KEELEKONTAKT VÕI KEELESISENE ARENG? Riho Grünthal 24.3.2007 Spring School on Grammaticalization and Typology, Rakvere
Läänemeresoome keeleala ja kontaktid naaberkeeltega saami rootsi vene läti saksa
Läänemeresoome keeleala ja kontaktid naaberkeeltega KA SWE FI LU GER EEN ING VO VE LI EES RUS LAT
Läänemeresoome keelte omavahelised kontaktid FiN FiMB KaN FiSB FiSa KaS EeI FiSW FiHä EeCo EeNE EeW EeC EeE FiHäSE FiSE Ing Vot LuN KaOl LuS VeN VeM VeS LiK LiS EeT EeM EeV EeSt
Keelekontaktid Ingerimaal FiSE EeCo EeNE IngL IngS VotW IngH VotE IngO VotK RUS
Keelekontaktist tulenevad muutused Keelekontaktide äratundmise abil on võimalik keelte vahelisi sarnasusi ära seletada. Üldiselt arvatakse, et kõike on võimalik teisest keelest laenata. Ometi on keelekontaktist tulenevatel muutustel sisemine hierarhia: kõik kategooriad ei allu ühtlasi võõrkeelte mõjule. Võib arvata, et keelte vahelist grammatilist laenamist mõjutavad tüpoloogilised erinevused.
Keelekontaktist tulenevad muutused Fonoloogia Sõnavara Partiklid Grammatiline sõnavara Kinnismorfeemid Grammatilised kategooriad. Intensiivse keelekontakti tulemusena võivad tekkida uued grammatilised kategooriad. Teatud juhtudel on võimalik kompenseerida keeles tekkinud grammatilisi lünki. Sõnajärjekord
Keelekontaktide universaalid Mitteleksikaalne laenamine on võimalik ainult kui ühest ja samast keelest on saadud ka leksikaalseid laene. Kinnismorfeemide (nt käände- ja pöördlõpud) laenamise tingimuseks on vabade morfeemide laenamine. (Campbell & Harris 1995: 131) Grammatikaalseid morfeeme laenatakse ainult kui laenatakse ka derivatsionimorfeeme. Grammatilist sõna võib laenata ainult sel tingimusel, et sõna süntaktiline positsioon säilib.
Keelekontaktist tekkinud muutuste hierarhia substantiivid > muud sõnad > sufiksid > käänd- ja pöördkonnad substantiivid > verbid > adjektiivid > adverbid, prepositsioonid, interjektsioonid sõnad (function word) > afiksid > flektiivsed vormid (tüpoloogiline hierarhia) (Field 2001: 35 39)
Keelekontaktide mõju läänemeresoome keeltes Vene laensõnad eesti keeles (Must 2000: 581) substantiivid verbid adjektiivid adverbid partiklid 81,5% 10% 4% 2,5% 2%
Keelekontaktide mõju läänemeresoome keeltes Läti laensõnad liivi keeles (Suhonen 1973: 77) substantiivid verbid adjektiivid adverbid 63% 26% 9% 2%
Keelekontakti mõju ajaleheuudises Öljymarkkinoille on syntymässä maailman neljänneksi suurin öljyyhtiö, jos ranskalais-belgialainen TotalFina onnistuu valtaamaan ranskalaisen Elf Aquitainen. Elf Aquitane on toistaiseksi pysynyt öljyalalla tapahtuneiden fuusioiden ulkopuolella. Ranskan valtiolla on vielä veto-oikeus Elfin omistuksessa tapahtuviin muutoksiin. 1 [<skand + <skand] FU FU 2 [FU + FU] FU lms [<skand + 3 neol<fu] FU [<skand + inter] 4 prop der<fu der<skand 5 der<skand prop 6 prop FU der<fu FU 7 [<skand + FU] lms angl/intern 8 [FU + FU] 9 <skand der<skand FU balt 10[inter + der<fu] prop der<fu 11FU der<fu
Keelekontakti mõju ajaleheuudises Öljymarkkinoille on syntymässä maailman neljänneksi suurin öljyyhtiö, jos ranskalais-belgialainen TotalFina onnistuu valtaamaan ranskalaisen Elf Aquitainen. Elf Aquitane on toistaiseksi pysynyt öljyalalla tapahtuneiden fuusioiden ulkopuolella. Ranskan valtiolla on vielä veto-oikeus Elfin omistuksessa tapahtuviin muutoksiin. 1 num + cx px nv + cx 2 cx derx + cx derx 3 ø ø ø 4 ø derx + px nv + cx 5 cx cx ø 6 ø px derx + cx nv 7 cx nv + num + cx num + cx 8 cx 9 cx cx px ø 10derx cx derx cx 11nv + num + cx derx + num + cx
Ingerimaa keelekontaktid: laensõnad Suomest ko tulima tagas siis kuka enää ei sanonut munat siis oli perunat. Ja nyt on perunat aina. ja niil perunoil oli niim paljoi nimiä et, Leningraadin puoles oli omena, siin oli siis, nii ja karttulit ja mitkä nimet sielä eij ole, ja, potatit ja nii kaikellaisii nimiä. (Savijärvi & Savijärvi 1999: 41)
Vene mõju karjala keeles (1a) Meil ol'i trudno t'ietta. (1b) Nam bylo trudno znat'. (1c) Meil ol'i d'ügei t'iedeä. (1d) Meidän oli vaikea tietää.
Vene mõju karjala keeles (2a) Hüvä naal'nikka dolžen kaikki tiedeä. (2b) Skolašša lapšet dolžen olla eänetti. (2c) Horošij naal'nik dolžen vs'o znat'. (2d) Ministerstvo pereved'i miuda, to jest', mie dolžna ol'in roodoo Tatoorijaš. (2e) Toižel'e puol'ee, mie muiššan, dolžen olla kakš taluo.
Koodivahetus vepsa keeles (3) n'etsid posle grazdanskoi voin ol'iba sadud vintofkad (*posle voiny) (4) edahampäi houdad n'agutas lumes, houdad. ninga los'id naverno oma (5) mur'g'nan ku prigotovib, sid' lehmid' pid'ab jotta (6) iks' priha vändab garmolihe
Koodivahetus vepsa keeles Hän mahtab po-vepsskij, a pagizhem bol'she po-russkij. Minä sanon hänele po-vepsskij, no hän vsjorovno otvechaib porusskij. Muite mahtab. Lugeb ka chomin diki. Sinun Kodiman ka mina käskin lugda. Hän necen bukvarin siloi po-vepsskij izuchi. Potom jo russkijan. Hänel pät let oli.
Lõunavepsa prolatiiv-komitatiivi areng (7a) Vesi poistuu putkea myöten. (7b) Talo paloi perustuksiaan myöten. (7c) Hänellä on aina onni myötä. (7d) Laps roomab mööda põrandat. ~ Laps roomab põrandat mööda.
Lõunavepsa prolatiiv-komitatiivi areng (8a) VeP Hö tul'dhe sildad möto. (8b) VeP Ninka mäb äipäjan dorogad möto. (8c) VeK Ajab surt t'edme hänele g'äl'ghe mužikain'e.
Lõunavepsa prolatiiv-komitatiivi areng (8d) VeL astubad ber'ogamu-se (8e) VeL möst nügüd ouda kedamu (8f) VeL nakus mužikd' om koirmu da oružimu
Lõunavepsa prolatiiv-komitatiivi areng (9a) Ven Ja pišu karandašom. (9b) Ven Ja dolgo razgovarival s prepodavatelem. (9c) Ven Kakoj dorogoj mne idti? Idti beregom.
Kirjandus Aikhenvald, A. Y. & R.M.V. Dixon (eds.) 2001a: Areal Diffusion and Genetic Inheritance. Problems in Comparative Linguistics. Oxford University Press. Campbell, L. & A. C. Harris 1995: Historical syntax in cross-linguistic perspective. Cambridge studies in linguistics 74. Cambridge University Press, Cambridge. Clyne, M. 2003: Dynamics of Language Contact. Cambridge University Press, Cambridge. Field, F. W. 2002: Linguistic Borrowing in Bilingual Contexts. John Benjamins, Amsterdam/Philadelphia. Heine, B. & T. Kuteva 2005: Language contact and grammatical change. New York : Cambridge University Press. Must, M. 2000: Vene laensõnad eesti murretes. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn. Sarhimaa, A. 1999: Syntactic transfer, contact-induced change, and the evolution of bilingual mixed codes: focus on Karelian-Russian language alternation. Studia Fennica Linguistica 9. SKS, Helsinki. Sarhimaa, A. 2000: Neighbours getting together in Karelia. J. Laakso (ed.), Facing Finnic. Some challenges to historical and contact linguistics. Castrenianumin toimitteita 59. Helsinki. 185 209. Savijärvi, I. & M. Savijärvi 1999: Language contacts in Ingrian Finnish. Ingrians and neighbours. Focus on the eastern Baltic Sea region. Ed. by M. Teinonen & T. J. Virtanen. Studia Fennica Ethnologica 5. SKS, Helsinki. 23 47. Suhonen, S. 1973: Die jungen lettischen Lehnwörter im Livischen. MSFOu 154. Helsinki.