Sissejuhatus soome-ugri soouuringutesse. 4. Soouuringutest ja (soome-ugri) keeleteadusest

Transkriptio

1 Sissejuhatus soome-ugri soouuringutesse 4. Soouuringutest ja (soome-ugri) keeleteadusest

2 Küsimused Keeleteadus: teaduse sotsioloogia ja ajalugu Ideoloogiad, keelepoliitika, keelesotsioloogia Keelekasutus: naiste/meeste keel? Soo ilmnemine keele süsteemis ja struktuuris Keele kirjeldamine: sugu sõnaraamatutes, grammatikates jne.

3 Julie Wichmann (s. Hermann Júlia, ) Etnoloog Antal Hermanni tütar, fennougrist Yrjö Wichmanni abikaasa, etnograaf, tõlkija Beiträge zur Ethnographie der Tscheremissen (1913)»Kyökki- l. uuniosastossa Julie koko aamupäivän yleensä kirjavapukuisen tšeremissiakan kanssa häärää, sillä nyt hän itse laittaa kaikki ruuat, vieläpä mainion hyvin. [...] Itse Julie mielellään puuhaa, koska liikkeelläolo on hänelle erittäin terveellistä. [...] Hänen suomen kielen opintonsa käyvät täällä hitaammin, koska ruoanlaittopuuhat vievät paljon aikaa. Hänen kansatieteelliset opintonsa (naisten puvuista ym.) käyvät täällä helpommin, kun asumme tšeremissiläisessä perheessä.» (Yrjö Wichmann, Matkamuistiinpanoja)

4 Esimesed naised soome-ugri keeleteaduses Ungari: Irén N. Sebestyén ( ), Edit Vértes ( )... Soome: Eeva Kangasmaa-Minn (1919 )... Finnisch-Ugrische Forschungen: esimene soome-ugri teemaga kirjutis naise sulest (Edit Vértes) alles 1962!

5 Naised ungari antifennougristlikus liikumises? Ida Bobula ( ): ajaloolane, dotsent, pärast sõda USA-s tegeles pseudokeeleteadusega (ungari-sumeri keelesugulus) Naised antifennougrismiga seotud konservatiivsetes liikumistes (Pető Andrea, Napasszonyok és holdkisasszonyok: a mai magyar konzervatív női politizálás alaktana)?

6 Kas fennougristika on meeste teadus? rahvusromantika patriarhaalne pärand mehed rahvuse esindajatena fennougristika rahvusliku mineviku ehitajana romantika teadlase-kultus kas võrdlev-ajaloolise keeleteaduse ideoloogia on patriarhaalne?

7 Lauri Hakulinen 1963:»Eräs ranskalainen luonnontieteilijä-professori on kerran lennokkaasti lausunut virkaveljilleen: Ainoa tehtävämme oikeastaan on johdattaa ylioppilas omakohtaisesti kokemaan luomisen syvää liikutusta. [...] Enpä ihmettele, jos hieman parkkiintuneet veljemme Öhmann, Reuter, Mustanoja ja Thors tällaisen pateettisen lausuman kuullessaan vetäisivät suunsa skeptiseen hymyyn. Ymmärrämme hyvin, että kun he kukin astuvat feminiinisen jättiläisauditorionsa eteen, he näkevät kiharatukkaisten kuulijoidensa silmissä syvän tieteeseen innostuneisuuden asemesta useimmiten hehkumassa halun päästä mahdollisimman pian neuvomaan Suomen kansalle käytännön saksaa, englantia, ruotsia. Eikä Pertti Virtarannankaan 80-prosenttisesti naisvaltainen kuulijakunta tarjonne juuri toisenlaisia näkymiä: koululehtorin vihreä oksa väikkyy sielläkin toiveiden ainoana voiton laakerina.»

8

9 Naiste nurgad? Folkloristika: naiste päralt on naiste ja laste folkloor, mikrofolkloor (vanasõnad, mõistatused) jne. Keelekorraldus: Kodin sanasto (Lilli Lilius & Ilmi Hallstén 1896) naised koduse keele loojatena Praktilise eesmärgiga rahvusfiloloogiad vs. teaduslik fennougristika?

10 Küsimused Kas teoreetiline keeleteadus (nagu ka loodusteadus) on meeste päralt, sest objekt on suprahumaanne, soost sõltumatu, naiste nurki ei ole? domineeriv maskuliinsus (patriarhaalne perspektiiv) on positivistlikku teadusesse sisse ehitatud? Rahvuslike (ideoloogia, poliitika) ja teaduslike (teooria, filosoofia) tegurite suhted?

11 Naised ja keele valik Naised on konservatiivsemad keelekasutajad, suunduvad avaliku prestiiži poole (talking like a lady)? Põhja-Rootsi Tornedali poisid arvasid, et nalja heitma peab soome keeles, flirtima aga rootsi keeles Keele päästjad ja hoidjad (emad, vanaemad, õpetajad, kirjanikud) või reeturid (noored naised, kes eelistavad enamusrahvusest mehi)?... women are continually called on to establish their authenticity (P. Eckert)

12 Naiste keel meeste keel? Stereotüüpiad naiste keelest naised on osavamad, nüansikamad keele kasutajad (kuid päris keelegeeniused on mehed...) naiste eesmärgid on sotsiaalsed (faatiline kommunikatsioon), rääkimine rääkimise pärast naiste keeles on rohkem interaktsiooni tunnuseid, rohkem ebakindluse väljendamist naiste prosoodia ja žestid on värvikamad on olemas tüüpilised naiste (ning meeste) sõnad ja väljendid naistel ja meestel on mõnikord isegi raske üksteisest aru saada (Deborah Tannen, You just don t understand)

13 Naiste/meeste keel? (2) Kas stereotüüpiad tõepoolest vastavad tõele? vastavad tõele ka väljaspool (lääne)euroopa-põhja-ameerika kultuuri? ei seletu teiste teguritega (nt. võim)? on psühholoogilise (või bioloogilise) tagapõhjaga mitte teadlik doing gender- performants?

14 Soome kõnekeele joontest (H. Mantila, Virittäjä 2004) maalt, negatiivne meessoost aus, ehtne nt. lehemä, mennee, piä maalt, positiivne aus, aktiivne, modernne, naissoost nt. mie, sie neutraalne, üldkõnekeel nt. ne menee, yks korrektne, haritud nt. lähden, metsä, punainen (pea)linnast, noor, naissoost nt. kauheitø ihmisii Sotsiolingvistilised markerid on vabalt kombineeritavad murdeidentiteet konstrueeritakse

15 Sugu keeles Grammatiline sugu puudub (nt. soome-ugri keeled, türgi,?inglise) klassifikaatorid (nt. hiina keel) on (nt ladina, vene, saksa); mitte tingimata bioloogilise või sotsiaalse naine/mees jaotuse järgi Leksikaalne sugu (nt ema, poeg, täkk) Peidetud sugu false generics soo ilmnemine süsteemis (nt sõnavara struktuur)

16 Grammatiline sugu kongruents (elle est belle, она красивая) iisl. Óli og Elsa eru ung Ó. (m) ja E. (f) on noored (n.pl.) pronominalisatsioon (Wer hat sein/?ihr Fahrrad vor der Tür gelassen? Кто пришел/*пришла?) soosüsteemi struktuur: maskuliinne on prioriseeritud või default-kategooria? kompleksne suhe ühiskondliku soosüsteemiga (der Hochmut, der Übermut die Armut, die Demut)

17 Sõnavara Tuletuse asümmeetriad markeeritud naissugu: laulja > lauljanna (Hebamme > Geburtshelfer, lentoemäntä > stuertti) naissoo tuletusafiksidel on ka teised funktsioonid (prants. moissonneur viljalõikaja moissonneuse kombain ; poola dyplomat dyplomatka portfell ; sm venakko venelanna haulikko haavlipüss...) Naissugu ei ole üldistatav (kõik lauljad vs kõik lauljannad)? hyvä jätkä hea kutt, maaherra maakonnavanem praegu ka naiste kohta ämmä vanaeit, neiti preili = argpüks, naiselik, pehme, virisev mees naissoost tuletiste leksikaliseerumine

18 Sõnavara (2) Pejoratsioon: cleaning lady vs. *cleaning lord; Frau valitsejanna > naine Amelioratsioon: queen naine > kuninganna ; mansi naj daam, jumalanna, tuli?~ naine Meesperspektiiv: härra vs. proua / preili Üldisem semantika kõrgem frekvents

19 Mitte ainult sõnavalik Daily Telegraph (Cameron 1998): A man who suffered head injuries when attacked by two men who broke into his home in Beckenham, Kent, early yesterday, was pinned down on the bed by intruders who took it in turns to rape his wife. Liisa Tainio paarisuhte-käsiraamatute keelest: mees subjektina (Kuidas näeb mees naist? / Mees naise pilguga) üldistamine: juhuslikud naised mitmuses kategooriline mees ainsuses järjekord: mees-naine (erand: ema - isa - laps) fokalisatsioon: mehe vaatenurk

20 Seksism keele struktuuris Jari Sivonen (1988): soome ajalehekeeles kasutatakse lausetes, kus aspekt (sihitise kääne) sõltub verbi valikust, seoses naissoost subjektiga märksa rohkem verbe, mis nõuavad imperfektiivset aspekti (Hän pilkkasi äveriään näköistä rouvaa...)

21 Keele kirjeldamine Sugu sõnaraamatutes NS (Siiroinen 1988): Äitiys on naisen luonnollisin ja kallisarvoisin tehtävä Isyyden toteamisessa verikoe on suurena apuna Sugu grammatikates C. Hasselblatti saksakeelne eesti grammatika (1992): naissoost tõlked (nt arst > Ärztin, 43 N/49 M) P. Alvre märgib oma arvustuses, et tõlgetes on eelistatud naissugu K. Ross: Kas naine vaibus mõtteisse kõlab niisama neutraalselt kui mees vaibus mõtteisse?

22 Kas keel või ühiskond? A. Niemikorpi: Kas nt meessoost sõnade suurem frekvents pole lihtsalt samasugune tõik kui see, et keskmine mees on naisest suurem? D. Cameron: In the mouths of sexists, any kind of language can be sexist. Antiseksistlikku keelekorraldust on siiski vaja: geneeriline meessugu teeb mehest inimese prototüübi, naisest erandi nt naiste elukutsenimetused normaliseerivad segregatsiooni