Tööpuudus REEDE LAUPÄEV PÜHAPÄEV nr 116 (3131) hind 16 kr PERSOON Kes tunneb Panti ja Hanschmidti? Äripäev näitas Silja Line i töötajatele Enn Pandi ja Ain Hanschmidti pilti ning uuris, kas teatakse, kes need mehed on. lk 12 13 VAATLUS Kolimine Tartu maanteele Üle kümne suure ettevõtte tootmis- ja kontorihooned palistavad Tartu maantee Tallinnast väljuvat suunda. Ruumirohkus ja linna lähedus toovad ettevõtteid järjest juurde. lk 14 15 Toompeal Riigikogus lõppes eile töövaeseim aasta, mida osa igavlevaid saadikuid kasutas lähetusteks kodukanti. lk 7 10, 29 Igavlev riigikogulane paberile südant kritseldamas tänavu veebruaris keskkonnaminister Villu Reiljani umbusaldamise ajal. Foto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix AUTO Dodge Caliber mehelikele meestele lk 25 Ettevõtted kasvavad mühinal Statistikaameti esimese kvartali tulemused näitavad, et ettevõtete käive kasvas võrreldes eelmise aasta sama ajaga viiendiku ja kasum veelgi enam. Silma torkavad kinnisvaravahendus ja renditegevus. lk 2 Portaalidele kaks huvilist Koos auto24.ee-ga viit eestimaist internetiportaali müüv LHV on jätnud sõelale kaks võimalikku ostjat, kellest üks on Ekspress Grupp ning teine Soome Sanoma WSOY. lk 5 Tiit Ottis suundus Lätti Riigi Kinnisvara juhi kohalt lahkunud Tiit Ottis võttis vastu tööpakkumise hakata Koger & Partnerite Läti tütarfirmat vedama. lk 3 EL ja Soome hakkavad alkoholiga võitlema ELi soovidest lähtuvalt asetab järgmine eesistujamaa Soome liigjoomisega seotud probleemid oma prioriteediks. Muu hulgas kaalutakse hoiatavate siltide kleepimist pudelitele. lk 4 lisaks Peeter Raidla: Valitsus toob Eesti jalgpallielu edendamise ohvriks Pohlaku laenukoormuse leevendamisele. lk 30 KODU: Tolmuimejad suudavad pesta nii põrandaid kui ka aknaid. lk 23 NOORED: Kõrgkooli sisseastumise avalduse esitamine interneti teel säästab aega ja raha. lk 28 Zürich parim elukvaliteet kõrgeima hinnaga Golfihooaeg algab stiilselt Visioon jõuab Äripäeva tellijateni tänase ja homse päeva jooksul. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee
2 Äripäev2 uudis toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post kadi.heinsalu@aripaev.ee Wallenium Grupp valmistab 6,5 miljoni krooni eest Nokiale büroosisustust Kalandus oli üks tegevusvaldkondi, kus käive kasvas esimeses kvartalis hüppeliselt. Ettevõtted näitasid head käibe ja kasumi kasvu Ettevõtete realiseerimise netokäive suurenes selle aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 22 protsenti, kasum kasvas aga 40 protsenti, teatas statistikaamet. Krista Taim krista.taim@aripaev.ee Ettevõtete realiseerimise netokäive oli statistika järgi aasta esimese kolme kuuga 118,3 miljardit krooni, mis on 21,3 miljardit krooni rohkem kui eelmise aasta samal ajal. 2005. aastal oli käibe kasv 15% võrreldes 2004. aasta esimese kvartaliga. Käive suurenes kõigil tegevusaladel. Suurem oli kasv kalanduses, kinnisvara-, rentimisja äritegevusettevõtetes ning ehitus- ja mäetööstusettevõtetes. Kasumit teenisid Eestis tegutsevad ligi 38 000 ettevõtet aga kokku 9,7 miljardit krooni, mis teeb ettevõtte kohta 255 000 krooni. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga lisandus kasumit 3,45 miljardit krooni. Ettevõtted investeerisid 7,7 miljardit krooni, mida oli 2,2 miljardit krooni rohkem kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Investeeriti peamiselt hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse ning masinatesse ja seadmetesse. Suure- Hüppeline käibe kasv näitab seda sama, mida peaaegu kõik ülejäänud näitarvud. Eesti majanduses on praegu enneolematult hea aeg. Hardo Pajula, SEB Eesti Ühispanga analüütik mad investeerijad olid kinnisvara-, rentimis- ja äritegevusettevõtted, kes tegid ettevõtete koguinvesteeringutest 28 protsenti. SEB Eesti Ühispanga analüütiku Hardo Pajula sõnul näitab hüppeline käibe kasv seda sama, mida peaaegu kõik ülejäänud näitarvud. Eesti majanduses on praegu enneolematult hea aeg, lausus ta. Esimese kvartali suur hüpe on väiksem, kui see oli eelmise aasta kolmandas ja neljandas kvartalis, aga samal ajal oluliselt suurem kui aastatel 2002 2004, mil kasv oli umbes kaks korda väiksem. Edasise suhtes võiks Pajula sõnul silmas pidada seda, et majandustsükli tipp on staatilises mõttes kõige parem punkt, dünaamilises mõttes aga kõige halvem. ETTEVÕTTED JÕUDSALT KASVANUD I kvartali tulemused Tööga hõivatute arv kosub mõõdukalt inimeste arv, tuhandetes 40 30 20 10 426 0 2002 2003 2004 2005 2006 Tegutseb ligi 38 000 ettevõtet ettevõtete arv 2002 30 871 2003 30 688 2004 32 603 2005 35 562 2006 37 787 Enim kasvas käive kinnisvara, rentimise ja äritegevuse alal mld kr 8 6 4 2 käive9,1 10 kasum samuti jõudsalt kasvanud 0 2002 2003 2004 2005 2006 4 3 2 1 0 Ettevõtete realiseerimise netokäive kasvas hüppeliselt 118 mld kr 100 80 60 40 20 0 2002 2003 2004 2005 2006 Kasumi kasv muljetavaldav mld kr 2002 4,8 2003 5,9 2004 5,5 2005 6,3 2006 9,7 Väikeettevõtes käibe kasv eriti hoogne mld kr, töötajate arv 20 49 15 10 5 Foto: Sven Arbet 20 0 2002 2003 2004 2005 2006 Allikas: statistikaamet Eesti juhtiv büroovaheseinte tootja, Wallenium Grupp OÜ sisustab maailma suurima mobiiltelefonide valmistaja Nokia Hermia-Bitti büroohoone Tamperes. Ettevõte teatas, et vastavalt lepingule toodab ja tarnib Wallenium Grupp Nokiale 6000 ruutmeetrit büroovaheseinu. Leping maailma tuntumate ettevõtete hulka kuuluva Nokiaga on eelkõige heaks tõestuseks, et Eesti ettevõtted võivad olla Euroopa ja maailma eksporditurgudel edukad ning saada otselepinguid tippkvaliteeti nõudvate ettevõtetega, lausus Wallenium Grupp OÜ tegevdirektor Endrus Arge. Kui seni on meie ekspordist enamik olnud just Soome tehtud tööd, siis sel aastal plaanime oluliselt suurendada Läti ja Leedu osakaalu ning lähiaastatel siseneda jõuliselt ka Rootsi turule. Lepingu kohaselt tarnib Wallenium Grupp OÜ juulis Nokiale 6000 ruutmeetrit vaheseinu. Nokia sisustab nendega oma Tamperes asuva büroohoone. Projekti kogumaksumuseks on ca 6,5 miljonit krooni. Wallenium Grupi senised suuremad projektid Soomes sõnumid Leping maailma tuntumate ettevõtete hulka kuuluva Nokiaga on heaks tõestuseks, et Eesti ettevõtted võivad saada otselepinguid tippkvaliteeti nõudvate ettevõtetega. Endrus Arge, Wallenium Grupp OÜ tegevdirektor on olnud Helsingi kohtumaja, Coca-Cola Helsingi kontor, Technopolis Vantaa ning Nordea Panga, Osuuspankki ja Tapiola Kindlustuse kontorid. Märtsis ostis Wallenium Grupp koos Soome suurima mööblitootja Puustelli Group OYga Eesti ühe suurema mööblitootja ASi Thulema. Pärast tehingut kuulub Wallenium Grupile 60 ja Puustellile 40 protsenti Thulemast. Äripäev Pangad tõstavad hoiuste intressimäärasid Seoses euro baasintressimäära tõusuga tõstis Hansapank eile hoiuste intressimäärasid, SEB Eesti Ühispank tõstab oma hoiuste intressimäärasid järgmisel nädalal. Sampo Pank teatas, et plaanib intressimäärad üle vaadata lähipäevil. Hansapanga aastase Eesti krooni hoiuse puhul tõusis intressimäär 0,25 protsendipunkti võrra, 2,90 protsendini. Aastase eurohoiuse puhul on intressimäär samuti 2,90% senise 2,65% asemel, peale selle tõusevad ka mitmete teiste valuutahoiuste intressimäärad. SEB Eesti Ühispanga Eesti krooni ja eurohoiuse intressimäärad tõusevad keskmiselt 0,25 protsendipunkti võrra, teatas pank. Äripäev Volikogu luges Tallinna 521 mln kroonist lisaeelarvet Tallinna linnavolikogu eilsel istungil oli esimesel lugemisel linna teine lisaeelarve, mille kogumaht on 521 miljonit krooni. Teine lisaeelarve kasvatab 2006. aasta linnaeelarve mahtu ligi kümnendiku võrra 5,7 miljardilt kroonilt 6,25 miljardile kroonile, teatas linna pressiteenistus. Lõviosa teise lisaeelarvega kavandatud laekumistest moodustab tulu vara müügist. Vara müügist laekuva tulu maht suureneb ligi 448 miljoni krooni võrra. Lisaeelarve teine ja kolmas lugemine leiab aset linnavolikogu 22. juuni istungil. Äripäev Eestlaste mobiilparkimine vallutab Euroopat Eestlaste mobiilparkimine vallutab Euroopat, kirjutas Eesti Ekspress. Teisipäeval sõlmiti Belgias leping Eesti firma Now! Innovations ja Euroopa suurima parkimiskorraldaja APCOA vahel ühisfirma asutamiseks. Ettevõte asub looma mobiilparkimise lahendust Antwerpenis ning hiljem ka mujal Euroopas. 2003. aastal asutatud Now! Innovationsi juhatuse esimees Arho Anttila ei soovinud tehingut veel väga põhjapanevaks nimetada. Räägime pikemalt siis, kui suuremad asjad on tehtud, ütles Anttila. Äripäev
uudis toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post kristi.malmberg@aripaev.ee Äripäev 2 3 Venelased müüvad Luukasele jupi naftaärist Venelased müüvad Aadu Luukasele jupi naftaärist, kirjutab Eesti Ekspress. Eesti naftatransiidi vaimne isa Aadu Luukas valiti mai alguses viieks aastaks Iru elektrijaama juures suurt mahutiparki omava õlifirma Trendgate nõukogusse ja peagi kuulub ta ka ettevõtte omanikeringi. Aadu Luukas Mis siin salata, tehing on vormistamisel, ütles Luukas Ekspressile. Väärtpaberite keskdepositooriumi andmebaas näitab, et mai alguses vahetas omanikku 15 protsenti Trendgate i aktsiapakist. Luukas märkis, et nii suureks tema osalus siiski ei kujune, kuid nimetatud tehing võis olla seotud tema ostuga. Luukas märkis ka, et passiivne olla ta ei kavatse, kuid täpsemat infot saab anda alles mõne nädala pärast, kui tehing on jõustunud. Trendgate i põhiomanik on Malmös registreeritud Estview, kuid seda vaid formaalselt, sest siinsed äriringkonnad, poliitikud ja jõustruktuurid teavad juba ammu, et õlifirma tegelik peremees on Venemaa ettevõte Severstaltrans. Äripäev Aktsiisimäärade tõus lükkub edasi Kolmapäeval lükkas Riigikogu edasi aktsiisimäärade tõstmise, et pidurdada inflatsiooni kasvu. Alkoholi ja tubaka aktsiisimäärad tõusevad selle aasta 1. juuli asemel ning erimärgistatud kütuse aktsiis tuleva aasta 1. jaanuari asemel 2008. aasta 1. jaanuaril. Äripäev Eurotsooni inflatsioon mais 2,5% Eurotsooni inflatsioon kiirenes Eurostati andmeil aprilli 2,4 protsendilt mais 2,5 protsendile, ületades Euroopa Keskpanga eesmärgiks seatud 2 protsendi piiri 16. kuud järjest. Kõrgeim inflatsioon oli eurotsoonis maikuus Hispaanias 4,1%. Äripäev Koger & Partnersi juhi kohale asunud Tiit Ottise arendada on 3 miljardi krooni eest ehitusprojekte. Foto: Andras Kralla Meiega saate rohkem! Ottis juhib Kogeri Läti tütarfirmat Koger & Partnerite Läti tütarfirmat asus juhtima varem Riigi Kinnisvara ASi juhtinud Tiit Ottis, tema peaülesandeks on ehitusfirma Läti filiaali ülesehitamine. Ralf-Martin Soe ralf-martin.soe@aripaev.ee Liis Rohtmets liis.rohtmets@aripaev.ee SIA Koger & Partnersi senise juhi tööleping lõppes mais ja Ottis asus firma juhatajana tööle 12. juunil. Koger ja Partnerite juhatuse liikme Urmo Vallneri sõnul jätkab Läti tütarettevõte tegevust seatud kursil kõik pooleliolevad projektid viiakse lõpuni ning alustatakse uutega. Märtsis Riigi Kinnisvara ASi juhi kohalt lahkunud Tiit Ottise sõnul kaalus ta mitut tööpakkumist. Koger & Partnerid on ehitus- ja arendusfirmana tugev ja arenev ettevõte, millel on suured arengud veel ees, rääkis ta Kogeri firma valiku kasuks. Koger & Partnerite Läti tütarfirma on vaja üles ehitada ning see on väga huvitav väljakutse minu jaoks. Ottise sõnul on uus töökoht mingis mõttes ka väljakutse, kuigi kogemused on osaliselt juba olemas. Aastatel 2000 2003 ehitasin üles Lätis Merko tütarettevõtet, seal aga tegelesin vaid ehitusega, nüüd lisandub ka arendustegevus, ütles Ottis. Tiit Ottis on väga hea tegija, ta suudab ikka küüntega kinni haarata, kui vaja, ütles Koger & Partnerite juhatuse liige Urmo Vallner. Tema sõnul on hetkel Lätis ettevõte täiesti olemas. Seal on üks, kaks, kolm, neli, viis töötajat, arvutas eile Lätti teel olnud Vallner kokku. Lähima viie aasta jooksul on Ottise projekteerimismahuks kolm miljardit krooni, tema rolliks on luua endale ka meeskond, lisas Vallner. Ottisega on käed löödud esialgu kolmeks aastaks. Lätis on meil pooleli mitu suurt projekti: äsja valmis Riias 107 korteriga elamu, kohe algab uue, rohkem kui 200 korteriga elamu ehitus. Lisaks on Lätis mitmed pikemaajaliste projektidega kinnistud, mida tuleb hakata arendama, rääkis Vallner. ASi Koger & Partnerid eelmise aasta käive oli 400 mln krooni ja kasum 20 miljonit krooni. Tiit Ottis on väga hea tegija, ta suudab ikka küüntega kinni haarata, kui vaja. Urmo Vallner, Koger & Partnerite juhatuse liige Kolige meile! Kogu firmaga. Tulge nüüd terve firmaga EMT ärikliendiks ja Teile on kõik firma omavahelised kõned aasta lõpuni tasuta! Parima kõnekvaliteedi eest ei küsi me midagi. Ja et oleks, millega rääkida, pakume Teile mobiiltelefone Sony Ericsson K510i poole hinnaga. Sony Ericsson K510i stiilse välimusega tippkvaliteediga kõnes ja pildis 128x160 pix, 262 K värve Mälu 28 MB Bluetooth 1,3 Mpix kaamera E-post Tavahind: 3090.- Hind liitujale: 1545.- Telefonide kogus on piiratud. sõnumid Viru Poeg läheb Tallinna vastu kohtusse Viru Poja arendaja firma Pontos juht Yrjö Vanhanen kaebab kohtusse Tallinna linnavalitsuse, kes ei anna ehitusluba, kirjutas Eesti Ekspress. Viru juhtide sõnul on neil õigus, sest kohus otsustas juba korra, et linnavalitsus ei saa jätta ehitusluba andmata. Äripäev www.emt.ee Pakkumine kehtib enne 31. augustit 2006 sõlmitud liitumistele ning sisaldab tasuta firmasiseseid lühinumbriga tehtud kõnesid. Lisainfo ja kampaania tingimused www.emt.ee
4 Äripäev2 uudis toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post kadi.heinsalu@aripaev.ee EL karmistab alkoholipoliitikat Euroopa Komisjon, keda teeb murelikuks alkoholitarbimise levik, soovib, et liikmesriigid karmistaksid alkoholiseadusi. Soome seab seetõttu algaval eesistumisperioodil alkoholiküsimuse üheks prioriteediks. Tõnis Arnover tonis.arnover@aripaev.ee Komisjoni tellimusel valminud uuring Alkohol Euroopas, mis äsja avaldati, näitab Euroopas süvenevaid alkoholiprobleeme. Uuringust ilmneb, et Euroopa Liit on maailma enim alkoholi tarbiv piirkond ning et alkoholi tarbimine on liikmesriigiti järjest ühtlustuv. Eurooplased tarbivad aastas 13 liitrit puhast alkoholi täiskasvanu kohta. Enim juuakse õlut (44%), järgnevad vein (34%) ja kange alkohol (23%). Aastas joob end Euroopas surnuks üle 600 000 inimese, sellele lisanduvad alkoholi tarbimisega seotud haigused. Eriti järsult on alkoholi tarbimine kasvanud noorte seas, vanuserühmas 18 30 aastat. Üle veerandi selle vanuserühma enneaegsetest surmadest on seotud alkoholiga, öeldakse uuringus. Kui enamikus ELi riikides EESTI ON ÜKS SUUREMA ALKOHOLI TARBIMISEGA RIIKE EUROOPA LIIDUS alkoholi tarbimine, liitrit inimese kohta, 2002. a Ungari Leedu Tšehhi Läti Iirimaa Luksemburg Slovakkia Prantsusmaa Eesti Taani Saksamaa Austria Suurbritannia Poola Soome Sloveenia Küpros Portugal Hispaania Šveits Rumeenia Bulgaaria Kreeka Itaalia Holland Rootsi Norra Island Malta Türgi on kehtestatud noortele alkoholi müümise vanusepiirang, siis näiteks Kreekas, Luksemburgis ja Maltal ei ole mingit piirangut. kinnitatud andmed kinnitamata andmed 0 3 6 9 12 15 Allikas: Maailma Tervishoiuorganisatsioon Samas on Euroopa alkoholitööstus oluline tegija maailma alkoholiturul, tootes veerandi maailma alkoholist, sealhulgas üle poole venidest. ELi rii- Turistid Tallinnas Raekoja platsil joomas õlut, mis on Euroopa Liidus enim tarbitav alkohoolne jook. Foto: Andras Kralla kide vahelises kaubavahetuses on alkoholikaubanduse koguväärtus 9 miljardit eurot, millele lisandub 1,5 miljardit salakaubandusena. Alkoholiaktsiisi kogusid riigid 2001. a 25 miljardit eurot. Kõik alkoholiga seotud mõõdetavad kulud olid uuringu järgi aga 125 miljardit eurot aastas, rahas mittemõõdetavad kulud tublisti üle kahe korra suuremad. Lähtudes uuringust koostab komisjon juba suveks teadaande ja kutsub riike ühiselt selle probleemiga tegelema. Teadaannet on asunud koostama tervishoiu- ja tarbijakaitsevolinik Markos Kyprianou. Nagu märgivad ELi allikad, ei pruugi aga Kyprianou algatus tuua erilist pööret ELi alkoholipoliitikasse. EL on näinud viimasel ajal palju vaeva, et avada piire alkoholikaubandusele, ning suurendanud järsult alkoholikoguseid, mis inimesed võivad teisest ELi riigist kaasa tuua. See on olnud näiteks Eesti kauplustele väga kasulik. Kogu aeg alkoholikaubanduse ja inimeste tervishoiu seost rõhutanud Rootsi ja Soome on jäänud seni ELis hüüdjaks hääleks kõrbes. Nüüd kavatseb Soome algaval ELi eesistumisperioodil muuta alkoholiküsimuse üheks oma prioriteediks ELi tasandil. Ka Rootsi rahvatervishoiuminister Morgan Johansson usub, et läbimurre on võimalik, kuid möönab, et alkoholitööstuse lobitöö on tugev. Alkohol hävitab eluaastaid Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi teadurite koostatud ülevaates öeldakse, et alkoholi liigtarbimise tõttu läks 2002. aastal Eesti rahvastikul kaotsi 22 248 eluaastat. See moodustab kogu Eesti haiguskoormusest 6,6%, põhiliselt on tegemist meeste enneaegse surmaga. Haiguskoormus on näitaja, mis mõõdab nii enneaegset suremust kui ka haigestumisest tingitud elukvaliteedi langust. Eestis tehtud uuringute põhjal ületavad alkoholi liigtarvitamisest tingitud kulud ühiskonnale riigieelarvesse aktsiisist laekuvaid tulusid. Ülikooli teadlased uurisid 2000. 2002. aastal toimunud vigastussurmasid alla 65aastaste meeste ja naiste seas ning mõju majandusele ja Eesti ühiskonnale. Analüüsis leiti, et arvestamata ravikulusid ja invaliidsustoetusi, ulatus vigastussurmade tõttu kaotatud tööaastatest tulenev majanduslik kahju 2002. aastal 1,7 miljardi kroonini. Alkoholiaktsiisist laekus riigieelarvesse 1,2 miljardit krooni, lisaks sellele käibemaks. Alkoholi tarbimisega seotud tervisekaotusest oli üle kolmandiku seotud väliste põhjustega, millest olulisemad olid liiklusvigastused ja vägivaldsed kehavigastused. Tõnis Arnover
uudis toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post kristi.malmberg@aripaev.ee Äripäev 2 5 Ekspress Grupp jahib viit Eesti internetiportaali Windoor AS on 1994. aastal asutatud 100% Eesti kapitalil põhinev klaas-alumiiniumkonstruktsioonide projekteerimise, valmistamise ja paigaldamisega tegelev ettevõte. Seoses tööde mahu suurenemisega saavad tööd PROJEKTEERIJA Sinu peamised tööülesanded on: ehituskonstruktsioonide projekteerimine efektiivseimate projekteerimislahenduste otsimine ja nende realiseerimine kasutatavate ehitustehnoloogiate planeerimine, nende omavahelise kokkusobivuse analüüs ehitusprojektide eriosade töömahtude arvutamine ehitusnormide vastavuse kontroll ehitusprojektide vastavusse viimine tootmisega uute tehnoloogiliste lahenduste arendamine, uute toodete kavandamine, projekteerimisalane nõustamine suhtlemine kliendi, tellija, alltöövõtjate, hankijate ja projekteerijate esindajatega, nendega töönõupidamiste korraldamine ja dokumenteerimine, kirjavahetuse pidamine Eeldame Sinult: tahet erialaselt areneda ja end harida erialast praktilist juhtimiskogemust vähemalt 2 aastat ehitusalast kõrgharidust vene ja soovitavalt inglise või saksa keele oskust suhtlemistasandil väga head AutoCADi kasutusoskust autojuhiloa olemasolu Pakume Sulle: tööka, professionaalse ning sõbraliku kollektiivi tuge väljakutseid ja mitmekülgset erialast arengut toetust sportlike eluviiside harrastamisel kompensatsiooni telefonile ja transpordile korraliku palka ja lisatasusüsteemi OBJEKTIJUHT Sinu peamised tööülesanded on: ehitustehnoloogiate planeerimine, nende omavahelise kokkusobivuse analüüs ja koordineerimine objektil vajaminevate ressursside määratlemine, tellimine ja arvestuse pidamine püstitatud eesmärkeelarve jälgimine ja täitmine tööde tulemusliku ja ohutu läbiviimise tagamine ning ajagraafiku täitmise tagamine ehitustehnoloogia ja kvaliteedi süstemaatiline kontroll ja vastavuse tagamine lepingudokumentidele suhtlemine tehnilistes küsimustes tellija ja alltöövõtjate esindajatega Eeldame Sinult: sisemist soovi end mitmekülgselt arendada töökogemust ehituses vähemalt 1 aasta ehituslikku kõrgharidust või selle omandamist 1 aasta jooksul arvutiprogrammide Wordi, Exceli, AutoCADi kasutusoskust eesti keele oskust kõrgtasemel, vene ja soovitavalt inglise või saksa keele oskust suhtlemistasemel autojuhiloa olemasolu Pakume Sulle: tööka, professionaalse ning sõbraliku kollektiivi tuge väljakutseid pakkuvat tööd toetust sportlike eluviiside harrastamisel ametiautot ja kompensatsiooni telefonile korraliku palka ja lisatasusüsteemi Kontaktisik: konsultant Roland Luik, Eesti Personaliotsingud. Aadress: Asula 9-9, Tallinn. Telefon: 51 54 522 Koduleht: http://www.windoor.ee Ootame Sinu CVd ja kaaskirja aadressile: roland@epo.ee Kandideerimise tähtaeg on 10. juuli 2006. Koos auto24.ee-ga viit eestimaist internetiportaali müüv LHV on jätnud sõelale kaks võimalikku ostjat, kellest üks on Hans H. Luige Ekspress Grupp ning teine Äripäevale teadaolevalt Soome Sanoma WSOY. Juhid ostsid Merkolt Telegrupi tagasi Eile viisid Telegrupi juhid ja Merko Ehitus lõpule Telegrupi aktsiate ostu-müügitehingu, mille käigus vahetas omanikku kokku 25 784 aktsiat. Tehingu tulemusena suurenes Kari Lorvi osalus 45 protsendini, Ivo Remmelga osalus 35 protsendini ning Indrek Olkoneni kontrollitav osalus 20 protsendini. Juhatuse esimehe Ivo Remmelga sõnul oli tegemist juhtkonnapoolse aktsiate ostupakkumisega, millega Merko nõustus, teatas Telegrupp. Leedu Telecomi tütarfirma Comliet UAB ja Merko Ehitus AS ostsid kõik Telegrupi aktsiad 2002. aastal. Eilse tehingu käigus ostsid firmas töötavad ettevõtte endised omanikud taas kõik aktsiad tagasi. Aktsiate omandamisest tulenevalt ei ole Telegrupi strateegias olulisi muudatusi plaanitud. Telegrupp AS müüb nõrkvoolu süsteeemide siselahendusi, tooteportfelli kuuluvad arvutivõrgu-, telefoniside-, turvasüsteemid. Äripäev Sangla juveelisalongi suvekollektsioon 2006 see on 247 uut vääriskividega kuldehet Selge see, et internetimeedia on kiiresti arenev haru. Priit Leito, Ekspress Grupi juht PORTAALIDEGA MÜÜGIS KA NEID HALDAVAD FIRMAD Moonfish Media OÜ kv.ee, osta.ee, hydra.ee CvKeskus OÜ cvkeskus.ee Autoportaal OÜ auto24.ee Portaalide ostjatel Eestis teisigi internetiettevõtmisi Schibsted Soov Sanoma WSOY Kuldne Börs Ekspress Grupp 4seina, Hyppelaud AlmaMedia City24, Motors24 Allikas: Äripäev Auto24.ee ja veel nelja internetiportaali müügihind on kokku umbes 156 miljonit krooni. Foto: Andras Kralla Gert D. Hankewitz gerth@aripaev.ee Kuigi siiani toimub Eesti päritolu portaalide kv.ee (kinnisvara), osta.ee (internetioksonid), hydra.ee (autod, kinnisvara, töökuulutused), cvkeskus.ee (töökuulutsed) ja auto24.ee (autod) müük suure saladuskatte all, on teada, et müüki korraldav Lõhmus, Haavel ja Viisemann (LHV) on viie pakkuja seast välja valinud kaks, kellega ostu-müügitingimustest tõsisemalt räägitakse. Saan öelda, et kahe osapoolega on käsil tõsiselt pakkumiste tingimuste täpsustamine ja mõne nädala jooksul peaks see selguma, märkis LHV poolt ostu-müüki korraldav Tarmo Jüristo. Jüristo kinnitas, et portaalide müügisumma jääb 10 miljoni euro ehk umbes 156 miljoni krooni suurusjärku. Kindlat miinimumhinda pole kunagi olemas olnud, märkis maakler. Üheks võimalikuks ostjaks on Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressi omanikfirma, Hans H. Luigele kuuluv Ekspress Grupp, mille juht Priit Leito kinnitas, et firmaga käivad läbirääkimised viie või vähemalt osa portaalide ostu üle. Absoluutselt, selge see, et internetimeedia on kiiresti arenev haru, tunnistas meediagrupi juht. Mis pakkumiste järel praeguseks hinnaks kujunenud on, Leito aga öelda ei osanud, kuna kõik firmad tegid oma pakkumise seda teistele avaldamata. Samuti ei olnud mees nõus ütlema, millise summa eest Ekspress Grupp nõustuks portaale ja sellega ka neid haldavaid firmasid ostma, põhjendades, et protsess alles käib ja kommenteerida on liiga vara. Küll nentis Leito, et võimalik on variant, et viis portaali ei müüda paketina, vaid jaotatakse laiali ning antakse erinevatele pakkujatele. Seda kinnitas LHVst ka Jüristo. Millised portaalid Ekspress Grupp võtaks, ei nõustunud Leito ütlema. Teine tõenäoline ostja on Äripäeva andmetel Soome päritolu Sanoma WSOY, mille tegevusalad ulatuvad trükimeediast internetini ning mis Eestiski haldab ajalehte ja portaali Kuldne Börs. Viimase juht Margus Tomberg ütles, et LHV on neile portaale pakkumas käinud, kuid enamat ta öelda ei saa. Äripäev avastas viie portaali müügiplaani selle aasta märtsi alguses, mil LHV oli kuuele firmale saatnud portaale tutvustava brošüüri. Hiljem lisandus ostjate sekka veel üks firma. Clintoni möödunud aasta loengutulud ulatusid 7,5 miljoni dollarini Bill Clinton Endine USA president Bill Clinton kasseeris möödunud aastal peetud loengute eest sisse 7,5 miljonit dollarit ehk 91,5 miljonit krooni, vahendas Postimees Online CNNi. Clintonile loengute eest makstav tasu on võrreldes 2004. aastal saadud 875 000 dollari ehk 10,6 miljoni krooniga kasvanud ligi üheksa korda. 2004. aastal taastus endine USA president südameoperatsioonist ning kirjutas memuaare. Clinton pidas 2005. aastal 14 riigis 43 kõnet. Ühe kõne eest soovis ta saada keskmiselt 150 000 dollarit ehk 1,8 miljonit krooni. Nelja presidendiks oldud aasta eest sai Bill Clinton kokku ainult 800 000 dollarit ehk 9,7 miljonit krooni. Äripäev Saadaval Tallinna vanalinnas Kullassepa 7. E R 10.00 18.30 L 11.00 17.00
6 Äripäev2 uudis toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post kadi.heinsalu@aripaev.ee ALKOMEETER vajalik tööandjale Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 13 lg 15 Tööandja on kohustatud kõrvaldama töölt alkoholijoobes oleva töötaja. Alcoscan 6000+ esimene kahesüsteemne alkomeeter maailmas Töötab huulikutega või ilma Mõõteulatus 0,00 4,00 Täppistestil näit sajandiktäpsusega Kontrollib õiget puhumist Diagnoosib kalibreerimisvajadust Mõõtmisaeg 5 sekundit täppistestil, 3 sekundit kiirtestil Laboris kalibreeritud usaldusväärne ja täpne Alcoscan 5000 taibukas ja usaldusväärne alko meeter, soovitame ka ettevõtetele Numbriline näit ekraanil Mõõteulatus 0,0 4,0 Täpne laboris kalibreeritud Usaldusväärne reageerib ainult alkoholile Kontrollib õiget puhumist Diagnoosib kalibreerimisvajadust Huulikute kasutamine tagab täpsuse Töökindel ja pikaealine Hind: 2900.- Hind: 1930.- Kogu valik, põhjalik info: www.alkomeeter24.ee TELLIMINE: tel 742 7485, faks 738 4014, e-post kaviko@kaviko.ee Kättetoimetamine üle Eesti TASUTA! Jae- ja hulgimüük: Kaviko Kaubanduse OÜ, Riia 20, Tartu, www.kaviko.ee sõnumid Käibemaksu muutmine jäi toetuseta Valitsus ei toetanud opositsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise eelnõu, millega sooviti langetada käibemaksumäära 5 protsendile. 5% käibemaksumäära sooviti muuseumi, kino, loomaaia ja kunstinäituse külastamise piletitele. Kultuuriministeeriumi eriarvamuse kohaselt oleks madalama käibemaksumäära kehtestamine kultuuripoliitiliselt oluline samm ja ministeerium põhimõtteliselt toetab seda. Äripäev Savisaar ajab välja toetust laevnikele Majandusminister Edgar Savisaare teist korda valitsuskabinetti viidud laevanduse maksusoodustused tekitasid vaidlust ja vastuseisu, ent minister kavatseb soodustuste läbisurumist jätkata. Anne Oja anne.oja@aripaev.ee Savisaar kavatseb pärast täiendavat selgitustööd ligi aasta tagasi valminud laevanduse riikliku toetusprogrammi uuesti valitsusse viia. Nagu ütleb vanasõna: veetilk uuristab kivisse augu, kommenteeris Savisaar eile. Usun, et kokkulepe saavutamine läheb kokkuvõttes kiiremini kui Arengufondi puhul. Möödunud nädalal tegi majandusminister valitsuskabinetile ettepaneku kohaldada Eesti kaubalaevadele maksusoodustust alates selle aasta teisest poolest ja reisilaevadele alates tuleva aasta algusest. Kavandatava süsteemi järgi tuleks laevandusettevõtjatel arvestada kaubalaevadel sõitvate meremeeste eest makstavat sotsiaalmaksu kahekordse miinimumpalga pealt ja reisilaevade töötajaskonna sotsiaalmaksu kolmekordse miinimumpalga pealt. Aastatel 2008 2010 reisija kaubalaevade soodustused võrdsustuksid ning sotsiaalmaksu tuleks maksta kahekordselt miinimumpalgalt. Savisaar lisas: Paraku on Eestis veel poliitikuid, kes juhinduvad ainult abstraktsetest loosungitest ega taha näha reaalset konkurentsiolukorda ühes või teises majandussektoris. Tema sõnul varitseb oht, et Eesti firmad võivad kaotada konkurentsivõime nendes majandusharudes, kus EL lubab riigiabi anda. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametühingu juhi Kaia Vase sõnul on Eesti peaaegu ainuke sõnumid Paraku on Eestis veel poliitikuid, kes juhinduvad ainult abstraktsetest loosungitest ega taha näha reaalset konkurentsiolukorda. Edgar Savisaar, majandus- ja kommunikatsiooniminister SOTSIAALMAKSU- SOODUSTUS NEELAB MILJONEID mln kr Allikas: laevanduse riiklik toetusprogramm riigi toetus 209 9 360 196 184 129 240 13 ettevõtte 186 kohustus 120 118 101 113 126 0 2006 2007 2008 2009 2010 riik, kus laevaomanikele soodustusi ei tehta. Ümberlipustamine on väga lihtne, sõnas Vask. Tallink on juba kaalunud laevade viimist Soome lipu alla, et riigilt toetust saada. Skandinaavia riigid on aastaid soodustusi pakkunud, näiteks nullprotsendilist või tavapärasest madalamat tulu- ja sotsiaalmaksu, aga ka maksude tagastamist ja amortisatsioonikulude mahaarvamist ettevõtte tulumaksust. Praeguseks toetavad oma lipu all sõitvaid laevu juba ka naaberriigid Läti ja Leedu. Laevandustoetusi võimaldab Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmärk on hoida laevu Euroopa riikide lipu all. Sideamet pole nõus Eesti Posti hinnatõusuga Sideamet tegi Eesti Postile ettekirjutuse siseriikliku kirja kavandatud hinnatõusu peatamiseks. Sideamet ei toeta ASi Eesti Post poolt augustist 2006 kavandatud kuni 33% siseriikliku kirja hinnatõusu. Eesti Posti esitatud hinnatõusu põhjendused ei viita postiseaduses sätestatud efektiivsele teenuse osutamisele ning ei sisalda objektiivselt mõõdetavaid kriteeriume ja hinnatavaid kulusid, teatas sideamet. Siseriikliku kirja teenus oli 2005. aastal kasumis 10,7 miljoni krooniga. Äripäev Politsei sai pronkssõduri valvamise eest 1,1 mln krooni Valitsuse istungi täiendava päevakorrapunktina eraldati eile reservfondist politseiametile Tallinnas Tõnismäel avaliku korra tagamiseks valitsuselt 1,1 miljon krooni. Enamik politseiametnikest on politseioperatsiooni kaasatud töövälisel ajal, sest samal ajal oli vajalik tagada ka politseiameti igapäevane töö. Äripäev
Äripäev 2 7 toimetaja Kristi Malmberg tel 667 0158, e-post kristi.malmberg@aripaev.ee Tühi Riigikogu saal eile pärast viimase istungi lõppu. Foto: Julia-Maria Linna Väljateenimata puhkusele Riigikogul lõppes eile töövaeseim aasta, mida osa saadikuid on kasutanud ka sagedasteks lähetusteks oma kodukanti. lk 7 10, 29
8 Äripäev2 Äripäeva luubi all toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post kristi.malmberg@aripaev.ee Riigikogu saadik käib lähetustel kodukandis 101 Riigikogu liiget pääsesid eile suvepuhkusele pärast kõigi aegade kõige töövaesemat aastat. Paljude saadikute jaoks oli aasta nii igav, et nad eelistasid parlamendisaalis konutamisele lähetusi oma kodukanti. Kristina Traks kristina.traks@aripaev.ee Kuigi sageli on Riigikogu saal istungite ajal tühjavõitu ning mõne esitatud arupärimise vastust kuulab vaid arupärija ise, on puudujatel pea alati põhjus puudumiseks olemas. Viimase tööaasta suurimate puudujate nimekirjas troonib Tatjana Muravjova, kes aga oli kolm kuud haiguslehel. Suhteliselt harva on Riigikogus näha ka Tiit Niilot, kes ei jõudnud lõppeval tööaastal kohale igal kolmandal istungipäeval. Võrumaa Nopri talumeierei omanikuna tuntud Niilo viibis tervelt 19 päeva siselähetusel. Niilo suhtleb valijatega Kõik need lähetused toimusid Võrumaale või Lõuna-Eestisse. Res Publica fraktsioon lähetas Niilo tema kodukanti tavaliselt riigikogu viimasel tööpäeval neljapäeval. Ega ma nüüd hästi aru saa, kas tõesti tekitab oma valimisringkondadega suhtlemine teile küsimusi, imestab Niilo. Komandeeringuraha ma ei ole nende päevade eest saanud, autokulud katab mu enda firma. Niilo sõnab, et pea kõik üritused Võrumaal toimuvad just nädala teises pooles ning seal on vaja kohal olla. Eks muidugi saa ka mõned tööd kodu juures ära tehtud, kuigi kui te sama asja mu naise käest küsiksite, siis tema kindlasti räägiks, kuidas Tiit on kogu aeg lennus, räägib Niilo. Professor Reiljan tihti Tartus Reformierakondlane Igor Gräzin aga puudus Riigikogust 22 istungipäeva ilma põhjuseta, samuti panid pea kaks nädalat Riigikogu töölt põhjuseta pausi saadikud Reet Roos ja Siiri Sisask. Viimast saadab Res Publica fraktsioon sageli lähetusse Raplamaale, sh Kaiu valda, kus on tema kodu. Sage puuduja on olnud ka rahvaliitlane Janno Reiljan, kes Tartu Ülikooli majandusprofessorina viibib sagedastel lähetustel Tartus. Gräzin ütleb, et parlamendi liikmel on õigus tulla hääletama, aga mitte kohustus. 90ndatel oli Edgar Savisaar Riigikogu suurim puuduja, samal ajal kui oli saadikuid, kes tegid ränka tööd ja mitte kunagi ei puudunud, räägib Gräzin. Kõik teavad Savisaart, aga paljud neist tublidest töötegijatest ei jõudnud isegi mitte Heimar Lengi unustatud poliitikute edetabelisse. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld Seda põhimõtet on viimase aasta jooksul järginud endine rahvastikuminister Eldar Efendijev, enne Riigikokku valimist raadioajakirjanikuna töötanud Nelli Privalova, rohkem 17 miljoni kroonise eramu müüjana kui Riigikogu liikmena tuntud transpordiärimees Jüri Šehovtsov ja Hoiupanga kunagine juht Olari Taal. Tõsi, alates praeguse Riigikogu tööle asumisest 2003. aasta kevadel on need mehed ikka veidi sõnakamad olnud. Nagu Riigikogu stenogrammidest selgub, jäi Olari Taali seni viimaseks sõnavõtuks: Vabandust!, kui näpp ilmselt ekslikult sõnavõtule registreerimise nuppu puutus. See juhtus eelmise aasta kevadel ning pärast seda pole Taal enam seda nuppu katsunud. Transpordiärimees Šehovtsovi häält kuuldi Riigikogus viimati eelmise aasta algul seoses küsimusega vedelkütusevaru loomise ja haldamise kohta. Ma pole kunagi olnud eriline kõnemees ja miks ma peaksingi midagi seal küsima, küsib Res Publica liige Olari Taal vastu küsimusele, et miks ta viimase aasta jooksul Riigikogus vaikselt on olnud. Ega see küsimuste voor seal pole selleks, et midagi teada saada. See on ikka vastaja piinamiseks või enese näitamiseks rohkem. Taal ütleb, et ju pole viimasel ajal teda huvitavaid teemasid Riigikogus olnud ja lisab, et tal on alati olnud rohkem tööd, kui seda on viimasel ajal riigikogus teha tulnud. Riigikogu suurim oraator Eiki Nestor ütleb, et kes vaikib saalis, see vaikib tavaliselt ka komisjonides. Kõige imelikum seejuures on, et mõni selline vaikija valitakse veel tagasi ka Riigikokku, ütleb Nestor ja lisab, et teinekord on mõni küsimus ka selline, et võiks parem jäädagi küsimata. Näiteks küsis Heimar Lenk umbes nii, et on ju, et elu on meil paremaks läinud. Palka saavad Riigikogu lihtliikmed olenemata sõnakusest ühtmoodi: 35 000 krooni kuus pluss ca 10 000 krooni iga kuu kuluhüvitisteks.
Äripäev 2 9 Riigikogu viimane istung enne suvepuhkust kestis eile kolmveerand tundi ja oli tavapärasest rahvarohkem. Pole enam sellist mängu ilu ja kirge, mis näiteks üle-eelmise koosseisu ajal oli, vaid rohkem nagu kantseliit. Igor Gräzin, reformiera kondlasest Riigikogu liige SEADUSI JA ÕIGUSAKTE VÕETI VASTU VÄHEM KUI KUNAGI VAREM valitsuse poolt esitatud seaduseelnõude ja Riigikogus vastuvõetud õigusaktide arv ajavahemikul september juuni Allikas: riigikantselei 200 150 100 50 0 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 07.06. seisuga Foto: Julia-Maria Linna esitatud eelnõusid 118 vastuvõetud õigusakte 137 Huvitavad ajad möödas Natuke igavavõitu on olnud viimasel ajal, ütleb viimase tööaasta iseloomustuseks reformierakondlasest Riigikogu liige Igor Gräzin. Pole enam sellist mängu ilu ja kirge, mis näiteks üle-eelmise koosseisu ajal oli, vaid rohkem nagu kantseliit. Gräzini erakonnakaaslasel Meelis Atonenil tuleb näitena vastu võtmata jäänud olulisest seadusest ette vaid uus riigihangeteseadus, mille ümber käib põhimõtteline vaidlus juba kaua aega. Muud nagu ei tule ette, et oleks jäänud vastu võtmata, ütleb Atonen. Me pole enam nii uus riik, sellepärast on ka uusi seadusi vähem. Sotsiaaldemokraadist riigikogulane Eiki Nestor ei imesta sugugi, et Riigikogu seaduste skoor nii väike on. Kui praegune koalitsioon kokku tuli, oli arvata, et selline see töö tulebki, ütleb ta. Nende taktikepp on lühikese laulu jaoks, kõik võimu eesmärgid on seotud järgmise aasta valimistega. Istungid kestavad vahel vaid viis minutit Kui eelnevatel aastatel on Riigikogu septembrist juunini toimuvatel istungitel vastu võtnud tavaliselt üle 200 õigusakti, siis sel aastal piirduti vaid umbes 140 seaduse ja seaduseparanduse vastu võtmisega. Ööistungeid ei mäleta enam keegi ja keegi ei imesta ka enam selle üle, kui neljapäevaseks istungiks kogunetakse Riigikogu saali vaid viieks minutiks. Väike vastuvõetud seaduste arv aga näita aga vähemalt opositsioonisaadikute arvates mitte seda, et Eesti riik oleks valmis saanud, vaid seda, et valitsusest lihtsalt ei tule seaduseelnõusid. Sellepärast tegeleb ka Riigikogu Nestori sõnul jooksvate küsimuste lahendamisega ja nn kohustuslike seaduste vastuvõtmisega. Pikema perspektiiviga teemasid praegune koalitsioon (Keskerakond, Reformierakond, Rahvaliit toim.) kas ei oska või ei taha üles tõsta, ütleb opositsiooni liige Nestor. Valitsus väheses töös probleemi ei näe Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel aga ei saavat teha numbrite võrdlemisel ühest järeldust, vaja on vaadata ka poliitilist konteksti. Riigikogu hakkab üha enam pöörama tähelepanu arengukavadele, strateegiatele ja riiklikult tähtsate küsimuste arutamisele. See on asjade loomulik käik ning näitab Eesti riigi arengu jõudmist stabiilsuse ajajärku, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
10 Äripäev2 Äripäeva luubi all toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post kristi.malmberg@aripaev.ee Puudumise põhjuseks kõlbab ka teine töö Valik riigikogulaste puudumise põhjendusi viimase tööaasta jooksul TIIT NIILO Res Publica, Võrumaa Nopri talumeierei omanik 15.09.2005 neljapäev fraktsiooni lähetusel Võrumaal 22.09.2005 neljapäev fraktsiooni lähetusel Võrumaal 29.09. 01.10.2005 neljapäev reede fraktsiooni lähetusel Lõuna-Eestis 13.10. 14.10.2005 neljapäev reede fraktsiooni lähetusel Võrumaal 27.10. 28.10.2005 neljapäev reede Lõuna-Eestis kohtumas valijatega 10.11. 11.11.2005 neljapäev reede fraktsiooni lähetusel Võrumaal 17.11.2005 neljapäev Võrumaal 24.11. 25.11.2005 neljapäev reede fraktsiooni lähetusel Võrumaal 08.12.2005 neljapäev fraktsiooni lähetusel Võrumaal 19.01. 20.01.2006 neljapäev reede fraktsiooni lähetusel Võrumaal 26.01.2006 neljapäev Võrumaal 09.02.2006 neljapäev fraktsiooni lähetusel Võrumaal 16.02.2006 neljapäev fraktsiooni lähetusel Võrumaal 06.03. 07.03.2006 esmaspäev teisipäev fraktsiooni lähetusel Võrumaal 13.04.2006 neljapäev fraktsiooni lähetusel Võrumaal 11.05.2006 neljapäev fraktsiooni lähetusel Võrumaal ANTS PAULS Res Publica, Narva Elektrijaamade endine juht 12.09.2005 esmaspäev fraktsiooni lähetusel Narvas 15.09. 16.09.2005 neljapäev reede fraktsiooni lähetusel Narvas 21.09. 24.09.2005 kolmapäev laupäev fraktsiooni lähetusel Ida-Virumaal 28.09. 29.09.2005 kolmapäev neljapäev fraktsiooni lähetusel Narvas 11.10. 13.10.2005 teisipäev neljapäev fraktsiooni lähetusel Ida-Virumaal 17.10.2005 esmaspäev fraktsiooni lähetusel Narvas 20.10. 21.10.2005 neljapäev reede fraktsiooni lähetusel Ida-Virumaal 27.10. 29.10.2005 neljapäev laupäev kohtumine Ida-Viru valijatega 07.11.2005 esmaspäev fraktsiooni lähetusel Ida-Virumaal 10.11. 11.11.2005 neljapäev reede fraktsiooni lähetusel Ida-Virumaal 17.11. 19.11.2005 neljapäev laupäev fraktsiooni lähetusel Narvas 08.12. 09.12.2005 neljapäev reede fraktsiooni lähetusel Ida-Virumaal 04.01. 07.01.2006 kolmapäev laupäev Ida-Virumaal 12.01. 13.01.2006 neljapäev reede Ida-Virumaal 19.01. 20.01.2006 neljapäev reede Narvas 09.02. 10.02.2006 neljapäev reede Ida-Virumaal 17.02. 20.02.2006 reede esmaspäev Ida-Virumaal 22.02. 23.02.2006 kolmapäev neljapäev Narvas osalemas vabariigi aastapäeva üritustel 30.03. 02.04.2006 neljapäev pühapäev Ida-Virumaa 05.04. 07.04.2006 kolmapäev reede Ida-Virumaa 12.04. 13.04.2006 kolmapäev neljapäev fraktsiooni lähetusel Ida-Virumaal 19.04. 21.04.2006 kolmapäev reede fraktsiooni lähetusel Ida-Virumaal 24.04. 27.04.2006 esmaspäev neljapäev fraktsiooni lähetusel Ida-Virumaal 03.05. 04,05.2006 kolmapäev neljapäev fraktsiooni lähetusel Ida-Virumaal 11.05. 12.05.2006 neljapäev reede Ida-Viru arengukonverentsil Narvas 17.05. 19.05.2006 kolmapäev reede fraktsiooni lähetusel Ida-Virumaal Respublikaan Tiit Niilo (vasakul) põhjendab oma sagedasi lähetusi valijatega kohtumistega. Eks muidugi saa ka mõned tööd kodu juures ära tehtud, kuigi kui te sama asja mu naise käest küsiksite, siis tema kindlasti räägiks, kuidas Tiit on kogu aeg lennus. Riigikogu vaiksemad... kõnede ja sõnavõttude arv, september 2005 juuni 2006 kõned sõnavõtud Eldar Efendijev 0 0 Nelli Privalova 0 0 Jüri Šehovtsov 0 0 Olari Taal 0 0 Värner Lootsmann 1 1 Toomas Varek 1 1 JANNO REILJAN Rahvaliit, Tartu Ülikooli majandusprofessor 15.09.2005 neljapäev akadeemilisel tööl Tartus 26.09.2005 esmaspäev akadeemiline töö Tartu Ülikoolis 13.10.2005 neljapäev akadeemilisel tööl Tartus 20.10.2005 neljapäev akadeemilisel tööl Tartus 16.11. 17.11.2005 kolmapäev neljapäev akadeemilisel tööl Tartus 19.01.2006 neljapäev akadeemilisel tööl Tartus 26.01.2006 neljapäev akadeemilisel tööl Tartus 16.02.2006 neljapäev akadeemilisel tööl Tartus 06.04.2006 neljapäev akadeemilisel tööl Tartus SIIRI SISASK Res Publica, laulja elab Raplamaal Kaiu vallas 25.10.2005 teisipäev fraktsiooni lähetusel Raplamaal 14.12. 15.12.2005 kolmapäev neljapäev fraktsiooni lähetusel Raplamaal 08.02.2006 kolmapäev fraktsiooni lähetusel Raplamaal 11.05.2006 neljapäev fraktsiooni lähetusel Raplamaal 17.05.2006 kolmapäev fraktsiooni lähetusel Kaiu vallas Allikas: www.riigikogu.ee Janno Reiljan käib Riigikogu istungite ajast Tartu Ülikoolis loenguid andmas. Kõige imelikum seejuures on, et mõni selline vaikija valitakse veel tagasi ka Riigikokku. Eiki Nestor, Riigikogu suurim oraator... ja jutukamad saadikud kõned sõnavõtud Eiki Nestor 54 209 Urmas Reinsalu 56 187 Helir-Valdor Seeder 31 203 Jarno Laur 13 159 Kadi Pärnits 36 121
reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal, tel 667 0161, e-post jana.kibal@aripaev.ee Äripäev 2 11 5. juulil ilmub Delovõje Vedomosti eriväljaanne Remont ja sisustus Teemad: Seinte viimistlus naturaalvärvidega Vannitoa remont Betoonist sisustus Kahhelahjude ilu Paekivist isikupärane kodu Kinnitusvahendide valik Maja fassaadi viimistlus Õiged materjalid avatud terrassi jaoks Kuidas õigesti laminaatparketti kokku panna? Idamaine sisekujundus Info ja reklaami tellimine: faks 667 0165 delo@aripaev.ee Reklaami projektijuht: Toivo Repnau 667 0030 toivo.repnau@aripaev.ee Erilehe toimetaja: Viktor Filonenko 667 0452 viktor.filonenko@aripaev.ee Reklaampinna broneerimine kuni 21. juunini 2006 www.vedomosti.ee
12 Äripäev2 PERSOON toimetaja Raimo Ülavere, tel 667 0091, e-post raimo.ulavere@aripaev.ee Andke andeks, aga kas ma peaksin neid teadma? Äripäev uuris, kas Silja Line i töötajad Helsingi Stockholmi liini Serenade laeval tunnevad lõunanaabritest uusi omanikke ning kuidas nad suhtuvad eestlaste poolt ülevõtmisse. Ralf-Martin Soe ralf-martin.soe@aripaev.ee Töötajad, kelle jaoks omanike näod jäävad võõraks Andke andeks, aga kas ma peaksin neid teadma?, imestab kosmeetikapoe müüjanna Tarja Enn Pandi ja Ain Hanschmidti pildi kohta. Ta lisab, et tema jaoks on need mehed täiesti võõrad. Ma ei arva, et nad on meremehed, minu jaoks tunduvad nad pigem ärimeestena, kuid see võib tulla üksnes riietusstiilist. Sel ajal kui kosmeetikapoe töötaja meiega räägib, hakkavad järjekorras olevad välisturistid vestlusesse sekkuma. Need mehed ei ole ärimehed, raputab kolmeneljaliikmeline grupp Stockholmi siirduvaid keskealisi meesterahvaid üksmeelselt pead. Väga kenad mehed, mulle meeldivad, sellel on ilusad kõrvad (osutades Pandi pildile), ütleb Silja Line i kohvikuteenindaja Heino. Millegipärast hakkab kõnekas ja sõbralik tööga hõivatud teenindajanna ebalema ja lõpetab vestluse küsimuse peale, kas pildil olevad mehed võiksid millegi omanikud olla. Ma ei saa öelda, mida ma tean. Ma ei tohi öelda, mida ma tean, ma olen töötanud Silja heaks 25 aastat, jääb vestlus poolikuks. Normal men, võtab baaridaam Monica ühe lausega Pandi ja Hanschmidti välimuse järgi kokku ning ei kavatse rohkem nende lahkamisele aega kulutada. Monica ei tunne neid ega saa aru, miks me soovime tema arvamust teada. Samuti ei mõista seda tema kidakeelsem meeskolleeg, kelle reaktsioon piirdub fraasiga: ei tea. Kõrvaloleva restorani personali sekka sulandudes ilmneb, et neljaliikmeline töötajagrupp samuti omanikke nägupidi ei tea. Pole aimugi, kes nad on, ütlevad ühest suust trendipoemüüjad Marina ja Salla. Arvatavasti on nad Tallinkist, sest Tallink ostis Silja Line i, kommenteerib Salla. Kui aus olla, siis Silja ostmine Tallinki poolt oli kõige mustem stsenaarium, meie palgad on palju kõrgemad kui Eesti omad, nii et mõnda aega on olukord arvatavasti sama, kuid tulevikus meie siin enam ei tööta, ütleb Salla. Silja töötajad on kuulnud, et Tallink on Eesti töömehi osaliselt Läti omade vastu vahetanud, sest need on odavamad. Salla on skeptiline selles suhtes, et Silja juhtkond jääb tulevikus samaks. Töötajate sõnul on kogu praegune personal soomlased ning ühtegi eestlast laeval ei tööta.ralf-martin Soe Baaridaam Monica Pandi ja Hanschmidti pilte vaadates: Normal men. Fotod: Andras Kralla Töötajad, kes tunnevad uued omanikud ära Infolaua töötaja Lisbeth tunneb Enn Pandi kohe ära. Ain Hanschmidtist ei tea Lisbeth midagi, ent loodab temaga kohtuda. Ma tean seda meest, tema nimi on Enn Pant, ma nägin teda esmaspäeval mitmeid kordi meediast, ütleb infolaua töötaja Lisbeth. Ta tundus televiisoris väga huvitav, lisab töötaja uue omaniku kohta. Ma saan aru, et need mehed on Silja Line i uued omanikud, kuid seda meest (osutades Hanschmidti peale) ma ei tea, kuid loodan temaga kindlasti kohtuda, võtab naine ärimehed omaks. Töises infolauas läheb piltide näitamise järel suminaks. Sealsed kaks meestöötajat pole uute omanike nägudega veel kursis ja kuulavad kõike suure huviga. Siseneme fotograafiga soliidsesse Conference Halli. Meestöötaja ootab kliente ning tundub, et tal võiks olla aega piltide üle arutamiseks. Paraku läheb teisiti. Ma ei arva temast mitte midagi, kurjustab töötaja kergelt häält tõstes, nagu oleks ta Pandi pildi asemel tonti näinud. Tuleb välja, et mees on kursis viisiga, kuidas Pant ja Hanschmidt said Tallinki omanikuks tänu Ühispangale. Laeva kasiinos saame naistöötajaga rääkida. Seda meest ma tean (osutades Pandile), ütleb kasiinotöötaja. No problem! Me oleme Soomes harjunud, et keegi ostab midagi, vastab kakskümmend viis aastat Siljale töötanud naine küsimusele, kas on kummaline, et Eesti firma võtab üle suure Soome laevakompanii. Ta lisab, et tehinguga ei muutu Silja töötajate jaoks mitte midagi. Eestis laialdaselt tuntud Hanschmidt jääb Silja töötajatele võõraks laia naeratusega meheks. Teda kui omanikku teab aga kuuendal tekil asuva restorani juhataja Heidi, arvatavasti seetõttu, et töötajate seas on info uudishimulike Eesti ajakirjanike kohta levima pääsenud. Ma ei oska midagi ostmisest arvata, ma töötan siiani Silja Line ile, ütleb juhataja Heidi. Ostutehing pole veel kindel, kõik peab olema kinnitatud ja omaks võetud, tekitab naine kahtluse, kas on liiga vara hõisata, et Silja on Tallinki oma. Ma arvan, et hea on see, et meil on otsus teada, väga kaua me ei teadnud, mis juhtub ja kes ostab, kommenteerib Heidi. Ralf-Martin Soe
Äripäev 2 13 Hasartne visionäär ja saamamees Tallinki juhtfiguurid Enn Pant ja Ain Hanschmidt tunduvad kõrvalt vaadates äärmiselt vastandlike inimestena. Kui Pandi peas pöörlevad pidevalt esmapilgul pöörasena näivad ideed, siis Hanschmidt hoiab neil ideedel silma peal mõttega, kuidas neist ideedest kasu lõigata. Mis siin salata, ka isiklikku. Illustratsioon: Kadri Laugas Esimene episood On aasta 1995. Hanschmidti juhitava Ühispanga ees seisab tõsine probleem mida teha, et vältida teisejärgulise provintsipanga staatust? Ainuüksi loomulikust arengust jääb väheseks. Nii jääbki pangajuhi pilk peatuma külluslikul riigi rahakotil, mille sisu on pärast Sotsiaalpanga kokkuvarisemist koondunud riigile kuuluvasse Põhja-Eesti Panka ning mille rauad on rahandusministeeriumi kantsleri Enn Pandi käes. Hanschmidt mõistab, et mehega, kes on suutnud vaid mõne aastaga Eesti rahandussüsteemi nullist üles ehitada, tasub koostööd teha. Sünnib Põhja-Eesti Panga ülevõtmise plaan ning Pandist saab Ühispanga nõukogu liige. Teine episood 1996. aasta lõpukuud. Ühispank on püsti hädas võlgades vaevleva Tallinki eelkäija Hansateega. Hanschmidt tunnetab, et rahandusministeerium on ideedest pulbitsevale Pandile kitsaks jäämas ning laob oma kaardid lauale: tule ja aita, raha taha asi pidama ei jää. Pant tulebki, kuid koos ministeeriumist kaasahaaratud meeskonnaga ja tingimusel, et saab edu korral omanikustaatuse. Hansatee on sel ajal paljas kui püksinööp. Vana Tallinn, ainuke laev, millega Hansatee sel ajal Tallinna ja Helsingi vahel reisijaid veab, on ju renditud. Kolmas episood 1996/1997. a majandusaasta lõpetab ikka veel varatu Hansatee ligi 70 miljoni kroonise puhaskasumiga, mis on samas suurusjärgus Hanschmidti juhitud Ühispanga kasumiga. Saabub algsete kokkulepete elluviimise aeg. Pant alustab Hansatee aktsiate ülevõtmist ning siin haistab Hanschmidt oma võimalust haugata ka ise tükike laevafirmast. Ning Pandil pole pääsu, ettevõtte arenguks on vabad rahavood hädavajalikud. Seda enam, et mehe peas on sündinud hullumeelne idee saada Läänemere valitsejaks. Sõlmitakse salakokkulepe, mis saab avalikuks alles 2005. aastal. Hakatuseks omandab aga Hansatee laenuraha toel 1997. aastal Vana Tallinna. Neljas episood Aasta 1999. Rootsi SEBi soov kinnitada kanda Eesti pangandusturul on aidanud lahti sõlmida Hanschmidti punutud aktsiatehingud. Sellega kaasnenud laenupainest on vabanenud või kohe vabanemas ka Pandi kontrolli all tegutsevad äriühingud, mis etendavad Tallink Grupiks ümber nimetatud laevafirmas otsustavat rolli. Võetud on kindel suund oma laevapargi omandamisele ning kohe tehakse ka esimesed ostud reisilaev Fantaasia, ro-ro kaubalaev Kapella ja esimene AutoExpress. Ostudeks vajaliku laenuraha annab Ühispank. Tallinki kasumikõver teeb selle peale järsu hüppe üles. Viies episood Tallinki kasv jätkub pidurdamatult ning Pandi peas sünnivad üha uued ostuideed. 2002 soetab Pandi juhitud ettevõte veel kaks kasutatud reisilaeva Meloodia ja Regina Baltica. Ning ajal, kui Tallinki suurkonkurendid Silja Line ja Viking Line püüavad aina tihenevas konkurentsis toime tulla oma vanade alustega, valmib Tallinki esimene päris uus reisilaev Romantika. Pelgalt Ühispangast jääb sellisteks suurostudeks väheks ning Hanschmidti sidemeid kasutades on Tallink sisenenud rahvusvahelisele laenuturule. Kuues episood Soome-Rootsi laevahiiud peavad aina tõsisemalt Tallinkiga arvestama. 2004 soetab Tallink juba kolmanda ja neljanda AutoExpressi ja veel ühe ro-ro-tüüpi kaubalaeva Regal Stari. Ning tagatippu valmib järjekordne uhiuus uhke alus Victoria I. Hanschmidt tunnetab, et on kätte jõudnud aeg oma varem kokkulepitud osalus Tallinki emafirmas reaalsuseks muuta. Seda enam, et Tallinki edu on veelgi tiivustanud Pandi ambitsioonikaid arenguplaane. Üha laienev tarvidus laenuraha järele nõuab, et keegi keskenduks vaid selle hankimisele. Ühispanga ainuomanikuks saanud SEBil pole midagi Hanschmidti lahkumise vastu. Ning 2005 lahvatab avalikkuses skandaal ühispankurist saab ühtäkki Pandi ja tema truu kompanjoni Kalev Järvelille kõrval kolmas Tallinki suuromanik. Seitsmes episood Enne kui Tallink pole suutnud välja mõelda mõnd murranguliselt uut projekti, seni pole mõtet rääkida ka börsileminekust, tunnistab Pant 2004 lõpus Äripäevale. 2005. aasta suveks ongi see projekt Pandi peas valmis küpsenud. Juba sama aasta sügisel siseneb Tallink börsile, taustaks järjekordse uue laeva, Galaxy ristimistseremoonia ning veel ühe samalaadse tellimine. Kuid juba kuu aega hiljem, jaanuaris 2006 selgub, et uus projekt ei seisnenud sugugi uute laevade tellimises ning isegi mitte uue, Riiast lähtuva liini avamises, vaid hoopis suurima konkurendi ülesostmises. Hanschmidt ja Pant veedavad üha rohkem päevi välispankades värsket laenuraha otsides. Ning nüüd, juunis realiseerub lõplikult ka Pandi seni suurim projekt omandatakse Silja Line. Jääb vaid üle tõdeda, et hasartse visionääri Enn Pandi ja saamamehena kuulsust kogunud Ain Hanschmidti enam kui 10 aastat kestnud koostöö on olnud äärmiselt viljakas. Peeter Raidla