INTELLIGENTSE TEHNIKA OSKUSTEABEKESKUSE PROGRAMM. Seinäjoen Teknologiakeskus OY

INTELLIGENTSE TEHNIKA OSKUSTEABEKESKUSE PROGRAMM Seinäjoen Teknologiakeskus OY

SISUKORD 2. SISSEJUHATUS...6 3. OSKUSTEABEVALDKONNA TEGEVUSKAVA, EESMÄRGID JA VISIOON 2010.9 4. INTELLIGENTSE TEHNIKA OSKUSTEABEALUS...10 4.1. Intelligentne tehnika oskusteabealana...10 4.2. Intelligentne tehnika ettevõtluses...10 4.3. Uurimistegevus...13 4.4. Koolitustegevus...14 4.5. Arendustegevus...15 4.6. Oskusteabe rahvusvahelisus...16 4.7. Programmi toetav piirkondlik infrastruktuur...16 5. ARENDUSPLAAN...17 6. PROGRAMMI MÕJU...21 6.1. Olemasolev ettevõtlus ja oskusteabe muutmine toodanguks...21 6.2. Uute ettevõtete tekkimine...22 6.3. Tööhõive, piirkonna areng ja atraktiivsus...22 6.4. Inimkapital...22 6.5. Innovatsioonistruktuurid...22 6.6. Võrgustumine ja klastristumine...23 6.7. Uued tegevusmudelid ja projektid...23 6.8. Programmi mõju mõõtmine...23 7. PROGRAMMI KOKKUPUUTED TEISTE PROGRAMMIDEGA...24 8. ORGANISEERIMINE...25 9. KULUD JA FINANTSEERIMINE...27 ALLIKAD...28 LISA 1....29 LISA 2....30 LISA 3....31 LISA 4....32 LISA 5....33

KOKKUVÕTE Seinäjoen Teknologiakeskus OY otsib aastateks 2003-2006 riiklikku oskusteabekeskuse programmi uut intelligentse tehnika oskusteabevaldkonda. Intelligentse tehnika all peetakse silmas masinate, seadmete ja süsteemide intelligentsuse suurendamist nende sooritusvõime ja kasutusmugavuse parandamiseks. Intelligentsust suurendatakse mehhatroonika ja tarkvarade rakendamise abil. Intelligentse tehnika oskusteabekeskuse programm põhineb järgmistel asjaoludel (joonis 1). Intelligentne tehnika kui Lõuna-Pohjanmaa ettevõtete tugev oskusteabe- ja kasvuvaldkond 1. Lõuna-Pohjanmaal asuvate intelligentset tehnikat arendavate ja rakendavate tippettevõtete kõrgetasemeline oskusteave ja tugevad rahuvusvahelised võrgustikud, mh EPEC Oy, Lillbacka Oy, Done Logistics Oy, GeraCap Oy, Saraware Oy, Sofor Oy 2. Intelligentse tehnika rakendamisega kaasnev kasvupotentsiaal metalli- ja toiduainetööstuses 3. Ettevõtlus Lõuna-Pohjanmaal Intelligentse tehnika alane koolitus-, arendus- ja uurimistöö 4. Seinäjoe kutsekõrgkooli mehhatroonika, integreeritud süsteemide ja tarkvarade alane koolitus 5. 2003. aastal käivituvad Seinäjoel Tampere ülikooli informaatika magistriprogramm ja TTKK tootmistehnika DI-ümberõppekursused 6. Seinäjoe kutsekõrgkooli SeiTek-üksuse ja Seinäjoe Tehnoloogiakeskuse intelligentse tehnika ettevõtlusinkubaatorite ja arendustegevus 7. EPANET-uurimusprofessuurid 1 ja uurimisrühmad, eriti virtuaaltehnoloogia (TTK), elektrooniline äritegevus (TaY), ettevõtlus (VY), tootmismajandus (VY) ja andmeside (TTKK) Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsiooniküla tegevuskeskkonnana (joonis 2) 8. Toiduainevaldkonna oskusteabekeskus ja arendusettevõte Foodwest Oy 9. EPANET uurimisprofessorite võrgustiku 16 professorit koos töörühmadega 10. Rahvusvahelisuse eest autasustatud Seinäjoe kutsekõrgkool, Helsingi, Tampere ja Vaasa ülikoolide üksused ja tihe koostöö Tampere tehnikaülikooliga 11. Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsioonikülla aastatel 2001-2003 investeeritud 43 miljonit eurot tegevuskeskkonna edasiarendam iseks 12. TEKEL-võrgustikku kuuluv Seinäjoen Teknologiakeskus Oy oskusteabekeskuse programmi operatiivse elluviijana Intelligentse tehnika arendusprogrammi tegevuse eesmärgiks on luua 21. sajandi Ameerika tee, kus tänu uue teabe eelarvamusteta rakendamisele ja intelligentse tehnika ja uue võrgumajanduse vahenditele sünnib Lõuna-Pohjanmaa ettevõtlusele tuginev rahvusvaheline oskusteave ja koostöö. Programmi kvantitatiivseks eesmärgiks on luua 2010. aastaks 50 uut ettevõtet, 30 uut ekspordiettevõtet, kokku 1500 uut töökohta ja suurendada piirkonda tehtavaid investeeringuid 120 miljoni euroni. Programmi eesmärgid võib rühmitada järgmiselt. Intelligentse tehnika ettevõtluse arendamine välja töötada uusi intelligentse tehnika tooteid, teenuseid ja tootmismeetodeid tekitada uut ettevõtlust edendada ettevõtete laienemist ja rahvusvahelistumist Intelligentse tehnika oskusteabe tugevdamine arendada ja laiendada intelligentse tehnika uurimistegevust koolitada ja palgata valdkonna tippspetsialiste Intelligentse tehnika oskusteabeklastri tugevdamine arendada uusi koostööviise uurimistegevuse, koolitamise ja ettevõtluse vahel teabe loomiseks ja vahendamiseks tugevdada kontakte valdkonna rahvusvaheliste oskusteabeklastritega Intelligentse tehnika arendustegevuse ras kuspunktid aastatel 2003-2006 on järgmised. 1 EPANET on Seinäjoel tegutsev Helsingi, Tampere ja Vaasa ülikoolide, Tampere tehnikaülikooli ja Sibeliuse Akadeemia koostöövõrgustik. Võrgustiku tuumiku moodustavad 16 uurimusprofessuuri. 3

1. Intelligentse tehnika innovatsioonikeskkond Eesmärkide saavutamiseks: a) arendatakse ja kommertsialiseeritakse intelligentse tehnika ettevõtete tootearendust toetavaid teenuseid ja testimistegevust b) suurendatakse intelligentse tehnika klastrisisest koostööd ja nähtavust väljapoole, sh teavitamise ja turundustegevuse abil c) valmistatakse ette interdistsiplinaarseid ja rahvusvahelisi intelligentse tehnika uurimis - ja arendusprojekte ning elavdatakse rahvusvahelist teadlasvahetust 2. Intelligentsed tootmis- ja teenindussüsteemid Eesmärkide saavutamiseks: d) simulatsiooni ja virtuaaltehnoloogia abil arendatakse tootmisautomaatikat ja tootmise juhtimist e) toodete modulaarsuse ja klienditeenindus - ning tootmissüsteemide kokkusobitamise abil suurendatakse kliendikohast spetsialiseerumist f) toiduaine-, metalli- ja intelligentse tehnika spetsialistide ja nende uurimistulemuste koondamise ning innovaatiliste ideede kaubanduslikeks toodeteks muutmise teel edendatakse tootmisalaste allhankevõrgustike sündimist 3. Intelligentne toiduaineahel Eesmärkide saavutamiseks: Rakendatakse intelligentset tehnikat toiduaineahelas, eriti a) põllumajandusmasinate ja seadmete valmistamisel b) toiduainetööstuse masinate, seadmete ja tootmisprotsesside arendamis el c) toiduainete tootearenduses, mh toodete teekonna jälgimise ja tooteohutuse parandamiseks INTELLIGENTSE TEHNIKA OSKUSTEABE ARENG LÕUNA-POHJANMAAL Uurimistöö EPANET-uurimisprofessuurid ja uurimisrühmad virtuaaltehnika (TTKK) Võrgustikmajandus elektrooniline äritegevus (TaY) ettevõtlus (VY) tootmismajandus (VY) andmeside (TTKK) Helsingi ülikool Vaasa ülikool Koolitus Rahvusvahelistumine Tampere ülikool Informaatikaõpe Seinäjoe kutsekõrgkool (SeAmk) mehhatroonika programmitehnika integreeritud süsteemid TaY Informaatika ümberõpe TTKK DI-ümberõpe Industrialiseerumine Inseneriõpe SeAmk/Seitek tootmise simulatsioon uurimisarendusprojektid ja SeAmk Informaatikaõpe Arendusfirmad Seinäjoen Teknologiakeskus Oy Ettevõtlus Tehnoloogia Maaseudun Kone 1950 Masinatööstus Põllumajandus ja metsandus Lillbacka 1969 Epec 1978 Pesmel 1978 Tööstusautomaatika Põllumajandus- ja töömasinate automaatika Steel-Invest 1985 BK- Automation 1982 Saraware 1985 Lakeuden Kylmäkeskus 1989 Veisa 1989 Programmitehnika Protsessoritehnika Sofor 1991 Geracap 1999 Done Logistics 1999 Mehhatroonika Integreeritud süsteemid INTELLIGENTNE TEHNIKA 1960 1970 1980 1990 2000 2010 Joonis 1. Intelligentse tehnika oskusteabe areng Lõuna-Pohjanmaal 4

SEINÄJOE TEHNOLOOGIA- JA INNOVATSIOONIKÜLA 1. Foodwest-maja Seinäjoe toiduainevaldkonna oskusteabekeskus Foodwest Seinäjoe kutsekõrgkooli bio- ja toiduainetehnoloogide koolitamine Seinäjoe toiduaine- ja keskkonnalaboratoorium Ettevõtlusruumid 2. Epec Oy 3. Keskhaigla territoorium Seinäjoen Terveysteknologiakeskus Oy LifeIT Oy Tervishoiutehnoloogiaga tegelevad ettevõtted Teaduslik tervishoiuraamatukogu Seinäjoe kutsekõrgkool/sote-üksus 4. Lõuna-Pohjanmaa TE-keskus 5. Seinäjoki Arena 6a Ülikoolilinnak idakallas Ülikoolihoone (Seinäjoki-saal) Helsingi, Tampere ja Vaasa ülikooli ja Sibeliuse Akadeemia osakonnad Seinäjoe kutsekõrgkooli administratsioon Seinäjoe Tehnoloogiakeskus ja ettevõtlusinkubaator Ülikooli raamatukogu Lõuna-Pohjanmaa kõrgkoolide liit 6b Ülikoolilinnak läänekallas Valmib 2003. aasta lõpus Seinäjoe tehnoloogiaküla peahoone FRAMI - Seinäjoen Teknologiakeskus Oy ja ettevõtlusinkubaator - Seinäjoe kutsekõrgkooli IKT-valdkonna õppetamine ja uurimistööd - Ülikooli osakonnad - EPANET-uurimisprofessorid ja uurijarühmad - IKT-valdkonna ettevõtted ja ettevõtlusteenused - Lõuna-Pohjanmaa liit Ettevõtluspark Joonis 2. Seinäjoe Tehnoloogia- ja innovatsiooniküla peamised hooned. Aastatel 2001-2003 investeeritakse külasse tegevuskeskkonna arendamiseks kokku 43 miljonit eurot. 5

2. SISSEJUHATUS Intelligentse tehnika oskusteabekeskuse programm põhineb Lõuna-Pohjanmaa intelligentset tehnikat arendavatel ja rakendavatel tippettevõtetel, Seinäjoe ülikooliüksuste ja EPANET-professuurivõrgustiku koostööl ja tippteadmistel ning Seinäjoe kutsekõrgkooli mehhatroonika, integreeritud süsteemide ja programmitehnika õppe-, uurimis - ja arendustööl. Tippteadmised on sündinud pikaajalisest koostööst ettevõtete ja ülikoolide ning tehnikaülikoolide vahel. Selles programmis mõeldakse intelligentse tehnika all tehnikat, mis lisab masinatele, seadmetele ja süsteemidele intelligentsust. Lõuna-Pohjanmaal rajaneb intelligentne tehnika eelkõige mehhatroonika, tarkvara ja süsteemide integreerimise oskusteabel ja selle rakendamisel ettevõtluses. Mehhatroonika valdkonna arendamine oli üheks peamisek projektiks 1998. aastal valminud Seinäjoe-Nurmo linna arengukavas ning 2001. aastal käivitunud epohjanmaa piirkonnakeskuse arenguprogrammis. Intelligentse tehnika rakendamine pakub traditsioonilisi tegevusalasid viljelevatele väikeettevõtetele märkimisväärset kasvupotentsiaali. Sellel on tugev sünergia Lõuna-Pohjanmaa tugevate valdkondadega nagu metalli- ja toiduainetetööstus. Oskusteabekeskuse programmi üheks lähtepunktiks on Lõuna-Pohjanmaa ettevõtlusest ja uue tehnoloogia rakendamisest saadavate kogemuste toomine riiklikule ja rahvusvahelisele tasandile kõigile kasutamiseks. Ettevõtlustöökohti elanikkonna arvu kohta on Lõuna-Pohjanmaal ülejäänud riigiga võrreldes selgelt kõige rohkem (lisa 1). Seinäjoe piirkonna (Pohjoiset Seinänaapurit 1 ) arengut kirjeldavad karakteristikud kõnelevad positiivsetest arengutest. Seinäjoki on riigi suuruselt seitsmes turupiirkond (Suomen Gallup ja Helsingi ülikool 2000). Seinäjoe piirkond on riigi kümne kiireimini kasvava keksuse hulgas näiteks järgmistes valdkondades: rahvastiku kasv (lisa 2) töökohtade lisandumine (joonis3) BTV-indikaator (lisa 3) Töökohtade lisandumine tuleneb Seinäjoe piirkonnas peamiselt tööstuslike töökohtade arvu suurenemisest (Tilastokeksus 2000). Lisaks toiduaine- ja metalliklastrile on töökohad tekkinud ka neid valdkondi toetavasse ITsektorisse. Töökohtade arvu muutus piirkonniti Joonis 3. Töökohtade arvu muutus piirkonniti 1995-2000, 10 esimest (Tilastokeskus 2002). 1 Majanduspiirkonda Pohjoiset Seinänaapurit kuuluvad Seinäjoki, Nurmo, Ylistaro ja Ilmajoki 6

Oskusteabe arendamise ja suurendamise seisukohalt on eriti tähtis faktor kõrgharidusega inimeste ränne. Spetsialistide rändevood on Seinäjoele olnud positiivsed. Seinäjoe piirkond on kõrgharidusega spetsialistide osakaalu poolest tööjõu seas riigis 10. kohal ja kõrgharidusega tööjõu kasvutempo oli aastatel 1997-2000 Soome piirkondade seas teisel kohal (joonis 4, Tilastokeskus 2002). Noorte ja haritud inimeste osakaal rahvastikus annab piirkonnale märkimisväärse kasvupotentsiaali. Kõrgharidusega inimeste töökohavahetus 1997-2000 (1997=100) Joonis 4. Kõrgkooli lõpetanute 22-24-aastaste töökohavahetused piirkonniti 1997-2000, 15 esimest (Tilastokeskus, 2002) Uurimis- ja arenduskulude kasv aastatel 1995-2000 Kasv kogu riigis (20,4%) = 100 7

Joonis 5. Uurimis- ja arenduskulude kasv aastatel 1995-2000 8

Seinäjoe piirkonna tulevase konkurentsivõime ja edukuse aluseks on ulatuslikud uurimis - ja arendusprojektidesse tehtud investeeringud. Aastatel 2001-2003 investeeritakse keskuse läheduses asuvasse Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsioonikülla 43 miljonit eurot ettevõtete ning uurimis - ja koolitustegevuse keskkonna edendamiseks. Arenemiskiirust iseloomustab ka seik, et uurimis- ja arenduskulude kasvutempo Seinäjoe piirkonnas oli aastatel 1995-2000 riigi kiireim (joonis 5). Intelligentse tehnika oskusteabekeskuse programm ühendab Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsioonikülas paiknevad uurimis -, koolitus - ja arendusteenused ning ettevõtluse. Territooriumil asuvad mh Helsingi, Tampere ja Vaasa ülikoolide osakonnad ja kolm arendusettevõtet: Seinäjoen Teknologiakeskus Oy (intelligentne tehnika), Foodwest Oy (toiduainetööstus) ja LifeIT Oy (telemeditsiiniteadus). Integreeritud süsteeme tootev tippettevõte EPEC Oy ehitas 2001. aastal territooriumile uue büroohoone ja elektroonikatehase. Lisaks on Lõuna-Pohjanmaal arvukalt muid intelligentse tehnika lahendusi tootvaid ja kasutavaid ettevõtteid. Kuna intelligentse tehnika oskusteave on hästi rakendatav ja interdistsiplinaarne, töötab oskusteabekeskuse programm piirkonnas ka koostöö katalüsaatorina. Intelligentse tehnika oskusteabekeskuse projekti koostamise eest vastutab Seinäjoe Teknologiakeskus Oy koostöös piirkonna tippettevõtete, Seinäjoe kutsekõrgkooli, Seinäjoe linna ja muude huvigruppidega. Projekti meetmed põhinevad 35 ettevõtte juhi ja muude spetsialistidega tehtud intervjuudel. Arengukava on eellepingutega toetanud mh 20 valdkonna tippettevõtet, viis ülikooli ja kõrgkooli, kaks investorit ja Seinäjoe linn. 3. OSKUSTEABEVALDKONNA TEGEVUSKAVA, EESMÄRGID JA VISIOON 2010 Intelligentse tehnika arengukava eesmärgiks on luua: 21. sajandi Ameerika tee, kus tänu uue teabe eelarvamusteta rakendamisele ja intelligentse tehnika ja uue võrgumajanduse vahenditele sünnib Lõuna-Pohjanmaa ettevõtlusele tuginev rahvusvaheline oskusteave ja ettevõtlus. Oskusteabekeskuse programm rajaneb intelligentse tehnika arendamisel ja rakendamisel olemasolevate mehhatroonika ja integreeritud süsteemide alaste tippteadmiste põhjal ning piirkonna ettevõtlusel. Väljakutseks on uue tehnoloogia levitamise lihtsustamine valdkonnaülese koostöö loomise kaudu. Programmi kvantitatiivseks eesmärgiks on luua 2010. aastaks 50 uut ettevõtet, 30 uut ekspordiettevõtet, kokku 1500 uut töökohta ja suurendada piirkonda tehtavaid investeeringuid 120 miljoni euroni. Programmi eesmärgid võib rühmitada järgmiselt. 1) Intelligentse tehnika ettevõtluse arendamine välja töötada uusi intelligentse tehnika tooteid, teenuseid ja tootmismeetodeid tekitada uut ettevõtlust edendada ettevõtete laienemist ja rahvusvaheliseks muutumist 2) Intelligentse tehnika oskusteabe tugevdamine arendada ja laiendada intelligentse tehnika uurimistegevust koolitada ja palgata valdkonna tippspetsialiste 3) Intelligentse tehnika oskusteabeklastri tugevdamine arendada uusi koostööviise uurimistegevuse, koolitamise ja ettevõtluse vahel teabe loomiseks ja vahendamiseks tugevdada kontakte valdkonna rahvusvaheliste oskusteabeklastritega Programmi raames valmistatakse ette, viiakse ellu ja juhitakse valdkonna ettevõtjatele suunatud ja nende tegutsemiseeldusi parandavaid arendusprojekte. Konkreetseks ülesandeks on aidata intelligentset tehnikat arendavatel ja rakendavatel ettevõtetel arendada tooteid ja tootmist, kavandada projekte, taotleda projektide rahastamist ja toetada nende elluviimist. Programmi tulemusi saab mõõta ettevõtete arenguväärtuse, suurte tehnoloogiainvesteeringute, tippspetsialistide ja töökohtade lisandumise põhjal. Pikemas perspektiivis on tulemuseks maakonna võrgustikmajanduse tugevnemine ja konkurentsivõime suurenemine. 9

VISIOON 2010 Seinäjoe piirkonnast on kujunenud intelligentse tehnoloogia rakendamise keskus Euroopas. Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsiooniküla Smart City on intelligentse tehnika ettevõtlus -, uurimis - ja koolitustegevuse kohtumispaigaks. Küla tugev arendajate võrgustik loob ja hangib teavet tehnoloogiate kohta, mida saab kiiresti kohandada ettevõtete vajadustele. Piirkonnas on tänu intelligentse tehnika innovaatiliste ideede eelarvamustevabale kasutamisele tekkinud uus rahvusvaheline äritegevus. 4. INTELLIGENTSE TEHNIKA OSKUSTEABEALUS 4.1. Intelligentne tehnika oskusteabealana Intelligentne tehnika on interdistsiplinaarne, paljude erinevate tehnoloogiate rakendamine masinate, seadmete ja süsteemide intelligentsuse suurendamiseks. Tulevikumasinalt nõutakse lisaks põhitöö tegemisele ja efektiivsusele ka vaatlemis -, otsustus-, reageerimis e ja kommunikatsioonivõimet. Intelligentsuse suurendamisel on keskne roll integreeritud süsteemidel. Integreeritud süsteem on tootesse integreeritud infotehniline detail, mis juhib enda umber toimuvaid elektrilisi ja mehaanilisi tegevusi. Seadmed ja tarkvara moodustavad integreeritud süsteemides lahutamatu terviku. Integreeritud süsteeme kasutatakse programmitehnika, elektroonika, seadmetehnika ja kommunikatsioonitehnika täiustamiseks. Vastavalt tehnoloogiakeskuse 2002. aasta tehnoloogiastrateegiale on intelligentsus tulevikus osa kõigi klastrite toodetest, tootmismeetodeist ja teenustest. Erinevad tehnoloogiad lähenevad üksteisele ja erinevad piirid ähmastuvad. Intelligentse masina, seadme või süsteemi arendamiseks vajatakse ulatuslikku oskusteavet ning seega ulatuslikku koostööd. Intelligentse tehnika põhiteave sünnib erinevate spetsialistide tippteadmiste ühendamise teel toimivate toote- ja teenusekontseptsioonide loomiseks. Lõuna-Pohjanmaal on intelligentse tehnika võtmetehnoloogiateks mehhatroonika ja programmitehnika. Intelligentse tehnika rakendamisel on põhirõhk süsteemiintegratsioonil ja tuleviku tootearenduses virtuaalreaalsuse kasutamisel. Rahvusvaheliselt on eriti tunnustatud Lõuna-Pohjanmaa tippettevõtete mehhatroonikaalased oskused. 4.2. Intelligentne tehnika ettevõtluses Hetkeseis 770 metalli-, mehhatroonika- ja programmitehnika ettevõtet 3380 töökohta tippettevõtted: EPEC Oy, Lillbacka Oy, Done Logistics Oy, GeraCap Oy, Saraware Oy, Sofor Oy 40 olulisema intelligentse tehnikaga seotud ettevõte käive on 600 miljonit eurot Intelligentse tehnika oskusteabekeskuse programmi aluseks on Lõuna-Pohjanmaa tugevast metalli-, toiduaine- ja informaatikaklastrist pärinevad teadmised ja tippettevõtete rahvusvahelised võrgustikud (joonis 6). Metalliklaster on masina- ja seadmetootmise ning põllumajandusmasinate tööstuse kaudu seotud Lõuna-Pohjanmaa toiduainetööstusega. Teisalt kasutatakse infotehnikat ohtralt nii toiduaine- kui metallivaldkonnas mh tootmisprotsesside arendamisel (nt Atria logistikakes kus). 10

Metalliklaster Intelligentne tehnika Toiduaineklaster Informaatikaklaster Joonis 6. Intelligentse tehnika klastri piirjooned Lõuna-Pohjanmaa tugevuseks on metalliklastriga seotud ja omaette tegevusalaks kujunenud mehhatroonika ja integreeritud süsteemidega seonduv tootmine ja rakendamine ning süsteemiintegratsioon. Tüüpiline on tarkvara osakaalu kasvamine ettevõtete toodangu hulgas ning tootmisprotsesside intelligentsemaks muutmine. 2002. aastal on Lõuna-Pohjanmaal 770 intelligentset tehnikat arendavat ja rakendavat ettevõtet 3. Ettevõtetes töötab kokku 3380 inimest. (Tilastokeskus 2002.) Enamik metallitööstuse ettevõtetest kujutab intelligentse tehnika tooteid, teenuseid ja tootmismeetodeid arendavatele ettevõtetele suurt kasvupotentsiaali. 40 olulisima intelligentset tehnikat arendava ja rakendava ettevõtte käive on kokku üle 600 miljoni euro. Käibekasvu arengu võrdlus masina- ja seadmetööstuses kogu riigi ulatuses (TOL29) Lõuna-Pohjanmaa Kogu Soome Allikas: Statistikaamet/Äritegevuse kuukõverad Joonis 7. Käibekasvu arengu võrdlus masina- ja seadmetööstuses vahemikus jaanuar 1995 märts 2002. (Tilastokeskus 2002) 3 Tilastokeskus 2002, töökohtade arv, tegevusalade klassid: metalltoodete valmistamine, masinate ja seadete valmistamine, elektrotehniliste toodete ja optikaseadmete valmistamine, sõiduvahendite valmistamine, AAT-seadmete konsultatsioonid, tarkvara projekteerimine, valmistamine ja konsultatsioonid, uurimistegevus 11

1990. aastate lõpul toimus Lõuna-Pohjanmaa intelligentse tehnikaga tegelevates ettevõtetes ülejäänud riigiga võrreldes positiivne areng. Näiteks on suurenenud metallitööstusega tegelevate ettevõtete arv, maakonnas on uusi ettevõtteid loodud ligi kaks korda rohkem ja investeeringud arendustöödesse on kasvanud ülejäänud riigiga võrreldes kiiremini. Tegevusala kasvutempo võrreldes rahvastikuarvuga on muu riigiga võrreldes kahekordne. Värsked andmed majandussituatsiooni kohta nt masina- ja seadmetööstuses ja andmetöötlusteenuste valdkonnas viitavad ülejäänud riigiga võrreldes positiivsemale arengule (joonised 7 ja 8, Tilastokeskus 2002). Käibekasvu arengu võrdlus andmetöötlusteenuste valdkonnas kogu riigi ulatuses (TOL72) Lõuna-Pohjanmaa Kogu Soome Allikas: Statistikaamet/Äritegevuse kuukõverad Joonis 8. Käibekasvu arengu võrdlus andmetöötlusteenuste valdkonnas vahemikus jaanuar 1995 märts 2002. (Tilastokeskus 2002) Metalliklaster on Lõuna-Pohjanmaa suurim ekspordisektor. 1999. aastal oli ekspordi osakaal 200 miljonit eurot. Lõuna-Põhjanmaa tugev ettevõtlustraditsioon ja eelarvamustevaba suhtumine teadmiste rakendamisse ja innovatsiooni loomisse panevad aluse rahvusvahelisele äritegevusele. Valdkonna ettevõtetele on iseloomulik pikaaegne kogemus ja kliendisuhted, mis on oskusteabe ja projektide tugeva kindlakäelise haldamise aluseks. Olemasolevad allhankevõrgustikud võimaldab projektide kiiret läbiminekut ja on tugevaks konkurentsieeliseks. Ettevõtlusele on väljakutseks rahvusvahelistumist toetava oskusteabe vahendamine väikeettevõtetele. Tavaliselt alustavad väikeettevõtted rahvusvahelistumist ja oma Ameerika teed suure rahvusvahelise ekspordiettevõtte allhankijana. Kaudse ekspordi osakaal on paljude Lõuna-Pohjanmaa ekspordiettevõtete äritegevuses märkimisväärselt suur. Suurtes Lõuna-Pohjanmaa ekspordiettevõtetest on tuntuim Lillbacka kontsern, mis on 30 aastaga kasvanud üle 1000 töötajaga rahvusvaheliseks tippettevõtteks. 12

Juhtum: Epec Oy Metsatöömasina harvesteri juhtimis- ja mõõteseade arendustööd algasid 1985. aastal kohaliku koostööna Soinin Metalli Oy-ga. 1988. aastal käivitas Epec Oy sihikindla arendusprojekti arvutistatud metsatööstuse valdkonnas. Arendustöö aluseks oli ettevõtte kogemus juba mitmesaja masina mõõteseadmetega ning mitmed uuendused nagu täisdigitaalne mõõtmine ja astmeline hüdraulika juhtimine, uued mõõtmisalgoritmid ja detailikohane mõõtetulemuste töötlemine ja puude väljaveo andmebaas, mida oli võimalik arvutiga lugeda. Arendustööde ajal tegi Epec Oy koostööd mitme Soome metsatöömasinate tootja ja välismaiste metsatööettevõtete, metsatöömasinate tootjate ja uurimisasutustega mh Iirimaal, Šotimaal, Rootsis, Kanadas Tšiilis, Uus-Meremaal, Austraalias, Jaapanis ja Saksamaal. Arendustöö tulemuseks on turuliidri positsioon ja tuhanded masinatellimused ning koostöö maailma metsatööstusmasinatootjate turuliidriga Timberjackiga. Tänapäeval töötab ligi 30% kõigist maailmametsandusmasinatest EPECis projekteeritud juhtimissüsteemidega. Ettevõte positsioon rahvusvaheliste ekspordiettevõtete (Timberjack, Metso Minerals ja SMC) allhankijana on suurendanud kaudse ekspordi osakaalu äritegevuses enam kui 90 protsendini. Samuti osaleb Epec Oy valdkonna rahvusvaheliste standardite loomis- ja määratlemistöös. Juhtum: Lillbacka Oy 1969. aastal mehhaniseerimisala alltöövõtjana oma karjääri alustanud Jorma Lillbacka hakkas valmistama hüdraulilise torusulguriga seadmeid. Aastakümneid hiljem arendas tema ettevõte selle tooteliini kõrvale esimese plaatimismasina. Praegugi Lillbackale kuuluv Lillbacka Powerco Oy valitseb nüüd 60% selle valdkonna maailmaturgu. Koos esimese plaatimiskeskusega levima hakanud plaatimistehnika kasutusala kasvas 1980. ja 1990. aastatel koguseliselt isegi kümnekordseks. 2002. aasta kevadel sai tegevusala omanikuks rahvusvaheline investeerimisfirma EQT. Finn-Power tööpinkide peamisteks eduteguriteks, mille abil Lillbacka Oy on tõusnud maailmas selle tööstusharu esikolmikusse, on olnud julged ja õigeaegsed innovatsioonid ja juba sulgurite tootmise ajal iseloomulikuks saanud rõhumine rahvusvahelisele turustamisele. Hüdraulilise perforeerimistehnika läbimurre mehhaanilise augustamise kõrval toimus suuresti tänu ettevõtte varastele tehnilistele uuendustele. Lillbacka Oy (toonane Lillbacka Konepaja) alustas juba 1980. aastatel perforeerimise integreerimist seda täiendavate ja ja sellele järgnevate tööetappidega ühtseks tervikuks, mis automatiseeriti vastavalt materjalivoole. Nii tõi ettevõtte 1990. aastal turule maailma esimese tõeliselt paindliku tootmissüsteemi õhukeste plaatdetailide valmistamiseks. Tänapäeval on Lillbacka Oy ülemaailmne turu- ja tehnoloogialiider plaatimistöö FMS-tehnika alal ja erinevate paindlikke tootmisüksuste osakaal ettevõtte äritegevuses on juba märgatavalt suurem kui eraldiasetsevate stand alone-tööpinkide osa. Plaatimistehnikat on tarnitud kokku üle 50 riiki. 4.3. Uurimistegevus Hetkeseis EPANET-uurimisprofessuurid, eriti järgmistes valdkondades: o Virtuaaltehnoloogia, integreeritud süsteemid (TTKK 2002) o Elektrooniline äritegevus (TaY 2002) o Ettevõtlus, väikeettevõtete äritegevuse kasv (VY 2002) o Tootmismajandus, logistilised süsteemid (VY 2002) o Andmeside ärimajanduslikud rakendused (TTKK 2003) Seinäjoe kutsekõrgkooli uurimistegevus o Tehnika- ja kaubandusosakondade uurimistegevus ja eriprojektid, uurimistööd ja väitekirjad o SeTeki rakenduslik uurimistöö intelligentse tehnika oskusteabe valdkonnas Uurimis - ja arendustegevust on Seinäjoe piirkonnas sihiteadlikult tugevdatud 1980. aastate lõpust alates. Uurimistöö toimub võrgustiku põhimõttel koostöös erinevate ülikoolidega. Seinäjoel tegutsevad Helsingi, Tampere ja Vaasa ülikooli filiaalid. Filiaalide uurimistegevuse üheks peaülesandeks on IKT rakendamine erinevates tegevusvaldkondades. 13

Koostöös Helsingi, Tampere ja Vaasa ülikoolide, Sibeliuse Akadeemia ja Tampere tehnikaülikooliga on Seinajoele tekkinud nn EPANET-uurimisprofessuuride võrgustik. 2002. aasta suvel kuulus võrgustikku kümme täiskohaga ja kaks osalise koormusega uurimisprofessuuri. Ettevalmistusetapis on veel neli professuuri. Rahastamise eest hoolitsevad kohalikud ringkonnad, kuhu kuulub ka ettevõtteid. Uurimisprofessuuridesse on piirkondlikke ressursse investeeritud kokku 1,5 miljonit eurot aastas. Piirkonna ettevõtete investeerimisosalus on umbes 20%. Intelligentse tehnika rakendamist toetavad eriti virtuaaltehnika (TTKK), elektroonilise äritegevuse (TaY), ettevõtluse (VY), tootmismajanduse ja logistiliste süsteemide (VY) ning andmeside (TTKK) uurimisega tegelevad professuurid. Piirkondliku innovatsioonikeskkonna uurimist ja arendamist toetab tugevasti 1999. aastal rajatud piirkondliku arengu professuur (TaY). Tampere ülikooli ja rahvusvaheliste tippülikoolide koostööna on käimas piirkondlike innovatsioonikeskkondade arendamist puudutav rahvusvaheline uurimus, kus Seinäjoe intelligentse tehnika alane oskusteave on üheks uurimisobjektiks. Eriti uuritakse EPANET-võrgustiku ja Tehnoloogia- ja innovatsiooniküla rolli intelligentse tehnika arendustöös. Uurimisprofessuuride võrgustik esindab uut suunda uurimistegevuse organiseerimises ja laiendamises piirkonnas, mille ei ole oma ülikooli. Professorid koos oma uurimisrühmadega suurendavad piirkonna uurimistegevuse mahtu tunduvalt. Lisaks EPANET-võrgustikule on piirkonnas rohkelt ka muid uurijakoolitusega isikuid, kes teevad doktorikraadi järgseid uurimistöid ja rahvusvahelisi projekte intelligentse tehnikaga seotud valdkondades ning osalevad rahvusvaheliste uurimisvõrgustike töös. Seinäjoe kutsekõrgkooli õpetajate litsentsiaadi- ja doktoritöödega seotud uurimistööd annavad piirkondlikku uurimistegevusse samuti oma panuse. Üliõpilaste lõputöid saab kasutada paljude ettevõttekohaste uurimisprobleemide lahendamisel. Intelligentset tehnikat arendavate ja rakendavate ettevõtete vaatekohast (SeAmk 2002) tuleks uurimistegevus suunata järgmistesse valdkondadesse: intelligentsed andurid elektroonika projekteerimise usaldusväärsuse arendamine digitaalne reguleerimistehnika elektroonika integreerimine muusse süsteemi süsteemi optimeerimine simulatsioonitestimine ja elektroonika tootmistehnoloogia Lõuna-Pohjanmaa uurimistegevuse edufaktoriteks on interdistsiplinaarsus ja toimiv innovatsioonikeskkond. Suurem osa uurimistegevusest toimub Tehnoloogia- ja innovatsiooniküla peahoones. Viie erineva ülikooli ja kõrgkooli uurimisprofessuuride ja uurijate füüsiline paiknemine peahoone samal korrusel loob ainulaadse võimaluse interdistsiplinaarsete uurimisprojektide sünniks ja ideedevahetuseks. Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsiooniküla tugevnemine võimaldab vahetut vastastikmõju ettevõtluse ja uurimustöö vahel. Väljakutseks on uurimistegevuse ja rahvusvaheliste võrgustike tugevdamine. 4.4. Koolitustegevus Hetkeseis Seinäjoe kutsekõrgkool: 200 uut õppekohta IKT valdkonnas o tehnikaosakonna informaatika õppekava mehhatroonika, integreeritud süsteemid ja programmitehnika o kaubandusosakonna informaatikaõpe rakendustootmine, süsteemitöö ja elektrooniline kaubandus Tampere tehnikaülikooli DI-ümberõpe alates 2003. aastast Tampere ülikooli informaatika magistriõppekava alates 2003. aastast Lõuna-Pohjanmaal kokku 600 uut IKT-ala õppekohta Kõrgemat ülikooli- ja kõrgkoolitaseme õpet on arendatud Seinäjoel asuvates ülikoolide filiaalides. Tampere ülikooli täiendkoolituskeskus on pakkunud informaatika rakendamise alast ümber- ja täiendõpet alates 1987. aastast. 2003. aasta algul on käivitumas informaatika magistriõppekava koostöös Tampere ülikooliga. Samal aastal alustatakse DI-ümberõppega koostöös Tampere tehnikaülikooliga. Koolitustegevuse raskuskese on tootmistehnikal. Uusi õppekohti tekib kokku ligi 60. Lõuna-Pohjanmaal on IKT-valdkonnaga seotud uusi õppekohti umbes 600. Mahult märkimisväärset intelligentse tehnika alast koolitust pakuvad Seinäjoe kutsekõrgkooli tehnika- ja kaubandusosakonnad. Tehnikaosakonna 14

informaatika õppekava on kutsekõrgkooli suurim õppekava ning selles on igal aastal 90 uut õppekohta. Selle õppekava koosneb integreeritud süsteemide, mehhatroonika ja programmitehnika suundadest. Integreeritud süsteemide laiast valdkonnast keskendutakse intelligentsele tehnikale, selle uutele rakendusaladele ja meetoditele. Kaubandusosakonna õppekava raskuskese on rakendustootmisel, süsteemitööl ja elektroonilisel kaubandusel. Piirkonna ülikoolide filiaalid ja Seinäjoe kutsekürgkool pakuvad ettevõtetele ka spetsiaalset koolitust intelligentse tehnika võtmetehnoloogiate kohta (nt Lillbacka Oy, EPEC Oy, Done Logistics Oy). Tehnikaosakonnas on igal aastal uute üliõpilaste seas umbes 70 täiskasvanud õpilast. Täiskasvanukoolituse eesmärgiks on toetada piirkonna toiduainetööstust. Pakkumist arendatakse tuntavalt, et pakkuda juba töötavatele intelligentse tehnika valdajatele võimalusi oskuste säilitamiseks ja arendamiseks. 4.5. Arendustegevus Arendusorganisatsioonid ja nende intelligentset tehnikat toetavad raskuspunktid Seinäjoe kutsekõrgkooli tehnoloogia ja ettevõtluse teeninduskeskus, SeiTek: mehhatroonika ja tootmise simuleerimine Tampere ülikooli täiendkoolituskeskus, TYT: IKT-rakendused, andmeside, juhtmega ja juhtmevabad andmevõrgud (WIRLAB) Helsingi ülikooli Maapiirkondade uurimis - ja koolituskeskus: IKT rakendamine toiduainetööstuse väikeettevõtetes Vaasa ülikooli Seinäjoe filiaal: elektrooniline kaubandus Seinäjoen Teknologiakeksus Oy: intelligentne tehnika, epohjanmaa-piirkonnakeskuse programmi elluviimine, IKT-valdkonna ettevõtlusinkubaator Foodwest Oy: toiduainetööstuse toote- ja protsessiarendus Intelligentse tehnikaga seotud arendustegevus on Lõuna-Pohjanmaal olnud viimase kümne aasta jooksul elav. Arendusorganisatsioonide ja ettevõtete koostööna on ellu viidud mitmeid projekte. Arendustegevuse tulemusena on loodud uusi ettevõtteid, toimivaid ettevõttevõrgustikke ja paindlikke allhankekette. Samuti on piirkonna tippettevõtetel ohtralt oma uurimis - ja arendusprojekte, mida rahastatakse rahvusvaheliselt ja rahvusvahelistest allikatest (nt Tekes). Aktiivne arendustöö kajastub uurimis- ja arendustegevuse kulude kasvuna, mis aastatel 1995-2000 on olnud kiireim kogu riigis (joonis 5, lk 11). Seinäjoe kutsekõrgkooli Tehnoloogia ja ettevõtluse teenindus keskus SeiTek on teinud mehhatroonika- ja integreeritud süsteemide alast arendustööd koostöös ettevõtete ja Tampere tehnilise ülikooliga juba kümme aastat. Arendustöö raskuskese on mh olnud toodete ja tööstusprotsesside intelligentsuse suurendamisel ja simulatsiooni kasutamisel ettevõtete tootearenduses ja tootmisautomaatikas. Uurimus - ja arendustöö tulemusena pakub SeiTek ettevõtetele simulatsiooniteenuseid kogu riigis. Sihtgrupis on mh Lillbacka Oy, PPTH Teräs Oy, Rannila Oy ja Sisu Diesel Oy. Tampere ülikooli täiendkoolituskeskus käivitas 2001. aastal WIRLAB-Network Research Center nimelise projekti, milles keskendutakse juhtmega ja juhtmeta andmevõrkude uurimisele. Peamiseks uurimisobjektiks on mobiilivõrgu täiendamine juhtmevaba tulevikutehnoloogiaga. Uurimistulemusi saab kasutada ka intelligentse tehnika rakenduste arendamisel. Seinäjoe piirkonna epohjanmaa-programmi raames on algatatud umbes 20 projekti, mille teemaks on infotehnoloogia rakendamine maakonna tugevates tegevusvaldkondades: toiduaine-, metalli- ja puidutööstuses. epohjanmaa programmi koordineerib Seinäjoen Teknologiakeskus Oy. Üheks programmi põhivaldkonnaks on integreeritud süsteemid ja mehhatroonika. Oskusteabe arendamise toel on alustatud piirkonna tuntuse ja ligitõmbavuse suurendamisele suunatud turundusprojekte. Sihtrühmaks on ettevõtted ja noored spetsialistid. Peamiseks sihtgrupiks on Lõuna-Pohjanmaalt pärit üliõpilased, kellele on suunatud Seinäjoe piirkonna arengust kõnelev ürituste sari. Sihtrühma kuulub üle 500 üliõpilase erinevatest ülikoolidest ja kõrgkoolidest. 2002. aasta kevadel korraldatud üritustel Helsingis ja Tamperes osales 180 üliõpilast. Järgmised üritused toimuvad 2002. aasta sügisel Jyväskylas ja Oulus. Seinäjoen Teknologiakeskus Oy arendus - ja ettevõtlusinkubatoori-alast tegevust on kirjeldatud lisas 4. 15

4.6. Oskusteabe rahvusvahelisus Ettevõtlus Lõuna-Pohjanmaa intelligentse tehnika valdkonna tippettevõtete oskusteave on rahvusvaheline. Selle viitab mh EPEC Oy ja Lillbacka Oy ulatuslik rahvusvaheline klientuur. Näiteks on Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsioonikülas tegutseva EPEC-i klientideks mh suured rahvusvahelised kaevandus - ja metsandusmasinate tootjad, kelle tooteid kasutatakse kõikjal maailmas. Umbes 30% maailma metstöömasinatest töötab EPEC-is projekteeritud juhtimissüsteemidega. Lõuna-Pohjanmaa väikeettevõtete esialgne viis rahvusvaheliseks muutuda on töötada suurte kodu- ja välisturul tegutsevate ekspordiettevõtete allhankijatena. See võimaldab suurendada tootmismahtusid ja tootearenduskulusid ning lihtsustab hiljem pääsemist otsesele eksporditurule. Koolitus Seinäjoe kutsekõrgkool sai aastatel 1999 ja 2000 haridusministeeriumilt rahvusvahelise tegevuse eest tulemuspreemiat. Kutsekõrgkoolil on välismaal 110 koostöö-ülikooli, millega on sõlmitud õpilasvahetust puudutavad lepingud. 2001. aastal käis vahetusüliõpilasena välismaal umbes 400 üliõpilast ning Seinäjoel õppis 70 välistudengit. Kutsekõrgkool korraldab igal aastal rahvusvahelise konverentsi ning väiksemaid seminare. Kutsekõrgkool on osalenud EL-i õppekoostöös mh Sokratese ja Leonardo programmide raames. Uurimis- ja arendustegevus Seinäjoe intelligentse tehnika alane oskusteave on kaasatud MIT-i (Massachusetts Institute for Technology, Industrial Performance Center) juhatatavasse projekti Local Innovation System (LIS), mille eesmärgiks on uurida kohaliku innovatsioonitegevuse dünaamikat piirkondades, kus domineerivad teatud tööstusharud ja tehnoloogiad. Projektis osalevad veel Tehnikaülikool, Tampere ülikooli piirkondlikku arengu uurimisrühm Sente (Seinäjoki), Cambridge i ülikool ja Tokyo ülikool. Projekti alustati 2002. aasta algul. LIS-projekti on kaasatud umbes 30 sihtpiirkonda maailma eri paigust. Soomest uuritakse juhtmeta telekommunikatsiooni osas Helsingit ja selle lähiümbrust, Tamperet ja Oulut, masinaehituse ja automaatika osas Tamperet ja biotehnoloogia osas Turut. Eriline rõhuasetus on ülikoolide rollil kohaliku innovatsioonitegevuse edendamises. Seinäjoki ja Pori osalevad projektis näidetena linnapiirkondadest, kus pole oma ülikooli. Võrdluseks on toodud sarnased linnad USA-s. Seinäjoe osas uuritakse intelligentse tehnika innovatsioonikeskkonna arengut. Uurimus annab võimaluse saada teavet rahvusvaheliste tegevusviiside kohta ja suurendab Seinäjoe intelligentse tehnoloogia oskusteabe rahvusvahelist nähtavust. Seinäjoe kutsekõrgkooli tehnikaosakond on käivitamas rahvusvahelist koostööd intelligentse tehnika valdkonnas mh järgmiste ühendustega: Fachhochschule Kiel (Saksamaa), Fachhochschule Bochum (Saksamaa), University of Waikato and Ham ilton (Uus -Meremaa). Seinäjoe kutsekõrgkooli tehnoloogia ja ettevõtluse teeninduskeskus SeiTek on üle-euroopalise BIC-võrgustiku liige, kuhu kuulub ligi 150 innovaatilis t ettevõtlust toetavat BIC-keskust. Intelligentse tehnika rahvusvahelise koostöö edasiarendamiseks koostas Seinäjoe kutsekõrgkool ettepaneku EL kuuenda raamprogrammi tarvis: Small and medium -sized enterprises (SME s) as the providers of intelligent systems. Selle eesmärgiks on luua intelligentse tehnika rahvusvahelisi arendusvõrgustikke väikeste ja keskmiste ettevõtete, kõrgkoolide, uurimisasutuste ja muude ühendustega. Peamiseks väljakutseks on uurimistegevuse rahvusvaheliste võrgustike tugevdamine. Kuna intelligentse tehnika rakendamine eeldab interdistsiplinaarseid teadmisi ja teabe sidumist uuel viisil, on piirkonna teadlaste osalemine rahvusvahelistes uurimisvõrgustikes esmatähtis. Oskusteabe rahvusvahelistumist toetatakse oskusteabekeskuse programmi meetmetega, mida on kirjeldatud peatükis 5. 4.7. Programmi toetav piirkondlik infrastruktuur Uued investeeringud Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsioonikülas 2001-2003 Tehnoloogia- ja innovatsiooniküla peahoone, FRAMI 25 miljonit eurot Seinäjoe kutsekõrgkooli õppe- ja uurimisvahendid ja laboratooriumid, 5 miljonit eurot Virtuaalkeskus ja uurimislabor, 1 miljon eurot Tervishoiutehnoloogiakeskus, 6 miljonit eurot EPEC Oy ruumid, 6 miljonit eurot Kokku 43 miljonit eurot aastatel 2001-2003 Intelligentse tehnika oskusteabekeskuse programm ühendab Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsioonikülas as uvaid uurimus -, koolitus - ja arendusteenuseid ja ettevõtlust. Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsioonikeskus asub linna keskuses (joonis 2 lk 9). Tehnika- ja innovatsiooniküla territooriumil investeeriti aastatel 2001-2003 kokku 43 16

miljonit eurot ettevõtete, uurimis - ja koolituskeskkonna arendamiseks. Tehnoloogia- ja innovatsiooniküla arendamist ja ehitamist koordineerib Seinäjoen Teknologiakeskus Oy (lisa 4). Tehnoloogia- ja innovatsioonikülas asuvad järgmised uurimis -, arendus - ja koolitusettevõtted: Foodwest Oy, toiduainetööstuse oskusteabekeskus Seinäjoe kutsekõrgkooli informaatikaõpe ja uurimus Ülikoolilinnakus asuvad ülikoolide filiaalid o Tampere ülikooli täiendkoolituskeskus o Tampere ülikooli piirkondliku arengu uurimiskeskus Sente o Helsingi ülikooli maapiirkondade uurimis - ja koolituskeskus o Vaasa ülikooli Seinäjoe filiaal o Sibeliuse Akadeemia Seinäjoe filiaal EPANET uurimisprofessorite võrgustik: koostöös erinevate ülikoolide ja kõrgkoolidega loodud 16 uurimisprofessuuri koos uurimisrühmadega Lõuna-Pohjanmaa kõrgkoolide liit ja suveülikool Seinäjoen Teknologiakeskus Oy ja ettevõtlusinkubaator Tervishoiutehnoloogia keskus LifeIT Oy, telemeditsiiniteaduse arendusettevõte Lisaks tegutsevad Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsiooniküla territooriumil mh TE-kes kus, TEKES, Lõuna- Pohjanmaa liit ja Seinäjoki Areena. Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsiooniküla peahoone on 25 miljoni EUR investeering piirkondliku innovatsioonikeskkonna arendamiseks ITK-alal. Ehitises on üle 23 000 ruutmeetrit korrusepinda. Seal hakkavad lisaks kuue ülikooli ja kõrgkooli uurimis - ja koolitusorganisatsioonidele paiknema intelligentse tehnikaga seotud ettevõtlus, ettevõtluse teenindusettevõtted ja tehnoloogiakeskus koos ettevõtlusinkubaatoriga. Lisaks asuvad hoones intelligentse tehnika arendamist ja rakendamist toetavad õppe- ja uurimislaborid, nt virtuaaltehnika, tarkvaraarenduse-, integreeritud süsteemide, mehhatroonika-, robootika-, andmesidetehnika- ja arvutustehnikalaborid ja prototöökoda. Koolitus - ja uurimisotstarbeliste masinate ja seadmete väärtus on ligi 6 miljonit eurot, millest 1 miljon kasutatakse intelligentsele tehnikale keskenduva virtuaallabori ehitamiseks. Hoone projekteerimise keskseks lähtepunktiks oli erinevate tegevuste vahelise vastastikuse mõju võimalikuks tegemine. Eesmärgiks on edendada ettevõtete, uurimis - ja koolitusorganisatsioonide omavahelist läbikäimist, teadmiste ja ressursside vahetamist ning anda lisaväärtust ettevõtjate vabas vormist toimuvate kokkusaamiste kaudu. 5. ARENDUSPLAAN Intelligentse tehnika oskusteabekeskuse programmi tegevus keskendub projektide elluviimisele. Lähtepunktiks on tehnoloogia ja oskusteabe liikumine ja ettevõtete arenguvajadused, mille projektideks kirjutamisel programm abiks on. Arendusplaani meetmed põhinevad 35 valdkonna ettevõtte juhi ja muude spetsialistide intervjuudel. Lisaks projektidele arvestatakse programmi põhiväärtustega ka muus tegevuses, mh uurimis - ja koolitustegevuse planeerimisel. Intelligentse tehnika arendustegevuse raskuskeskmed aastatel 2003-2006 on: 1. Intelligentse tehnika innovatsioonikeskkond Uute innovatsioonide ja uue äritegevuse loomiseks vajatakse stabiilseid struktuure ja koostöövõrgustikke. Intelligentse tehnika ettevõtete oskusteabe vajadusele vastamine eeldab kokkupuuteid uue teabe ja intensiivsete tugiteenustega ning suuremat silmapaistvust spetsialistide palkamise hõlbustamiseks. Seinäjoe Tehnoloogia- ja innovatsiooniküla on heaks alguseks intelligentse tehnika innovatsioonikeskkonna tugevdamiseks ja Seinäjoe piirkonna oskusteabeprofiili täpsustamiseks. Programmi eesmärkide saavutamiseks: a. arendatakse ja kommertsialiseeritakse intelligentse tehnika tootearendust toetavaid teenuseid ja testimistegevust b. suurendatakse intelligentse tehnika valdkonnasisest koostööd ja väljapoolenähtavust mh teavitus- ja turundustegevuse kaudu c. valmistatakse ette interdistsiplinaarseid ja rahvusvahelisi intelligentse tehnika uurimisprojekte ja kasvatatakse rahvusvahelist teadlasvahetust. 2. Intelligentsed tootmis- ja teenindussüsteemid Metalliklasteri ettevõtlustegevust saab intelligentsete tootmis - ja teenindussüsteemide abil muuta märgatavalt efektiivsemaks. Süsteemide arendustöö on interdistsiplinaarne ja eeldab toote- ja teeninduskontseptsioonide loomisel mitmekülgset koostööd eri valdkondade spetsialistide vahel. Arendustööd saab muuta efektiivsemaks 17

mh virtuaalse reaalsuse meetodite abil, millele loob eeldused tehnoloogia- ja innovatsioonikülas valmiv virtuaaltehnika labor. Programmi eesmärkide saavutamiseks: a. arendatakse tootmisautomaatikat ja tootmise juhtimist simulatsiooni ja virtuaaltehnoloogia abil b. toodete modulaarsuse ja klienditeenindus - ning tootmissüsteemide kokkusobitamise abil suurendatakse kliendikohast spetsialiseerumist c. toiduaine-, metalli- ja intelligentse tehnika spetsialistide ja nende uurimistulemuste koondamise ning innovaatiliste ideede kaubanduslikeks toodeteks muutmise teel edendatakse tootmisalaste allhankevõrgustike sündimist 3. Intelligentne toiduaineahel Intelligentse tehnika ettevõtlustegevus on seotud Lõuna-Pohjanmaa toiduaineklastriga toiduainetööstuse masinate ja seadmete valmistamise ja põllumajandusmasinate tööstuse kaudu. Toiduainevaldkonna tippettevõtted kasutavad intelligentse tehnika pakutavaid võimalusi mh tootmisprotsesside arendamisel, kuid toiduaineahelale erinevates osades on intelligentse tehnika oskusteabele rohkelt uusi kasutusvõimalusi. Programmi eesmärkide saavutamiseks: Rakendatakse intelligentset tehnikat toiduaineahelas, eriti d. põllumajandusmasinate ja seadmete valmistamisel e. toiduainetööstuse masinate, seadmete ja tootmisprotsesside arendamisel f. toiduainete tootearenduses, mh toodete teekonna jälgimise ja tooteohutuse parandamiseks Põhiprojektid Oskusteabekeskuse programmi põhiprojektiks on valitud need teemad, mis avaldavad enim mõju kogu valdkonna arengule ja nähtavuse suurendamisele. Põhiprojektide abil aktiveeritakse intelligentse tehnika arendustegevuse laienemist ühe osana ettevõtete ja organisatsioonide normaalsest tegevusest. 1. Intelligentse tehnika innovatsioonikeskkond Tehnoloogia- ja innovatsioonikülast Smart City -kontseptsiooni arendamine Teostus: Projekti eesmärgiks on tõsta piirkonna intelligentse tehnika profiili riiklikul tasemel ja rahvusvaheliselt ning meelitada piirkonda uusi investeeringuid ja spetsialiste. Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsioonikülast ehitatakse Smart City : intelligentse tehnika arendajate, rakendajate, uurijate, koolitajate ja tugiteenuste pakkujate võrgustik. Suurendatakse intelligentse tehnika nähtavust ettevõtetele ja spetsialistidele teavitus- ja turundustegevuse abil. Arendatakse ja koondatakse valdkonna teabe- ja nõustamisteenused tehnoloogiaküla peahoonesse. Kavandatud rahastamine: Projekt käivitatakse oskusteabekeskuse programmi põhifinantseeringute abil. Vastutav üksus: Seinäjoen Teknologiakeskus Oy Intelligentse tehnika uurimisprogramm Teostus: Koostatakse intelligentse tehnika uurimisprogramm koostöös ettevõtete, ülikoolide ja rahvusvaheliste uurimisasutustega. Uurimisprogramm keskendub intelligentse tehnikaga seonduvate uurimisprofessuuride ja uurimisrühmade töö suunamisele, ettevõtetest alguse saanud uurimisprojektide käivitamisele ja uurimistulemuste rakendamisele. Kavandatud rahastamine: Projekt käivitatakse oskusteabekeskuse programmi põhifinantseeringute abil. Vastutav üksus: Hy, TaY, TTKK, Seinäjoe kutsekõrgkool (EPANET uurimisprofessuuride võrgustik) Intelligentse tehnika spetsialistide palkamine Teostus: Projekt jaguneb kolmeks alamvaldkonnaks: 1. Intelligentse tehnika ettevõtete oskusteabevajaduste ennustamine 18

Teostamisel kasutatakse riiklike tehnoloogia ennustus projektidest (mh KTM-i tehnoloogia ennustamise arendusprojekt, Pirkanmaa mudel) saadus tulemusi ja arendatakse vajalikus osas omi lahendusi. Muu piirkondliku prognoosimistegevuse (mh TE-keskus, Seinäjoe kutsekõrgkool) raames uuritakse välja intelligentse tehnika ettevõtete oskusteabevajadused. 2. Suunatud turundustegevus intelligentse tehnika spetsialistidele Suunatakse Seinäjoe piirkonna intelligentse tehnika oskusteabe turundus - ja teavitustegevust, mh - Lõuna-Pohjanmaalt pärit tehniliste kõrgkoolide üliõpilastele - Seinäjoe Kutsekõrgkooli üliõpilastele 3. Praktikakohad Kasvatakse Lõuna-Pohjanmaalt pärit olevate spetsialistide naasmise tõenäosust, organiseerides valdkonna tudengitele praktikakohti piirkonna ettevõtetes, nt stipendiumide näol. 4. Intelligentse tehnika kaugtöökeskus Ehitusjärgus Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsiooniküla peahoonesse rajatakse intelligentse tehnika spetsialistide kaugtöökeskus. Kaugtöö stimulaatoriks on toimiv innovatsioonikeskkond ja tugiteenuseid pakkuvad organisatsioonid, mh tootearenduskeskus. Organiseeritakse vajalikud tugiteenused. Turustatakse kaugtöökeskuse ruume ja teenuseid sihikindlalt. Kavandatud rahastamine: ettevalmistus käivitatakse oskusteabekeskuse programmi põhifinantseeringute abil. Projekti rahastamine: Seinänaapurikunnat, ettevõtted Vastutav üksus: Seinäjoe tehnoloogiakeskus, Seinäjoe linn Ettevõtlusinkubaator võrgus internetiinkubaatori käivitamine Teostus: Luuakse elektrooniline ettevõtluskeskkond intelligentse tehnika valdkonnas alustavatele ettevõtetele. Internetis käivituv portaal muudab mh majandus - ja personalihalduse, reisibüroode ja trükiteenuseid pakkuvate jms ettevõtete tugiteenuste leidmise alustavale ettevõtjale lihtsamaks. Portaali saab ehitada ka ideede inkubaatori äriidee parendamiseks võrgus leiduvate asjatundjate ja nn advisory board i abil. Kavandatud rahastamine: TEKES, uurimisprogrammi eelprojekt praktiliste küsimuste ja aluseks oleva teabe kohta koostamisel Vastutav üksus: Seinäjoen Teknologiakeskus Oy Intelligentse tehnika uurimisvõrgustiku rahvusvahelistumine Teostus: Koos EPANET-uurimisprofessuuride võrgustikuga arendatakse intelligentset tehnikat toetavaid interdistsiplinaarseid rahvusvahelisi uurimisprojekte. Lisaks edendatakse intelligentset tehnikat rakendava uurimistöö ja tootearenduse spetsialistide rahvusvahelisi vahetusprojekte. Plaanitud rahastus: nt EL, 6. raamprogramm Vastutav üksus: HY, TaY, VY, TTKK, Seinäjoe kutsekõrgkool (EPANET-uurimisprofessorite võrgustik) 2. Intelligentsed tootmis- ja teenindussüsteemid Intelligentse tehnika tootearenduskeskus Teostus: Rajatakse intelligentse tehnika tootearenduskeskus, mille eesmärgiks on: - ettevõtete tootearendust toetava arendus - ja testimistegevuse ja testimisbaasi arendamine - tegevuse uudistooteks kujundamine ja kommertisialiseerimine Tootearenduskeskus hakkab asuma ehitusjärgus olevas Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsiooniküla peahoones. Selle juurde koondatakse olemasolevad ja loodavad kutsekõrgkooli teeninduslaborid, mh virtuaaltehnoloogia ja mehhatroonika laborid ja prototöökoda. Üheks oskusteabe valdkonnaks on simulatsiooni kommertsteenuste edasiarendamine ja prototüüpide valmistamine ja testimine. 19

Plaanitud rahastus: Keskuse projekteerimine käivitatakse programmi põhifinantseeringute abil, keskuse teostamisinvesteeringud: Seinäjoe kutsekõrgkool. Vastutav üksus: Seinäjoe kutsekõrgkool, TTKK ja Seinäjoe tehnoloogiakeskus Intelligentse tehnika väikeettevõtete rahvusvahelised võrgustikud Teostus: projekti raames ehitatakse rahvusvaheline intelligentse tehnika väikeettevõte spetsialistide võrgustik. Projekt põhineb ettevõtete kompetentsi arendamisel ja kasutamisel koostöös kõrgkoolide, uurimisasutuste ja muude ettevõtetega. Võrgustumise abil saab parandada ressursside kättesaadavust ja kasvatada seeläbi äritegevust. Lisaks on toodete ja süsteemide arendamine intelligentse tehnika vallast interdistsiplinaarne ja eeldab sügavamat arusaama inimlikest vaatlemis - ja otsustusviisidest ning intelligentsete toodete ja süsteemide kasutuskeskkonnast. Virtuaalsed tootmisprotsessid pakuvad võimalust hallata kogu toote elukaart otse võrgus. Seinäjoele ehitatav virtuaaltehnikalabor koos TTKK vastava laboriga loob võimalused uute tootmisviiside arendamiseks. Plaanitud rahastus: EL 6. raamprogramm, teema kohta on 2002. aasta suvel tehtud eelprojekt Infoühiskonna tehnoloogiad Vastutav üksus: Seinäjoe kutsekõrgkool Toote ja tootmisprotsessi virtuaalne haldamine Teostus: Digitaliseeritakse toodete plaanimine ja tootmine. Virtuaalreaalsuse vahendite abil plaanitakse ise nii virtuaalne toode kui virtuaalne tootmisprotsess. Virtuaalne toode suunatakse reaalsesse tootmisprotsessi. Tootmisprotsess võib olla kas ühes tootmisettevõttes või mitmetest tootmismasinatest koosnevas virtuaalses tootmistehases Soomes ja/või välismaal. Plaanitud rahastus: ettevõtted, TEKES Vastutav üksus: Seinäjoe kutsekõrgkool, tehnikaosakond, TTKK Intelligentsed andurid ja tööstusvõrgustikud protsessi- ja detailitootmises Teostus: Piirkonna ettevõtete tootmisprotsessid muudetakse intelligentsemaks tänu intelligentseid andureid kasutavate tootmissüsteemide kavandamisel ja teostamisele. Intelligents viiakse info tekkimis - või jaotuspunktile võimalikult lähedale. Teostatakse juhtmeta tööstusvõrk, mille abil muutuvad tootmismasinad mobiilseks. Tootmismasinad võivad üksteisega suhelda kas samas tehases või ükskõik kus asuvas tehases. Plaanitud rahastus: ettevõtted, TEKES Vastutav üksus: Seinäjoe kutsekõrgkool, ettevõtted Tarkvara kvaliteedihaldus Teostus: teostatakse ettevõttekohase arendus- ja koolitusprojektina. Teemad: - tarkvara määratlemine - süsteemiplaneerimine ja märgistuskeeled - tarkvara versioonihaldus - tarkvara modulaarsus ja struktuur - koodi ja loogika testimine, mh juhtimisloogika testimine, simulatsioon Plaanitud rahastus: EL, ESR, TE-keskus Vastutav üksus: Seinäjoen Teknologiakeskus Oy ja ettevõtted 3. Intelligentne toiduaineahel Toodete jälgitavus 20

Teostus: Arendatakse toodete jälgimisega seotud meetodeid koostöös ettevõtete ja Foodwest Oy-ga. RFIDtehnoloogia küps emine kommertslikult kasutatavaks võimaldab tootejälgimisega seonduvate uute lahenduste pilootprojektide algatamist koostöös Lõuna-Pohjanamaa toiduainetööstuse spetsialistidega. Rahastamine: eelprojekt algatatud epohjanmaa piirkonnakeskuse programmi rahadega Projekti rahastamine: EL, EMOTR, TE-keskus Vastutav üksus: Foodwest OY, Logistics Center, Seinäjoe Tehnoloogiakeskus Toodete kvaliteedijärelevalve arendamine Teostus: Koostöös ettevõtetega rakendatakse toiduainetööstuse kvaliteedijärelevalve meetm etes anduritehnoloogiat. Plaanitud rahastamine: EU, EMOTR, TE-keskus Vastutav üksus: Seinäjoe kutsekõrgkooli tehnikaosakond, Foodwest Oy Muud meetmed: Intelligentse tehnika koolituse arendamine Seinäjoe kutsekõrgkool on eellepinguga kohustunud arendama intelligentse tehnikaga seonduvat koolitust vastavalt oskusteabekeskuse programmi põhivaldkondadele. Programmi rõhuasetusi võetakse arvesse 2003. aasta algul käivituva Tampere tehnikaülikooli DI-ümberõppekoolituse ja Tampere ülikooli informaatika magistriõppeprogrammi sisus. Lõuna-Pohjanmaa kõrgema astme õppe- ja uurimistöö arendamise strateegiatöö Lõuna-Pohjanmaa kõrgema astme õppe- ja uurimistöö arendamiseks on loodud strateegiline töörühm, kuhu kuuluvad: Helsingi ülikool Tampere ülikool Tampere tehnikaülikool Vaasa ülikool Sibeliuse Akadeemia Seinäjoe kutsekõrgkool Seinäjoe linn Seinäjoen Teknologiakeskus Oy Lõuna-Pohjanmaa kõrgkoolide liit Strateegia koostamise üheks põhipunktiks nii uurimisprofessuurides kui noorte ja täiskasvanute koolitamises on intelligentse tehnika arendamine ja rakendamine. Pre Seed-fondi loomine Seinäjoe Tehnoloogiakeskus on alustanud Pre Seed-etapi kapitalifondi loomist Seinäjoele. Fondi kogutakse kapitali Lõuna-Pohjanmaalt ning riiklikul tasandil on fondi 1. etapi algkapitaliks umbes 5 miljonit eurot. Funktsionaalselt on fond mõeldud ettevõtlusinkubaatoris alustavatele ettevõtetele, mida inkubaator toetab äritegevuse käivitamisel ja arendamisel. Ettevõtlusinkubaatori pakutav tugi vähendab fondi seisukohast investeerimisriski. Pre seed-fond võimaldab inkubaatoris tegutsevatel ettevõtetel lihtsama ligipääsu omakapitaliks vajalikele finantseeringutele. 6. PROGRAMMI MÕJU 6.1. Olemasolev ettevõtlus ja oskusteabe muutmine toodanguks Programmi elluviimine avab intelligentse tehnika ettevõtetele uusi turgusid mh suurte kodumaiste ja rahvusvahelisel turul tegutsevate ekspordiettevõtete allhankijatena. Intelligentset tehnikat rakendavatel ettevõtetel on oma valdkonnas korralik oskusteave, kuid tehnoloogia kasutamisel on veel rohkesti potentsiaali. Kui toodetele ja tootmisprotsessidele lisatakse intelligentsust, väljenduvad programmi mõjutused sihtettevõtete tootlikkuse tõhustumises ja nende väärtuse suurenemises. Traditsioonilistes tegevusvaldkondades nagu toiduaine- ja 21

metallitööstus, on mõjutused nähtavad valdkonna keskmisest kiirema kasvuna, konkurentsivõime paranemise ja rahvusvahelistumisena. Intelligentse tehnika oskusteabekeskuse programmi abil luuakse ettevõtetele head tegevus- ja arenemistingimused. Intelligentse tehnikaga seonduva teabe kogumine ja töötlemine ning arenevad testimisvõimalused (nt intelligentse tehnika tootearenduskeskus) parandavad ettevõtete tegutsemiseeldusi. Programm muudab Seinäjoe piirkonna intelligentse tehnika alase oskusteabe nähtavaks uurimis -, koolitus - ja ettevõtlustegevuses ning tugevdab oskusteabe rahvuslikke ja rahvusvahelisi sidemeid. Kui oskusteave ja sellega seonduvad teenused muudetakse programmi meetmete abil toodanguks, muutub nende turustamine ettevõtetele lihtsamaks. Suurenev nähtavus parandab oskuslikku tööjõu kättesaadavust ja parandab ettevõtete usaldusväärsust ka rahvusvahelistel turgudel. 6.2. Uute ettevõtete tekkimine Intelligentse tehnika oskusteabe toodanguks muutmine ja nähtavuse suurenemine lihtsustab uute ettevõtete loomist. Programmi vahenditega aidatakse alustava ettevõtte arenemist mh ettevõtlusinkubaatori tegevuse tugevdamisega ning uute ja innovaatiliste ideeinkubaatori ja võrgustikuinkubaatori ideede arendamisega. Uute ettevõtete toetamiseks koondatakse Seinäjoe piirkonnas juba tegutsevas ettevõtluskonsultatsioonide pakkujad valmivasse Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsioonikülla. Investeerimistegevus on osa toimivast innovatsioonikeskkonnast. Pre seed-etapi põhikapitalifond täiendab alustava ettevõtte finantseerimisvõimalusi. 6.3. Tööhõive, piirkonna areng ja atraktiivsus Lõuna-Pohjanmaal on metalli-, mehhatroonika- ja programmeerimisvaldkonnas hetkel 3370 töökohta. Programmi meetmete abil on eesmärgiks lisada veel 1500 töökohta. Programm tugevdab ja täpsustab Seinäjoe piirkonna oskusteabeprofiili ja suurendab selle nähtavust. See parandab piirkonna atraktiivsust ja usaldusväärsust uute ettevõtete, spetsialistide ja investeerijate seisukohast. Praktikas paistavad programmi mõjutused välja ettevõtete ja muud organisatsioonide tööhõive lihtsustumises, töökohtade lisandumises ja kõrgelt haritud spetsialistide positiivse liikumisvoo jätkumises ka järgnevatel aastatel, Eesmärgiks on suurendada maakonnast pärit üliõpilaste kodukohta naasmis e protsenti riigi kõrgeimaks. 6.4. Inimkapital Programm tugevdab Seinäjoe EPANET-uurimisprofessorite võrgustiku sisest interdistsiplinaarset koostööd ja toetab eriti virtuaaltehnoloogia, elektroonilise kaubanduse, andmevahetuse, ettevõtluse ja tootmismajanduse professuuride sisu ja uurimistegevuse kujunemist. Seinäjoe kutsekõrgkool on eellepinguga kohustunud arendama intelligentse tehnikaga seonduvat õppetööd vastavalt oskusteabekeskuse programmi raskuspunktidele. Programmi põhipunktid loovad sisu Tampere tehnikaülikooliga koostöös ettevalmis tatavale DI-ümberõppekavale ning Tampere ülikooli magistriõppekavale. Programm suurendab tunduvalt koolitus - ja teadustegevuse rahvusvaheliste sidemete arvu. 6.5. Innovatsioonistruktuurid Intelligentse tehnika oskusteabekeskuse programm ühendab endas Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsioonikülas asuvad erinevad uurimis -, koolitus - ja arendusteenused ning ettevõtluse (joonis 2, lk 9). Kuna intelligentse tehnika oskusteave on äärmiselt laialt rakendatav ja interdistsiplinaarne, toimib oskusteabekeskuse programm piirkonna ettevõtete koostöökatalüsaatorina. Innovatsioonitegevus muutub tõhusamaks, kui olemasolevad teadmised ja spetsialistid on kokku koondatud. Intelligentse tehnika oskusteabe suurem nähtavus innustab uute innovatsioonide teket ja motiveerib uute ettevõtete rajamist. Plaanis olev ideeinkubaator võimaldab uurimuste töötlemist äriideedeks läbi Interneti, kasutades ära geograafiliselt hajutatud spetsialistide võrgustiku teadmisi. See teeb võimalikuks ka rahvusvaheliste tippteadmise liikumise. 22

6.6. Võrgustumine ja klastristumine Tootmisettevõtete vahelised võrgustikud on Lõuna-Pohjanmaal tugevad ja neid kasutatakse oskusteabekeskuse programmi elluviimisel. Võrgustike rahvusvahelistumine ja sidumine uurimisvõrgustikega on selle programmi eesmärkideks. Programm tugevdab eriti metalliklastri tegevust, arendades toodete ja tootmisprotsesside intelligentsust. Programmi meetmetega toetatakse metalliklastrisisese koostöö tihendamist. Intelligentse tehnika arendamine toetab toiduaineklastrit läbi masina- ja seadmetootmise ja tootmisautomaatika. Toiduaineklastris on märkimisväärne intelligentse tehnika rakendamise potentsiaal peamiselt tootmisprotsessides ning tulevikus suureneval määral ka toiduainetööstuse tootearenduses. Programmitöö on piirkondade vahelise koostöö vahend, mille tulemusel saab käivitada ühiseid uurimis - ja arendusprojekte. Programmi liitumist muude arendusprogrammidega on käsitletud peatükis 7. Seinäjoen Teknologiakeskus Oy on Soome Tehnoloogiakeskuste Liidu liige ja kuulub tehnoloogiakes kustest koosnevasse TEKEL-võrgustikku. Tehnoloogiakeskuste võrgustikku ja oskusteabekeskuste võrgustikku kasutatakse oskusteabekeskuse programmi elluviimisel. 6.7. Uued tegevusmudelid ja projektid Seinäjoe EPANET-uurimisprofessorite võrgustik on näide uuest viisist piirkondliku uurimistegvuse tugevdamisel aladel, kus pole oma ülikooli. Intelligentse tehnika oskusteabekeskuse programm toob uurimisprofessorite võrgustikku rahvusvahelise mõõtme, mh elavdades rahvusvahelist teadlasvahetust ja luues rahvusvahelisi projekte. Seinäjoe intelligentse tehnika innovatsioonikeskkonna areng on kaasatud MIT-i (Massachusetts Institute for Technology, Industrial Performance Center) juhatatavasse projekti Local Innovation System (LIS). LIS-projekti on kaasatud umbes 30 sihtpiirkonda maailma eri paigust. Seinäjoki osaleb näitena linnapiirkondadest, millel ei ole oma ülikooli ja mis peab uurimisteenuste saamiseks kasutama võrgustumist. Uurimus annab võimaluse Seinäjoe mudeli edasiarendamiseks, õppides teiste sarnaste piirkondade tegevusmudelitest. Oskusteabekeskuse programmi meetodina arendatakse tegevusmudelit Ettevõtlusinkubaator võrgus. Mudeli kohaselt koondab tehnoloogiakeskus piirkonna traditsioonilised ettevõtted ja uue ettevõtted võrku. Kavandamisel on innovaatiline Internetis paiknev elektrooniline ettevõtlusinkubaatori keskkond, mis läbi Interneti toob põhilised ettevõte toimingud ja uurimistegevuse uue ettevõtja kasutusse. See võimaldab lihtsat ligipääsu kõrgetasemelisele ja tänapäevasele majandus - ja personalihaldusele, trükiteenustele, reisibüroodele jne, mis on osa ettevõtlusinkubaatorite vahetust infrastruktuurist. Oskusteabekeskuse projekti raames arendatakse intelligentse tehnika kaugtöökeskust, mis esindab uut suunda spetsialistide palkamisel. Kaugtöökes kus omalt poole mitmekesistab intelligentse tehnika spetsialistide tööturgu piirkonnas. Keskus rajatakse ehitusjärgus Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsiooniküla peahoonesse. Kaugtöö stimulaatoriks on toimiv innovatsioonikeskkond ja tugiteenuseid pakkuvad organisatsioonid, mh tootearenduskeskus ja täiendõppevõimalused. 6.8. Programmi mõju mõõtmine Oskusteabekeskuse programmi mõju hinnatakse järgmiste kriteeriumide põhjal: Intelligentse tehnika ettevõtluse arendamine intelligentse tehnika töökohad (metall, mehhatroonika ja tarkvaratööstus) investeeringute hulk uute intelligentse tehnikaga seotud ettevõtete rajamine ja kolimine piirkonda sihtettevõtete käive/töötajad/aasta ekspordimäär, ekspordiettevõtete määr Intelligentse tehnika oskusteabe tugevnemine intelligentse tehnika õppekohtade arendamine õppekavade sisu 23

patentide hulk uurimis - ja arendusfinantseerimise arv, tulemuste ka kvaliteedi jälgimine spetsialistide migratsioon Intelligentse tehnika oskusteabeklastri tugevnemine võrgustikuprojektide arv ja maht ettevõtete arv ja koostöö rahvusvahelised koostööpartnerid ja projektide tulemused ettevõtete, uurijate ja üliõpilaste arv piirkonnas 7. PROGRAMMI KOKKUPUUTED TEISTE PROGRAMMIDEGA Toiduainetööstuse oskusteabekeskuse programm Intelligentse tehnika oskusteabekeskuse programmi teostamine tugevdab Seinäjoe piirkonna toiduaineklastrit ja oskusteabekeskust, tuues toiduainealase oskusteabe kõrvale ka IKT-alast oskusteavet. Oskusteabe valdkondade vahel on sünergia eriti toiduainetööstuse masinatele ja seadm etele intelligentsuse lisamise, tootmisprotsesside tõhustamise ja toiduainete tootearenduses osas, mh toodete jälgitavuse ja tooteohutuse arendamise osas. Intelligentne toiduaineahel on üks intelligentse tehnika oskusteabe põhiosadest. Koos toiduainete alase oskusteabekeskusega Foodwest Oy on koostatud eelleping raskuskpunktiks oleva valdkonna projektide koostamiseks ja teostamiseks. Oskusteabe valdkondade paralleelsus annab mõlemale lisaväärtuse ja loob võimaluse uue rahvusvahelise tipptasemel oskusteabe sündimiseks. Konkreetset koostööd tehakse ka valdkondade ettevõtlusinkubaatorite ja algetapi finantseerimistegevuse arendamisel. Muud oskusteabekeskuse programmid Intelligentse tehnika oskusteabekeskuse programm täiendab riiklikku oskusteabekeskuste võrgustikku, lisades sinna uue mehhatroonikal põhineva oskusteabe valdkonna. Muudest oskusteabevaldkondadest on intelligentse tehnika oskusteabe valdkonnal enim koostöövõimalusi Tampere masinaehituse ja automaatika oskusteabekeskuse ja tarkvara-alaste oskusteabekeskustega. Tampere tugevad oskusteabe valdkonnad on mh töömasinate automaatika, materjalide haldamine ja paindlik automaatne tootmine. Lõuna-Pohjanmaa intelligentset tehnikat arendavad ja rakendavad ettevõtted saavad koostööd teha peamiselt liikuvate töömasinate ettevõtlusklastriga. Kuna intelligentse tehnika arendamisega seondub tihedalt tarkvara rakendamine, on koostöös tarkvaravaldkonna oskusteabekeksustega eriline sünergia. epohjanmaa-piirkonnakeskuse programm Intelligentse tehnika oskusteabekeskuse programmi ettevalmistus on olnud tihedalt seotud Seinäjoe piirkonna piirkonnakeskuse programmi epohjanmaa elluviimisega. Piirkonnakeskuse programmi eesmärgiks on arendada Seinäjoe piirkonnast infoühiskonna teeninduskeskus. Piirkonnakeskuse programmi viiakse ellu viies erinevas alarühmas: toiduained, metall, puit, heaolu ja IKT. IKT-valdkonnas eristatakse omakorda nelja alamrühma, millest üks on integreeritud süsteemid ja mehhatroonika. Programmi töörühmad on algatanud umbes 20 erinevat arendusprojekti, mille keskseks teemaks on IKT rakendamine traditsioonilistel tegevusaladel. Piirkonnakeskuse programmi toel on ette valmistatud intelligentse tehnika arendamisega seotud virtuaallabori projekteerimine ja EPANET- võrgustikuga seotud IKT-valdkonna uurimisprogramm. Piirkonnakeskuse programmi töörühmad koosnevad ettevõtete, arendusorganisatsioonide ja ülikoolide ja kõrgkoolide filiaalide esindajatest. Töörühmades peetud arutelud on pannud aluse intelligentse tehnika oskusteabekeskuse programmi ettevalmistamisele. Seinäjoe tehnoloogiakeskus koordineerib nii piirkonnakeskuse programmi kui uue oskusteabekeskuse elluviimist, mille käigus saab teoks programmide vaheline koostöö. Piirkonnakeskuse programm tugevdab Seinäjoe piirkonna põhitegevusalade võrgustikke ja oskusteavet ning toetab seeläbi piirkonna arengut oskusteabe- ja elukeskkonnana. Programmi protsess on märkimisväärselt edendanud piirkonna oskusteabeprofiili täpsustumist ja tõstnud intelligentse tehnika arendamise toiduainevaldkonna kõrval teiseks prioriteediks. Intelligentse tehnika pääsemine oskusteabekeskuse programmi annaks võimaluse piirkonnakeskuse programmi prioriteetide nihutamiseks koostöömudelite arendamisele ja piirkonna üldise elujõulisuse edendamisele. Oskusteabekeskuse programmiga tugevdatakse uue põhitegevusvaldkonna arenemist. TEKES-tehnoloogiastrateegia Intelligentse tehnika oskusteabekeskuse programm viib ellu TEKESi 2002. aasta tehnoloogiastrateegiat. Intelligentsete toodete, protsesside ja süsteemide arendamine on üks tehnoloogiastrateegia prioriteetidest (joonis 8). Vastavalt strateegiale lisatakse intelligentsust kõigi klastrite toodetele, tootmismeetoditele, teenustele ja lahendustele. Võrgustunud majanduse äriteadmised, uued väärtusvõrgustikud, klastrikoostöö, ideede kiire kommertsialiseerimine ja digitaalmajandus kiirendavat arengut. 24

Lõuna-Pohjanmaa maakonna arengukava 2020 Lõuna-Pohjanmaa maakonna arengukava 2020 eesmärgiks on mh piirkondlike oskusteabe- ja innovatsioonisüsteemide maine tõstmine ja Lõuna-Pohjanmaa positiivse maine tugevdamine ja vastastikkuse mõju parendamine. Intelligentse tehnika oskusteabekeskuse programm toetab maakonna arengukava eriti nende tegevusliinide elluviimisel, mis puudutavad ettevõtlust, koolitust, tehnoloogiat ja uurimistööd. Maakonna arengukava üheks eesmärgiks on innovatsioonisüsteemide tugevdamine metalli- ja mehhatroonika valdkonnas. Seinäjoe linna strateegia Seinäjoe linna strateegia rajaneb oskusteabe tugevdamisel. Kesksel kohal on Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsiooniküla tugevdamine ja arendamine. Toimuvad ja planeeritavad investeeringud toetavad intelligentse tehnika innovatsioonikeskkonna arendamist ja linna arendamist oskusteabe- ja elukeskkonnana. Võrgustunud majanduse äriteave Intelligentsed tooted, protsessid ja süsteemid Heaolurakendused Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Materjalitehnoloogia Jätkuva arengu rakendused Biotehnoloogia Oskusintensiivne teenindustegevus Joonis 8. TEKESi tehnoloogiastrateegia prioriteedid 8. ORGANISEERIMINE Seinäjoe linn osalus oskusteabekeskuse tegevuse organiseerimisel on järgmine. Oskusteabekeskuse tegevust organiseeritakse Seinäjoe piirkonna oskusteabekeskuse rajamise teel. Oskusteabekeskuses on kaks oskusteabe valdkonda: toiduained ja intelligentne tehnika. Oskusteabevaldkondadel on ühine, kesksete huvigruppide esindajatest koosnev nõuandev organ. Toiduainevaldkonna oskusteabekeskuse programmi haldab Foodwest Oy ja intelligentse tehnika oskusteabekeskuse programmi Seinäjoen Teknologiakeskus Oy. Viimane asutab intelligentse tehnika oskusteabevaldkonna juhtrühma, mis otsustab projektide algatamise üle. Seinäjoen Teknologiakeskus Oy vastutab lisaks intelligentse tehnoloogia oskusteabekeskuse programmi haldamisele ka projektide kavandamise, projektide rahastamise korraldamise ja projektide käivitamise eest koostöös uurimis - ja koolitusorganisatsioonide ja ettevõtetega. Projektide elluviimise eest vastutavad üksused ja täideviijad on loetletud arengukavades. Oskusteabekeskuse asukoht Seinäjoe tehnoloogia- ja innovatsioonikülas võimaldab luua toimiva kommunikatsioonivõrgustiku. Oskusteabekeskuse programmi juhiks palgatakse projektijuht ning igasse projekti veel lisapersonali. Juhi ülesandeks on arendusprojektide ettevalmistamine ja käivitamine. Programmi elluviimise personaliressursside hulka kuuluvad lisaks Seinäjoen Teknologiakeskus Oy-n neli töötajat. Juhtrühma töös ja projektide elluviimise juures saab kasutada ka muude koostööpartnerite personaliressursse. 25

Üleriigilisse TEKES-võrgustikku kuuluvat Seinäjoen Teknologiakeskus Oy-d on organisatsioonina ja piirkondliku ettevõtjana tutvustatud lisas 4. Oskusteabekeskuse programmi elluviimist toetab eellepingu raames 20 ettevõtet, 5 ülikooli ja kõrgkooli ning kaks investeerimisettevõtet. Eellepingule allakirjutanud ettevõtted ja organisatsioonid on loetletud lisas 5. 26

9. KULUD JA FINANTSEERIMINE Oskusteabekeskuse programmi põhifinantseerimine Eelarveline maksumus Palgad Projektijuht Muud palgakulud Projektide ettevalmistus Ostetud teenused Reisi-, büroo- jms kulud Projektide käivitamine Tehnoloogiakülast Smart City ks Intelligentse tehnika tootearenduskeskus Intelligentse tehnik a uurimisprogramm Intelligentse tehnika oskustööliste palkamine: projekti ettevalmistus Kulud kokku 2003 160 000 eurot 140 000 eurot 300 000 eurot Finantseerimine 150 000 eurot SM 135 000 eurot Seinäjoe linn 15 000 eurot Seinäjoen Teknologiakeskus Oy Põhifinantseerimine võimaldab programmi elluviimise eelduseks oleva koostöö- ja oskusteabevõrgustike arendamist intelligentse tehnika oskusteabe kättesaadavuse parandamist programmi põhiprojektide käivitamist ettevõtete algatatud projektide ettevalmistust ja programmi rõhuasetuste suuremat arvestamist erinevate organisatsioonide tegevuses ja otsustes Programmi kogumaksumus Programmi elluviimise kogumaksumus (1000 eurot) Rõhuasetused 2003-2006 2003 2004 2005 2006 Intelligentse tehnika innovatsioonikeskkond 600 500 500 500 Intelligentsed tootmis - ja teenindussüsteemid 950 1000 1700 2000 sh investeeringud 330 Intelligentne toiduaineahel 300 400 400 400 Maksumus kokku 1850 1900 2600 2900 Programmi projektide finantseerimine Programmi projektide finantseerimisel osalevad ettevõtted, kohalikud omavalitsused, TE-keskus, maakonna liit ja EL. Tegevuses kasutatakse EL struktuurifondide ja ühiskondlike algatuste ning raamfondide finantseeringuid. Projektide planeeritud finantseerimisstruktuuri on iga projekti kohta eraldi kirjeldatud peatükis 5. 27

ALLIKAD Kuntaliitto 2000. Struktuurimuutuste ülevaade 2002. Suomen Gallup ja Helsingi Ülikool. Turujaotus 2000. Tilastokeksus 2002 Tegevusalastatistika 1995-2000 Ettevõtteregister 2002 Äritegevuse igakuiste andmete graafiline esitlus 2002 28

LISA 1. Ettevõtjaid iga saja palgasaaja kohta maakonniti 2000. aastal Ettevõtjaid iga 100 palgasaaja kohta Allikas: Tilastokeskus 29

LISA 2. Rahvaarvu muutus maakonniti 1995-2001 10 parimat ja 10 nõrgimat piirkonda % 10 parasta 10 parimat 10 heikointa 10 nõrgimat Syntyneiden enemmyys Sündide ülekaal Nettomaassamuutto Siseränne, neto Nettosiirtolaisuus Ränne, neto Allikas: Rahvastikustatistika 1995-2001 30