatamise perioodi jaotust. Teatatud, kuid väljamaksmata kahjude hindamine Sõidukitega seotud liikides (kohustuslik liikluskindlustus; vabatahtlik kaskokindlustus) antakse esmane hinnang kahjustunud sõiduki ülevaatusel, kus määratakse ja reserveeritakse oletuslik kahju. Sõiduk suunatakse kahju hindamiseks remondiettevõttesse, kust saadud eelkalkulatsiooni alusel reserv täpsustatakse. Kui sõiduki taastamine on majanduslikult või kindlustustingimuste alusel (uusväärtuskindlustus) põhjendamata, siis reserveeritakse kindlustussumma. Liikluskindlustuse isikukahjude korral reserveeritakse esitatud ravikulud. Vigastuste raskust ja vigastatu tulu hinnates (esitab raviasutus ja kannatanu ise) reserveeritakse oletuslik ravikulu ja ajutise töövõimetuse kulu. Liikluskindlustuspensionide (püsiva töövõime kaotuse hüvitis või elatise vähenemise hüvitis hukkunu pere liikmetele) eraldis moodustatakse annuiteetide väljamaksmiseks. Liikluskindlustuspensionite arvutamine toimub liikluskindlustuse andmebaasi vahendusel. Annuiteetide arvutamiseks on kasutatud Eesti Statistikaameti poolt koostatud 2008.aasta rahvastiku elutabeleid. Reservid diskonteeritakse, kasutatav intressimäär on 0,75%. Varakindlustuse kahjude korral hinnatakse esialgu samuti oletuslik kahju suurus ja täpsustatakse seda eksperthinnangute ja eelkalkulatsioonide saabumisel. Kindlustusliikides, kus kindlustusvõtjal on omavastutus, ei sisalda reserv omavastutus summat. Varguste korral reserveeritakse koheselt kindlustussumma. Kaskokahjude korral vähendatakse kahjusummat omavastutuse võrra ehk reserv ei sisalda omavastutust. Isikukahjud. Reisikindlustuse korral reserveeritakse esitatud nõue või suuremate kahjude korral oletuslik kahjusumma (ravikulude hüvitis). Õnnetusjuhtumikindlustuses on eripäraks see, et reserv moodustub võimalikest invaliidsus- või surmajuhtumihüvitistest kuna päevaraha hüvitistaotlus esitatakse juba nõudena ja nõue hüvitatakse koheselt. 2. Muud nõuded Jääkvara tekib firmale kaskokindlustuse ja varakindlustuse lepingute alusel, kus ettevõte ostab kindlustusjuhtumi läbi kahjustunud vara välja ja realiseerib selle. Omandatud vara realiseerib firma läbi koostööpartneri, kes korraldab müügi enampakkumiste kaudu. Kahjustunud sõidukite puhul määratakse jäänukile eeldatav müügihind, mida oksjonipidaja ei tea. Eeldatava müügihinna aluseks 24
on sõidukite puhul esmalt vigastuste iseloom ning ulatus, seejärel margi ja mudeli populaarsus turul. Lähtuvalt suuremast huvist populaarsete markide ja mudelite vastu kujuneb nende hind kõrgemaks. Oksjoni lõppedes annab ettevõte nõusoleku jääkvara müügiks. Kui oksjonil pakutu on sama või kõrgem eeldatavast (määratud) müügihinnast, siis antakse luba müügiks. Väiksema hinna korral vaadatakse iga kord eraldi, millest madalam oksjonihind on tingitud. Otsustatakse, kas sõiduk läheb uuesti oksjonile või antakse nõusolek madalama hinnaga müügiks. Võttes aluseks müügilolevate jäänukite eeldatava arvestusliku müügihinna kajastatakse vara omandamisel ja aruandekuupäeval vastavaid summasid finantsseisundi aruandes muude nõuete hulgas ja koondkasumiaruandes kindlustushüvitiste vähendusena. Regressid esitatakse kindlustuskahju tekitanud süüdlasele, kui seda näevad ette vastava liigi kindlustustingimused. Vabatahtlikes kindlustusliikides esitatakse regressinõue juhtumitel, kus kahju tekitaja vastutab tsiviilkorras ja kohustuslikus liikluskindlustuses seaduses ettenähtud juhtumitel. Peale kahju lõplikku hüvitamist hindab ettevõte nõude esitamise mõistlikkust tulenevalt sissenõudmise eeldatavast tulemuslikkusest ja konkreetse nõude eeldatavast tulu-kulu suhtest. Ettevõttel on õigus sõlmida ka maksegraafikuid isikutega, kes nõuet tunnistavad, kuid ei suuda seda korraga tasuda. Nõudeid, mida saaja ei tunnista või millele võlgnik ei reageeri, vaadatakse ettevõtte poolt uuesti läbi ja hinnatakse, kas esitada kohtuhagi või loobuda nõudest. Regressinõude tekkimise hetkel ja aruandekuupäeval kajastatakse kõik esitatud regressinõuded finantsseisundi aruandes nõuete koosseisus ja koondkasumiaruandes kindlustushüvitiste vähendusena. Esitatud regressinõuete summat hinnatakse vastavalt oodatavale nõuete laekumise tõenäosusele lähtudes ettevõtte ajaloolisest kogemusest ning võttes aluseks samuti kindlustusliigi omapära ja informatsiooni kahju tekitaja krediidivõime kohta. Edasikindlustuslepingutest tulenevate kasumiosaluse nõuete kajastamisel kasutatud hinnangud. Edasikindlustuse kasumiosalus rakendub ainult proportsionaalsetele edasikindlustuslepingu tele. Edasikindlustuse kasumiosaluse nõuded arvutatakse vastavalt edasikindlustuslepingutes sätestatule, kasutades nõude ülesvõtmisel aruandepäeva hetkel olemasolevat informatsiooni. Kasumiosalused arvutatakse üldjuhul majandusaasta lõppedes. Summasid korrigeeritakse iga järgneva majandusaasta lõppedes või olulise informatsiooni ilmnemisel. Lisa 3. Riskide juhtimine Riskijuhtimise printsiibid Kindlustamine kui äritegevus põhineb riski võtmisel ning riski juhtimisel. Suurimad riskid kindlustustegevuses tulenevad kindlustatavate riskide selektsioonist ja hindamisest, sobiliku edasikindlustuse katte omandamisest ning kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste piisavusest. Lisaks mõjutavad olulisel määral ettevõtte tegevust investeerimisriskid, mis tulenevad kindlustusandja varade paigutamisest erinevatesse investeerimisvahenditesse katmaks kindlustustehnilisi eraldisi. Riskijuhtimise aluseks Seesamis on emaettevõtte poolt heakskiidetud riskijuhtimise põhimõtted. Allolev tabel iseloomustab erinevate riskiparameetrite muutuste mõju ettevõtte tulemile ja omavahenditele. 25
Riski parameeter Summa 2009. a Muutus riski parameetris Mõju tulemile/ omavahenditele Neto kindlustus-portfelli maht 451 MEEK kasv 1% +4 MEEK Neto kahjunõuded 261 MEEK kasv 1% -3 MEEK Suur kahju 1 lisa kahju -6,0 MEEK Administree-rimiskulud 40,2 MEEK kasv 5% -2,0 MEEK Mõju kombineeritud suhtele parandab 0,8 protsendipunkti halvendab 0,6 protsendipunkti halvendab 1,3 protsendipunkti halvendab 0,45 protsendipunkti Kindlustusriskide juhtimine Kindlustuslepingu sõlmimisega annab kindlustusvõtja oma kindlustusriski üle kindlustus andjale. Kahjukindlustuslepingust tulenev kindlustusrisk koosneb kahest elemendist. Esiteks ühe või mitme kahjujuhtumi toimumine ning teiseks kahjujuhtumi suurus, kusjuures mõlemad elemendid on juhuslikud. Kindlustustingimustega on sätestatud vaid ettearvamatu sündmuse toimel juhtunud kahjujuhtumite hüvitamine. Eeldusel, et kahjujuhtumid ei ole omavahel seotud, peaks teoreetiliselt suurema kindlustusportfelli korral suhteline kulu kindlustushüvitistele vähenema. Kuid tegelikkuses see eeldus 100% kindlusega ei toimi ning alati on olemas nn. jääkrisk, mis on seotud näiteks kas tegevuskeskkonna muudatustega, majandustsükliga või ühiskonna vajaduste survel muudatustega kohustuslikes kindlustusliikides. Suurimad riskid kindlustustegevuses tulenevad kindlustatavate riskide selektsioonist ja hindamisest, sobiliku edasikindlustuse katte omandamisest ning kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste piisavusest. Eraldiseisev risk on näiteks katastroofirisk, mis võib realiseeruda loodusjõudude mõjul või inimtegevuse läbi. Sellisel juhul toimub üksikute väikeste riskide kumulatsioon üheks. Näiteks 2009. aastal oli üheks selliseks näiteks Mustika keskuse tulekahju, mille tagajärjel sai korraga kannatada mitmed Seesami kliendid. Lisaks Seesamile maksid mainitud tulekahjuga seoses märkimisväärseid hüvitisi ka teised Eesti kindlustusseltsid. Lähiminevikust ei maksa samuti unustada 2005. aasta jaanuaritormi. Tõenäolisemad katastroofistsenaariumid: - Torm ja tormist tingitud üleujutus; - Paduvihm ja sellega kaasnev üleujutus; - Laevahukk või lennuõnnetus; - Pandeemia (mõju Seesamile reisikindlustuse kaudu). Kindlustus-tehnilise riski juhtimise tähtsamateks töövahenditeks on riskivalik, tarifitseerimine, edasikindlustus, omavastutused, portfelli analüüs ja portfelli dünaamika jälgimine, pakutavate kindlustuskatete ulatus. Seesami edasikindlustuslepingud on mitteproportsionaalset (excess of loss) tüüpi ning ostetud läbi emafirma. Erandi moodustab siin liikluskindlustus, mille edasikindlustus alates 2008. aastast on sõlmitud läbi Eesti Liikluskindlustuse Fondi pool i põhimõtetel Euroopa juhtivate edasikindlustusseltside juures. 26