Soome lajatab maksuga

Transkriptio

1 valuutakursid USD 13,37 EEK EUR 1,26 USD SEK 1,68 EEK ÄP indeks ,53-0,27 a online-uudised: NELJAPÄEV 4. mai 2006 nr 85 (3100) hind 16 kr kolumn Infrastruktuuri tasub raha panna Riigid peaksid infrastruktuuri rohkem investeerima, et tagada majanduskasv ka tulevikus, leiab Harvardi Ülikooli professor Kenneth Rogoff. lk 15 Kenneth Rogoff Soome lajatab maksuga Soomes töötavate eestlaste sissetulekud vähenevad, sest nad peavad järgmisest aastast hakkama makse maksma Soome riigile. lk 2 3 Hasartmäng võtab tuure juurde Üheaegselt probleemsete hasartmängijate arvu suurenemisega kasvavad ka hasartmängude korraldajate käibed ning kasumid. lk 5 BALTIKAL LENNUKAS KÄIBEPLAAN Baltika käive, mln krooni prognoositav käive Allikas: Baltika Baltika kavandab kasvu Baltika juht Meelis Milder lubab aktsionäridele kolme aasta pärast käibe kahekordistumist. lk 8 Radissonil tubli tulemus Tallinna Radisson SASi hotelli juht Sam Holmberg teatas eilsel hotelli sünnipäeval tublidest majandustulemustest. lk 6 Sam Holmberg Weroli müük lükkub kaugemasse tulevikku Eile keelas Tallinna halduskohus Weroli müügi kuni kohtuvaidluse lõppemiseni, seega võib müük mitmeks aastaks edasi lükkuda. lk 4 Paljassaare viib tooteid Lähis-Itta lk 7 Haigla müüb magusa krundiga polikliiniku lk 4 tehnoloogia Lenovo uus kallim arvuti üllatab eelkõige välimusega.lk 12 täna lisaks Pealinna joogivesi on üks Eestimaa puhtamaid.

2 2 4. mai 2006 Tööandjate Keskliit protestib AÜ esindajaile soodustuste andmise vastu Tarmo Kriis Tööandjate Keskliit teatas, et ei nõustu äsja sotsiaalministeeriumi poolt välja pakutud usaldusisiku seaduse eelnõu kompromissettepanekutega. Sotsiaalministeeriumi eelmisel nädalal kooskõlastusele saadetud eelnõu peamiseks muudatuseks on võimaldada ametiühingu valitud esindajale töötajate üldkoosolekul valitud usaldusisikuga samaväärsed soodustused. Me ei näe mingit põhjust, miks peaks tööandja maksma kinni ametiühingu esindaja organisatsioonilise töö, kommenteeris Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis. Tema sõnul on ametiühing eraldi organisatsioon, mis rahastab end liikmemaksudest. Kui ametiühingu esindajal pole töötajate enamuse usaldust ning ta ei täida seega informeerija ning konsulteerija rolli, pole ka mingit põhjust teda seadusega oma põhitööst nii suures ulatuses ja koos keskmise palga säilitamisega vabastada, lisas Kriis. Samuti ei pea Tööandjate Keskliit põhjendatuks kohaldada informeerimise ja konsulteerimise kohustust alla 50 töötajaga ettevõtetes, kuna väiksemates ettevõtetes suhtlevad töötajad tööandjaga vahetult. Jüri Ratas kohtus eile Falcki suuromaniku Group 4 Securicori juhiga Tallinna linnapea Jüri Ratas kohtus eile maailma suuruselt teise turvakontserni Group 4 Securicori (G4S) tippjuhi Grahame Gibsoniga, teatas Tallinna pressiteenistus. Ratas rõhutas kohtumisel, et turvalisus on Tallinnas väga oluline teema. Sealhulgas ka need teenused, mida Falck Eesti linnale osutab, nagu parkimise, vetelpääste ja kiirabiga seonduv, lisas Ratas. Turvakontserni ettevõtetel EDELARAUDTEE INFRASTRUKTUURI AS KUULUTAB VÄLJA KONKURSI R 50 TÜÜPI RAUDTEERÖÖBASTE OSTMISEKS Nõuded rööbastele: Raudteerööpad peavad vastama Vene Föderatsioonis kehtivatele standardile R50- T1-M76T-25-3/2 GOST R Rööpad peavad olema I sorti ning karastatud otstest, vastav tähistus (K) peab asuma rööpa otsas. Kogus: 400 tk on mitmetes teistes riikides pikaajaline koostöökogemus riigi- ja omavalitsussektoriga, lisas pressiteenistus. Kontserni kuuluva turvafirma Wackenhut valvata on paljud USA armeeobjektid ja enam kui pooled USA tuumajaamadest. Suurbritannias osutab G4S riigile vanglateenuseid. Enam kui 110 riigis tegutsev kokku töötajaga G4S on Falck Eesti suuromanik alates aasta juulist. Tarnetingimus: DDP Türi (Incoterms 2000) Pakkumiste esitamise koht ja tähtaeg: Pakkumised esitada kirjalikult hiljemalt 29. maiks 2006 aaressil Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kaare 25, Türi või e-posti teel [email protected] Täiendav info: tel või Jaan Ratnik Muud tingimused: Edelaraudtee Infrastruktuuri AS jätab endale õiguse ebasobivate tingimuste korral lükata tagasi kõik pakkumised. Neli aastat Soomes bussijuhina töötava Jüri Kõrge hinnangul puudutab seadusemuudatus eelkõige neid, kes töötavad Soomes Eestlastelt rohkem Soome kavandab seadusemuudatust, et saada seal töötava Eesti tööjõu maksud endale, praegu maksavad paljud Soomes töötavad eestlased makse vahendusfirmade kaudu Eesti riigile. Ralf-Martin Soe [email protected] Tulumaksuseadust plaanitakse muuta nii, et see annab Soomele võimaluse saada maksud ka renditöötajalt, kes töötab Soomes alla poole aasta. Praegu seadus seda ei luba. Tööjõurendifirmad eelistavad saata Soome töötajaid tööle aga just lühikeseks perioodiks, sest siis saavad nad eestlased vormistada tööle komandeeringuga ning maksta neile päevaraha, mis võimaldab Eestis maksukoormust vähendada. Soome pool taunib personalirenditeenuse kasutamist, töötajaid soovitakse otse võtta, kommenteeris Personalipunkt Extra tegevdirektor Herdis Ojasu järgmise aasta alguses jõustuda võivat seadust. Ta lisas, et personalirenditeenuse korral laekuvad palgamaksud praegu Eestisse, kuid kahtlemata ei ole see kasulik Soome riigile. Äärmiselt kahjulik on Eestile alates uuest aastast soomlaste plaanitav seadusemuudatus, mis reguleeriks ka renditeenuse korral tulumaksu maksmise Soome, kommenteeris Ojasu. Uniq U Eesti värbamiskonsultandi Juhani Tammineni Soomes töölkäijaile jääb vähem raha kätte Alla kuue kuu Soomes töötava eestlase maksud, arvestatud Soome keskmiselt palgalt krooni Praegu maksud Eesti riigile: töötuskindlustus (0,6%) 236 kohustuslik pensionikindlustus (2%) 785 tulumaksuvaba miinimum 2000 komandeeringu päevarahad 8250 tulumaks (23%) 6441 inimesele jääb kätte Kui arvestada, et Soome otsus puudutab 6000 Soomes töötavat eestlast ja nad saavad kõik Soome keskmist palka, siis väheneks järgmisel aastal Eesti riigi maksutulu 537 miljonit krooni, mis laekuks Soome riigile. Allikas: sõnul on nende firma seadusemuudatuseks juba ette valmistunud. Uniq U avas oma kontori ka Soomes, et alates uuest aastast hakkaksid maksud Eesti asemel Soome laekuma, rääkis ta. Ma arvan, et kõik ei tegutse nagu meie, osutas Tamminen sellele, et paljudel personalivahendusfirmadel võib raskeks minna. Tammineni sõnul ei suuda Eesti korvata Soome personalipuudust ning Eesti töötaja on Soome jaoks juba kallis. Äärmiselt kahjulik on Eestile alates uuest aastast soomlaste plaanitav seadusemuudatus, mis reguleeriks ka renditeenuse korral tulumaksu maksmise Soome. Herdis Ojasu, Personalipunkt Extra tegevdirektor Uuest aastast Soome riigile: töötuskindlustus (0,25%) 98 pensionikindlustus (4,6%) 1807 tulumaksuvaba miinimum 7822 tulumaks (35%) inimesele jääb kätte Seetõttu nemad plaanivad lähiajal kontori avada ka Lätis, Leedus, Poolas ja mujal Ida- Euroopas. Tamminen lisas, et põhiline teenimisviis Eestist Soome töölekäimisel on maksta päevaraha. Need, kes töötavad Soomes Eesti kaudu, saavad maksustamata komandeeringuraha (näiteks 375 krooni päeva eest), mis teeb keskmiselt ligi 8500 krooni puhtalt kätte. Tammineni sõnul on Soomes registreeritult töötades ka raskem ületunde teha: nende eest tuleb tööandjal umbes kaks korda rohkem maksta. Ta tõi näite ka sellest, et suure reede ajal pidid Soome ettevõtjad töötamise eest neli korda kõrgemat tasu maksma. Soome rahandusministeeriumi maksuosakonna rahvusvaheliste maksuasjade vanemspetsialist Tuomas Anttila ütles, et maksuseaduse muudatuse poliitilist otsust pole veel tehtud, kuid loodetavasti võtab parlament selle vastu augustis või septembris. Soome poole hinnangul on Eesti renditööjõudu, kes maksavad makse Eestisse, 5000 inimese jagu. Praegu jääb Soomel Eesti tööjõu eest makse saamata mitu miljonit eurot, rääkis Anttila. 1. mail kaotasid mitmed Euroopa Liidu riigid uute liikmete tööjõule kehtestatud piiran-

3 uudis toimetaja Aivar Hundimägi, tel , e-post 4. mai Kaubandus kasvas märtsis 17% Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes aasta märtsis eelmise aasta märtsiga võrreldes jooksevhindades 17%, teatas statistikaamet. üsivhindades oli kasv koguni 18%. Märtsis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 3,3 miljardit krooni. Jaemüügi kasvu mõjutas enim spetsialiseerimata toidukaupade kaupluste ja majatarvete kaupluste jaemüük. Kaubanduse elavnemine märtsis on aasta alguse vaikse perioodiga võrreldes tavapärane. Jaekaubandusette- võtete kaupade jaemüük suurenes veebruariga võrreldes püsivhindades enam kui eelmisel neljal aastal keskmiselt. Jaekaubandusettevõtete realiseerimise netokäive oli koos autokaubanduse ja tanklatega 4 miljardit krooni. Selle aasta veebruariga võrreldes oli kasv jooksevhindades 17%. Sõidukikaubandusettevõtete ja tanklate netokäive oli märtsis 736 miljonit aasta märtsiga võrreldes suurenes netokäive jooksevhindades 25%. Käibe kasvu mõjutas oluliselt mootorikütuse kallinemine. KAUBANDUSSE JÄETI MULLUSEST POOL MILJARDIT ROHKEM jaemüük märtsis 3,3 mld kr Allikas: statistikaamet 2006 sõnumid Sõerd lubas 4realist Tallinna Tartu maanteed Eilsete riigieelarvestrateegia läbirääkimiste käigus lubas rahandusminister Aivar Sõerd majandusminister Edgar Savisaarele 4realist Tallinna Tartu maanteed. Leppisime kokku, et pooldame võimalikult kiiret Tallinna Tartu maantee väljaehitamist neljarealise esimese klassi kiirteena, et toetada Lõuna- ja Kesk-Eesti arengut, selgitas rahandusminister Aivar Sõerd. lühiajaliselt. maksu Foto: Andras Kralla Soomes töötavad eestlased ei karda kavandatavat seadusemuudatust Soomes bussijuhi ametit pidav Jüri Kõrge on juba neli aastat maksnud makse Soomele. Kõrge läks Soome omal käel ning lõpetas Eestiga Soome minnes kõik sidemed ära. Tema sõnul puudutab seadusemuudatus eelkõige neid, kes on Soomes n-ö komandeeringus ehk töötavad seal alla kuue kuu. Kõrge tulumaksumäär on 28% palgast. Lauri Vadi töötab Soome firmas alltöövõtjana Eestis registreeritud osaühingu kaudu. Vadi paneb seal mööblit kokku, kuid makse maksab Eestisse. Tema sõnul on Soome maksud uhteliselt kõrged: laias laastus tuleb pool teenitust ära maksta. Peale selle on raske ületunde teha, nende eest peab ettevõtja rohkem maksma. Vadi plaanitavat maksumuudatust ei karda. Tema sõnul on ikkagi vähemalt pool aastat aega ning edasine Soomes töötamine sõltub kalkulatsioonist, kas see tasub end ära. Korralikele rendifirmadele jääb turg mingil määral alles, kuid kahtlased loodetavasti kaovad. Eve Kyntäjä, Soome tööturu infokeskuse juhataja gud. Tööturuameti tööturuteenuste ja -toetuste osakonna EURESe koordinaator Heleri Hermanson rääkis, et tööturuameti ja sotsiaalministeeriumi hinnangu järgi ei too piirangute kadumine Eestis kaasa massiliselt tööjõu lahkumist. Muutuda võib aga töösuhte vorm, ehk varasemast vähem hakatakse kasutama personalivahendusfirmasid. Hermansoni andmetel on üle 6000 töötaja taotlenud sotsiaalkindlustusametist vormi E101, mis tõendab Soome maksuametile, et maksud makstakse Eestisse. Järgmise aasta alguses Soomes jõustuva seaduse kohaselt peaksid need 6000 inimest hakkama makse maksma Soome riigile. a arvutuste kohaselt võib soomlaste kavandatav seadusemuudatus vähendada Eesti riigi maksutulusid mitmesaja miljoni krooni võrra. Soome tööturu infokeskuse juhataja Eve Kyntäjä kommenteeris, et korralikele rendifirmadele jääb turg mingil määral alles, kuid kahtlased loodetavasti kaovad. Kyntäjä ütles, et Soomes töötades tuleb esimesed pool aastat maksta palgast riigile umbes 40% (35% tulumaks, 4,6% pensionikindlustus ja 0,25% töötuskindlustus). Pärast poolt aastat maksustatakse tulu astmeliselt, mis jaguneb omakorda veel omavalitsusele ja riigile makstava määra vahel, lisas Kyntäjä. Need eestlased, kes töötavad praegu üle poole aasta Soomes, peavad ka praeguse seaduse järgi makse maksma Soome riigile ja neid kavandatav seadusemuudatus ei mõjuta.

4 4 4. mai 2006 uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel , e-post Funktsionaalseimast dokumendihaldussüsteemist valmis kolmas versioon: * täisdigitaalne asjaajamine * dokumendi terviklik elutsükkel * sisseehitatud intraneti vahendid * CRM ja grupitöö vahendid * põhineb avatud standarditel tulekindlad seifid dokumendi- ja andmekandjaseifid seinaseifid hotelliseifid KOHE LAOS Evelekt AS Kauplus Hulgimüük Faks Evelekt Sisustus TARTUS E-Sisustuskaubamajas Tehase 16, Tartu meie edasimüüja Vene raudteefirma RZD ja Eesti Raudtee aktsiatest huvituv Deutsche Bahn leppisid kokku ühise logistikafirma asutamises. Ühisfirma eesmärk on tugevdada Venemaa-Saksamaa raudteetransporti, teatasid ettevõtted pressile eelmisel neljapäeval. RZD juht Vladimir Jakunin ja Deutsche Bahni juht Hartmut Mehdorn kohtusid logistikafirma asutamiseks Tomskis. Lepingu allkirjastamistseremooniast võtsid osa Venemaa president Vladimir Putin ning Saksamaa kantsler Angela Merkel. Venemaa on kasvav turg, kaubavahetus Euroopa Liiduga on kasvuteel ja Venemaa on ka maismaasillaks Hiinasse, Venemaa on kasvav turg, kaubavahetus Euroopa Liiduga on kasvuteel ja Venemaa on ka maismaasillaks Hiinasse. Hartmut Mehdorn, Deutsche Bahni juht Eesti Raudtee ostuhuviline asutab koos Vene RZDga ühise logistikafirma kommenteeris Mehdorn ühisfirma loomist. Raudteetranspordi ühise korraldamise kõrval on RZD-l ja Deutsche Bahnil kavas asutada ka ühiseid logistikakeskusi. Uus ettevõte alustab ametlikult tegevust lähikuudel. Deutsche Bahni tütarettevõte Schenker on Venemaal tegutsenud juba aastaid, pakkudes. Praegu ehitab Schenker Venemaal välja oma maismaatranspordi võrku, mis kataks kogu riiki. Eesti majandusminister Edgar Savisaar kohtus Deutsche Bahni esindajatega 11. aprillil. Deutche Bahni esindajad kinnitasid, et nad ei saa rääkida oma pakkumisest raudtee ostuks seni, kuni vaidlused BRSi ja riigi vahel käivad. [email protected] Ära anda täitepinnast 3500 m³ Saue vallas Laagris. Pealelaadimisega KIIRE Info tel Evelekt Sisustus JÕHVIS Raudtee 3, Jõhvi [email protected] EVELEKT SISUSTUS TÄIDAB TÜHJAD KOHAD Kohus pikendas Weroli müügikeeldu Eile andis Tallinna halduskohus välja määruse, millega keelas Weroli müügi kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Martin Hanson [email protected] Põllumajandusministri nõunik Maido Pajo ütles eile, et nüüd algab tõenäoliselt kohtuprotsess. Vaidlevateks poolteks on Werolit müüv põllumajandusministeerium ja müügi vaidlustanud Pere Leib, kelle pakkumise taga on ärimees Rein Kilk. Viimane on omandanud ka ligi 75 miljoni krooni väärtuses Weroli võlgu ning investeerinud tehasesse veel kümneid miljoneid kroone. Kohtunik tegi lühimääruse ilma põhjendusteta, kommenteeris Pajo kohtu otsust müük peatada, ning lisas, et enne ei saa midagi teha, kui protsess on läbi. Seda, kui kaua kohus kesta võiks, ei tea. Samas on tegemist mõttetu vaidlusega, sest Pere Leib nõudis eelläbirääkimisi, mida aga ei saa pidada, kuna aktsiate ostupakkumisel oli oluline hind ja ainult hind. Ma ei usu, et Kilk selle kohtuprotsessi alusel saab tehase kätte, sõnas Pajo. Pere Leib Tootmise juhatuse liikme Eero Mikenbergi sõnul soovivad nemad, et kohus võtaks seisukoha, kas erastamisotsus oli õige ning juriidiliselt selge. Kuidas meie reageerime, kui halduskohtuotsus tuleb, Haigla paneb Tallinna Mäekalda polikliiniku müüki Ida-Tallinna Keskhaigla paneb 30 miljoni kroonise alghinnaga müüki kinnisvaraarendajatele väga atraktiivsel krundil asuva Mäekalda polikliiniku, et saadud rahaga vanu maju remontida. Gert D. Hankewitz [email protected] Müügiluba saadi linnavalitsuselt eile. Maja vajab 40 miljoni eest investeeringuid, seda meil ei ole, tõi Ida-Tallinna Keskhaigla juht Ralf Allikvee välja ühe müügipõhjuse. Allikvee sõnul seisab Mäekalda maja pooltühjalt. Hoones tegutseb üürilepingute alusel ka 13 perearsti, kelle pärast Allikvee aga ei muretse. Põhimõtteliselt saab kõik lepingud kolme kuu jooksul lõpetada, ütles ta ning lisas, et arstidele pakutakse teisi pindu ülejäänud polikliinikutes. Haigla nõukogu esimees Vilja Savisaar lisas, et Mäekalda maja pole ei linna ega haigla veel ei tea. Me teeme kõik, et Werol Tehased jätkaks tootmist ning samas mahus. Me tahame teada saada, miks olid topeltstandardid, oli vaja ju esitada äriplaan, kuid määras vaid hind, ütles Mikenberg. Mikenberg lisas veel, et Werol Tehaste avaliku enampakkumise võitjaks tunnistatud Urmas Sõõrumaa firma Dovelin Baltic ei ole nende poole pöördunud, et probleemile lahendus leida. Samas tunnistasid üleeile nii Urmas Sõõrumaa kui ka Rein Kilk, et esimene on viimasele helistanud ning kokkusaamist soovinud. Eks siis tuleb kohtumise jaoks aega leida, märkis Kilk üleeile. Mikenbergi sõnul on firma poole pöördunud aga Werol Tehased. Werol Tehased tahtis võtta lisalaenu ja laenata Dovelin Balticult. Meil on lepinguline kohustus olla sellega nõus. Hiljem aga Dovelin laenu andma ei soostunud. Miks, seda ei tea, sõnas Mikenberg. Weroli aktsiate enampakkumise võitjaks tunnistati Urmas Sõõrumaa firmale ja Oliver Kruuda kontrollitavale Kalevile kuuluv Dovelin Baltic OÜ, mis lubas maksta 52,2 miljonit krooni. Tulemuse vaidlustanud Pere Leiva pakkumine oli 20 miljonit krooni väiksem. Urmas Sõõrumaad, Dovelin Balticu juhti Tarmo Tomakit ning Pere Leiva kaebust käsitlenud Tallinna halduskohtu kohtunikku Indrek Paukštyst eile kommentaarideks kätte saada ei olnud võimalik. Ma ei usu, et Kilk selle kohtuprotsessi alusel saab tehase kätte. Maido Pajo, põllumajandusministri nõunik Kuna haiglal ei ole pooltühjalt seisva Mäekalda polikliiniku kapitaalremondiks raha, müüakse see maha. arengule enam vajalik. Palju linn üle 5000 ruutmeetri suuruse maja müügist teenida soovib, ta täpselt öelda ei osanud. Kui müüsime Magasini tänava hoonet, siis tõusis summa alghinnast ligi kolm korda kõrgemale, sõnas ta, kuid lisas, et ei julge praegu prognoosida, kas selle maja puhul ka nii juhtub. Konkreetseid ostjaid tema sõnul veel pole. Praegu ostavad Foto: Maris Ojasuu Illustratsioon: Kadri Laugas kinnisvarafirmad praktiliselt kõik kinnisvara ära, nii et selle krundi võib osta ükskõik milline firma, märkis ta. Kindlasti on see atraktiivne krunt, vaated on sealt suurepärased ja piirkond areneb, leidis Ober-Hausi Kinnisvara juht Hindrek Leppsalu, lisades, et kui Tartu maantee ka korda tehakse, on seegi plussiks. Kui palju see krunt ja maja maksta võiksid, ta öelda ei tahtnud, põhjendades, et ei hakka spekuleerima. Küll aga sõnas Leppsalu, et kuna ümbruskonnas on 9korruselised majad ning ka Andres Kogeri 14korruseline Fahle maja ei jää kaugele, võib sinna umbes sama kõrge kortermaja tulla. Samuti ei tohiks Leppsalu hinnangul takistuseks olla see, et tegemist on sotsiaalmaaga, kuna seda saab ka elamumaaks muuta. Arco Investeeringute juht Veiko Pedosk ütles, et kuigi Arco Kinnisvarabüroo hindas krundi 27,6 miljonile kroonile, on maja normaalne hind 30 miljonit. Ruutmeetri hinnaks tuleks 6000 krooni. Siiski ei ole tema sõnul see koht väga atraktiivne. Mäletan vanast ajast, et seal olid pinnad pidevalt müügis, sõnas ta, kuid tunnistas, et vaade on sealt hea ning kortermaja ehitamine tasuks end ära krooni korteri ruutmeetri hinnaks, pakkus Pedosk. Vana maja seal tema meelest säilitada mõtet pole. Arvan, et parem oleks vana mehhanism maha võtta ja uus odavam peale panna, märkis ta.

5 uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel , e-post 4. mai sõnumid Puidutööstuses kõige rohkem õnnetusi Tänavu esimesel kolmel kuul registreeriti tööinspektsioonis esialgsetel andmetel kõige enam tööõnnetusi puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, kus neid oli 89. See moodustab 11% kõigi tegevusalade tööõnnetustest. Sellel tegevusalal suurenes tänavu esimeses kvartalis mullusega võrreldes nii tööõnnetuste üldarv (1,46 korda) kui ka raskete (2,3 korda) ja kergete tööõnnetuste (1,26 korda) hulk. Vaid surmajuhtumeid ei olnud (mullu esimeses kvartalis oli üks töösurm). Hulgi- ja jaekaubanduses oli 77, metalltoodete, masinate ja elektriseadmete tootmises 74, avalikus halduses ja riigikaitses 71 ning ehituses 69 tööõnnetust. Tööõnnetuste üldarv suurenes eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes tublisti puidutööstuses, toiduainetetööstuses, metallitööstuses, ehituses, laonduses, keemiatööstuses, hotellinduses ja restoraninduses, hariduses, avalikus halduses ja riigikaitses. ASSA ABLOY kasum kasvas I kvartalis 26% Maailma suurima lukukontserni ASSA ABLOY esimese kvartali käive kasvas möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 22% ning puhaskasum 26%, teatas ettevõte. Käive ulatus 823 miljoni euroni ning puhaskasum 76 miljoni euroni. ASSA ABLOY tegevdirektor Johan Molin kommenteeris jätkuvaid kasvuvõimalusi: Oleme koostanud põhjaliku restruktureerimise kava, mida plaanime ellu viia kolme aasta jooksul. Ümberkorraldustelt ootame suurt mõju nii meie konkurentsivõime tugevnemisele ja ettevõtte kasumlikkusele. Restruktureerimine puudutab eelkõige tootmisüksusi. ASSA ABLOY Grupi müügifirma Baltimaades AS AssaBalt kasvatas koos Leedu sõsarettevõtte Assa Lietuvaga Baltimaade käivet 59%, saavutades selleks 24,7 miljonit krooni. Ehitus Service i käive suurenes OÜ Ehitus Service aasta esimese kolme kuu käive ulatus 126,5 miljoni kroonini, eelmisel aastal oli sama perioodi käive 83,5 miljonit. Ehitus Service tegeleb ehitusmaterjalide jae- ja hulgimüügiga. Kaupmees & Ko parandas tulemusi ASi Kaupmees & Ko esimese kolme kuu käive ulatus 224,8 miljoni kroonini, eelmise aasta esimese kvartali käive oli 185,9 miljonit. Kaupmees & Ko tegeleb toidu- ja esmatarbekaupade hulgimüügiga. Hasartmängusõltlaste arv kasvab Sarnaselt probleemsete hasartmängijate arvu suurenemisega kasvavad ka hasartmängude korraldajate käibe- ning kasuminumbrid. Koit Brinkmann [email protected] Sotsiaalministeeriumi kaasabil tehtud uuringu järgi on patoloogiliste hasartmängijate arv poolteise aastaga kasvanud ligi inimese võrra. Kristiine Kasiino juhatuse esimehe Enno Heinla sõnul toob inimeste suurenenud sissetulek ning tarbimine rohkem raha ka meelelahutusse. Samas ei osanud ta öelda, kas külastajaid on juurde tulnud või on suurenenud ühe inimese poolt kasiinosse jäetav summa. Heinla arvates ei ole kasiinosõltlaste arvu suurenemist küll võimalik täheldada. Lotomängijad kulutavad senisest rohkem Eesti Loto juhatuse esimees Aivar Lepp ütles, et lotomängijate hulk on jäänud samale tasemele, küll on paljud juhuslikud piletiostjad hakanud regulaarseteks mängijateks. Samuti on suurenenud ühekordne ostusumma. Kas inimene, kes ostab iga päev ajalehe, on ROHELINE KAUBAMAJA Kasiinomajandus õitseb, mängusõltlaste arv aga kasvab patoloogiliste hasartmängijate osakaal 15 74aastastest elanikest, protsentides a september a. algus tulemused, mln kroonides Kristiine Kasiino Allikas: käive 2,4 3, Eesti Loto Laupäeval, 6. mail infopäev Kaunid murud Erinevate murude rajamine, väetamine, hooldamine ja vigade parandus. Näidismuru rajamine koos spetsialistiga kell lille ja istikut iga päev Enamus müüdavaid roose, püsililli, lehtpõõsaid ja okaspuid on kasvatatud siinsamas Hansaplanti puukoolis Nädalapakkumised erihindadega Toalilled, väetised, mullad, kivid, tööriistad, aiakaubad Asume Tallinna külje all Kiili vallas kesklinnast ainult 15 min autosõidu kaugusel (vaata kaarti) Rohelise Kaubamaja ürituste kalender: telefon: E R 9 19 L 9 17 P Toome elu aeda JÄRVE Pärnu mnt Viljandi mnt Tuhala, Kiili LUIGE 42 Ülemiste Olympic Casino Eesti progn ASSAKU RAUDALU Kiili tee kasum Tartu mnt Tallinna ringtee kohe uudistesõltlane, ei osanud Lepp öelda, keda lugeda lotosõltlaseks. Uuringu järgi on lotosõltuvus samasugune probleem nagu kasiinosõltuvustki. Eesti Loto kuulub riigile ning seetõttu on inimestel mulje, nagu oleks lotosõltuvus justkui vähem ohtlik, rääkis Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel. Tema sõnul ei peaks lotoreklaam olema nii pealetükkiv: Kas peame igal õhtul parimal teleajal lotorõõmule kaasa elama, küsis ta. 0 JÜRI 15 74aastaste elanike seas oli selle aasta algul juba mängusõltlast. Arco Varavalitsemise kinnisvarafond ostis GO Spa Hotelli kinnisvara Arco Varavalitsemise ASi juhitav kinnisvarafond Explorer Property Fund Baltic States ostis Georg Ots (GO) Spa Hotelli kinnisvara omava ASi Norbert aktsiad. Arco Vara juhatuse esimehe Viljar Arakase sõnul on tegu väärtusliku infrastruktuuriga ja seega haakus ost hästi fondi strateegia ja tootlusootusega. GO Spa on kõige paremini arenev spaakeskus lähipiirkonnas tervikuna, kommenteeris Arakas Arco Vara pressiteate vahendusel. Saaremaal Kuressaares asuva GO Spa opereerimist jätkab Legendijuhtimise AS pikaajalise üürilepingu alusel ning spaa igapäevases tegevuses muudatusi ei tule. Vastavalt kokkuleppele ostja ning müüja tehingu hinda ei avalikusta. GO Spa kinnisvara senise omaniku, Alta Capitali juht Andres Rätsepp ütles: Alta Capital investeerib kinnisvarasse just nimelt arendamise eesmärgil. Tänaseks on Georg Ots Spa kinnisvarast saanud tugeva rendi rahavooga kinnisvaraobjekt ja see on kindlasti atraktiivsem odavama kapitaliga fondidele kui arendajatele. Rätsep lisas, et müügist saadud raha kavatsetakse investeerida uutesse arendusprojektidesse. GO Spa ost on Explorer Foto: Raul Mee Kasiinod mängusõltlaste üle ei rõõmusta Rüütli sõnul on patoloogilisi mängijaid alati olnud ning ega ükski kasiino nende üle õnnelik ei ole: Parem, kui nad ei tulekski mängima. Eesti Loto juhi sõnul on kasiinopidajatel nüüd hea võimalus justkui viidata, et lotosõltuvus on sama ohtlik kui kasiinosõltuvus. Kasiinosid piiratakse, kuid sellest hoolimata on nende kogukäibeid ja kasumeid kordades suuremad lotomängus liikuva rahaga võrreldes. Pean lotomängu ikkagi ohutumaks, sest see ei tekita sellist sõltuvust, sõnas Lepp. Paljudes riikides on lotomängukäibed palju suuremad kui kasiinode käibed. Riik on seadustega suunanud mängukire nn pehmemasse hasartmängu, kus summad on väiksemad ning ei ole võimalust ennast mängima unustada, lisas Lepp. Kristiine Kasiino juhatuse esimees Enno Heinla juhtis tähelepanu asjaolule, et nii loteriisõltlasi kui ka kasiinosõltlasi on mõlemaid 1,7% elanikkonnast. Täna on lotot võimalik internetis mängida, ma ei näe, et tegemist oleks pehmema hasartmänguga, imestas ta. Georg Ots (GO) Spa Hotell Saaremaal. Foto: Raul Mee Property Fund Baltic States fondi kolmas suurem tehing pärast Nurmenuku kaubanduskeskuse ja TOP Spa ostu. Fondi juhataja Kristjan Kivipalu sõnul on fondil plaanis aasta jooksul investeerida Balti regiooni veel ligi 180 miljonit eurot. Explorer Property Fund Baltic States loodi eelmise aasta mais. Fondi investeeringuid juhib Arco Vara ning East Capitali ühisettevõte Arco Varavalitsemise AS. Fondi maht on 55 miljonit eurot.

6 6 4. mai 2006 uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel , e-post Radissoni juht lasi kohviku ohutumaks teha Tallinna Radisson SASi hotelli juht Sam Holmberg tähistas eile hotelli viieseks saamist ja põhjendas, miks pealinna katusel asuval välikohvikul on klaasseinad. Villy Paimets Istusin siin mullu suvel ja vaatasin, kuidas üks perekond siin istus ja nende 4 5aastased lapsed reelingutel kõõlusid, kirjeldas Radisson SASi peadirektor Sam Holmberg elavalt klaasseina eesmärki, ja näitas hommikusöögile kutsutud ajakirjanikele, kuidas ta kahe käega silmi õudusest kinni hoidis. Katusel asuv kohvik sai pooleteise meetri kõrgused klaasseinad hotelli sünnipäevaks tehtud 11 miljoni kroonise uuenduskuuri käigus. Seejärel rääkis juba veidi asjalikum-tõsisem Holmberg, et üle maailma 271 hotelli opereeriva ketti kuuluva Radisson SASi Tallinna hotelli eelmise aasta käive ulatus 169,3 miljoni kroonini ning hotellioperaator töötas ülihea, 56protsendilise rentaablusega. Kasum moodustas küll peaaegu 100 miljonit krooni, kuid sellest tuleb veel peale riigimaksude maksta ka majaomanikele rent. Osa rendirahast jääb siiski nn perekonda kuigi maja suurim omanik on ühtlasi Viru hotelli maja omav SRV Pontos, kuulub omanikeringi kahe suure fondi kõrval kuuendikuga ka hotellikett ise. Eesti hotelliturul toimuv on aga Holmbergi sõnul võrreldav buumiga. Hetkel on Tallinnas ligikaudu 5300 hotellituba ning aastaks prognoosib Holmberg selles vallas vähemalt 30- protsendilist kasvu. Meie hinnangute kohaselt on kahe aasta pärast pealinnas üle 7000 hotellitoa ning siis jätkub areng veelgi, kuid veidi aeglasemas tempos, ennustas Holmberg, kelle sõnul langeb uute hotellitubade lisandumisega lähimatel aastatel Tallinna hotellide keskmine täitumus praeguselt 60 protsendilt alla 50 protsendi. Ka Reval Hotels Groupi turundusjuht Marina Jõgi ütles, et tulevik toob uusi Tihenev konkurents ja langev Soome turistide arvu trend paneb kõike hotelle rohkem pingutama heade tulemuste nimel. Marina Jõgi, Reval Hotels Groupi turundusjuht EESTIS MAJUTATUD TURISTIDE ARV KASVAB majutatud turistide arv miljonites 2,0 1,5 1,0, 0,5 0 Allikas: statistikaamet kokku 2,07 selle aasta esimesel kahel kuul majutatud turisti Radisson SASi peadirektor Sam Holmberg ennustab, et kahe aasta pärast on Tallinnas hotellitube kolmandiku võrra rohkem. Foto: Raul Mee väljakutseid. Tihenev konkurents ja langev Soome turistide arvu trend paneb kõiki hotelle rohkem pingutama heade tulemuste nimel, ütles Jõgi. Mullu ööbis 280- kohalises Radisson SASi hotellis üle inimese ning hotelli keskmine täitumus ulatus 74 protsendini. (Hotelli kasumlikkuse piiriks loetakse 40protsendilist täitumust toim.) Võrdluseks, 390toalise Reval Hotel Olümpia keskmine täitumus ulatus eelmisel aastal 67 protsendini ning Olümpias ööbis mullu üle turisti. Küsimusele, kas Tallink võtab Radissonilt oma hotelliketti rajades Rootsi päritolu kliendid ära, vastas Holmberg eitavalt. Ei, seda me ei karda, Rootsi turg on ikka meie koduturg, ja pealegi, meile tulevad veidi teistsugused kliendid, ütles Holmberg Rootsi omanikele viidates (75% Radisson SASi hotelliketist kuulub Rootsi lennufirmale SAS). Rootslased-soomlased ongi Radissoni hotelli suurimad kliendid. Eestlasi on hotellikülastajate seas ca 4%. Eesti on ju nii väike, et kõik saavad alati ööseks koju minna, muigas Holmberg. sõnumid Selgusid möödunud aasta Tartu parimad ettevõtjad Tartu linnavalitsus kinnitas konkursi Parim ettevõtja 2005 võitjateks Infotark ASi kaupluse Büroomaailm, OÜ Veetee ja ASi A. Le Coq Tartu Õlletehas kolmes suuruse kategoorias. Sel aastal osales konkursil kokku 56 ettevõtjat. Aasta suurimaks investeerijaks oli Tallinna Kaubamaja AS, kelle möödunud aasta investeering ulatus ligi 284 miljoni kroonini. Sama firma lõi ka möödunud aastal Tartusse kõige rohkem töökohti 91. Iirimaale on tööle läinud 3000 eestlast Iiri Euroopa asjade ühiskomisjoni esimees John Deasy tänas Eestit nende 3000 inimese eest, kes on Iirimaale tööle läinud. Tema hinnangul on tööjõu puudus kujunenud viimase aja üheks võtmeküsimuseks. Seetõttu pidas Deasy ka õigustatuks, et Iiri jättis oma tööturu Euroopa Liidu uutele liikmesriikidele avatuks. Deasy sõnul saabub Iirimaale igas kuus keskmiselt uut töötegijat peamiselt Poolast ja Balti riikidest. Riigikogu ja Iiri parlamendi komisjonide delegatsioonid arutasid eile tööjõuprobleeme. Decora kasvatas käivet ASi Decora aasta esimese kolme kuu käive ulatus 50,8 miljoni kroonini, eelmisel aastal oli sama perioodi käive 36,2 miljonit. Ettevõte teenis esimeses kvartalis 1,7 miljonit krooni tulumaksueelset kasumit, aasta esimene kvartal lõppes 0,2 miljoni krooni suuruse kahjumiga. AS Decora tegeleb ehitus- ja viimistlusmaterjalide jae- ning hulgimüügiga. Jõe 3, Tallinn, telefon , faks , e-post [email protected] Ülikooli 6a, Tartu, tel Jaama 14, Jõhvi, tel Isikud, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt Nimi Seotud isikud Nimi Seotud isikud Altis Sport OÜ Raul Lättemägi, Mariann Rea Atanay Ehitus Grupp OÜ Stanislav Untilov Baltic Media Group OÜ Rene Luik Brandcom OÜ Kalev Kosk Dioneva OÜ Eva-Maria Eensalu E-Mobiil OÜ Martin Ritson, Indrek Taukar Gispo Grupp OÜ Peep Heinloo Hansa Kinnisvara ja Liising OÜ Vladimir Šeripov, Eric Šeripov Jüri Kulinaaria OÜ Marko Vunder, Triin Kabel, Maire-Lii Aas K.U.Oru Auto OÜ Mario Plaas Kolm Krabi OÜ Mattias Lepp Loyality OÜ Allan-Emerik Hook Mahepartnerid OÜ Kristiina Valper Markmont OÜ Ivar Kalda Maxton AS Marko Uuetoa Nordmaja OÜ Tauno Oja Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ Aleksandr Arhipov Premium Management OÜ Jaanus Arumäe Reval Autogrupp OÜ Kait Vaatmann, Alo Tintse, Gert Sülla Riho Roomet FIE Rinaltek OÜ Joonas Maanurm Rozz-Line OÜ Andrei Kaigas Sirome Group OÜ Jaan Mets Soome Maja Ehitaja OÜ Raju Söödor Stanmont OÜ Meelis Piiskop Stingam Auto OÜ Hannes Pitkve Teeleht OÜ Helve Laksberg, Alexander Kovalevskiy Tormikiri OÜ Tiiu Parko Traxvel OÜ Harry Soobard, Marika Soobard Uuspri AS Siim Kumari Viljameister OÜ Ahti Aruksaar X-TaksoGrupi AT OÜ Vjatšelsav Gontšarov Koondame nõudeid Soome Maja Ehitaja OÜ ( ) vastu Ära raiska oma raha Kas Teie kulud jäätmekäitlusele hakkavad üle pea kasvama? Kui nii, siis HSM pallipress aitab Teil oma kulud pöörata tuluks. Kui Teie firma maksab paberi-, papi-, kile-, tekstiili- jms jäätmete äraveo eest jäätmekäitlejale peale, on õige aeg võtta ühendust HSMi ainu esindajaga Eestis OÜ VarmaPartneriga, et arutada võimalikke kasusid, mida palli pressi kasutamine annab. Peaaegu igal juhul säästab see Teile puhast raha OÜ VarmaPartner Ülemiste tee 3A, Tallinn Tel GSM , [email protected] NII või NAA ca 50 kg papijäätmeid TEISTMOODI JÄÄTMEKÄITLUS ca 350 kg papijäätmeid * PALLIPRESSID * PET-PUDELI PURUSTID * VAADIPRESSID * PAKKEMATERJALI SEADMED * PRESSIMISLIINID * INFOKAITSETEHNIKA

7 uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel , e-post 4. mai Paljassaare Kalatööstus läheb Lähis-Itta Paljassaare Kalatööstus kavatseb hakata eksportima toodangut Lähis-Itta, esimene saadetis Kuveiti läheb teele mai jooksul. Merje Kask [email protected] Liibanonis on meil juba olemas partner, kes ostab Leedu tehase surimitoodangut, esimene saadetis Kuveiti läheb teele maikuus, rääkis eile ASi Paljassaare Kalatööstus tegevjuht Mauno Leppik. Koos Kuveidi partneriga on Paljassaare tehase sortimendist välja valitud neli toodet. Kuveiti plaanib Leppik sellel aastal eksportida 200 tonni toodangut, Liibanoniga käivad koguste üle läbirääkimised. Keskmiseks hinnatasemeks pakub Leppik standardtoodete puhul 1,5 2 eurot kilo kohta, aga näiteks lõhetoodete kilo hind ulatub 5 euroni. Aastasest tonnisest kogutoodangust ekspordib Paljassaare Kalatööstus 85 protsenti. Peamiselt ekspordib kalatööstus Lätti ja Leetu, Kesk- Euroopa riikidesse ja Skandinaaviasse, aga ka Venemaale, kokku 27 riiki. Lähis-Itta planeeritava toodangu kogus moodustab Paljassaare Kalatööstuse kogutoodangust 1 2%. Kunagi ei tasu kõiki mune ühte korvi panna, põhjendas Leppik eksootiliste turgude hõivamise plaani. Leppik on töötanud Paljassaare Kalatööstuses 11 aastat, alustades seal müügi- ja turundusdirektorina. Kuus vajab tööstus tonni toorainet, mis saabub külmutatult ja eri töötlusastmetes üle maailma: Saksamaalt, Hiinast, Peruust, USAst, Hollandist Islandilt ja mujalt. Kodumaist räime ja kilu kasutatakse tegevdirektori Aarne Paesalu andmetel vaid paari toote valmistamisel, sest nii suure toorainevajaduse puhul pole Läänemere kasinate kalavarude kasutamine õigusta- Paljassaare Kalatööstus saadab praegu eksporti 85 protsenti oma toodangust. Foto: Veiko Tõkman Liibanonis on meil juba olemas partner, kes ostab Leedu tehase surimitoodangut, esimene saadetis Kuveiti läheb teele maikuus. Mauno Leppik, ASi Paljassaare Kalatööstus tegevjuht tud. Tagatud peab olema tooraine taastootmine, sõnas Mauno Leppik. Tehas töötab kolmes vahetuses seitse päeva nädalas 24 tundi päevas. Töötajate palk algab ettevõtte juhtide sõnul Eesti keskmisest palgast. Leedu toiduainetööstuskontsern Vichiunai Grupp ostis Paljassaare Kalatööstuse aastal Ösel Foodsilt. Paljassaare Kalatööstuse kasum oli selle aasta esimeses kvartalis krooni ja käive 72,5 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 2% võrra. Nordea Pank teenis kolme kuuga üle 34 miljoni krooni kasumit Nordea Pank teenis aastal esimese kolme kuuga Eestis 34,5 miljonit krooni kasumit, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kasum kasvanud 36%. Nordea Eesti bilansimaht oli I kvartali lõpus 17,2 miljardit krooni, möödunud aastal oli bilansimaht samaks ajaks 13,1 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga kasvasid Nordea varad Eestis 32%. Laenu- ja liisinguportfelli maht kasvas aastaga 39% ehk 4,2 mld krooni võrra, olles aasta I kvartali lõpus Vahur Kraft Uuring: EL pole ellu muutusi toonud Riigikantselei tellitud TNS EMORi küsitluse andmeil arvab pool elanikkonnast (50%), et elu Eestis pole Euroopa Liitu kuulumise kahe aasta jooksul muutunud. Valitsuse pressibüroo teatel on 30% hinnangul elu läinud paremaks ning 15% arvates halvemaks. Mõnevõrra kriitilisemalt on meelestatud madalama sissetulekuga elanikud. Aprillis tehtud küsitlusest selgus, et vaid iga viies Eesti elanik sooviks Euroopa Liidu asjades sõna sekka öelda. Sama palju oli neid, keda Euroopa asjad ei huvita. Ligi pool küsitletuist (51%) pidas kaasa rääkimist tulutuks, sest arvas, et tema seisukoht ei muudaks midagi. Enam kui pooled (53%) Eesti elanikud hindasid saadaolevat teavet Euroopa Liidu kohta piisavaks. Rohkem ELi puudutavat infot soovis saada 36% kõigist vastanutest. Küsitluse andmeil püsib Eesti 15 74aastaste kodanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu stabiilsena. Aprillis oli see 67%. 14,9 mld krooni mulluse 10,7 mld krooni asemel. Kõige kiiremini kasvas eluasemelaenu portfell, mille aastaseks kasvuks kujunes 62%. Hoiuseportfelli maht oli kvartali lõpus 4,4 mld krooni, kus kasv võrreldes eelmise aastaga oli 9%. Hoiustest näitasid kõige kiiremat kasvu eraisikute hoiused, mille mahud kasvasid aastaga 25%. Nordea Eesti esimese kvartali majandustulemusi iseloomustab kasvutrend erinevatel finantsteenuste turgudel, kommenteeris Nordea Eesti juhatuse esimees Vahur Kraft. Tema kinnitusel kasvatas tulusid eelkõige laenu- ja liisingutoodete müügi kasv. Laenutoodete turg Eestis on endiselt kasvamas, lisas ta. Kraft märkis, et I kvartalis alustas pank Eestis 38 Nordea Luksemburgi investeerimisfondi, privaatpanganduse ning varahalduse teenuste pakkumist. Kvartali lõpus tõsteti ka hoiuseintresse. Varem on oma tulemused teatanud Hansapank ja SEB Eesti Ühispank, kes teenisid esimeses kvartalis 1 miljard krooni ja 300 miljonit krooni puhaskasumit. sõnumid Kõnelused Chaplini keskuse üle luhtusid Eile hommikul alanud läbirääkimised Pärnu linnapea Mart Viisitamme juures kultuuriminister Raivo Palmaru, kantsleri Siim Suklese, Pärnu linnavalitsuse liikmete ja Uue Kunsti Muuseumi nõukogu liikme Mark Soosaare vahel luhtusid, kuna Soosaar otsustas ühise läbirääkimistelaua tagant lahkuda. Kohtumise eesmärk oli leida võimalusi uue kunsti muuseumi püsimajäämiseks. Keskkonnaminister Villu Reiljan suurendas loodushoiutoetusi Villu Reiljan Keskkonnaminister Villu Reiljan suurendas eelmisel nädalal loodushoiutoetusi, mullu maksti loodushoiutoetusteks 19 miljonit krooni. Keskkonnaministeeriumi teatel muudab 27. aprillil välja antud määrus varasemat määrust Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad nii, et alates aastast on hooldatava ja taastatava poollooduslike koosluste hektari maksumus varasemast kõrgem. Loodushoiutoetuste määrad olid püsinud muutumatuna neli aastat. Poollooduslike hoiualade ilme ja liigikoosseisu püsimiseks on vaja niita, loomi karjatada, puu- ja põõsarinnet kujundada, harvendada või raadata. Vastavalt määrusele tõusis näiteks tasu puisniidu hooldamise eest 2000 kroonilt 2380 kroonile hektarilt. Tasu kuni 1,5 meetri kõrguse tiheda võsa puhastamise eest niidult või loopealselt oli kuni 3300 krooni, nüüd on see kuni 4620 krooni. Eelmisel aastal sõlmitud loodushoiutoetuste ja -tööde rahaga hooldati ja taastati poollooduslike kooslusi üle hektari, toetusi maksti 19 miljoni krooni eest. Õppekeskus N.O.R.T. korraldab (koolitusluba nr 2748 HTM) ÕPPEREIS AUSTRIASSE 27. mai 3. juuni 2006 PRÜGIMAJANDUS JA TAASTUV ENERGIA.O.R.T Õppekeskus Info ja registreerimine: Õppekeskus N.O.R.T. Riia 195, Tartu tel [email protected]

8 8 4. mai 2006 börs toimetaja Annika Matson, tel , e-post ÄP INDEKS 52 nädalat mai 1898,53-0,27% perioodi kõrgeim 1991,55 madalaim 1584, a indeks on arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemishinna põhjal 05 Baltika juht Meelis Milder tutvustas eile aktsionäridele firma kolmaastakuplaani. Foto: Indrek Susi B30 INDEKS 52 nädalat mai 210, ,37% perioodi kõrgeim 237,57 madalaim 186,65 Balti 30 indeksisse kuulub 30 Eesti, Läti ja Leedu enimkaubeldud aktsiat 05 Baltikal kavas kaupluste arvu kolme aastaga kahekordistada Järgmise kolme aastaga on Baltikal kavas avada ligi sada uut kauplust. Lauri Matsulevitš [email protected] Poodide avamine läheb Baltika juhi Meelis Milderi sõnul firmale maksma kuni 200 miljonit krooni. Kolmaastakuplaan näeb ette kauplust praeguse 93 asemel. Kõige jõulisem ekspansioon on ees Ukrainas, kus Baltikal on ka esimeste seas turule tulija eelis. Kui kuskil uus kaubanduskeskus avatakse, on meil lihtsam sinna sisse saada kui mõnel uuel tulijal, selgitas Milder. Kolme aasta pärast peakski põhituruks saama Ukraina ja Venemaa. Kokku on seal plaanis avada uut kauplust ja nende riikide osakaaluks saab kuni 50% Baltika kauplusteketist. Eeskätt sõltub aga poodide avamine Ukrainas ja Venemaal arendajate tegevusest ning kaubanduskeskuste avamisest. Peale kaupluste arvu kasvu suureneb ka poodide müügipinna maht. Näiteks Montoni poed kasvavad praeguselt ruutmeetrilt kuni 500 ruutmeetrile. Kui praegu on kontserni suurim turg Eesti, siis sel aastal peaks Leedu juba ette jõudma. Ettevõtte juhi sõnul vaatab Lauri Matsulevitš [email protected] Harley-Davidson ja Mattel võivad olla miljardärist investori Warren Buffetti järgmised ülevõtmiskandidaadid. Bloombergi andmetel on Buffett pidevalt uute firmade otsingul. Hiljuti käis ta välja ülevõtmiskandidaatidele esitatavad kriteeriumid, muu hulgas peab firma turuväärtus olema vahemikus 5 20 miljardit dollarit. Nende seas on maailma kõige kasumlikum tsiklifirma Harley-Davidson ning Barbienukkude tootja Mattel. Mõlema firma aktsiad on sel BALTIKAL PLAANIS AVADA UUT KAUPLUST Baltika kaupluste arv hinnanguline Balti riigid Allikas: Baltika Grupp Ukraina ja Venemaa Matemaatika ütleb, et kolme aasta pärast peaks käive olema mitte väiksem kui 1,4 miljardit krooni. Meelis Milder, Baltika juht firma aga kõiki kolme Balti riiki koduturuna. Samas on plaanis laieneda ka uutele turgudele Kesk-ja Ida- Euroopas, kuid seda mitte enne aastat. Praegusele kolmele kaubamärgile tuleb samuti lisa. Sealjuures ei välistanud Milder juba toimivate brändide ostmist. Laienemine kasvatab firma käivet kaks korda. Matemaatika ütleb, et kolme aasta pärast peaks käive olema mitte Buffett võib järgmisena üle võtta Harley-Davidsoni aastal kukkunud ning esimeses kvartalis teatasid mõlemad ka kasvu aeglustumisest. Harley ja Mattel on just sellised firmad, mille poole ta vaataks, ütles Bloombergile Buffetti biograafia kirjutanud Andy Kilpatrick. Buffett rõhub toodete elutsükli pikkusele ning kaubamärkide püsivusele, sõnas Standard & Poor si portfellinõustamise asepresident David Braverman, kes kaks korda aastas avaldab nimekirja firmadest, mis vastavad Buffetti Warren Buffett Poola kokku väiksem kui 1,4 miljardit krooni, märkis Milder. Brutorentaabluse eesmärk on vähemalt 52%, omakapitali tootluse eesmärk on 30%. Eilsel aktsionäride üldkoosolekul rõhutas firma juht, et Baltika on spetsialiseeritud moe jaemüüja. Selle kontseptsiooniga hääletati vastavusse ka ettevõtte põhikiri nüüd on firma põhitegevusalaks kaubandustegevus. Kuigi osa asju toodetakse Eestis, tuleb enamik mudeleid Hiinast, Venemaalt, Türgist ja Leedust. Eile otsustati ka kasumi jaotamine iga aktsia kohta saab aasta eest 2 krooni dividende. Edaspidi on firma poliitika maksta dividendideks 25% kasumist. Baltika lubab tulu kinnisvara pealt Iga ettevõtja unistus on pääseda kinnisvaraarendusse ja me oleme teel sinna, vastas Baltika juht Meelis Milder muiates aktsionäride koosolekul küsimusele Baltika kinnistu kohta. Veerenni tänaval Lutheri kvartali kõrval on Baltikal kokku m 2 maad ning firma on alustanud Tallinna linnavalitsusega detailplaneeringu osas läbirääkimisi. On palgatud detailplaneeringu koostaja. Milderi sõnul kogu kinnistut maha ei müüda. Kuigi tootmine kolitakse Lasnamäele, tahab ettevõte jätta kontorid vanasse kohta. Lisaks on arukas sellise väärtusega maatükki bilansis hoida. Seetõttu on plaanis pool endale jätta ning ülejäänu äri- ja elamispindadega täita. Ettevõte pole avaldanud, kui palju raha projektist teenida loodetakse. Aga palju, lausus Milder paljulubavalt. Kui raha laekub, jagatakse seda ka aktsionäri dega. Dividendipoliitika on selline, et maksame välja 25% kasumist, sõnas Milder. Kui kinnistud müüme, võime maksta ka erakorralisi dividendide. seatud standarditele. Nõudeid ülevõtmiskandidaatidele uuendab Buffett igal aastal. Firma maksude-eelne kasum peab olema vähemalt 74 miljonit dollarit, peavad olema hea omakapitali tootlus ja väike võlakoormus. Turukapitalisatsioon peab olema vahemikus 5 20 miljardit dollarit, enne aastat otsis investor 5 10 miljardi dollarilisi ettevõtteid. Viimane Buffetti ost oli sporditarvete tootja Russell. Samas ei ole ta piirdunud ainult aktsiaturuga. Nii on ta panustanud dollari langusele ning ostnud hõbedat. 40 aastaga on Buffett loonud endast mulje kui investorist, kes ostab allahinnatud firmasid. On üritatud aimata, mida ta ostma hakkab, kuid enamasti edutult. Ma olen 20 aastat kuulnud, kuidas kõik arvavad, kuid pole kuulnud, et keegi oleks õigesti arvanud, ütles Kilpatrick. Sel nädalavahetusel kõneleb Buffett Berkshire i aktsionäride üldkoosolekul üritust on guru ise nimetanud kapitalistide Woodstockiks. BMW ületas rekordkasumiga ootusi Saksa autotootja BMW ületas rekordkasumiga analüütikute ootusi. Seda tänu 3. seeria heale müügile ja osaluse müügile Rolls-Royce Groupis. BMW esimese kvartali kasum kasvas 81%, 948 mln euroni (14,8 mld kr), vahendas Bloomberg. Analüütikud ootasid kasumiks 901 mln eurot. Ettevõtte juht Helmut Panke ütles, et kasum aktsia kohta kasvas 0,78 eurolt 1,44 euroni. Ettevõtte käive kasvas 12%, 11,6 mld euroni. BMW aktsia hind reageeris eile Frankfurdi börsil uudisele 1,7protsendise langusega, N 4. mai R 5. mai sõnumid investori kalender makstes 42,67 eurot. Aasta algusest on aktsia hind tõusnud 17% võrreldes Saksa juhtivaktsiate indeksi DAX30 12protsendise tõusuga. BMW autodivisjoni maksueelne kasum kasvas 7,2 protsenti, 761 mln euroni. Finantseerimisüksuse kasum kasvas 15 protsenti, 173 mln euroni. Mootorrattadivisjoni kasum vähenes 6,5 protsenti, 29 mln euroni süüdi külm ilm. Saksa firma sai 375 mln euro suuruse kasumi osaluse müügist Rolls-Royce is. BMW osalus on vähenenud lennukimootoritootjas 9,02 protsendilt 2,77 protsendile. Romet Kreek Deutsche Banki kasum ületas ootusi Deutsche Banki esimese kvartali kasum kasvas 55 protsenti ehk enam, kui analüütikud ootasid. Pank teenis esimeses kvartalis 1,7 mld eurot (26,6 mld krooni) kasumit, vahendas Bloomberg. Panga kasum aktsia kohta kasvas 2,09 eurolt 3,30 eurole. Kasumi kasv tuli kauplemisest aktsiate ja võlakirjadega. Nordea kasum kasvas 34 protsenti Nordea kontserni esimese kvartali kasum kasvas 34 protsenti, 665 mln euroni (10,4 mld kroonini), vahendas Hugin. Panga kasum aktsia kohta kasvas 0,18 eurolt 0,26-le. Panga omakapitali tootlus kasvas 15,8 protsendilt 20 protsendile. Panga kasvu vedas tugev ettevõtete ja eraisikutest klientide laenunõudlus, aastane kasv oli 12 protsenti. Panga bilansimaht kasvas aastaga 11,7 protsenti, 321,3 mld euroni (5,03 triljoni kroonini). Tallinki tütarfirma sõlmis hotelli rendilepingu Tallink Grupi tütarfirma OÜ TLG Hotell allkirjastas rendilepingu Infortari tütarfirmaga, teatas firma börsile. ASi Tallink Grupp tütarfirma OÜ TLG Hotell allkirjastas rendilepingu OÜga Sunbeam, ASi Infortar tütarfirmaga, juhtimaks uut Tallink Spa Hotelli. 290 toaga hotell ehitatakse Tallinna sadama lähedale ja see peaks valmima selle aasta lõpus. Rendileping sõlmiti kümneks aastaks võimalusega seda pikendada veel kümme aastat. Eastman Kodak majandustulemused Goodyear majandustulemused Tyco Int. majandustulemused Raisio majandustulemused Wärtsilä majandustulemused SAS majandustulemused Royal Dutsch Shell majandustulemused Unilever majandustulemused Berkshire Hathaway majandustulemused Pixar majandustulemused Warner Music majandustulemused Washington Post majandustulemused Finnair majandustulemused

9 investeerimine Eestisse toimetaja Peeter Teder, tel , e-post 4. mai aktiivseim aktsia Tallink... 86,34 mln krooni indeksid OMX Tallinn ,08...0,10% ÄP tööstusindeks , ,11% Pensioniindeks ,41...0,22% EPI , ,05% EPI ,73...0,10% EPI ,31...0,30% Investeerimisfondid EESTI TELEKOM krooni ,05-0,12% MERKO EHITUS fond kuupäev ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a.) % fondi maht haldav ettevõte kr aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat krooni kuupäev ost müük NAV tootlus (p.a.) % fondi maht haldav ettevõte ,47 0,64% II PENSIONISAMBA FONDID ERGO Tuleviku Pensionifond , , , , , , AS ERGO Varahaldus ERGO Rahulik Pensionifond , , , , ,61...3, AS ERGO Varahaldus Hansa Pensionifond K , , , , ,75...2, AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond K , , , ,31...7,47...8, AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond K , , , , , , AS Hansa Investeerimisfondid Pf LHV Maailma aktsiad , , , , , , LHV-Seesam Varahaldus Pf LHV Dünaamilised Võlakirjad , , , ,33...3,36...4, LHV-Seesam Varahaldus Pf LHV Uued Turud , , , , , , LHV-Seesam Varahaldus Pf LHV Tasakaalustatud Strateegia , , , , ,74...6, LHV-Seesam Varahaldus Pf LHV Kvaliteetsed Võlakirjad , , , ,18...3,09...2, LHV-Seesam Varahaldus Sampo Pension , , , ,70...8,72...6, Sampo Baltic Asset Management Sampo Pension , , , , , , Sampo Baltic Asset Management Sampo Pension Intress , , , ,18...1,01...2, Sampo Baltic Asset Management SEB Ühispanga Konservatiivne Pf , , , , ,86...2, SEB Ühispanga Fondid SEB Ühispanga Progressiivne Pf , , , , , , SEB Ühispanga Fondid III PENSIONISAMBA FONDID Hansa Pensionifond V , , , , , , , , AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond V , , , , , ,64...0, , AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond V , , , , , ,77...0, , AS Hansa Investeerimisfondid LHV Täiendav Pensionifond , , , , , , , , LHV-Seesam Varahaldus Sampo Pensionifond , , , , , , , , Sampo Baltic Asset Management SEB Ühispanga Tasakaalukas Pensionifond , , , , , , , , SEB Ühispanga Fondid SEB Ühispanga Aktiivne Pensionifond , , , , , ,51...0, , SEB Ühispanga Fondid AVATUD INVESTEERIMISFONDID Evli Global Multi Manager 75* , , ,95.. 8, , , , , Evli FMC (Suprema) Evli Global Multi Manager 40* , , ,35.. 5, , , , Evli FMC (Suprema) Evli Baltic* , , ,59 16, , , Evli FMC (Suprema) Evli Greater Russia* , , ,59... N.A... 27, , Evli FMC (Suprema) Evli Nordic TMT* , , ,78 13, , , , , Evli FMC (Suprema) Evli IT* , , ,80 17, , , , , Evli FMC (Suprema) Evli European Smaller Companies* , , ,41 10, , , , , Evli FMC (Suprema) Evli Global* , , ,43 10, , , , , Evli FMC (Suprema) Evli Select* , , ,11 12, , , , , Evli FMC (Suprema) Evli Euro Mix* , , ,52.. 4, , , , , Evli FMC (Suprema) Hansa Balti Kasvufond , , ,09.. 8, , , , , AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond , , ,58 18, , , AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Venemaa Aktsiafond , , ,91 27, ,06 140, , , AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Fondifond , , ,48... N.A... 0, AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Fondifond , , ,46... N.A... 3, AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Fondifond , , ,30... N.A... 6, AS Hansa Investeerimisfondid Mandatum Russia G*** ,15 29, ,34 120, Sampo Rahastoyhtiö Oy Nordea Euroland* , , ,87.. 9, , , , , Nordea Rahastoyhtiö Nordea Optima.fi* , , , Nordea Rahastoyhtiö Nordea Euro Obligaatio* , , ,28.. 2, , , , , Nordea Rahastoyhtiö Sampo Balti G*** ,59 12, , , , , Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Compass 25 G*** ,07.. 3, , , , , Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Compass 50 G*** ,74.. 5, , , , Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Compass 75 G*** ,38.. 8, , , , Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Compass Equity G*** ,99 10, , , , , Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Compass Liquidity G*** ,96.. 1, , , , , Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo 2010 G*** ,40.. 5, , , , , Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo 2020 G*** ,61 10, , , , , Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo 2030 G*** ,12 11, , , , , Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo 2040 G*** ,35... N.A... 10, , Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Uus Euroopa Fond , , ,48 12, , , , , Sampo Baltic Asset Management Sampo Globaalne Kasvufond** , , ,38... N.A... 23, Sampo Baltic Asset Management SEB Kasvufond , , ,51 18, , , , , SEB Ühispanga Fondid SEB Ühispanga Fondifond , , ,70... N.A... 9, SEB Ühispanga Fondid SEB Geneerilise Farmaatsia Fond , , ,45... N.A... 17, SEB Ühispanga Fondid Trigon Kesk- ja Ida-Euroopa Fond , , ,21 13, , , , Trigon Funds Trigon Teise Laine Fond , , ,45... N.A... 17, , Trigon Funds Trigon Uus Euroopa Väikeettevõtete Fond , , ,30... N.A... 13, Trigon Funds Trigon Uus Euroopa Top 10 Fond , , ,21... N.A Trigon Funds VÕLAKIRJAFONDID Evli European High Yield* , , ,57.. 3, , , , , Evli FMC (Suprema) Evli European Investment Grade* , , ,74.. 2, , , , Evli FMC (Suprema) Evli Ruble Debt* , , ,25... N.A... 1, Evli FMC (Suprema) Hansa Ida-Euroopa Võlakirjafond* , , ,55... N.A... -3, AS Hansa Investeerimisfondid SEB Ühispanga Võlakirjafond , , ,77.. 1, , , , , SEB Ühispanga Fondid RAHATURUFONDID kr 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Evli Target Return* , , , , , , Evli FMC (Suprema) Hansa Intressifond , , ,82.. 0, , , , AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Rahaturufond , , ,00.. 2, , , , AS Hansa Investeerimisfondid Sampo Likviidsusfond , , ,13.. 0, , , , Sampo Baltic Asset Management SEB Ühispanga Likviidsusfond , , ,00.. 2, , , , SEB Ühispanga Fondid * noteeringud ja fondide mahud eurodes; ** noteeringud ja fondide mahud USDdes; *** NAV tuhande osaku kohta eurodes; **** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult riskiaste investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve; N.A - fondil pole riskiastme arvutamiseks piisavalt ajalugu Fondivalitsejad ERGO Varahalduse AS Lauteri 5, Tallinn, tel , faks AS Hansa Investeerimisfondid Liivalaia 8, Tallinn , tel , faks , e-post: [email protected] LHV-Seesam Varahaldus AS Tartu mnt 2, Tallinn , tel , faks , e-post: [email protected], koduleht: Nordea Rahastoyhtiö Hobujaama 4, Tallinn , tel Sampo Baltic Asset Management Narva mnt 11, Tallinn, tel , faks , e-post [email protected], koduleht: Trigon Funds Pärnu mnt 15, Tallinn , tel faks , e-post:[email protected], koduleht: SEB Ühispanga Fondid Tornimäe 2, Tallinn , tel , faks , e-post [email protected], koduleht: Suprema Varahaldus (Evli Fund Management Co) Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel , faks , e-post [email protected], koduleht: Maaklerifirmad Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn tel , faks Hansapank Liivalaia 8, Tallinn tel , faks LHV Tartu mnt 2, Tallinn tel , faks Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn tel SEB Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn tel , faks SBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn tel , faks Suprema Tartu mnt 2, Tallinn tel , faks Tallink pööras nina üles Tallinna börs käive 97,27 mln kr sulgemishind, kr muutus eelm, % ost müük tehinguid Raivo Sormunen analüütik Tallinki aktsia tõusis eile üle 81 miljoni kroonise käibe najal 1,4%, sulgudes 4,49 eurol (70,25 kroonil). Tegemist on kõrgeima sulgemistasemega pärast 12. aprilli. Lõviosa päevakäibest tuli veidi pärast kella ühtteist, mil kahe plokktehingu käigus vahetas omanikku täpselt miljon aktsiat. Kokku kaubeldi päeva jooksul 1,17 miljoni aktsiaga. Miljon aktsia suurusi või veelgi suuremad päevakäibeid on Tallink näinud oma viiekuulise börsiajaloo jooksul juba kuuel korral. Viimati alles möödunud teisipäeval, mil omanikku vahetas koguni 2,79 miljonit väärtpaberit ehk 2% laevanduskontserni aktsiakapitalist. ale teadaolevalt olid toona ostjateks peamiselt SEB kliendid ja müüjateks Mellon Banki kliendid. Suured käibed võivad aluseks olla väärtpaberi suunamuutusele. Üldiselt loetakse suure käibe najal aktsia tõusmist positiivseks märgiks. Vähemalt lühiajalises plaanis. Möödunud nädala neljapäeval alustas laevafirma Tallinna ja Helsingi vahel tiiburite hooaega ja alates järgmisest nädalast hakkab regulaarreise tegema samal liinil uus reisilaev Galaxy. Uus hooaeg algas laevareisijatele tavapärasest mõnevõrra kallimana, kuna Tallink on hakanud rakendama nii reisijatele kui ka sõidukitele kütuselisa maksu, mis mujal maailmas juba üsna tavaline. Investori seisukohalt on tähtis eelkõige see, kuidas läheb Tallinkil laevafirma Silja Line ostmisega. Turun Sanomate andmeil on laevafirma omaniku Sea Containers suurte majandusraskuste tõttu müügiprotsess veninud, kuid peaks toimuma siiski käimasolevas kvartalis, vahendas Postimees. Turul oletatakse, et ühe ostuhuvilisena on sõelale jäänud Tallink. Müüja nõrk positsioon annab ostjale tõenäoliselt suuremad eelised hinnaläbirääkimisel. Ülejäänud aktsiatega oli börsil kauplemine eile passiivne ja kindla suunata. Täna-homme peaks kauplemist aitama tõsta Harju Elekter, mis on lubanud sel nädalal teatavaks teha oma esimese kvartali majandustulemused. Kvartaliraportite avaldamisega on ettevõtetel aega kuni mai lõpuni. TALLINKI KAUPLEMISMAHT ÜLETAS EILE TAAS MILJONI AKTSIA PIIRI aktsia hind kroonides ja kauplemismaht mln aktsiates 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0, Allikas: 1,24 maht ,25 hind käive, kr P/E suhe div. akt. kohta PÕHINIMEKIRI Baltika...227, , , ,9...2,00* Eesti Telekom...127,05..-0, , , ,8...9,00* Harju Elekter...61, , , ,6...1,60 Merko Ehitus...271,47...0, , , ,8...5,00* Norma...92, , , ,5...5,00* Starman...55,08...1, , , ,5...0,35* Tallink...70,25...1, , , ,0...- Tln Kaubamaja...309,18..-2, , , ,9...- Tallinna Vesi...220,62..-1, , , ,5...7,85* I-NIMEKIRI Kalev...21,91..-1, , , Klementi...36, , , Rakvere LK...45, , , ,4...- Saku Õlletehas...151,93...1, , , ,2...10,00 Tln Farmaatsiatehas.45, , , Viisnurk...38, , , ,5...- VÕLAKIRJADE NIMEKIRI BIG Pank ,00...0, Fenniger ,00...0, Eesti Post ,00...0, Sampo Pank ,00...0, Sportland ,00...0, Ilmarise KVP ,00...0, SBM Pank ,00...0, Tallinna Sadam ,00...0, VABATURG EVP...0, , , * ettepanek dividendide maksmiseks P/E suhe arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal dividendid aktsia kohta viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides)

10 10 4. mai 2006 investeerimine välismaale toimetaja Peeter Teder, tel , e-post indeksid Dow Jones , ,33 Nasdaq , ,22 Helsingi , ,27 Stockholm , ,70 London , ,87 Frankfurt , ,02 Pariis , ,83 Tokyo , ,35 indeksid sulgemise seisuga, allikas Bloomberg USA börsid aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Advanced Micro Device... 32, , , , ,5 AIG... 65, , , , ,5 Alcoa... 34, , , , ,6 Altria Group... 72, , , , ,9 Amazon.com... 34, , , , Amgen... 65, , , , ,5 Apple Computer... 71, , , , ,7 Bristol Myers Squibb... 24, , , , ,7 Caterpillar... 77, , , , ,5 Chevron Corporation... 62, , , , ,9 Cisco Systems... 21, , , , ,6 Citigroup... 49, , , , ,6 Coca-Cola... 42, , , , ,2 DaimlerChrysler... 54, , , , Dell... 25, , , , ,2 Du Pont... 44, , , , ,6 Eastman Kodak... 27, , , , ,7 ebay... 34, , , , ,6 Exxon Mobil... 64, , , , ,6 FedEx , , , , ,7 Flextronics... 11, ,21...8, , ,7 Ford Motor... 6, ,00...6, , General Electric... 34, , , , ,0 General Motors... 23, , , , Google , , , , ,0 Hewlett-Packard... 32, , , , ,8 Home Depot... 40, , , , ,7 IBM... 82, , , , ,8 Intel... 19, , , , ,1 International Paper... 36, , , , ,9 JP Morgan Chase... 45, , , , ,1 JDS Uniphase... 3, ,15...1, , Johnson & Johnson... 58, , , , ,7 Juniper Networks... 18, , , , ,0 Lucent Technologies... 2, ,00...2, , ,5 McDonalds... 34, , , , ,2 Merck... 34, , , , ,7 Merrill Lynch... 75, , , , ,4 Microsoft... 24, , , , ,8 3M... 84, , , , ,1 Morgan Stanley... 64, , , , ,0 Motorola... 21, , , , ,2 Novartis... 57, , , , Oracle... 14, , , , ,5 PepsiCo... 57, , , , ,3 Pfizer... 25, , , , ,1 Procter & Gamble... 58, , , , Prudential... 78, , , , ,3 Starbucks... 37, , , , ,8 Sun Microsystems... 4, ,81...3, , Texas Instruments... 34, , , , ,9 Time Warner... 17, , , , ,1 Wal-Mart Stores... 46, , , , ,4 Walt Disney... 27, , , , ,1 Wells Fargo... 67, , , , ,9 Verizon Communications... 32, , , , ,9 Yahoo... 31, , , , ,9 sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg Maailma väärtpaberiturud indeks viimane muutus 52. nädala eelmisest, % kõrgeim madalaim Ameerika Standard & Poors , , , ,18 Euroopa Oslo...479, , , ,07 Kopenhaagen...399, , , ,46 Madrid , , , ,24 Milano , , , ,00 Amsterdam...464, , , ,80 Kesk- ja Ida-Euroopa Varssavi WIG , , , ,48 Praha PX , , , ,30 Moskva RTS-Interfax , , , ,20 Riia...618, , , ,51 Vilnius...375, , Balti indeks BALTIX...561, , , ,22 Aasia Hongkong Hang Seng , , , ,77 indeksid sulgemise seisuga, allikas Bloomberg Helsingi börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Comptel... 1, ,70...1, , ,2 Elisa Comm , , , , ,7 Elcoteq SE... 17, , , , ,2 Elektrobit Group... 2, ,04...1, , ,0 Finnair... 11, ,53...6, , ,2 Fortum... 20, , , , ,9 F-Secure... 2, ,15...1, , ,3 Kemira... 14, , , , ,4 Metso... 33, , , , ,5 Neste Oil... 28, , , , ,8 Nordea... 10, ,43...7, , Nokia... 17, , , , ,3 Outokumpu... 19, ,86...9, , Perlos... 8, ,37...5, , ,9 Pohjola Yhtyma... 14, ,07...9, , ,4 PKC Group... 13, ,00...9, , ,4 Sampo... 16, , , , ,0 Stockmann... 33, , , , ,8 Stonesoft... 0, ,00...0, , Stora Enso... 12, , , , Tietoenator... 24, , , , ,1 UPM Kymmene... 18, , , , ,8 sulgemishinnad, EUR, allikas Bloomberg Stockholmi börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e ABB , , , , Autoliv , , , , Assa Abloy , , , , ,9 AstraZeneca , , , , Electrolux , , , , ,8 Ericsson... 25, , , , ,9 FöreningsSparbanken , , , , ,4 Hennes & Mauritz , , , , ,0 Holmen , , , , ,2 Investor , , , , ,1 Sandvik , , , , ,8 Skandia... 48, , , , Skanska , , , , ,4 SKF , , , , ,1 SEB , , , , ,7 Securitas , , , , ,3 Svenska Handelsbanken , , , , ,6 Tele , , , , ,7 TeliaSonera... 45, , , , ,9 sulgemishinnad, SEK, allikas Bloomberg Moskva kauplemissüsteem aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Jukos... 1, ,00...0, , Lukoil... 94, , , , ,9 Rostelekom... 3, ,06...1, , ,9 Surgutneftegaz... 1, ,50...0, , ,1 UES... 0, ,51...0, , ,1 sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg TELE2 Rootsi krooni ,00 9,0% Londoni börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Barclays , , , , ,5 BHP Billiton , , , , ,1 British Airways , , , , ,4 BP , , , , ,1 BT , , , , ,5 HSBC Holdings , , , , ,9 Lloyds TSB , , , , ,9 Marks & Spencer , , , , ,8 Reuters , , , , ,1 Rio Tinto , , , , ,9 Royal Bank of Scotland , , , , ,7 Royal Dutch Shell , , , , Unilever , , , , ,6 Vodafone , , , , sulgemishinnad, GBp, allikas Bloomberg Frankfurdi börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Adidas-Salomon , , , , ,8 Allianz , , , , ,7 BASF... 67, , , , ,8 Bayer... 35, , , , BMW... 42, , , , ,7 Commerzbank... 31, , , , ,5 DaimlerChrysler... 42, , , , ,1 Deutsche Bank... 96, , , , ,8 Deutsche Lufthansa... 14, ,63...9, , Deutsche Post... 21, , , , ,7 Deutsche Telekom... 14, , , , ,0 E.ON... 98, , , , ,8 Infineon... 9, ,62...6, , Metro... 45, , , , ,1 Münich Re , , , , ,4 Siemens... 73, , , , ,1 Volkswagen... 60, , , , ,8 sulgemishinnad, EUR, allikas Bloomberg Tokyo börs aktsia sulgemis-muutus 52 nädala p/e Bridgestone , ,8 Hitachi , ,3 Honda Motor , ,6 Matsushita , ,7 Mitsubishi Motors , NEC , ,9 Nissan Motor , ,5 Nomura Holdings , ,7 NTT , ,6 NTT DoCoMo , ,8 Sharp , ,7 Sony , TDK , ,8 Toyota Motor , ,5 Toshiba , ,6 sulgemishinnad, jeen, allikas Bloomberg Odaval dollaril halb mõju E uro vastu viimase üheteist kuu madalaima tasemeni langenud dollar mõjutas eile negatiivselt USAsse kaupu eksportivate Euroopa firmade aktsiaid. Aasta algusega võrreldes on dollar euro vastu odavnenud 6,3%. Eile pärastlõunal liikus valuuta Euroopa ühisraha vastu 1,2626 dollaril (12,39 krooni dollar). Väärtust kaotav dollar võib meeldida küll USAsse reisi planeerivale eurotsoonis elavale inimesele, kuid pole vastuvõetav Euroopa firmadele, mis eurodesse ümberpanduna USAst vähem tulu ja selleläbi ka nõrgemat kasumit võivad teenida. Kuna nafta hind on rekordkõrgel ja Euroopas nähakse ees intresside tõusu, on regiooni aktsiate lühiajaline väljavaade negatiivne, loetles Zaragoza strateeg Albert Espelosin teisi aktsiaturu langemise põhjuseid. Umbes veerandi oma tuludest USAst genereeriv toiduainekontsern Unilever kaotas pärastlõunaks oma hinnas 0,9% ja liikus 57,3 eurol. Poole oma tuludest dollarites teeniv Nestle ja Novartis taandusid vastavalt 0,9% ja 1,5%. Maailma suuruselt kolmas muusikakompanii EMI andis hinnas järele 3,1% (liikus 273,25 pennil), kuna firma 4,23 miljardi dollari suurune pakkumine Warner Musicu aktsiate ülesostmiseks lükati tagasi. Vabalangemisse läks eile aga Tele2 AB, mis kõrgete turustuskulude tõttu ei suutnud näidata turule rahuldust pakkuvat esimese kvartali kasuminumbrit. Eestiski jõuliselt tegutseva telekomifirma aktsia taandus koguni 9%, liikudes Stockholmi börsil 83,00 Rootsi kroonil. Raivo Sormunen Vilniuse börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Ekranas... 0, ,00...0, , Grigiškes... 3, ,00...2, , Invalda... 12, , , , Lietuvos Telekomas... 2, ,10...2, , Lithuanian Energy... 2, ,00...1, , ,3 Mažeikiu Nafta,... 8, ,28...7, , ,8 Snaige... 13, , , , ,3 Rokiškio Suris... 65, , , , ,6 Vilniaus Vingis... 5, ,20...3, , ,9 * sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg Riia börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e LASCO... 1, ,95...0, , ,2 Latvijas Gaze... 10, ,00...6, , ,6 SAF Tehnika... 9, ,49...9, , Valmieras Fiberglass... 2, ,43...1, , ,5 Ventspils Nafta... 2, ,82...1, , sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg a Pärnumaa ettevõtete TOPi väljakuulutamise pidulik õhtu toimub 16. mail teatris Endla algusega kell Esinejatena võtavad osa Meelis Atonen, Liina Tõnisson, Garri Raagmaa, Egon Elstein ja Toomas Kivimägi. Kohtumiseni Pärnus a Viljandimaa ettevõtete TOPi väljakuulutamise pidulik õhtu toimub 17. mail Viljandi Kultuurimajas algusega kell Esinejatena võtavad osa Meelis Atonen, Liina Tõnisson, Anzori Barkalaja, Tarvo Moss ja Kalle Küttis Kohtumiseni Viljandis a Tartumaa ettevõtete TOPi väljakuulutamise pidulik õhtu toimub 18. mail TÜ Ajaloomuuseumis algusega kell Esinejatena võtavad osa Meelis Atonen, Peeter Tulviste, Marju Lauristin, Teet Jagomägi ja Esta Tamm. Kohtumiseni Tartus Ürituse hind 1290 krooni (km-ga 1522 krooni). Lisainfo telefonil (Kersti Leppiksaar) ja Korraldaja: Toetajad:

11 rahaturg/börsikaubad toimetaja Peeter Teder, tel , e-post 4. mai EURIBOR ,031 6 kuud 0,617% ,414 Eesti Pank valuuta tähis EEK Araabia ÜE dirham... AED... 3, Aserbaidžaani manat... AZN... 13, Austraalia dollar... AUD... 9, Bulgaaria lev... BGN... 7, Euro... EUR... 15, Hiina jüaan (renminbi).. CNY... 1, Hongkongi dollar... HKD... 1, Horvaatia kuna... HRK... 2, IMF arveldusühik... SDR... 18, India ruupia... INR... 0, Indoneesia ruupia... IDR... 0, Islandi kroon... ISK... 0, Jaapani jeen... JPY... 0, Kanada dollar... CAD... 11, Kasahstani tenge... KZT... 0, Korea won... KRW... 0, Kõrgõzstani somm... KGS... 0, Küprose nael... CYP... 27, Leedu litt... LTL... 4, LAVi rand... ZAR... 2, Läti latt... LVL... 22, Malta liir... MTL... 36, Moldova leu... MDL... 0, Norra kroon... NOK... 2, Poola zlott... PLN... 4, Rootsi kroon... SEK... 1, Rumeenia leu... RON... 4, Singapuri dollar... SGD... 7, Slovakkia kroon... SKK... 0, Sloveenia talaar... SIT... 0, Suurbritannia nael... GBP... 22, Šveitsi frank... CHF... 10, Taani kroon... DKK... 2, Tai baht... THB... 0, Taiwani dollar... TWD... 0, Tšehhi kroon... CZK... 0, Türgi liir... TRY... 9, Ukraina grivna... UAH... 2, Ungari forint... HUF... 0, USA dollar... USD... 12, Usbekistani somm... UZS... 0, Uus-Meremaa dollar... NZD... 7, Valgevene uus rubla... BYR... 0, Venemaa rubla... RUB... 0, Kuld (EEK/oz)... XAU 8372, Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid Nordea Pank EEK, EUR, % päevasaldolt Börsikaubad Kütused Rotterdami sadamates (CIF) USD/t Nafta*... 74,41 Kerge kütteõli ,25 641,25 Masuut Bensiin Diisel ,25 665,25 *Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil (USD/barrel) Väärismetallid USD tr.oz Kuld ,60 Hõbe... 14,4200 Plaatina ,00 Pallaadium ,00 1 tr.oz=31,105 g Londoni fiksingud Värvilised metallid 2. mai seisuga ühik ost müük Alumiinium...USD/t ,0 2785,0 Nikkel...USD/t , ,0 Plii...USD/t ,5 1196,0 Tina...USD/t ,0 9380,0 Tsink...USD/t ,0 3359,0 Vask...USD/t ,5 7391,0 Kohv 2. mai seisuga Arabica (USc)/LB ,40 Robusta (USD/t) ,00 1 LB = 453,59 g LIFFE, CSCE Suhkur klient hõbeklient kuldklient arvelduskonto, eraisikud kuni EEK... 0,15...0,30...0, EEK... 0,25...0,50...1,00 üle EEK... 0,45...0,85...1,70 reservhoius, eraisikud kuni EEK/kuni 3196 EUR... 2,15...2,45...2, EEK/ EUR... 2,25...2,55...2,85 üle EEK/üle EUR... 2,35...2,65...2,95 Allikas: pangad Kommertspankade intressitooted pank keskmiselt kuu jäägilt 1 kuu... 2,667 2 kuud... 2,775 3 kuud... 2,865 6 kuud... 3,031 9 kuud... 3, kuud... 3,317 valge suhkur(usd/t) ,50 toorsuhkur (USc/LB)... 17,93 LIFFE, CSCE Allikas: Bloomberg jooksev hoius % kuu püsijäägilt minimaalne püsijääk 19. mail 2006 Tallinnas hotellis Radisson SAS Ekspordikonverents välisturgude vallutamine Soodushind kuni 12. maini 2480 krooni (km-ga 2926,40 krooni), hiljem tavahind 3100 krooni (km-ga 3658 krooni). Registreerides konverentsile korraga mitu osalejat ühest maksjaettevõttest, kehtib soodustus 10%. Lisainfo telefonil (Kersti Leppiksaar) Põhivaluutade kursid USD EUR SEK ost müük ost müük ost müük ÜLEKANNE Tallinna Äripank...12, , , , , ,6884 Parex Pank...12, , , , , ,6892 SULARAHA Tallinna Äripank...12, , , , , ,6890 Läti, Leedu ja Vene valuuta kursid RUB LTL LVL ost müük ost müük ost müük ÜLEKANNE Tallinna Äripank...0, , , , , ,6019 Parex Pank...0, , , , , ,5500 SULARAHA Tallinna Äripank...0, ,4662 Allikas: pangad, kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Forward-tehingute kursid Eesti pankades USD EUR SEK ost müük ost müük ost müük Nordea Pank spot... 13, , , , , , nädal... 13, , , , , , kuu... 13, , , , , , kuud... 12, , , , , , kuud... 12, , , , , , kuud... 12, , , , , , kuud... 12, , , , , ,6726 Allikas: pangad Kuld muutub järjest kallimaks Kui möödunud aasta alguses võis ühe untsi raskuse (31,105 grammi) kullamündi soetada krooni eest, siis nüüd kipuvad hinnad juba 9000 krooni alla minema. Eile tõusis kullauntsi hind Londoni metallibörsil 676,75 dollarile ehk kõrgeimale tasemele pärast aasta oktoobrit, kirjutas uudisteagentuur Bloomberg. Kulla hind on tõusnud pärast 9. jaanuari, mil Iraan taaselustas aatomuuringud ligi 23 protsendi võrra. ÜRO püüab resolutsioonidega nõuda Iraani tuumaprogrammi peatamist, kuid viimane pole sellega päri, tekitades seega maailmas poliitilisi pingeid. Iraani sõnul on nende tuumaprogramm rahumeelne ning Kontaktandmed tähtajaline hoius % mingisugust pommi nad valmistada ei kavatse. Lääneriikidele sellisest vastusest ei piisa. Samas on Iraan maailma suuruselt neljas naftatootja ning igasugused probleemid temaga võivad läbi naftakraanide kinnikeeramise valusalt kätte maksta. Kui olukord Iraanis hakkab venima või midagi tõsist juhtub, võib kullauntsi hind tõusta teisele poole 800 dollari joont, ütles Macquarie Banki analüütik Michael Widmer. Kullale meeldib tavaliselt poliitilistelt ebastabiilsetel aegadel tõusta ning särav metall on pakkunud sellistel ajaperioodidel väärtpaberitest paremat tootlust. Kulla hind hüppas 11. septembril 2001, mil terroristid New Yorgis pilvelõhkujaid rammisid, 5,3%. Raivo Sormunen 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat min summa Sampo Pank... 0, ,25** , ,30...2, , ,55...2,65...2, /5000(4) Sampo Pank(3)... 0, , ,35...2, , ,60...2,75...2, /5000(4) Krediidipank... 0, , ,45...2, , ,85...3,10...3, /3000(4) SEB Eesti Ühispank... 0, , , ,33...2, , ,55...2,75...2, * Hansapank... 0, , , ,45...2,65...2, Tallinna Äripank... 0, , ,50...2, , ,75...2,85...2, Tallinna Äripank(3)... 0, , ,80...2, , ,15...3,25...3, Nordea Pank... kuni 1,70 (vt arvelduskonto ja reservhoiuse tabel ülal)... 2, ,40...2, , ,80...3, Parex Pank... 2, , ,65...2, , ,90...3,00...3, SBM Pank... 0, , , ,40...2, , ,80...3,10...3, tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Sampo Pank...4,50...4, , , , , ,25...2, , ,50...2, ,75 Krediidipank...4,45...4, , , , ,00 100/200 (4) USD... 2,40...2, , ,65...2, , /200 (4) EUR SEB Eesti Ühispank...4,25...4, , , , , USD... 2,30...2, , ,45...2, , EUR Hansapank , , , , USD , ,35...2, , EUR Tallinna Äripank...4,60...4, , , , , USD... 2,35...2, , ,60...2, , EUR Nordea Pank...4,34...4, , , , , USD... 2,38...2, , ,65...2, , EUR Parex Pank...4,40...4, , , , , USD... 2,55...2, , ,80...2, , EUR SBM Pank...3,85...3, , , , , USD... 2,35...2, , ,55...2, , EUR kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks EEKi ** juriidiline isik (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris SEB Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn tel Hansapank Liivalaia 8, Tallinn tel , faks Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn tel , faks Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn tel , faks Nordea Pank Hobujaama 4, Tallinn tel , faks e-post: [email protected], Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn tel (24h) , e-post: [email protected], SBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn tel , faks Parex Pank Rootsikrantsi 2, Tallinn tel , faks , e-post: [email protected] Kumba siis ikkagi juhtida kas avaliku või erasektori ettevõtet? Kui erasektor on muutunud rutiinseks ja tekib unistus uutest väljakutsetest, on just paras aeg vaadata avaliku sektori poole. Siin tegutsedes saate aidata meid endeid: Eesti ühiskonda, oma lapsi ja teisi armsaid inimesi, ütleb Ruth Alas. Ruth Sepper juhtis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Sisekliinikut. Ruth Oltjer juhib desinfektante tootvat ASi Chemi-Pharm. Raamatust leiate nende kahe ettevõtte juhtimise võrdluse. RUTH Alas Oltjer Sepper JUHTIDA avalikku või erasektorit? Hind a Raamatuklubi liikmetele 249 krooni. Tavahind 345 krooni. Tellimine: [email protected], tel Kaanefoto: Ruth Huimerind

12 tehnoloogia mai 2006 toimetaja Enn Heinsoo tel , Laia ekraaniga sülearvuti annab vähe eeliseid Laia ekraaniga sülearvuti on pigem moeasi ja ärikasutaja vaatenurgast ei oma märkimisväärseid eeliseid tavalise ekraaniga masina ees. Esimene eelis, mis pähe võib tulla, on suurem tööpind, kuid põhimõtteliselt on sarnase pindalaga ka tavalised ekraanid ning erinev vaid külgede pikkuste suhe. Seega on erinev vaid see, kas aknasse mahub korraga rohkem andmeid vertikaalselt või horisontaalselt. Kas laiekraan näiteks tekstitöötluse või tabelarvutuse juures mingit eelist annab, on seega kaheldav. Desknote i müügijuhi Janno Tui sõnul on tegemist pigem trendiga. Laiekraan on lihtsalt moes, kindlasti mängib suure populaarsuse juures rolli see, et tegemist on uue nähtusega. Millest nii suur huvi siiski tingitud on, ei oska öelda ja kuigi turu nõudmisel enamik meie uusi mudeleid on laiekraaniga, pean ütlema, et mingit otsest praktilist väärtust ma ei näe, rääkis Tui. Samuti tõi Janno Tui välja tõsiasja, et laiekraani soovivad just kodukasutajad, sest kinoformaadis filmid täidavad laia ekraani paremini. Meie müügist on 40 60% laiekraanidega masinad, kuigi tavalised arvutid on soodsamad, lisas Tui. Lenovo Eesti müügi- ja tootejuhi Toomas Mihkelsoni sõnul laiekraani jaoks praktilist vajadust ärikasutajal ei ole. Nõudlus on huvitavalt suur, on ka kuulda olnud, et peagi tulevat Windows Vistat on võib-olla parem kasutada laia ekraaniga masinal, rääkis ta võimalikest laiekraanide populaarsuse põhjustest ja arengutest. GNT tootejuhi Maret Erima sõnul on viimased kodukasutajale mõeldud sülearvuti pakkumised protsendi ulatuses laiekraaniga. Äriklassi masinaid müüme aga endiselt enamjaolt tavalise ekraaniga, lisas Erima. Enn Heinsoo Estneti on edukas rahvusvaheline firma kiiresti kasvaval internetiäri maastikul. Otsime oma meeskonda positiivset ja kohusetundlikku inimest, kes on huvitatud väljakutsetest IT-alasel tööl, meie Tallinna kontoris. Nõudmised kandidaadile IT-spetsialisti kohal: Töökogemus operatsioonisüsteemidega (Windows 2000, Windows XP) Microsoft Office i aplikatsioonide tundmine Kasuks tuleb töökogemus Linuxi süsteemis Hea suhtlemisoskus Meeskonnatöö valmidus Hea analüüsivõime ja lahenduste leidmise aldis Hea inglise keele oskus nii kõnes kui ka kirjas Konkursil osalemiseks palume saata Teie CV ja sooviavaldus koos kontaktinfoga hiljemalt 10. maiks e-posti aadressil [email protected] Tööpakkumisega seotud küsimused on samuti oodatud ülal mainitud e-posti aadressil. Ühe lennukitiiva sarnase Lenovo 3000 N100 sees võib olla palju erinevaid seadistusi, ent hind jääb kodumaistest arvutitest märksa kõrgemaks. Fotod: Julia-Maria Linna Uusim Lenovo eelkäijast võimsam ja kallim Lenovo N100-seeria laia ekraaniga sülearvuti Eestis toodetud masinatest märksa kõrgema hinna eest lubatakse kvaliteeti ja kasutajatuge. Enn Heinsoo [email protected] Testimiseks õnnestus kätte saada N100-seeria lipulaevaks olev mudel, mis maksab ligi krooni ja on kõikvõimalike lisadega ning parimate näitajatega oma sarjast. Põnevusega teda karbist välja võttes ootasin, kas ta näeb erilisem välja kui C100-seeria masin, ja arvutit lõpuks käes hoides ei pidanud ma pettuma. Mõtlesin kohe võrdlevalt ThinkPadide perekonna peale. Kui keskmine arvuti ThinkPadi perest näeb välja kui lennuki must kast, siis Lenovo N100 meenutab voolujoonelist lennukitiiba. Alguses kummalisena näiv välimus jättis pärast mõningast harjumist kokkuvõttes väga hea mulje. Peale silmailu pakub N100 ka ThinkPadi perekonna klaviatuuri ning erinevaid kiirtaastamisvõimalusi, mis menüüsid uurides tundusid tavakasutajale piisavalt lihtsad N100 SEERIA HIND JA OLEMUS ON SUUNATUD KVALITEEDI TAOTLEJALE Lenovo 3000 N100 seeria sülearvuti võrdlus konkurentidega Lenovo 3000 N100 Hind: kr Protsessor: Intel Core Duo 1,66 GHz Mälu: 512 MB Kõvaketas: 80 GB Ekraan: 15,4 WXGA (1680x1050) CD-seade: Duallayer DVD+-RW Tarkvara: MS Windows XP Pro Videokaart: Nvidia GeForce Go 7300 WiFi: sisemine WiFi kaart Lisad: sisseehitatud veebikaamera, sõrmejäljelugeja Allikas: Lenovo Eesti, Desknote B 900 (multimeediaarvuti) kr Intel Pentium GHz 512 MB 80 GB 17 WXGA (1440x900) Duallayer DVD+-RW MS Windows XP Pro 128MB ATI Mobility 9700 sisemine WiFi kaart Phillips Mini PCI TV tüüner, subwoofer ning funktsionaalsed. Ka hiirenupud ei klõpsu nii häirivalt nagu C100-seeria sülearvuti puhul. Lenovo on N100 eristanud välimuse poolest, kuid tehnilised näitajad ei jätnud lõppkokkuvõttes sama head muljet. Kui ma tema proovimist alustasin, ei teadnud ma, et tegemist on parima selle seeria sülearvutiga ja ma olin pettunud, kui sain teada, et selliste näitajatega masin nii palju maksab. Ma ei kujuta ette, et ärikasutaja vajab kahegigahertsist tipp-protsessorit või gigabaiti operatiivmälu ning ka sada gigabaiti kõvakettaruumi tundub liiast. Tundub, et konkreetse mudeli puhul on tegemist pigem kodukasutajale mõeldud multimeediaarvutiga. Kõik kontoritööks vajalikud programmid töötasid arvutis kiiresti, palju erinevat tarkvara korraga jooksutada ei olnud probleem, samuti Windowsi üleslaadimine toimus kiiresti. Iseenesest on tegemist hea arvutiga, millega saab nii tööd teha, filme vaadata kui ka mänge mängida. Siiski, tunduvalt odavama hinnaga saab kodumaal Dell Latitude D610 (äriklass) kr Intel Pentium M 1,73 GHz 512 MB 60 GB 14.1 SXGA+ ekraan DVD/CDRW ühendseade MS Windows XP Pro ATI X MB sisemine WiFi kaart ID-kaardi lugeja, Bluetooth kaart, infrapunaliides Eesmärgiks ei ole müüa madala hinnaga, pigem rõhutakse kvaliteedile ja kasutajatoele. Toomas Mihkelson, Lenovo Eesti müügi- ja tootejuht kokkupandud sülearvuti, millel on paremad multimeediaomadused. Kokkuvõtvalt on käesoleva N100 näitajad sellised, et ei saagi aru, kellele ta täpselt mõeldud on. Lenovo Eesti müügi- ja tootejuhi Toomas Mihkelsoni sõnul on N100 sihtgrupp sama, mis C100 oma, ehk keskmised ja väikesed ettevõtted, kes tahavad äriklassi sülearvutit mõistliku hinnaga. Odavaim N100 mudel maksab ligi krooni, nii et eesmärgiks ei ole müüa madala hinnaga, pigem rõhutakse kvaliteedile ja kasutajatoele, lisas Mihkelson. Põhirivaali Delli Eestis edasimüüvast MAX 123st kommenteeriti, et kindlasti on N100 mingis valdkonnas konkurent, ent mil määral ja mis mudelitele, ei osatud vastata. KONTORITEHNIKA & -TARVIKUD müük / hooldus / remont

13 tehnoloogia toimetaja Enn Heinsoo tel , 4. mai Kui arvutikasutajal tuleb tihti saata ametlikke kirju, mis eeldavad informatiivse ja korraliku allkirja olemasolu, siis tasub elu lihtsustamiseks allkirjastamise protsess automatiseerida. Korralikus meiliprogrammis peaks olema võimalik seda teha ja tõepoolest on see võimalus olemas näiteks levinud Microsoft Office i paketi Outlookis. Ärge laske ennast heidutada hirmul, et programm läheb lolliks või et raiskate tohutult aega sellega. Allkirja loomine võtab aega kõigest mõne minuti ja vähese vaevaga saab elu lihtsamaks. Esimese asjana klõpsake Microsoft Outlooki põhiakna üleval olevas menüüs nuppu Tööriistad (tools) ja seejärel valige sealt Suvandid (options). Kui kõik on korras, peaks teile ette hüppama aken, kus üleval lehtede hulgast saab valida kaardi Meilivorming (mail format). Seejärel klõpsake lehel asuvale nupule Signatuurid (signatures). Kõigi eelduste kohaselt peaks teile nüüd ette hüppama uus aken nimega Signatuuride loomine (create signature). Sealt vajutage nuppu Uus (new), mis toob ette uue pisikese akna, kus saate oma esimesele allkirjale määrata märksõna või kasutada mõnda eelnevat allkirja või tekstidokumenti põhjana. Esimest allkirja tehes jätke auku Loo uus signatuur (create new signature) täpike ja kirjutage märksõna ning vajutage Edasi (forward). Ette hüppabki aken, kuhu saategi oma allkirja kirjutada ning nõuanne Automaatne e-posti allkiri teeb elu lihtsamaks Enn Heinsoo toimetaja kui te sellega rahul olete, vajutage nuppu Valmis (ready) ja seejärel OK. Nüüd peaks alles jäänud aknas olema lahti leht Suvandid. Kontrollige üle, et allkirjade alajaotuses on valitud teie konto, ning et uute sõnumite allkirja rippmenüüs on valitud teie poolt pandud hüüdnimega allkiri. Kui kõik on korras, vajutage aga OK ja proovi pärast kirjutage kohe kuhugi üks meil, vaatamaks, kas allkiri sinna tekib. Juhul kui kõik läks viperusteta, näete uut kirja alustades äsja meisterdatud allkirja juba ootamas. Juhul kui soovite lõpetada allkirja kasutamist, naaske lehele Meilivorming ning rippmenüüst, kus on ees teie allkirja märksõna, valige pole (none). Kui aga tekkis mingi probleem, siis kasutage julgelt ülemiselt tööriistaribalt leitavat Spikrit (help), mille saab ette manada ka klaviatuuril F1 nuppu vajutades. Sinna trükkige sisse näiteks Signatuuri loomine ning te peaksite saama vastuseks probleemiga seotud teemade valiku. Ka tulevikuks tasub meelde jätta, et spikreid ei tasu alahinnata, nad võivad tihti osutuda päeva päästjateks ja kui abimehe teemade nimekirjas mõnda aega ringi vaadata, võib leida nii mõndagi muud huvitavat ja kasulikku. noom- ettevõtte majandustarkvara Astronoomiliste Kassasüsteemide OÜ Raatuse 20, Tartu, telefon/faks , Laki 12, Tallinn, telefon/faks [email protected] arvutid teenindus lahendused UUS ASUKOHT ja TELEFONID: VEERENNI ÄRIKESKUS Veerenni 58 A, Tallinn Müük Teenindus müügi- ja teeninduskeskus MAIKUUS HINNAD ALL SÄÄSTA Allkirja loomine võtab aega kõigest mõne minuti ja vähese vaevaga saab elu lihtsamaks UUS Salasõna: VEERENNI Sellise hinnaga sülearvuti saate osta ainult MAX 123 salongis kohapeal, öeldes teenindajale salasõna DELL Latitude D620 on uus kahetuumalise protsessoriga sülearvuti. Garantii 3 aastat DELL Latitude D620 Protsessor Intel Core Duo T2300 (1,66 GHz), vahemälu 2 MB Mälu 512 MB DDR2 533 MHz Kõvaketas Serial ATA 60 GB 5400 rpm 14.1 WXGA+ (1440 x 900) ekraan Combo seade (DVD-lugeja, CD-kirjutaja) Juhtmega ja juhtmeta võrk, Bluetooth ID-kaardi lugeja, sõrmejälje lugeja Op. süsteem Windows XP Pro Sisaldab 18% käibemaksu Pakkumine kehtib kuni sooduspartii lõppemiseni

14 14 4. mai 2006 arvamus toimetaja Aili Sandre, tel , e-post Eesti jäägu kindlaks oma maksupoliitikale repliik Tolmutont Tallinn (Poliitiline) kliima muutub ja seal, kus kunagi särasid värvid, peremehetseb nüüd vaid tuul ja kergitab mitmemeetriseid liivakeeriseid. Tallinnas on loobutud tänavate kastmisest, tolmuimejad (kui üldse) sõidavad kuivalt. Nagu kõrbes. Vett pole? Peterburis ja Helsingis käinud teavad siiski rääkida, et mitte igal pool maailmas ei tuiska liiva silma ning ninalõõrid ei sügele tahmast. Ikka ainult meie juures. Eakamad siiski mäletavad veel, et kord sõitsid tänavail paagiautod ja pritsisid tolmu kinni. Muru oligi rohelisem ja taevas sinisem. Uute haljasalade rajamisest rääkiv linnapea saaks linna roheliseks kiiremini seda pestes. Henrik Aavik juhtkiri vabandus Eilse artikli Eesti Ehitus tahab börsilt saada ligi 300 miljonit juures olid valesti märgitud perekond Lumani ja perekond Matsi osalused. Perekond Lumani käes on läbi EE Grupi 47,4% Eesti Ehituse aktsiatest ja osaluse väärtus oleks kõrgema pakkumishinna (97,8 krooni aktsia eest) korral 645 miljonit krooni. Perekond Matsile kuulub läbi EE Grupi 25,8% aktsiatest ja osaluse väärtus oleks 352 miljonit krooni. Sama artikli juures ilmunud graafikus oli valesti märgitud Merko Ehituse aasta kasum. Õige number on 438,6 miljonit krooni artiklis Saksa firma avas kõnekeskuse oli ebatäpsus. Õige on: Hiltoni kõnekeskus töötab Tallinnas alates oktoobrist palub vabandust. Eesti peab endale selgeks vaidlema, mis saab alates aastast ettevõtete tulumaksust. Siin saab ja peab Eesti ise, mitte EL, põhitöö ära tegema. Rahandusministeerium on kokku pannud kuus stsenaariumi, millest ta ise, tõsi küll, toetab vaid üht. toetab aga, nagu ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, varianti, mis täidab ELi põhimõtteliselt progressiivset ema-tütarettevõtte direktiivi, muus aga säilitab praegused maksupõhimõtted. See variant kaotab tulumaksu dividendidelt, mis liiguvad tütarettevõttest emaettevõttesse täpselt nii, nagu EL nõuab. Praegu on need dividendid tulumaksu all. Tulumaksu alla jääksid endiselt füüsilistele isikutele väljamakstavad dividendid 20protsendise maksumääraga. (Kui tulumaksumäär langeb ühe protsendipunkti võrra aastas, siis oleks tulumaksumäär aastal 2009 tõepoolest 20%.) On ju ettevõtlustulu lõpptarbija ikkagi eraisik, mitte juriidiline isik, seepärast on nende dividendide maksustamine põhjendatud. Seega teeme ära selle, mida EL nõuab, ülejäänu jätame endiseks, õigemini, praeguseks. Niisugust stsenaariumi on toetanud ka peaminister Andrus Ansip ja seda on nimetatud ka ELi miinimumnõuete täitmiseks. Kõik. Ent mida EL veel Eestilt ootab? Nähtavasti ettevõtte kasumi maksustamist (ka) enne dividende. Ainus rahandusministeeriumi heakskiidu leidnud, meie meelest liigagar stsenaarium maksustaks kasumi enne dividende 10 protsendiga ja füüsilistele isikutele minevad dividendid veel 10 protsendiga. on juba varem avaldanud arvamust, et Eesti ei peaks uute maksude ja maksubaaside kehtestamisega initsiatiivi üles näitama. Eesti trend olgu uute maksude vastu ja seniste maksude madalamate määrade poolt. Küll ülejäänu eest hoolitseb juba EL. Miks ELi nõuete täitmine ja muus osas tänase, edu toonud maksupoliitika säilitamine ei pälvi siiski üksmeelset heakskiitu? Vastuargumente on vähemalt kolm. Esiteks, Eesti võib saada maksuparadiisi sildi külge. Teiseks, Eesti loobub vabatahtlikult maksusummast, mille suurusjärk on miljardi krooni kanti aastas. Kolmandaks, Eesti loobub sellest summast välisriikide kasuks: Eestis tegutsevad välisfirmad ei maksaks tulumaksu Eestile, küll aga oma riigile. Kui Eestit ei loeta praegu maksuparadiisiks, kuidas muutuks ta maksuparadiisiks pärast ELi ema-tütarettevõtte direktiivi täitmist? Tõsi, Eesti maksubaas aheneks, sest Eesti ei rakenda puudujääva miljardi kompenseerimiseks uut maksu. Kuid kasumi otsemaksustamine tekitab kiusatuse kasumit peita, seega võivad tegelikud laekumised olla väiksemad, kui rahandusministeerium loodab. Samas säilib ju maksukohustus füüsiliste isikute dividendile kui kasum väljub ettevõtlusest. Puudujääva miljardi teenib Eesti atraktiivsema ettevõtluskeskkonna abiga tagasi. Siia peatükki kuulub ka välisfirmade kasumi 10 protsendiga maksustamisest loobumine. Eesti huvi on, et siia tuleks veelgi rohkem välisfirmasid, kes investeerivad, loovad töökohti, maksavad palka ja muid makse, mis on kasumimaksust tõenäoliselt suuremad. Eesti peab jääma endale kindlaks. Kuuest maksumudelist loe veel eilsest ast, lk 2. 5 aastat tagasi 4. mai 2001 Norma kasvas leludest välja 110 aastat tagasi asutatud plekitöökojast ja vahepeal mänguasju tootnud Normast on kujunenud regiooni suurimaid autode turvavööde tootjaid, kelle toodangut tarbivad muuhulgas ka Saab ja Renault, kirjutas viis aastat tagasi. Veel 1967 moodustasid lelud 72% ettevõtte kogutoodangust, 1973 alustati turvavööde valmistamist ja sestpeale on Normast tasapisi välja kasvanud nüüdne ettevõte. Mänguasjade tootmine lõpetati Normas neli aastat tagasi. Rentaablimate plekklelude ja -taara tootmist jätkati tütarfirmas. Norma tegeles ka investeerimise ja kinnisvarahaldusega, sh kuulus ettevõtte bilanssi isegi Balance Sport a keskendas uus omanik, rootslaste Autoliv, tootmise ohutusrihmadele. Head lapsed kasvavad vitsata Vastuseks a juhtkirjale Estonian Air ma(a)ndub ebaturvaliseks kompaniiks tahan kinnitada, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei mõtle Estonian Airi vähemusaktsiaid maha müüa selleks puudub vajadus. Vähem kui pool aastat tagasi oli valitsuses kõne all lennufirma aktsiate müümine, kuid leiti, et see ei ole otstarbekas. Kuigi riik on vähemusaktsionär, pole küsimus tema distantseerumises Estonian Airist. Vastupidi teeme koostööd SASiga Estonian Airi küsimuses. Lähikuudel on kavas kohtuda SASi juhtidega. Riigi lennunduspoliitika peab muutuma aktiivsemaks. Estonian Airi kliendid on harjunud suhteliselt hea teenindusega ja Eesti inimesed on harjunud, et meil on väga hea lennufirma. Nüüd on temaga hakanud ilmnema probleemid. Hellitatud laps võib olla väga tubli laps, aga ta kardab hirmsasti kriitikat ja talle ei saa midagi öelda, sest ta reageerib alati väga valuliselt. Ma ei ole kodulennufirma kriitik, aga mõnda aega tuleb neil probleemidega rinda pista. Turg paneb asjad paika ja teinekord on tegemist ka ajutise ebaõnnega. Teravnenud konkurents on igal juhul üks põhjus, mis toob nõrgemad kohad välja. Odavlennufirmad, mis hiljuti Eestisse jõudsid, sunnivad ka vanemat tegijat rohkem rabama. Sobib meenutada Estonian Airi Fokker 50 tüüpi lennukeid, mille käitamisega kaasnes sagedastest riketest põhjustatud praegusega sarnane olukord. Nüüd, mil ettevõte opereerib ainult üht, Boeing-tüüpi masinatega, on probleemid hooldusega palju väiksemad. Teravas konkurentsis vee peal püsimiseks ongi otstarbekas kasutada üht tüüpi õhusõidukeid. Lennuohutus on lennuvaldkonna esimene ja tähtsaim punkt. Usaldus on esimene asi, mille reisija ostab, ja sellega kaasneb soovitud transport. Estonian Air on mitme aasta jooksul oma olemasolu õigustanud ning tema nime kaotamine lennuettevõtjate kaardilt Estonian Air oli pikka aega eestlaste ainus, lemmik, ja edu hellitas ta ära, karm võistlus turul on kõige parem kasvataja. Tõnis Lepp majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakond pole kindlasti mõttekas. Pigem tuleb investeerida sellesse, et ta alles jääks ja kasvaks. Erinevalt Air Baltikust on Estonian Air kasumis. Kasum pole tänases lennuäris just tavapärane asi. Erinevalt teistest firmadest, kus mõeldakse personali vähendamisele, on Estonian Airi tööhõive viimastel aastatel järjest tõusnud. Estonian Air on arenev firma. Kui täna opereeritakse viie lennukiga, siis on nõukogus arutluse all lennupargi suurendamine ja pole välistatud, et kolme-nelja aasta pärast lennupark kahekordistub. Reisija on muutunud oma õiguste suhtes teadlikumaks, sellest on ka reaktsioon suurem. Estonian Airiga lennatakse enim, arusaadavalt on seepärast ka pretensioone rohkem. Me ei tohi oma vigade otsimise/võimendamisega liiale minna, muidu ei näe me enam varsti Estonian Airi silti Londonis või mujal reisiplaanides. Võõras lennujaamas on seda olnud meeldiv lugeda. Karm võistlus lennundusturul nõuab piiri peal balansseerimist. Loodan, et teravnenud konkurentsi tingimustes suudab Estonian Air ennast üsna varsti stabiilseks lennufirmaks tagasi loksutada. Reisijatele teisi võimalusi pakkuvad ettevõtted panevad Airi rasketesse tingimustesse, ta on sunnitud end kokku võtma ja pingutama. Estonian Air on Eesti peegelpilt: ka riigis hakkavad probleemid alles nüüd täpsemalt välja joonistuma. Ettevõte oli pikka aega eestlaste ainus ja lemmik. Edukus hellitas firma ära, ta sai alati, mis tahtis. See aeg on möödas, firma alles hakkab turu teravust tajuma. Vaatamata puberteedile peame me oma last hoidma. Estonian Airil on jõudu, ta suudab jalgadel püsida. Loe ka a juhtkirja Estonian Air ma(a)ndub ebaturvaliseks kompaniiks, vastukaja ASi MERX nõukogu soovib tänada a ajakirjanikke Liis Kängseppa ja Kristina Traksi 28. aprillil ilmunud artiklis Soome ärikratid tegutsevad Eestis avaldatud informatsiooni eest, tänu millele ilmnesid Franek Kalmeti ebaeetilised teod ärimaailmas. Tänaseks on ASi MERX ja Franek Kalmeti vaheline töösuhe lõpetatud. Siinkohal palume oma klientide ja koostööpartnerite ees vabandust. AS MERX a peatoimetaja IGOR RÕTOV, väljaandja a Kirjastuse AS Aadress: Pärnu mnt 105, Tallinn telefon: (372) , (372) , faks: (372) , (372) e-post: [email protected], WWW: TOIMETUS: e-post: [email protected], tel: (372) , faks: (372) Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, [email protected] Korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus, [email protected] SEMINARID JA KÄSIRAAMATUD tel: (372) , faks: (372) REKLAAMIOSAKOND: e-post: [email protected], tel: (372) , faks: (372) TELLIMINE JA LEVI: e-post: [email protected], tel: (372) , faks: (372) Tellimishind 12 kuuks 2595 kr. Tellimine internetis Trükk AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma a Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372)

15 Iga korralik rahvusvaheline investeerimispankur teab, et praegu on halb aeg oma teenuste pakkumiseks. Maailma rahandusministrid on just tulnud Washingtonist IMFi tippkohtumiselt, kus neile on sõnad peale loetud, et maailmamajanduse riskid võivad kohe ka neid tabada. Kes tahab võlgu kasvatada, kui finantskriis võib olla nurga taga? Parem juba osta USA võlakirju, isegi kui nende tootlus on palju väiksem kui muudelt investeeringutelt saadav tulu. Aga kas see ikka on mõistlik? Täna on maailmamajandus stabiilses ja aina paremini tasakaalustatud laienemisfaasis. Kas valitsused eriti need, mis aina oma dollarivarusid suurendavad ei peaks mõtlema hoopis sellele, kuidas ehitada oma maanteid, sildu, sadamaid, elektrivõrke ja muud infrastruktuuri? Kas pole käes aeg panna alus tuleviku kasvule, eriti vaestes piirkondades, mis pole veel tänasest jõukusest osa saanud? Ärge saage minust valesti aru. Ma ei kutsu üles rahakulutamisele. Aga viimastel aastatel on riskide tasakaal muutunud. Jah, järgneva kolme või viie aasta jooksul ootab meid ilmselt uus globaalne langus. Ja ka uus finantskriiside laine on tõenäoline võib-olla Kesk-Euroopas, mis näeb hetkel välja nagu Aasia enne aasta kriisi. Aga sel mündil on kaks külge. Hea majanduspoliitika tähendab täpselt sama palju heade aegade ärakasutamist kui halbade vältimist. Maailmapanga majandusgurud on ette Jüri Kert Eesti Õlletootjate Liidu juht Hiljuti tekitas avalikkuses pahameelt põllumajandusministeeriumi kava muuta alkoholiseadust. Uuenduse sisu on lühidalt selles, et alkohoolseks joogiks hakatakse pidama kõiki joogitooteid, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi. Alkoholiseaduse muutmise eelnõu kohaselt jäetaks välja praegu õlle suhtes kehtiv erisus, mille järgi käsitletakse õlut alkohoolse joogina alates 0,5 mahuprotsendist. Uudis levis kulutulena ning riigivõimule lisaks said kriitika osaliseks ka Eesti õlletootjad, keda hakati kahtlustama salaplaanis rakendada seadusemuudatus 1,2%-lise õlletootmise heaks. Kahjuks ei küsinud keegi õlletootjatelt, millised võimalused seadusemuudatus neile annab. Vastus on väga lihtne: 1,2%-lise alkoholisisaldusega õlut pole võimalik toota. Eestis pole õlletootjatel tehnoloogiat, mis võimaldaks villida kuni 1,2kanguse alkoholisisaldusega heledat või tumedat jooki, mida saaks nimetada õlleks. Isegi kui keegi ostaks sellise tehnoloogia, osutuks see sedavõrd kalliks, et muudaks joogi tootmise mõttetuks. Õllekultuuris peetakse heaks õlleks klassikalist märjukest, mille alkoholisisaldus jääb 4,5 mahuprotsendi juurde. Miks on aga Eestile vaja seadusemuudatust, milles ei peitu isegi uut võimalust mõnele tootmisharule ja mille positiivne mõju kohalikule alkoholitarbimisele jääb ebaselgeks? Tegemist on eurodirektiiviga, mille eesmärgiks on ühtlustada alkohoolseteks jookideks peetava etanoolisisalduse mahuprotsendi määr, mis algab ELi riikides alates 1,2 mahuprotsendist. Täna ei saa välistada, et meil müüdavad välismaised alkoholivabad õlled on kangemad kui 0,5 mahuprotsenti nagu euroliidu normid lubavad mis sest, et Eesti tootjad mängivad teiste reeglite järgi. arvamus toimetaja Kertu Ruus, tel , e-post valmistanud naeruväärselt pika nimekirja sammudest, mida riigid peaksid ette võtma, et oma majanduskasvu kiirendada. Muidugi ei piisa vaid ühele komponendile keskendumisest. Ent kui on üks valdkond, mis pakub suuri võimalusi ja kus majanduspoliitika võib tõesti midagi oluliselt muuta, siis see on investeerimine inf- Jõude seisev raha teedele ja sildadele kolumn rastruktuuri. India infrastruktuuri probleemid on juba legendaarsed, sealsete lennujaamade ja raudteede seisukord lausa Kenneth Rogoff koomiline. Kuid ka teistes riikides väheste eranditega mille Harvardi ülikooli majandusprofessor seas on muidugi Hiina, aga ka näiteks Hispaania on madalad infrastruktuurikulud lausa epideemilised. Hea majanduspoliitika tähendab sama palju heade aegade ärakasutamist kui halbade vältimist. Infrastruktuurid lagunevad kõikjal Isegi USA on oma infrastruktuuri hooletusse jätnud: sillad lagunevad ja elektrivõrk on ohtlikult üle koormatud. Suure pindalaga Brasiilia on teine näide sellest, mis juhtub siis, kui ei tehta piisavalt investeeringuid. Brasiilia infrastruktuur suudab ehk toetada riigi tagasihoidlikku 3 4%-list majanduskasvu, kuid sellest ei piisa 6 7% tempos kasvava majanduse toetamiseks, mida riik peaks praeguse ülemaailmse buumi ajal nägema. Venemaa ei investeeri hoolimata Siberi suurtest naftaja gaasivarudest piisavalt isegi selleks, et tagada korralik kasv energeetikatööstuses, rääkimata inimarengu toetamisest vaestes piirkondades, sealhulgas sessamas õnnetus Siberis. Muidugi on tõsi see, et valitsuse poolt infrastruktuurile tehtavad kulutused lähevad tihti raisku. Mu kodulinnal Bostonil õnnestus hiljuti kulutada jahmatamapanev summa, 15 miljardit dollarit (ligi 200 miljardit krooni) sellele, et viia mõned kiirteed maa alla. Ja see on veel efektiivsuse musternäidis, võrreldes Jaapani kurikuulsate mitte kuhugi 1,2% vol õlu võimatu ettevõtmine ELi riikides ei pruugi alkoholiks peetavate jookide etanoolisisaldus alata 1,2-st mahuprotsendist, näiteks Soomes on sama protsent 2,8. Eestis pole aga küsimus õlle alkoholisisalduse protsendi formaalses muutmises 0,7 mahuprotsendi võrra, vaid hoopis selles, millises suunas areneb kohalik õllekultuur. Alkoholitarbimine on igas riigis osa sotsiaalsest suhtlemisest, mida mõjutavad väärtused ning kombed. Nendes Eesti peredes, kus on pruulitud pühadeks koduõlut või lubatud noorematel saunaskäigul õllevahtu maitsta, ei aeta näpuga õllekanguse järge, sest õllejoomine ei tähenda ebaadekvaatset käitumist. Alkoholi-kultuurituse probleem peitub viimase kümnendi liberaalses alkoholipoliitikas, mis on toiminud põhimõttel kõik, mis pole keelatud, on lubatud. See on viinud Eesti piltlikult öeldes mäluauku, millest väljatulekul selgub, et Alkoholikultuurituse probleem peitub viimase kümnendi liberaalses alkoholipoliitikas. viivate sildadega. Aga saab ka vähem kulutada. Läbipaistvus hangete tegemisel teeb imesid, samuti erasektori osalus. Nobeli majanduspreemia laureaat William Vickrey rääkis väsimatult sellest, kui vajalikud on erastruktuuride rahastatud maksulised maanteed. Erahaldus tagab efektiivsema ja parema ehituse ja maksulised maanteed peaksid ka ummikuid vähendama, rääkis Vickrey, kes saatuse irooniana suri ise liiklusummikus istudes. Isegi Hiina, mis on rajanud viimase viie aasta jooksul üle kilomeetri maanteid ja tosinaid lennujaamasid, kaasab projektidesse erasektorit. Raha seisab tühikäigul USA võlakirjades Tõsi on ka see, et riigid, mille rahaasjad pole korras nagu näiteks India ei tohi tormata uisapäisa suuri riiklikke projekte algatama, ilma et vajalikud reformid neid tasakaalustaksid. Mõistlik rahaga ümberkäimine ja stabiilsed inflatsioonimäärad on tänase suhteliselt terve maailmamajandusliku kliima nurgakivid. Kuid nendele maadele, kes suudaksid rohkem investeerida eriti neile, mis hoiavad hinnaliste arengudollarite hunnikut tühikäigul USA võlakirjades võib olla aeg küps oma riskide ümberhindamiseks. Nii et kui rahandusministrid oma aprillikuisest šokiteraapiast toibuvad, siis võiksid nad heita pilgu ka võimalustele. Copyright: Project Syndicate, kultuursed tõekspidamised on meelest läinud. See on peamine põhjus, miks Eesti Õlleliitu kuuluvad tootjad on asunud tegutsema kultuurse õlletarbimise väärtustamise nimel. Eelmisel suvel kirjutasid Eesti õlletootjad alla eetikakoodeksile, mis on eneseregulatsiooni põhimõtete kogu. Tegemist on Eestis esmakordse initsiatiiviga, kus tootjad reguleerivad õlle kui lahja alkohoolse joogi reklaami, väljapaneku, sponsoreerimise jm küsimused. Kange õlle reklaami keelamine õlletootjate enda initsiatiivil on mõjunud tulemuslikumalt kui riigipoolsed tegevused vähem kui aastaga on kange õlle osakaal tarbimises kahanenud 40%-lt 30%-ni. Kuna uuringud näitavad, et Eesti õpilastest on ligi kolmandik ennast juba vähemalt 20 korral purju joonud, võtsid Eesti suuremad õlletootjad kevadel vastu ka otsuse teha oma kuludega alaealiste joomist hukka mõistev reklaamikampaania. SEIFID uued mudelid tulekindlad NT Fire 017 vargakindlad EN deposiitseifid BK Eesti AS Laki 12, Tallinn Tel AUTENTE VALMIS OSAÜHINGUD RAAMATUPIDAMISTEENUSED Tallinnas Jõe 2, II korrus Telefon Tartus Ülikooli 4-9 Telefon [email protected] Valmisfirmade müük, äri- ja mittetulundusühingute asutamine Firma kätte 24H jooksul Suur nimevalik [email protected] Tel wasp project Mob Valmisfirma (OÜ, AS) kätte 1 päevaga Äriühingud alates 5900 kr Jüri O.-M. Ennet Tõnismägi 3a Tel [email protected] 4. mai Elupuuhekid ja okaspuud otse kasvatajalt Vääna Puukool Vääna, Harku vald, Harjumaa Info tel Endel Tähka [email protected] ANTIIK ANTIQUES ANTIIKKI VANAVARAKAMBER Lai valik antiikmööblit ja sisustust. Soo 4, Tallinn Avatud iga päev Tel mail ilmub Puhkepäeva temaatiline erinumber Aiandus Reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme [email protected] telefon , faks Kuidas ületada stressi ettevõttes? 12. mai 2006 Reval Hotel Olümpias Kuidas viia ettevõttes sisse muutusi ilma stressi tekitamata? Rimi Eesti Foodsi tegevdirektor Ruth Laatre Kuidas lahendada konfliktsituatsioonid nii, et keegi ei tunneks end haavatuna? Teeninduskvaliteedi Instituudi organisatsioonide konsultant Tiina Merkuljeva Kuidas anda negatiivset tagasisidet nii, et see ei põhjustaks töötajal stressi? Dictum Koolituse konsultant Signe Vesso Kuidas tõsta töötajate enesehinnangut? Trigon Gardeningu juhataja Raigo Roosve Mida saab ettevõtja teha, et stressi vältida? Go Groupi personalidirektor Raivo Hellerma Tööalane stress ja läbipõlemine. Põhja-Eesti Regionaalhaigla Keila haigla psühhiaater Jüri O.-M. Ennet Seminari hind enne registreerumisel 2320 krooni (km-ga 2738 krooni). Hiljem registreerujatele 2900 krooni (kmga 3422 krooni). Mitme osaleja registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus 10%. Ja kui ühest maksaettevõttest tuleb kas kolm või enam osalejat, on ühe osaleja tasu 1999 krooni (km-ga 2359 krooni). Info telefonil või

16 16 Neljapäev 4. mai 2006 Tallinna Vesi annab rahalisi lubadusi palju õnne AS Tallinna Vesi tuli välja 22 lubadusega, mille mittetäitmise korral hüvitatakse klientidele tehtud ebamugavused krooni ulatuses. Krista Taim Nii näiteks on lepingulisel Tallinna Vee kliendil õigus nõuda alates eilsest hüvitist, kui ettevõte ei jõua kliendiga kokkulepitud kohtumisele õigel ajal või siis kestab veekatkestus kokkulepitud ajast kauem. Kui ühiskanalisatsiooni ummistust pole 12 tunni möödudes pärast väljakutse tegemist likvideeritud, on võimalus küsida hüvitist 200 krooni, samuti siis, kui avariiliste remonditööde korral kestab veekatkestus kauem kui 12 tundi. Avariilised remonditööd lubatakse ära teha kolme ööpäevaga, juhul kui see ei õnnestu, on ebamugavuse hind 150 krooni. Kui planeeritud remonditöödest ja nendega seonduvatest veekatkestustest pole viis päeva ette teatatud, saab hüvitist 150 krooni. 100 krooni piiresse jäävad ebamugavused, mis seotud lepingute, arvete ja kirjadega, kui need liiguvad aeglasemalt kui viis päeva. Rahasummat siiski kliendi kontole otse ei kanta, vaid arvestatakse veearvest maha. ASi Tallinna Vesi klienditeeninduse juhi Merle Lindma sõnul on küll klientide rahulolu ettevõtte teenustega aasta-aastalt paranenud, kuid vaatamata sellele soovitakse veelgi pingutada. Tallinna Vesi on esimene ettevõte Eestis ja ka Baltimaade, kes annab hea tahte avaldusena oma klientidele taolised lubadused, sõnas Lindma. Tema selgitusel on hüvitiste suuruse aluseks võetud ühe perekonna keskmine veearve, mis on ligi 200 krooni. Tallinna Vee tekitatud materiaalse kahju hüvitamist käsitletakse lubadustest eraldi. Tallinna Vesi maksab hüvitist vaid lepingulistele klientidele, kes on ettevõttega sõlminud ka liitumis- või teenuslepingu. Hüvitise saamiseks peab klient helistama klienditeenindusse või siis täitma avalduse ettevõtte koduleheküljel. Eesti Gaasi müügiteenuste ettevõtte direktori Raul Kotovi sõnul neil sellist lubaduste nimekirja pole ja selleks puudub ka vajadus. Mingisugust eraldi listi selle jaoks küll vaja pole, kus me deklareerime, kui ilusad ja kenad oleme. Meie lubadused ja hüvitised on kõik meie gaasi ostu-müügilepingutes kirjas ja kõik käib nii, nagu maagaasiseadus ja leping ütlevad. Seni oleme oma asjadega hakkama saanud ja kui klient pole rahul, oleme püüdnud asja ära lahendada, sõnas Kotov. Elioni juhatuse esimehe Valdur Laidi sõnul on klientidele lubaduste andmine ja neist kinnipidamine väga oluline. Lubadused sõltuvad sellest, millist teenust klient kasutab. Need lubadused võib kokku võtta nii, et kliendi jaoks oleks teenuse tellimine lihtne ja kiire ning teenus hakkaks lubatud ajal tööle, rikked oleks kõrvaldatud lepingus kokkulepitud aja jooksul ning asjatundlik klienditugi oleks kättesaadav 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas ja 365 päeva aastas, sõnas Laid. Näiteks toob ta veebimajutusteenuse, kus Elion on andnud lepingus lubaduse, et garanteeritud toimivus (uptime) on 98,5% kalendrikuus. Kui kuu jooksul on koduleht maas rohkem kui 11 tundi, siis on kliendil õigus nõuda leppetrahvi ühe päevatasu ulatuses iga algava tunni kohta. Mingisugust eraldi listi selle jaoks küll vaja pole, kus me deklareerime, kui ilusad ja kenad oleme. Raul Kotov, Eesti Gaasi müügiteenuste ettevõtte direktor TALLINNA VESI MAKSAB EBAMUGAVUSTE EEST HÜVITIST Tallinna Vee lubadused klientidele ning hüvitise summa lubaduse mittetäitmisel, kroonides Vastame liitumistaotlusele 10 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist: 200 Kooskõlastamiseks esitatud liitumisprojekti vaatame läbi 10 tööpäeva jooksul pärast projekti esitamist: 200 Liitumislepingu projekti esitame 5 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist: 200 Teenuslepingu projekti esitame 5 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist: 100 Lõpetame teenuslepingu 5 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist: 100 Teenuslepingu tingimuste muutmise taotlusele vastame 5 tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse saamist: 100 Veearvesti paigaldame, asendame, eemaldame, plommime või teostame veearvesti ekspertiisi 5 tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse saamist: 200 Parandusarve esitame 5 tööpäeva jooksul pärast arvel esineva vea kohta teate saamist ja kinnitust, et arvel oli viga: 100 Helistades meie klienditeeninduse numbril , anname esitatud küsimusele tagasisidet kohe või hiljemalt 1 tööpäeva jooksul: 100 Kliendi kirjale vastame 10 tööpäeva jooksul alates kirja saamisest: 100 Kliendiga kokkulepitud kohtumistele jõuame kohale õigel ajal: 100 Avariiliste remonditööde ja nendega seonduvate veekatkestuste info on saadaval Tallinna linnavalitsuse koduleheküljel oleva operatiivinfo andmebaasi vahendusel: 100 Planeeritud remonditöödest ja nendega seonduvatest veekatkestusest teavitame kliente 5 päeva ette: 150 Planeeritud veekatkestus ei kesta kauem, kui meie teates märgitud: 150 Juhul kui veekatkestus kestab kauem kui 5 tundi, tagame ajutise veevarustuse (nt teisaldatav veepaak mõistlikul kaugusel veekatkestusest mõjutatud majadest): 200 Avariiliste remonditööde korral ei kesta veekatkestus kauem kui 12 tundi: 200 Vee avamise/sulgemise teenust osutame kokkulepitud ajal: 200 Vee rõhk kinnistu liitumispunktis vastab kehtivatele nõuetele ja kõrvalekallete korral likvideerime need 10 tööpäeva jooksul alates teate saamisest: 200 Vee kvaliteet liitumispunktis vastab kehtivatele nõuetele: 200 Likvideerime ühiskanalisatsiooni ummistused 12 tunni jooksul pärast väljakutse saamist: 200 Avariilised remonditööd teostame 3 ööpäevaga, et võimalikult vähe piirata kliendi juurdepääsu oma kinnistule: 150 Avariilised remonditööd kliendi kinnistul asuval ühisveevärgil ja -kanalisatsioonil teostame 3 ööpäevaga: 150 Allikas: Tallinna Vesi Foto: Julia-Maria Linna Aleksandr Abovjan 66 Paekivitoodete Tehase OÜ juhatuse liige Trivimi Velliste 59 Riigikogu liige Ivar Männikus 49 Energoremont ASi juhatuse liige Ain Antons 48 Respo Haagised ASi juhatuse esimees, Autoflex Knott OÜ juhatuse liige Hardo Pajula 40 SEB Eesti Ühispanga ökonomist, Ottender & Valgmäe ASi nõukogu esimees Margus Uudam 31 Jaotusvõrk OÜ juhataja Siim Raie Eesti Kaubandus- Tööstuskoja tegevjuht ärilause Eesti tulumaksusüsteem on ikoonilise tähendusega ja seda tuleks säilitada., Kirjuta äriplaan ja tule osale võistlusel Rahvusvaheline noortekoda (JCI) algatas aastal uue ülemaailmse projekti - the Best Business Plan of the World Competition (Maailma parima äriplaani võistlus). Info, reeglid ja konkursi osavõtuvorm aadressil Tööde esitamise tähtaeg 30. mail 2006 Junior Chambler International Estonia Worldwide Federation of Young Leaders and Entrepreneurs Võistluse parimale on auhinnaks tasuta osalemine JCI iga-aastasel tippüritusel maailmakongressil, mis toimub 2006.a novembris Lõuna-Koreas. Võitlaje on peaauhind 5000 USD Osalema on oodatud kõik aastased ettevõtlikud noored Võistlust toetab: