ELEKTRIPROJEKTEERIMISE KÄSIRAAMAT

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "ELEKTRIPROJEKTEERIMISE KÄSIRAAMAT"

Transkriptio

1 ELEKTRIPROJEKTEERIMISE KÄSIRAAMAT 1

2 Käeslev õppematerjal n tõlgitud ja khandatud Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia ja sellest tuleneva rakenduskava Inimressursi arendamine alusel pririteetse suuna Elukestev õpe meetme Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine prgrammi Kutsehariduse sisuline arendamine raames. Originaali pealkiri: SÄHKÖSUUNNITTELUN KÄSIKIRJA, Nevttelevat Sähkösuunnittelijat NSS ry ( Sumen Sähkö- ja teleurakitsijaliitt ry ( ISBN , ESPOO 2004 Originaali autrid ja kstajad: Ist Auti, Insener, Sähköinf Oy (sa 5.4.3) Pirkk Harsia, Tehnikalitsentsiaat, Tampereen ammatikrkeakulu (sad 1-5.6, , 6-9) Markku Leskinen, Insener (sad ) Velj Piikkilä, Diplmeeritud insener, Tampereen ammatikrkeakulu (sad 10.1 ja ) Pekka Savuja, Insener, Sähkötekniikka Kari Siren Oy (sad 5.7) Esk Välimäki, Insener, Nevttelevat Sähkösuunnittelijat NSS ry (sad 11.1 ja 11.2) Pirkk Harsia, Tehnikalitsentsiaat, Tampereen ammatikrkeakulu (Originaali peatimetaja) Arja Metsikkö (Originaali timetus ja kujundus) Tõlge eesti keelde: Madis Lehtla, PhD, Tallinna Tehnikaülikl, 2011 Retsensent: Margus Leste, Cntactus AS Testus: Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL) Õppematerjali eesti keelse versini (varaline) autriõigus kuulub Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsinikeskusele aastani 2018 (kaasa arvatud). ISBN Selle õppematerjali tõlkimist ja khandamist tetas Eurpa Liit 2

3 LUGEJALE See raamat n esimene kinnistute elektriprjekteerimisprtsessi käsitlev tes. Elektriprjekteerimise kultuuri ja prjekteerimistavasid kirjeldavad tesed ple varem lnud kättesaadavad. Elektriprjekteerimise tase n praktikas sageli ebaühtlane, see makrda mõjutab elektrivarustuse testuse lõpptulemust, mistõttu sageli ei saavutata hutuse ja tõhususe seisukhalt vastuvõetavaid ja svitud lahendusi. Raamatus keskendutakse elektriprjekteerimise prtsessi kirjeldamisele hne ehitusprjektis ja elektriprjekteerimise tähtsusele kinnisvara elutsükli eri etappides. Prjekteerimisega luuakse tegevusest ja ülesannetest tervikpilt, mis n vajalik enne, kui kasutaja saab ma valdusesse tegevuskeskknnas timivad elektrtehnilise süsteemi terviksad. Kirjeldatud prtsess n laiem kui mõne elektriprjekteerija üksik tööülesanne. Elu n mitmel krral näidanud, et inseneride klitamisel ei õnnestu edasi anda prjekteerimistegevuseks vajalikke põhiskusi. Seda nii tehniliste lahenduste kui eriti prjektijuhtimise sas. Oluliseks põhjuseks peetakse hariduse rientatsini teistele teadmistele ja vastava skusteabe puudumist. Prjekteerimisala tegutseb siiani traditsinilisel õpipiss-sell-meister-põhimõttel, tegutsemismallid n valdavalt äriühingupõhised. Elektriprjekteerimise käsiraamat n mõeldud õppematerjaliks elektrtehnilistel erialadel õppijatele ja õppima asujatele ning käsiraamatuks elektriprjekteerimise alal tegevatele isikutele skuste arendamiseks. Lisaks n see teabeallikaks elektrisektris ja sektrist väljaspl tegutsevatele huvigruppidele elektriprjekteerimise prtsessi khta. Kgenud prjekteerijale võib lla raske avastada ma tegevuses prtsessi eri etappe ja eri saliste rlle ning nende esitamine võib tunduda liialt tereetilisena. Sektris alles tööd alustavale isikule n siiski luline kirjeldada, kuidas prjekti eri etappides timitakse ja millised n antud töö ülesanded ja vastutus. Raamat püüab aidata kaasa elektriprjekteerimise väärtustamisele ning parandada elektriprjekteerijate ja elektritöövõtjate prjekteerimisalaseid teadmisi. See võimaldab eri etappide ettevõtjate paremat üksteisemõistmist. Raamat kirjeldab erinevate saplte rlli ja vastutust tsustamisprtsessis. Ta uurib elektriprjekteerimise prtsessi terviklikult ja võimalusi pakkudes. Raamat annab pildi prtsessi tähtsusest ja mõjust prjekteerimisbjekti kasutatavusele ning majanduslikule plele. Raamat rõhutab elektriprjekteerija rlli elektriliste süsteemide prjekteerimisprtsessi eksperdina ning tnitab elektriprjekteerija ja kliendi vahelise usalduse tähtsust, samuti prjekteerija rlli tellija esindajana, juhtijana ning abina tsustamisel. Mitmekülgselt kirjeldatakse prjekteerimise kriteeriumeid ja prjekteerimise hinna mdustumist, unustamata elektriprjekteerija eetilisi väärtusi. Raamatus antakse lugejatele teavet prjekteerimisprtsessi eri etappidest, timimiskeskknnast, saplte rllidest ja khustustest. Raamatu eesmärk n tõsta esile elektriprjekteerimise kui prtsessi väärtuslmet, sest see annab pidevalt võimalusi kasutada lvust ja teadmisi nii suurtes kui ka väikestes lahendustes. Samuti peaks see aitama antud kutseala töötajatel ma tööd senisest enam väärtustada, mis n eelduseks teiste alade töötajate plse austuse suurenemisele. Raamatu alguses kirjeldatakse ehitise elutsüklit ning selle ehitamise ja kasutamisega setud sapli. Seejärel kirjeldatakse ehitusprjekti sapli ja testamisviise. Tegelikust elektriprjekteerimisest käsitletakse prjekteerimisprtsessi etappe, 3

4 prjekteerimise lähtetingimusi, kvaliteeti ja prjekteerimistööde hindamist. Raamatu lõpus n käsitletud prjekteerimisega setud eriteemasid. Aja ning ressursside nappuse tõttu plnud raamatusse võimalik lisada näiteid ja kõikide kirjeldatud etappide dkumente. Raamatus tdud materjali edasiarendamisel svitakse nimetatud näited teha elektrnilisel kujul. Lähtematerjalina n kasutatud hnestamise (ehitustööde tellimisega), ehitamise ja elektripaigaldiste valdknnaga setud uusimat kirjandust, intervjuusid ja kõnealuse sektri ettevõtete sisedkumente. Käsikirja tekste n kirjutanud Pirkk Harsia (Tampere Kutsekõrgkl), Pekka Savuja (Sähkötekniikka Karl Siren OY), Veij Piikkilä (Tampere Kutsekõrgkl), Ist Auti (Sähköinf OY) ja Esk Välimäki (NSS OY). Väärtuslikke seisukhti n intervjuudes käsikirja jaks andnud Kari Kaleva (Instst Olf Granlund OY), Juhani Jauhiainen (Tampereen Sähkösuunnittelu OY), Eer Nuutinen (SRV yhtiöt OY), Pirj Kemppi (JPTerast OY), Kari Nyman (Kanmanc OY), Pekka Karvu (Kr-net OY) ja Matti Kiiskinen (SKOL ry). Raamatu sisu ja käsikirja timetamisel salesid Pirj Kemppi (JP-Terast Oy), Jukka Vierrs (HKR-rakennuttaja), Pentti Lausam, Sinikka Hieta-Wilkman (Sähköinf Oy) ja Markku Leskinen (Sähköinf OY). Lisaks n käsikirja jaks arvamusi küsitud järgmistelt isikutelt: Pertti Mantsinen (Sähköinstst Leinnen & Mantsinen Oy), Sepp Puhakka (Sähkökuva Oy), Leif Virtanen (Instst Lausam Oy), Raim YIä-Sulkava (Sähköinstst YIä-Sulkava Ky), Kari Kaleva (Instst Olf Granlund Oy). Erilist tänu väärib emeriitelektriprjekteerija Reij Tähtinen, kes n aastakümnete jksul pidevalt rõhutanud vajadust elektriprjekteerimise raamatu järele. Kirjutamisprtsessi käigus sai vähemalt peatimetajale selgeks see, miks sellist raamatut ple varem tehtud. Valdknnas n mitmeid eri seisukhti "õige" elektriprjekteerimise khta. Tegevuspõhimõtted n ettevõttepõhised ja ma prjekteerimisprtsessi ei svita avalikult kirjeldada. Käeslev raamat aitab ldetavasti luua ühtse arusaama sellest, missugust ühist töökultuuri võiks valdknnas edasi arendada. Käesleva töö peamine eesmärk n saada tegevusalale entusiastlikke ja mtiveeritud nri prjekteerijaid, kellel n eelarvamustevaba suhtumine ning siiras sv ma valdknda edasi arendada. Me ldame, et raamat annab lugejale uusi vaatenurki ja aitab elektriprjekteerimist väärtustada ning tõsta eriala staatust. Raamat ei anna ühte õiget mudelit või lahendust, nagu seda prjekteerimisel tavaliselt plegi. Ldetavasti saab siit siiski perspektiive ja ideid lähenemisviiside arendamiseks. Eelkõige ldame, et see raamat aitab kaasa kitsamalt hne elektriliste tehnsüsteemide või laiemalt elektrilise hnetehnika ja sellega setud elektriprjekteerimistööde muutumisele maette töövaldknnaks, mis väärib hariduse mandamist nii praegu kui ka tulevikus. Elektriprjekteerijate nõustamisühing NSS Sme elektri- ja telekmmunikatsini ettevõtjate liit 4

5 SISUKORD SISUKORD ELEKTRIPROJEKTEERIMINE Ehitiste elektriprjekteerimine Hnetehnika rahvamajanduses Mõisted Kirjandus KINNISTU ELUTSÜKKEL Uusehitus Kinnisvara ülalpidamine Seisukrra hindamine ja uurimine Olemasleva kinnistuga setud ehitusprjektid Hne elutsüklimajandus Elutsüklikulud Kkkuvõte Mõisted Kirjandus HOONE TEHNOSÜSTEEMID Tehnsüsteemide tervik ja hnetehnika Hne elektrilised süsteemid Elektriseadmete, -süsteemide ja -tööde liigitusnimistu Kirjandus KINNISTU PROJEKTEERIMINE JA EHITUS Ehitusprjekt Ehitusprjekti sapled Omanik Kasutaja Tellija Prjekti juhtija Prjekteerijad Testajad Materjalide tarnijad Ametiasutused Ehitusprjekteerimine Prjekteerimistööde hange Prjekteerimiseesmärkide määratlemine Prjekteerimisrühm Prjekteerija valiku põhimõtted Prjekteerijate tööülesanded Töövõtuliigid Jatus töökhustuste ulatuse järgi Prjekteerimist sisaldavad töövõtuvrmid Peatöövõtuvrmid Osatöövõtuvrmid Töövõtuvrmid vastavalt maksepõhimõtetele Hne tehnsüsteemide hanketavad

6 4.6. Ehituse töövõtuvrmi mõju prjekteerimisele Prjektidkumentide valmidus erinevate töövõtuvrmide puhul Ajakavade kstamine ja nendest kinnipidamise jälgimine Mõisted Kirjandus HOONE ELEKTRILISTE TEHNOSÜSTEEMIDE PROJEKTEERIMISPROTSESS Vajaduste uuring Algandmed Omaniku vajaduste uuring Kasutaja vajaduste uuring Prjektiuuring Hnetehnika alased ülesanded vajadusuuringu etapis Prjekti kavandamine ja lähteülesande kstamine Elektrilise hnetehnika alased tööd prjekti lähteülesande kstamise etapis Elektriprjekti dkumendid prjekteerimise lähteülesande kstamisel Prjekteerimise lähteülesande kstamise etapi näited Eelprjekteerimine Eelprjekteerimine hnetehnika töödelendi khaselt Elektrilise hnetehnika üldprjekteerimine Põhiprjekti kstamine Hnetehnika tööülesanded põhiprjektis Hankematerjalide kstamine Põhiprjekti eesmärgid testamise seisukhast Ehitus ja järelevalve Prjekteerija ülesanded töödelendi järgi Kasutuselevõtuga senduvad ülesanded Järelevalvaja ülesanded Järelevalve Järelevalvaja töö lähteandmed Kasutuselevõtt Kvaliteedikntrll ja kvaliteedi tagamine Kasutamise, käidu ja hlduse kavandamine Kinnistule seatud nõuded Nõuded elektriseadmestikule Elektriprjekteerija ülesanded hldusraamatu kstamisel Elektriprjekteerija täiendavad tööd Kkkuvõte Kirjandus ELEKTRIPROJEKT Prjekteerimise eesmärkide määratlemine Prjekti ulatus väikestel ja keskmise suurusega bjektidel Suurte bjektide prjekteerimistööde määratlemine Järelevalve ja tagasiside

7 7. PROJEKTEERIMISE LÄHTEKOHAD Prjekteerimisfirma tegevuse strateegia Prjekteerimistöö üldised põhimõtted Elektrihutus Elektriliste infsüsteemide prjekteerimine Tööhutus Muud riigiametkndade nõuded Ehitise turvalisuse ja turvasüsteemide prjekteerimine Töökindlus Elutsükli madused Kasutatavus Hldatavus Majandusliku kasulikkuse hindamine Esteetilisus Prjekteerimistöö määratlemine Kirjandus PROJEKTEERIMISE KVALITEET Kvaliteedil põhinev mõtlemine Ehitamise kvaliteet Prjekteerimisteenuse kvaliteet Kvaliteedisüsteemide hindamisprtseduuri juhend Objektipõhine kvaliteet Kirjandus PROJEKTEERIMISTÖÖ MÜÜMINE JA OSTMINE Prjekteerimise majanduslik külg Prjekteerimistöö turundus Lepingu sünd Hanke pakkumiskutse Pakkumine Pakkumise sisu Tasud ja hüvitised Prjekteerimistasud Erikulutused Kulud Pakkumishinna määratlemine Tunnitasud isikute rühmade kaupa Stsiaalkulud Tunnitasu määratlemine Kgutasu ja eesmärgiks seatud sihthind Prjekteerimislepingud Lepingu kstamine Lisakulud ja maksepõhimõtete muudatused Lepingu katkestamine Maksed Lepingu lõpetamine Prjekteerimisülesannete nimekiri Prjekteerimisdkumendid Prjektide siduvus Hilinemine ja tööde katkemine Kirjandus

8 10. TEHNOSÜSTEEMIDE PROJEKTEERIMISVALDKONDADE ERISTUSPIIRID Elektriprjekteerimise lähtekhad Süsteemipõhine prjekteerimine Ruumipõhine prjekteerimine Omadustepõhine prjekteerimine Elektriliste süsteemide piirid prjekteerimisel Autmaatika- ja sidevõrkude üldine kaabeldus Uksetelefni- ja fnlukusüsteemid Ühisantennisüsteemid Helindussüsteemid Audi-videsüsteemid Mitmesugused signalisatsinisüsteemid Tulekahjusignalisatsinisüsteemid Turva-, kuriteteavitus-, juurdepääsukntrlli- ja videvalvesüsteemid Patsienditelefni- ja hldajakutsesüsteemid Juhtmevaba side kinnistul Ukse- ja väravajuhtimissüsteemid Tulehutusseadmete juhtimis- ja kntrllisüsteemid Hneautmaatika ja avatud süsteemid Kirjandus ERITEEMAD Autriõigused prjekteerimisel Autriõiguse tekkimine ja bjekt Autriõiguse rakendamise näide Prjekteerimise eetika Tehnikaala eetikareegleid Prjektide siduvus ja khustuslikus Kirjandus

9 1. ELEKTRIPROJEKTEERIMINE 1.1. Ehitiste elektriprjekteerimine Elektriprjekteerimistööd vajatakse alati mingil kujul, kui seade, süsteem, masin, hne või kinnistu vajavad timimiseks elektrienergiat. Üha rhkem n seadmete, paigaldiste ja süsteemide ehitamine setud ka inf- ja andmesidetehnlgia rakendustega. Nende prjekteerimisülesannete alus n sama, s.. elektrtehnika mõistmine ja khaldamine praktilisele vajadusele. Lisaks sellele vajatakse elektriprjekteerimistöös üha enam inftehnlgia alast suutlikkust. Antud raamatus n keskendutud hnete elektriprjekteerimise prtsessidele ja töökeskknnale, milles elektriprjekteerija ehitusprjektidega senduvalt tegutseb. Hnetega setud elektrifitseerimine sai 1990-ndate aastate jksul uue laiema tähendusega nimetuse elektriline hnetehnika (sähköinen taltekniikka), mille eesmärk n kirjeldada tervikut, mille mdustavad kõik hne tehnsüsteemid1 elektrijatusvõrgust kuni erinevate inftehnlgiliste rakendusteni (sh. tarkvara ja teenused). Elektrilise hnetehnika valdknd hõlmab kgu hne elutsükliga setud elektrisüsteemide prjekteerimis-, ehitus-, kasutus- ja hldustöid ning hnetehnika valdknna tehnilise kaubanduse ja tööstusega setud ülesandeid. Elektriprjekteerimise all mõistetakse käeslevas väljaandes kinnistul vajalike elektrisüsteemide ja elektrtehniliste süsteemide prjekteerimistöid Sme elektrisüsteemide klassifikatsini S-2000 järgi (viimane väljaanne S-2010 n avaldatud ST-kartteegis), mida n vaja hne ja tehnsüsteemide kui terviku ehitamiseks ja töökrda viimiseks. Elektriprjekteerimise prtsessi võib näha mahukamana, kui seda n ühe elektriprjekteerija töö. Sel juhul ple kõik prjekteerimisprtsessi sad ja etapid ühe ja sama prjekteerija ülesanded. Prjekteerimisülesanded n kasutaja vajaduste mõistmine, vajalike uuringute testamine, erinevad tehnilised mõõtmised, funktsinide, seadmete ja süsteemide valikud, dkumentide kstamine ning kntakteerumine teiste prjektiga setud isikutega. Lisaks võivad prjekteerimistööde hulka kuuluda ka muud klienti abistavaid ülesanded, nagu järelevalvefunktsini, hldusraamatuga setud ülesandeid, kntrlliülesanded ja vajamineva tehnika setamisega setud ülesanded. Elektriprjekteerija tegevusala võib jatada knsulteerivaks ja tehniliseks prjekteerimiseks. Knsulteeriv prjekteerija tsib ma tegevusala raames võimalusi, kuidas parandada kliendi äritegevust, uurib tehnilisi ja majanduslikke võimalusi, et lahendada kliendi prbleeme ja vajadusi, ning pakub neile erialaseid lahendusi. Tehniline prjekteerija tsib tehnilisi lahendusi, mis rahuldavad kliendi sve ja vajadusi vastavalt lemaslevatele ressurssidele. Ta dkumenteerib jniseid, skeeme, nimekirju ja lahenduste seletuskirju müügi- ja testusdkumentidena. Elektrilise hnetehnika prjekteerimisülesanded n jatunud mitme erisa vahel ja prjekteerijad n eelkõige suurtel bjektidel spetsialiseerunud teatud valdkndade prjekteerimisele. Erisade jatus n tavaliselt süsteemipõhine, näiteks ehitise elektrivõrk, tele- ja turvasüsteemid ning hneautmaatika. Tehnlgiline areng, mille käigus süsteemid integreeruvad, võib seda jatust muuta. 1 Eesti ehitusseaduses kasutatakse mõistet ehitise tehnsüsteemid. 9

10 1.2. Hnetehnika rahvamajanduses Hnete tehnsüsteemide setamine n tavaliselt setud hne ehituse või kapitaalremndiga. Hnetehnika alane äritegevus n setud hne elutsükliga tervikuna ning selleks vajalike teenuste ja lahendustega. Uusehitusbjektide rajamisel ei le selles ärivaldknnas kuigi palju kasvuvõimalusi, kuid arenguptentsiaali n hnete kasutus- ja krrashiuetappides. Hnetehnika sektri ettevõtted annavad Smes tööd umbes inimesele ning selle sektri kgu tegevusmaht n 7,5 miljardit eurt aastas. Sellest umbes 60% saadakse kdumaistel turgudel, 20% sektri eksprdist ja 20% tegevusest välisriikide turgudel. Sektri käive jaguneb töötleva tööstuse, hulgimüügi, imprdi, alltöövõtu ja prjekteerimise ning knsultatsiniettevõtete vahel (jnis 1.1). Ehitustegevuse valdknnas li hnetehnika sa käibest aastal umbes 8 miljardit eurt. Jnisel 1.2 n esitatud selle jatus hnetehnika eri valdkndade vahel. Renveerimine mdustab juba üle ühe klmandiku kgu mahust. Prjekteerimine ja knsulteerimine 1% Hulgimüük 14% Tööstus 41% Imprt 14% Alltöövõtt 30% Jnis 1.1. Hnetehnika käibe jatus eri ettevõtlusvaldkndade vahel Allikas: Hnetehnika innvatsini uuring. Elektrijuhtmete ja seadmete paigaldus 8% Ehitus 83% Kütte, veevarustuse ja ventilatsiniseadmete paigaldus 9% Jnis 1.2. Ehitusala käibe jatus aastal. Allikas: Sme Statistikaamet Prjekteerimisteenust pakkuvad ettevõtted n väga väikesed. Need annavad tööd keskmiselt 3-4 inimesele. Suuri, üle 100 töötajaga ettevõtteid n Smes kgu 10

11 tehnilise nõustamise valdknnas umbes 2,5%. Elektriprjekteerimine, milles ei sisaldu hneautmaatika prjekteerimine, mdustab umbes 14% kgu ehitussektri prjekteerimisteenuste mahust. Elektriprjekteerimises salevaid ettevõtteid li a. Sme statistikaameti andmetel 354 ja neis töötas 1815 inimest. Ehitusteenused 15% Ehitusprjekteerimine 27% Kütte, Veevarustuse ja ventilatsini. prjekteerimine 9% Maa ja vesiehituse tehniline prjekteerimine 5% Elektriprjekteerimine 14% Arhitekti teenused 17% Ühiskndlik prjekteerimine (planeeringud) 13% Jnis 1.3. Ehitustegevuse valdkndadega setud prjekteerimisteenuste käibe jagunemine aastal Smes Allikas: Sme Statistikaamet. Tabel 1.1. Sme ehitussektri prjekteerimisfirmade põhinäitajad aastal Allikas: Sme Statistikaamet. Tegevusala Arhitektiteenused Veevarustuse ja kanalisatsini prjekteerimine Maa- ja vesiehitustööde tehniline prjekteerimine Muu ehitustehniline prjekteerimine Ehitustehnilised teenused Elektriprjekteerimine Ühiskndlike alade planeeringud Kgu valdknd Ettevõtete arv Töötajate arv Töötajate arv ettevõtte khta 2,27 1, Käive töötaja khta (k ) , , , , , , Käive (k )

12 1.3. Mõisted Kinnisasi, kinnistu ja kinnisvara Kinnisasja all mõistetakse piiritletud maatükki. Õigusaktides n kinnistu2 kinnistusraamatusse kinnisasjana märgitud maa- või veeala mandiüksus. Kinnistu hulka kuuluvad seal asuvad kinnistumanikule kuuluvad hned (kinnisvara) ja rajatised (taristu). Neid mõisteid kasutatakse kõnekeeles sageli ka lihtsalt hne khta. Ehitis Ehitis (hne) n elamiseks, tööks, ladustamiseks või muuks tstarbeks ette nähtud khtkindel või khtkindlaks kasutamiseks mõeldud kinnisasi, rajatis või asutus, mille jaks tema maduste tõttu n vaja hutuse, tervise, maastiku, meelelahutuse, keskknnaaspektide või muude eesmärkidega setud põhjustel ametkndlikku järelevalvet. Hne ksneb ruumidest, neid ümbritsevast ehitisest ning neid ühendavatest ja teenindavatest seadmetest. Ehitiseks ei leta piiratud suurusega kergrajatist või väiksemat knstruktsini, kui tal ple erilisi maakasutusega setud mõjusid või keskknnamõjusid. Tegevuskava, prjekt Enne ehitamise või ehitusülesande alustamist kstatav dkument, mis kirjeldab svitud tulemust. Tegevuskava (prjekti) bjektiks võib lla füüsiline tulemus (nt hne, hneasukht), prtsess (nt ajakava), menetluskrd (nt hankimine ja paigaldusviis, rahastamisskeem) jne. Tegevuskavadeks (prjektideks) n muu hulgas prgrammid, visandid, knd- ja detailijnised; ehitusviisi, hne, töö ja ruumijatuse seletuskirjad, ttmisplaanid ja ajakavad. Tegevuskavade andmed tulenevad varasematest dkumentidest ja neid täpsustatakse prjekti testamise käigus. Hnetehnika ja hne tehnsüsteemid Hne tehnsüsteemid n kõik hnesse paigaldatud seadmed ja süsteemid, mille eesmärk n pakkuda hne kasutajatele kntrllitud töökeskknda, side- ja turvalahendusi ning edastada vajalikku energiat. Laiema tähendusega nimetus hnetehnika (taltekniikka) kirjeldab tervikut, mille mdustavad kõik hne tehnsüsteemid ks inftehnlgiliste rakenduste ja teenustega sh. tarkvaraga. Hnetehnika alla kuuluvad lisaks ka tehnilise jälgimissüsteemid ja hnes timuvatele ttmistegevustega setud süsteemidele vajalikud kinnisvarateenused. Hne elektrilised tehnsüsteemid ja elektripaigaldis Hnete elektripaigaldis hõlmab hnete ja ruumide elektrijatussüsteemide, side- ja juhtimissüsteemide, valgustuse ning elektriliste infsüsteemide prjekteerimist, ehitamist, hldamist ja seadmete valmistamist. 2 Kinnistu n Eestis laiema tähendusega, sisaldades ka hnestusõigust jms. (vt Kinnistusraamatuseadus). Erijuhtudel kasutades ka sõna kinnisvara, nt kinnisvarahaldus. 12

13 Elektrivarustussüsteem Süsteem elektrienergia jatamiseks ja kasutamiseks. Elektrivarustussüsteem võib sisaldada ka andmesidesüsteemi. Elektriline juhtimissüsteem, infsüsteem Süsteem inf töötlemiseks. kgumiseks, edastamiseks, vahetamiseks, salvestamiseks ja/või Hneautmaatikasüsteem Hne elektriline juhtimissüsteem, mille abil saab kntrllida, reguleerida ja juhtida kinnistu teiste seadmete ja süsteemide timimist. Selle saab täielikult või saliselt integreerida nt elektrisüsteemi või muudesse juhtimissüsteemidesse. Elektriseade Elektrienergia ttmiseks, edastamiseks, jatamiseks või kasutamiseks mõeldud aparaat, masin, seade või tarvik, millelt või mille salt eeldatakse teatud elektrilisi madusi. Elektriseadmestik Elektriseadmetest ja võib-lla ka muudest seadmetest, materjalidest ja tarvikutest ning knstruktsinidest ksnev funktsinaalne tervik Kirjandus Harsia, P: Sähköisen taltekniikan kulutuksen ammattikrkeakuluissa. Lisensiaattityö. TKK Kuksa, T., Aalt E: Taltekniikan innvaatiselvitys Inn II. Raprtti ( ) Maankäyttö- ja rakennuslaki / ( ). Murtmaa, P (tim.): Kiinteistön tekniikka, talus ja hallint. TTKK ja Rakennustiet ry ISBN Tal termit ja -määritelmät Versi Taltekniikan kehitysnäkymät 2000-luvulla (verkkdkumentti). TEKES-raprtti. ( ) Taltekniikan RYL Talteknisen rakentamisen yleiset laatuvaatimukset Osa 2. Rakennustiet ry. ISBN Tauriainen, Matti: Suunniteltupalvelujen hankinta. Rakennustiet ry ISBN tilanne ja kehittäminen

14 2. KINNISTU ELUTSÜKKEL Kinnistu elutsükkel algab krundi setamisest, millele järgnevad hne ehitus- ning kasutamisetapid kuni kasutamisest lbumiseni. Kinnistu funktsinaalne, majanduslik ja tehniline elutsükkel mdustavad ahela, mis ksneb erinevatest erineval viisil krduvatest alamtsüklitest, kus näiteks manik ja kasutaja võivad mitu krda muutuda. Kinnistu elutsükkel sisaldab ka hnete ehitamisega ja hnete tehnsüsteemidega setud eraldi elutsükleid. Ehitamine Testamine ja ehitamine Kasutuselevõtt Prjekteerimine Kasutus 1 Remnt Ümberehitus Täiendus EelprjektVajaduste ja hanked hindamine Kasutus 2 Kapitaalremnt Kasutus 3 Lammutamine Ei vajata Vajadus Jnis 2.1. Kinnistu elutsükkel Hned n pika elueaga ning nad peavad kasutajat teenima kgu elutsükli jksul. Nende kasutuskõlblikkust ja tõhusust säilitatakse erinevate meetmetega. Hldus sisaldab tehniliste, majanduslike ja haldusülesannete täitmist. Kinnistu ehitiste väärtus muutub kulumise või vananemise tõttu. Ühisknna stsiaalse struktuuri muutused mõjutavad kinnistu väärtust asukhast sõltuvalt hinda tõstvalt või kahandavalt. Eri huvigruppide esindajad seavad kinnistule erinevaid nõudeid, mis muutuvad ning kujunevad välja aja jksul ks tegevusnõuete ja majandusliku knjunktuuri muutustega. Kinnisasja manikule peab kinnisasi lema kasumlik investeering ja rahastamise tagatis. Omanik eeldab, et kinnistu teenib kasumit ning et selle väärtus ja kasumlikkus jääb kestma. Kasutaja vaatepunktist peaks kinnisvara lema tstarbekas ja tegevuseks sbiv keskknd. Sellisel juhul peab kinnisasja või selle sa puhul kkku leppima nii kasutuststarbes kui kuludes. Ärikeskknd peab lema hea ja ruume tuleb arendada ks tegevusega. Kinnistu elutsükli jksul selle hned ja nende ruumid, süsteemid ning knstruktsinid aeguvad erineval ajal. Ka hnes timuv tegevus muutub ja uueneb ning see nõuab ehitises muudatuste ja täienduste tegemist. Muudatuste vajadus ja kasutusviisid n eri tüüpi ehitiste puhul erinevad. Eluruumides võib elada ilma suuremate renveerimistöödeta terve põlvknna kestel, kauplustes võib tegevus jääda samaks, kuid selle vajadused muutuda väga kiiresti. Tööstuse ttmisruumid muutuvad eri khtades ks ttmise ulatuse muutumisega ning kntrites võib lla pakiline vajadus muuta ruumide lusid ja uuendada tehnilisi süsteeme. 14

15 KASUTAJA mugavus, turvalisus starbekhasus kasutatavus OMANIK ÜHISKOND suur tulu kerge müüdavus või üüritavus keskknd teenused turvalisus tervislikkus FIRMA äritegevuse tugi tstarbekhasus Jnis 2.2. Kinnistule esitatavad nõuded Kinnistu eri sade ja süsteemide elutsüklid n väga erinevad. Ehitiste kandeknstruktsinid jäävad sageli muutumatuks hne kgu eluea jksul; kütte-, ventilatsini- ja veetrustikke uuendatakse vähemalt üks krd eluea jksul; hneautmaatika ja inftehnlgilised süsteemid võivad vajada uuendamist ja mderniseerimist krduvalt. Uute ehituste puhul tehakse kinnistu elutsükli jksul lisaks algsele mitmeid suuremaid ja väiksemad ehitusprjekte ning tehniliste süsteemide ümber-, juurdeehitus-, kapitaalremndi- ja krrashiutöid, mis nõuavad tehnilist prjekteerimist. Elutsükkel Kasutusressurss Kasutusaeg Krrashiuetapid Trainete ammutamine (kaevandamine) Valmistamine Kasutus 1 (ehitusmaterjalide valmistamine ja ehitamine) Kasutus 2 Kasutus 3 Jnis 2.3 Ehitussa või tte kasutusea tähendusi Allikas: Taltekniikan käsikirja 1 15 Kasutus n Ressursi lõppemine Utiliseerimine, lõppladustamine prügilas t

16 2.1. Uusehitus Ehitusetapp mdustab kinnisvara elutsüklis terviku. Uusehitise rajamine n jagatud eri etappidesse, kuid ka suuremad ümberehitus- ja kapitaalremnditööd ning kasutusest tulenevad ümberehitustööd järgivad samu etappe. Märkimisväärne n, et timingud võivad ajaliselt üksteisega kattuda. Ehitusprjektide testusaegu n püütud vähendada, tsides mduseid selle eri sade integreerimiseks ja muutes etappide vastastikust ajastust. Vajadus Prjektikava (lähteülesanne) Prjekteerimine Töö- ja ttmisjnised Ttmise planeerimine Töömaaprtsess Üleandmine Valmistamine ja tarnimine Jnis 2.4. Järjestikuline ehitustegevus. Allikas: Arenev ehitusprtsess PrBuild lõpparuanne Kehittyvä rakentamisprsessi PrBuild lppuraprtti Vajadus Prjekteerimine Kstöö Prjektikava (lähteülesanne) Töö- ja ttmisjnised Ttmise planeerimine Töömaaprtsess Üleandmine Valmistamine ja tarnimine Jnis 2.5. Paralleelne ehitustegevus. Allikas: Arenev ehitusprtsess PrBuild lõpparuanne Kehittyvä rakentamisprsessi PrBuild lppuraprtti Prjekteerimisetapid ajastatakse ehitusprjekti läbiviimisel erinevalt. See mõjutab ka kgu ehitusprjekti testust, etappide alltöövrme ja prjekti lähteandmete saamist teistelt prjekteerijatelt. Ehitusprtsessis võib eristada klme etappi: investeeringu ettevalmistamist, ehitusprtsessi ettevalmistamist ja ehitamist ennast. Investeeringu ettevalmistamisel saadakse teada, mis ruume ja milleks n vaja ning kuidas neid saab hankida. Ehituse ettevalmistamisel valitakse nii prjekteerimis- kui ka ehitamismeetdid. Ruumid ehitatakse prjekti alusel ehitusetapis. Prtsess lõpeb ruumide kasutuselevõtuga. Ehituskulud sõltuvad suurel määral prjekteerimisetapist, kuigi raha tegelik kasutamine timub ehitusetapi kestel. Prjekteerimisel n ka keskne rll kinnisvara maduste kujundamisel nii kasutamise kui hlduse seisukhalt. Eelkõige võetakse ehituse alguses vastu tsuseid, mis mõjutavad nimetatud kulude katmist kgu kinnistu elutsükli jksul. Hlika prjekteerimise tõttu tekkinud lisakulud n siiski väga väikesed võrreldes kinnistu elutsüklikuludega. 16

17 100% 100% 0% Prjekteerimine Ehitamise ettevalmistamine Ehitamine 0% Prjekteerimine Ehitamise Ehitamine ettevalmistamine b) Raha kasutamine ehitusprjekti eri etappides a) Võimalused rahakasutuse mõjutamiseks prjekti eri etappides Jnis 2.6. Prjekteerimise mõju ehituskuludele ja ehitusprjekti raha kasutamine Kinnisvara ülalpidamine Kinnisvara ülalpidamise hulka kuuluvate tegevuste eesmärk n kinnisvara seisukrra, väärtuse säilitamine ning kinnisvara töökrras hidmine. See ksneb kahest sast: kinnisvarahaldusest ja krrashiust. Kinnisvarahaldus hõlmab paigaldatud seadmete ja süsteemide käitu, kinnisvara hldust, remnti, puhastust ja välialade hldust. Kinnisvarakäidu eesmärk n tagada paigaldatud seadmete ja süsteemide töövõime ning energiasäästlikkus. Krrashid n ühekrdsed parandustööd, millega tagatakse kinnisvara asjakhane talitlus. Krrashid hõlmab aeg-ajalt krduvaid timingud, millega säilitatakse parandamise või uuendamise abil ehitis võimalikult täpselt esialgsele seisundile vastavas krras. Krrashiu alla kuulub ka vee- ja kanalisatsinitrude väljavahetamine või lae- ja seinapindade värvimine Seisukrra hindamine ja uurimine Seisukrra hindamise põhjal selgitatakse hnestatud kinnistu seisukrd ja remnditööde vajadus. Seisukrra hindamisel kasutatakse peamiselt visuaalsed ja kgemuslikke, ainet mittepurustavaid meetdeid. Töö tulemusena kstatud seisukrra hinnangut võib sageli kasutada krrashiukava või remndikava lähteandmena, mõnikrd ka tseselt krrashiukavana. Seisukrra uuring annab täpsemat teavet selle khta, millises elutsükli etapis n kinnisvara knstruktsinielemendid ja tehnilised süsteemid ning missugune n nende remndivajadus. Seisukrra uuringus võib kasutada ka ainet rikkuvaid meetdeid, näiteks plaatide eemaldamist niiskuskahjustuste tuvastamiseks. Seisukrra uuringud haaravad ka sisekliima uuringuid, vee- ja kanalisatsinirajatiste seisukrra uuringuid, hallitus- ja niiskuskahjustuste uurimist ning elektrivõrgu krmuse mõõtmist. Seisukrra uuringu tulemusi kasutatakse lähteandmetena remndi kavandamisel tööde sisu ja ulatuse kindlaksmääramiseks. 17

18 2.4. Olemasleva kinnistuga setud ehitusprjektid Uusehitise ja vana kinnisvara taaskasutuse prjekteerimis- ja ehitusnõuetel n erinevad lähtekhad, kuigi tehtavad tööd võivad järgida samu etappe. Uusehitiste puhul n lemas vajadus ehitise järele ja ehitisega senduvaid tegevuse nõudeid tuntakse üldiselt hästi. Nende lähteandmete abil kavandatakse kinnisvara eesmärgile sbivaks. Vana hne uuskasutuse kavandamisel n lähteandmeteks lemasleva kinnisvara madused ja sellest tulenevad piirangud. Eesmärgiks n leida kasutaja, kes võimalikult väikeste kinnisasjaga tehtavate muudatuste järel n võimeline hnet kasutama. Remntimine Hne elutsükkel n tavaliselt pikem kui seal timuva tegevuse elutsükkel. Kinnisvara remnditakse eluea jksul vastavalt kasutaja muutunud vajadustele. Remntimine muudab varem ehitatud bjekti svitud suunas. Seda võib teha eraldi prjektina või iga-aastase tüüpremndi käigus ilma eraldi plaanita. Eesmärk võib lla näiteks bjekti parem sbivus eesmärgiga (kapitaalremnt), kultuuriväärtuste säilitamine või taastamine (ennistamine) või bjekti kasutuststarbe muutmine (ümberehitus). Tihti n samal prjektil palju eesmärke. Remntimine n seega hne taastamine ja muutmine. Põhjuseks võib lla ehituse eri etappidel tekkinud vigade parandamine või ehitise vananemine, kui see ei vasta enam tehniliselt või funktsinaalselt vajadustele või kui see ple enam majanduslikult vastuvõetav. Remnditööde bjektiks võib lla: süsteem, nagu TV-antennisüsteem või arvuti- ja telefnivõrk ruum või ruumide rühmad, nagu näiteks krter või trepikda kinnistu, mis ksneb ruumidest ja süsteemidest territrium, mis hõlmab mitut kinnistut. Kapitaalremnt n suhteliselt mahukas eraldi ettevõtmisena testatav remnt. Selles võidakse uuendada kgu ehitist, sa sellest või tehnsüsteeme ja seadmeid. Kapitaalremndiga tõstetakse hne või selle sa suhtelist kvaliteeti algsest paremaks. Kapitaalremndi hange võib näiteks suurendada ehitise energiasäästlikkust, ühendada hne vee- ja kanalisatsinivõrguga või varustada ta liftidega ja kaasaegse inftehnlgiaga. Taastava remndi peamine eesmärk n taastada või säilitada bjekti kultuurillisi ja arhitektuurilisi väärtusi. See võib timuda restaureerimise käigus, mil bjekt taastatakse varem lnud ehitise järgi, katades hilisemaid täiendusi ja taastades algseid kuid kahjustatud või muudetud si. Reknstruktsini ehk taastamise puhul täielikult või saliselt hävinud bjekt ehitatakse uuesti säilinud sade ja dkumentide põhjal. Knserveerimise käigus parandatakse bjekti säilivust. Ümberehitamisel muudetakse bjekti kasutuststarvet või kasutusviisi. Hnete kasutuststarbe muutmine võib kaasneda selles lnud tegevuse lõpetamisega, nagu tööstusettevõtte klimisega või kli sulgemisega. Otstarvet võib lla vaja muuta ka siis, kui kapitaalremndiga ei saavutata majanduslikult tasuvat lahendust hne praeguse kasutuststarbe khaseks uuendamiseks. Selline muudatus n näiteks bürhne ümberehitamine elamuks. 18

19 Juurdeehitus Juurdeehitus n uute pindade ehitamine varemehitatud bjekti vahetusse lähedusse. Selleks võib lla näiteks kinnistu hnetekmpleksi täiendamine või üksikhne laiendamine. Juurdeehitusprjekt võib sisalduda ka sellises prjektis, mille raames tehakse peamiselt remnttöid. Juurdeehitusega saab hne praeguse või kavandatud kasutuseesmärgi jaks sbivaks muuta. See võib aidata parandada ka kinnistu ttlikkust, ilma et selle madused kasutaja seisukhast paranevad. Hne tehnilisi süsteeme ja üksikseadmeid saab laiendada ja lisada, ilma et hnet ennast laiendatakse või remnditakse. Lammutamine Lammutamisel bjekt lagundatakse või jatatakse sadeks. Vana hne või vanade ehituselementide ja seadmesüsteemide lammutamine võib lla sa uusehitus- või remndihankest Hne elutsüklimajandus Ehitusprjekti majanduslikku külge saab vaadelda mitmel eri tasemel. Kõrgeimal tasandil vaadeldakse kasutajate majandustegevust, st kgu hnes timuvat majandustegevust. Madalamatel tasemetel tehakse hne ruumide, süsteemide, ehitise või kasutatud väljundite ja sisendite analüüs. Nende kõikide tasandite võrdluseks n vaja väärtus-, tulude ja kulude aruandeid ning maksumus- ja kuluarvestust. Kasutaja majandustegevuse analüüs Ehitushanke majandusanalüüs Hne süsteemide majandusanalüüs Jnis 2.7. Ehitusprjekti eelarveanalüüsi tasandid Kasutaja majandustegevuse uurimise all mõeldakse maniku või üürniku majandustegevuse arvutusi. Tulud n ttmisest saadud tulud ja kuludeks n kasutaja kulud, nagu palgad, tarvikud, seadmete eemaldamine ja ruumide üür. Näiteks bürruumide kasutajate majandustegevusest mdustavad palgakulud tavaliselt umbes 80% aastakuludest. Kui ruumide lude nagu ventilatsini või valgustuse arvel saab parandada töö ttlikkust, n sellise süsteemi valik tõenäliselt tulutv. Vastasel juhul n halbadel töötingimustel ilmne mõju töötaja rahullule, mis makrda mõjutab töö tõhusust ja tulemuslikkust. Kasutajad nõuavad kinnistult tstarbekhasust ja timivust, tõhusat ülalpeetavust ja võimalikke teisi ruumidega setud teenuseid. Ruumid n kasutajatele vaid vahend äritegevuseks, elamiseks või muudeks timinguteks. 19

20 Palgad 80% Kinnisvara ülalpidamiskulud sh. kmmunaalkulud 3% Seadmed ja klitus 12% Ehitusinvesteeringud (kapitalikulu) 5% Jnis 2.8. Näide ruumide kasutaja tegevuskuludest. Allikas: Veish J. Kui hne elutsüklit vaadeldakse ilma kasutaja tegevuskuludeta, mdustavad hlduskulud ligikaudu 20-50% elutsükli kuludest ja hne ehituskulud n vaid 10% hne elutsükli kuludest. See näitab, et juba stmisel tuleks tähelepanu pöörata hne tehniliste süsteemide elutsüklikuludele (energiatõhusus, hlduskulud) mitte ainult setusmaksumusele. Remnt ja kapitaalremnt 25% Kasutus 50% Rahastamine 15% Ehitamine 10% Jnis 2.9.Keskmise bürhne 40 aasta kulujatus. Allikas: Taltekniikan käsikirja 1 (Hnetehnika käsiraamat 1) 20

21 Hne tehniliste süsteemide sa ehitamiskuludes suureneb ks ehitussektri tegevuse paranemisega ning tehniliste süsteemide lisandumise ja laienemisega. Käidu- ja hlduskulude vähendamine eeldab tavaliselt investeerimiskulude kasvu. Teisest küljest n võrreldes investeerimiskuludega väga väikeste lisainvesteeringutega võimalik saavutada lulist kkkuhidu hne ülapidamiskuludes (hldus- ja kmmunaalkuludes). Hne tehniliste süsteemide prjekteerimis- ja rakenduskulud suurendavad elutsüklikulusid, nagu seadmete ja süsteemide käidukulusid. Teiselt plt n nende abil võimalik suurendada ehitise energiatõhusust, parandada kasutatavust ja suurendada paindlikkust. See n eriti luline hne manikule Elutsüklikulud Hne knstruktsinide, süsteemide ja seadmete elutsüklikulud ksnevad investeerimis-, käidu- ja krrashiukuludest, millest n maha arvatud jääkväärtus. Tulevikus muutuvad elutsüklikulude üha tähtsamaks kmpnendiks materjalide ümbertöötlemise ja jäätmete käitlemise kulud. Elektriseadmete käitu ja krrashidu n vaadeldud Sme ST-kartteegi kasutamis- ja krrashiukaustas. Elektrtehniliste süsteemide elutsükliarvutuste põhimõtted n tdud kaardil ST "Elutsüklikulude mõju süsteemivalikule" (Elinkaari kustannusten vaikutus järjestelmävalintihin). Elutsüklikulud Investeeringud Käidukulud Hlduskulud Krrashiukulud Asendamiskulud Jääkväärtus Energiakulud Jnis Elutsüklikulud Allikas: ST Elutsüklikulude mõju süsteemivalikule 2.7. Kkkuvõte Prjekteerimine mõjutab luliselt kinnisvara elutsüklikulusid. Prjekteerimiskulud n kinnisvara elutsüklikuludega võrreldes tühiselt väikesed. Prjekteerimisel tuleb võtta arvesse asjalu, et kinnisvara tstarve võib muutuda selle elutsükli ajal. Prjekteerimistööd n peale uusrajatise vajalikud ka lemasleva kinnisasja elutsükli mitmetes etappides. Prjekteerija peab ma tööga tsima tehnilisi, funktsinaalseid ja metdilisi lahendusi, mis parandavad kliendi tegevussuutlikkust hnes või kinnistul. 21

22 2.8. Mõisted Elutsüklikulud Hne elektri- ja infsüsteemide investeerimis-, käidu- ja krrashiukuludest ksnev kgukulud. Investeerimiskulud Maja elektripaigaldise ehitusprjekti elluviimisetapi kulud. Käidukulud Ehitise kasutuse (käidu) ja töökrras hidmisega kaasnevad või kasutuseks ja uuesti töökrda seadmisel tekkinud kulud. Elektrisüsteemide puhul võib neid makrda jatada hldus- ja asenduskuludeks ning energiakuludeks. Krrashiukulud Hne funktsinide säilitamiseks tehtavad püsivad remndi- või renveerimiskulud (nt amrtiseerunud trude vahetus, värvimine jms.). Krrashid Eelnevalt kavandatud ja peridiliselt krduvatest meetmetest ksnevad tegevused. Krrashiu alla kuuluvad iga-aastased remnditööd ja mitmeaastase remndiperidi kestel igaks aastaks kgunenud ning testatavad remnditööd. Jääkväärtus Süsteemide või knkreetsete seadmete väärtus kasutusaja lõpul. Süsteemi või seadme jääkväärtusena võib vaadelda selle uuestirajamise väärtust, millest n maha arvatud selle remndikulud, mis n tekkinud süsteemi või seadme parandamisel uue tasemele. Vahetatavatel süsteemikmpnentidel ple ümberehitustööde etapil jääkväärtust Kirjandus Junttila, Tuulikki (tim.): kiinteistöjhtaminen Sumessa ja Venäjällä. Edellytykset kiinteistöalan yhteistyölle. TTKK, Rakennustekniikan sast. Tampere 2001 Kiinteistöliiketiminnan sanast. RAKLI. Kunttutkijan käsikirja ISBN Nykänen, Veij, Salmi, Juha: Kehittyvä rakentamisprsessi Lppuraprtti. TEKES teknlgiahjelmaraprtti 7/2003. Murtmaa, P (tim.): Kiinteistön tekniikka, talus ja hallint. TTKK ja Rakennus kaisuja, tiet ry ISBN ST Elinkaarikustannusten vaikutus järjestelmävalintihin. Sähkötiet ry. Taltekniikan elinkaaritarkastelut. Taltekniikan käsikirja 1. Sumen taltekniikan kehityskeskus Oy ISBN Veish J: Prductive Office Lighting. Pstgraduate Seminar. krkeakulu, Valaistustekniikan labratri. Luentmniste Sumen 22 Sähkö- ja teleurakitsijaliitt PrBuild ry, Teknillinen

23 3. HOONE TEHNOSÜSTEEMID 3.1. Tehnsüsteemide tervik ja hnetehnika Hne süsteeme ja teenuseid tervikuna käsitlev termin hnetehnika (taltekniikka) ldi Smes 1990-ndatel, et kirjeldada kgumit, mille mdustavad kinnistu kasutamiseks ja ülalpidamiseks vajalikud tehnilised süsteemid. Mõiste kasutuselevõtt algas kümnendi alguses, kui teatud ettevõtted panid aluse väga laia tegevusalaga hnetehnika äriühingutele. Termini laiem kasutamine algas siiski alles kümnendi lõpus, mil selle ala psitsin kinnisvara- ja ehitussektris hakkas tugevnema. Hnetehnika n seega hne ja sellega setud ruumide tehniliste teenuste, süsteemide ja seadmetega tegelev valdknd. See tagab hnetes ja ruumides timuvatele tegevustele etteantud ja kntrllitud tingimused. Hnetehnika alla kuuluvad eelkõige õhu, vee, sjuse, energia, valguse ja teabe edastamine ning turvalahendused. Hnetehnikal n hne kasutatavuse ja kinnistu käidu sas keskne tähtsus nii tehnilisest kui ka majanduslikust küljest. Tabel 3.1. Hnetehnika määratlemine. Hnetehnika tehnlgia ja tegevuste sisu. Allikas: Hnetehnika innvatsiniuuring Inn II. Hnetehnikaga setud tehnlgia Hnetehnikaga setud tegevused Küte Vesi ja kanalisatsin Ventilatsin Jahutus Elektrienergia jatamine ja kasutamine Valgustus (Elektrilised) infsüsteemid Vedu ja transprt, liftid Muud süsteemid ja seadmed, eelkõige: - puhastamine - eritstarbelised trustikud - erisüsteemid - kustutussüsteemid - khtkindlad kdumasinad - hnehaldus (Facility Management) Prjekteerimine Ttmine Lepinguline töö Kasutamine, krrashid, hldus Kaasajastamine Asutuse lammutamine Tugiteenused: - uurimis- ja arendustegevus - katsetamine ja tdete heakskiitmine - auditeerimine - klitus - müük, kaubandus Muud tegevusalad: - õigusaktid - standardimine ja muud suunised Kinnistu hnetehnika timimisega ei lda sageli ka uutes hnetes rahul. Põhjuste hulgas n näiteks puudulik eesmärgi määratlemine, prjekteerimistööde vähene kskõlastamine, ehitusjärelevalve puudumine, mitterahuldavate lahenduste heakskiitmine ja vastuvõtt ning puudulikud skused valmisehitatud süsteemide kasutamisel. Hnete tehniliste seadmete ja süsteemide kiire areng ja inftehnlgia valdknna kasv tb kinnisvara kasutajatele kaasa uusi kasutusviise ja võimalusi, samal ajal aga muutuvad tehnilised nõuded rangemaks ja seadmed häiretundlikumaks. See seab uusi väljakutseid nii prjekteerimisele kui käidule ja hldamisele. Uued tehnilised rakendused võimaldavad bürruumides, elamutes ja muudes kinnistutes uusi teenuseid ja kasutusviise arendada. Hnetehnika alased tted, süsteemid ja tegevus n ühisknna tähtis alustala. Tänapäeval n raske ette kujutada ühisknda, kus inimeste lmekeskknnas, lgu see setud siis töötamise, igapäevaelu või vaba aja veetmisega, pleks elektri- või 23

24 andmesidevõrke, tõhusat veevarustust, küttesüsteemi, valgustust või sbivalt timivat ventilatsini. Hnetehnika valdknna kiiremat arengut vastavalt kasutajate tehnilistele, majanduslikele ja öklgilistele vajadustele aeglustavad ja takistavad mitmed asjalud. Töö n jatatud paljude töövõtjate vahel, ja kguinvesteering mdustub kümnete eraldi teenuste summast. Prjekt killustub ning vastutus terviku eest jääb sageli manikule. Prjektid n ainulaadsed. Erinevatel ttmis- ja prjekteerimisala ettevõtetel n selgelt erinevad ja üksteisest sõltumatud huvid ja tavad. Tellija stab valmisteenuseid prjektipõhiselt, tema tegevus suunab juurutus- ja õpiprtsessi. Ruumide kui kasutajatele suunatud tdete ja kaupade madusi ei parendata, st prtsessi ei arendata süsteemselt nagu näiteks tööstuses. Knkurentsivahendina kasutatakse sageli ainult hankimishinda (setamishinda). Selle tulemusena ei saada alati parimal viisil timivat terviktulemust. Investeerimise ja käidufaasi kulud n erinevate saplte tähelepanu all. Sel juhul investeerimisüksus ptimeerib üksnes hankekulusid ja käiduüksus tegevuskulusid nii palju, kui tegelikkus st. valmisehitatud hne võimaldab Hne elektrilised süsteemid Elektrilise hnetehnika mõiste hõlmab kgumit, mille mdustavad hnete ja ruumide elektrienergia jatamise, side- ja juhtimissüsteemide ning valgustuse ja elektriliste infsüsteemide prjekteerimine, ehitamine, käit ning seadmete valmistamine ja müük (mitte ainult elektripaigaldis). Elektrilise hnetehnika lahendused lvad eeldused hnetes ja ruumides timuvale tegevusele. Vajadust elektrilise hnetehnika järele võib vaadelda ka vastavalt hnetes timuvale tegevusele. Need n: energia edastamine masinatele ja seadmetele, selle jatamine ja kättesaadavus kinnistu eri sades kunstliku valgustuse ajastamine ja kasutamine ks päevavalgusega seadmete, masinate ja valgustuse kasutamise reguleerimine ja juhtimine teabe vahendamine. Nende ülesannete ja timingute testamiseks vajaliku elektrienergia hutuks ja ratsinaalseks jatamiseks n vaja elektripaigaldist. See ksneb juhtmetest, elektrikstetest, kaitse- ja lülitusaparaatidest ning mitmesugustest abitarvikutest. Valgustuspaigaldise jaks n vaja ruumidele tehniliselt ja visuaalselt sbivaid valgusteid. Energia ja seadmete majandusliku ning tstarbekhase kasutamise jaks n vaja, et hnes leks juhtimissüsteemid, kntrllitud mõõtevahendid ning kasutajaliidesed. Ka kütte- ja ventilatsinisüsteemid vajavad timimiseks elektrienergiat. Temperatuuri ja kliimatingimuste reguleerimiseks n vaja juhtimisseadmeid. Inftehnlgia seadmed nõuavad andmeedastuseks vastavaid süsteeme, inf-, telefni- või antennivõrku. Lisaks n vaja hne tegevusega setud muid teabe edastussüsteeme, näiteks tulekahju teavitussüsteemi, hlduskutsesüsteemi või juurdepääsu kntrllisüsteemi. Sõltuvalt ehitise tstarbest võib vaja minna kümneid erinevaid teabevahetussüsteeme. 24

25 Tänapäeva tehnika n arenemas suunas, kus erinevad elektrisüsteemid ja elektrilised infsüsteemid eri viisidel integreeritakse. Autmatiseerimise ja inftehnlgia kasutamine tb kaasa uusi tehnilisi lahendusi, näiteks töötatakse välja avatud andmesidevõrgud, tööväljasiinid ja hajusjuhtimissüsteemid. Peale selle püütakse üha paremini arvestada kasutajate vajadusi. Tehnsüsteemide arengu kõrval n tekkimas erinevaid teenuste lahendusi, uusi andmeedastusviise ja valvelahendusi Elektriseadmete, -süsteemide ja -tööde liigitusnimistu Sähkötiet ry (mittetulundusühing) plt avaldatud ja käigushitavas S2000 elektriala liigitusnimistus (klassifikaatr) n hne elektripaigaldis jatatud funktsinaalseteks süsteemideks. Üks rubriik mdustab timiva terviksüsteemi, millega kaetakse kliendi tegevusega setud vajadusi. Liigitusnimistut kasutatakse kntrllnimekirjana süsteemidest, mida klient võib hne ehitusprjektis vastavalt vajadusele valida. Liigitusnimekirja eesmärk n ühildada andmed ehitamisel, elektriprjekteerimisel, töövõtul, krrashiul, hldusel ja kasutamisega setud andmete ühildamiseks võimalikult suures ulatuses ning võimaldada vajalike andmete eritstarbelist ülekannet kasutuspersnalile (tähised vms.). S2000 elektriala liigitusnimistu sbib hnete elektrisüsteemide prjektidesse kõigis etappides ehitise elutsükli vältel prjekteerimisetapist kuni lammutus- ja eemaldamisetappideni kasutamiseks kõikides ehituskhtades, -prtsessides ja hangetes turul saadalevate tte- ja tarnepakettide hankimisel. Elektriala liigitusnimistute süsteemi arendamisel n silmas peetud eesmärki, et see leks asjakhane kasutamiseks ka järgmiste ülesannete täitmisel: Täiendava nimistuna lisaks hnetehnika klassifikaatrile elektrialadel üldise (kmpnentide, seadmete, süsteemide ja tööde) sisukrrana ehitusviisi seletuskirjades ja sellega setud elektritööde süsteemikirjeldustes abimaterjalina prjektide kstamisel, väljatöötamisel elektritööde puhul prjekti kulude kavandamisel ning prjekteerimisetapi kulude prgnside ja hinnangute puhul elektrisa seletuskirjade väljatöötamisel üksikasjalike kguste hindamisel spetsifikatsinides hinnakirjade sisukrrana üksikasjalike hinnapakkumiste põhjana ning maksekirjetabelite põhjana töö hangete planeerimisel ning töömaa juhtimisel ja tööplaanide kstamisel (prjekti ehitushanke ettevalmistamisel ja tegeliku ehitamise ajal) tdanguandmetes ja standardites kulude seireks, järelarvutustes ja statistikas ning kulufailide väljatöötamisel elektriindeksis hne kuluindeksi sana väljaannetes ja uuringutes ning ttenimekirjades. Liigitusnimistu (klassifikaatr) n süsteemipõhine ja jaguneb alasüsteemideks. 25

26 Tabel 3.2. Liigitusnimistu S2000. Elektrienergia jatus- ja käidusüsteemid H ELEKTRIENERGIA JAOTUS- JA KASUTUSSÜSTEEMID H0 H1 H101 H1011 H1012 H102 H1021 H1022 H1023 H103 H104 H1041 H1042 H105 H1051 H1052 H1053 H1054 H1055 H1056 H2 H201 H2011 H2012 H2013 H2014 H2015 H202 H2021 H2022 H2023 H2024 H2025 H2026 H2027 H2028 H203 H204 H205 H3 H301 H3011 H3012 H3013 Paigalduskhaga setud tegevusjuhised, tarvikud Paigaldusteed Kaabliriiulisüsteemid Kaabliriiulid H302 Riputus-, tetus- ja kattesad H303 Kaablikanalisüsteemid Kaablikanalid Kinnitus- ja tugisad, võred Paigaldusliistud Põrandakanalisüsteem Riputussüsteem Riputussiinid Riputus- ja tugisüsteemid Läbiviigud Mehaanilised kaabliläbiviigud Tulekindlad kaabliläbiviigud Helikindlad kaabliläbiviigud Niiskuskindlad kaabliläbiviigud Gaasitihedad kaabliläbiviigud H4 H401 H402 H403 H404 H405 H406 H407 H5 H501 H5011 H5012 H5013 H5014 Tsiviilkaitserajatiste (VSS) läbiviigud Elektri peajatussüsteem 20 kv jatussüsteemid 20 kv ühenduskaablid 20 kv jatusseadmed Transfrmaatrid 20 kv jatusseadmete ja trafde vahelised ühendused Muud kõrgepingekaablid 0,4 kv peajatussüsteemid 0,4 kv ühendusjuhtmed Trafde ja peakeskuste vahelised ühendused Peajatuskeskused Teised keskused Keskustevahelised titesüsteemid Maandused ja ptentsiaaliühtlustused Filtrid Kesksed kmpenseerimisseadised Elektrimõõtesüsteem Reservtitesüsteemid Katkematu tite süsteem Seadmete elektrifitseerimine Kütte-, ventilatsini- ja veevarustussüsteemide elektrifitseerimine Kütte-, ventilatsini- ja veevarustussüsteemide juhtmestik Valekäivituse blkeerlülitid ja liidesed Välilülitid, signaaltuled ja muud juhtseadmed H502 H503 H504 H5041 H5042 H5043 Seadmete ja seadmistike elektrilised sad Seadmed Juhtmestik Valekäivituse või Juhusliku käivitamise blkeerimislülitid, käivitus- ja ühendusseadmed, liidesed Ttmisseadmete ja -süsteemide elektrilisad sad Elektriühendussüsteemid Pistikupesad Valgustisiini süsteem Jatus-latt-liini süsteem Pistikupesade pstid Autkütte pistikupesad Pistikupesakeskused Pistiku- ja juhtmekimbusüsteem Valgustussüsteemid Üldvalgustussüsteemid Valgustid Valgusallikad Juhtmestik ja kaablid Valgustuse juhtimisseadmed ja -süsteemid Paigaldus- ja riputusdetailid ja -süsteemid Käiguvalgustussüsteem Välisvalgustussüsteemid Platsivalgustussüsteem Platsivalgustid Valgusallikad Juhtmestik H5044 H505 H506 H5061 Pstid, mastid, statiivid Fassaadivalgustussüsteem Hädavalgustussüsteem Hädavalgustuskeskused H5062 H5063 H5064 H507 Juhtmestik Häda- ja märkvalgustid Hädavalgustuse lülitid ja -nupud Varuvalgustussüsteem H508 H6 H601 H6011 H6012 H6013 H602 Erivalgustussüsteem Elekterküttesüsteemid ja -seadmed Hne elekterküttesüsteem Elekterkütteseadmed Juhtmestik Elekterkütte juhtimisseadmed Sulatusküttesüsteemid H603 Erilised elekterküttesüsteemid H7 Muud süsteemid H3021 H3022 H3023 H H701 Liigpingekaitseseadmed

Alkaaen 2007 elämme Virossa aikaa, mikä muistetaan Suomessa 90 alun lamana, kiinteistömarkkinoiden uuta nousua ennustetan 2009

Alkaaen 2007 elämme Virossa aikaa, mikä muistetaan Suomessa 90 alun lamana, kiinteistömarkkinoiden uuta nousua ennustetan 2009 Mitä tapahtuu Viron kiinteistömarkkinoilla? 1 600 1 400 1 200 1 000 800 600 400 200 0 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2007 2007 2007 2007 2007 2007 2007 2007 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02

Lisätiedot

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks

Lisätiedot

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ ÜLLAR VIITKAR, Ohjauskeskukseen pääasiantuntija, 11. toukkokuutta. 2009 2009/10 10/11 ma. rahaliste vahendite jagunemine eesmärkide lõikes Fortum Pohjan alue Idän alue

Lisätiedot

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,

Lisätiedot

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 9: Mudelite kasutamine tehnosüsteemide analüüsil

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 9: Mudelite kasutamine tehnosüsteemide analüüsil EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 9: Mudelite kasutamine tehnosüsteemide analüüsil EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa

Lisätiedot

ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni

ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016 ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016

Lisätiedot

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist. Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja

Lisätiedot

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)!

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! 2012-2014 Euroopa kutsehariduse ja koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) projektist STEVTA Peapartner Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Eesti) Kuressaare Ametikool (Eesti)

Lisätiedot

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 10: Energia analüüsid

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 10: Energia analüüsid EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 10: Energia analüüsid EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 10: Energia analüüsid" on

Lisätiedot

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 8: Visualiseerimine

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 8: Visualiseerimine EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 8: Visualiseerimine EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 8: Visualiseerimine" on avaldatud

Lisätiedot

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 7: Mahuarvutused

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 7: Mahuarvutused EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 7: Mahuarvutused EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 7: Mahuarvutused" on avaldatud

Lisätiedot

Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega

Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega Ülo Kask Soojustehnika instituut Teemad Varasemad energiasäästu alased õppetunnid ja kogemused koolides ja lasteaedades. Kuressaare. Tallinna

Lisätiedot

üldjuhendid 2012 RT et LVI Visualiseerimine Eessõna

üldjuhendid 2012 RT et LVI Visualiseerimine Eessõna RT 10-11073-et LVI 03-10495 Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012 8.osa Visualiseerimine Versioon 1.0 juhenditeatmik märts 2012 (12) Rakennustietosäätiö Eesti Ehitusteabe Fond 2013 Sisukord Eessõna 1 Mudelprojekteerimisjuhendite

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade

See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EESTI STANDARD EVS 860-6:2010 TEHNILISTE PAIGALDISTE TERMILINE ISOLEERIMINE Osa 6: Torustikud, mahutid ja seadmed Külmaisolatsioon Thermal insulation of technical equipment Part 6: Insulation of pipes,

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise

Lisätiedot

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 1: Mudelprojekteerimise üldjuhendid

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 1: Mudelprojekteerimise üldjuhendid EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 1: Mudelprojekteerimise üldjuhendid EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 1: Mudelprojekteerimise

Lisätiedot

MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT

MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT VÄLJAKUTSE AKTIIVSELE MÜÜGIMEHELE EHITUS- JA TOOTMISSEKTORIS! B&H Solutions OÜ kliendiks on regiooni suurimaid tööriistade, ehitustehnika, ehitus- ja töösusseadmete rendiettevõte

Lisätiedot

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT name: Work placement (name and address): Time of the testing period: Name of the work place instructor

Lisätiedot

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud Enne, kui alustad See käsiraamat on mõeldud sinule, hea taastuja. Raamatu mõtteks on aidata sind saada pilti oma taastumisest: kuidas see edeneb, millised tegurid võivad seda edendada või takistada, ja

Lisätiedot

Analüüsi lõpparuanne. Sotsiaalteenuste kvaliteedi analüüs ja ettepanekud tervikliku kvaliteedisüsteemi tagamise juurutamiseks

Analüüsi lõpparuanne. Sotsiaalteenuste kvaliteedi analüüs ja ettepanekud tervikliku kvaliteedisüsteemi tagamise juurutamiseks Analüüsi lõpparuanne Sotsiaalteenuste kvaliteedi analüüs ja ettepanekud tervikliku kvaliteedisüsteemi tagamise juurutamiseks Koostaja: Triin Vana, projekti ekspert-analüütik Detsember 2013 1 Projekti andmed,

Lisätiedot

HINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni

HINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni HINNAPAKKUMINE Tallinn 25.04.2017 a. Hinnapakkumine kehtib kuni 31.12.2017 HINNAPAKKUMINE Türi arendus 1. Hind Kastelli tehasepakett 30 000.00 EUR Transport 2000.00 EUR Püstitus 8400.00 EUR HIND KOKKU:

Lisätiedot

Harri Miettinen ja Tero Markkanen

Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn

Lisätiedot

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 3: Arhitektuurne projekteerimine

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 3: Arhitektuurne projekteerimine EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 3: Arhitektuurne projekteerimine EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 3: Arhitektuurne

Lisätiedot

üldjuhendid osa Arhitektuurne projekteerimine

üldjuhendid osa Arhitektuurne projekteerimine RT 10-11068-et LVI 03-10490 Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012 3. osa Arhitektuurne projekteerimine Versioon 1.0 juhenditeatmik märts 2012 (16) Rakennustietosäätiö Eesti Ehitusteabe Fond 2013 sisukord

Lisätiedot

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa

Lisätiedot

TERETULEMAST HONKAJOE VALDA

TERETULEMAST HONKAJOE VALDA TERETULEMAST HONKAJOE VALDA INFO UUELE ELANIKULE Honkajoe Vallavalitsus Porhontie 5, Avatud E-R 8:00-15:45 Tel. 050 577 5200 Faks 02 577 5214 www.honkajoki.fi Teretulemast Honkajoele Honkajoe vald on koduks

Lisätiedot

energiatõhususe parandamise juhend/abimaterjal

energiatõhususe parandamise juhend/abimaterjal Säästva Renoveerimise Infokeskus MTÜ MILJÖÖVÄÄRTUSLIKEL ALADEL PAIKNEVATE AJALOOLISTE HOONETE energiatõhususe parandamise juhend/abimaterjal Koostaja: Tarmo Andre Elvisto Toimetus ja kujundus: Meediapilt

Lisätiedot

Maanteeamet. Tellija toimingud

Maanteeamet. Tellija toimingud Maanteeamet Tellija toimingud Juhend Teede projekteerimise kvaliteedisüsteem TELLIJA TOIMINGUD KONSULTANDI TEGEVUS / KVALITEEDISÜSTEEM TEEDEVALITSUSTE TÄPSUSTATUD TOIMINGUD PROJEKTEERIMISE TEGEVUSJUHISED

Lisätiedot

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

HINNANG EESTI ÕPPEKAVALE Kokkuvõte õppekava üldosa ja ainekavade tugevatest ja nõrkadest külgedest

HINNANG EESTI ÕPPEKAVALE Kokkuvõte õppekava üldosa ja ainekavade tugevatest ja nõrkadest külgedest HINNANG EESTI ÕPPEKAVALE Kokkuvõte õppekava üldosa ja ainekavade tugevatest ja nõrkadest külgedest Opetushallitus 1999 SAATEKS Käesolev raport on Eesti ja Soome koostööprojekti tulem. Soome eksperdid tutvusid

Lisätiedot

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 4: Tehnosüsteemide projekteerimine

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 4: Tehnosüsteemide projekteerimine EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 4: Tehnosüsteemide projekteerimine EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 4: Tehnosüsteemide

Lisätiedot

Maanteed planeeringus

Maanteed planeeringus Maanteed planeeringus Planeerimis- ja teostusetapi juhtimine Teedevalitsus Helsingi 2006 ISBN 951-803-695-0 TIEH 2000018-06 Võrguväljaanne pdf formaadis (www.tiehallinto.fi /julkaisut) ISBN 951-803-696-9

Lisätiedot

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Esitelmä oppijankielen korpustyöpajassa 17.1.2008 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Oppijankielen universaaleja piirteitä

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

Kutsestandardi sõnastik

Kutsestandardi sõnastik Termin Inglise keeles Definitsioon Soome keeles Amet, ametikoht Occupation / Job Tööülesannete kogum, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu. Ametinimetused ja kutsenimetused võivad kokku

Lisätiedot

Keskkonnamõjude hindamisprogrammi kokkuvõte Olkiluoto tuumajaama laiendamine neljanda järguga

Keskkonnamõjude hindamisprogrammi kokkuvõte Olkiluoto tuumajaama laiendamine neljanda järguga Keskkonnamõjude hindamisprogrammi kokkuvõte Olkiluoto tuumajaama laiendamine neljanda järguga Juhul, kui tekstid on erinevalt tõlgendatavad, loetakse õigeks soomekeelne tekst. 1 Projekt ja selle põhjendused

Lisätiedot

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 1 Väljaandja Mannerheimin Lastensuojeluliitto ry

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade

See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EESTI STANDARD EVS 860-2:2006 TEHNILISTE PAIGALDISTE TERMILINE ISOLEERIMINE Osa 2: Torustikud, mahutid ja seadmed. Järelevalve ja mõõtmine Thermal insulation of technical equipment Part 2: Insulation of

Lisätiedot

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas Esitluste koostamine Kristiina Klaas Esitlustarkvara Esitlustarkvara, mille abil saab kujundada kilele ja paberile trükitavaid või arvutist dataprojektori abil näidatavaid esitlusmaterjale. Sisaldab slaidide

Lisätiedot

Ehitussektori tellija vastutus ja maksunumber

Ehitussektori tellija vastutus ja maksunumber Ehitussektori tellija vastutus ja maksunumber 2 Sissejuhatus Käesolevas juhendis käsitletakse ehitussektori tellija andmete väljaselgitamise kohustust ning ehitusobjektidel kasutatavat maksunumbrit. Ehitustegevust

Lisätiedot

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings. Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi

Lisätiedot

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA Tallinn 2012 Originaal: Olli Daavittila, Tuula Matikainen TYÖTAITOJEN ARVIOINTIASTEIKKO Perttulan Erityisammattikoulun julkaisuja 6/1997

Lisätiedot

TÖÖ NUMBER: TÖÖ NIMETUS: TRIBÜÜNI VARIKATUS EHITISE AADRESS: HARIDUSE TN 22, NARVA PROJEKTI OSA: ARHITEKTUUR JA KONSTRUKTSIOON

TÖÖ NUMBER: TÖÖ NIMETUS: TRIBÜÜNI VARIKATUS EHITISE AADRESS: HARIDUSE TN 22, NARVA PROJEKTI OSA: ARHITEKTUUR JA KONSTRUKTSIOON MG INSENERIBÜROO OÜ ARHITEKTUUR & KONSTRUKTSIOONID EKSPERTIIS & PROJEKTIJUHTIMINE TÖÖ NUMBER: 22.2016 TÖÖ NIMETUS: TRIBÜÜNI VARIKATUS EHITISE AADRESS: HARIDUSE TN 22, NARVA PROJEKTI OSA: ARHITEKTUUR JA

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

Kohanime muutumine kui nimekasutaja vajadus

Kohanime muutumine kui nimekasutaja vajadus Kohanime muutumine kui nimekasutaja vajadus Marit Alas eesti keele instituudi assistent Toponüüm koha identifitseerijana Kohanimede ülesanne on individualiseerida, eristada oma objekti kõigist teistest

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 13: Infomudelite kasutamine ehitamisel

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 13: Infomudelite kasutamine ehitamisel EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 13: Infomudelite kasutamine ehitamisel EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 13: Infomudelite

Lisätiedot

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma

Lisätiedot

Valonlähteet Valgusallikad

Valonlähteet Valgusallikad Valonlähteet Valgusallikad GARO LED30 SMD Ø60 121 GARO LED30 SMD E27 GARO LED30 SMD E27-WW 19740 2700-3200 GARO LED30 SMD E27-NW 19741 4000-4500 14 14-80 30 LED SMD 1140 80 25000 15000 A+ 14 1/10/50 131

Lisätiedot

ADSL. ADSL

ADSL.  ADSL Page 1 of 5 ADSL Kirjutas Isahiir Wednesday, 16 November 2005 ADSL Sissejuhatus Paljud meist arvavad, et tavalised telefonikaablid hakkavad olema juba natuke ajast ja arust: kõikidel on GSMtelefonid ja

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Valonlähteet Valgusallikad

Valonlähteet Valgusallikad Valonlähteet Valgusallikad GARO LED MCOB LED MCOB-valaisin / LED MCOB-dioodidega lamp Ø60 Ø60 GARO LED MCOB10 E27 GARO LED MCOB8 E27 Ø40 Ø60 96 123 80 82 110 110 Ø37 GARO LED MCOB10 E27 GARO LED MCOB8

Lisätiedot

Sündmusi kõigile! Käsiraamat ligipääsetava ja mitmekülgse kultuuriürituse korraldamiseks. Sini Kaartinen ja Aura Linnapuomi

Sündmusi kõigile! Käsiraamat ligipääsetava ja mitmekülgse kultuuriürituse korraldamiseks. Sini Kaartinen ja Aura Linnapuomi Sündmusi kõigile! Käsiraamat ligipääsetava ja mitmekülgse kultuuriürituse korraldamiseks Sini Kaartinen ja Aura Linnapuomi Kulttuuria kaikille palvelu Yhdenvertaisen kulttuurin puolesta ry Tallberginkatu

Lisätiedot

GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline?

GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline? GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline? Harli Jürgenson Eesti Maaülikool, e-post: harli.jyrgenson@emu.ee 1. Sissejuhatus Teame, et tehnika areneb, geodeesia valdkonnas toimub seesama. Üks suuremaid muutusi

Lisätiedot

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda?

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Raisa Cacciatore Samuli Koiso-Kanttila Juhtivspetsialist Miehen Aika Seksuaaltervisekliinik Väestöliitto(Rahvastikuliit) u.20 000 in/a. u.500

Lisätiedot

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D

Lisätiedot

Ari Lampinen & Anu Laakkonen Biometaan mootorikütusena

Ari Lampinen & Anu Laakkonen Biometaan mootorikütusena TEATMIK OMAVALITSUSTELE Ari Lampinen & Anu Laakkonen Biometaan mootorikütusena Ari Lampinen & Anu Laakkonen Biometaan mootorikütusena Teatmik omavalitsustele Soome Biogaasi Ühing MTÜ 2012 Kirjutatud ja

Lisätiedot

BCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine

BCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine BCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine EE FI SE KASUTUSJUHEND käyttöohjeet bruksanvisning STOLLAR PEAB KÕIGE OLULISEMAKS OHUTUST Stollari töötajad hoolivad väga ohutusest. Seadmete kavandamisel ja tootmisel

Lisätiedot

Töö juht ja vastutav täitja vanemteadur majanduskandidaat Valdek Loko, vastutav täitja teadur põllumajanduskandidaat Enno Koik

Töö juht ja vastutav täitja vanemteadur majanduskandidaat Valdek Loko, vastutav täitja teadur põllumajanduskandidaat Enno Koik Projekti Põllukultuuride tootmise tasuvuse selgitamine sõltuvalt sisendite hindadest, tootmistehnoloogiatest, tootmisüksuste suurusest ja kokkuostuhindadest lõpparuanne Töö juht ja vastutav täitja vanemteadur

Lisätiedot

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala

Lisätiedot

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;

Lisätiedot

Sanka-duschväggar och kar Sanka shower bases and shower partitions Sanka dushiseinad ja dushibasseinid. Hooldamisõpetus. Hoito-ohje.

Sanka-duschväggar och kar Sanka shower bases and shower partitions Sanka dushiseinad ja dushibasseinid. Hooldamisõpetus. Hoito-ohje. Sanka-suihkuseinät TUOTE - PRODUKT - PRODUCT -...?... ja altaat Sanka-duschväggar och kar Sanka shower bases and shower partitions Sanka dushiseinad ja dushibasseinid Hoito-ohje Skötselråd Care instructions

Lisätiedot

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Yhteinen sanasto auttaa alkuun Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka

Lisätiedot

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle

Lisätiedot

LCD-TELER KASUTUSJUHEND. Enne seadme kasutamist lugege palun kasutusjuhend läbi ja hoidke see alles. MUDEL: 32LX2R** 26LX2R** 32LX1R** 26LX1R**

LCD-TELER KASUTUSJUHEND. Enne seadme kasutamist lugege palun kasutusjuhend läbi ja hoidke see alles. MUDEL: 32LX2R** 26LX2R** 32LX1R** 26LX1R** LCD-TELER KASUTUSJUHEND MUDEL: 32LX2R** 26LX2R** 32LXR** 26LXR** Enne seadme kasutamist lugege palun kasutusjuhend läbi ja hoidke see alles. Kirjutage seadme mudeli- ja seerianumber üles. Numbrid leiate

Lisätiedot

EESTI KEELE ALLKEELED

EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja Tiit Hennoste EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja

Lisätiedot

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/ TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn

Lisätiedot

IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis

IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis IX vana kirjakeele päevad 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis 10. november 11.00 11.20 Avasõnad Karl Pajusalu 11.20 11.50 Valve-Liivi Kingisepp Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele

Lisätiedot

Hansa Financials ldine moodul

Hansa Financials ldine moodul ldine moodul ldine moodul ldises moodulis on seadistused ja registrid, mida kasutatakse ka teistes moodulites nagu nt Kontoplaan, ja Objektid. Siin pannakse paika ka kasutajate igused. Seadistused ldises

Lisätiedot

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/

Lisätiedot

Argipäev, väärtused, elu, eetika

Argipäev, väärtused, elu, eetika Argipäev, väärtused, elu, eetika Sotsiaalala spetsialisti eetilised juhised Tõlke aluseks on: Arki, arvot, elämä, etiikka. Sosiaalialan ammattilaisen eettiset ohjeet. Sosiaalialan korkeakoulutettujen ammattijärjestö

Lisätiedot

Tehnohoolduse tehniline kirjeldus.üldosa

Tehnohoolduse tehniline kirjeldus.üldosa Tehnohoolduse tehniline kirjeldus.üldosa Üldpõhimõtted Tehnilise kirjelduse sisukord asub märksõna Bookmarks all. Käesolev versioon: aprill 2015 Tehnohooldusteenuste eesmärgiks on tagada Hoonete hooldatavate

Lisätiedot

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Laura Raag AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

DAVID CITY LINE. Jõusaali tüüpi trenažöörid, mida saab paigutada väli- või sisetingimustesse treenimiseks

DAVID CITY LINE. Jõusaali tüüpi trenažöörid, mida saab paigutada väli- või sisetingimustesse treenimiseks DAVID CITY LINE Jõusaali tüüpi trenažöörid, mida saab paigutada väli- või sisetingimustesse treenimiseks Mitmekesine trenažööride valik võimaldab kasutajatele mitmekülgset treeningut Soomes toodetud trenažöörid

Lisätiedot

Perioodi EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. keskkonnamõju strateegiline hindamine

Perioodi EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. keskkonnamõju strateegiline hindamine Perioodi 2014-2020 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine ARUANNE Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Pärnu mnt 27,

Lisätiedot

DIALOOGIPARTIKLID ARMASTUSE- JA SÕJATEEMALISTES NETIVESTLUSTES

DIALOOGIPARTIKLID ARMASTUSE- JA SÕJATEEMALISTES NETIVESTLUSTES TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Karmen Kaljula DIALOOGIPARTIKLID ARMASTUSE- JA SÕJATEEMALISTES NETIVESTLUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Jokela

Lisätiedot

Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest

Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest Arenev teadushuviharidus Õpime kogemustest Arenev teadushuviharidus Õpime kogemustest Kehittämiskeskus Opinkirjo & Eesti Teadusagentuur 2015 Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest. Projekt Kvaliteetse

Lisätiedot

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD

Lisätiedot

Lühike töökaitsejuhend. Kinnisvarahooldus

Lühike töökaitsejuhend. Kinnisvarahooldus Lühike töökaitsejuhend Kinnisvarahooldus Sisukord Töökaitse kinnisvarahoolduses... 4 Tööohutus töökohtadel... 5 Tööandja kohustused... 5 Tööohutus ühisel töökohal... 5 Töökohtade ühiste ohtude ennetamine...

Lisätiedot

Taas loeme sellest, et kuskil

Taas loeme sellest, et kuskil Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet 17. märts 2014 Noortekeskus keset linna Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Taas loeme sellest, et kuskil avati uus ja ilus noortekeskus.

Lisätiedot

Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner

Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2015 Puiduhinnad langesid terve esimese kvartali ja seda pea kõigi sortimentide lõikes. KEM

Lisätiedot

RT X et. RT/KH et Talo KERAPLASTI SUITSUEEMALDUSLUUGID JA -AKNAD Keraplast Oy SUITSU EEMALDAMISE EESMÄRK

RT X et. RT/KH et Talo KERAPLASTI SUITSUEEMALDUSLUUGID JA -AKNAD Keraplast Oy SUITSU EEMALDAMISE EESMÄRK Aprill 2008 Kehtiv maini 2011 1 (6) RT X37-37560 et RT/KH 427.3-37560 et 32.42 Talo 2000 KERAPLASTI SUITSUEEMALDUSLUUGID JA -AKNAD Keraplast Oy SUITSU EEMALDAMISE EESMÄRK Tulekahju korral tekitavad suitsu

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

Õpetusega valmistatakse õpilane ette suhtlemiseks võõrkeelses keskkonnas nii era- kui tööalases suhtluses.

Õpetusega valmistatakse õpilane ette suhtlemiseks võõrkeelses keskkonnas nii era- kui tööalases suhtluses. MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: Matkajuht IV tasm kutsharidus taotld Õppvorm: mittstatsionaarn Moodul nr 16 Mooduli vastuta: Erialan soom kl Margit Alliksaar mooduli maht 7 EKAPit Mooduli õptad: Margit

Lisätiedot