Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. Heiki Hepner
|
|
- Asta Melasniemi
- 6 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1 Ülevaade aasta II kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2014
2 Okaspuupalkide hinna kasv on pärast mitme kvartali järgset tõusu peatunud ja arvestades suvist puhkuse aega ja saeveskite head laoseisu on nõudluse vähenemine toonud kaasa isegi mõningase hinnalanguse. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on ainsana kerges kasvus männipalk ja taas maksab männipalk keskmiselt rohkem kui kuusepalk. Kuusepalkide hinnad on kvartaliga langenud kuni 3%. Aastataguse ajaga võrreldes on männipalkide hinnakasv olnud selgelt parem, kuigi ka kuusepalkide hinnad on poolaasta hindadega võrreldes plussis aasta teise kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind EMK hinnastatistika alusel männipalgil 74,65 /tm, männipeenpalgil 68,31 /tm, kuusepalgil 72,63 /tm ja kuusepeenpalgil 67,44 /tm (vt joonis 1 ja tabel 1). Riigimetsast müüdavate okaspuupalkide keskmine hind on möödunud kvartaliga mõni kümnendik protsenti kukkunud välja arvatud männipeenpalk, mille hind on kvartaliga enam kui 3% kasvanud. Aastataguse ajaga võrreldes on kõik riigimetsast müüdud okaspuupalkide hinnad tugevas plussis. Männipeenpalk on kallinenud kogunisti ligi 18% (vt joonis 2 ja tabel 2). Põhjanaabrite juures on kõik okaspuupalkide hinnamuutused mai 2014 versus veebruar 2014 miinusmärgiga, kusjuures rohkem on odavnenud peenpalgid. Sama trend on ka aastataguste hindadega võrreldes, ainult et hinnalangus jääb kolmel sordil (männi- ja kuusepalk ning kuusepeenpalk) alla ühe protsendi. Männipeenpalk on aastaga Soomes odavnenud rohkem kui 3% (vt joonis 3 ja tabel 3). Lehtpuu jämesortimentide keskmistest hindadest on EMK hinnastatistika alusel aasta teisel kvartalil pisut odavnenud kasepaku ja kasepalgi hind. Aastataguse ajaga võrreldes on kase- ja lepapalk ligi protsendi kallinenud ja kasepakk 0,6% odavnenud aasta teise kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind EMK hinnastatistika alusel kasepakul 87,74 /tm, kasepalgil 61,93 /tm, haavapalgil 41,50 /tm, lepapalgil 39,33 /tm, lepapeenpalgil 28 /tm (vt joonis 1 ja tabel 1). Riigimetsast müüdud kase- ja lepapalk on kvartaliga ligi 2% kallinenud, kasepakk aga enam kui 3% odavnenud. Eelmise aasta juuniga võrreldes on kasepakk märksa enam odavnenud (9,5%). Kasepalk on aastaga kallinenud ligi 6% ja haavapalk koguni ligi 9% (vt joonis 2 ja tabel 2). Soomes on kasepalgi hind kolme kuuga (veebruarist maini) kolm kümnendikku protsenti odavnenud ja aastaga pool protsenti kallinenud (vt joonis 3 ja tabel 3). Paberipuiduturul on olukord kvartalitaguse ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Ainsana on kerges plussis kasepaberipuit. Nii männi-, kuuse- kui ka haavapuit on kvartaliga odavnenud, kusjuures okaspuupuit on odavnenud märgatavalt. Sama seis on ka aastataguse ajaga võrreldes, ainsa erinevusega, et okaspuupuit on pisut vähem odavnenud ja haavapuit pisut rohkem. Seisuga juuni 2014 olid keskmised tihumeetri hinnad: männipaberipuit 35,79, kuusepaberipuit 34,42, kasepaberipuit 35,42, haavapaberipuit 32,48 (vt tabel 1, joonis 1). Riigimetsast müüdavatest paberipuidu sortidest on möödunud kvartaliga odavnenud ainult haavapuit. Teised paberipuidu sordid on kallinenud kuni 3%. Aastataguste hindadega võrreldes on kõikide sortide hinnad kasvanud. Enam kui viiendiku on kasvanud okaspuupaberipuidu hinnad. Haavapuit on praktiliselt jäänud samale tasemele, kallinedes aastaga kõigest paar kümnendik protsenti (vt tabel 2 ja joonis 2). Soomes on ainsana kasepaberipuidul hinnakasv kvartalitaguse ajaga võrreldes õhkõrnas plussis. Männipuit on kolme kuuga 0,8% ja kuusepuit 2,7% odavnenud. Aastaga on kõigi kolme eelpool nimetatud sordi hinnad meie põhjanaabrite juures 2-3,5% langenud (vt tabel 3 ja joonis 3). Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 2
3 Joonis 1. Puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel 1 Tabel 1. Puidu hinnad ilma käibemaksuta lõpplaos seisuga juuni Sortiment Hind euro Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga männipalk 74,65 7,2% 0,9% männipeenpalk 68,31 7,5% -0,1% kuusepalk 72,63 2,7% -2,6% kuusepeenpalk 67,44 5,9% -3,0% kasepakk 87,74-0,6% -0,8% kasepalk 61,93 0,8% -1,6% haavapalk 41,50 0,0% 1 Hinnastatistika aluseks on Keskühistule Eramets ettevõtete poolt pakutud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad. 2 Hinnastatistika aluseks on Keskühistule Eramets ettevõtete poolt pakutud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad. Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 3
4 lepapalk 39,33 0,9% 0,0% lepapeenpalk 28,00 0,0% 0,0% männipaberipuit 35,79-3,2% -7,1% kuusepaberipuit 34,42-5,6% -9,0% kasepaberipuit 35,42 2,7% 2,2% haavapaberipuit 32,06-4,4% -1,9% küttepuit 23,88 0,3% -1,6% Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) ilma käibemaksuta (allikas RMK). Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohindade muutumine seisuga juuni 2014 (allikas RMK) Hinnamuut võrreldes Hinnamuut võrreldes Vahelaohind /tm kolme kuu taguse eelmise aasta sama aja Sortiment ilma käibemaksuta hinnaga hinnaga Männipalk 68,33-0,3% 8,5% Männipeenpalk 57,77 3,4% 17,9% Kuusepalk 67,26-0,2% 11,0% Kuusepeenpalk 53,01-0,3% 14,6% Kasepakk 99,25-3,4% -9,5% Kasepalk 59,03 1,9% 5,9% Haavapalk 34,01 1,9% 8,6% Männipaberipuit 32,12 0,7% 22,5% Kuusepaberipuit 31,19 2,9% 23,6% Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 4
5 Kasepaberipuit 27,39 2,9% 5,3% Haavapaberipuit 19,00-3,5% 0,2% Küttepuit 19,46-2,2% 18,4% Keskmine 42,29-1,9% 52,4% Hakkpuit 3 31,22-0,5% 13,2% Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos 4 (allikas METLA) Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga juuni 2014 (allikas METLA) Männipalk Kuusepalk Kasepalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Männipeenpalk Kuusepeenpalk Puiduhind /tm 56,67 56,39 46,56 28,8 29,79 30,11 34,41 35,42 Võrreldes -0,9% -0,7% 0,5% -3,5% -2,5% -2,0% -3,4% -0,7% eelmise aasta sama ajaga 3 Lõpplaohind 4 Hankintanhinnat (vahelaohinnad) Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 5
6 Võrreldes 3 kuu taguse ajaga -1,8% -1,5% -0,3% -0,8% -2,7% 0,3% -3,7% -4,3% Küttepuidu hind tõusis aasta alguses üle 24 euro piiri ja püsis sellest kõrgemal kuni juunini, mil langes 23,88 euro tasemele. Kvartalitaguse ajaga võrreldes tähendab see 1,6% langust. Möödunud aasta sama perioodiga võrreldes on küttepuidu hinnakasv olnud väga tagasihoilik (0,3%) (vt tabel 1, joonis 1 ja joonis 4). Riigimetsast müüdud küttepuit on kvartaliga paar protsenti odavnenud, kuid aastaga on nad tervelt 18,4% kallinenud. Selline järsk kallinemine on põhjustatud aasta juunikuu hinna anomaaliast, mil küttepuidu hind kukkus riigimetsas üheks kuuks enam kui kolm eurot (vt tabel 2, joonis 2 ja joonis 4). RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud küttepuidu hind möödunud kvartaliga muutunud ei ole (vt tabel 4). Riigimetsast raidmete varumise hind eratarbijale on 6,50 eurot kuupmeetri kohta (50,70 eur/ha) ja kännupakkude hind 9,90 eurot m³ kuupmeetri kohta (68,43 eur/ha), millele lisandub käibemaks aasta esimese 3 kuuga ulatus riigimetsast raieõiguse müügimaht kuupmeetrini (14,9 eur/m3). 6 TNS Emori hinnastatistika järgi on 3 m ümarküttepuidu hind kvartaliga kallinenud 6,2% ja aastaga 8,5%, makstes juunis ,83 /tm (hind ilma käibemaksuta) (vt joonis 4). Tabel 4. RMK Küttepuidu müügihinnad koos kohale toomisega (allikas RMK) Hind (1 tm * hind koos käibemaksuga) Küttepuidu liik 10 tm 24 tm Lehtpuuküttepuit 42,36 /m³ 32,52 /m³ Kuuse- ja männiküttepuit 44,76 /m³ 34,92 /m³ 5 RMK RMK Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 6
7 Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. TNS Emori hind on jaehind, RMKl vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil, KÜ Eramets lõpplaohind (allikas: TNS Emor, RMK) Lepahalgude hinnad on TNS Emori statistika järgi viimasel kvartalil ca 1,5% kallinenud. Aastataguste hindadega võrreldes on kuivade lepahalgude hinnad jäänud samale tasemele (42,68 /rm), märjad halud on aastaga 1,2% kallinenud, jäädes pidama tasemel 33,74 /rm (vt joonis 5). Hakkpuidu hind on TNS Emori statistika järgi möödunud kvartaliga odavnenud 0,9% ja aastaga koguni 11,6%, jäädes pidama tasemel 9,51 /pm³ (vt joonis 6). RMK poolt müüdava hakke hind on kvartaliga Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 7
8 küll pool protsenti odavnenud, kuid aastataguse ajaga võrreldes on see kasvanud koguni 13,2% 7. Juunis 2014 maksis tm haket riigimetsas 31,22 eurot, mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 11,23 eurot (vt tabel 2). Saepuru hind on kvartaliga 1,5% kallinenud, kuid aasta sama ajaga võrreldes on hind hoopis 1,7% odavnenud, jäädes pidama tasemel 8,8,84 /pm³ (vt joonis 6). Viimasel poolaastal oleme harjunud sellega, et puitgraanulite hinnad on järjest uusi rekordeid löönud. Poolaasta seisuga on nende hind siiski pisut järele andnud, kukkudes kvartaliga võrreldes 3,7% ja aastaga 0,4%. Tonn puidugraanuleid maksis juunis 2014 keskmiselt 201,09 eurot (sh käibemaks) (vt joonis 7). Ka puitbriketi hind 167,37 /t (sh käibemaks) on eelmise kvartaliga võrreldes pisut langenud (2,2%). Möödunud aastaga võrreldes on hind 6,7% kasvanud. Turbabrikett keskmine hind on samal ajal odavnenud, makstes juunis 121,33 /t (sh käibemaks). Kvartaliga on turbabrikett odavnenud 3,8% ja aastaga 2,6%. Puitbriketi tonni hind ületab turbabriketi tonni hinda enam kui 46 euroga. Suurem hinnaerinevus on olnud ainult kaks korda hinnastatistika kogumise algusest, aasta märtsis ja mais (vt joonis 8). Joonis cm lahtiste lepa halupuude keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor) 7 Alates a hakkas ka RMK oma hinnastatistikas hakkpuiduhinda näitama, teisendades puistekuupmeetrid koefitsiendiga 2,78 tihumeetriteks. Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 8
9 Joonis 6. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind ilma käibemaksuta (allikas: EKI, TNS Emor) Joonis 7. Puidugraanuli keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor) Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 9
10 Joonis 8. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor) Kriitiline olukord Iraagis ja Lähis-Idas, aga samuti sõda Ukrainas, millesse on kaasatud Venemaa, on tõstnud nii nafta kui gaasi hinda. Gaasi hinna arvutamisel võetakse arvesse kolme komponenti: kerge ja raske kütteõli hinda maailmaturul ning Ameerika dollari kurssi euro suhtes. Kerge ja raske kütteõli hinnad tulenevad toornafta hinnast. Kõigi kolme vedelkütusega kaubeldakse dollarites, mistõttu on oluline jälgida ka euro-dollari suhet valuutaturgudel.toornafta turg on hetkel väga volatiilne, tehes läbi nii kiireid languseid kui ka tõuse. Kui võrrelda puidu hinna konkurentsivõimet nafta hinnaga, siis eelkõige sõltub see nafta hinna tasemest, sest puidu hind on palju stabiilsem (väiksema volatiilsusega) aasta teises kvartalis oli keskmine nafta hind aasta esimese kvartaliga võrreldes 4% kõrgem. Pisut on kallinenud dollar euro suhtes (0,2%), mida omakorda tasakaalustab minimaalse kvartali keskmise puiduhinna kallinemise. Nii on puidu konkurentsivõime nafta suhtes aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga suurenenud 4,1% (vt jooniseid 9 ja 10) 9. Puidu ja maagaasi hinnakonkurentsi kodutarbija kontekstis vaadates võib ütelda, et see on viimasel aastal vähehaaval puidu suhtes halvenenud. Kui eelmisel kvartalil tõdesime, et konkurentsivõime on kvartaliga vähenenud 1,3%, siis nüüd on see esimese kvartaliga võrreldes vähenenud veel lisaks 0,3% (vt joonis 11). 8 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädala hindade alusel 9 Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 10
11 Joonis 9. Nafta hind (allikas Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 11
12 Joonis 10. Nafta ja puidu hinna võrdlus. Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikas: nafta hind puiduhind EMK hinnastatistika) Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 12
13 Joonis 11. Gaasi ja puidu hinna võrdlus energiasisalduse järgi (allikas: gaasi hind Eesti Gaas, puiduhind EMK hinnastatistika) USA eluasemete ehitamiste arv tõusis tänavu aprillis kõrgeimale tasemele alates eelmise aasta novembrist, mil ehituslubade arv USAs tõusis kõrgeimale tasemele alates a. juunist. See on julgustav näitaja USA eluasemeturul, kus paljudes kasvas närvilisus talvise aeglase elamuehituse turu tõttu. Kanadast aga tulevad uudised, mis teatavad, et ka Kanada tänavuse aasta teise kvartaliga suurendanud okaspuu saematerjali eksporti Ameerika Ühendriikidesse 11,5%. 10 Hiina kinnisvaraturg on jätkanud viimastel kuudel langust. Mai eluaseme hinnaindeks langes 12 kuu madalaima määrani. Kinnisvaramüügi koguväärtus langes 6,9%-ni, mis on suurim vähenemine aastatevahelises võrdluses alates juunist Eluaseme müük vähenes samuti aastatevahelises võrdluses alates septembrist Uus-Meremaast on saanud maailma suurim okaspuu palgi eksportija aasta seisuga. Riigil on maailmas 20% turuosa Wood Resource Quarterly järgi. Venemaa ja USA on vastavalt II ja III kohal, kummalgi ligi 15% eelmise aasta ümarpalkide turuosast. Tõusnud on nii Uus-Meremaalt eksporditavate palkide kogus kui ka palkide väärtus. Põhiline ekspordisihtriik on Hiina, kuhu läks 72% eksporditavast mahust. Hiinale järgnevad Lõuna-Korea, India ja Jaapan EUWID International Forest, , EMPL 12 International Forest, , EMPL Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 13
14 Saksamaalt tuleb teade selle kohta, et pelletite tootmine on kasvanud teises kvartalis vastupidiselt varasematele ootustele. eelmise aasta sama ajaga võrreldes on maht kasvanud 3,3%. Ka ekspordimaht ületab eelmise aasta taseme 17%. 13 Lääne- ja Põhja-Saksamaal on mitmel pool tormikahjustusi, mis on viinud alla ka puidu hinnad. Põhja- Reini-Vestfaali Liidumaal on äikesetormi tulemusel on kahjustada saanud umbes tm valdavalt tamme- ja pöögipuitu. Valdav osa puidust on kasutatav kas tehnoloogilise või küttepuiduna. 14 Tormikahjustusi on ka Schleswig-Holsteini Liidumaal, kus tänu tormipuidu turule tulekuga langenud kuusesaepalgi hind. Nii maksab tihumeeter kuusesaepalki metsas tee ääres (vahelaos) /tm. Tormipuidu ülestöötamise alguses tänavu esimeses kvartalis oli hind veel 80 /tm. 2,4 m kaubaaluste tegemiseks kasutatava okaspuupuidu ruumimeetri hinnaks on kujunenud 30 eurot. Tormipuidust tingitud hinnalangus avaldab mõju ka naaberliidumaale Alam-Saksile, kus seni maksti kuuse saepalgi eest 95 /tm. 15 Vaatamata keerulisele poliitilisele situatsioonile on Venemaa okaspuuümarmaterjali eksport tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud koguni 30%. Olulisemad sihtriigid, mis sellise kasvu on taganud on Hiina, Lõuna-Korea ja Jaapan. Kase materjali eksport suurenes 10%, milles suurema osa moodustas Soome veetud puit. 16 Kui Šveitsis toimus aastatel 2011 ja 2012 raiemahu vähenemine, siis 2013 on see taas kasvanud, ületades aasta umbes 3% jõude 4,78 mln tm-ni. Kasvu põhiliseks eestvedajaks oli energiapuit, mille raiemaht kasvas 8%, jõudes tasemele 1,81 mln tm. Okaspuupalkide raiemaht kasvas väga minimaalselt jõudes tasemele 2,26 mln tm ja tehnoloogilise puidu raiemaht vähenes pisut jäädes pidama 0,49 mln tihumeetril. 17 Soome saematerjali eksport oli tänavu aprillis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,4% miinuses. Eelkõige langes eksport Euroopasse, seevastu Jaapanisse kasvas eksport väga tugevalt. Vaatamata kehvale aprillile on nelja kuu kokkuvõttes siiski Soome puidueksport 9% plussis. 18 Kui Soome suutis rohkem eksportida, siis Hinspania teatab suuremast okaspuu saematerjali impordist. See on kasvanud esimese kvartaliga 11%. Põhiline kasv on tulnud Euroopa partneritelt nagu näiteks Portugal ja Rootsi. Seevastu naaberriigist Prantusmaalt on import 3% kahanenud. Vähenenud on import ka väljaspoolt Euroopat, kus suurim tegija on Tšiili. 19 Globaalses majanduses võis mullu märgata taastumise märke, mille tulemusel suurenes piirkonniti ka puidutööstuse turg. Samas piiras Eestis mõningane ehitussektori kokkutõmbumine nõudlust puidutööstuse toodetele. Kokku kasvas aastaga sektori müük üle 10 protsendi ja müük ekspordiks 12 protsenti. Palgakasv aastal puidutööstuses mõnevõrra siiski aeglustus, jäädes alla Eesti keskmisele. Kokku kasvasid palgad sektoris aasta varasemaga võrreldes veidi üle viie protsendi. 13 EUWID EUWID EUWID EUWID EUWID EUWID EUWID Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 14
15 Hõivatute arv suurenes sektoris kuus protsenti ja tööviljakuse kasv hõivatu kohta ulatus ligi kaheksa protsendini. Eesti puidutööstuse jaoks on endiselt olulisel kohal eksport, mis moodustab enam kui kaks kolmandikku müügist ning hakkab kogumahult lähenema juba miljardile eurole. Peamisteks ekspordipartneriteks olid aastal Rootsi, Norra ja Soome, kuhu läks peaaegu pool koguekspordist. Jätkuvalt näitas väga tugevat kasvu Läti suund. Positiivse tendentsina võib välja tuua puitmajade ekspordi kasvu, kus Eesti on tõusnud juba Euroopa suurimaks eksportööriks. Peamiseks sihtturuks on endiselt Norra. Puitmajadega samas mahus ekspordib Eesti ehitusdetaile (aknad, uksed, liimpuit jne), mille väljavedu Prantsusmaale ja Jaapanisse kasvab jõudsalt aasta Eesti üldise majanduslanguse foonil on metsa- ja puidutööstus 1. kvartalis kasvava lisandväärtusega. Statistikaameti andmetel kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes lisandväärtus puidutöötlemisel ja puit- ning pabertoodete tootmisel keskmiselt +12,4 %, sellest puidutöötlemisel ja puittoodete tootmisel 14,0% ning pabertoodete tootmisel 1,5%. Kasvu vedas puidul baseeruvate toodete eksport, mis oli 2014.a esimeses kvartalis 397 miljonit eurot, olles kasvanud 2,9% võrreldes eelmise aastaga. Aasta esimese viie kuu tootmismahu- ja müügiindeksid näitavad samuti kasvu. Nimelt on nii puidutööstuse tootmismahu- kui ka müügiindeks maikuus kasvanud 7%. Väärib märkimist, et puidutööstuse esimese kvartali lisandväärtus kasvas toodangu mahust kiiremini - see näitab kõrgema väärtusega toodangu osakaalu tõusu. 21 Statistikaameti teatel tõusid tänavu aprillis mullusega võrreldes enim hinnad mööbli ja puittoodete tootmises. Osa ettevõtjaid kinnitab hinnatõusu, kuid on ka neid, kes pole pidanud vajalikuks hindu tõsta. Jah, oleme küll hindu tõstnud, sest ka toormehinnad on tõusnud. Oleme hindu tõstnud alates teisest kvartalist. Kuid see tõus pole olnud üldine, see oleneb turgudest, kuhu me müüme, rääkis puidutööstusettevõtte Eesti Höövelliist OÜ juhatuse esimees Andrus Rooks. Kui tõusevad toorme hinnad, siis peavad ka toodangu hinnad tõusma. Samuti on töötasu kasvanud. Hinnatõus sektoris on olnud üsna stabiilne ja see on kindlasti parem kui liiga järsud muutused, mis võivad tekitada soovimatuid muutusi tarbimises, märkis metsa- ja puidutööstuse liidu juht Ott Otsmann. 22 ASi Puukeskus esimese poolaasta käive oli kokku 4,8 miljonit eurot. Võrreldes aasta tulemusega suurenes see 9%. Sama perioodi käive eelmisel aastal oli 4,4 miljonit eurot. Jätkuvalt häid tulemusi näitab puitplaatide müük, see suurenes esimesel poolaastal 15%. Enamus plaatide müügist moodustavad tarned Eesti puitmajade tootjatele ja mööblitööstustele. Viimased on samuti suutnud oma ekspordimahtusid kasvatada. Puukeskuse tegevjuhi Atso Matsalu sõnul on puidust ehitamine kasvava trendiga. 23 Eesti männisaematerjali tootja Combimill OÜ ostis Soome ettevõtte Metsäliitto tütarfirma Metsä Wood AS, mis saeb Reopalus kuusepalki. Combimilli juhatuse liige Margus Kohava ütles, et laienemine loob ettevõttele hea kasvuvõimaluse lähedases valdkonnas, milles juba tegeletakse. Kohava lisas, et Eesti saeveskitel on viimasel ajal läinud hästi. Meie oma grupi kaudu teeme lisaks saematerjali tootmisele ka kauba järelvääristamist, ka nendel turgudel läheb hästi. Nõudluse üle praegu küll kurta ei saa, märkis ta. Tema sõnul on saematerjali turul konkurents igati tuntav. Oleme kõik otsapidi Euroopa turul ja sealne konkurents pole niivõrd Eestis tekitatud, vaid terves Skandinaavias ja sõltub suuresti 20 Majandus , EMPL 21 EMPL, Äripäev Tööstus , EMPL 23 Äripäev , EMPL Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 15
16 Euroopa majandusest, ütles Kohava. Combimill OÜ on Suure-Jaani vallas, Kõidama külas asuv männisaematerjali tootja. Kõidama saeveski toodab umbes m3 männisaematerjali aastas, põhiosa sellest müüakse Eesti komponenditehastele. Üks põhikliente on tütarfirma Vincom OÜ, mis tegutseb samuti Kõidama saeveski territooriumil. Teiste Combi kontserni ettevõtete hulka kuuluvad komponenditootja Combilink, värvitud lengide ja liistude tootja Vindor OÜ ning värvitud liistude ja paneelide tootja Combiwood OÜ.10. juunil kiitis Metsä kontserni emafirma Metsäliitto heaks kõigi oma tütarfirma Metsä Wood Eesti AS aktsiate müügi Eesti ettevõttele Combimill OÜ. Pooled nõustusid tegema ka ärialast koostööd nii tooraine hanke kui puiduhakke müügi osas. Tehing jõustub pärast Eesti konkurentsiameti heakskiitu, eeldatavasti hiljemalt aasta kolmanda kvartali lõpus. 24 Praegusi sündmusi arvestades hinnatakse Venemaa turgu eriti riskantseks. Palkmajade tootja Finnlog kavandab oma ekspordi sihtriikides muutusi. Probleeme tekitab ka vene rubla väga heitlik kurss. Nii on otsustatud vene turu asemel suuremat tähelepanu pöörata Põhjamaade turule. Ühe suunana vaadatakse ka Aserbadžani poole. Mountain Loghome on peasjalikult keskendunud välisturule, ennekõike Norrale. Norrasse eksportimine moodustab ca 60% käibest. Mullu oli ettevõtte käive umbes 2 miljonit eurot, Eesti turg moodustas sellest mõne protsendi. Jaapanis pakuvad konkurentsi Hiina tootjad, kes müüvad maju protsenti odavamalt, kuid nende kvaliteet ka lonkab. Meid eelistavad need, kes kvaliteedi pealt kokku ei hoia. Venemaal me ei tegutse, küll oleme Ukraina vastu huvi tundnud, kuid praegu on seal turg väga nõrk, ütles Mountain Loghome juhatuse liige Tarmo Leisalu. 25 RMK aasta esimese kvartali müügikäive ulatus 43 miljoni euroni, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,2% võrra väiksem. Samal ajal oli RMK kasum 18,8 miljonit eurot, mis on 48% suurem, kui aasta varem samal perioodil. Suurem kasum tulenes tänu sellele, et müüdi rohkem palki ja vähem paberi- ja küttepuitu.rmk juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul aasta teisel poolel paberi- ja küttepuu müügi osakaal suureneb ning aastakasumi prognoos seetõttu ei muutu. Kolme kuuga müüs RMK 0,8 miljon kuupmeetrit metsamaterjali kokku 40,5 miljoni euro eest. Keskmiseks metsamaterjali müügihinnaks kujunes 48,5 eurot kuupmeetrist, mis on ligi 15% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Esimese 3 kuuga müüdi raidmeid ja hakkpuitu 0,05 miljonit kuupmeetrit 1,4 miljoni euro eest. Keskmine müügihind ulatus 30,1 euroni kuupmeetrist aasta eelarves prognoosis RMK selle aasta müügituluks 140 miljonit eurot ning kasumiks 15 miljonit eurot. 26 Euroopa Komisjon otsustas toetada Fortumi projekti ehitada Pärnusse jaam hakkpuidust bioõli tootmiseks. Toetusotsusega saab Fortum Euroopa investeerimisfondilt 6,9 miljonit eurot. Jaama planeeritav maksumus on 30 miljonit eurot. Fortum plaanib ehitada bioõli tehase Pärnu Niidu tänavale praeguse elektrijaama lähedusse, sest õlitootmise tehnoloogia vajab soojusenergiat. Kui investeerimisplaanid saavad rohelise tule, valmib uus pürolüüsijaam aasta jaanuaris. 27 Baltania OÜ plaanib Lääne-Virumaale 40 miljonit eurot maksvat uudset biosütt tootvat torrifitseerimistehast, mis peaks valmis saama aastal. Uues tehases leiaks tööd umbes 30 inimest ja plaanitav torrifitseerimistehas võiks igal aastal toota tonnist madalakvaliteedilisest puidust tonni biosütt Äripäev Online Äripäev, EMPL , EUWID RMK Pärnu Postimees , EMK 28 Virumaa Teataja, , EMK Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 16
17 Hakkpuiduga tegeleva OÜ Reinpaul ostu-müügidirektor Andrus Iva ütleb, et praegu on kehvad ajad lootuses Narva elektrijaamadele hakkpuitu müüa tekkis sellele alale firmasid mõni aasta tagasi tohutult. Nüüd üritavad nad ellujäämise nimel üksteist madala hinnaga üle trumbata. Võsa ja raiejäätmete hinnad on sellepärast nii madalad, et inimesed peaksid tegelikult võsategijale töö eest peale maksma. Teede ääres olevat võsa ei kannatagi praegu raiuda, sest ülestöötamiskulu on suurem kui raha, mis selle eest saab, räägib Iva. Piirkonniti on raiejäätmete- ja võsaäri ka veidi erinev. Põlvamaal on toorainet palju, kuid Lääne-Virumaa on näiteks täiesti tühi, materjali pole, sest praeguse hinnaga ei ole inimesed huvitatud müüma, kirjeldab Iva. Taoline hindade kõikumine kordub selles äris iga 3 4 aasta jooksul, praegu oleme hinnaga põhjas. Lõuna-Eestis hakkpuiduga tegeleva Valga Puu juhatuse esimees Andres Olesk ütleb, et äri läheb stabiilselt keskmiselt. Puiduhake müüakse samas kontsernis tegutsevale Helme Graanulile, kus sellest pelletid valmistatakse. Olesk ütleb, et inimesed on raiejäätmete müügist huvitatud küll ning hind selle eest on enam-vähem sama, mis Skandinaaviaski. Iga kolmas katlamaja vajab puitu. Täna on Eestis ligi 300 kaugküttefirmat ning 112 katlamaja töötab puidul. Puiduhakkega köetakse näiteks Tallinna, Tartut, Võru, Valgat, Kuressaaret, Jõgevat ja paljusid teisi Eesti linnu. 29 Hanila vald Läänemaal viib sügiseks graanuliküttele viis väikest katlamaja, mida seni kõeti kütteõliga, teatab Lääne Elu 30 Viimases Swedbanki uuringus oli selgelt näha, et ainsad töösturid, kelle kindlustunne kasvas olid puidutöösturid. 31 Selle lootes võib ka erametsaomanik ehk pisut kindlamalt tulevikku vaadata, sõltumata kehvast paberipuidu ja olematust energiapuidu hinnast. Kasutatud lühendid: EKI Eesti Konjunktuuriinstituut EMK SA Erametsakeskus EMPL Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ERE Eesti Reformierakond EUWID Europäischer Wirtschaftsdienst KÜ - keskühistu METLA Metsäntutkimuslaitos OP okaspuit pm³ - puistekuupmeeter rm - ruumimeeter RMK Riigimetsa Majandamise Keskus Tm tihumeeter (võrdub m³ga) 29 Äripäev , EMK 30 Lääne Elu , EMK 31 Äripäev , EMPL Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 17
Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner
Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2015 Puiduhinnad langesid terve esimese kvartali ja seda pea kõigi sortimentide lõikes. KEM
LisätiedotÜlevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner
Ülevaade 2014. aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: SA Erametsakeskus Kohila 2014 Okaspuupalkide hinnad on jätkanud kasvamist ja seda juba mitmendat kvartalit järjest.
LisätiedotEesti Konjunktuuriinstituut. Estonian Institute of Economic Research. Eesti alkoholiturg aastal
Eesti Konjunktuuriinstituut Estonian Institute of Economic Research Eesti alkoholiturg 2015. aastal Tallinn Mai 2016 Aruande koostajad: Kiira Martens, Elmar Orro, Marje Josing, Eesti Konjunktuuriinstituut
LisätiedotSINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID
SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID Singapuri statistikaamet näitab Singapuri elanike arvuna 5,61 miljonit, kuid see sisaldab ka ajutisi elanikke (kes töötavad Singapuris kuni
LisätiedotEesti alkoholiturg aastal
Eesti alkoholiturg 2013. aastal Tallinn Mai 2014 Aruande koostajad: Kiira Martens, Elmar Orro, Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituut Rävala 6 19080 Tallinn tel 6681242 E-post: eki@ki.ee http://www.ki.ee
LisätiedotAS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal
AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise
LisätiedotVähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
LisätiedotTuristide alkoholi ostumahu uuring
Turistide alkoholi ostumahu uuring Tallinn Mai 2009 Tellija: EV Põllumajandusministeerium Vastutavad täitjad: Liina Ernits, Vilja Vähi Projektigrupi koosseis: Pille Liivaauk Eesti Konjunktuuriinstituut
LisätiedotOmastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega
LisätiedotLisa 5. Intervjuude transkriptsioonid
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva
LisätiedotTuristide alkoholi ostumahu uuring
Turistide alkoholi ostumahu uuring Tallinn Jaanuar 2006 Töö tellija on EV Põllumajandusministeerium Vastutavad täitjad: Liina Ernits, Vilja Vähi Eesti Konjunktuuriinstituut Rävala 6 19080 Tallinn tel 668
LisätiedotPuidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed. Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent
Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide
LisätiedotSPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa
LisätiedotUUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.
CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,
LisätiedotTuristide alkoholi ostumahu uuring
Turistide alkoholi ostumahu uuring Tallinn Mai 2008 Tellija: EV Põllumajandusministeerium Vastutavad täitjad: Liina Ernits, Vilja Vähi Projektigrupi koosseis: Piret Hein, Pille Liivaauk Eesti Konjunktuuriinstituut
LisätiedotTuristide alkoholi ostumahu uuring
Turistide alkoholi ostumahu uuring Tallinn Aprill 2007 Tellija: EV Põllumajandusministeerium Vastutavad täitjad: Liina Ernits, Vilja Vähi Projektigrupi koosseis: Piret Hein, Pille Liivaauk Eesti Konjunktuuriinstituut
LisätiedotVanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
LisätiedotEnergiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis
Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,
LisätiedotEesti metsasektori makroökonoomiline analüüs. Koostajad: Heiki Hepner Paavo Kaimre Risto Sirgmets Meelis Teder
Eesti metsasektori makroökonoomiline analüüs Koostajad: Heiki Hepner Paavo Kaimre Risto Sirgmets Meelis Teder Tartu 2010 Sisukord 1. Eesti metsanduse makroanalüüs...5 1.1. Makromudeli struktuur ja algandmed...5
LisätiedotRISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ
RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ ÜLLAR VIITKAR, Ohjauskeskukseen pääasiantuntija, 11. toukkokuutta. 2009 2009/10 10/11 ma. rahaliste vahendite jagunemine eesmärkide lõikes Fortum Pohjan alue Idän alue
LisätiedotTabel 1. Seadusaktide võrdlus Füüsikalis-keemilised näitajad Ühik VVM80/2007 LÄTI Nr37/13.01.2009 2.1.2.1188-03 SOOME 315/2002 DIN 19643 Joogiveele kehtestatud nõuded Joogiveele kehtestatud nõuded Joogiveele
LisätiedotReetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:
LisätiedotRiikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika
Riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika Seisuga 31.12.214 1. RIIKLIK VANADUSPENSION JA KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION 1.1. Väljamaksed 214. aasta lõpus
LisätiedotEurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)
Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid
Lisätiedot^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\
T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..
Lisätiedot2018. aasta III KVARTALI ja 9 KUU VAHEARUANNE
2018. aasta III KVARTALI ja 9 KUU VAHEARUANNE Ärinimi: Põhitegevusala: AS Harju Elekter elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine; metalltoodete tootmine; hulgi- ja vahenduskaubandus, valgustite
LisätiedotSoome lajatab maksuga
valuutakursid 03.05. USD 13,37 EEK EUR 1,26 USD SEK 1,68 EEK ÄP indeks 03.05. 1898,53-0,27 a online-uudised: www.aripaev.ee NELJAPÄEV 4. mai 2006 nr 85 (3100) hind 16 kr kolumn Infrastruktuuri tasub raha
LisätiedotVabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia
KODUST ALGAB EESTIMAA Märts 2005 Nr 3 (57) Eestimaa Rahvaliidu ajaleht SISUKORD Mõni tuhat edukat üksi ei suuda iialgi nii palju lapsi sünnitada ja üles kasvatada, kui meil rahvana kestmajäämiseks vaja
LisätiedotTurisminõudluse suurendamise ja turismitoodete arendamise programm. Tegevusstrateegia SOOME
Turisminõudluse suurendamise ja turismitoodete arendamise programm Tegevusstrateegia 2015-2018 SOOME Sisukord: 1. SOOME KUI SIHTTURG ÜLDISELT... 4 1.1. RIIGI ÜLEVAADE... 4 2. SOOME SIHTTURU HETKEOLUKORD...
LisätiedotFINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project
FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/
LisätiedotKAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...
Lisätiedot2014. aasta IV KVARTALI ja 12 KUU VAHEARUANNE
2014. aasta IV KVARTALI ja 12 KUU VAHEARUANNE Ärinimi: Põhitegevusala: AS Harju Elekter elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine; metalltoodete tootmine; hulgi- ja vahenduskaubandus, valgustite
LisätiedotEinar Vettus ametnike soosik
valuutakursid 1.1. USD 1,5 EEK EUR 1,6 USD SEK 1,69 EEK ÄP indeks 1.1. 197,11,37% Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee KOLMAPÄEV 11. oktoober nr 18 (3199) hind 16 kr kolumn Võõrtööjõul vara tulla Meil
LisätiedotYmpäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.
Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi
LisätiedotÜldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest
Üldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest Andri Ahven Sisukord 1. ÜKT kohaldamise võimalused 2. ÜKT-le suunatud isikud 3. ÜKT 211. aastal lõpetanud süüdimõistetud 4. ÜKT tegijana 211. aasta
LisätiedotRiikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika
Riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika Seisuga 31.12.217 1. RIIKLIK VANADUSPENSION JA KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION 1.1. Väljamaksed 217. aasta lõpus
LisätiedotEesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat Tõlkija hääl Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Idee autor ja koostaja Jan Kaus Toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm Keel ja korrektuur
LisätiedotEcophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.
Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja
Lisätiedot6.5.2013 Matti Miettinen
IKÄPYRAMIDISTA HUMANITAARISEEN APUUN Koulukalusteprojekti Viroon Suomen ikäpyramidi vuonna 2002 Lähde: Google VÄESTÖN IÄN (1-V.)JA SUKUPUOLEN MUKAAN 31.12.2010 Lähde :Google IKÄPYRAMIDI V 2000 JA V 2030
LisätiedotTööpuudus. Ettevõtted kasvavad mühinal
Tööpuudus REEDE LAUPÄEV PÜHAPÄEV nr 116 (3131) hind 16 kr PERSOON Kes tunneb Panti ja Hanschmidti? Äripäev näitas Silja Line i töötajatele Enn Pandi ja Ain Hanschmidti pilti ning uuris, kas teatakse, kes
LisätiedotTELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA
TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;
LisätiedotOtteita Viron taloudesta
Otteita Viron taloudesta Jaanus Varu Suurlähetystöneuvos 05.03.2015 Viron talouden kehitys Viron talous nyt ja lähivuosina Sähköiset palvelut Virossa Viron talouden kehitys (1) BKT per capita vuonna 2012
LisätiedotEesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome
Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud
LisätiedotLINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/
TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn
LisätiedotSUUR-SOOME PLAAN
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Aki Roosaar SUUR-SOOME PLAAN 1917-1922 Magistritöö Juhendaja professor Eero Medijainen Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 Uurimustöö
LisätiedotEesti kodanike õigusrikkumised Soomes
Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes Andri Ahven, Pilleriin Lindsalu Tallinn 2012 Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond Analüüsitalitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn
LisätiedotJoobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja retsidiivsus
Joobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja retsidiivsus Andri Ahven Sisukord 1. Joobes sõidukijuhtimise ulatus 2. Karistuspraktika 3. Süütegude korduvuse arvestamine karistuse
LisätiedotÕigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma
Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com
LisätiedotVerbin perusmuoto: da-infinitiivi
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.
LisätiedotM E T S A N D U S A J A K I R I I L M U N U D A A S T A S T 1921 S U V I 2 / Idapiiri. puhastamine poole peal H I N D 3.
M E T S A N D U S A J A K I R I I L M U N U D A A S T A S T 1921 S U V I 2 / 2 0 1 5 Idapiiri puhastamine poole peal SOS ehk kuidas päästa lendoravat H I N D 3. 9 0 JOHN DEERE FORESTSIGHT TM Metsamasina
LisätiedotSegakoorid Kreedo ja Ave laagerdasid Valjalas
Nr. 7 (296) 18. oktoober 2006 Teated Klasside pildistamine Klasside pildistamine toimub kolmapäeval, 25.oktoobril 06 õpetajate toas oleva graafiku alusel (täidavad klassijuhatajad). Kaasa naeratus ja selga
LisätiedotRAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST
RAAMATUID 6-11_Layout 1 31.05.11 15:31 Page 453 RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST Jaak Jõerüüt. Armastuse laiad, kõrged hooned. Tallinn: Tuum, 2010. 71 lk; Jaak Jõerüüt. Muutlik. Tallinn: Tuum,
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotLoo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm
NR. 216 Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm Valla koolides peeti lõpuaktuseid Loo alevikus küttekulud vähenevad Kaitseliitlased Rein Peetrimägi, Ülo Kurgpõld, Rene Saart ja Andres Sikka Võidutamme
LisätiedotVADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES
VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,
LisätiedotEQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja "nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3.
Hind 34 krooni JA TEMA SOBRAD JA SUGULASED J r ilüfflfra Madonna 3 7/8 2009 EQfflUl Tihasest ja dinosaurusest WSBRMXSSSM Aatomi ku avastaja "nnipäev IRT Paetisme Illi: ttij Moefestivalilt 9771406 344067
LisätiedotSOOME LIITUMINE NATO GA: SOOME VÕIMALUSED JA OHUD
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Laura Kajanus SOOME LIITUMINE NATO GA: SOOME VÕIMALUSED JA OHUD Bakalaureusetöö
LisätiedotTähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada
DETSEMBER 2008 NR.31 SISIKOND...lk. 3 Sügise meeleolukaim pidu...lk. 5 Baltic Friendship Club Meeting Soomes...lk. 6-7 Leib lauale kiirabist!...lk. 8-9 Persoon: hooletu rebase hirm Mare-Ann...lk. 10-11
LisätiedotVõrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008
Nr. 33 (358) 21. mai 2008 Teated Unustatud asjad Ujulasse on unustatud jakke, dressipükse, kindaid, mütse, jalanõusid, ujumisriideid, pesemisasju, ehteid. Tule ja leia oma asjad veel sel nädalal! Lühidalt
LisätiedotPõhivärvinimed soome keeles
Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa
LisätiedotLähivõrdlusi Lähivertailuja24
Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja
LisätiedotJyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34
Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä
LisätiedotSUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.
LisätiedotREIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED
REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja
LisätiedotIDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotKohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas
EESTI SKAUT LÄBI SKAUTLUSE PAREMAKS! Uus infojuht Külli Siimon ÜLDKOGU Üldkogu Peaskaut Kristjan, peaskaut Jüri ja peaskaut Siimon Skaudikontsert Üldkogu juhatajad ja protokollijad tööhoos Kohal olid ka
LisätiedotTaistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1
Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Sirje Olesk Ei synny rakkautta ilman oikeutta, ei synny oikeutta ilman taistelua, ei taistelua ilman yhteistä rintamaa 2 Soometumisest
LisätiedotKuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 13 (372) 3. detsember 2008
Nr. 13 (372) 3. detsember Juht tänab Merle Rekayat ja Laine Lehtot laulu- ja luulelise küünlavalgusõhtu traditsiooni taasäratamise eest, samuti ka kõiki esinejaid ja nende juhendajaid. Teated Maidu Varik,
LisätiedotMeeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele...
Uudiskiri September 2011 Armas lugeja! Jah, suvi hakkab läbi saama. Nukrutsema seetõttu aga ei pea, sai ju palava, ent kauni suve jooksul tehtud nii mõndagi tööd teha, käia etendustel-kontserditel, rannas,
LisätiedotBurghardtiga ja tutvuti Saksa Lunastaja kogudusega. Konsistooriumis
T A R K U S 8 Perekond on väärtus inimesele ja ühiskonnale Tõnu Lehtsaar piibellikest pereväärtustest. T E G U 7 Mart Jaansoni teos kanti ette laulupäeval Sangaste kirikus lauldi jumalateenistust. E E
LisätiedotViron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui!
Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry Viron Tuulahduksia KEVÄT/KEVAD Nro 1/2012 VYS:n jäsentiedote Eesti õigeusu kiriku söprusselts rü Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot
LisätiedotVälisturistide alkoholi ostumaht aastal
Välisturistide alkoholi ostumaht 2011. aastal Sisukord Välisturistide alkoholi ostumaht 2011. aastal 1 Sissejuhatus 3 2 Eesti väliskülastajate arv ja struktuur 6 3 Alkoholiaktsiisid ja hinnad Eestis, Soomes
LisätiedotMä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen
Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,
LisätiedotR U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q
R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,
LisätiedotStatistika THE BALTIC GUIDE AJALEHE LUGEJATE PROFIIL REKLAAMID VANUS SUGU ELUKOHT. 78% lugejatest kasutavad lehes olevaid reklaame (pakkumisi) 78%
THE BALTIC GUIDE AJALEHE LUGEJATE PROFIIL SOOME TURIST üle 65a naine 26-35a 36-45a 200-300 km Helsingist 100-200 km Helsingist VANUS 16% 9% 19% 20% SUGU 48% 29% 52% 46-55 56-65a ELUKOHT 5% 11% alla 100
LisätiedotKuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 22 (311) 21. veebruar 2007
Nr. 22 (311) 21. veebruar 2007 Teated 23. veebruaril toimuvad EV 89. aastapäevale pühendatud aktused järgmiselt: 8.45 1.- 4. klass 9.45 5.-7. klass 10.45 8.-9.klass 11.45 10.klass 12.45 11.klass 13.45
LisätiedotPiimatööstus pole kolimist ikka veel otsustanud Tallinna Piimatööstus pidi märtsi lõpuks valima, kas ta viib tootmise pealinnast
Viljandi maakonna päevaleht Laupäev, Nr. 64 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +5 vihmane Täna pilvisus hõreneb ja pärastlõunal alates saartest sadu lakkab. Puhub läänekaare tuul kiirusega 3
LisätiedotRAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat
RAAMATUARVUSTUSED Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert Bearbeitet von Raimo Pullat Tallinn: Estopol, 2009, 160 lk. Professor Raimo Pullat on alates 1997. aastast saavutanud muu
LisätiedotEuroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)
Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa
LisätiedotEesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega
Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega Ülo Kask Soojustehnika instituut Teemad Varasemad energiasäästu alased õppetunnid ja kogemused koolides ja lasteaedades. Kuressaare. Tallinna
LisätiedotKOKKOLANSEUDUN SUOMI-VIRO-SEURA ry Pöytäkirja 2/2014
KOKKOLANSEUDUN SUOMI-VIRO-SEURA ry Pöytäkirja 1/2015 Kevätkokous 21.4.2015 Terveyskeskus, Kokkola Hallituksen puheenjohtaja Paula Pensaari avasi kokouksen klo 19.05. 1 Kokouksen puheenjohtajaksi valittiin
LisätiedotSoomlaste raamatukogukasutus
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kerttu Poolakese Soomlaste raamatukogukasutus Bakalaureusetöö Juhendaja: Hanna Katariina Jokela Tartu 2015 Sisukord
LisätiedotEESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA
Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle
LisätiedotÜlevaade Soome palkehituse ajaloost
101 Ülevaade Soome palkehituse ajaloost Janne Jokelainen This article takes a look at the history of Finnish log construction and log architecture. Logs have been used as a building material in Finland
LisätiedotEesti ja Soome parlamendiliikmete töötasud aastatel
Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Germo Valgenberg Eesti ja Soome parlamendiliikmete töötasud aastatel 1919-1939 Bakalaureusetöö Juhendaja:
LisätiedotNõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine
Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi
LisätiedotAlgavad KG 14. kirjanduspäevad!
Nr. 10 (369) 12. november 2008 Tänu Kesklinna Eralasteaia lapsed ja õpetajad tänavad neid Kuressaare gümnaasiumi õpilasi ja õpetajaid, kes ei pidanud paljuks koolivaheajal jagada oma oskusi ja teadmisi
LisätiedotBioetanooli kasutamise eeldused ja võimalused Eestis (energia- ja kütusemajandus)
Bioetanooli kasutamise eeldused ja võimalused Eestis (energia- ja kütusemajandus) Aruanne Ülo Kask Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Tallinn September, 2013 1 Sisukord Sissejuhatus... 4 Valdkonna
LisätiedotKI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1
KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES
LisätiedotAutorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom
Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Osa II: Artiklid, Artikkelit Johanna Reiman Anneli Tamme Heli Virjonen
LisätiedotSOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD
LisätiedotHINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni
HINNAPAKKUMINE Tallinn 25.04.2017 a. Hinnapakkumine kehtib kuni 31.12.2017 HINNAPAKKUMINE Türi arendus 1. Hind Kastelli tehasepakett 30 000.00 EUR Transport 2000.00 EUR Püstitus 8400.00 EUR HIND KOKKU:
LisätiedotGPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline?
GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline? Harli Jürgenson Eesti Maaülikool, e-post: harli.jyrgenson@emu.ee 1. Sissejuhatus Teame, et tehnika areneb, geodeesia valdkonnas toimub seesama. Üks suuremaid muutusi
LisätiedotMagnetkaardid gümnasistidele
Nr. 21 (275) 15. veebruar 2006 Juhtkond tänab Täname 8. klasside Rõuge suusa- ja õppelaagri hea ettevalmistuse ja läbiviimise eest laagri peakorraldajat Inge Jalakat, tema asetäitjat Renate Pihla, klassijuhatajaid
LisätiedotÕpetusega valmistatakse õpilane ette suhtlemiseks võõrkeelses keskkonnas nii era- kui tööalases suhtluses.
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: Matkajuht IV tasm kutsharidus taotld Õppvorm: mittstatsionaarn Moodul nr 16 Mooduli vastuta: Erialan soom kl Margit Alliksaar mooduli maht 7 EKAPit Mooduli õptad: Margit
Lisätiedot1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE
EESTI Kl RJ\N DUS 1930 N210 5 v T i.->>, -3 SISU: z^l.» W. SOSS: Vergilius'e 2000. sünnipäevaks. (Pildiga.) K. E. SÖÖT: Dr. med. Eugen Jannsen. (Piltidega.) J. MÄGISTE: Vanim eestikeelne trükkteos aastast
LisätiedotVIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala
Lisätiedot