Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner

Transkriptio

1 Ülevaade aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2015

2 Puiduhinnad langesid terve esimese kvartali ja seda pea kõigi sortimentide lõikes. KEM hinnastatistika järgi on okaspuuupalkide hinnalangus eelmise kvartaliga võrreldes 4-6%. Aastataguse ajaga võrreldes on hindade kukkumine suurem. Männipalkide hinnad kahanesid 6-7% võrra, kuusepalgid on 9-10% odavnenud aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind KEM hinnastatistika alusel männipalgil 68,92 /tm, männipeenpalgil 64,50 /tm, kuusepalgil 67,67 /tm ja kuusepeenpalgil 62,67 /tm (vt joonis 1 ja tabel 1) 1. EPK hinnastatistika järgi on okaspuupalkide hinnad kolme kuuga ligilähedaselt sama palju odavnenud. Männipalk maksis keskmiselt 68,92 /tm, männipeenpalk 64,34 /tm, kuusepalk 68,07 /tm ja kuusepeenpalk 65,47 /tm (vt tabelis 2). Riigimetsast müüdavate okaspuupalkide keskmine hind on möödunud kolme kuuga samuti langenud, männipalgid on odavnenud 3-4%, kuusepalgid 5-7%. Aastataguse ajaga võrreldes on ainsana kallinenud männipeenpalk (2%). Männipalk on odavnenud 2%, kuusepalk 5% ja kuusepeenpalk 8%) (vt joonis 3 ja tabel 3). Põhjanaabrite juures on kõikide okaspuupalkide sortide hinnad nii viimase kolme kuuga kui ka aastataguse ajaga võrreldes odavnenud, kuid hinnalangus on olnud väiksem kui meil (vt joonis 4 ja tabel 4). Lehtpuu jämesortimentide keskmistest hindadest on KEM hinnastatistika alusel aasta esimeses kvartalis kasepaku hind pisut kasvanud (2,8%), teiste sortide hinnad on jäänud sisuliselt samale tasemele. Aastataguse ajaga võrreldes on ainsana kallinenud kasepalk, kõik teised sordid on odavnenud. Kõige enam on odavnenud kasepakk (9,5%) aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind KEM hinnastatistika alusel kasepakul 80,10 /tm, kasepalgil 64,25 /tm, haavapalgil 40 /tm, lepapalgil 38 /tm, lepapeenpalgil 28 /tm (vt joonis 1 ja tabel 1). EPK hinnastatistika järgi on kasepaku hind 83,25 /tm ja kasepalgil 65,25 /tm, mis tähendab hindade samale tasemele jäämist (vt tabel 2). Riigimetsast müüdud lehtpuu jämesortimendi hinnad on eelmise kavartaliga võrreldes pisut langenud. Kasepakk on odavnenud ligi 2%, kasepalk aga ligi 5%. Kõige väiksem kukkumine (0,5%) oli haavapalgil. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnamuutused väiksemad, haavapalk on mõne protsendikümnendiku võrra kallinenud, kase jämesortiment 1-2% odavnenud. (vt joonis 3 ja tabel 3). Soomes on kasepalgi hind nii kolme kuu kui aastataguse ajaga võrreldes pisut kallinenud (vt joonis 4 ja tabel 4). Paberipuiduturul olid hinnad juba aasta alguses väga madalad. Okaspuupaberipuit on kvartaliga lisaks 2% ja lehtpuupaberipuit 7% odavnenud. Jätkuvalt on kõige kallimaks sordiks kasepaberipuit ja kõige odavamaks sordiks kuusepaberipuit. Aastataguse ajaga võrreldes on samuti miinuses kõik paberipuidu 1 Puiduturu ülevaate koostamisel on pärast Keskühistu Eramets (edaspidi KEM) moodustamist kasutatud ümarpuidu hindade arvutamiseks KEM-ile ettevõtete poolt tehtud hinnapakkumisi. Alates a III kvartalist on lisatud Eesti Puidumüügikeskuse (EPK) hinnastatistika. Mõlemad hinnastatistikad tuginevad kindlate ettevõtete ostuhindade aritmeetilisele keskmisele. KEM-i ja EPK keskmised hinnad ei lange kokku, mis tõttu on oluline jälgida ka hinnamuutu (võrdlust eelmise perioodiga). Hindade erinevuse põhjus on osaliselt tingitud valimisse kuuluvatest erinevatest ettevõtetest, aga samuti kokkuostetavate sortide erinevatest kvaliteediklassidest. Eriti tugevalt mõjutab hinda erinevad kvaliteediklassid kase jämesortidel. Kuna nüüd on kasutusel kaks erinevat hinnastatistikat on loobutud varem kasutatud hinnastatistika nimest EMK. Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 2

3 sordid. Kõige rohkem on eelmise aasta märtsiga võrreldes odavnenud kuusepuit (23%). Männipuit on aastaga odavnenud 18,5%, haavapuit ligi 9% ja kasepuit ligi 6%. Seisuga märts 2015 olid keskmised tihumeetri hinnad: männipaberipuit 31,40, kuusepaberipuit 29,00, kasepaberipuit 32,60, haavapaberipuit 29,83 (vt tabel 1, joonis 1). EPK hinnastatistika järgi oli männipuidul keskmine hind 28,5 /tm, kuusepuidul 28,33 /tm, kasepuidul 32,67 /tm ja haavapuidul 30,12 /tm (vt tabel 2, joonis 2). Eelpool toodu tähendab, et okaspuupuidu hinnad on kvartaliga 4-5% ja lehtpuupuidu hinnad 6-7% odavnenud. Riigimetsast müüdavatest paberipuidu sortidest on möödunud kvartaliga okaspuupuit odavnenud 8-9% ja kasepuit 2%. Haavapuit on kallinenud tervelt veerandi võrra. Aastataguste hindadega võrreldes on okaspuupuit oluliselt rohkem odavnenud (23%). Kasepuit on aastaga kallinenud ligi 6% ja haavapuit 14% (vt tabel 3, joonis 3). Soomes ei ole hinnamuutused nii suured, kuid on siiski miinusmärgiga. Hinnalangused jäävad nii kvartali- kui aastataguse ajaga võrreldes 5% piiresse (vt tabel 4 ja joonis 4). Joonis 1. Puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel 2 2 Hinnastatistika aluseks on KEM ettevõtete poolt pakutud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad. Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 3

4 Tabel 1. KEM ümarpuidu hinnad ilma käibemaksuta lõpplaos seisuga märts Hind Hinnamuut võrreldes Hinnamuut võrreldes aasta Sort euro eelmise kvartali hinnaga taguse hinnaga männipalk 68,92-6,2% -6,8% männipeenpalk 64,50-5,0% -5,7% kuusepalk 67,67-4,1% -9,2% kuusepeenpalk 62,67-4,1% -9,8% kasepakk 80,10 2,8% -9,5% kasepalk 64,25-0,2% 2,1% haavapalk 40,00 0,0% -3,6% lepapalk 38,00 0,0% -3,4% lepapeenpalk 28,00 0,0% 0,0% männipaberipuit 31,40-2,2% -18,5% kuusepaberipuit 29,00-2,5% -23,4% kasepaberipuit 32,60-7,4% -5,9% haavapaberipuit 29,83-7,0% -8,7% küttepuit 23,45-2,6% -3,3% Joonis 2. EPK ümarpuidu hinnad ilma käibemaksuta lõpplaos seisuga märts Hinnastatistika aluseks on KEM ettevõtete poolt pakutud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad. 4 Hinnastatistika aluseks on EPK ettevõtete poolt pakutud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 4

5 Tabel 2. EPK ümarpuidu hinnad ilma käibemaksuta lõpplaos seisuga märts Hind euro Sort männipalk 67,91-5,6% männipeenpalk 64,34-6,8% kuusepalk 68,07-2,3% kuusepeenpalk 65,47-1,7% kasepakk 83,25 0,0% kasepalk 65,25 0,0% männipaberipuit 28,50-4,5% kuusepaberipuit 28,33-4,8% kasepaberipuit 32,67-6,0% haavapaberipuit 30,12-6,7% küttepuit 23,28 1,6% Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga Joonis 3. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) ilma käibemaksuta (allikas RMK). 5 Hinnastatistika aluseks on EPK ettevõtete poolt pakutud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad. Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 5

6 Tabel 3. RMK sortimentide vahelaohindade muutumine seisuga märts 2015 (allikas RMK) Hinnamuut võrreldes Hinnamuut võrreldes Vahelaohind /tm kolme kuu taguse eelmise aasta sama aja Sortiment ilma käibemaksuta hinnaga hinnaga Männipalk 67,22-3,8% -1,9% Männipeenpalk 57,00-3,0% 2,1% Kuusepalk 63,86-4,9% -5,3% Kuusepeenpalk 48,78-7,2% -8,2% Kasepakk 101,07-1,7% -1,6% Kasepalk 57,35-4,9% -1,0% Haavapalk 33,47-0,5% 0,3% Männipaberipuit 24,42-8,0% -23,4% Kuusepaberipuit 23,29-8,6% -23,1% Kasepaberipuit 28,12-2,0% 5,6% Haavapaberipuit 22,44 24,8% 14,0% Küttepuit 18,97-7,7% -4,6% Keskmine 41,45-0,6% -3,9% Hakkpuit 6 29,93-2,6% -4,6% 6 Lõpplaohind Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 6

7 Joonis 4. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos 7 (allikas METLA) Tabel 4. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga märts 2015 (allikas METLA) Männipalk Kuusepalk Kasepalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Männipeenpalk Kuusepeenpalk Puiduhind /tm 57,32 55,21 47,24 27,8 29,32 29,13 34,65 35,98 Võrreldes 3 kuu -0,5% -0,9% 1,4% -1,1% 0,0% -0,1% -3,0% 3,0% taguse ajaga Võrreldes -0,5% -3,0% 1,9% -4,6% -2,6% -3,0% -2,1% 1,6% eelmise aasta sama ajaga 7 Hankintanhinnat (vahelaohinnad) Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 7

8 2015. aasta esimene kvartal, aga ka kogu sügis-talvine periood aastal oli keskmisest tublisti soojem aasta, mis kindlasti jättis oma jälje küttepuidu, aga ka teiste energiaaalikate hinnale (vt joonis 5). Joonis 5. Eesti keskmised õhutemperatuurid (allikas Baltic Energy Service) Küttepuidu hind on KEM hinnastatistika alusel nii möödunud kvartaliga kui ka aasta märtsiga võrreldes ca 3% odavnenud ja maksis 23,45 /tm. EPK hinnastatistika järgi oli küttepuiduhind aasta lõpus 23,28 /tm, mis tähendab 1,6% kasvu. (vt tabel 1 ja 2, joonis 1, 2 ja 6). Riigimetsast müüdav küttepuit on kvartaliga ligi 8% ja aastaga ligi 5% odavnenud, makstes märtsis metsas tee ääres 18,97 /tm (vt tabel 3, joonis 3 ja 6). RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud küttepuidu hind on võrreldes möödunud kvartaliga langenud ca 9% (vt tabel 5). Riigimetsast raidmete varumise hind eratarbijale on 6,50 eurot kuupmeetri kohta (50,70 eur/ha) ja kännupakkude hind 9,90 eurot m³ kuupmeetri kohta (68,43 eur/ha), millele lisandub käibemaks. 8 TNS Emori hinnastatistika järgi on 3 m ümarküttepuidu hind püsinud terve esimese kvartali ühel ja samal tasemel (28,15 /tm, hind ilma käibemaksuta), kuid detsembriga võrreldes on langus 3,1%. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnalangus kuue kümnendiku võrra suurem (vt joonis 6). 8 RMK Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 8

9 Tabel 5. RMK Küttepuidu müügihinnad koos kohale toomisega (sh käibemaks) (allikas RMK) Küttepuidu liik Hind /m³ kuni Hind /m³ alates Kogus 10 tm Kogus 24 tm Kogus 10 tm Kogus 24 tm Lehtpuuküttepuit 42,36 32,52 38,40 29,76 Kuuse- ja männiküttepuit 44,76 34,92 40,56 31,92 Joonis 6. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. TNS Emori hind on jaehind, RMKl vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil), KEM ja EPK lõpplaohind (allikas: TNS Emor, RMK, KEM, EPK) Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 9

10 Kuivade lepahalgude hind ei ole TNS Emori statistika järgi viimase kvartaliga muutunud, kuid aastaga on nad 0,5% kallinenud. Märjad halud on kvartaliga odavnenud 0,1% ja aastaga 1,0%. Märtsis 2015 maksis ruumimeeter kuivi halge koos käibemaksuga 42,20 eurot ja märgi halge 32,95 eurot (vt joonis 7). Hakkpuidu hind on TNS Emori statistika järgi olnud aasta algusest samal tasemele, makstes 9,30 /pm³. Kolme kuuga on hind 0,8% tõusnud ja aastaga 3% kukkunud (vt joonis 8). RMK poolt müüdava hakke hind on kvartaliga 2,6% ja eelmise aastaga võrreldes 4,6% odavnenud. Märtsis 2015 maksis tm haket riigimetsas 29,93 eurot, mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 10,77 eurot (vt tabel 3) 9. Saepuru hind on pool aastat püsinud samal tasemel, makstes 8,21 /pm³. Aastaga on saepuru siiski ligi 6% odavnenud (vt joonis 8). Puitgraanulite hind on viimase kvartaliga 0,9% ja aastaga 3,4% langenud ning keskmine tonni hind oli märtsis 201,51 eurot (sh käibemaks) (vt joonis 9). Puitbriketi hind 162,88 /t (sh käibemaks) on eelmise kvartaliga 2,8% ja möödunud aastaga võrreldes 4,8% odavnenud. Samuti on odavnenud turbabriketi keskmine hind. Kvartaliga on hind langenud 3,1% ja aastaga 6,2%, makstes märtsis 118,36 /t (sh käibemaks) (vt joonis 10). Joonis cm lahtiste lepa halupuude keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor) 9 Alates a hakkas ka RMK oma hinnastatistikas hakkpuiduhinda näitama, teisendades puistekuupmeetrid koefitsiendiga 2,78 tihumeetriteks. Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 10

11 Joonis 8. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind ilma käibemaksuta (allikas: EKI, TNS Emor) Joonis 9. Puidugraanuli keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor) Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 11

12 Joonis 10. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor) Nafta hind on esimese kvartaliga ligi kolmandiku langenud, kuid viimased konfliktid (sh Jeemenis) on hinda pisut kergitanud. Siiski on ennatlik oodata nafta hinna kerkimist lähikuudel 100 dollarini barreli eest. Bloomberg toob välja mitu aspekti, mida peaks nafta hinna muutusi ennustades arvesse võtma. Nimelt, kuigi nafta tootmise vähenedes hind tõuseb, tähendab see siiski seda, et turg harjub olukorraga ning lõppkokkuvõttes nafta hind langeb isegi siis kui tootmismahud ei muutu.teiseks tuuakse välja, et USAl on praegu hoiul enam kui 500 miljonit barrelit toornaftat, mis on kõrgeim tase alates aastast. Samuti tasub märkida, et naftakompaniidel on juba tuhandeid puurkaeve, mistõttu oodatakse lihtsalt, et hinnad taastuksid, et taas naftat pumpama hakata. See võib turu kiiresti suure hulga naftaga üle ujutada.lisaks ei plaani Saudi Araabia muuta oma senist strateegiat naftaturul 10. Kui võrrelda puidu hinna konkurentsivõimet nafta hinnaga, siis eelkõige sõltub see nafta hinna tasemest, sest puidu hind on palju stabiilsem (väiksema volatiilsusega) aasta esimeses kvartalis oli keskmine nafta hind aasta neljanda kvartaliga võrreldes 30,7% madalam. Samas on jätkunud dollari kallinemine. Kvartaliga on dollar euro suhtes kallinenud enam kui 10% 12. Lisaks dollari kallinemisele on 3,6% odavnenud küttepuit, 13 mis mõlemad pisut neutraliseerivad nafta hinna langust. Võttes arvesse eelpool toodut on puidu konkurentsivõime nafta suhtes aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga vähenenud ligi viiendiku (19,8%). Poole aastaga on puidu konkurentsivõime nafta hinna suhtes langenud juba 40% (vt jooniseid 11 ja 12) Äripäev Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädala hindade alusel 12 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädala hindade alusel 13 Arvutatud kuude aritmeetilise keskmise hinnana 14 Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 12

13 Joonis 11. Nafta hind (allikas Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 13

14 Joonis 12. Nafta ja puidu hinna võrdlus. Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikas: nafta hind puiduhind KEM hinnastatistika) Lisaks madalatele nafta hinnale on ka elektrienergia börsi hinnad kõigis kolmes Balti riigis saavutanud oma ajaloolised miinimumid ja langenud suletud turu hinna tasemeni. Hinnalanguse taga on mitmed samaaegselt mõjuvad faktorid: CO2 hinnad püsivad maailmaturgudel suhteliselt madalal tasemel. Kuna nafta ja gaasihoidlad suuremates tarbimisriikides püstitavad uusi täituvuse rekordeid ja poliitiline olukord peamistes kaevanudusriikides ja transiiditeede läheduses on stabiilne, kõiguvad BRENT nafta hinnad alla 60 dollari ühe barreli eest; Skandinaavia hüdroreservuaaride graafik asub mediaani läheduses, mitte eriti madalam kui aastal, mis tähendab, et suurt veepuudust sellel aastal suurema tõenäosusega ei tule; Märtsi keskmine õhutemperatuur oli tunduvalt üle ajaloolist keskmist (+3,6) mille tõttu elektrienergia tarbimise mahud olid suhteliselt madalad; Lätis on alanud suurveeaeg, mille tulemusena kasvasid sisemaised tootmismahud umbes kaks korda. Märtsi kuus suutis Läti katta oma elektrienergia tarbimise peaaegu täies ulatuses. Narva elektrijaamad omakorda olid sunnitud alandama toomismahtusid ca 30% võrra kuni Eesti Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 14

15 sisetarbimiseni. Ainult Leedu importis 70% oma vajadusest Venemaalt, Valgevenest ja Skandinaaviast tänu kõrgele elektrienergia tootmishinnale. 15 Puidutööstuse ettevõtted on käibe kasvult tööstusharudest kõige optimistlikumad neist ligi kolmveerand ootab tänavu käibe kasvu, tõdetakse Swedbanki poolt läbi viidud uuringus. Olgugi et aasta alguses on olnud välisnõudlus pigem nõrk, ootab ligi kolmveerand vastanud puidutööstureid tänavu käibe kasvamist. Käibe kasvu ootus puidutööstuses on selle aastal 5%, tööstuses keskmiselt 3%. Möödunud aastal ootasid tööstusettevõtted 5,2% müügikasvu, tegelik tulemus oli statistikaameti andmeil 4,2%. Iga neljas vaatab Saksamaa poole. Ekspordiambitsioon on puidutööstuses jätkuvalt kõrge, kombitakse uusi turge. Uutest eksportturgudest on fookus eelkõige Saksamaal. Iga neljas puidutööstusettevõte peab just Saksamaad kõige atraktiivsemaks turuks, iga viies soovib alustada müügiga Rootsis või Norras. Samal ajal oodatakse müügimahtude kasvu esmajoones olemasolevatelt eksporditurgudelt, kuhu sektori uuringule vastanute toodangust enamik ehk 72% kaubaks läheb. Peamiseks väljakutseks on puidutööstuse ekspordimahtude kasvatamisel muutlik välisnõudlus. Vaba tootmisvõimsus on puidutööstuses Eesti tööstuse madalaim. Ilma täiendavate investeeringuteta suudavad puidufirmad käivet kasvatada 16%, pärast sel aastal oodatava käibekasvu saavutamist langeb vaba tootmisressurss 10 protsendile. See on tase, mis ei võimalda enam kasvada, mistõttu 90% puidutööstustest planeerib sellel aastal investeeringuid. Keskmine investeeringute maht on kasvamas, 39% vastanuist investeerib üle poole miljoni euro. Investeerimisotsuseid toetavad ajalooliselt madalaimal tasemel olevad laenuintressid ja pank rahastab tööstusettevõtete arengule suunatud projekte hea meelega 16. Puidu kasutus on seotud ehitustegevuse aktiivsusega. Esialgsetel andmetel vähenes Eesti ehitusturul ehitusmahud 2% aastaga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 3% ning rajatiste ehitamine vähenes kümnendiku võrra, teatas statistikaamet. Kolmandat aastat järjest kasvas uute eluruumide arv. IV kvartalis pöördus ehitusturg taas kasvule. Kasvu taga on eelkõige aasta viimase kvartali madal võrdlusbaas rajatiste ehitusmahtude osas. 17 Venemaa sanktsioonide mõju Balti riikides on olnud seni suhteliselt tagasihoidlik. Selge mõju on olnud toiduainetööstusele, kuid järgmisena võivad sanktsioonid mõjutama hakata ka puidusektorit, arvab Swedbanki Balti panganduse juht Priit Perens. Mõju võib avalduda sektorites, kus rubla nõrkus kahjustab konkurentsivõimet Venemaa odavama toorme või Venemaa toodete odavama hinna kaudu. Räägitakse, et Venemaa odav puit otsib turgu. See on järgmine valdkond, kus probleemid võivad tekkida, ütles Perens. 18 Saematerjalitootja Toftan ASi juhi Martin Arula sõnul on Vene puidueksport kasvanud aasta esimese kahe kuuga 3%. Vene puit on hetkel odavam, kuid Vene piiratud tootmisvõimsused ei suuda ilmselt turge põhja lasta. Hindu allapoole korrigeerida on tulnud kõigil turuosalistel, peamiselt küll ületootmise tõttu, mitte niivõrd otseselt Vene mõju tõttu, märkis Arula. ASi Hekotek tegevjuhi Eiki Einpauli hinnangul teeb rubla odavnemine Venemaa eksportööride elu 15 Baltic Energy Service Äripäev, EMPL ERR Tööstusuudised Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 15

16 kindlasti kergemaks ja selle najal oleks Venemaa ilmselt võimeline maailmaturul rohkem müüma, kuid ta pole kindel, kas Venemaa suudab nii palju toota. 19 EAS andis teada, et otsustas anda suurinvestori toetust 12 tootmisettevõttele, mille hulgas on ka puidutööstusettevõtteid: Combimillile Reopalu AS (puidutööstus), Purutuli OÜ (puidugraanulite tootmine), AS Barrus (puidutööstus) ja Graanul Invest AS (puidugraanulite tootmine) 20. Kui OÜ Purutuli kavatseb laiendada oma tootmist kolmandiku võrra 21, siis Combimill Reopalu ASil on plaan kasvatada tootmise mahtu ligi kahekordselt, tihumeetrilt tihumeetrini. Tänavuse aasta saetööstuse turu iseloomustamiseks ütles juhatuse liige Margus Kohava, et palkidega on kõik hästi, palgipuudust saekaatritel karta ei ole, küll aga on nõrgem saematerjali turu seisukord. «Tõenäoliselt toimus Skandinaavias mullu ületootmine ja selle mõju on siiamaani turul näha,» ütles Kohava. Combimilli aastatulemused jäid Kohava sõnul plaanitud tasemele, ning jõulise laienemise käigus toimunud liitumised ja ülevõtmised on jõudnud plaanipäraselt lõpule ning suuri üllatusi ei olnud. Mullu augustis ühines Combimilli grupiga Pärnus asuv OÜ Ecobirch, mille osa senistest osanikest on ühtlasi Combimilli omanikeringis. Ecobirchile kuulub kolm saeveskit ja üks liimkilbitehas juuli ostis ettevõte Soome metsanduskontsernilt Metsäliito tütarfirma AS Metsä Wood Eesti, mis majandas Järvamaal Väätsa vallas Reopalus asuvat saeveskit. 22 Aprilli lõpus avas Lemeksi kontserni kuuluv Imprest AS uue tootmishoone kus hakkavad paiknema mänguväljakute ja aiandustoodete valmistamise töökeskused. Lisaks alustatakse tööd masinaga, mille abil on võimalik aiapostidele sulatada bituumenist kaitsevarrukad, mis omakorda võimaldab aiapostidele anda kuni 20-aastase garantii. Uue tootmishoone ehituse tingis vajadus suurema pinna järele, mis lubaks ettevõttel tootmismahtu kasvatada ning töö kvaliteeti parandada. Imprest AS on Euroopa juhtiv ümarfreesitud ja süvaimmutatud puidust aiatoodete tootja ja turustaja, mis alustas tegevust aastal. Tänaseks müüb ettevõte 95% oma toodangust 24 Euroopa turul enam kui 250 ärikliendile ning kohalikul turul varustatakse kõiki suuremaid aia- ja ehituskaupluseid. 23 Äripäev teatab Põhja-Eestis Vaidal asuva saeveski omanike vahetusest. Iirlaste käes olnud saeveski uuteks omanikeks said Eesti ettevõtjad. Sellega liikus saeveski Combiwood OÜ omandisse. Combiwood grupi finantsjuht Toomas Metsa sõnul loob uue saeveski ost kogu grupile häid arenguvõimalusi. Näen Vaida kinnistus suurt potentsiaali, millest kogu grupi ettevõtted kasu võiksid saada. Saeveski asub Harjumaal ning see annab võimaluse kujundada sellest tulevikus grupi järeltöötluse ja logistikakeskus, selgitas Mets. Combiwoodi ettevõtete gruppi kuulub seitse puidutööstusettevõtet, teiste hulgas veel kaks saeveskit Suure-Jaanis ja Reopalus. Grupi ettevõtted toodavad ja müüvad kokku ligi kilomeetrit liiste ja lenge aastas. Combiwoodi ettevõtete summaarne käive aastal oli 105 miljonit eurot, tööd antakse ligi 600 inimesele. 24 Eesti Puitmajade liitu astunud AS Saare Erek on juba 25 aastat tagasi asutatud Saaremaal tegutsev ettevõte mille tegevusalade seas on lisaks majatootmisele ka üldehitus ja ehitusmaterjalide tootmine ja müük. Hetkel annab Saare Erek Kuressaares tööd ligi 100-le inimesele. Puitmajade tootmises on ettevõte kasvanud kiiresti toodeti esimesed majad, mil alustati ka aiamajade ekpordiga, Äripäev Delfi Postimees Postimees Imprest, EMPL Äripäev, EMPL Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 16

17 detsembriks jõuti 200 majani kuus, 2015.aasta eesmärk jõuda 400 majani kuus. Ekspordi sihtriikideks on Saksamaa, Hollandi ja Suurbritannia turud. Jaanuaris 2015 toodeti esimesed majad Hiina ja tehakse tööd ka teiste uute turgudega märtsil kinnitas RMK nõukogu ettevõtte aasta auditeeritud majandusaasta aruande, mille kohaselt teenis ettevõte 163,5 miljoni euro suuruse käibe juures 44,6 miljonit eurot kasumit. RMK käive suurenes aastaga 5 protsenti ja kasum 25 protsenti. Möödunud aastal müüs RMK 3,2 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali, mis on sama palju kui aasta varem. Kasumi kasvu tingis palkide osakaalu suurenemine müügimahus. Palgid moodustasid RMK aasta kogumüügist 45 protsenti, paberipuit 36 protsenti, küttepuit 15 protsenti ning hakkpuit 4 protsenti aasta käibeks prognoosib RMK 169,3 miljonit eurot ning puhaskasumiks 35,2 miljonit eurot. Raiutava puidu kogust on sel aastal küll kavas mõnevõrra suurendada, ent kuna kasv tuleb riigi omandisse juurde vormistatud ning aastaid hooldamata metsamaade majandamise arvelt, suureneb madalakvaliteedilise puidu osakaal müügimahus ja sellest ka väiksem kasum. 26 Läti ettevõttele Latvijas Finieris kuuluv Kohila Vineer OÜ on tellinud vineeritehase laiendamiseks puidutööstusseadmeid tootvalt Soome firmalt Raute OY ligi 31 miljoni euro eest seadmeid. Ehitustöid on kavas alustada kevadel. Lõplikult peab laiendus valmima aastal. Laiendust kavandatakse toodangu väärindamiseks. Ümarpuidu tarbimise maht ei suurene. Latvijas Finieris on üks maailma suurimaid kasevineeri tootjaid. Ettevõttel on tootmisüksused kõigis kolmes Balti riigis ja Soomes. 27 Ka metsatööstusettevõte UPM laiendab Otepää kasevineeritehast, investeerides 40 miljonit eurot ja tõstes tehase tootmismahtu ligi kaks korda kuupmeetrini aastas. Tehasesse tuleb lisaks uus vineeri tootmisliin. Tehase laiendus teostatakse peaasjalikult olemasolevaid ehitusi ja konstruktsioone kasutades. Ehitustööd algavad juba sel suvel. Laiendus on plaanitud käivituma tuleva aasta lõpus. Investeering sisaldab ka biokütusel töötava 18 MW võimsusega koostootmisjaama ehitamist. Energiajaama kütteks lähevad vineeritootmise jäägid, nagu puukoor, saepuru ja laastud. Kokku on UPMil kaheksa vineeritehast, lisaks Eesti tehasele veel üks tehas Venemaal ja kuus tehast Soomes. 28 Soome metsa- ja paberitööstus Metsä Group kinnitas 21. aprillil, et ehitab Kesk-Soome Äänekoski linna 1,2 miljardit eurot maksva uue põlvkonna biotootetehase. Plaanist teatati juba aastal. Tehas peab olema valmis aasta sügiseks. Biotootetehase tootmisvõimsus aastas on 1,3 miljonit tonni puitmassi, sellest tonni okaspuu- ja ülejäänud lehtpuumassi. Okaspuumass on plaanis eksportida Aasia ja Euroopa turgudele. Lisaks toodab tehas elektrienergiat, männipuuõli ja tärpentini. Uus tehas lisab Soome aastast paberipuu nõudlust nelja miljoni kuupmeetri võrra, ehk ligi kümme protsenti. Kokku kasutab tehas aastas 6,5 miljonit kuupmeetrit puitu. Tehase toodetav pikakiuline okaspuidumass läheb peamiselt pakendite valmistamiseks, mille nõudlus maailmas aasta-aastalt kasvab 25 Eesti Puitmajade Liit, EMK RMK Majandus Lõunaleht, EMK Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 17

18 vastupidiselt seni Soome paberitööstuses peamiselt toodetud ajalehe- ja ajakirjapaberile. Lisaks kasutatakse tehases ära ka kõik puitmassi tootmise kõrvalsaadused: gaas, metanool, ligniin jms. 29 Austria paberi- ja tselluloositööstus kasutas aastal ca 4% vähem puitu kui aastal. Tugevamalt langes ümarpuidu kasutus (-12%) aastal töödeldi 2,2 mln tm kuuske ja nulgu (-9%), 0,66 mln tm mändi ja lehist (-32%) ja 1,16 mln tm lehtpuupuitu (-2,5%). Hakkpuidu kasutus kasvas 6%, mis viitab saetööstuses jms tootmises jämesortimentide kasutuse kasvule. Vaatamata tagasihoidlikule aastale prognoositakse aastaks kuni 40% kasvu. 30 Saksamaalt tulevad aga uudised, kus teatatakse, et aasta esimeses kvartalis on puidumassi tootmine 8,4% kahanenud. 31 Loksa piiripunkti valdaja Loksa Laevatehase AS kavandab Venemaa Föderatsioonist mehhaaniliselt töödeldud männi ja kuuse metsamaterjali sissevedu Loksa sadama kaudu. Metsamaterjal töödeldakse Eestis hakkepuiduks. Sisseveetava metsamaterjali kavandatud kogus on hinnanguliselt tonni, mis on kaks kuni kolm laevatäit kuus. Selleks, et edaspidi oleks võimalik Loksa sadama kaudu toimetada Eestisse puitu, mis tuleb väljastpoolt Euroopa Liitu, peab Loksa sadama olema kantud piiripunktide loetellu, kust kaudu on lubatud ühendusevälisest riigist toimetada Eestisse taimi või taimseid saadusi. 32 Energiapuidu tootjate jaoks on positiivne sõnum Raplas käivitatud uus 5 MW võimsusega hakkpuidukatlamaja. Puidu kasutamine võimaldab tarbijatele ka ligi viiendiku võrra soodsamat soojusenergia hinda. 33 Euroopas puidugraanulite tootmises mahu poolest esikolmikusse kuuluv Graanul Invest käivitas Sõmerpalu vallas Osulas Baltimaade moodsaima pelletitehase, mis hakkab tööd andma kuni 50 inimesele. Puidu kokkuost on juba mõnda aega käinud. Uue tehase käivitamine suurendab kontserni tootmismahtu tonni võrra aastas. Valdav osa toodangust eksporditakse, peamised sihtriigid on Suurbritannia, Taani, Prantsusmaa ja Itaalia. 34 Pehme ja lumeta talv vähendas raiemahtu. Hooaja raiemahust on mõnes Eesti piirkonnas raiutud vaid pool või kolmandik. Lisasurvet lisas teadmine, et raiutust ei saa puiduturul praegu nagunii õiget hinda. Eriti madal on okaspuu paberipuidu hind, mis vaevalt katab raiekulu. Metsaomanikul tasub metsa minna eelkõige siis kui palgi osakaal raiutavast materjalist on suur või raiumist ei ole võimalik enam edasi lükata. Viimasel juhul tulevad kõne alla eelkõige metsakahjustusalad. Kas suvi toob nõudluse kasvu, on õige pea näha. Kasutatud lühendid: EAS Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EKI Eesti Konjunktuuriinstituut EMK SA Erametsakeskus 29 Majandus EUWID EUWID Majandus24.ee, EMK Rapla Vallavalitsus Maaleht, EMK Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 18

19 EMPL Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit EPK Eesti Puidumüügikeskus ERR Eesti Rahvusringhääling EUWID Europäischer Wirtschaftsdienst KEM Keskühistu Eramets METLA Metsäntutkimuslaitos OP okaspuit pm³ - puistekuupmeeter rm - ruumimeeter RMK Riigimetsa Majandamise Keskus tm tihumeeter, võrdub kuupmeetriga (m³) USD Ameerika Ühendriikide dollar Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 19