valuutakursid 03.05. USD 13,37 EEK EUR 1,26 USD SEK 1,68 EEK ÄP indeks 03.05. 1898,53-0,27 a online-uudised: www.aripaev.ee NELJAPÄEV 4. mai 2006 nr 85 (3100) hind 16 kr kolumn Infrastruktuuri tasub raha panna Riigid peaksid infrastruktuuri rohkem investeerima, et tagada majanduskasv ka tulevikus, leiab Harvardi Ülikooli professor Kenneth Rogoff. lk 15 Kenneth Rogoff Soome lajatab maksuga Soomes töötavate eestlaste sissetulekud vähenevad, sest nad peavad järgmisest aastast hakkama makse maksma Soome riigile. lk 2 3 Hasartmäng võtab tuure juurde Üheaegselt probleemsete hasartmängijate arvu suurenemisega kasvavad ka hasartmängude korraldajate käibed ning kasumid. lk 5 BALTIKAL LENNUKAS KÄIBEPLAAN Baltika käive, mln krooni 1180 960 740 520 1400 prognoositav käive 300 2002 2003 2004 Allikas: Baltika 2005 2008 Baltika kavandab kasvu Baltika juht Meelis Milder lubab aktsionäridele kolme aasta pärast käibe kahekordistumist. lk 8 Radissonil tubli tulemus Tallinna Radisson SASi hotelli juht Sam Holmberg teatas eilsel hotelli sünnipäeval tublidest majandustulemustest. lk 6 Sam Holmberg Weroli müük lükkub kaugemasse tulevikku Eile keelas Tallinna halduskohus Weroli müügi kuni kohtuvaidluse lõppemiseni, seega võib müük mitmeks aastaks edasi lükkuda. lk 4 Paljassaare viib tooteid Lähis-Itta lk 7 Haigla müüb magusa krundiga polikliiniku lk 4 tehnoloogia Lenovo uus kallim arvuti üllatab eelkõige välimusega.lk 12 täna lisaks Pealinna joogivesi on üks Eestimaa puhtamaid.
2 4. mai 2006 Tööandjate Keskliit protestib AÜ esindajaile soodustuste andmise vastu Tarmo Kriis Tööandjate Keskliit teatas, et ei nõustu äsja sotsiaalministeeriumi poolt välja pakutud usaldusisiku seaduse eelnõu kompromissettepanekutega. Sotsiaalministeeriumi eelmisel nädalal kooskõlastusele saadetud eelnõu peamiseks muudatuseks on võimaldada ametiühingu valitud esindajale töötajate üldkoosolekul valitud usaldusisikuga samaväärsed soodustused. Me ei näe mingit põhjust, miks peaks tööandja maksma kinni ametiühingu esindaja organisatsioonilise töö, kommenteeris Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis. Tema sõnul on ametiühing eraldi organisatsioon, mis rahastab end liikmemaksudest. Kui ametiühingu esindajal pole töötajate enamuse usaldust ning ta ei täida seega informeerija ning konsulteerija rolli, pole ka mingit põhjust teda seadusega oma põhitööst nii suures ulatuses ja koos keskmise palga säilitamisega vabastada, lisas Kriis. Samuti ei pea Tööandjate Keskliit põhjendatuks kohaldada informeerimise ja konsulteerimise kohustust alla 50 töötajaga ettevõtetes, kuna väiksemates ettevõtetes suhtlevad töötajad tööandjaga vahetult. Jüri Ratas kohtus eile Falcki suuromaniku Group 4 Securicori juhiga Tallinna linnapea Jüri Ratas kohtus eile maailma suuruselt teise turvakontserni Group 4 Securicori (G4S) tippjuhi Grahame Gibsoniga, teatas Tallinna pressiteenistus. Ratas rõhutas kohtumisel, et turvalisus on Tallinnas väga oluline teema. Sealhulgas ka need teenused, mida Falck Eesti linnale osutab, nagu parkimise, vetelpääste ja kiirabiga seonduv, lisas Ratas. Turvakontserni ettevõtetel EDELARAUDTEE INFRASTRUKTUURI AS KUULUTAB VÄLJA KONKURSI R 50 TÜÜPI RAUDTEERÖÖBASTE OSTMISEKS Nõuded rööbastele: Raudteerööpad peavad vastama Vene Föderatsioonis kehtivatele standardile R50- T1-M76T-25-3/2 GOST R 51685-2000. Rööpad peavad olema I sorti ning karastatud otstest, vastav tähistus (K) peab asuma rööpa otsas. Kogus: 400 tk on mitmetes teistes riikides pikaajaline koostöökogemus riigi- ja omavalitsussektoriga, lisas pressiteenistus. Kontserni kuuluva turvafirma Wackenhut valvata on paljud USA armeeobjektid ja enam kui pooled USA tuumajaamadest. Suurbritannias osutab G4S riigile vanglateenuseid. Enam kui 110 riigis tegutsev kokku 400 000 töötajaga G4S on Falck Eesti suuromanik alates 2004. aasta juulist. Tarnetingimus: DDP Türi (Incoterms 2000) Pakkumiste esitamise koht ja tähtaeg: Pakkumised esitada kirjalikult hiljemalt 29. maiks 2006 aaressil Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kaare 25, Türi 72213 või e-posti teel jaan@edel.ee Täiendav info: tel 384 8334 või 50 57 289 Jaan Ratnik Muud tingimused: Edelaraudtee Infrastruktuuri AS jätab endale õiguse ebasobivate tingimuste korral lükata tagasi kõik pakkumised. Neli aastat Soomes bussijuhina töötava Jüri Kõrge hinnangul puudutab seadusemuudatus eelkõige neid, kes töötavad Soomes Eestlastelt rohkem Soome kavandab seadusemuudatust, et saada seal töötava Eesti tööjõu maksud endale, praegu maksavad paljud Soomes töötavad eestlased makse vahendusfirmade kaudu Eesti riigile. Ralf-Martin Soe ralf-martin.soe@aripaev.ee Tulumaksuseadust plaanitakse muuta nii, et see annab Soomele võimaluse saada maksud ka renditöötajalt, kes töötab Soomes alla poole aasta. Praegu seadus seda ei luba. Tööjõurendifirmad eelistavad saata Soome töötajaid tööle aga just lühikeseks perioodiks, sest siis saavad nad eestlased vormistada tööle komandeeringuga ning maksta neile päevaraha, mis võimaldab Eestis maksukoormust vähendada. Soome pool taunib personalirenditeenuse kasutamist, töötajaid soovitakse otse võtta, kommenteeris Personalipunkt Extra tegevdirektor Herdis Ojasu järgmise aasta alguses jõustuda võivat seadust. Ta lisas, et personalirenditeenuse korral laekuvad palgamaksud praegu Eestisse, kuid kahtlemata ei ole see kasulik Soome riigile. Äärmiselt kahjulik on Eestile alates uuest aastast soomlaste plaanitav seadusemuudatus, mis reguleeriks ka renditeenuse korral tulumaksu maksmise Soome, kommenteeris Ojasu. Uniq U Eesti värbamiskonsultandi Juhani Tammineni Soomes töölkäijaile jääb vähem raha kätte Alla kuue kuu Soomes töötava eestlase maksud, arvestatud Soome keskmiselt palgalt 39 273 krooni Praegu maksud Eesti riigile: töötuskindlustus (0,6%) 236 kohustuslik pensionikindlustus (2%) 785 tulumaksuvaba miinimum 2000 komandeeringu päevarahad 8250 tulumaks (23%) 6441 inimesele jääb kätte 32 832 Kui arvestada, et Soome otsus puudutab 6000 Soomes töötavat eestlast ja nad saavad kõik Soome keskmist palka, siis väheneks järgmisel aastal Eesti riigi maksutulu 537 miljonit krooni, mis laekuks Soome riigile. Allikas: sõnul on nende firma seadusemuudatuseks juba ette valmistunud. Uniq U avas oma kontori ka Soomes, et alates uuest aastast hakkaksid maksud Eesti asemel Soome laekuma, rääkis ta. Ma arvan, et kõik ei tegutse nagu meie, osutas Tamminen sellele, et paljudel personalivahendusfirmadel võib raskeks minna. Tammineni sõnul ei suuda Eesti korvata Soome personalipuudust ning Eesti töötaja on Soome jaoks juba kallis. Äärmiselt kahjulik on Eestile alates uuest aastast soomlaste plaanitav seadusemuudatus, mis reguleeriks ka renditeenuse korral tulumaksu maksmise Soome. Herdis Ojasu, Personalipunkt Extra tegevdirektor Uuest aastast Soome riigile: töötuskindlustus (0,25%) 98 pensionikindlustus (4,6%) 1807 tulumaksuvaba miinimum 7822 tulumaks (35%) 10 341 inimesele jääb kätte 28 932 Seetõttu nemad plaanivad lähiajal kontori avada ka Lätis, Leedus, Poolas ja mujal Ida- Euroopas. Tamminen lisas, et põhiline teenimisviis Eestist Soome töölekäimisel on maksta päevaraha. Need, kes töötavad Soomes Eesti kaudu, saavad maksustamata komandeeringuraha (näiteks 375 krooni päeva eest), mis teeb keskmiselt ligi 8500 krooni puhtalt kätte. Tammineni sõnul on Soomes registreeritult töötades ka raskem ületunde teha: nende eest tuleb tööandjal umbes kaks korda rohkem maksta. Ta tõi näite ka sellest, et suure reede ajal pidid Soome ettevõtjad töötamise eest neli korda kõrgemat tasu maksma. Soome rahandusministeeriumi maksuosakonna rahvusvaheliste maksuasjade vanemspetsialist Tuomas Anttila ütles, et maksuseaduse muudatuse poliitilist otsust pole veel tehtud, kuid loodetavasti võtab parlament selle vastu augustis või septembris. Soome poole hinnangul on Eesti renditööjõudu, kes maksavad makse Eestisse, 5000 inimese jagu. Praegu jääb Soomel Eesti tööjõu eest makse saamata mitu miljonit eurot, rääkis Anttila. 1. mail kaotasid mitmed Euroopa Liidu riigid uute liikmete tööjõule kehtestatud piiran-
uudis toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee 4. mai 2006 3 Kaubandus kasvas märtsis 17% Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2006. aasta märtsis eelmise aasta märtsiga võrreldes jooksevhindades 17%, teatas statistikaamet. üsivhindades oli kasv koguni 18%. Märtsis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 3,3 miljardit krooni. Jaemüügi kasvu mõjutas enim spetsialiseerimata toidukaupade kaupluste ja majatarvete kaupluste jaemüük. Kaubanduse elavnemine märtsis on aasta alguse vaikse perioodiga võrreldes tavapärane. Jaekaubandusette- võtete kaupade jaemüük suurenes veebruariga võrreldes püsivhindades enam kui eelmisel neljal aastal keskmiselt. Jaekaubandusettevõtete realiseerimise netokäive oli koos autokaubanduse ja tanklatega 4 miljardit krooni. Selle aasta veebruariga võrreldes oli kasv jooksevhindades 17%. Sõidukikaubandusettevõtete ja tanklate netokäive oli märtsis 736 miljonit. 2005. aasta märtsiga võrreldes suurenes netokäive jooksevhindades 25%. Käibe kasvu mõjutas oluliselt mootorikütuse kallinemine. KAUBANDUSSE JÄETI MULLUSEST POOL MILJARDIT ROHKEM jaemüük märtsis 3,3 mld kr 3 2 1 0 2002 2004 Allikas: statistikaamet 2006 sõnumid Sõerd lubas 4realist Tallinna Tartu maanteed Eilsete riigieelarvestrateegia läbirääkimiste käigus lubas rahandusminister Aivar Sõerd majandusminister Edgar Savisaarele 4realist Tallinna Tartu maanteed. Leppisime kokku, et pooldame võimalikult kiiret Tallinna Tartu maantee väljaehitamist neljarealise esimese klassi kiirteena, et toetada Lõuna- ja Kesk-Eesti arengut, selgitas rahandusminister Aivar Sõerd. lühiajaliselt. maksu Foto: Andras Kralla Soomes töötavad eestlased ei karda kavandatavat seadusemuudatust Soomes bussijuhi ametit pidav Jüri Kõrge on juba neli aastat maksnud makse Soomele. Kõrge läks Soome omal käel ning lõpetas Eestiga Soome minnes kõik sidemed ära. Tema sõnul puudutab seadusemuudatus eelkõige neid, kes on Soomes n-ö komandeeringus ehk töötavad seal alla kuue kuu. Kõrge tulumaksumäär on 28% palgast. Lauri Vadi töötab Soome firmas alltöövõtjana Eestis registreeritud osaühingu kaudu. Vadi paneb seal mööblit kokku, kuid makse maksab Eestisse. Tema sõnul on Soome maksud uhteliselt kõrged: laias laastus tuleb pool teenitust ära maksta. Peale selle on raske ületunde teha, nende eest peab ettevõtja rohkem maksma. Vadi plaanitavat maksumuudatust ei karda. Tema sõnul on ikkagi vähemalt pool aastat aega ning edasine Soomes töötamine sõltub kalkulatsioonist, kas see tasub end ära. Korralikele rendifirmadele jääb turg mingil määral alles, kuid kahtlased loodetavasti kaovad. Eve Kyntäjä, Soome tööturu infokeskuse juhataja gud. Tööturuameti tööturuteenuste ja -toetuste osakonna EURESe koordinaator Heleri Hermanson rääkis, et tööturuameti ja sotsiaalministeeriumi hinnangu järgi ei too piirangute kadumine Eestis kaasa massiliselt tööjõu lahkumist. Muutuda võib aga töösuhte vorm, ehk varasemast vähem hakatakse kasutama personalivahendusfirmasid. Hermansoni andmetel on üle 6000 töötaja taotlenud sotsiaalkindlustusametist vormi E101, mis tõendab Soome maksuametile, et maksud makstakse Eestisse. Järgmise aasta alguses Soomes jõustuva seaduse kohaselt peaksid need 6000 inimest hakkama makse maksma Soome riigile. a arvutuste kohaselt võib soomlaste kavandatav seadusemuudatus vähendada Eesti riigi maksutulusid mitmesaja miljoni krooni võrra. Soome tööturu infokeskuse juhataja Eve Kyntäjä kommenteeris, et korralikele rendifirmadele jääb turg mingil määral alles, kuid kahtlased loodetavasti kaovad. Kyntäjä ütles, et Soomes töötades tuleb esimesed pool aastat maksta palgast riigile umbes 40% (35% tulumaks, 4,6% pensionikindlustus ja 0,25% töötuskindlustus). Pärast poolt aastat maksustatakse tulu astmeliselt, mis jaguneb omakorda veel omavalitsusele ja riigile makstava määra vahel, lisas Kyntäjä. Need eestlased, kes töötavad praegu üle poole aasta Soomes, peavad ka praeguse seaduse järgi makse maksma Soome riigile ja neid kavandatav seadusemuudatus ei mõjuta.
4 4. mai 2006 uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel 667 0091, e-post raimo.ulavere@aripaev.ee Funktsionaalseimast dokumendihaldussüsteemist valmis kolmas versioon: * täisdigitaalne asjaajamine * dokumendi terviklik elutsükkel * sisseehitatud intraneti vahendid * CRM ja grupitöö vahendid * põhineb avatud standarditel http://www.webware.ee tulekindlad seifid dokumendi- ja andmekandjaseifid seinaseifid hotelliseifid KOHE LAOS Evelekt AS Kauplus 657 9795 Hulgimüük 657 9797 Faks 657 9796 Evelekt Sisustus TARTUS E-Sisustuskaubamajas Tehase 16, 50107 Tartu meie edasimüüja Vene raudteefirma RZD ja Eesti Raudtee aktsiatest huvituv Deutsche Bahn leppisid kokku ühise logistikafirma asutamises. Ühisfirma eesmärk on tugevdada Venemaa-Saksamaa raudteetransporti, teatasid ettevõtted pressile eelmisel neljapäeval. RZD juht Vladimir Jakunin ja Deutsche Bahni juht Hartmut Mehdorn kohtusid logistikafirma asutamiseks Tomskis. Lepingu allkirjastamistseremooniast võtsid osa Venemaa president Vladimir Putin ning Saksamaa kantsler Angela Merkel. Venemaa on kasvav turg, kaubavahetus Euroopa Liiduga on kasvuteel ja Venemaa on ka maismaasillaks Hiinasse, Venemaa on kasvav turg, kaubavahetus Euroopa Liiduga on kasvuteel ja Venemaa on ka maismaasillaks Hiinasse. Hartmut Mehdorn, Deutsche Bahni juht Eesti Raudtee ostuhuviline asutab koos Vene RZDga ühise logistikafirma kommenteeris Mehdorn ühisfirma loomist. Raudteetranspordi ühise korraldamise kõrval on RZD-l ja Deutsche Bahnil kavas asutada ka ühiseid logistikakeskusi. Uus ettevõte alustab ametlikult tegevust lähikuudel. Deutsche Bahni tütarettevõte Schenker on Venemaal tegutsenud juba aastaid, pakkudes. Praegu ehitab Schenker Venemaal välja oma maismaatranspordi võrku, mis kataks kogu riiki. Eesti majandusminister Edgar Savisaar kohtus Deutsche Bahni esindajatega 11. aprillil. Deutche Bahni esindajad kinnitasid, et nad ei saa rääkida oma pakkumisest raudtee ostuks seni, kuni vaidlused BRSi ja riigi vahel käivad. info@webware.ee Ära anda täitepinnast 3500 m³ Saue vallas Laagris. Pealelaadimisega KIIRE Info tel 511 0000 Evelekt Sisustus JÕHVIS Raudtee 3, 41536 Jõhvi evelekt@evelekt.ee www.evelekt.ee EVELEKT SISUSTUS TÄIDAB TÜHJAD KOHAD Kohus pikendas Weroli müügikeeldu Eile andis Tallinna halduskohus välja määruse, millega keelas Weroli müügi kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Martin Hanson martin.hanson@aripaev.ee Põllumajandusministri nõunik Maido Pajo ütles eile, et nüüd algab tõenäoliselt kohtuprotsess. Vaidlevateks poolteks on Werolit müüv põllumajandusministeerium ja müügi vaidlustanud Pere Leib, kelle pakkumise taga on ärimees Rein Kilk. Viimane on omandanud ka ligi 75 miljoni krooni väärtuses Weroli võlgu ning investeerinud tehasesse veel kümneid miljoneid kroone. Kohtunik tegi lühimääruse ilma põhjendusteta, kommenteeris Pajo kohtu otsust müük peatada, ning lisas, et enne ei saa midagi teha, kui protsess on läbi. Seda, kui kaua kohus kesta võiks, ei tea. Samas on tegemist mõttetu vaidlusega, sest Pere Leib nõudis eelläbirääkimisi, mida aga ei saa pidada, kuna aktsiate ostupakkumisel oli oluline hind ja ainult hind. Ma ei usu, et Kilk selle kohtuprotsessi alusel saab tehase kätte, sõnas Pajo. Pere Leib Tootmise juhatuse liikme Eero Mikenbergi sõnul soovivad nemad, et kohus võtaks seisukoha, kas erastamisotsus oli õige ning juriidiliselt selge. Kuidas meie reageerime, kui halduskohtuotsus tuleb, Haigla paneb Tallinna Mäekalda polikliiniku müüki Ida-Tallinna Keskhaigla paneb 30 miljoni kroonise alghinnaga müüki kinnisvaraarendajatele väga atraktiivsel krundil asuva Mäekalda polikliiniku, et saadud rahaga vanu maju remontida. Gert D. Hankewitz gerth@aripaev.ee Müügiluba saadi linnavalitsuselt eile. Maja vajab 40 miljoni eest investeeringuid, seda meil ei ole, tõi Ida-Tallinna Keskhaigla juht Ralf Allikvee välja ühe müügipõhjuse. Allikvee sõnul seisab Mäekalda maja pooltühjalt. Hoones tegutseb üürilepingute alusel ka 13 perearsti, kelle pärast Allikvee aga ei muretse. Põhimõtteliselt saab kõik lepingud kolme kuu jooksul lõpetada, ütles ta ning lisas, et arstidele pakutakse teisi pindu ülejäänud polikliinikutes. Haigla nõukogu esimees Vilja Savisaar lisas, et Mäekalda maja pole ei linna ega haigla veel ei tea. Me teeme kõik, et Werol Tehased jätkaks tootmist ning samas mahus. Me tahame teada saada, miks olid topeltstandardid, oli vaja ju esitada äriplaan, kuid määras vaid hind, ütles Mikenberg. Mikenberg lisas veel, et Werol Tehaste avaliku enampakkumise võitjaks tunnistatud Urmas Sõõrumaa firma Dovelin Baltic ei ole nende poole pöördunud, et probleemile lahendus leida. Samas tunnistasid üleeile nii Urmas Sõõrumaa kui ka Rein Kilk, et esimene on viimasele helistanud ning kokkusaamist soovinud. Eks siis tuleb kohtumise jaoks aega leida, märkis Kilk üleeile. Mikenbergi sõnul on firma poole pöördunud aga Werol Tehased. Werol Tehased tahtis võtta lisalaenu ja laenata Dovelin Balticult. Meil on lepinguline kohustus olla sellega nõus. Hiljem aga Dovelin laenu andma ei soostunud. Miks, seda ei tea, sõnas Mikenberg. Weroli aktsiate enampakkumise võitjaks tunnistati Urmas Sõõrumaa firmale ja Oliver Kruuda kontrollitavale Kalevile kuuluv Dovelin Baltic OÜ, mis lubas maksta 52,2 miljonit krooni. Tulemuse vaidlustanud Pere Leiva pakkumine oli 20 miljonit krooni väiksem. Urmas Sõõrumaad, Dovelin Balticu juhti Tarmo Tomakit ning Pere Leiva kaebust käsitlenud Tallinna halduskohtu kohtunikku Indrek Paukštyst eile kommentaarideks kätte saada ei olnud võimalik. Ma ei usu, et Kilk selle kohtuprotsessi alusel saab tehase kätte. Maido Pajo, põllumajandusministri nõunik Kuna haiglal ei ole pooltühjalt seisva Mäekalda polikliiniku kapitaalremondiks raha, müüakse see maha. arengule enam vajalik. Palju linn üle 5000 ruutmeetri suuruse maja müügist teenida soovib, ta täpselt öelda ei osanud. Kui müüsime Magasini tänava hoonet, siis tõusis summa alghinnast ligi kolm korda kõrgemale, sõnas ta, kuid lisas, et ei julge praegu prognoosida, kas selle maja puhul ka nii juhtub. Konkreetseid ostjaid tema sõnul veel pole. Praegu ostavad Foto: Maris Ojasuu Illustratsioon: Kadri Laugas kinnisvarafirmad praktiliselt kõik kinnisvara ära, nii et selle krundi võib osta ükskõik milline firma, märkis ta. Kindlasti on see atraktiivne krunt, vaated on sealt suurepärased ja piirkond areneb, leidis Ober-Hausi Kinnisvara juht Hindrek Leppsalu, lisades, et kui Tartu maantee ka korda tehakse, on seegi plussiks. Kui palju see krunt ja maja maksta võiksid, ta öelda ei tahtnud, põhjendades, et ei hakka spekuleerima. Küll aga sõnas Leppsalu, et kuna ümbruskonnas on 9korruselised majad ning ka Andres Kogeri 14korruseline Fahle maja ei jää kaugele, võib sinna umbes sama kõrge kortermaja tulla. Samuti ei tohiks Leppsalu hinnangul takistuseks olla see, et tegemist on sotsiaalmaaga, kuna seda saab ka elamumaaks muuta. Arco Investeeringute juht Veiko Pedosk ütles, et kuigi Arco Kinnisvarabüroo hindas krundi 27,6 miljonile kroonile, on maja normaalne hind 30 miljonit. Ruutmeetri hinnaks tuleks 6000 krooni. Siiski ei ole tema sõnul see koht väga atraktiivne. Mäletan vanast ajast, et seal olid pinnad pidevalt müügis, sõnas ta, kuid tunnistas, et vaade on sealt hea ning kortermaja ehitamine tasuks end ära. 3000 5000 krooni korteri ruutmeetri hinnaks, pakkus Pedosk. Vana maja seal tema meelest säilitada mõtet pole. Arvan, et parem oleks vana mehhanism maha võtta ja uus odavam peale panna, märkis ta.
uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel 667 0091, e-post raimo.ulavere@aripaev.ee 4. mai 2006 5 sõnumid Puidutööstuses kõige rohkem õnnetusi Tänavu esimesel kolmel kuul registreeriti tööinspektsioonis esialgsetel andmetel kõige enam tööõnnetusi puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, kus neid oli 89. See moodustab 11% kõigi tegevusalade tööõnnetustest. Sellel tegevusalal suurenes tänavu esimeses kvartalis mullusega võrreldes nii tööõnnetuste üldarv (1,46 korda) kui ka raskete (2,3 korda) ja kergete tööõnnetuste (1,26 korda) hulk. Vaid surmajuhtumeid ei olnud (mullu esimeses kvartalis oli üks töösurm). Hulgi- ja jaekaubanduses oli 77, metalltoodete, masinate ja elektriseadmete tootmises 74, avalikus halduses ja riigikaitses 71 ning ehituses 69 tööõnnetust. Tööõnnetuste üldarv suurenes eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes tublisti puidutööstuses, toiduainetetööstuses, metallitööstuses, ehituses, laonduses, keemiatööstuses, hotellinduses ja restoraninduses, hariduses, avalikus halduses ja riigikaitses. ASSA ABLOY kasum kasvas I kvartalis 26% Maailma suurima lukukontserni ASSA ABLOY esimese kvartali käive kasvas möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 22% ning puhaskasum 26%, teatas ettevõte. Käive ulatus 823 miljoni euroni ning puhaskasum 76 miljoni euroni. ASSA ABLOY tegevdirektor Johan Molin kommenteeris jätkuvaid kasvuvõimalusi: Oleme koostanud põhjaliku restruktureerimise kava, mida plaanime ellu viia kolme aasta jooksul. Ümberkorraldustelt ootame suurt mõju nii meie konkurentsivõime tugevnemisele ja ettevõtte kasumlikkusele. Restruktureerimine puudutab eelkõige tootmisüksusi. ASSA ABLOY Grupi müügifirma Baltimaades AS AssaBalt kasvatas koos Leedu sõsarettevõtte Assa Lietuvaga Baltimaade käivet 59%, saavutades selleks 24,7 miljonit krooni. Ehitus Service i käive suurenes OÜ Ehitus Service 2006. aasta esimese kolme kuu käive ulatus 126,5 miljoni kroonini, eelmisel aastal oli sama perioodi käive 83,5 miljonit. Ehitus Service tegeleb ehitusmaterjalide jae- ja hulgimüügiga. Kaupmees & Ko parandas tulemusi ASi Kaupmees & Ko esimese kolme kuu käive ulatus 224,8 miljoni kroonini, eelmise aasta esimese kvartali käive oli 185,9 miljonit. Kaupmees & Ko tegeleb toidu- ja esmatarbekaupade hulgimüügiga. Hasartmängusõltlaste arv kasvab Sarnaselt probleemsete hasartmängijate arvu suurenemisega kasvavad ka hasartmängude korraldajate käibe- ning kasuminumbrid. Koit Brinkmann koit.brinkmann@aripaev.ee Sotsiaalministeeriumi kaasabil tehtud uuringu järgi on patoloogiliste hasartmängijate arv poolteise aastaga kasvanud ligi 15 000 inimese võrra. Kristiine Kasiino juhatuse esimehe Enno Heinla sõnul toob inimeste suurenenud sissetulek ning tarbimine rohkem raha ka meelelahutusse. Samas ei osanud ta öelda, kas külastajaid on juurde tulnud või on suurenenud ühe inimese poolt kasiinosse jäetav summa. Heinla arvates ei ole kasiinosõltlaste arvu suurenemist küll võimalik täheldada. Lotomängijad kulutavad senisest rohkem Eesti Loto juhatuse esimees Aivar Lepp ütles, et lotomängijate hulk on jäänud samale tasemele, küll on paljud juhuslikud piletiostjad hakanud regulaarseteks mängijateks. Samuti on suurenenud ühekordne ostusumma. Kas inimene, kes ostab iga päev ajalehe, on ROHELINE KAUBAMAJA Kasiinomajandus õitseb, mängusõltlaste arv aga kasvab patoloogiliste hasartmängijate osakaal 15 74aastastest elanikest, protsentides 2004. a september 2006. a. algus tulemused, mln kroonides Kristiine Kasiino 400 300 200 100 0 Allikas: käive 2,4 3,4 90 21 2003 2004 2005 Eesti Loto Laupäeval, 6. mail infopäev Kaunid murud Erinevate murude rajamine, väetamine, hooldamine ja vigade parandus. Näidismuru rajamine koos spetsialistiga kell 11 15. 235 000 lille ja istikut iga päev Enamus müüdavaid roose, püsililli, lehtpõõsaid ja okaspuid on kasvatatud siinsamas Hansaplanti puukoolis Nädalapakkumised erihindadega Toalilled, väetised, mullad, kivid, tööriistad, aiakaubad Asume Tallinna külje all Kiili vallas kesklinnast ainult 15 min autosõidu kaugusel (vaata kaarti) Rohelise Kaubamaja ürituste kalender: www.hansaplant.ee telefon: 672 5117 E R 9 19 L 9 17 P 10 17 Toome elu aeda JÄRVE 243 2003 2004 2005 Pärnu mnt Viljandi mnt Tuhala, Kiili LUIGE 42 Ülemiste Olympic Casino Eesti 408 153 2003 2004 2005 progn ASSAKU RAUDALU Kiili tee kasum Tartu mnt Tallinna ringtee 120 80 40 kohe uudistesõltlane, ei osanud Lepp öelda, keda lugeda lotosõltlaseks. Uuringu järgi on lotosõltuvus samasugune probleem nagu kasiinosõltuvustki. Eesti Loto kuulub riigile ning seetõttu on inimestel mulje, nagu oleks lotosõltuvus justkui vähem ohtlik, rääkis Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel. Tema sõnul ei peaks lotoreklaam olema nii pealetükkiv: Kas peame igal õhtul parimal teleajal lotorõõmule kaasa elama, küsis ta. 0 JÜRI 15 74aastaste elanike seas oli selle aasta algul juba 35 000 mängusõltlast. Arco Varavalitsemise kinnisvarafond ostis GO Spa Hotelli kinnisvara Arco Varavalitsemise ASi juhitav kinnisvarafond Explorer Property Fund Baltic States ostis Georg Ots (GO) Spa Hotelli kinnisvara omava ASi Norbert aktsiad. Arco Vara juhatuse esimehe Viljar Arakase sõnul on tegu väärtusliku infrastruktuuriga ja seega haakus ost hästi fondi strateegia ja tootlusootusega. GO Spa on kõige paremini arenev spaakeskus lähipiirkonnas tervikuna, kommenteeris Arakas Arco Vara pressiteate vahendusel. Saaremaal Kuressaares asuva GO Spa opereerimist jätkab Legendijuhtimise AS pikaajalise üürilepingu alusel ning spaa igapäevases tegevuses muudatusi ei tule. Vastavalt kokkuleppele ostja ning müüja tehingu hinda ei avalikusta. GO Spa kinnisvara senise omaniku, Alta Capitali juht Andres Rätsepp ütles: Alta Capital investeerib kinnisvarasse just nimelt arendamise eesmärgil. Tänaseks on Georg Ots Spa kinnisvarast saanud tugeva rendi rahavooga kinnisvaraobjekt ja see on kindlasti atraktiivsem odavama kapitaliga fondidele kui arendajatele. Rätsep lisas, et müügist saadud raha kavatsetakse investeerida uutesse arendusprojektidesse. GO Spa ost on Explorer Foto: Raul Mee Kasiinod mängusõltlaste üle ei rõõmusta Rüütli sõnul on patoloogilisi mängijaid alati olnud ning ega ükski kasiino nende üle õnnelik ei ole: Parem, kui nad ei tulekski mängima. Eesti Loto juhi sõnul on kasiinopidajatel nüüd hea võimalus justkui viidata, et lotosõltuvus on sama ohtlik kui kasiinosõltuvus. Kasiinosid piiratakse, kuid sellest hoolimata on nende kogukäibeid ja kasumeid kordades suuremad lotomängus liikuva rahaga võrreldes. Pean lotomängu ikkagi ohutumaks, sest see ei tekita sellist sõltuvust, sõnas Lepp. Paljudes riikides on lotomängukäibed palju suuremad kui kasiinode käibed. Riik on seadustega suunanud mängukire nn pehmemasse hasartmängu, kus summad on väiksemad ning ei ole võimalust ennast mängima unustada, lisas Lepp. Kristiine Kasiino juhatuse esimees Enno Heinla juhtis tähelepanu asjaolule, et nii loteriisõltlasi kui ka kasiinosõltlasi on mõlemaid 1,7% elanikkonnast. Täna on lotot võimalik internetis mängida, ma ei näe, et tegemist oleks pehmema hasartmänguga, imestas ta. Georg Ots (GO) Spa Hotell Saaremaal. Foto: Raul Mee Property Fund Baltic States fondi kolmas suurem tehing pärast Nurmenuku kaubanduskeskuse ja TOP Spa ostu. Fondi juhataja Kristjan Kivipalu sõnul on fondil plaanis aasta jooksul investeerida Balti regiooni veel ligi 180 miljonit eurot. Explorer Property Fund Baltic States loodi eelmise aasta mais. Fondi investeeringuid juhib Arco Vara ning East Capitali ühisettevõte Arco Varavalitsemise AS. Fondi maht on 55 miljonit eurot.
6 4. mai 2006 uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel 667 0091, e-post raimo.ulavere@aripaev.ee Radissoni juht lasi kohviku ohutumaks teha Tallinna Radisson SASi hotelli juht Sam Holmberg tähistas eile hotelli viieseks saamist ja põhjendas, miks pealinna katusel asuval välikohvikul on klaasseinad. Villy Paimets villy.paimets@aripaev.ee Istusin siin mullu suvel ja vaatasin, kuidas üks perekond siin istus ja nende 4 5aastased lapsed reelingutel kõõlusid, kirjeldas Radisson SASi peadirektor Sam Holmberg elavalt klaasseina eesmärki, ja näitas hommikusöögile kutsutud ajakirjanikele, kuidas ta kahe käega silmi õudusest kinni hoidis. Katusel asuv kohvik sai pooleteise meetri kõrgused klaasseinad hotelli sünnipäevaks tehtud 11 miljoni kroonise uuenduskuuri käigus. Seejärel rääkis juba veidi asjalikum-tõsisem Holmberg, et üle maailma 271 hotelli opereeriva ketti kuuluva Radisson SASi Tallinna hotelli eelmise aasta käive ulatus 169,3 miljoni kroonini ning hotellioperaator töötas ülihea, 56protsendilise rentaablusega. Kasum moodustas küll peaaegu 100 miljonit krooni, kuid sellest tuleb veel peale riigimaksude maksta ka majaomanikele rent. Osa rendirahast jääb siiski nn perekonda kuigi maja suurim omanik on ühtlasi Viru hotelli maja omav SRV Pontos, kuulub omanikeringi kahe suure fondi kõrval kuuendikuga ka hotellikett ise. Eesti hotelliturul toimuv on aga Holmbergi sõnul võrreldav buumiga. Hetkel on Tallinnas ligikaudu 5300 hotellituba ning 2008. aastaks prognoosib Holmberg selles vallas vähemalt 30- protsendilist kasvu. Meie hinnangute kohaselt on kahe aasta pärast pealinnas üle 7000 hotellitoa ning siis jätkub areng veelgi, kuid veidi aeglasemas tempos, ennustas Holmberg, kelle sõnul langeb uute hotellitubade lisandumisega lähimatel aastatel Tallinna hotellide keskmine täitumus praeguselt 60 protsendilt alla 50 protsendi. Ka Reval Hotels Groupi turundusjuht Marina Jõgi ütles, et tulevik toob uusi Tihenev konkurents ja langev Soome turistide arvu trend paneb kõike hotelle rohkem pingutama heade tulemuste nimel. Marina Jõgi, Reval Hotels Groupi turundusjuht EESTIS MAJUTATUD TURISTIDE ARV KASVAB majutatud turistide arv miljonites 2,0 1,5 1,0, 0,5 0 Allikas: statistikaamet kokku 2,07 selle aasta esimesel kahel kuul majutatud 224 043 turisti 2003 2004 2005 2006 Radisson SASi peadirektor Sam Holmberg ennustab, et kahe aasta pärast on Tallinnas hotellitube kolmandiku võrra rohkem. Foto: Raul Mee väljakutseid. Tihenev konkurents ja langev Soome turistide arvu trend paneb kõiki hotelle rohkem pingutama heade tulemuste nimel, ütles Jõgi. Mullu ööbis 280- kohalises Radisson SASi hotellis üle 110 000 inimese ning hotelli keskmine täitumus ulatus 74 protsendini. (Hotelli kasumlikkuse piiriks loetakse 40protsendilist täitumust toim.) Võrdluseks, 390toalise Reval Hotel Olümpia keskmine täitumus ulatus eelmisel aastal 67 protsendini ning Olümpias ööbis mullu üle 148 000 turisti. Küsimusele, kas Tallink võtab Radissonilt oma hotelliketti rajades Rootsi päritolu kliendid ära, vastas Holmberg eitavalt. Ei, seda me ei karda, Rootsi turg on ikka meie koduturg, ja pealegi, meile tulevad veidi teistsugused kliendid, ütles Holmberg Rootsi omanikele viidates (75% Radisson SASi hotelliketist kuulub Rootsi lennufirmale SAS). Rootslased-soomlased ongi Radissoni hotelli suurimad kliendid. Eestlasi on hotellikülastajate seas ca 4%. Eesti on ju nii väike, et kõik saavad alati ööseks koju minna, muigas Holmberg. sõnumid Selgusid möödunud aasta Tartu parimad ettevõtjad Tartu linnavalitsus kinnitas konkursi Parim ettevõtja 2005 võitjateks Infotark ASi kaupluse Büroomaailm, OÜ Veetee ja ASi A. Le Coq Tartu Õlletehas kolmes suuruse kategoorias. Sel aastal osales konkursil kokku 56 ettevõtjat. Aasta suurimaks investeerijaks oli Tallinna Kaubamaja AS, kelle möödunud aasta investeering ulatus ligi 284 miljoni kroonini. Sama firma lõi ka möödunud aastal Tartusse kõige rohkem töökohti 91. Iirimaale on tööle läinud 3000 eestlast Iiri Euroopa asjade ühiskomisjoni esimees John Deasy tänas Eestit nende 3000 inimese eest, kes on Iirimaale tööle läinud. Tema hinnangul on tööjõu puudus kujunenud viimase aja üheks võtmeküsimuseks. Seetõttu pidas Deasy ka õigustatuks, et Iiri jättis oma tööturu Euroopa Liidu uutele liikmesriikidele avatuks. Deasy sõnul saabub Iirimaale igas kuus keskmiselt 10 000 uut töötegijat peamiselt Poolast ja Balti riikidest. Riigikogu ja Iiri parlamendi komisjonide delegatsioonid arutasid eile tööjõuprobleeme. Decora kasvatas käivet ASi Decora 2006. aasta esimese kolme kuu käive ulatus 50,8 miljoni kroonini, eelmisel aastal oli sama perioodi käive 36,2 miljonit. Ettevõte teenis esimeses kvartalis 1,7 miljonit krooni tulumaksueelset kasumit, 2005. aasta esimene kvartal lõppes 0,2 miljoni krooni suuruse kahjumiga. AS Decora tegeleb ehitus- ja viimistlusmaterjalide jae- ning hulgimüügiga. Jõe 3, Tallinn, telefon 681 4400, faks 681 4401, e-post inkasso@julianus.ee Ülikooli 6a, Tartu, tel 730 9620 Jaama 14, Jõhvi, tel 337 0052 Isikud, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt Nimi Seotud isikud Nimi Seotud isikud Altis Sport OÜ Raul Lättemägi, Mariann Rea Atanay Ehitus Grupp OÜ Stanislav Untilov Baltic Media Group OÜ Rene Luik Brandcom OÜ Kalev Kosk Dioneva OÜ Eva-Maria Eensalu E-Mobiil OÜ Martin Ritson, Indrek Taukar Gispo Grupp OÜ Peep Heinloo Hansa Kinnisvara ja Liising OÜ Vladimir Šeripov, Eric Šeripov Jüri Kulinaaria OÜ Marko Vunder, Triin Kabel, Maire-Lii Aas K.U.Oru Auto OÜ Mario Plaas Kolm Krabi OÜ Mattias Lepp Loyality OÜ Allan-Emerik Hook Mahepartnerid OÜ Kristiina Valper Markmont OÜ Ivar Kalda Maxton AS Marko Uuetoa Nordmaja OÜ Tauno Oja Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ Aleksandr Arhipov Premium Management OÜ Jaanus Arumäe Reval Autogrupp OÜ Kait Vaatmann, Alo Tintse, Gert Sülla Riho Roomet FIE 28.10.1959 Rinaltek OÜ Joonas Maanurm Rozz-Line OÜ Andrei Kaigas Sirome Group OÜ Jaan Mets Soome Maja Ehitaja OÜ Raju Söödor Stanmont OÜ Meelis Piiskop Stingam Auto OÜ Hannes Pitkve Teeleht OÜ Helve Laksberg, Alexander Kovalevskiy Tormikiri OÜ Tiiu Parko Traxvel OÜ Harry Soobard, Marika Soobard Uuspri AS Siim Kumari Viljameister OÜ Ahti Aruksaar X-TaksoGrupi AT OÜ Vjatšelsav Gontšarov Koondame nõudeid Soome Maja Ehitaja OÜ (11074540) vastu Ära raiska oma raha Kas Teie kulud jäätmekäitlusele hakkavad üle pea kasvama? Kui nii, siis HSM pallipress aitab Teil oma kulud pöörata tuluks. Kui Teie firma maksab paberi-, papi-, kile-, tekstiili- jms jäätmete äraveo eest jäätmekäitlejale peale, on õige aeg võtta ühendust HSMi ainu esindajaga Eestis OÜ VarmaPartneriga, et arutada võimalikke kasusid, mida palli pressi kasutamine annab. Peaaegu igal juhul säästab see Teile puhast raha OÜ VarmaPartner Ülemiste tee 3A, 11415 Tallinn Tel 606 1715 GSM 52 40 614, 51 13 372 varmapartner@varmapartner.ee www.varmapartner.ee NII või NAA ca 50 kg papijäätmeid TEISTMOODI JÄÄTMEKÄITLUS ca 350 kg papijäätmeid * PALLIPRESSID * PET-PUDELI PURUSTID * VAADIPRESSID * PAKKEMATERJALI SEADMED * PRESSIMISLIINID * INFOKAITSETEHNIKA
uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel 667 0091, e-post raimo.ulavere@aripaev.ee 4. mai 2006 7 Paljassaare Kalatööstus läheb Lähis-Itta Paljassaare Kalatööstus kavatseb hakata eksportima toodangut Lähis-Itta, esimene saadetis Kuveiti läheb teele mai jooksul. Merje Kask merje.kask@aripaev.ee Liibanonis on meil juba olemas partner, kes ostab Leedu tehase surimitoodangut, esimene saadetis Kuveiti läheb teele maikuus, rääkis eile ASi Paljassaare Kalatööstus tegevjuht Mauno Leppik. Koos Kuveidi partneriga on Paljassaare tehase sortimendist välja valitud neli toodet. Kuveiti plaanib Leppik sellel aastal eksportida 200 tonni toodangut, Liibanoniga käivad koguste üle läbirääkimised. Keskmiseks hinnatasemeks pakub Leppik standardtoodete puhul 1,5 2 eurot kilo kohta, aga näiteks lõhetoodete kilo hind ulatub 5 euroni. Aastasest 12 000tonnisest kogutoodangust ekspordib Paljassaare Kalatööstus 85 protsenti. Peamiselt ekspordib kalatööstus Lätti ja Leetu, Kesk- Euroopa riikidesse ja Skandinaaviasse, aga ka Venemaale, kokku 27 riiki. Lähis-Itta planeeritava toodangu kogus moodustab Paljassaare Kalatööstuse kogutoodangust 1 2%. Kunagi ei tasu kõiki mune ühte korvi panna, põhjendas Leppik eksootiliste turgude hõivamise plaani. Leppik on töötanud Paljassaare Kalatööstuses 11 aastat, alustades seal müügi- ja turundusdirektorina. Kuus vajab tööstus 500 600 tonni toorainet, mis saabub külmutatult ja eri töötlusastmetes üle maailma: Saksamaalt, Hiinast, Peruust, USAst, Hollandist Islandilt ja mujalt. Kodumaist räime ja kilu kasutatakse tegevdirektori Aarne Paesalu andmetel vaid paari toote valmistamisel, sest nii suure toorainevajaduse puhul pole Läänemere kasinate kalavarude kasutamine õigusta- Paljassaare Kalatööstus saadab praegu eksporti 85 protsenti oma toodangust. Foto: Veiko Tõkman Liibanonis on meil juba olemas partner, kes ostab Leedu tehase surimitoodangut, esimene saadetis Kuveiti läheb teele maikuus. Mauno Leppik, ASi Paljassaare Kalatööstus tegevjuht tud. Tagatud peab olema tooraine taastootmine, sõnas Mauno Leppik. Tehas töötab kolmes vahetuses seitse päeva nädalas 24 tundi päevas. Töötajate palk algab ettevõtte juhtide sõnul Eesti keskmisest palgast. Leedu toiduainetööstuskontsern Vichiunai Grupp ostis Paljassaare Kalatööstuse 2001. aastal Ösel Foodsilt. Paljassaare Kalatööstuse kasum oli selle aasta esimeses kvartalis 400 000 krooni ja käive 72,5 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 2% võrra. Nordea Pank teenis kolme kuuga üle 34 miljoni krooni kasumit Nordea Pank teenis 2006. aastal esimese kolme kuuga Eestis 34,5 miljonit krooni kasumit, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kasum kasvanud 36%. Nordea Eesti bilansimaht oli I kvartali lõpus 17,2 miljardit krooni, möödunud aastal oli bilansimaht samaks ajaks 13,1 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga kasvasid Nordea varad Eestis 32%. Laenu- ja liisinguportfelli maht kasvas aastaga 39% ehk 4,2 mld krooni võrra, olles 2006. aasta I kvartali lõpus Vahur Kraft Uuring: EL pole ellu muutusi toonud Riigikantselei tellitud TNS EMORi küsitluse andmeil arvab pool elanikkonnast (50%), et elu Eestis pole Euroopa Liitu kuulumise kahe aasta jooksul muutunud. Valitsuse pressibüroo teatel on 30% hinnangul elu läinud paremaks ning 15% arvates halvemaks. Mõnevõrra kriitilisemalt on meelestatud madalama sissetulekuga elanikud. Aprillis tehtud küsitlusest selgus, et vaid iga viies Eesti elanik sooviks Euroopa Liidu asjades sõna sekka öelda. Sama palju oli neid, keda Euroopa asjad ei huvita. Ligi pool küsitletuist (51%) pidas kaasa rääkimist tulutuks, sest arvas, et tema seisukoht ei muudaks midagi. Enam kui pooled (53%) Eesti elanikud hindasid saadaolevat teavet Euroopa Liidu kohta piisavaks. Rohkem ELi puudutavat infot soovis saada 36% kõigist vastanutest. Küsitluse andmeil püsib Eesti 15 74aastaste kodanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu stabiilsena. Aprillis oli see 67%. 14,9 mld krooni mulluse 10,7 mld krooni asemel. Kõige kiiremini kasvas eluasemelaenu portfell, mille aastaseks kasvuks kujunes 62%. Hoiuseportfelli maht oli kvartali lõpus 4,4 mld krooni, kus kasv võrreldes eelmise aastaga oli 9%. Hoiustest näitasid kõige kiiremat kasvu eraisikute hoiused, mille mahud kasvasid aastaga 25%. Nordea Eesti esimese kvartali majandustulemusi iseloomustab kasvutrend erinevatel finantsteenuste turgudel, kommenteeris Nordea Eesti juhatuse esimees Vahur Kraft. Tema kinnitusel kasvatas tulusid eelkõige laenu- ja liisingutoodete müügi kasv. Laenutoodete turg Eestis on endiselt kasvamas, lisas ta. Kraft märkis, et I kvartalis alustas pank Eestis 38 Nordea Luksemburgi investeerimisfondi, privaatpanganduse ning varahalduse teenuste pakkumist. Kvartali lõpus tõsteti ka hoiuseintresse. Varem on oma tulemused teatanud Hansapank ja SEB Eesti Ühispank, kes teenisid esimeses kvartalis 1 miljard krooni ja 300 miljonit krooni puhaskasumit. sõnumid Kõnelused Chaplini keskuse üle luhtusid Eile hommikul alanud läbirääkimised Pärnu linnapea Mart Viisitamme juures kultuuriminister Raivo Palmaru, kantsleri Siim Suklese, Pärnu linnavalitsuse liikmete ja Uue Kunsti Muuseumi nõukogu liikme Mark Soosaare vahel luhtusid, kuna Soosaar otsustas ühise läbirääkimistelaua tagant lahkuda. Kohtumise eesmärk oli leida võimalusi uue kunsti muuseumi püsimajäämiseks. Keskkonnaminister Villu Reiljan suurendas loodushoiutoetusi Villu Reiljan Keskkonnaminister Villu Reiljan suurendas eelmisel nädalal loodushoiutoetusi, mullu maksti loodushoiutoetusteks 19 miljonit krooni. Keskkonnaministeeriumi teatel muudab 27. aprillil välja antud määrus varasemat määrust Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad nii, et alates 2006. aastast on hooldatava ja taastatava poollooduslike koosluste hektari maksumus varasemast kõrgem. Loodushoiutoetuste määrad olid püsinud muutumatuna neli aastat. Poollooduslike hoiualade ilme ja liigikoosseisu püsimiseks on vaja niita, loomi karjatada, puu- ja põõsarinnet kujundada, harvendada või raadata. Vastavalt määrusele tõusis näiteks tasu puisniidu hooldamise eest 2000 kroonilt 2380 kroonile hektarilt. Tasu kuni 1,5 meetri kõrguse tiheda võsa puhastamise eest niidult või loopealselt oli kuni 3300 krooni, nüüd on see kuni 4620 krooni. Eelmisel aastal sõlmitud loodushoiutoetuste ja -tööde rahaga hooldati ja taastati poollooduslike kooslusi üle 18 000 hektari, toetusi maksti 19 miljoni krooni eest. Õppekeskus N.O.R.T. korraldab (koolitusluba nr 2748 HTM) ÕPPEREIS AUSTRIASSE 27. mai 3. juuni 2006 PRÜGIMAJANDUS JA TAASTUV ENERGIA.O.R.T Õppekeskus Info ja registreerimine: Õppekeskus N.O.R.T. Riia 195, Tartu tel 742 8000 info@nort.ee www.nort.ee
8 4. mai 2006 börs toimetaja Annika Matson, tel 667 0405, e-post annika.matson@aripaev.ee ÄP INDEKS 52 nädalat 2000 1900 1800 3. mai 1898,53-0,27% perioodi kõrgeim 1991,55 madalaim 1584,17 1700 1600 1500 07 09 11 01 03 a indeks on arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemishinna põhjal 05 Baltika juht Meelis Milder tutvustas eile aktsionäridele firma kolmaastakuplaani. Foto: Indrek Susi B30 INDEKS 52 nädalat 240 229 218 207 196 185 07 09 11 3. mai 210,38 01 03-0,37% perioodi kõrgeim 237,57 madalaim 186,65 Balti 30 indeksisse kuulub 30 Eesti, Läti ja Leedu enimkaubeldud aktsiat 05 Baltikal kavas kaupluste arvu kolme aastaga kahekordistada Järgmise kolme aastaga on Baltikal kavas avada ligi sada uut kauplust. Lauri Matsulevitš lauri.matsulevits@aripaev.ee Poodide avamine läheb Baltika juhi Meelis Milderi sõnul firmale maksma kuni 200 miljonit krooni. Kolmaastakuplaan näeb ette 160 180 kauplust praeguse 93 asemel. Kõige jõulisem ekspansioon on ees Ukrainas, kus Baltikal on ka esimeste seas turule tulija eelis. Kui kuskil uus kaubanduskeskus avatakse, on meil lihtsam sinna sisse saada kui mõnel uuel tulijal, selgitas Milder. Kolme aasta pärast peakski põhituruks saama Ukraina ja Venemaa. Kokku on seal plaanis avada 60 75 uut kauplust ja nende riikide osakaaluks saab kuni 50% Baltika kauplusteketist. Eeskätt sõltub aga poodide avamine Ukrainas ja Venemaal arendajate tegevusest ning kaubanduskeskuste avamisest. Peale kaupluste arvu kasvu suureneb ka poodide müügipinna maht. Näiteks Montoni poed kasvavad praeguselt 200 300 ruutmeetrilt kuni 500 ruutmeetrile. Kui praegu on kontserni suurim turg Eesti, siis sel aastal peaks Leedu juba ette jõudma. Ettevõtte juhi sõnul vaatab Lauri Matsulevitš lauri.matsulevits@aripaev.ee Harley-Davidson ja Mattel võivad olla miljardärist investori Warren Buffetti järgmised ülevõtmiskandidaadid. Bloombergi andmetel on Buffett pidevalt uute firmade otsingul. Hiljuti käis ta välja ülevõtmiskandidaatidele esitatavad kriteeriumid, muu hulgas peab firma turuväärtus olema vahemikus 5 20 miljardit dollarit. Nende seas on maailma kõige kasumlikum tsiklifirma Harley-Davidson ning Barbienukkude tootja Mattel. Mõlema firma aktsiad on sel BALTIKAL PLAANIS AVADA 80 100 UUT KAUPLUST Baltika kaupluste arv 31.12.2004 03.05.2006 2008 hinnanguline Balti riigid Allikas: Baltika Grupp Ukraina ja Venemaa 49 20 9 Matemaatika ütleb, et kolme aasta pärast peaks käive olema mitte väiksem kui 1,4 miljardit krooni. Meelis Milder, Baltika juht firma aga kõiki kolme Balti riiki koduturuna. Samas on plaanis laieneda ka uutele turgudele Kesk-ja Ida- Euroopas, kuid seda mitte enne 2007. aastat. Praegusele kolmele kaubamärgile tuleb samuti lisa. Sealjuures ei välistanud Milder juba toimivate brändide ostmist. Laienemine kasvatab firma käivet kaks korda. Matemaatika ütleb, et kolme aasta pärast peaks käive olema mitte Buffett võib järgmisena üle võtta Harley-Davidsoni aastal kukkunud ning esimeses kvartalis teatasid mõlemad ka kasvu aeglustumisest. Harley ja Mattel on just sellised firmad, mille poole ta vaataks, ütles Bloombergile Buffetti biograafia kirjutanud Andy Kilpatrick. Buffett rõhub toodete elutsükli pikkusele ning kaubamärkide püsivusele, sõnas Standard & Poor si portfellinõustamise asepresident David Braverman, kes kaks korda aastas avaldab nimekirja firmadest, mis vastavad Buffetti Warren Buffett Poola 78 58 28 7 93 kokku 175 78 89 8 väiksem kui 1,4 miljardit krooni, märkis Milder. Brutorentaabluse eesmärk on vähemalt 52%, omakapitali tootluse eesmärk on 30%. Eilsel aktsionäride üldkoosolekul rõhutas firma juht, et Baltika on spetsialiseeritud moe jaemüüja. Selle kontseptsiooniga hääletati vastavusse ka ettevõtte põhikiri nüüd on firma põhitegevusalaks kaubandustegevus. Kuigi osa asju toodetakse Eestis, tuleb enamik mudeleid Hiinast, Venemaalt, Türgist ja Leedust. Eile otsustati ka kasumi jaotamine iga aktsia kohta saab 2005. aasta eest 2 krooni dividende. Edaspidi on firma poliitika maksta dividendideks 25% kasumist. Baltika lubab tulu kinnisvara pealt Iga ettevõtja unistus on pääseda kinnisvaraarendusse ja me oleme teel sinna, vastas Baltika juht Meelis Milder muiates aktsionäride koosolekul küsimusele Baltika kinnistu kohta. Veerenni tänaval Lutheri kvartali kõrval on Baltikal kokku 14 000 m 2 maad ning firma on alustanud Tallinna linnavalitsusega detailplaneeringu osas läbirääkimisi. On palgatud detailplaneeringu koostaja. Milderi sõnul kogu kinnistut maha ei müüda. Kuigi tootmine kolitakse Lasnamäele, tahab ettevõte jätta kontorid vanasse kohta. Lisaks on arukas sellise väärtusega maatükki bilansis hoida. Seetõttu on plaanis pool endale jätta ning ülejäänu äri- ja elamispindadega täita. Ettevõte pole avaldanud, kui palju raha projektist teenida loodetakse. Aga palju, lausus Milder paljulubavalt. Kui raha laekub, jagatakse seda ka aktsionäri dega. Dividendipoliitika on selline, et maksame välja 25% kasumist, sõnas Milder. Kui kinnistud müüme, võime maksta ka erakorralisi dividendide. seatud standarditele. Nõudeid ülevõtmiskandidaatidele uuendab Buffett igal aastal. Firma maksude-eelne kasum peab olema vähemalt 74 miljonit dollarit, peavad olema hea omakapitali tootlus ja väike võlakoormus. Turukapitalisatsioon peab olema vahemikus 5 20 miljardit dollarit, enne 1998. aastat otsis investor 5 10 miljardi dollarilisi ettevõtteid. Viimane Buffetti ost oli sporditarvete tootja Russell. Samas ei ole ta piirdunud ainult aktsiaturuga. Nii on ta panustanud dollari langusele ning ostnud hõbedat. 40 aastaga on Buffett loonud endast mulje kui investorist, kes ostab allahinnatud firmasid. On üritatud aimata, mida ta ostma hakkab, kuid enamasti edutult. Ma olen 20 aastat kuulnud, kuidas kõik arvavad, kuid pole kuulnud, et keegi oleks õigesti arvanud, ütles Kilpatrick. Sel nädalavahetusel kõneleb Buffett Berkshire i aktsionäride üldkoosolekul üritust on guru ise nimetanud kapitalistide Woodstockiks. BMW ületas rekordkasumiga ootusi Saksa autotootja BMW ületas rekordkasumiga analüütikute ootusi. Seda tänu 3. seeria heale müügile ja osaluse müügile Rolls-Royce Groupis. BMW esimese kvartali kasum kasvas 81%, 948 mln euroni (14,8 mld kr), vahendas Bloomberg. Analüütikud ootasid kasumiks 901 mln eurot. Ettevõtte juht Helmut Panke ütles, et kasum aktsia kohta kasvas 0,78 eurolt 1,44 euroni. Ettevõtte käive kasvas 12%, 11,6 mld euroni. BMW aktsia hind reageeris eile Frankfurdi börsil uudisele 1,7protsendise langusega, N 4. mai R 5. mai sõnumid investori kalender makstes 42,67 eurot. Aasta algusest on aktsia hind tõusnud 17% võrreldes Saksa juhtivaktsiate indeksi DAX30 12protsendise tõusuga. BMW autodivisjoni maksueelne kasum kasvas 7,2 protsenti, 761 mln euroni. Finantseerimisüksuse kasum kasvas 15 protsenti, 173 mln euroni. Mootorrattadivisjoni kasum vähenes 6,5 protsenti, 29 mln euroni süüdi külm ilm. Saksa firma sai 375 mln euro suuruse kasumi osaluse müügist Rolls-Royce is. BMW osalus on vähenenud lennukimootoritootjas 9,02 protsendilt 2,77 protsendile. Romet Kreek Deutsche Banki kasum ületas ootusi Deutsche Banki esimese kvartali kasum kasvas 55 protsenti ehk enam, kui analüütikud ootasid. Pank teenis esimeses kvartalis 1,7 mld eurot (26,6 mld krooni) kasumit, vahendas Bloomberg. Panga kasum aktsia kohta kasvas 2,09 eurolt 3,30 eurole. Kasumi kasv tuli kauplemisest aktsiate ja võlakirjadega. Nordea kasum kasvas 34 protsenti Nordea kontserni esimese kvartali kasum kasvas 34 protsenti, 665 mln euroni (10,4 mld kroonini), vahendas Hugin. Panga kasum aktsia kohta kasvas 0,18 eurolt 0,26-le. Panga omakapitali tootlus kasvas 15,8 protsendilt 20 protsendile. Panga kasvu vedas tugev ettevõtete ja eraisikutest klientide laenunõudlus, aastane kasv oli 12 protsenti. Panga bilansimaht kasvas aastaga 11,7 protsenti, 321,3 mld euroni (5,03 triljoni kroonini). Tallinki tütarfirma sõlmis hotelli rendilepingu Tallink Grupi tütarfirma OÜ TLG Hotell allkirjastas rendilepingu Infortari tütarfirmaga, teatas firma börsile. ASi Tallink Grupp tütarfirma OÜ TLG Hotell allkirjastas rendilepingu OÜga Sunbeam, ASi Infortar tütarfirmaga, juhtimaks uut Tallink Spa Hotelli. 290 toaga hotell ehitatakse Tallinna sadama lähedale ja see peaks valmima selle aasta lõpus. Rendileping sõlmiti kümneks aastaks võimalusega seda pikendada veel kümme aastat. Eastman Kodak majandustulemused Goodyear majandustulemused Tyco Int. majandustulemused Raisio majandustulemused Wärtsilä majandustulemused SAS majandustulemused Royal Dutsch Shell majandustulemused Unilever majandustulemused Berkshire Hathaway majandustulemused Pixar majandustulemused Warner Music majandustulemused Washington Post majandustulemused Finnair majandustulemused
investeerimine Eestisse toimetaja Peeter Teder, tel 667 0189, e-post turud@aripaev.ee 4. mai 2006 9 aktiivseim aktsia Tallink... 86,34 mln krooni indeksid OMX Tallinn... 665,08...0,10% ÄP tööstusindeks... 252,14...-0,11% Pensioniindeks... 139,41...0,22% EPI 100... 111,84...-0,05% EPI 75... 127,73...0,10% EPI 50... 148,31...0,30% Investeerimisfondid EESTI TELEKOM krooni 135 130 125 120 115 110 06 08 10 03.05. 127,05-0,12% 12 02 04 MERKO EHITUS fond kuupäev ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a.) % fondi maht haldav ettevõte kr aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat krooni kuupäev ost müük NAV tootlus (p.a.) % fondi maht haldav ettevõte 325 300 275 250 225 200 06 08 10 03.05. 271,47 0,64% II PENSIONISAMBA FONDID ERGO Tuleviku Pensionifond...03.05... 14,83... 15,43... 14,98... -... 3,03...14,79...14,36... -...139 111 495...AS ERGO Varahaldus ERGO Rahulik Pensionifond...03.05... 11,20... 11,65... 11,31... -... -1,91...-0,61...3,27... -...37 425 176...AS ERGO Varahaldus Hansa Pensionifond K1...03.05... 11,13... 11,41... 11,24... -... -2,35...-1,75...2,11... -...194 699 864...AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond K2...03.05... 12,82... 13,14... 12,95... -... 0,31...7,47...8,74... -...966 608 574...AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond K3...03.05... 15,07... 15,45... 15,22... -... 3,12...17,89...16,80... -...1 706 889 805...AS Hansa Investeerimisfondid Pf LHV Maailma aktsiad...03.05... 15,62... 15,94... 15,78... -... 7,86...27,26...20,34... -...147 728 084...LHV-Seesam Varahaldus Pf LHV Dünaamilised Võlakirjad...03.05... 11,87... 12,11... 11,99... -... 0,33...3,36...4,44... -...17 890 370...LHV-Seesam Varahaldus Pf LHV Uued Turud...03.05... 13,02... 13,41... 13,15... -... 7,61...23,59...12,47... -...28 605 494...LHV-Seesam Varahaldus Pf LHV Tasakaalustatud Strateegia...03.05... 11,78... 12,14... 11,90... -... 3,03...11,74...6,29... -...27 134 958...LHV-Seesam Varahaldus Pf LHV Kvaliteetsed Võlakirjad...03.05... 11,24... 11,46... 11,35... -... 0,18...3,09...2,87... -...11 889 764...LHV-Seesam Varahaldus Sampo Pension 25...03.05... 12,46... 12,72... 12,59... -... 1,70...8,72...6,37... -...69 429 121...Sampo Baltic Asset Management Sampo Pension 50...03.05... 14,20... 14,48... 14,34... -... 4,14...15,27...10,88... -...665 683 126...Sampo Baltic Asset Management Sampo Pension Intress...03.05... 10,86... 11,08... 10,97... -... -0,18...1,01...2,00... -...18 592 967...Sampo Baltic Asset Management SEB Ühispanga Konservatiivne Pf...03.05... 10,99... 11,27... 11,10... -... -2,72...-1,86...2,42... -...231 090 397...SEB Ühispanga Fondid SEB Ühispanga Progressiivne Pf...03.05... 15,03... 15,41... 15,18... -... 5,49...21,34...15,37... -...1 235 538 724...SEB Ühispanga Fondid III PENSIONISAMBA FONDID Hansa Pensionifond V1...28.04... 17,89... 18,34... 18,07... 4,03... 1,46...10,79...11,95... 10,11...87 788 901...AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond V2...28.04... 14,60... 14,97... 14,75... 7,10... 4,24...23,64...0,00... 0,00...107 298 302...AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond V3...28.04... 18,63... 19,10... 18,82... 11,62... 8,47...43,77...0,00... 0,00...158 228 860...AS Hansa Investeerimisfondid LHV Täiendav Pensionifond...02.05... 16,30... 16,63... 16,46... 10,99... 8,08...38,67...21,80... 0,00...16 985 566...LHV-Seesam Varahaldus Sampo Pensionifond...02.05... 16,48... 16,82... 16,65... 5,98... 5,85...19,44...12,26... 0,00...30 549 145...Sampo Baltic Asset Management SEB Ühispanga Tasakaalukas Pensionifond 02.05... 16,71... 16,87... 16,87... 5,91... 4,56...17,51...12,69... 11,22...87 081 398...SEB Ühispanga Fondid SEB Ühispanga Aktiivne Pensionifond...02.05... 14,93... 15,08... 15,08... 0,00... 13,25...50,51...0,00... 0,00...45 408 338...SEB Ühispanga Fondid AVATUD INVESTEERIMISFONDID Evli Global Multi Manager 75*...27.04... 124,95. 124,95... 124,95.. 8,71... 6,60.. 30,16.. 20,82... 4,79...48 629 135...Evli FMC (Suprema) Evli Global Multi Manager 40*...27.04... 128,35. 128,35... 128,35.. 5,07... 2,78.. 16,07.. 12,46... -...24 339 900...Evli FMC (Suprema) Evli Baltic*...28.04... 233,59. 233,59... 233,59 16,21.. -10,42.. 12,57... -... -...15 967 857...Evli FMC (Suprema) Evli Greater Russia*...28.04... 218,60. 218,60... 218,59... N.A... 27,28.. 96,14... -... -...125 034 412...Evli FMC (Suprema) Evli Nordic TMT*...28.04... 42,78... 42,78... 42,78 13,66... 9,11.. 32,90.. 32,73...-1,04...8 204 601...Evli FMC (Suprema) Evli IT*...28.04... 7,80... 7,80... 7,80 17,22... -1,78.. 28,49.. 13,52...-7,89...31 889 345...Evli FMC (Suprema) Evli European Smaller Companies*...27.04... 38,41... 38,41... 38,41 10,18.. 15,99.. 47,11.. 37,33... 11,17...32 376 625...Evli FMC (Suprema) Evli Global*...27.04... 11,43... 11,43... 11,43 10,20... 6,68.. 37,44.. 19,47...-3,17...17 103 813...Evli FMC (Suprema) Evli Select*...02.05... 21,11... 21,11... 21,11 12,10.. 17,61.. 44,64.. 35,50... 11,11..139 116 314...Evli FMC (Suprema) Evli Euro Mix*...02.05... 13,52... 13,52... 13,52.. 4,81... 3,89.. 15,42.. 10,56... 3,00...21 436 799...Evli FMC (Suprema) Hansa Balti Kasvufond...02.05... 367,38. 376,66... 371,09.. 8,70... -7,69...-0,84.. 17,41... 15,90..499 227 493...AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond...02.05... 188,67. 193,44... 190,58 18,59.. 11,10.. 40,59... -... -..2 282 255 697...AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Venemaa Aktsiafond...02.05... 1 971,99 2 021,79 1 991,91 27,25.. 32,06 140,17.. 64,67... 44,93 1 455 168 986...AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Fondifond 30...02.05... 100,47. 103,00... 101,48... N.A... 0,79... -... -... -...100 496 435...AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Fondifond 60...02.05... 103,42. 106,03... 104,46... N.A... 3,54... -... -... -...236 746 262...AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Fondifond 100...02.05... 107,22. 109,92... 108,30... N.A... 6,96... -... -... -...217 952 141...AS Hansa Investeerimisfondid Mandatum Russia G***...02.05... -... -... 2 570,15 29,04.. 26,34 120,80... -... -..3 050 100 000...Sampo Rahastoyhtiö Oy Nordea Euroland*...02.05... 2,84... 2,90... 2,87.. 9,39.. 10,99.. 32,75.. 20,40... 0,40..280 800 000...Nordea Rahastoyhtiö Nordea Optima.fi*...02.05... 10,20... 10,40... 10,30... -... -... -... -... -...609 800 000...Nordea Rahastoyhtiö Nordea Euro Obligaatio*...02.05... 0,28... 0,28... 0,28.. 2,91... -3,22...-1,00... 3,10... 4,70..494 000 000...Nordea Rahastoyhtiö Sampo Balti G***...02.05... -... -... 364,59 12,79.. -10,59... 2,21.. 27,90... 23,55..534 600 000...Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Compass 25 G***...02.05... -... -... 1 221,07.. 3,49... 3,23.. 11,91... 8,96... 4,72 10 303 600 000...Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Compass 50 G***...02.05... -... -... 1 247,74.. 5,70... 4,72.. 19,03.. 13,19... -..2 504 400 000...Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Compass 75 G***...02.05... -... -... 1 257,38.. 8,25... 7,96.. 29,39.. 17,89... -..1 404 800 000...Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Compass Equity G***...02.05... -... -... 788,99 10,40... 9,93.. 38,45.. 22,90... 1,83 1 958 800 000...Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Compass Liquidity G***...02.05... -... -... 1 267,96.. 1,31... -0,73... 0,68... 2,55... 3,78 1 938 600 000...Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo 2010 G***...02.05... -... -... 1 330,40.. 5,89... 4,13.. 18,26.. 13,63... 4,56..642 000 000...Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo 2020 G***...02.05... -... -... 1 298,61 10,09.. 10,06.. 37,75.. 20,37... 3,77..910 900 000...Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo 2030 G***...02.05... -... -... 1 176,12 11,02.. 11,20.. 43,60.. 22,00... 2,11..538 400 000...Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo 2040 G***...02.05... -... -... 1 490,35... N.A... 10,99.. 45,68... -... -...71 800 000...Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Uus Euroopa Fond...02.05... 27,21... 27,75... 27,48 12,29.. 11,48.. 42,83.. 35,36... 22,95..313 036 835...Sampo Baltic Asset Management Sampo Globaalne Kasvufond**...02.05... 13,25... 13,51... 13,38... N.A... 23,09... -... -... -...2 305 754...Sampo Baltic Asset Management SEB Kasvufond...02.05... 7,43... 7,58... 7,51 18,97.. 21,07.. 66,77.. 40,85... 34,51..862 735 817...SEB Ühispanga Fondid SEB Ühispanga Fondifond...02.05... 12,57... 12,82... 12,70... N.A... 9,05... -... -... -...152 505 333...SEB Ühispanga Fondid SEB Geneerilise Farmaatsia Fond...02.05... 12,32... 12,57... 12,45... N.A... 17,27... -... -... -...164 658 026...SEB Ühispanga Fondid Trigon Kesk- ja Ida-Euroopa Fond...03.05... 242,52. 251,13... 246,21 13,62... 6,26.. 36,10.. 32,78... -..1 669 085 264...Trigon Funds Trigon Teise Laine Fond...03.05... 178,73. 185,08... 181,45... N.A... 17,46.. 36,30... -... -..1 274 072 484...Trigon Funds Trigon Uus Euroopa Väikeettevõtete Fond.03.05... 121,45. 125,77... 123,30... N.A... 13,02... -... -... -...890 648 243...Trigon Funds Trigon Uus Euroopa Top 10 Fond...03.05... 104,62. 108,33... 106,21... N.A... -... -... -... -...125 558 197...Trigon Funds VÕLAKIRJAFONDID Evli European High Yield*...28.04... 136,57. 136,57... 136,57.. 3,47... 2,51... 7,97.. 10,10... 6,41..116 044 909...Evli FMC (Suprema) Evli European Investment Grade*...28.04... 129,74. 129,74... 129,74.. 2,46... -2,09...-0,44... 4,01... -...83 774 073...Evli FMC (Suprema) Evli Ruble Debt*...28.04... 103,25. 103,25... 103,25... N.A... 1,44... -... -... -...15 193 273...Evli FMC (Suprema) Hansa Ida-Euroopa Võlakirjafond*...02.05... 9,55... 9,60... 9,55... N.A... -3,54... -... -... -...25 396 065...AS Hansa Investeerimisfondid SEB Ühispanga Võlakirjafond...02.05... 12,77... 12,77... 12,77.. 1,55... -0,57... 1,26... 3,40... 4,23..317 756 455...SEB Ühispanga Fondid RAHATURUFONDID kr 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Evli Target Return*...28.04... 23,01... 23,01... 23,00... -... 0,18... 0,53... 2,52... -...527 821 064...Evli FMC (Suprema) Hansa Intressifond...02.05... 141,82. 141,82... 141,82.. 0,02... 0,19... 0,42... 1,56... -...951 924 938...AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Rahaturufond...02.05... 1 000,00 1 000,00 1 000,00.. 2,02... 2,06... 1,89... 1,78... -...1 315 640 805...AS Hansa Investeerimisfondid Sampo Likviidsusfond...02.05... 1 211,13 1 211,13 1 211,13.. 0,01... 0,19... 0,50... 1,90... -...287 511 054...Sampo Baltic Asset Management SEB Ühispanga Likviidsusfond...02.05... 100,00. 100,00... 100,00.. 2,36... 2,22... 2,25... 1,96... -...2 079 195 091...SEB Ühispanga Fondid * noteeringud ja fondide mahud eurodes; ** noteeringud ja fondide mahud USDdes; *** NAV tuhande osaku kohta eurodes; **** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult riskiaste investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve; N.A - fondil pole riskiastme arvutamiseks piisavalt ajalugu Fondivalitsejad ERGO Varahalduse AS Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, faks 667 9201 AS Hansa Investeerimisfondid Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0336, faks 626 0636, e-post: fondid@hansa.ee LHV-Seesam Varahaldus AS Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, tel 680 0435, faks 680 0402, e-post: vara@lhv.ee, koduleht: www.lhv.ee Nordea Rahastoyhtiö Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3344 Sampo Baltic Asset Management Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2295, faks 630 2275, e-post funds@sampopank.ee, koduleht: www.sampo.ee Trigon Funds Pärnu mnt 15, Tallinn 10 141, tel 667 9208 faks 667 9221, e-post:fond@trigon.ee, koduleht: www.trigon.ee SEB Ühispanga Fondid Tornimäe 2, Tallinn 15 010, tel 665 6565, faks 665 7122, e-post fondid@seb.ee, koduleht: www.seb.ee Suprema Varahaldus (Evli Fund Management Co) Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 640 5720, faks 640 5701, e-post fondid@suprema.ee, koduleht: www.suprema.ee Maaklerifirmad Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0941, faks 661 6038 Hansapank Liivalaia 8, Tallinn tel 613 1659, faks 613 1545 LHV Tartu mnt 2, Tallinn tel 680 0401, faks 680 0410 Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn tel 630 2104 SEB Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn tel 665 6622, faks 665 6802 SBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn tel 680 2500, faks 680 2501 Suprema Tartu mnt 2, Tallinn tel 640 5784, faks 640 5701 12 02 04 Tallink pööras nina üles Tallinna börs 03.05. käive 97,27 mln kr sulgemishind, kr muutus eelm, % ost müük tehinguid Raivo Sormunen analüütik Tallinki aktsia tõusis eile üle 81 miljoni kroonise käibe najal 1,4%, sulgudes 4,49 eurol (70,25 kroonil). Tegemist on kõrgeima sulgemistasemega pärast 12. aprilli. Lõviosa päevakäibest tuli veidi pärast kella ühtteist, mil kahe plokktehingu käigus vahetas omanikku täpselt miljon aktsiat. Kokku kaubeldi päeva jooksul 1,17 miljoni aktsiaga. Miljon aktsia suurusi või veelgi suuremad päevakäibeid on Tallink näinud oma viiekuulise börsiajaloo jooksul juba kuuel korral. Viimati alles möödunud teisipäeval, mil omanikku vahetas koguni 2,79 miljonit väärtpaberit ehk 2% laevanduskontserni aktsiakapitalist. ale teadaolevalt olid toona ostjateks peamiselt SEB kliendid ja müüjateks Mellon Banki kliendid. Suured käibed võivad aluseks olla väärtpaberi suunamuutusele. Üldiselt loetakse suure käibe najal aktsia tõusmist positiivseks märgiks. Vähemalt lühiajalises plaanis. Möödunud nädala neljapäeval alustas laevafirma Tallinna ja Helsingi vahel tiiburite hooaega ja alates järgmisest nädalast hakkab regulaarreise tegema samal liinil uus reisilaev Galaxy. Uus hooaeg algas laevareisijatele tavapärasest mõnevõrra kallimana, kuna Tallink on hakanud rakendama nii reisijatele kui ka sõidukitele kütuselisa maksu, mis mujal maailmas juba üsna tavaline. Investori seisukohalt on tähtis eelkõige see, kuidas läheb Tallinkil laevafirma Silja Line ostmisega. Turun Sanomate andmeil on laevafirma omaniku Sea Containers suurte majandusraskuste tõttu müügiprotsess veninud, kuid peaks toimuma siiski käimasolevas kvartalis, vahendas Postimees. Turul oletatakse, et ühe ostuhuvilisena on sõelale jäänud Tallink. Müüja nõrk positsioon annab ostjale tõenäoliselt suuremad eelised hinnaläbirääkimisel. Ülejäänud aktsiatega oli börsil kauplemine eile passiivne ja kindla suunata. Täna-homme peaks kauplemist aitama tõsta Harju Elekter, mis on lubanud sel nädalal teatavaks teha oma esimese kvartali majandustulemused. Kvartaliraportite avaldamisega on ettevõtetel aega kuni mai lõpuni. TALLINKI KAUPLEMISMAHT ÜLETAS EILE TAAS MILJONI AKTSIA PIIRI aktsia hind kroonides ja kauplemismaht mln aktsiates 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0 12.2005 Allikas: 1,24 maht 03.05.06 70,25 hind 03.05.06 käive, kr 67 05.2006 P/E suhe div. akt. kohta PÕHINIMEKIRI Baltika...227,66...-... 226,88...227,81...11... 2 816 108...17,9...2,00* Eesti Telekom...127,05..-0,12... 126,89...127,68...11... 5 404 833...15,8...9,00* Harju Elekter...61,02...-... 59,93...61,65...1... 61 022...24,6...1,60 Merko Ehitus...271,47...0,64... 269,90...272,25...5... 154 659...10,8...5,00* Norma...92,00...-... 92,00...93,10...6... 335 742...15,5...5,00* Starman...55,08...1,15... 54,61...55,39...5... 85 374...31,5...0,35* Tallink...70,25...1,35... 70,25...70,41...63... 86 340 309...20,0...- Tln Kaubamaja...309,18..-2,66... 309,49...318,88...10... 212 597...22,9...- Tallinna Vesi...220,62..-1,26... 219,68...220,62...10... 1 461 678...19,5...7,85* I-NIMEKIRI Kalev...21,91..-1,41... 21,91...22,06...6... 77 581... -...- Klementi...36,93...-... 37,08...37,86...0... 0... -...- Rakvere LK...45,22...-... 44,59...45,22...3... 64 211...12,4...- Saku Õlletehas...151,93...1,25... 150,21...153,34...10... 252 452...16,2...10,00 Tln Farmaatsiatehas.45,22...-... 39,12...46,63...0... 0... -...- Viisnurk...38,18...-... 38,02...38,80...0... 0...18,5...- VÕLAKIRJADE NIMEKIRI BIG Pank...-...-... 0,00...0,00...0... 0... -...- Fenniger...134 560...-... 0,00...0,00...0... 0... -...- Eesti Post...10 432...-... 0,00...0,00...0... 0... -...- Sampo Pank...15 830...-... 0,00...0,00...0... 0... -...- Sportland...-...-... 0,00...0,00...0... 0... -...- Ilmarise KVP...-...-... 0,00...0,00...0... 0... -...- SBM Pank...-...-... 0,00...0,00...0... 0... -...- Tallinna Sadam...-...-... 0,00...0,00...0... 0... -...- VABATURG EVP...0,960...-... 0,950...0,970...0... 0... -...- * ettepanek dividendide maksmiseks P/E suhe arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal dividendid aktsia kohta viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) 81 79 77 75 73 71 69