Suurte põletusseadmete kontrollmõõtmised

Suurte põletusseadmete kontrollmõõtmised Tallinn 28 Lepingu nr: 18-2/79 Tööde algus: 1.11.27 Tööde lõpp: 15.1.28 Margus Kört Juhatuse esimees Erik Teinemaa Õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Aruande koostajad: Aivo Heinsoo Dmitri Krasnov Jelena Akimova

2 Sisukord 1. 2.. 4. 5. 6. Sissejuhatus... Suitsugaasidele kehtestatud piirväärtused... Üldnõuded direktiivi alla kuuluvatele ettevõtetele...4 Direktiivi alla kuuluvad ettevõtted...6 Mõõtmiste põhimõte...7 Olukorra kirjeldus elektrijaamade ja katlamajade osas...11 AS Narva Elektrijaamad...11 Balti Elektrijaam...11 Eesti Elektrijaam...12 Ahtme Elektrijaam...14 VKG Energia OÜ...16 Sillamäe SEJ AS...18 Iru Elektrijaam...19 AS Tallinna Soojus...21 Mustamäe katlamaja...22 Kadaka katlamaja...2 Ülemiste katlamaja...25 AS Fortum Tartu...26 Fortum Termest Lääne-Eesti piirkond...27 AS Tootsi Turvas...29 7. Kokkuvõte...

1. Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks oli teostada suurte põletusseadmete kontrollmõõtmised Eestis asuvates elektrijaamades ja katlamajades. Suurte põletusseadmete all mõeldakse põletusseadmeid, mille ühel tootmisterritooriumil installeeritud kogusoojusvõimsus on 5 MW või suurem. 2. Suitsugaasidele kehtestatud piirväärtused Suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ning tahkete osakeste heitkoguste piirväärtusi reguleerib keskkonnaministri 2.9.24 määrus nr. 112 heitkoguste piirväärtused suurtest põletusseadmetest väljuvate gaaside mahuühiku kohta (RTL 24, 122, 1891). Nimetatud määrusega kehtestatud nõuded jõustuvad olemasolevatele põletusseadmetele alates 1. jaanuarist 28. Nimetatud määrus lubab olemasolevatele põletusseadmetele olenevalt kasutatavast e põletustehnoloogiast vääveldioksiidi piirväärtuseks 2-4 mg/nmg, lämmastikoksiidide piirväärtuseks 6-2 mg/nm ja tahkete osakeste piirväärtuseks 1-5 mg/nmg. Alates 28. aastast peavad Eesti elektrijaamad täitma EL suurte põletusseadmete direktiivi nõudeid. Vastavalt EL liitumislepingule on Eesti põlevkivi kasutavatel põletusseadmetel üleminekuperiood direktiivi 21/8/EÜ lisa III A osas sätestatud väävlisidumise taseme osas. Narva elektrijaamades ning Kohtla-Järve Elektrijaamas tuleb põletusseadmed direktiivi nõuetega vastavusse viia tähtajaks 1. detsember 215. Muude põletusseadmete osas viib Eesti oma energiatootmise antud direktiiviga vastavusse hiljemalt 1.1.28.

4. Üldnõuded direktiivi alla kuuluvatele ettevõtetele Töös analüüsitavad ettevõtted peavad oma edaspidises tegevuses arvesse võtma Euroopa Liidu direktiivi 21/8/EC nõudeid, millega on kehtestatud emissioonide piirväärtused suurtele põletusseadmetele. Lisaks emissioonide piirväärtustele on kehtestatud nõuded ka emissioonide seire osas, mida tuli hakata teostama pidevseirena (automaatsete analüsaatoritega) alates 27. novembrist 24. Direktiivi 21/8/EÜ eesmärk on kaitsta inimesi ja keskkonda õhusaastest (vääveldioksiidist, lämmastikoksiidist ja tolmust) tulenevate riskide eest. Direktiiv 21/8/EÜ kehtib põletusseadmete kohta, mille soojusvõimsus on suurem või võrdne 5 MW kõigi kasutatavate liikide (tahke, vedel või gaasiline) osas. Direktiiv kehtestab saasteainete heitkoguste piirväärtused vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu jaoks. Alternatiivina vääveldioksiidi emissiooninormile lubatakse rakendada ka desulfureerimise astme nõuet. Liitumise hetkeks ei olnud Eestis direktiivi mõistes uusi suuri põletusseadmeid (neid, millele on vastavalt direktiivi artikli 2 lõikele 9 ehitus- või tegevusluba antud alates 1. juulist 1987. a). Eesti suured põletusseadmed kuuluvad direktiivi mõistes olemasolevate põletusseadmete kategooriasse (vastavalt direktiivi artikli 2 lõikele 1 on neile ehitus- või tegutsemisluba väljastatud enne 1. juulit 1987. a). Uute suurte põletusseadmete ehitamise puhul või olemasolevate renoveerimise korral võetakse arvesse direktiivis sätestatud nõuded. Olemasolevate põletusseadmetele annab direktiiv ise üleminekuperioodi 1. jaanuarini 28. a. Eestis kuulub direktiivi alla kokku 1 põletusseadet 66 katlaga, mille summaarne installeeritud soojuslik võimsus on 1 916 MW ja installeeritud elektriline võimsus 2965 MW. Kümnest suurest põletusseadmest on neli põlevkivil töötavat seadet (kokku 29 katelt).

5 Kehtestatakse direktiivi rakendamiseks üleminekuperioodid põlevkivil töötavatele elektrijaamadele (AS Narva Elektrijaamad ja AS Kohtla-Järve Soojus) maksimaalse tähtajaga 1. detsember 215. a. vääveldioksiidi () ja tahkete osakeste heitkoguste piirnormide saavutamiseks. Üleminekuperioodi jooksul tuleb põlevkivil töötavatel kateldel desulfureerimise astmeks saavutada vähemalt 65% ning nimetatud perioodil ei tohi tahkete osakeste kontsentratsioon suitsugaasides ületada 2 mg/nm. Eesti kohustus saavutama põlevkivil töötavates elektrijaamades heitkoguste vähenemise nii, et aastaks 212 ei ületaks need 25 t. Samuti esitab Eesti 1. jaanuariks 28. a Komisjonile tegevuskava (sh investeeringud) AS Narva Elektrijaamade (Eesti EJ ja Balti EJ) ning AS Kohtla-Järve Soojuse kateldest eralduvate saasteainete heitkoguste järk-järguliseks vähendamiseks ja direktiivi nõuete täitmiseks aastatel 21-215. Direktiivi artikkel 4 kohaselt ei pea olemasolevad seadmed vastama heitmete piirväärtustele ning võivad olla välja jäetud riiklikust saaste vähendamise kavast, juhul kui: 1) olemasoleva seadme operaator kohustub kirjalikus avalduses, mis esitatakse hiljemalt.6.24 pädevale organile, seadet mitte tööle panema rohkem kui 2 töötunniks alates 1. jaanuarist 28 ning lõpetama seadme töö hiljemalt 1. detsembriks 215; 2) operaator esitab igal aastal pädevale asutusele andmed seadme lubatud aja kasutamise kohta. See tähendab, et kui mõni suurte põletusseadmete omanikest ei pea otstarbekaks uutele normidele üleminekut, võivad nende põlevkivi-, masuudi- ja põlevkiviõlikatlad kasutuses olla alates 1. jaanuarist 28. veel 2 tunni jooksul kuni 215. aasta lõpuni.

6 4. Direktiivi alla kuuluvad ettevõtted Allpool on esitatud direktiivi alla kindlalt kuuluvad ettevõtted. Nendeks on: 1. Eesti Elektrijaam, Narva Elektrijaamad AS 2. Balti Elektrijaam, Narva Elektrijaamad AS. Ahtme Elektrijaam, Kohtla-Järve Soojus AS 4. VKG Energia OÜ Põhja SEJ (endine Kohtla-Järve Soojus Asi Kohtla-Järve Elektrijaam) 5. VKG Energia OÜ Lõuna SEJ (endine Fortum Termest AS) 6. Sillamäe SEJ AS 7. Iru Elektrijaam, Eesti Energia AS 8. Ülemiste katlamaja, AS Tallinna Soojus 9. Mustamäe katlamaja, AS Tallinna Soojus 1. Kadaka katlamaja, AS Tallinna Soojus 11. AS Anne Soojus (Tartu) 12. AS Anne Soojus (Tartumaa) 1. AS Tootsi Turvas 14. Fortum Termest Lääne-Eesti piirkond

7 5. Mõõtmiste põhimõte Joonisel 1 on kujutatud mõõtmiste põhimõttelist skeemi. Joonis 1 Proovivõtmine suitsukäigust Tegelik lahendus sõltub konkreetsest eesmärgist ja mõõdetavatest komponentidest. Küll on enamuse lahenduste korral vajalik proovi imemine läbi pikema (köetava) toru analüsaatorisse. Gaasiliste saasteainete emissioonimõõtmiste kasutatavad laboris seadmed Polüaromaatseid mõõtmisteks ja olevaid süsivesinikke sisalduvad seadmeid mõõtevahemikud analüüsiti gaaskromatograaf-massspektromeetriga Gaasifaasis kasutati peale polüaromaatsed on ja paralleelselt mobiilses käsiriistasid. Mõõtmistes toodud filtrile filtrite süsivesinikud allolevates kogutud tabelites. tolmuproovis Soxhlet ekstraheerimist. koguti tsükloheksaani, kontsentreeriti rotaatoraurutil ja lämmastikuvoolus ning analüüsiti gaaskromatograafmassspektromeetri peal.

8 Tabel 1Mobiilses emissioonimõõtmiste laboris kasutatavad seadmed Komponent Analüsaator Mõõtepiirkond Gaasi kuivatamine Mõõtetäpsus MIR-9 LCD,,1 2,9 % Environnement s.a ±5% paramagnetism permeatsioonkuivati Environnem. AC 4 1 Environnement s.a x 1M, ±5% mg/m permeatsioonkuivati kemoluminestsents MIR-9 1 5 Environnement s.a ±5% IR absorptsioon mg/m permeatsioonkuivati MIR-9 1 8 Environnement s.a ±5% IR absorptsioon mg/m permeatsioonkuivati 2 MIR-9,1 % Environnement s.a ±5% IR absorptsioon 2 max permeatsioonkuivati HCl, HF MIR-9,2 1 Environnement s.a ± 1 % IR absorptsioon mg/m permeatsioonkuivati THC,1 5 Environnement s.a HC 51 M ± 1 % mg/m permeatsioonkuivati Isokineetiline Tahked 5 1 ± 1 % või gravimeetriline osakesed ± 5 meetod Temperatuur Testo 4 4 + 6 C ±1%K Gaasi kiirus Testo 4 Pitot toru m/s 4 m/s Tabel 2 Käsimõõtmistel kasutatud seadmed Komponent Analüsaator Mõõtepiirkond Testo 5 XL,1 21 % Testo 5 XL ppm N Testo 5 XL 5 ppm H2S Testo 5 XL ppm Testo 5 XL 1 5 ppm Testo 5 XL 1 ppm Testo 5 XL arvutuslik Temperatuur Testo 5 XL % 2 max Gaasi kiirus m/s 4 m/s 2 Testo 5 XL 4 + 12 C Gaasi kuivatamine Testo eelfilter ja kuivatuskamber Testo eelfilter ja kuivatuskamber Testo eelfilter ja kuivatuskamber Testo eelfilter ja kuivatuskamber Testo eelfilter ja kuivatuskamber Testo eelfilter ja kuivatuskamber Testo eelfilter ja kuivatuskamber Testo eelfilter ja kuivatuskamber Testo eelfilter ja kuivatuskamber ± 1 % Mõõtetäpsus ±,8 % ±5% ±5% ±5% ±5% ±5% ±5% ±1%K ± 1 %

9 Joonis 2. Liikuv õhulabor Joonis. Liikuva õhulabori sisevaade

1 Joonis 4. Testo 5 XL Joonis 5. Testo 4

11 6. Olukorra kirjeldus elektrijaamade ja katlamajade osas AS Narva Elektrijaamad AS Narva Elektrijaamad on Eesti üks juhtivaid ning Balti regiooni üks tähtsamaid elektrienergia tootjaid ja müüjaid, kõrge konkurentsivõimega, keskkonnakaitse nõuetele vastav. Aktsiaselts asutati 1999.a-l kahe maailma suurima põlevkivil töötava Balti ja Eesti Elektrijaama baasil. Kaks elektrijaama ühendati majandusliku efektiivsuse tõstmiseks. Balti Elektrijaam Balti Elektrijaam paikneb KirdeEestis, viie kilomeetri kaugusel Narvast. Balti Elektrijaam ehitati aastatel 1959-1965 ning käesoleval ajal on ta lülitatud Balti riikide ühendatud energiasüsteemi. Joonis 6. Balti Elektrijaam Elektrijaam on ehitatud neljas järjekorras. Esimeses, teises ja kolmandas järjekorras paigaldati 18 katelagregaati tootlikkusega 5 kg/s, 8 turboagregaati võimsusega 1 MW ja 2 vasturõhuturbiini võimsusega 12 MW, mille vastastikuse sidumise ja toime tulemusena sai võimalikuks rahuldada Narva ettevõtete vajadust auru järele. Elektrijaama neljas järjekord koosneb neljast energiaplokist. Igas blokis on paigaldatud katlad tootlikkusega 78 kg/s ja turboagregaadid võimsusega 2 MW.

12 Katla põhiseadmed: Blokk nr. 11 - tsirkuleeriv keevkihtkatel CFB (võimsus 9 kg/s, kasutegur (bruto) 91,2%) Valmistatud ettevõttes Foster Wheeler 24 a. 11.blokk põlevkivi Tabel. Balti SEJ mõõtmistulemused N x Tolm PAH filter PAH gaas sisaldus,,2 91,6 12, 1 58,8,48 = 6%,,17 77,6 112 6 11 49,67,45 Eesti Elektrijaam Kohalikku madala kalorsusega tuha- ja väävlirikast põlevkivi ena kasutav Eesti Elektrijaam asub Kirde-Eestis Narva linna lähiümbruses ning on maailma suurim põlevkiviküttel töötav elektrijaam. Eesti Elektrijaam on ehitatud aastatel 1969-197. Sinna paigaldati 8 duubelplokki, mis koosnevad 2 MW turbiinist ja kahest TP-11. tüüpi katlast Eesti Elektrijaama võimsuseks on 161 MW. Joonis 7. Eesti Elektrijaam installeeritud

1 Suitsugaasid juhitakse kahte korstnasse kõrgusega 25 m. Järgmise aasta alguseks on renoveeritud kõikide töötavate katelde elektrifiltrid. Ka Eesti Elektrijaama katlad ei suuda saavutada oma projekteeritud võimsust. Ühe katla TP-11 nominaalseks soojuslikuks võimsuseks e järgi on vastavalt normatiivsetele karakteristikutele 27,6 MWth. Direktiivi 21/8/EC kõige karmim tõlgendus tähendab, et peale 1.1.28.a. võivad renoveerimata plokid töötada veel ainult 2 tundi. 215 a. lõpust jääksid tööle ainult nõuetele vastavad, hetkel kinnitatud investeerimiskava kohaselt renoveeritud kaks plokki, mis suudavad toota 21 GWh elektrit aastas. Et tagada varustuskindlus nii lähiajal kui ka pikemas perspektiivis arvestades võimalikku majandus- ja elektritarbimise kasvu, vajab Eesti oma elektritarbimise tipu katmiseks eeldatavalt 22 MWe võimsusi, millest põlevkivitel oleks tehniliselt võimalik katelde renoveerimisega viia direktiiviga vastavusse 16 MWe. Ülejäänud vajalikud võimsused (57 MWe) tuleb tagada muude te baasil. EL Komisjoniga peetud tehniliste konsultatsioonide tulemusena selgus, et EL Komisjon aktsepteeris kohe Eesti taotlusi vaid piiratud üleminekuperioodiks kuni aasta 215 lõpuni. Pikemate üleminekuperioodide või erandite küsimine oleks võinud viia Keskkonnapeatüki uuesti avamisele ja läbirääkimiste venimisele. Katla põhiseadmed: Blokk nr. 8 tsirkuleeriv keevkihtkatel CFB (võimsus 9 kg/s, kasutegur (bruto) 91,2%) Valmistatud ettevõttes Foster Wheeler 2 a.

14 8.blokk põlevkivi Tabel 4. Eesti SEJ mõõtmistulemused N x Tolm PAH filter PAH gaas sisaldus, 2,8 11 4 27,9 1 55, = 6%, 2 115 4 181 6 27 48,28 Ahtme Elektrijaam Ahtme soojuselektrijaama ehitamist alustati juba II maailmasõja ajal ning jätkati sõjajärgsel perioodil. Mõlemal juhul alustati tema ehitamist tulevase põlevkivitöötlemiskombinaadi ühe tsehhina. Joonis 8. Ahtme Elektrijaam Kuna põlevkivitöötlemiskombinaadi ehitamisest loobuti, siis töötas elektrijaam pikka aega vaid kondensatsioonijaamana ning oli aastail 1951-196 kuni Balti soojuselektrijaama valmimiseni Eesti energiasüsteemi võimsamaks elektrijaamaks. 28.oktoobril 1951.aastal võeti ekspluatatsiooni esimene turboagregaat ja katelseade. 1951.aasta lõpul hakkas tööle ka teine katelagregaat.

15 Praegu varustab Ahtme Elektrijaam 6mm magistraaltorustiku kaudu soojaga Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa ja Jõhvi linna ning toodab elektrienergiat ASi Eesti Energia Põhivõrku. 2. aastal väljastas elektrijaam soojusenergiat kaugküttena ja auruna 8,8 GWh. ja elektrienergiat,2 GWh. Elektrijaam kasutab põlevkivi põletavaid kolme BKZ-75-9 fsl ja kahte Bukkau tüüpi katelt, mis on ehitatud aastatel 195 kuni 1956. de parameetrid on sarnased Kohtla-Järve Elektrijaama katelde parameetritega välja arvatud kaks BKZ tüüpi katelt, mille töörõhk erinevalt teistest kasutuselolevatest kateldest on 4, MPa. Samuti nagu Kohtla-Järve elektrijaamaski köetakse katlad sisse põlevkiviõliga. Elektri ja soojuse koostootmiseks kasutatakse 1952. aastal käikulastud, Sverdlovski turbiini- ja mootoritehases valmistatud 2 megavatise elektrilise võimsusega vasturõhurežiimis töötavat turbiini ning 1965. aastast Saksamaal kasutatud ja 21. aastal Ahtmesse ümberpaigaldatud 1 megavatise elektrilise võimsusega VEB Görlizer Maschienenbau valmistatud termofikatsiooniturbiini. Viimase kasutuselevõtmine põhjustaski kahe katla töörõhu tõstmise vajaduse. Efektiivsema vasturõhuturbiini kasutusaja, mis on sügis-tali-kevadperiood, määrab soojuskoormus. Kui soojuskoormus ei taga selle turbiini kasutusvõimalust, töötab termofikatsiooniturbiin. 4.katel põlevkivi Tabel 5. Ahtme SEJ mõõtmistulemused N x Tolm PAH filter PAH gaas sisaldus, 516 195 4,4 6 11,7 1 76,172 = 6%, 8576 22 5, 58 6 21 1255,294

16 VKG Energia OÜ VKG Energia kontserni tegevuslaks OÜ on VKG tütarettevõte, on mille energeetika. Ettevõtte koosseisu kuuluvad kaks soojuselektrijaama. VKG Energia Põhja soojuselektrijaam tegutseb Eesti energiamaastikul alates 1948. aastast, Lõuna SEJ alustas tegevust 1978. aastal. Joonis 9. VKG Energia OÜ Viimastel aastatel tehtud investeeringud jaamadesse on ettevõttest teinud suure potentsiaaliga energiatootja ja -jaotaja. Soojusenergia tootmiseks kasutatakse Põhja SEJ-s põlevkivi koos põlevkivi uttegaasiga (nn. generaatorgaas), Lõuna SEJ-s kasutatakse põhiliselt generaatorgaasi ja vähesel määral maagaasi. Soojuselektrijaamade installeeritud koguvõimsus on üle 7 MW soojus-ja 47 MW elektrienergiat. Lõuna SEJ katla põhiseadmed: nr. 4, E-75-4G trummkatel (nominaalvõimsus 75 t/h (68, MWh); kasutegur 82%) Valmistatud Belgorodi katlatehases Energomash 1989 a.

17 4.katel Gen. gaas Tabel 6. Lõuna SEJ mõõtmistulemused H2S N x Tolm PAH filter PAH gaas sisaldus, 5546 54,1 16 1,4 25 6,9 8 25,41,5 = %, 79 69 21 2 1 1 2,51,678 Põhja SEJ katla põhiseadmed: nr. 5, BKZ 75-9 fkz trummkatel (nominaalvõimsus 75 t/h; kasutegur 82%) Valmistatud Barnauli katlatehases 1957 a. ja rekonstrueerimine märts, 25 a. 5.katel põlevkivi/gen. gaas Tabel 7. Põhja SEJ mõõtmistulemused H2S N x Tolm PAH filter PAH gaas sisaldus, 978 27,6 6,2 2, 11,7 11,1 146 59,97,124 = %, 7244 5 11 4 21 266 179,18,225 = 6%, 6 42 9 4 18 6 221 898,14,187

18 Sillamäe SEJ AS Sillamäe soojuselektrijaam on ettevõttele Silmet Grupp kuuluv soojuselektrijaam Sillamäel, mis töötab Sillamäe alates SEJ 1997. aastast. põhieks on maagaas ja põlevkivi. Ettevõtte põhitegevusaladeks on elektri- ja soojusenergia tootmine, jaotamine ning müük. Joonis 1. Sillamäe elektrijaam de põhiseadmed: 1 - Aurukatel TP-5 (nominaalvõimsus t/h, kasutegur 86%) Valmistatud Taganrogi katlatehases 1951 a. nr. 1 põlevkivi Tabel 8. Sillamäe SEJ katel nr 1 mõõtmistulemused N x Tolm PAH filter PAH gaas sisaldus, 185 9,6,5 61,9 11, 162 25,116,65 2 Aurukatel TP-5 (nominaalvõimsus t/h, kasutegur 86%) Valmistatud Taganrogi katlatehases 1951 a. = 6%, 1677 61 5 96 6 25 91,179,47

19 N x Tolm PAH filter PAH gaas nr. 2 põlevkivi Tabel 9. Sillamäe SEJ katel nr 2 mõõtmistulemused sisaldus, 112 72 2,9 11 1, 114 181,9, = 6%, 1571 11 4 11 6 16 25,1,46 Iru Elektrijaam Iru elektrijaam on 1-protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluv osaühing, soojuselektrijaam Irus, mis töötab alates 1978 aastast. Iru SEJ on suuruselt kolmas elektrijaam Eestis: selle elektriline võimsus on 19 MW ja soojuslik võimsus 648 MW ning soojuslik võimsus koostootmisrežiimis 98 MW. Viimastel aastatel on Iru SEJ põhieks majanduslikel kaalutlustel kujunenud maagaas. Reservena kasutatatakse rasket kütteõli. Joonis 11. Iru elektrijaam Iru SEJ kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda (pool Tallinnast) ning Maardu linna. Iru SEJ on Eesti suurim soojatootja. Põhiandmed: Veekatel nr.1 KVGM-1 (Q= 116 MW) Bmasuut= 11,6 t/h Barnauli tehas, 1978.a.

2 Veekatel nr.2 KVGM-1 (Q= 116 MW) Bmasuut= 11,6 t/h Barnauli tehas, 1978.a. Täiendatud gaasiseadmetega 1998.a.; Bgaas= 1 nm/h Veekatel nr. Valmistatud Dorogobuši tehases, 199.a. Täiendatud gaasiseadmetega 199.a. Bgaas= 1 nm/h Kõigi kolme veekatla automaatika on renoveeritud 1995. aastal. KVGM-1 (Q= 116 MW) Bmasuut= 11,6 t/h; Aurukatel DE 25/14 (D= 25 t/h; p= 1,4 MPa; Q= 16 MW; Bgaas= 19 m/h) Valmistatud Dorogobuši tehases,1989.a. Täiendatud gaasiseadmetega 1997.a. Energiaplokk nr. 1 ehitatud 198. a. sealhulgas: Aurukatel TGME 464 (D= 5 t/h; p= 14, MPa; t= 56 C; Q= 48 MW) Bmasuut= 4,7 t/h Bgaas= 99 nm/h Valmistatud Taganrogi katlatehases Täiendatud gaasiseadmetega 199.a. turbiin PT 8/1-1,/1, - Valmistatud Leningradi metallitehases Nelekter = 8 MW, Nsoojus = 11 MW (146 MW auruga) generaator TVF 12 - Valmistatud Novosibirski elektrimasinate tehases Energiaplokk nr. 2 ehitatud 1982. a. sealhulgas: Aurukatel TGME 464 (D= 5 t/h; p= 14, MPa; t= 56 C; Q= 48 MW) Bmasuut= 4,7 t/h Bgaas= 99 nm/h Valmistatud Taganrogi katlatehases, täiendatud gaasiseadmetega 1998.a. Õhu eelsoojendi ja katla automaatika renoveeritud 1995.a. Rekonstruktsioon 27 a. turbiin T 1/12-1-4 Valmistatud Sverdlovski turbiinitehases Nelekter = 11 MW, Nsoojus = 2,5 MW ( 146 MW auruga) generaator TVF 12 Valmistatud Novosibirski elektrimasinate tehases

21 tkkvgm-1 gaas Tabel 1. Iru SEJ katel KVGM-1 mõõtmistulemused N x sisaldus, 114 6 182 7,5 4 = %, 152 8 244 5 EP-1 gaas Tabel 11. Iru SEJ katel EP-1 mõõtmistulemused N x sisaldus, 86 5 17 1,9 4 = %, 154 8 246 7 AS Tallinna Soojus Siia alla kuuluvad Ülemiste, Mustamäe ja Kadaka katlamajad. Neist Ülemiste katlamaja on reservis ja seda mõõta ei saa. Kütusena kasutavad Mustamäe ja Kadaka katlamaja gaasi ja kuuluvad alla 5 MW võimsusega katlamajade kategooriasse. Vääveldioksiidi normi 5 mg/nm katlamajades ei ületata. Ka lämmastikoksiidide normi - mg/nm täitmisega pole seni gaasikatelde puhul suuri probleeme olnud.

22 Mustamäe katlamaja Katlamaja annab soojust Mustamäe, Õismäe, Lilleküla, Pelguranna ja Karjamaa piirkonnale. Mustamäe katlamaja korstna kõrgus on 125 m, alumine sisemine diameeter on 14 m ja ülemine sisemine diameeter on 5,7 m. Mustamäe katlamaja suitsukäik on ristküliku kujuline ning suitsukäigu laius on 48 mm ja kõrgus 58 mm. Joonis12. Mustamäe katlamaja Põhiseadmed: Veekatlad PTVM-1 (), 1 Gcal/h, (197, 1971, 1977) Veekatel PTVM-5, 5 Gcal/h ( 1965) Täisautomaatne aurukatel FW 25-6, 6 t/h (1998) Täisautomaatne aurukatel FW 25-8, 8 t/h (1999) Võrgupumbad (6), 125 m³/h, neist 1 on püsiva ja 2 muudetava kiirusega Ingersoll-Dresser pumpa (Inglismaa, 1997-1999) Retsirkulatsioonipumbad (4), 125 m³/h, 1 8 m³/h, neist kaks on muudetava kiirusega Ingersoll-Dresser pumbad (Inglismaa, 1998, 1999) Lisaveepumbad (4), neist 2 muudetava kiirusega Allweiler pumpa, 5 m³/h (Saksamaa, 1998) Osavoolufilter 18 m³/h, Grünbeck (Austria, 1997) Vee demineraliseerimisseade 6 m³/h, Grünbeck (Austria, 1997) Masuudimahutid (7 tk), kogumahuga 12 7 t Katlamajas on kasutusel uued Siemensi automaatregulaatorid

2 H2S N x PTVM-1 gaas Tabel 12. Mustamäe katlamaja mõõtmistulemused sisaldus, = %, 142 9 2 1 155 1 254 1,4 11 Kadaka katlamaja Katlamaja annab soojust Mustamäe, Õismäe, Lilleküla, Pelguranna ja Karjamaa piirkonnale. Kadaka katlamaja korstna kõrgus on 1 m, alumine sisemine diameeter on 14 m ja ülemine sisemine diameeter on 5,1 m. Kadaka katlamaja suitsukäik on ristküliku kujuline ning suitsukäigu laius on 5 mm ja kõrgus 59 mm. Joonis 1. Kadaka katlamaja Põhiseadmed: Veekatlad KVGM-1 (2 tk), 1 Gcal/h (1984,1988) rekonstrueeritud 2, 24 paigaldatud Pillard'i Low x põletid Veekatel PTVM-5, 5 Gcal/h (1974) Täisautomaatne aurukatel FW 25, 6 t/h (1997) Võrgupumbad 5 tk, 125 m³/h, neist 1 on püsiva ja 2 muudetava kiirusega Ingersoll-Dresser pumbad (Inglismaa, 1997-1999)

24 Retsirkulatsioonipumbad ( tk), neist kaks muudetava kiirusega IngersollDresser pumbad tootlikkusega 6 ja 14 m³/h (Inglismaa, 1998, 2, 2) Lisaveepumbad ( tk), neist 2 muudetava kiirusega Allweiler pumpa, 5 m³/h (Saksamaa, 1997) Osavoolufilter 18 m³/h, Grünbeck (Austria, 1997) Masuudimahutid (2 tk), kogumahuga 52 t Katlamajas on kasutusel uued Honeywell automaatregulaatorid PTVM-5 gaas Tabel 1. Kadaka katlamaja katel PTVM-5 mõõtmistulemused N x sisaldus, 48 2,9 78 5,7 1, = %, 72 5,8 117 25,4 KVGM-1 gaas Tabel 14. Kadaka katlamaja katel KVGM-1 mõõtmistulemused N x sisaldus, 71 5,7 115, 25 = %, 57 92 1,5

25 Ülemiste katlamaja Alates 2. aastast on katlamaja reservis. Katlamaja annab soojust Kesklinnale ja Lasnamäele peamiselt Iru Elektrijaama suviste seisakute ajal. Ülemiste katlamaja korral, mis töötab aastas ainult nädalat ei pea tõenäoliselt teostama pidevmõõtmisi vastavalt välisõhu kaitse seaduse, mille kohaselt ei pea saasteainete sisaldust pidevalt mõõtma gaasides, mis väljuvad põletusseadmetest, mille eluiga on lühem kui 1 töötundi. Joonis 14. Ülemiste katlamaja Põhiseadmed: Veekatlad PTVM-1 (2 tk), 1 Gcal/h (1972, 197) Täisautomaatne aurukatel FW 25-8, 8 t/h (1999) Võrgupumbad (4 tk), 125 m³/h, neist kaks on muudetava kiirusega IngersollDresser pumpa (Inglismaa, 1997) Retsirkulatsioonipumbad (2 tk), neist üks muudetava kiirusega IngersollDresser pump 4 m³/h (Inglismaa, 1998) Lisaveepumbad ( tk), neist 2 muudetava kiirusega Allweiler pumpa, 5 m³/h (Saksamaa, 1998) Osavoolufilter 18 m³/h Grünbeck (Austria, 1997) Masuudimahuti 7 t Katlamajas on kasutusel uued Siemensi automaatregulaatorid.

26 AS Fortum Tartu AS Anne Soojus on valdusfirmale AS Fortum Tartu kuuluv soojusenergia tootja, lähitulevikus suure tõenäosusega ka elektrienergia tootja Tartus. AS Anne Soojuse alla kuuluvad kõik ettevõtte katlamajad (Anne, Ropka, Turu, Tarkoni ja väikekatlamajad). Installeeritud soojusvõimsus küünib 45 MW-ni, mis ületab küttepiirkonna vajadused kolm korda. Olulised on kohalikul el töötavad katlad Anne ja Ropka katlamajad koguvõimsusega 55 MW. 27 alustati Anne katlamaja juures soojuse ja elektri koostootmisjaama ehitust. PTVM- gaas Tabel 15. Fortum Tartu katel PTVM-mõõtmistulemused N x sisaldus, 8 1 1,2 1, = %, 19 4,8 22 2,1 PTVM- gaas Tabel 16. Fortum Tartu katel PTVM- mõõtmistulemused N x sisaldus, 58 2 92 11,7 1 = %, 112 4,8 179 2,4

27 DKVR-2/1 hakkepuit Tabel 17. Fortum Tartu katel DKVR-2/1 mõõtmistulemused N x sisaldus, 26 1 2 1, 1 = 6%, 288 14 464 6 182 DKVR-2/1 hakkepuit Tabel 18. Fortum Tartu katel DKVR-2/1 mõõtmistulemused N x sisaldus, 255 11 412 1,4 58 = 6%, 6 16 58 6 81 Fortum Termest Lääne-Eesti piirkond Praegusel hetkel on ettevõtte ühel territooriumil asuvate katelde võimsus alla 5 MW. Nendest on kolm põhikatelt (turvas/gaas) ja kaks - reservis (vedel/gaas). Lähemal ajal kavatsetakse ettevõtte peaterritooriumil võimsust suurendada, mille tulemusena kogu võimsus ületab 5 MW. Praegusel hetkel kasutatava masuudi puhul direktiivi nõuete täitmisega probleeme ei ole, kuid kui tulevikus peaterritooriumil turvas ena kasutusele võetakse, peab kasutusele võtma ka puhastusseadmed. Põhikatla põhiseadmed (turvas): VDH-14 veekatel, Volund Danstoker, AS Taani (võimsus - 8, MW) Toodetud 1995 a. Ekspluatatsioon alates 1.5.1996 a.

28 Põhikatla põhiseadmed (gaas): HW 61-12 veekatel, Standardkessel Duisburd (võimsus - 18, MW) Toodetud 1991 a. Põletid installeeritud 24 a. Reservkatelde põhiseadmed: DE 25/14 (võimsus 14,5 MW) ja katel + ökonomaiser (võimsus 17,4 MW) Toodetud 1989 a. Rekonstrueeritud veekateldeks 26 a. Ekspluatatsioon alates.8.1991 a. VDH-14 turvas Tabel 19. 6.8. Fortum Termest Lääne-Eesti mõõtmistulemused N x Tolm PAH filter PAH gaas sisaldus, 146 415 19 666 8,4 8 2,11 = 6%, 174 495 2 794 6 8 85,122

29 AS Tootsi Turvas AS Tootsi Turvas on Soome kontserni Vapo OY -sse kuuluv ettevõte, mille põhitegevuseks on turba ja turbatoodete tootmine ning müük. Toodetakse ka puidul ja turbal põhinevaid bioeid ning ehitatakse turbatootmiseks vajalikke masinaid. Joonis 15. AS Tootsi Turvas TC-9 turvas Tabel 2. AS Tootsi Turvas mõõtmistulemused N x Tolm sisaldus, 6 56 551 16,4 94 = 6%, 16 965 8 149 6 254 89

7. Kokkuvõte Keskkonnaministeeriumi tellimusel teostati suurte põletusseadmete mõõtmisi asuvates Eestis elektrijaamades ja katlamajades. Suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate teatavate saasteainete heitkoguste piiramist käsitleva direktiivi 21/8/EÜ peamiseks eesmärgiks on oluliselt vähendada saasteainete eraldumist välisõhku ning selleks sätestatakse teatavatele saasteainetele piirväärtused. Kehtivaid piirväärtuseid ületati mõõtmiste andmetel põletusseadmetes: Ahtme SEJ ületati tolmu ja vääveldioksiidi piirväärtust; VKG Lõuna ületati vääveldioksiidi piirväärtust; VKG Põhja ületati vääveldioksiidi ja tolmu piirväärtust; Sillamäe SEJ ületati mõlema katla puhul tolmu piirväärtust; Fortum Termest Lääne piirkond ületati tolmu piirväärtust; AS Tootsi Turvas ületati tolmu piirväärtust. järgmistes