Välisturistide alkoholi ostumaht aastal

Transkriptio

1 Välisturistide alkoholi ostumaht aastal

2 Sisukord Välisturistide alkoholi ostumaht aastal 1 Sissejuhatus 3 2 Eesti väliskülastajate arv ja struktuur 6 3 Alkoholiaktsiisid ja hinnad Eestis, Soomes 11 ning Rootsis 4 Turistide poolt kaasa ostetud alkohol 15 5 Erinevate riikide turistid alkoholiostjatena 33 6 Meeskond 39 Aivar Voog Kennet Sarv Katrin Männaste Eesti Põllumajandusministeerium TNS Emor Emor

3 Sissejuhatus 1

4 Sissejuhatus Uuringu eesmärk oli kaardistada välisturistide ostukäitumine alkohoolsete jookide puhul. Uuringu aruande tellijaks on Eesti Põllumajandusministeerium. Uuringu metoodika Ekspertintervjuud poodide või alkoholiosakondade juhatajatega. Vastajad esindasid 15 poodi Tallinnas. Küsitlusperiood: november detsember Valimisse valiti alkoholile spetsialiseerunud turismipiirkonna kauplused ja jaeketid, mida turistid sageli külastavad. Sadama piirkonnas alkoholimüügile spetsialiseerunud ettevõtete majandusaasta aruanded. Erinevad avalikud andmebaasid: Eesti Statistikaameti majutuse statistika Maksu- ja Tolliamet Soome Statistikaamet Soome Transpordi Agentuur Euroopa Komisjon TNS Agriseire Valvira (Soome Tervise ja Heaolu Järelevalve Büroo) 4

5 Kokkuvõte Eestit külastavate välisturistide hulk on viimastel aastatel suurenenud, seega mõjutavad nad peale turismimajanduse ka üha enam Eesti jaekaubandust. Kõige enam külastavad Eestit soomlased ja seda põhiliselt Tallinna Sadama kaudu. Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga on siin oluliselt kasvanud piiriülese kaubanduse mõju, Eestist ostetakse palju kaupu turistide poolt ja ka eestlased ise on hakanud ostma rohkem piiri tagant. Eestit enim külastavate soomlastest ostlejate jaoks on põhiliseks magnetiks alkohol, mille hind on siin võrreldes Soomega kordades odavam. Üha suurem osatähtsus on viimastel aastatel alkoholi kaasaostmine ettetellimist pakkuvate müügikohtade kaudu. Põhilised müügikohad Tallinnas asuvad sadama piirkonnas. Enamiku sadama poodide põhiklientuurist moodustavad soomlased, nende osakaal on ca 95% kõikidest külastajatest. Kõige enam ostavad turistid õlut (osatähtsus müügis ligikaudu 30%), järgnevad teised lahjad alkohoolsed joogid (25%), viin (20%), veinid (15%). Soomlaste kaasa ostetud alkoholi kogused suurenesid aastal oluliselt. Kõikide turistide poolt ostetud alkohol moodustab Eesti kogu alkohoolsete jookide müügikäibest ligikaudu 30%. 5

6 Eesti väliskülastajate arv ja struktuur 2

7 Kommentaar: Eesti väliskülastajate arv ja struktuur Alates a Statistikamet enam piiriloenduse valikuuringut ei tee, seega puuduvad andmed viimasel paaril aastal Eestit külastanunud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi kodanike kohta, kelle hulka kuulub ka enamik siit alkoholioste tegevatest turistidest (v.a Venemaalt saabuvad turistid). Muud piiriületused (s.o v.a. Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi kodanike piiriületused) on a 11 kuu lõikes aasta varasemaga võrreldes ca kolmandiku võrra kasvanud. Majutatud välisturistide arv on samuti teist aastat järjest kasvanud a majutuste arv on a ületatud juba 11 kuuga, majutuste võrdlus aastatagusega 11 kuu lõikes näitab kasvumääraks 13,6%. Ca 30% Eestis majutatud väliskülastajatest moodustavad Soome kodanikud ning majutatud soomlaste hulk (nagu ka Soome kodanike ööbimiste arv Eesti majutusettevõtetes) ei ole a 11 kuul aastataguse sama ajaperioodiga oluliselt muutunud. Suurima ööbimiste arvuga kuuks oli a juuli, laevadel ööbimisi on soomlastel enam külmemal ajaperioodil. Eestis majutatud väliskülastajate arvult järgnevad Soome kodanikele Venemaalt saabuvad turistid (ca % osakaaluga turistide koguarvust). Vene turistide puhul on majutuste arv aastatagusega võrreldes märgatavalt (43,5%) kasvanud. Väiksema majutatute osakaaluga riikide kodanikest on oluliselt kasvanud Suurbritannia (koguni 99,4%) ning Itaalia (46,8%) kodanike majutuste hulk.

8 Eestit külastanud välisriikide kodanike arv Eestit külastavate turistide arvud näitavad nii Tallinna Sadama kui ka Tallinna Lennujaama reisijate andmete põhjal tõusu, aasta kohta. AS Tallinna Sadama reisijate arv kasvas aastal % võrra, ulatudes läbi aegade rekordilise 8,48 miljoni reisijani. Tallinna Lennujaama läbis aastal 1,9 miljonit reisijat. See on lennujaama ajaloo parim tulemus aasta taset ületati 38%. Soome Transpordi Agentuuri andmetel on tehtud aastal jaanuarist novembrini laevadega Eesti ja Soome vahel kokku 6, mln reisi, mis on võrdluses aasta sama perioodiga 5% enam. Eestis majutatud väliskülastajate arv on tõusnud. Enim on majutatute arv tõusnud Venemaalt, Inglismaalt ja Itaaliast tulevate turistide lõikes. Kuulises võrdluses on venelaste peatumine majutusasutustes aastal suurem kui eelmisel kolmel aastal (samade kuude võrdluses, kuni novembrini) * 2011* kuud / kuud, % Elukohariigid kokku 13,6 Soome ,6 Venemaa ,5 Saksamaa ,1 Rootsi ,4 Läti ,1 Suurbritannia ,4 Norra ,8 Leedu ,2 Itaalia ,8 Ameerika Ühendriigid Majutatud väliskülastajate arv ,3 Prantsusmaa ,8 Taani ,4 * Kuni november (üheteistkümne kuu andmed) Allikas: Statistikaamet 8

9 Tallinnas on soomlased ööbinud aastal 8,4 korda rohkem kui rootslased Turistide ööbimiste arv kokku ja Tallinna majutusettevõtetes majutatud ööd Soomlased kuni november kogu Eesti kuni november Tallinn Rootslased kuni november kogu Eesti kuni november Tallinn Allikas: Statistikaamet 9

10 Keskmisest enam on soomlased majutusteenust tarbinud juulikuus Soome turistide arv ööbimiste lõikes Eestis külastajaid, tuhat inimest, kuni november 2011 Laevadel ööbinud Majutuskohas ööbinud jaanuar veebruar 60 4 märts aprill 0 8 mai juuni 41 juuli august september 20 9 oktoober 53 9 november Allikas: Soome Statistikaamet 10

11 Alkoholiaktsiisid ja hinnad Eestis, Soomes ning Rootsis 3

12 Kokkuvõte: alkoholiaktsiisid ja hinnad Eestis, Soomes ning Rootsis Alkohoolsete jookide hinda mõjutab otseselt aktsiisimaks. Põhjamaa riikides on alkohol aktsiisiga maksustatud kõrgemalt kui mujal Euroopas. Õlleaktsiis on Soomes Euroopa kõrgeim, Eestiga võrreldes oli vahe a 4,8-kordne. Rootsi õlleaktsiis oli a Eesti aktsiisimäärast 3,3 korda kõrgem. Oluline on aktsiisimäärade vahe ka kange alkoholi, kääritatud jookide ja veini ning muu alkoholi puhul, mis samuti on Soomes ja Rootsis Eestiga võrreldes ligikaudu 3-4 korda kõrgemad. Naaberriikide kõrgemad aktsiisimäärad kajastuvad selgelt ka toodete jaehindades ning soodustavad olulisel määral sealsete kodanike alkoholioste Eestist. Lisaks suurendab hinnavahet Eesti kasuks ka põhjanaabrite kõrgem alkoholi käibemaks (Soomes 23%, Rootsis 25%). Näiteks maksis 0,5 l pudel heledat (4,3-4,% alkoholisisaldusega) õlut detsembris 2011 Tallinnas 0,86 eurot ning Helsingis ja Stockholmis vastavalt 1,45 ning 1,28 eurot, mis on keskmiselt poolteist korda enam. 0, l pudel Absolut vodka, mis detsembris 2011 maksis Tallinnas 16,55 eurot, oli Helsingis ja Stockholmis vastavalt 29% ning 59% kallim. Veelgi suuremad on aga hinnaerinevused kohaliku viina puhul 0,5 l pudeli 40% viina puhul oli hind Helsingis ligi kolm korda ning Stockholmis enam kui kolm korda kallim. 12

13 Õlleaktsiis on Soomes EL-i suurim Eesti, Soome ja Rootsi alkoholi aktsiisimäärade võrdlus a I Aktsiis Eesti Soome Rootsi Aktsiis alates Aktsiis Vahe Eestiga (Eesti=100%) Vahe Rootsiga (Rootsi=100%) Aktsiis Vahe Eestiga (Eesti=100%) Vahe Soomega (Soome=100%) Õlu* 5,43 5,0 26,00 49% 144% 18,01 332% 69% Kange alkohol* 14,18 14,90 39,40 28% 2% 54,39 384% 138% Kääritatud jook või vein, mille etanoolisisaldus on >6 vol** Vahetoode (kuni 22% alkoholisisaldusega joogid)** 3,11 6,80 283,00 38% 121% 234,10 320% 83% 156,20 164,00 568,00 364% 116% 490,00 314% 86% Alkoholi käibemaks Eesti 20% Soome 23% Rootsi 25% Õlu* Kange alkohol* Kääritatud jook või vein, mille etanoolisisaldus on >6 vol** Vahetoode (kuni 22% alkoholisisaldusega joogid)** 5,43 26,00 18,01 14,18 39,40 54,39 3,11 283,00 234,10 156,20 Eesti Soome Rootsi 568,00 490,00 * etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris ** hektoliitri kohta Allikas: Euroopa Komisjon (1. juuli 2011 seisuga), arvutused TNS EMOR 13

14 Suurimad hinnavahed on lähimate naabrite - Helsingi ja Stockholmiga Alkoholi hinnad Euroopa pealinnades, detsember 2011 Absolut vodka 40%, 0, L Kohalik viin 40%, 0,5 L Õlu (hele, 4,3-4,%, klaaspudel), 0,5 L Toote hind Vahe Eestiga (Tallinn= 100%) Toote hind Vahe Eestiga (Tallinn= 100%) Toote hind Vahe Eestiga (Tallinn= 100%) Tallinn 16, , , Riia 1, , ,0 82 Vilnius 13, , ,45 52 Helsingi 21, , , Stockholm 26, , , Varssavi 9, , ,49 5 Praha 10, , ,81 95 Amsterdam 13, , ,63 3 Berliin 13, , ,54 63 Kopenhaagen 18, , ,32 20 London 21, , , 206 Punased hinnad on kallimad ja rohelised odavamad kui Tallinnas. TNS Emori Agriseire alusel 14

15 Turistide poolt kaasa ostetud alkohol 4

16 Kommentaar: Turistide poolt kaasa ostetud alkohol - I Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga on siin oluliselt kasvanud piiriülese kaubanduse mõju, Eestist ostetakse palju kaupu turistide poolt ja ka eestlased ise on hakanud ostma rohkem piiri tagant. Üldse kogu Euroopa Liidus on kasvanud piirülese kaubanduse osatähtsus. Eelnev tingib selle, miks ainult ühe turu müügistatistika põhjal on raske tuletada tarbimismahte selles riigis. Näiteks kasvas Eestis alkohoolsete jookide müük pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga aastal ligikaudu 30% ning seda peaasjalikult Soome turistide ostude mõjul. Ka soomlaste tarbijauuringud näitasid piiriülese kaubanduse suurt mõju - alkohoolsete jookide sissetoomine kasvas a 2/3 võrra võrreldes eelmise aastaga, kuigi Soome riik alandas samal aastal alkoholiaktsiise keskmiselt 33% võrra. Viimastel aastatel on Soome sisse toodud alkoholi osatähtsus jällegi kasvama hakanud (vaata: ). Kui 2000-ndate esimese kümne aasta jooksul ostsid turistid Eestist alkoholi kaasa peamiselt oma käte jõul ehk ise tassisid siin ostetud alkoholi üle piiri, siis viimastel aastatel on ühe suurema osakaaluga alkoholi ettetellimise vorm, mille puhul ühe ostu kogused ületavad kümnekordselt tavaturisti ostukoguseid ning kus transport üle piiri toimub juba autode või väikeste kaubikutega. Suurimaid alkoholikoguseid ostavadki nüüd turistid kaasa ettetellimise müügikohtade kaudu. Põhilised müügikohad Tallinnas asuvad sadama piirkonnas. Enamiku sadama poodide põhiklientuurist moodustavad soomlased, nende osakaal on ca 95% kõikidest külastajatest. Sadama piirkonna poodide klientide hulgas on vähe Eesti elanikke ligikaudu 2-3% ja nemadki ostavad sealt alkoholi peamiselt välismaale kaasa viimiseks. Kõige enam ostavad turistid õlut (osatähtsus müügis ligikaudu 30%), järgnevad teised lahjad alkohoolsed joogid (25%), viin (20%), veinid (15%). Välisturistide poolt ostetakse enim kohalikku alkoholi likööride seast, 95% toodetest on Eestis toodetud. Viina- ja õllemarkidest eelistavad turistid valdavalt samuti kohalikku toodangut, vastavalt 0% ja 60%. 16

17 Kommentaar: Turistide poolt kaasa ostetud alkohol - II Sesoonsus mõjutab ka erinevate alkoholisortide eelistusi. Kevadel ja suvel ostetakse rohkem lahja alkoholi sorte: õlu, siider jms, veinidest eelistatakse pigem valgeid. Sügisest hakkavad turistid ostma rohkem kangeid alkohoolseid jooke ning veinidest domineerivad punased veinid. Kange alkoholi tippaeg on aastavahetus, siis ostetakse kalleimaid konjakeid, vahuveine jms. Sadama piirkonnas ostetakse alkoholi kaasa suurtes multipakendites. Kesklinna kaupluste välisturistist ostjaile on pigem omane väiksemahulised alkoholiostud üksikud pudelid, samas ostetakse sealt eksklusiivsemaid/kallemaid alkoholisorte ja -marke. Sadama piirkonnas on peamiseks ostuvaliku tegemise kriteeriumiks toote hind. Küsitletud kaupmehed väitsid, et võrreldes eelnenud aastaga a õlle, muu lahja alkoholi ja ka konjaki/brändi müügimahud tõusid. Likööride, viina ja rummi müügimahud jäid enam-vähem samaks. Keskmised ostukogused (liitrites ühe alkoholiostu kohta): Sadama piirkond Kesklinna poed Ettetellimise korral Õlu 29,2 1, 198 Long drink 26,1 1,2 198 Siider 10,2 2,0 59,4 Vein 3,0 1,5 52,5 Viin 6, 1,0 15 Konjak/brändi 0,8 0,5 8,0 Rumm 0,9 0, 6,0 Liköör 1,8 1,0,5 Turistide poolt ostetud alkohol moodustab ligikaudu 30% kogu Eesti alkoholi jaemüügist. 1

18 Eri alkoholisortide ostmise kirjeldus - õlu Keskmine ostetav õllekogus Muutus võrreldes aastaga Kesklinna kauplustest ostetakse peamiselt purgis õllesid ja keskmine kogus on 5 purki (á 0,33 L) ostja kohta. Kohvritega õlut sellest piirkonnast ei osteta. Kesklinna kauplustes on turistide õlleostud langustrendis. Sadama ja jaeketi kaupluste juhatajad väitsid, et nende juures on ostetavad õllekogused võrdluses aastaga läinud üles. Ettetellimisega tegelevad ettevõtted kinnitasid samuti tõusu tarbimises. Kas turistid eelistavad kohalikku või importtoodangut Sadama piirkonna müügipunktides eelistavad turistid osta Eesti õlut, kuna kohalikul õllel on hinnaeelis importtoodangu ees, kuid ostetakse kaasa ka importtoodangut. Kesklinna kauplustes mainiti ära, et turistide seas ostetakse lisaks kohalikule toodangule ka erilisemaid importõllesid. Tervikuna domineeris alkoholikaupmeeste seas arvamus, et pigem eelistatakse kohalikku toodangut. Populaarseim pakend 0,33 L ja 0,5 L plekkpurk. Eelistatakse purke klaaspakendile, kuna see on kergem ja vastupidavam. Sadama piirkonna alkoholikauplustest ja jaekettidest, kuhu tehakse spetsiaalkülastusi, ostetakse keskmiselt 3, kohvrit 0,33 L purke turisti kohta. Ette tellides võetakse keskmiselt 25 kohvrit 0,33 L purke. Ette tellides, sadamapiirkonnas ja jaekettides on populaarseimaks pakendiks kohver 24 purgiga ja 0,33 L. 1,5 L pakendid ei ole turistide seas populaarsed. 18

19 Eri alkoholisortide ostmise kirjeldus siider Keskmine ostetav siidrikogus Muutus võrreldes aastaga Kesklinna kauplustest ostetakse purgis siidreid ja reeglina 4 (0,33 L või 0,5 L) purki ostja kohta. Sarnaselt õllega, kohvritega sellest piirkonnast ei osteta. Sadama piirkonna alkoholikauplustest ja jaekettidest ostetakse keskmiselt 1,3 kohvrit 0,33 L purke turisti kohta. Ette tellides on keskmiseks koguseks,5 kohvrit (0,33 L purkidega). Kesklinna kauplustes on turistide siidri ostukogused langenud. Ette tellides ning ka sadama ja jaeketi kauplustes on siidrikogused varasemaga võrreldes tõusnud. Kas turistid eelistavad kohalikku või importtoodangut Ette tellides domineerib siidrite puhul importtoodang. Kesklinna kauplustes ning sadama piirkonnas on impordi ja kohalike toodete müügi suhe ca 50:50. Soomlased tarbivad pigem UpCider'it ja rootslased Kopparbergs'i. Samas Eesti toodangut ostetakse samuti, populaarseimaks on Fizz siidrid. Populaarseim pakend Sarnaselt õllele on populaarseim pakend 0,33 L ja 0,5 L plekkpurk. Ettetellimisel, sadama piirkonnas ja jaekettides on populaarseimaks pakendiks kohver 24 purgiga (á 0,33 L). 19

20 Eri alkoholisortide ostmise kirjeldus lahja alkohol Keskmine ostetav long drink i kogus Kesklinna kauplustest ostetakse valdavalt purgis long drink e ja tavapärane kogus on 3-4 purki ostja kohta (á 0,33 L). Suuri koguseid sellest piirkonnast ei osteta. Sadama piirkonna alkoholikauplustest ja jaekettidest ostetakse keskmiselt 3,3 kohvrit 0,33 L purke turisti kohta. Ettetellimisel on long drink populaarne jook ja keskmine kogus on 25 kohvrit 0,33 L purke. Muutus võrreldes aastaga Long drink ide ostukogused on enamikus müügikohtades tõusnud, vaid sadamas ja jaekettides täheldati kohati müügikoguste samale tasemele jäämist. Kas turistid eelistavad kohalikku või importtoodangut Long drink ide osas domineerib importtoodang. Soomlased eelistavad endale tuntud kaubamärke - Synebrychoffi ja Hartwalli. Eesti tooted ei ole turistide jaoks samavõrd tuntud ning kohalikku toodangut õnnestub osade kaupmeeste sõnul müüa allahindluste ajal. Lisaks kommenteeriti, et hinnatundlik turist võib osta Eesti toodangut, teadlik aga ostab Hartwalli. Populaarseim pakend Populaarseim pakend on 0,33 L plekkpurk. Ettetellimisel, sadamapiirkonnas ja jaekettides on populaarseimaks pakendiks kohver 24 purgiga (á 0,33 L). 20

21 Eri alkoholisortide ostmise kirjeldus vein ja vahuvein Keskmine ostetav veini- ja vahuveinikogus Kesklinna kauplustest ostetakse veini ja vahuveini enam kui teisi alkohoolseid jooke. Keskmiselt ostetakse 2 pudelit (á 0,5 L) turisti kohta. Sadama piirkonna alkoholikauplustest ja jaekettidest ostetakse keskmiselt 4 pudelit ( á 0,5 L turisti kohta). Ette tellides 30 pudelit 0,5 L ja 10 tk 3 L BIB-pakki. Muutus võrreldes aastaga Kesklinna kauplustes on turistide veiniostud kerges languses, vahuveini müük samas kerges tõusus. Sadama piirkonna alkoholikauplustes ja jaekettides on vahuveini ja veini müügimahud kasvanud. Ettetellitavad kogused võrdluses eelnenud aastaga muutunud ei ole. Kas turistid eelistavad kohalikku või importtoodangut Ostetavad tooted on igal pool importtooted. Kohalikku veini ostetakse väga vähesel määral ja see on marginaalse osatähtsusega. Populaarseim pakend Populaarseim pakend kesklinna kauplustes on 0,5 L klaaspudel, 3 L pakendeid ostetakse samuti, kuid vähem. Sadama piirkonna alkoholipoodides ja jaekettides on populaarseimaks pakendiks 3 L BIB-pakend ja samuti 0,5 L klaaspudel. Ette tellides on eelistatakse 3 L BIB-pakendit. 3 L on üldiselt parema hinnaga müügil ja see mõjutab kolmeliitriste pakendite kaasa ostmist turistide seas. 21

22 Eri alkoholisortide ostmise kirjeldus liköör Keskmine ostetav liköörikogus Muutus võrreldes aastaga Kesklinna kauplustest ostetakse likööri klaasa pudelis. Keskmiseks ostukoguseks hinnati 2 pooleliitrist pudelit. Sadama piirkonna alkoholikauplustest ja jaekettidest ostetakse likööri kaasa keskmiselt 3,6 pudelit (peamiselt on need 0,5 L pet-pudelite 4-pakid). Ettetellimise puhul on keskmiseks koguseks 15 pudelit (0,5 L petpakendis). Kesklinna kauplustes on likööri müügikogused turistidele tõusnud. Sadama alkoholipoodides ja jaeketi kauplustes on liköörikogused varasemaga võrreldes püsinud samal tasemel. Ka ettetellitavaid koguseid hinnati samale tasemele aastatagusega. Kas turistid eelistavad kohalikku või importtoodangut Likööride puhul ostetakse välismaalaste poolt kohalikku toodangut. Müüki veab Vana Tallinn ja selle eri variatsioonid (eri kangused ja Cream). Eriti populaarsed on Vana Tallinna liköörid venelaste seas. Üks kaupmees tõi kohaliku toodangu ostmise põhjusena välja ka hinnaeelise importtoodangu ees. Populaarseim pakend Populaarseim pakend erinevates müügikohtades on 0,5 L pet-pudel. Kesklinna kauplustes eelistatakse mõningal määral ka soliidsemat klaaspakendit. 22

23 Eri alkoholisortide ostmise kirjeldus viin Keskmine ostetav viinakogus Kesklinna kauplustest on viina ostmine väga ebaühtlane ja keskmist kogust ei saa välja tuua. Muutus võrreldes aastaga Kesklinna kauplustes on turistide viina ostukogused väga varieeruvad, mõni müüja on märganud langust, teised tunnetavad tõusu. Sadama ja jaeketi kauplustes on viinamüük püsinud samal tasemel. Ettetellitavad kogused hinnati aga kindlalt kasvanud olevat. Kas turistid eelistavad kohalikku või importtoodangut Viina puhul eelistab turist osta kohalikku, Eesti toodangut. Populaarseimad on Altia ja Liviko viinad. Kohaliku toote eeliseks on ka soodsam hind, importtoodang on selles tooterühmas kallim. Populaarseim pakend Enim ostetud pakenditest domineerib 0,5 L pet-pudel. Eksklusiivsematest kauplustest ostetakse ka klaaspudeleid. Klaasi eelistatakse samuti kallima importtoodangu puhul.kohalik ja soodsam viin viiakse ära plastpudelites. Sadama rajoonis ostetakse kaasa viinakohvreid (0,5 L pudelitega); ettetellimisel eelistatakse samuti viinakohvreid. Kesklinna kauplustest võetakse pigem üksikpakendeid. Sadama piirkonna alkoholikauplustest ja jaekettidest ostetakse keskmiselt ca 13,4 petpudelit 0,5 L viina. Ette tellides ostetakse keskmiselt 30 pet-pudelit 0,5 L viina. 23

24 Eri alkoholisortide ostmise kirjeldus rumm Keskmine ostetav rummikogus Kesklinna kauplustest ostetakse rummi keskmiselt 1 pudel turisti kohta, ja ostetakse nii 0, L klaaspudeleid kui ka 1 L pudeleid. Sadama piirkonna alkoholikauplustest ja jaekettidest ostetakse keskmiselt ca 0,9 pudelit rummi ja eelistatuim pudel on 1 L. Ette tellides võetakse turisti kohta keskmiselt 6 (1 L) pudelit rummi ja seda klaaspudelis. Muutus võrreldes aastaga Kesklinna kauplustes on turistide ostukogused väga varieeruvad. Sadama kauplustes ja jaekettides on rummi ostukogused kas kerges tõusus või püsivad a tasemel. Rumm ei ole turistide seas kuigi populaarne, tegemist on pigem moejoogiga. Seda alkoholi ostetakse siis, kui rummijoogid on parasjagu populaarsemad. Müügile aitavad kaasa sooduspakkumised, siis on kaubal müüjate arvates n-ö liikumist. Kas turistid eelistavad kohalikku või importtoodangut Rummi puhul ostavad turistid tuntud kaubamärke, seega enamasti importtoodangut. Kohaliku tarbimist võib esineda noorte seas või piiratuma eelarvega tarbijate hulgas, kuna importrumm on kallim. Populaarseim pakend Rummi puhul on populaarsemaks pakendiks 1 L klaaspudelid, kesklinnas liiguvad ka 0, L klaaspudelid. 24

25 Eri alkoholisortide ostmise kirjeldus konjak, brändi Keskmine ostetav konjaki- ja brändikogus Kesklinna kauplustest ostetakse neid jooke keskmiselt 1 pudel (0,5 L klaas) turisti kohta. Muutus võrreldes aastaga Kesklinnas on konjaki- ja brändimüük väga varieeruv. Sadamas ja jaekettides on täheldatud müügi tõusu ning ka ettetellimisega tegelevad kaupmehed hindasid, et konjakit ja brändit on hakatud aastaga võrreldes rohkem ostma. Kas turistid eelistavad kohalikku või importtoodangut Müüakse ainult importtoodangut. Populaarseim pakend Konjakit ja brändit ostetakse nii 1 L kui ka 0,5 L pakendites ja valdavalt klaaspudelis. Müüjate arvates mängib rolli kinkepakend, mis suurendab müüki. Sadama piirkonna alkoholikauplustest ja jaekettidest ostetakse keskmiselt ca 1,5 pudelit 0,5 L pakendis. Populaarsed on ka 1 L pakendid. Brändit ostetakse aseainena kallile konjakile. Osa kaupmehi väitis, et need joogid on pigem hooajalised ja liiguvad hästi jõulude ja aastavahetuse perioodil. Müügile aitavad kaasa hea hinna kampaaniad, mõnedes müügikohtades on parima hinnaga tooted just müügitabeli tipus. Ette tellides on keskmine kogus 8 pudelit (1 L klaas). 25

26 Ettetellimiskanalites on alkoholikogused olnud viimasel aastal tõusutrendis Eri alkoholisortide ostmine kokkuvõttev tabel - I Keskmine ostetav kogus, liitrites Muutus 2011 vs Kohalik vs. import Populaarseim pakend Sadama piirkond ja jaekaubandus 29,2 kasvanud võrdselt 24 purgiga 0,33 L kohver ÕLU Kesklinn 1, langenud kohalik ja erilisem import 0,33 L purk Ettetellimine 198,0 kasvanud kohalik 24 purgiga 0,33 L kohver SIIDER Sadama piirkond ja jaekaubandus 10,2 kasvanud võrdselt 24 purgiga 0,33 L kohver / 0,33 L purgid Kesklinn 2,0 langenud võrdselt 0,5 L purk Ettetellimine 59,4 kasvanud import 24 purgiga 0,33 L kohver Sadama piirkond ja jaekaubandus 26,1 sama / kasvanud import 24 purgiga 0,33 L kohver LONG DRINK Kesklinn 1,2 kasvanud import 0,33 L purk Ettetellimine 198,0 kasvanud import 24 purgiga 0,33 L kohver VEIN JA VAHUVEIN Sadama piirkond ja jaekaubandus 3,0 kasvanud import 0,5 L pudel / 3 L bib Kesklinn 1,5 langenud import 0,5 L pudel Ettetellimine 52,5 sama import 3 L bib 26

27 Likööri ja viina puhul domineerib turistide ostukorvides kohalik toodang Eri alkoholisortide ostmine kokkuvõttev tabel II Keskmine ostetav kogus, liitrites Muutus 2011 vs Kohalik vs. import Populaarseim pakend Sadama piirkond ja jaekaubandus 1,8 sama kohalik 0,5 L pet LIKÖÖR Kesklinn 1,0 kasvanud kohalik 0,5 L klaas Ettetellimine,5 sama kohalik 0,5 L pet VIIN Sadama piirkond ja jaekaubandus 6, sama kohalik 0,5 L pet Kesklinn 1,0 Sadama lähedalt on kasvanud, kaugemalt langenud kohalik 0,5 L klaas / pet Ettetellimine 15,0 kasvanud kohalik 10-ne pakk 0,5 L pet RUMM Sadama piirkond ja jaekaubandus 0,9 sama import 1 L klaas Kesklinn 0, Sadama lähedalt on kasvanud, kaugemalt langenud import 0, L klaas Ettetellimine 6,0 sama import 1 L klaas KONJAK, BRÄNDI Sadama piirkond ja jaekaubandus 0,8 kasvanud import 1 L klaas / 0,5 L klaas Kesklinn 0,5 Sadama lähedalt on langenud, kaugemalt kasvanud import 0,5 L klaas Ettetellimine 8,0 kasvanud import 1 L klaas 2

28 Aastaaegadele omane alkoholimüük Kevad Suvi Sügis Talv Valged veinid, kerged / lahjad joogid - õlu ja siider, rumm (segujookides ja kokteilides, kui on moes). Maist alates ostetakse kastidega vahuveine ja veine (populaarsemad on pakiveinid) peamiselt koolilõpupidude tarbeks, nende toodete ostmine kasvab märgatavalt. Punased veinid, Stroh, Jägermeister hakkavad minema (kevadel ning suvel ei osteta peaaegu üldse). Novembris/detsembris kasvab veini (peamiselt punase veini) müük. Punase veini ja kange alkoholi müük kukub. Siidri (talvel läheb vähe) ja õlle tippaeg. Kange alkoholi müük hakkab taas kasvama. Domineerib kange alkoholi müük: rumm, viin, liköör jne. Kangete jookide ja kallite toode tipp-periood on aastalõpp: vahuveinid ja konjak. Täiendavad kommentaarid Õlle ja long drink i müük on aasta läbi ühtlane ehk ei lange ega tõuse drastiliselt. Veini müügisuhe: talvel punane 60:40 valge, suvel punane 40:60 valge. 28

29 Saaremaa viin ja Vana Tallinna liköör on alkoholitooted, mida ostetakse kaasa kõigist müügikohtadest Turistide poolt enam ostetud alkohoolsete jookide tootemargid I mitu protsenti kauplusi antud tootemarki mainis (top 3), n=15 kauplust RUMM Kodumaise osakaal ~ 20% VIIN Kodumaise toodangu osakaal ~0% Bacardi Captain Morgan KONJAK, BRÄNDI Larsen 93 Saaremaa 100 Carribba 4 Hennessy 8 Viru Valge 93 Old Captain Meukow 53 Valge Viin 4 LIKÖÖR Kodumaise osakaal ~ 95% St-Remy 53 Absolut 33 Vana Tallinn 100 Cautier 40 Aus Viin 33 Metsmaasika liköör 93 Louis VX 40 Russkij Razmer 33 Kohvi liköör 40 Jule 33 Smirnoff 33 Vana Tallinn Cream 20 Renault 20 Jaloviina 13 Jägermeister Aramis 13 Koskenkorva 13 Kännu Kukk Ararat Laua Viin 13 Remedia liköörid Ibis XO Viru Valge 80% 13 Salmiakki Koskenkorva Metaxa Varriloff Vana Tallinn 45% Napoleon Enim müüdud toode TOP-is kõigis küsitletutes müügikohtades 29

30 Siidrite ja long drink ide puhul eelistavad turistid importtooteid Turistide poolt enam ostetud alkohoolsete jookide tootemargid II mitu protsenti kauplusi antud tootemarki mainis (top 3), n=15 kauplust Õlu Kodumaise osakaal ~ 60% A. Le Coq Premium 93 Saku Originaal 93 Siider Kodumaise osakaal ~ 30% Karjala 4 UpCider 93 Lapin Kulta 40 Fizz 40 Heineken 13 Golden Gap 40 Karhu Fizz Original Dry 20 Koff Kiss 13 Kukkuo Kopparberg 13 Kwak Rekorderlig Mariestads Somersby Saaremaa Tume Long drink Kodumaise osakaal ~ 35% Saaremaa Tuulik Hartwall 93 Saku Kuld Sinebrychoff 6 Saku Tume A. Le Coq Gin 53 Schöfferhofer Saku Long Drink 33 30

31 Turistide poolt kaasa ostetud alkoholikogused Alkohoolsete jookide müüginumbrite aluseks on Statistikaameti andmed jaemüügi kohta aasta hinnanguliste mahtude aluseks on jaemüügiga tegelevate ettevõtete ekspertarvamused. Turistide poolt ostetavate alkoholimahtude kaardistamiseks on tavaliselt kasutatud juhuvalikuga uuringuid ehk tarbijaküsitlusi, eeldades, et turistide alkoholi ostmine on normaaljaotusega kõikide turistide hulgas. Arvestades viimaste aastate trende, on suurema osatähtsusega alkoholi ostmine (ettetellimisvormi kaudu) muutunud spetsiifilise, teatud niši turistide tegevuseks, sobib turistide alkoholikäitumise kaardistamiseks üha enam ekspertvalik. Turistide poolt ostetavate koguste aluseks võtsime alkoholi jae- ja hulgimüügile sadama piirkonnas spetsialiseerunud ettevõtete majandusaasta aruanded, ekspertintervjuud ja muud avalikud andmed (ettevõtete pressiteated jne). Alkohoolsete jookide jaemüük miljonites eurodes * Alkohoolsete jookide müügikäive Eestis Turistide alkoholiostud Turistide kaasa ostetud alkoholi osakaal 26% 30% 30% * Esialgsed hinnangud 31

32 Turistide poolt kaasa ostetud alkoholikogused Alkohoolsete jookide kogused miljonites liitrites a Õlu 19.9 Teised lahjad joogid 15.9 Vein 6.8 Kanged joogid 2.4 Kokku 100% alkoholis

33 Erinevate riikide turistid alkoholiostjana 5

34 Kokkuvõte: Erinevate riikide turistid alkoholiostjana Soomlasi iseloomustatakse alkoholimüüjate poolt kui kliente, kes teavad konkreetselt, mida nad soovivad, seega suur osa on teinud enne reisi ka vastavat eeltööd. Soomlased on väga hinnatundlikud kliendid, neile on iseloomulik külastada Tallinnas mitmeid erinevaid ostukohti ning leida parima hinnaga ostukoht ostude sooritamiseks. Hind mõjutabki soomlaste valikut enim. Samas ostavad Soomest tulevad välisturistid kaasa suurimaid alkoholikoguseid. Nende hulgas on palju alkoholiostudele spetsialiseerunud püsikliente, kes käivad Eestis ostureisidel regulaarselt. Rootsist tulev väliskülastaja ei ole nii selgelt alkoholiostudele orienteeritud kui soomlased. Rootsi turistid veedavad aega linna vaatamisväärsusi külastades ja kaubanduses. Alkoholitooteid ostavad nad kaasa väiksemates mahtudes, ja seda isegi siis, kui on kohale tuldud autoga. Rootslane eelistab tarbida tuntud ja kalleimaid brände, nad ei ole eriti hinnatundlikud. Skeptiliselt suhtutakse võõrastesse toodetesse ja tundmatuid marke ei osteta suurtes kogustes ka hinnakampaaniate ajal. Lisaks ei harrasta rootslased meie kauplustes kauplemist, kuna nad teavad, et hinnad on siin niigi Rootsi hindadest märgatavalt odavamad. Venemaalt tulev turist on kohalike kaupmeeste arvates väga viisakas ja orienteeritud raha kulutamisele, ostes kallima hinnaga tooteid ja samuti eksklusiivsemaid alkoholisorte nagu konjakid ja champagne'd. Peamine venelaste poolt kaasa ostetav alkohol on Vana Tallinna liköör, mida ostetakse mitmete pudelite kaupa. Üldiselt on venelaste ostetavad alkoholikogused tõusutrendis ja kaupmeeste arvates aitab müügi tõusule kaasa Tallinna ja Peterburi vaheline kruiisilaeva liiklus. 34

35 Soomlane otsib soodsamat hinda Soomlased alkoholiostjana Eestis kohapeal tarbimiseks ostetakse alkoholi väheses koguses. Peamiselt on see peaparanduseks või kergeks peopidamiseks. Mitmete alkoholimüüjate hinnangul on Soome turist sageli juba saabudes alkoholilõhnadega. Soomlane on kohalike kauplejate hinnangul väga hinnatundlik klient. Hindadega on ennast kodus juba eelnevalt kurssi viidud või käiakse kohapeal mitmed müügikohad läbi ja märgitakse hinnad võrdluseks üles. Pärast hinnavõrdlust langetatakse otsus, kust tooteid hankida. Soomlastel on valmidus osta erinevaid tooteid erinevatest kohtadest, sealt, kus on soodsam, isegi kui teine müügikoht on teises linna otsas. Sageli nõutakse toodetele allahindlusi, seda ka väga väikestelt summadelt ning niigi allahinnatud toodetelt. Alkoholipoodidele pakuvad konkurentsi ka laevad. Kaupluste hindu võrreldakse laevahindadega ning parema hinna puhul jäetakse alkohol maismaalt ostmata ja/või ostetakse laevast juurde. Alkoholipakkumiste kohta hangivad soomlased infot ajalehtede reklaamidest ja külastavad kaupluste kodulehekülgi. Lisaks levivad soomlaste seas suust suhu soovitused, üksteisele soovitatakse alkoholiostudeks sobilikke müügikohti. Soomlast iseloomustatakse kui ostjat, kes teab konkreetselt, mida ta soovib. Lisaks on soomlaste hulgas enim ostudele spetsialiseerunud püsikliente, kes käivad regulaarselt Eestis suuri alkoholikoguseid ostmas. Kaasa ostetavad kogused on välisturistide võrdluses soomlastel kõige suuremad. Suurem osa alkoholist ostetakse kaasa sadama piirkonna alkoholikaupmeeste käest ja seda enamasti nn hulgipakendites kohvrites, kastides. Kesklinna kauplustest ostetakse tavaliselt üksikpakendeid - paar purki ja üks-kaks pudelit. Alkoholisortide ostuotsuste peamised mõjutajad Vein peab olema Soome Alkos sees, siis soomlane teab ja ostab toodet. Veini puhul ei ole kindlaid brändieelistusi. Kanget alkoholi ostetakse harvem eksklusiivsematest (kesklinna) kauplustest. Konjaki ja brändi puhul võrreldakse hindu, ostetakse brände, millel on koduturuga suurem hinnavahe. Soome enda õllede kaasaostmine on langenud, samas Eesti õllede populaarsus tõusnud. Long drink idest eelistatakse omi tooteid kas soodsama hinnaga Sinebrychoffi või kvaliteetset Hartwalli. Viina puhul on ostu peamiseks mõjutajaks soodne hind. Pakenditest eelistatakse peamiselt iga alkoholisordi puhul pet-tooteid ja 0,33 l pakendeid. 35

36 Rootslane eelistab tuntud kaubamärke ja ei ole hinnatundlik Rootslased alkoholiostjana Rootslasel on Eesti alkoholimüüjate silmis linna peal ringi vaatava ning vaatamisväärsusi külastava turisti kuvand. Alkoholi ostetakse enamasti vaid kaasa, kohapeal tarbimiseks pigem ei osteta. Üldist käitumismaneeri hinnati viisakaks ning soliidseks. Rootslaste jaoks on oluline osta eksklusiivsemaid, erilisemaid ja kallemaid jooke. Ostetakse kalleimaid konjakeid, brändisid, veine ja vahuveine. Toodete valikul lähtutakse selle headusest ja kvaliteedist. Teistest rahvustest eristab neid viskide, Pernod, AquaViti ja Absinti kaasa ostmine. Rootslastele on omane osta tuntud brände. Endi jaoks tundmatuid kaubamärke ja jooke nad ei osta, isegi kui neil on hinnaeelis. Lisaks suhtutakse skeptiliselt toodete degusteerimistesse kauplustes, kus võõraid tooteid isegi ei proovita. Näiteks long drink e nad ei osta, kuna rootslaste jaoks on tegemist on vähe tuntud tootekategooriaga. Hinnavõrdlusi erinevate kaupluste vahel ei teostata, samuti ei jälgita väga ka üksikute toodete hindasid ning rootslastele ei ole iseloomulik hinnakauplemine kassas. Kuna ostetakse tuntud brände, siis ka teatakse, mis kvaliteediga on tegu. Lisaks tõid kaupmehed välja vähese hinnavõrdluse põhjendusena hinnavahe teadvustamise Eesti ja Rootsi vahel - Rootsi hinnatase on kohalikust hinnast oluliselt kõrgem ja hinnavõit on siit ostes garanteeritud. Kaasa ostetavad alkoholikogused on rootslastel väiksemad kui soomlastel, seda ka neil turistidel, kes tulevad siia autodega. Üldiselt ülemäära suuri koguseid kaasa ei osteta. Teatud tootegruppides (konjak, rumm, viin) eelistatakse klaaspakendites tooteid, erinevalt soomlastest, kes eelistavad osta metall- ja plastikpakendis tooteid. 36

37 Venelaste ostetavad alkoholikogused on hakanud tõusma tänu Tallinna-Peterburi laevaühendusele Venelased alkoholiostjana Kohalikud alkoholikaupmehed iseloomustavad vene turiste kui viisakaid ja kulutamisalteid inimesi. Venelaste puhul ei ole tegemist hinnatundlike klientidega. Nad kulutavad alkoholile suuri summasid ja ostavad põhimõttel kui pidu, siis võimsalt. Ostetakse teistest enam hinnalisi ja luksuslike tooteid: champagne sid ning konjakeid. Ostuotsused langetatakse Eestis kohapeal ja oste ette ei planeerita. Kuigi, Vana Tallinna liköör on jätkuvalt venelaste seas eelistus number üks. Alkoholi kaasaostmisel on takistuseks koguselised piirangud. Kuid vestlusest alkoholikaupmeestega selgus, et kruiisilaev Tallinna ja Peterburi vahel on suurendanud vene turistide arvu. Seega on hakanud tõusma ka vene turistide poolt ostetavad alkoholikogused. 3

38 Erinevate riikide turistide positsioneerimine ostukriteeriumide alusel Tuntud bränd Suured kogused Odav Kallis Odav Kallis Tundmatu bränd Väikesed kogused 38

39 Meeskond 6 Aivar Voog Osakonna juhataja t: e: Aivar.Voog@emor.ee w: emor@emor.ee Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Tellijapoolne kontaktisik: Uuringu kava ja aruande koostaja: Valimi koostaja: Graafilised tööd: Aleksander Vukkert Aivar Voog, Kennet Sarv ja Katrin Männaste Aivar Voog ja Kennet Sarv Kennet Sarv

40 Kontaktandmed: AS Emor Telefon: Telefon (üld): Faks: (üld): Aadress: A. H. Tammsaare tee Tallinn