Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner

Transkriptio

1 Ülevaade aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: SA Erametsakeskus Kohila 2014

2 Okaspuupalkide hinnad on jätkanud kasvamist ja seda juba mitmendat kvartalit järjest. Taas on jõutud uute EMK hinnastatistika rekorditeni. Männipalkide hinnad on kvartaliga kallinenud kuni 2% ja kuusepalkide palkide hinnad kuni 1%. Möödunud aasta sama perioodiga võrreldes on enam kallinenud kuuse- ja männipeenpalk (7-8%). Männi- ja kuusepalk on aastaga kallinenud enam kui 5% aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind EMK hinnastatistika alusel männipalgil 73,99 /tm, männipeenpalgil 68,38 /tm, kuusepalgil 74,56 /tm ja kuusepeenpalgil 69,50 /tm (vt joonis 1 ja tabel 1). Riigimetsast müüdavate okaspuupalkide keskmine hind on möödunud kvartaliga kuni 3% muutunud. Enim on kallinenud männi- ja kuusepeenpalk (ca 3%). Kuusepalk on kallinenud enam kui 2% ja männipeenpalgi hind on jäänud aastavahetuse tasemele. Aastataguse ajaga võrreldes on kõik riigimetsast müüdud okaspuupalkide hinnad kasvanud märgatavalt rohkem. Kuusepalgid on kallinenud 14% ja männipalgid 8-9% (vt joonis 2 ja tabel 2). Põhjanaabrite juures on kõik okaspuupalkide hinnamuutused möödunud kvartalil miinusmärgiga. Männi- ja kuusepalk on kolme kuuga odavnenud enam kui protsendi, männipeenpalk 3% ja kuusepeenpalk ligi 5% Aastataguse ajaga võrreldes on männi- ja kuusepalk Soomes kallinenud ca 1% ja männipeenpalk sama palju odavnenud (vt joonis 3 ja tabel 3). Lehtpuu jämesortimentide keskmised hinnad EMK hinnastatistika alusel aasta esimesel kvartalil oluliselt ei muutunud. Ainsana odavnes pisut (0,3%) kasepakk. Aastataguse ajaga võrreldes on muutused pisut suuremad: kasepalk on kallinenud 2,8%, lepapalk 0,9% ja kasepakk 0,5% aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind EMK hinnastatistika alusel kasepakul 88,49 /tm, kasepalgil 62,93 /tm, haavapalgil 41,50 /tm, lepapalgil 39,33 /tm, lepapeenpalgil 28 /tm (vt joonis 1 ja tabel 1). Riigimetsast müüdud lehtpuu jämesortimendi hinnad on kolme kuu taguse seisuga võrreldes miinuses. Kõige enam on odavnenud kõige kallim sort, kasepakk (enam kui 6%), kasepalk on odavnenud enam kui 2% ja haavapalk 0,4%. Ka eelmise aasta märtsiga võrreldes on kasepakk samas suurusjärgus (6%) odavnenud, kasepalk on jäänud praktiliselt samale tasemele ja haavapalk on ligi 4% odavnenud (vt joonis 2 ja tabel 2). Soomes on kasepalgi hind kvartaliga ühe protsendi kallinenud, kuid aastataguse ajaga võrreldes ligi 3% odavnenud (vt joonis 3 ja tabel 3). Paberipuiduturul on EMK hinnastatistika järgi I kvartaliga neljast meil varutavast sordist kolm kallinenud. Kõige enam on kolme kuuga kallinenud kasepuit (enam kui 5%). Kuusepuit on kallineud enam kui 2%, männipuit üle 1% ja haavapuit on ainsana odavnenud enam kui 2%. Aastataguse ajaga võrreldes on pilt pisut teisem. Männi- ja kuusepuit on kallinenud aastaga 6% ümber, kasepuit on odavnenud enam kui 8% ja haavapuit enam kui 2%. Seisuga märts 2014 olid keskmised tihumeetri hinnad: männipaberipuit 38,50, kuusepaberipuit 37,84, kasepaberipuit 34,64, haavapaberipuit 32,68 (vt tabel 1, joonis 1). Riigimetsast müüdavatest paberipuidu sortidest ei ole möödunud kvartaliga odavnenud mitte ükski. Enam kui kolmandiku on kallinenud haavapuit. Teised puuliigid niipalju ei ole kallineud: männipuit üle 9%, kuusepuit ligi 7% ja kasepuit üle 2%. Aastataguste hindadega võrreldes on jätkuvalt suurim kukkuja kasepaberipuit (enam kui -17%). Samuti on odavnenud haavapuit (3%). Männi- ja kuusepuit on aga aasta sama perioodiga võrreldes umbes 13,5% kallim (vt tabel 2 ja joonis 2). Soomes on paberipuidu hind nii kvartalitaguse ajaga kui ka eelmise aasta sama perioodiga võrreldes miinuses. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on kõige enam odavnenud kuusepuit (ligi 4%) ja kõige vähem kasepuit (0,5%) aasta sama ajaga võrreldes on trendid samasuunalised, ainult langus on olnud suurem. Kuusepuit on odavnenud ligi 5%, männipuit 3% ja kasepuit üle 2% (vt tabel 3 ja joonis 3). Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 2

3 Joonis 1. Puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel 1 Tabel 1. Puidu hinnad ilma käibemaksuta lõpplaos seisuga märts Sortiment Hind euro Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga männipalk 73,99 5,5% 1,6% männipeenpalk 68,38 6,8% 2,0% kuusepalk 74,56 5,3% 0,0% kuusepeenpalk 69,50 8,4% 0,8% kasepakk 88,49 0,5% -0,3% kasepalk 62,93 2,8% 0,0% haavapalk 41,50 0,0% lepapalk 39,33 0,9% 0,0% lepapeenpalk 28,00 0,0% 0,0% männipaberipuit 38,50 5,9% 1,1% kuusepaberipuit 37,84 6,5% 2,3% kasepaberipuit 34,64-8,4% 5,4% haavapaberipuit 32,68-2,3% -2,3% küttepuit 24,26 0,7% 1,1% 1 Hinnastatistika aluseks on Keskühistule Eramets ettevõtete poolt pakutud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad. 2 Hinnastatistika aluseks on Keskühistule Eramets ettevõtete poolt pakutud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad. Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 3

4 Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) ilma käibemaksuta (allikas RMK). Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohindade muutumine seisuga märts 2014 (allikas RMK) Hinnamuut võrreldes Hinnamuut võrreldes Vahelaohind /tm kolme kuu taguse eelmise aasta sama aja Sortiment ilma käibemaksuta hinnaga hinnaga Männipalk 68,51 3,2% 7,6% Männipeenpalk 55,85 0,0% 8,9% Kuusepalk 67,42 2,2% 14,0% Kuusepeenpalk 53,15 2,9% 13,8% Kasepakk 102,73-6,1% -6,3% Kasepalk 57,91-2,2% -0,1% Haavapalk 33,36-0,4% 3,6% Männipaberipuit 31,90 9,1% 13,5% Kuusepaberipuit 30,30 6,7% 13,6% Kasepaberipuit 26,62 2,4% -17,4% Haavapaberipuit 19,69 36,7% -3,0% Küttepuit 19,89 3,2% 1,2% Keskmine 43,11 5,4% 17,5% Hakkpuit 3 31,37 5,9% 15,8% 3 Lõpplaohind Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 4

5 Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos 4 (allikas METLA) Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga märts 2014 (allikas METLA) Männipalk Kuusepalk Kasepalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Männipeenpalk Kuusepeenpalk Puiduhind /tm 57,6 56,92 46,36 29,13 30,11 30,02 35,39 35,42 Võrreldes 0,7% 1,0% -2,8% -3,0% -4,9% -2,4% -1,0% eelmise aasta sama ajaga Võrreldes 3 kuu taguse ajaga -1,1% -1,5% 1,0% -1,8% -3,6% -0,5% -3,0% -4,6% Küttepuidu hind tõusis taas tänavu aasta alguses üle 24 euro piiri ja on püsinud kuude lõikes vahemikus 24,41-24,26 eurot. Kvartalitaguse ajaga võrreldes tähendab see tagasihoidliku 1,1% kasvu. Möödunud aasta sama perioodiga võrreldes on kasv veelgi tagasihoidlikum (0,7%) (vt tabel 1, joonis 1 ja joonis 4). Riigimetsast müüdud küttepuit on kvartaliga kallinenud üle 3% ja aastaga pisut üle 1%. (vt tabel 2, 4 Hankintanhinnat (vahelaohinnad) Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 5

6 joonis 2 ja joonis 4). RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud küttepuidu hind möödunud kvartaliga muutunud ei ole (vt tabel 4). Riigimetsast raidmete varumise hind eratarbijale on 6,50 eurot kuupmeetri kohta (50,70 eur/ha) ja kännupakkude hind 9,90 eurot m³ kuupmeetri kohta (68,43 eur/ha), millele lisandub käibemaks. 5 TNS Emori hinnastatistika järgi on 3 m ümarküttepuidu hind kvartaliga kallinenud 8,3% ja aastaga 4,6%, makstes märtsis ,15 /tm (hind ilma käibemaksuta). Tabel 4. RMK Küttepuidu müügihinnad koos kohale toomisega (allikas RMK) Hind (1 tm * hind koos käibemaksuga) Küttepuidu liik 10 tm 24 tm Lehtpuuküttepuit 42,36 /m³ 32,52 /m³ Kuuse- ja männiküttepuit 44,76 /m³ 34,92 /m³ 5 Allikas: RMK Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 6

7 Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. TNS Emori hind on jaehind, RMKl vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil, KÜ Eramets lõpplaohind (allikas: EKI, TNS Emor, RMK) Lepahalgude hinnad on viimasel kvartalil odavnenud. Sellel on kindlasti oma mõju ka möödunud soojal talvel. Cade Group OÜ tegevdirektori Denis Kalesniku sõnul on soojal talvel küttepuude müük küll väiksem, kuid üleüldiselt ta siiski suurt vahet ei tunneta. «Tänu kallinenud küttehindadele elekter, gaas, diiselküte hakkab järjest rohkem inimesi tarbima biokütust ehk siis küttepuid, saepurubriketti või puu-graanuleid,» märkis Kalesnik. 6 TNS Emori statistika järgi on halgude hinnad siiski odavnenud. Kuivad lepahalud maksid koos käibemaksuga märtsis 42 /rm (-4,8%) ja märjad 6 Postimees , EMK Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 7

8 lepahalud 33,27 /rm (-0,4%). Aastataguse ajaga võrreldes on kuivad halud odavnenud ligi 3% ja märjad halud enam kui 2% (vt joonis 5). Hakkpuidu hind püsis TNS Emori statistika järgi eelmise aasta teises pooles stabiilselt tasemel 10,76 /pm³ aasta alguses aga hind kukkus 1,5 eurot, misjärel tõusis taas poole euro võrra ning jäi pidama märtsis tasemle 9,6 /pm³. Kvartalitaguse ajaga võrreldes tähendab see ligi 11% odavnemist ja aastataguse ajaga võrreldes koguni ligi 17%. RMK poolt müüdava hakke hind on seevastu kasvanud 7. Märtsis 2014 maksis tm haket 31,37 eurot, mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 11,28 eurot. Hinnakasv kvartaliga on ligi 6% ja aastaga ligi 16% (vt tabel 2). Saepuru hind on kuude lõikes küll pisut kõikunud, kuid märtsi lõpuks jäi ta ikkagi püsima detsembri tasemel (8,71 /pm³). Aastataguse ajaga võrreldes on hinnalangus 4,5% (vt joonis 6). Puidugraanulite keskmine hind püstitas märtsis taas uue hinnarekordi. Tonn puidugraanuleid maksis keskmiselt 208,71 eurot (sh käibemaks). Kvartaliga on hind kasvanud ligi üks protsent ja aastaga üle 4% (vt joonis 7). Ka puitbriketi hind püstitas märtsis taas uue hinnarekordi 171,1 /t, mis tähendab hinnakasvu viimase kvartaliga 1,2% ja aastaga 5,7%. Turbabrikett keskmine hind on samal ajal odavnenud, makstes märtsis126,16 /t (sh käibemaks). Kvartaliga on turbabrikett odavnenud 2% ja aastaga 1,3%. Puitbriketi tonni hind ületab turbabriketi tonni hinda ligi 45 euroga. Suurem hinnaerinevus on olnud hinnastatistika kogumise algusest, aastast, ainult kaks korda 2008.a esimeses pooles (vt joonis 8). 7 Alates a hakkas ka RMK oma hinnastatistikas hakkpuiduhinda näitama, teisendades puistekuupmeetrid koefitsiendiga 2,78 tihumeetriteks. Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 8

9 Joonis cm lahtiste lepa halupuude keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor) Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 9

10 Joonis 6. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind ilma käibemaksuta (allikas: EKI, TNS Emor) Joonis 7. Puidugraanuli keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor) Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 10

11 Joonis 8. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor) Gaasi- ja vedelkütuste turgu mõjutas märtsis kõige enam Ukrainast alguse saanud konflikt ida- ning läänemaailma vahel, mis tõi turgudele nii kiireid tõuse kui ka sama kiireid languseid. Gaasi hinna arvutamisel võetakse arvesse kolme komponenti: kerge ja raske kütteõli hinda maailmaturul ning Ameerika dollari kurssi euro suhtes. Kerge ja raske kütteõli hinnad tulenevad toornafta hinnast. Kõigi kolme vedelkütusega kaubeldakse dollarites, mistõttu on oluline jälgida ka euro-dollari suhet valuutaturgudel. Märtsikuu vältel jälgisid naftaturud pingsalt Ukrainas toimuvat. Vene-Ukraina konflikti eskaleerudes tõusis Euroopas kaubeldava Brenti toornafta hind kuu esimesel kauplemispäeval 3. märtsil enam kui kahe dollari võrra ning sulgus hinnaga 111,2 dollarit barrelist. Pärast Euroopa Liidu ning Ameerika Ühendriikide avaldust, et Ukrainas ei sekkuta sõjaliselt, keeras naftaturg langusteele, kukkudes kahe kauplemispäevaga alla 108 dollari. Sellest momendist alates muutus toornafta turg väga volatiilseks, tehes läbi nii kiireid languseid kui ka tõuse. Kui võrrelda puidu hinna konkurentsivõimet nafta hinnaga, siis eelkõige sõltub see nafta hinna tasemest, sest puidu hind on palju stabiilsem (väiksema volatiilsusega) aasta esimeses kvartalis oli keskmine nafta hind aasta neljanda kvartaliga võrreldes kõrgem ligi 3%. Samal ajavahemikul on pisut odavnenud ka dollar euro suhtes (0,8%) ja küttepuidu hind on pisut kallinenud. Nii on puidu konkurentsivõime nafta suhtes aasta esimese kvartalis võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga jäänud praktiliselt samale tasemele (+0,4%) (vt jooniseid 9 ja 10) 9. Puidu ja maagaasi hinnakonkurentsi vaadates võib ütelda, et see on viimasel aastal vähehaaval puidu suhtes halveneud aasta lõpuga võrreldes on puiduhinna konkuretsivõime gaasihinna osas vähehenud 1,3% (vt joonis 11). 8 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädala hindade alusel 9 Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 11

12 Joonis 9. Nafta hind (allikas Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 12

13 Joonis 10. Nafta ja puidu hinna võrdlus. Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikas: nafta hind puiduhind EMK hinnastatistika) Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 13

14 Joonis 11. Gaasi ja puidu hinna võrdlus energiasisalduse järgi (allikas: gaasi hind Eesti Gaas, puiduhind EMK hinnastatistika) Jätkuvalt tuleb uudiseid puidu kui biokütuse suuremast kasutusele võtust. Valdavalt puudutavad uudised uutest hakkpuidul tööle hakkavatest katlamajadest või kombijaamadest. Rakveres avati veebruaris uus koostootmisjaam, kohalikul puiduhakkel töötava jaama võimsuseks on 10 MW soojust ja 1MW elektrit. Soojusenergia suunatakse nii Rakvere piiritusetehase vajaduste kui ka Rakvere linna energiavajaduste rahuldamiseks. 10 Veebruari lõpus avas AS Eraküte uuendatud katlamaja ka Jõgeval. Uus katlamaja hakkab kallima maagaasi asemel kasutama hakkpuitu. Rekonstrueerimistööde käigus paigaldati katlamajja 6 MW võimsusega biokütusel töötav katel koos eelkolde ning abiseadmetega, ehitati biokütuse ladu ning korrastati katlamaja hoone ja territoorium. Uus biokatel katab Jõgeva linna kaugkütte baaskoormuse. 11 Juunis 2014 on kavas käivitada Põlvas hakkpuitu tarbiv 4 MW katel, mis katab kolmandiku linna soojavajadusest. 12 Ida-Virumaal, kus Eesti Energia lõpetas hakkpuidu kasutamise elektrienergia tootmiseks, pakub väikest leevendust Sillamäe soojuselektrijaamas hakkpuidu kasutamine. Neljast katlas, mis seni kasutasid põlevkivi, on üks 26 MW katel üle viidud hakkpuidule ja üks katel on kavas veel lähitulevikus lisaks puiduhakkele üle viia. Toormeks kasutatakse nii kohalikku metsahaket kui ka puidutööstuse jäätmeid. Lähedal asuv sadam võimaldab odavamat puidukütet ka kaugemalt tuua. 13 Lääne-Virumaa metsaomanikele on positiivseks uudiseks kindlasti Adven Eesti AS poolt Rakveres märtsi teises pooles avatud koostootmisjaam. Taastuval kütusel töötava koostootmisjaama elektriline võimsus on ligi 1MW, selle plaanitud rohelise 10 E , EMK 11 Postimees Online, , EMK 12 Koit , EMK 13 Äripäev , EMK Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 14

15 elektrienergia toodang on 6000 MWh aastas. Jaama soojuse tootmise osa alustas tööd juba eelmise aasta sügisel. See võimaldas Rakveres tõsta biokütuse osakaalu kaugküttesoojuse tootmisel üle 80%. 14 Võrumaal Järveres alustas märtsi lõpus tööd endise Järvere Karu saekaatri territooriumile rajatud kaasaegne pelletitehas. Tehase omaniku OÜ Warmestoni teatel alustati proovitootmisega ja tehase avamine jääb juuni lõppu. Tooraine on kavas varuda Lõuna-Eestist ja hetkel on juba jaama juures kolme kuu varu olemas. 15 Küttepuidu iseloomule vastavale puidule konkureerib ka plaaditööstus ning Pärnu Postimees vahendab uudist, kus Loode-Pärnu tööstuskülla on kavas rajada 30 miljonit eurot maksev puitlaastplaatide tehas. Ehitusega on kavas alustada tänavu suvel ja tehas peaks valmima aasta suveks. Uues tehases võiks tööd saada umbes 40 inimest. Plaaditehase algselt kavandatav tootmismaht on kuupmeetrit plaate aastas. Peamise sihtturuna nähakse Skandinaaviat. EAS otsustas ettevõtet rajavat Baltic Board Company OÜd toetada miljoni euroga. 16 AS Kohila Vineer annab teada, et kavandab vastavalt arengukavale tehase laiendamist, et hakata Kohilas ka vineeri tootma. Hetkel kasutab tehas aastas umbes tm Eesti päritolu kasepalki. Arengukava näeb ette, et Kohila tehas hakkab valmistama kasevineeri kolme kuni viie aasta pärast. Kogutoodanguks on planeeritud m³ vineeri aastas. 17 RMK nõukogu kinnitas RMK eelmise majandusaasta auditeeritud aruande, mille kohaselt oli RMK käive aastal 155 miljonit ja kasum 31,5 miljonit eurot. Kokku müüs RMK aastal 3,2 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali 140 miljoni euro eest. Lisaks müüs RMK hakkpuiduna 0,2 miljonit kuupmeetrit, kasvava metsa raieõigusena kuupmeetrit ja raidmetena 1600 kuupmeetrit puitu. Palgid moodustasid kogu möödunud aastasest müügimahust 40%, paberipuit 37%, küttepuit 17% ja hakkpuit 6%. 18 Heast eelmisest aastast annab teada ka Soome riigimetsade majandaja Metsähallitus aastal saavutati rekordiline kasum, 118,4 mln eurot. See tähendab aastaga võrreldes 3% ehk 3,3 mln suurust kasvu. Metsähallituse käive oli aastal 370 mln eurot, mis on aastaga võrreldes ligi 8 mln eurot vähem. Ümarpuidu müügimaht oli 6,06 mln m³, mis erisortimentide vahel jagunes enamvähem samas proportsioonis nagu aastal. 19 EUWID teatel on Saksamaa Tüüringi Liidumaal aastal raiemaht vähenenud. Enam-vähem samal tasemel püsinud kuuse, nulu ja ebatsuuga raiemaht, märgatavalt on vähenenud männi, lehise ja lehtpuude raie Adven Eesti AS Võrumaa Teataja , EMK 16 Pärnu Postimees , EMK 17 Raplamaa Sõnumid RMK Metsähallitus EUWID Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 15

16 Tänavune aasta on hästi alanud Rootsi saematerjali eksportijatele. Jaanuaris ületas see 6,6% eelmise aasta sama perioodi. Eriti tugevalt on eksport kasvanud Suurbritanniasse (ligi 19%) ja Aafrikasse (ligi 28%). Seevastu on ekspordi maht kahanenud Aasia suunal (ligi 7%), millest eriliselt tuleb välja tuua Jaapan, kuhu eksport on vähenenud koguni 21,6%. 21 Summaarselt on puidu eksport Euroopast Jaapanisse kasvanud aasta esimesel kuul 0,6%. Suurimad võitjad Jaapani turul on olnud Soome ja Rumeenia. Lisaks Rootsile on Jaapanis turgu märgatavalt kaotanud Austria saematerjali tootjad. 22 Pellervo Majandusuuringute Instituut (PTT) ennustab aastaks Soome saetööstusele okaspuusaematerjali 3-4% ekspordikasvu aastaks aga oodatakse 4-6% ekspordikasvu. Siseriiklikule saematerjali tarbimisele ennustatakse aastaks vaid 2% ja aastaks kuni 5% kasvu. 23 Soome sae- ja höövlimaterjalide tootjad on jaanuaris suutnud oma toodangu eksporti kasvatada võrreldes eelmise aastaga koguni 19%. Euroopasse on eksport kasvanud umbes 22% ja väljaspoole Euroopat 17%. Ekspordikasvule on aidanud kaasa eelkõige männipuidust toodete eksport, mis on kasvanud koguni 32%. Kuusesaematerjali eksport on kasvanud 11%, aga kuusest höövlitoodete eksport on koguni 10% vähenenud. 24 Saksamaa Puidutööstuse Liidu teatel oli jaanuaris 2014 saetööstustoodangu kasv ligi 10% suurem võrreldes eelmise aastaga ning aastalguse kasvu jätkunise suhtes ollakse optimistlikud. 25 Kanada saematerjali tootjad on esimese kvartaliga eksportinud Ameerika Ühendriikidesse u 6,3 mln tm saematerjali, mis on ligi 3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. 26 EUWID teatab, et Venemaa Sattistikaameti teatel on aasta esimeses kvartalis 5,1 mln m³, mis on 1,1 % enam kui eelmisel aastal samal ajal. 27 Austrias ollakse jätkuvalt mures kooreüraski kahjustuste pärast aastal registreeriti üle miljoni tm kahjustatud metsasid. Eelmise aastaga võrreldes oli kasv ligi viiendik. Tänavu ennustatakse probleemi jätkumist, sest varajane ja soe kevad võib ennustada koguni üraskite kolme põlvkonna teket. 28 Arusaadavalt suurendab see kahjustatud metsaosade raiet, tuues turule täiendavalt rohkem või vähem üraskite poolt kahjustatud okaspuupuitu. Kas see ka üldist raiemahtu tõstab näitab aeg. Igatahes teatab EUWID, et metsaomanikud ja saeveskid on kokkuleppinud okaspuupalkide hinna langetamises aasta teises kvartalis. Kuusepalgi hind langeb kuni 4 ja männipalgil kuni 2 tihumeetri kohta. 29 Ka Lääne-Saksamaal asuvast Põhja-Reini-Vestfaali Liidumaalt tuli teade, et kuusepalgi kokkuostuhinnad vähenevad 2-3 eurot tihumeetri kohta EUWID EUWID EUWID EUWID EUWID EUWID EUWID EUWID EUWID EUWID Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 16

17 Positiivne uudis tuli Metsa Groupilt, mis oma börsiteates teatas, et kavatseb oma gruppi kuuluva ettevõtte Metsa Fibre kaudu investeerida uude tselluloositehase rajamisse. Tehase asukohaks on valitud Äänekoski, mis jääb Helsingist pisut enam kui 300 km kaugusele põhja. Tehas peaks toodangut hakkama andma aastal ja tema tootmismahuks on kavandatud 1,3 mln tonni tselluloosi. Tooraineks on kavandatud kasutada nii okaspuu-, kui ka kasepaberipuitu. Tehas suurendab Soomes paberipuidu tarbimist umbes 4 mln tm võrra. Säästliku raietegevuse korral võib Soomes kasvatada okaspuupaberipuidu raiet 7 mln tm võrra ja kasepaberipuidu raiet 4 mln tm võrra. Tehaseks vajaminev puit on kavas valdavalt Soomest varuda. 31 Uue valitsuse koalitsioonilepe mõjutab ka ühte või teistpidi puiduhindasid, kui leppest kinni peetakse. 20. märtsil allakirjutatud koalitsioonileppe järgi ei taastata Eesti Energiale taastuvenergia toetuste maksmist puidupõletamisele põlevkivikateldes ei taastata. See tähendab, et vähemalt tänavu märgatavat kasvu väheväärtuslikule metsa(puidu)hakkele ei teki. Samuti pole põhjust loota, et taastatakse erimärgistatud kütuse kasutamine metsavarumisel. Kindlasti mõjub metsaomanike rahakotile positiivselt koalitsiooni lubadus vähendada autotranspordil täismassi piiranguid. 32 Globaalne majandus jätkas märtsis rahulikku tõusu. Äriaktiivsus kiirenes teenindavates sektorites ning aeglustus mõnevõrra tööstussektoris. Negatiivse märgina aeglustus uute tellimuste kasv 9 kuu madalaimale tasemele ning pooleliolevate tööde maht pöördus langusesse. Geograafiliselt oli pilt sarnane eelnevatele kuudele: arenenud majandused (USA, Jaapan, Euroala) on veduriks ja arenevad majandused (Hiina, Venemaa, Brasiilia) piduriks. Eesti ettevõtjatele on peamiseks ohuks Venemaa nõrgenev majandus ning majandussentimendi langus Skandinaavias. 33 Mida oodata lähitulevikus Eesti puiduturul? Töösturid ei oota suurt käibekasvu. Väiketööstusettevõtted plaanivad selleks aastaks suuremat käibekasvu kui suured, üleüldiselt on aga töösturite ootus müügitulu suurendada langenud, selgub Swedbanki uuringust. Kõige pessimistlikum on seis ehitussektoris, kus müügitulu loodab kasvatada vaid 57% ettevõtjaist. See on selgitatav teadaoleva tellimuste mahu langusega, mis teeb ootused üsna madalaks. Ka muus töötlevas tööstuses (elektroonika, elektriseadmed, trükk, mööbel, tekstiil) on ettevõtjad pigem ettevaatlikud kasvu plaanib 59%. Kõige paremini paistab minevat puidutööstusel, kus aasta-aastalt on kasvanud käibekasvu ootavate ettevõtete hulk. Tänavu oli neid 76%. 34 Küttepuude müüjad tõdevad, et soe talv mõjutab nende müüginumbreid tuntavalt, kuid see ei pruugi avalduda kohe, sest enamjaolt varub kohalik tarbija oma küttepuud kevadel-suvel. Nõnda on praeguse sooja talve mõju võimalik kõige täpsemalt hinnata eeloleva suvise perioodi lõppedes. Positiivseid märke hakkpuidu nõudluse kasvuks on, kuid ilmselgelt on need ebapiisavad hinna oluliseks kasvatamiseks. Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Ott Otsmann tõdes, et kuigi külma oli talvel napilt, jõuti selle lühikese ajaga siiski arvestatav kogus puitu metsast välja tuua ja esialgu pole toorme nappust 31 Metsä Group SDE, ERE 33 Civitta Äripäev Online Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 17

18 näha. Eelmisel aastal sektori müügimahud ja ekspordimaht kasvas keskmiselt 10 protsenti. Kui käesolevat aastat mõelda, siis talv avaldab mõju, aga samas turgusid peetakse praegu pigem heaks. Nõudlus on olemas ja loodetavasti käesoleva aasta kasv võiks jääda samadesse piiridesse ehk umbes 10 protsendi juurde, selgitas Otsman. 35 Puukeskuse juhi Atso Matsalu hinnangul saematerjali hind tõuseb, sest nõudmine ületab pakkumist. 36 Kokkuvõtvalt võiks tõdeda, et mida kallim sortiment, seda paremini olemasolev hinnatase peaks püsima. Kasutatud lühendid: EKI Eesti Konjunktuuriinstituut EMK SA Erametsakeskus EMPL Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ERE Eesti Reformierakond EUWID Europäischer Wirtschaftsdienst KÜ - keskühistu METLA Metsäntutkimuslaitos OP okaspuit pm³ - puistekuupmeeter rm - ruumimeeter RMK Riigimetsa Majandamise Keskus SDE Sotsiaaldemokraatlik Erakond Tm tihumeeter (võrdub m³ga) 35 ERR , EMK 36 Äripäev, tööstusuudised Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 18