1. november 2019 UKA 2019/XX

Samankaltaiset tiedostot
NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling Serie C-I

7. december 2010 Nr. 1142

19. december 2016 UPA 2017/xx. Inatsisissatut siunnersuummut nassuiaatit. Nassuiaatit nalinginnaasut

Kalaallit Nunaanni qitornavissiartaartarneq pillugu nalunaarut

Siunnersuummut nassuiaatit. Nassuiaatit nalinginnaasut

Utoqqalinersiutit. pillugit. ilitsersuut

Siunnersortinik avataaneersunik sulisunillu nunani allani najugaqartunik atuineq pillugu 37 naapertorlugu apeqqummut nr.

12. juni UKA2015/xx. Inatsisartut Suleriaasianni 33, imm. 4 naapertorlugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut manna Naalakkersuisut saqqummiuppaat:

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling

Tapinik tunniussisarnermi suleriaaseq ilanngussaq Immikkoortoq S (Sulisunik Siulersuisut) (S.S.K.)

Siulitt.tull. akissarsiaa

Missiliuut: Pingaarnersiuineq

Uunga siunnersuut: Procenti aaqqiissutissaq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx. xxx 2017-imeersoq

21. august 2018 UKA 2018/199. Uunga siunnersuut: Ilisimatusarfik pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx. xxx imeersoq

Akileraartarnermut ministereqarfik J.nr Missingiut

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

Inatsisissatut siunnersuummut oqaaseqaatit. Oqaaseqaatit nalinginnaasut

Pisortanit ikiorsiissutinik misissueqqissaarneq

Impact Benefit Agreement (IBA)

OQAATSINUT POLITIKKI Qeqqata Kommunia

Namminersorlutik Oqartussat Aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiutaat - Inatsisartunut ukiumoortumik nassuiaat

KNR. Ukioq 2007-imut tamanut aallakaatitsisussaatitaaneq pillugu nassuiaat

Sumiiffiit annertuumik aarlerinaateqarsinnaasut pillugit ilassutitut allakkiaq

Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermi inatsit pillugu nalunaarut

Nerisaqarneq: naartusunut

Folkehøjskolit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinnera pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx. xxx 2017-imeersoq.

Kommunalbestyrelsip septembarip 28-ani 2017-imi ileqquusumik ataatsimiinnerata 05/2017 imaqarniliornera

Suleqatigiinnissaq pisariaqartinneqartoq. Nuna tamakkerlugu pilersaarusiamut nassuiaat 2017

NAQQIUT (3. august 2004-imik ullulerneqarsimasoq siunnersuut taarserpaa) Peqqussutissatut siunnersuummut oqaaseqaatit. Oqaaseqaatit nalinginnaasut

Niuffagiutini init najugaqarfiit sunngiffimilu atortut pillugit nalunaarut 1)

Sakkutuut Nunanut Allanut Siornatigut Aallartitaanikut, Kalaallit Nunaanni najugallit

Inuit tamat attaveqaqatigiittarfiinik, tassunga, ilanngullugu Facebook, atuinermut atatillugu siunnersuutitsialaat aamma innersuussutit

UKA 2017/129 NAQQIUT Siunnersuut novembarip 10-ni 2017-meersoq taarserpaa

Aningaasaqarneq siuariartuinnarpoq

Tunngatillugu/Vedr: Meeqqat atuarfiani inaarutaasumik misiliineq 2013

16. maaji 2018 IIA 2018/21. Siunnersuummut nassuiaatit. Nassuiaatit nalinginnaasut

AALISARTUNUT PINIARTUNULLU NUTAARSIASSAT NR

Aningaasaqarnermut tunngasut Missiliuut A-tut siunnersuut 2 ilinniagalinnut inissiat 30-t kiassaateqarfik ilanngullugu.

Namminersorlutik Oqartussat akunnittarfinnik isumaqatigiissuteqarfiisa alattorsimaffii

ATTAVEQAQATIGIINNERUP NUNARPUT ATAQATIGIISSISSAVAA

19. maj 2017 UPA 2017/145. Allannguutissatut siunnersuut

NARSARSUARMI MITTARFIUP SIUNISSAA PILLUGU PERIARFISSATUT ILUSILIAT PINGASUT

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

6. oktober 2009 UKA 2009/92. Peqqussutissatut siunnersuummut oqaaseqaatit. Nalinginnaasumik oqaaseqaatit

18. august 2017 UKA 2017/106 TUSARNIAANEQ PILLUGU ALLAKKIAQ

ISERIT A/S. Inissiamik naliginnaasumik iluarsaassinerit aserfallatsaaliuinerillu

Ullormut oqaluuserisasat KOMMUNALBESTYRELSE-P Ileqquusumik ataatsimiinneranit 29. april 2016 kl.10.00

14. december 2018 UPA 2019 xx

Ullormut oqaluuserisasat KOMMUNALBESTYRELSE-P Ileqquusumik ataatsimiinneranit 29. juni2016 kl.10.00

7. juli 2014 UKA 2014/x. Siunnersuummut nassuiaatit. Nalinginnaasumik nassuiaatit

Kapitali i. 21. december2017. Folitlinut ileqqoreqqusap atuuffissaa ii. ii. 1. Ileqqoreqqusaq una Avannaata Kommunianut atuuppoq.

INATSISARTUT. ukiumoortumik

/ ;~:ttaaneq I INATSISARTUT. Inatsisartunut ilaasortanut

2013 ukiumoortumik paasissutissat

1 Kommentar [AERJ1]: Takuuk ABA-mi inassuteqaatit. Reference should be made to ABA released recently on the state of the Biodiversity.

Naalakkersuisut 2014-imi Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnissaannut suliniutaat

SULINERMI MISILIINERMI QUPPERSAGAQ. Perorsaasutut sammivilimmik. Perorsaanermik Ilinniarfik Socialpædagogisk Seminarium Ilulissat

Ilinniakkaminnik unitsitsiinnartartut ikinnerulersinniarlugit suliniutinik nalilersuineq

NEQEROORNERMI TUNNGAVISSAT

EQIKKAANEQ 3 AALLARNIUT 5 TAKORLUUGAQ 6 PERIUSEQ 7 AAQQISSUUSSAANEQ 8 ATORTUNIK PILERSUINEQ 9 SULLISSIVIK.GL-IMIK ATUISUT ILEQQUI 19

Ileqquusumik ataatsimeersuarnermit imaqarniliaq Royal Greenland A/S Reg.nr. A/S Hotel Hans Egedemi, Nuuk, 26. januaari 2011, nal. 13.

Nunaannut nassiussanik tigusisarluni. DHL Express-it Danmarkimi tigusisussanut nassiunneqarsinnaanngillat,

Unnerluussisuunerup 2012 imut ukiumoortumik nalunaarusiaaa. Kalaallit Nunaanni politit pillugit naammagittaalliuutit suliarineqarnerat

Perorsaanermik Ilinniarfik Socialpædagogisk Seminarium

Kommunalbestyrelsip aggustip 24-ani 2010-mi ileqquusumik ataatsimiinnera 04/2010

Aallartilluarit. Martha

INNARLUUTILLIT KALAALLIT NUNAANNI KILLIFFIK 2019

KISITSISIT AAMMA ALGEBRA/GEOMETRII

Namminersorlutik Oqartussanut

Asiaq 2018 pillugu nalunaarut

Aalisarneq pillugu ataatsimiititaliarsuup isumaliuutersuutaa AALISARNEQ PILLUGU ATAATSIMIITITALIARSUAQ

KAPITALI XX UKIUMOORTUMIK NALUNAARUTAAT 2018 INATSISARTUT. ukiumoortumik nalunaarutaat 2018

2015-IMUT UKIUMOORTUMIK NASSUIAAT

Pineqartoq: Atuartut angerlarsimaffii pillugit nalunaarut tusarniutaasoq.

Aningaasaqarnermut Siunnersuisoqatigiit. Økonomisk Råd

1.0 IMAKip ingerlatsinera

Iserit A/S. Najugaqarfik. Ukiumoortumik nalunaarusiaq

Nakuusernermut imigassamullu

MEERAQ KINALUUNNIIT PIITSUUTITAALLUNI PERORIARTUSSANNGILAQ

Iserit A/S. Najugaqarfik. Ukiumoortumik nalunaarusiaq

Kuseriarnerup siaruaanneratut

KISITSISIT AAMMA ALGEBRA/GEOMETRII

Aningaasaqarnermut Siunnersuisoqatigiit 2009-mi Naalakkersuisunit pilersinneqarput unalu siunnersuisoqatigiit nalunaarusiaasa arfineq pingajoraat.

Kalaallit Nunaani Timersoqatigiit Kattuffiata. Pilersaarusiaq

Imai. Suliffeqarfik pillugu paasissutissat 1. Suliffeqarfissuarmi nalunaarsukkat 2. Aqutsisut uppernarsaasiinerat 3

Inuit Ataqatigiit. Naalakkersuisooqatigiinnermut Isumaqatigiissummut ilassutissaq:

2016 ukiumoortumik paasissutissat

INUILI. Bestyrelsesmøde nr. 4 for perioden

INUILI. Bestyrelsesmøde nr. 6 for perioden

AKIT ALLATTORSIMAFFIAT 2012

Naligiimmik siunissaqarneq

Innuttaasut 9. februaari 2018

Aningaasaqarnikkut. allanngoriartorfimmut. suliassaqartitsinermut. pilersaarut

AEU-2 MATEMATIK KISITSEQQISSAARNEQ / PROBLEMREGNING JANUAR 2017

Imeq oqimaalutaq Pingaartumik imermik oqimaaluttamik imaarsisarnermut maleruagassat atuutsinneqalersussat ICC

Kalaallit Nunaanni Suliffigissaasut

KANGERLUSSUUP MITTARFIATA SIUNISSAA PILLUGU PERIARFISSATUT ILUSILIAT TALLIMAT

INATSISARTUT. ukiumoortumik nalunaarutaat 2017

Transkriptio:

1. november 2019 UKA 2019/XX Uunga siunnersuut: Naartunermi, erninermi meeravissiartaarnermilu sulinngiffeqartarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, uu. qqqq 2019-imeersoq Kapitali 1 Sulinngiffeqarneq Naartunermi, erninermi meeravissiartaarnermilu sulinngiffeqarnermut sulinnginnermullu nalinginnaasumik piumasaqaatit 1. Inatsisartut inatsisaat manna malillugu naartunermi, erninermi meeravissiartaarnermilu sulinngiffeqarsinnaatitaanermut sulinngissinnaatitaanermullu ilaapput, inuit, 1) Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugallit inuillu nalunaarsorsimaffiannut nalunaarsimasut, imaluunniit 2) Nunani Avannarlerni Isumaginninnikkut Isumannaallisaaneq pillugu Isumaqatigiissummut imaluunniit nunat tamalaat akornanni isumaqatigiissummut allamut Kalaallit Nunaannut atuuttumut ilaatinneqartut. Imm. 2. Sulinngiffeqartup piffissaq sulinngiffeqarfiusoq meeraq najorlugu atussagaa meeqqap erniunerata imaluunniit tiguneqarnerata kingorna sulinngiffeqarsinnaatitaanermut piumasaqaataavoq, taamaattoq -it 16-18 takukkit. 2. Inatsisartut inatsisaanni matumani malittarisassat isumaqatigiissuteqarnikkut sulinngiffeqartumut 1-imi pineqartumut ajoqutaasumik sanioqqunneqarsinnaanngillat. Naartunermi erninermilu sulinngiffeqarsinnaatitaaneq sulinngissinnaatitaanerlu 3. Arnaq erninissamut sapaatit akunneri 4-nngortut missingerneqarpat erninerullu kingorna sapaatit akunneri 15-it tikillugit naartuneq pissutigalugu sulinngiffeqarsinnaatitaavoq. Imm. 2. Marlulinermi imaluunniit amerlanerusunik ataatsikkut erninermi arnap sulinngiffeqarfia sapaatit akunnerinit 15-init sapaatit akunnerinut 19-inut sivitsorneqassaaq. 4. Arnaq nakorsat suliaminnut atatillugu kaammattuuteqarnerat malillugu najugaqarfigisami avataanut erniartortussatut innersuunneqartoq ernivissamut angalanerup ulluanit 3-lu malillugu sulinngiffeqarsinnaatitaanerup aallartinneranut sulinngissinnaatitaavoq. Arnap nakorsanit innersuunneqartumik assartorneqarnissaa sulinngissinnaatitaanermut piumasaqaataavoq. 5. Arnaq naartusoq 3 malillugu sulinngiffeqarsinnaatitaanerup atuutilinnginnerani sulinngissinnaatitaavoq, nakorsap naliliinera malillugu arnap suliinnarnerata naartunerup arnap naartulluunniit peqqissusiinut kingunerluuteqarsinnaanera ilimagineqarpat. UKA2019/XX 3 Suliaq nr. 2017-2876

6. Arnaq naartusoq 3 malillugu sulinngiffeqarsinnaatitaanerup atuutilinnginnerani sulinngissinnaatitaavoq, suliap pissusia nakorsap naliliinera malillugu naartumik naartunermilluunniit ulorianartorsiortitsippat, imaluunniit aalajangersakkat pisortanit aalajangersarneqartut arnap sulisinnaanera akornuserpassuk sulisitsisorlu pisuni taamaattuni naartusumut suliffimmik naleqquttumik allamik neqeroorutissaqanngippat. Imm. 2. Arnaq naartusoq naartunermini imm. 1 malillugu suliffimmik allamik neqeroorfigineqartoq neqeroorummik itigartitsisinnaavoq, makku pineqartillugit: 1) nalinginnaasumik suliarisartagaanit allaanerujussuarmik suliaqarnissaq pineqarpat, 2) nalinginnaasumik suliarisartagaanit allatut qaffasissusilimmik suliaqarnissaq pineqarpat, 3) suliffigisaq taarserneqarpat nuuttariaqarnermik imaluunniit suliffimmut suliffimmiillu sivisuumik assartorneqartariaqalernermik malitseqartumik, imaluunniit 4) ullup sapaatip akunnerataluunniit qanoq ilinerani sulisarnissaq annertuumik allannguuteqarpat. Imm. 3. Sulisitsisoq imm. 1 malillugu siusinnerusukkut suliffigisimasami sapaatip akunneranut nalunaaquttap akunneri suliffiusartut amerlaqataannik suliffiusumik suliffimmik naleqquttumik allamik neqerooruteqarsinnaanngippat, arnaq sulinngissinnaatitaavoq akunnernut sapaatip akunneranut suliffiusussap ikilisinneqarnerinut naapertuuttunik. 7. Ataataasoq anaanaaqataasorluunniit meeqqap erniunerata kingorna sapaatit akunnerisa 15-it siulliit iluanni sapaatit akunnerini ataqatigiissuni 3-ni sulinngiffeqarsinnaatitaavoq. Imm. 2. Ataatsikkut meeqqanik ataatsimit amerlanerusunik erniusoqartillugu, ataataasoq anaanaaqataasorluunniit meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarsinnaatitaavoq meeqqap erniunerata kingorna sapaatit akunnerisa 19-it siulliit iluanni sapaatit akunnerini ataqatigiissuni 3-ni. Meeravissiartaarnermi sulinnginnermut sulinngiffeqarsinnaanermullu piumasaqaatit il.il. 8. Meeqqamik Kalaallit Nunaanni najugalimmik meeravissiartaartut, meeqqap tigunissaa sioqqullugu sapaatip akunnerani 1-imi sulinngissinnaatitaapput. Imm. 2. Meeqqamik Kalaallit Nunaata avataani najugalimmik meeravissiartaartut, meeqqap tigunissaa sioqqullugu sapaatit akunnerini pingasuni sulinngissinnaatitaapput. 9. Meeravissiartaartut meeqqap tigunerata kingornatigut sapaatit akunnerini 15-ini sulinngiffeqarsinnaatitaapput. Sapaatit akunnerisa 15-it takkua iluanni sapaatit akunnerini 3-ni ataatsikkut sulinngiffeqarsinnaatitsisoqarpoq. Sapaatit akunneri sinneruttut meeravissiartaartut taamaallaat ataasiakkaarlutik atorsinnaavaat. Imm. 2. Meeravissiartaartut meeqqanik marlunnit amerlanerusunilluunniit aallertut sapaatit akunnerini 19-ini sulinngiffeqarsinnaatitaapput. Sapaatit akunnerisa 19-it takkua iluanni sapaatit akunnerini 3-ni ataatsikkut sulinngiffeqarsinnaatitsisoqarpoq. Sapaatit akunneri sinneruttut meeravissiartaartut taamaallaat ataasiakkaarlutik atorsinnaavaat. 4

10. -it 8 aamma 9 malillugit meeravissiartaartut tassaapput inuit, meeqqamik tiguneqannginnerani nalusaminnik meeravissiartaarnissamut meeravissiartaartussatut akuerineqarsimasut imaluunniit meeravissiartaarnissaq siunertaralugu ilaqutariittut paarsisartutut akuerineqarsimasut. Meeqqanik paaqqutarineqartussanik tigusinermut atatillugu sulinngiffeqarneq 11. Meeraq ilaqutariinnut paaqqutarineqartussanngortinneqarpat kommunalbestyrelsip aalajangersinnaavaa meeqqap tiguneqarneranut atatillugu angajoqqaarsianngortut arlaat sulinngiffeqarsinnaassasoq. Imm. 2. Meeqqap paaqqutarineqartussatut inissinneqarneranut atatillugu sulinngiffeqarnermut malittarisassanik sukumiinerusunik Naalakkersuisut aalajangersaasinnaapput. Angajoqqaatut sulinngiffeqarneq 12. Meeqqap erniunerata tiguneqarnerataluunniit kingorna sapaatit akunnerinut 15-inut siullernut atatiinnarlugu angajoqqaajusut katillugit sapaatit akunneri 21-t tikillugit angajoqqaatut sulinngiffeqarsinnaatitaapput. Imm. 2. Marlulissanut amerlanerusunulluunniit ataatsikkut erniusunut tiguneqartunulluunniit angajoqqaajusut, erniunerup meeqqalluunniit tiguneqarnata kingorna sapaatit akunnerinut 19-inut siullernut atatiinnarlugu sapaatit akunneri 25-t tikillugit ataatsimut angajoqqaatut sulinngiffeqarsinnaatitaapput. Imm. 3. Imm. 1 aamma 2 malillugit angajoqqaatut sulinngiffeqarsinnaatitaaneq taamaallaat angajoqqaajusut ataasiakkaarlutik atorsinnaavaat. Angajoqqaatut sulinngiffeqarneq nikisinneqarsinnaasoq 13. Sulisitsisoq isumaqatigiissuteqarfigalugu inuup 12 malillugu angajoqqaatut sulinngiffeqarnermini sapaatip akunneri kingulliit 4-t iluanni sulinini tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit aallarteqqissinnaavaa. Imm. 2. Imm. 1 malillugu sulinerup ilaannakortumik aallarteqqinneqarneranut atatillugu, sulinngiffeqarsinnaatitaaneq sivitsorneqassaaq nalunaaquttap akunnerinik sulinerup aallarteqqinneqarneranut atorneqarsimasunik. Imm. 3. Imm. 1 malillugu sulinerup tamakkiisumik aallarteqqinneqarneranut atatillugu sulinngiffeqarnerup sinneranik atuisinnaatitaaneq kinguartinneqassaaq, taamaattoq kingusinnerpaamik meeqqap 5-inik ukioqalernissaanut. 14. Inuk kapitali 4 malillugu meerartaarnermut atatillugu ullormusiaqarsinnaatitaanermut piumasaqaatinik naammassinnittoq kissaateqarpat sulinngiffeqarnerup sinnerata 13, imm. 3, malillugu ingerlanneqarnissaannik, tamanna pissaaq tamatuminnga kommunalbestyrelsimut qinnuteqareernikkut. 5

Imm. 2. Sulinngiffeqarnissaq sinneruttoq sapaatip akunneranit ataqatigiissumit 1-it sivikinnerusumi ingerlanneqarsinnaanngilaq. Angajoqqaat aapparmik sulinngiffeqarsinnaatitaaneranik tigusisarnerat 15. Ernereernerup kingorna angajoqqaajusup arlaata aappaasup sulinngiffeqarsinnaatitaanera tigusinnaavaa pissutsit imaappata: 1) angajoqqaaq sulinngiffeqartoq toqukkut qimaguppat, 2) angajoqqaaq sulinngiffeqartoq perulunnini pissutigalugu meeqqamik paarsisinnaanngippat, imaluunniit 3) pissutsit immikkorluinnaq ittut atuuppata. Pisuni immikkut ittuni sulinnginneq sulinngiffeqarsinnaatitaanerlu 16. Meeraq toqungalluni erniuppat, meeravissiassanngortinneqarpat, meeqqat tapersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaat malillugu angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarpat, imaluunniit meeraq erniunermi kingornatigut sapaatit akunnerisa 15-it imaluunniit 19-it siulliit iluanni toquppat -it 3, 7 aamma 9 malillugit sulinngiffeqarsinnaatitaaneq atorunnaassanngilaq. Imm. 2. -it 3, 7 aamma 9 malillugit meeqqap toquneranit angajoqqaaq meerartaarnermut atatillugu sapaatit akunnerinik 4-nit ikinnerusunik suli sulinngiffeqarfissaqartoq, sulinngiffeqarfissap sinnera sapaatit akunnerinik 4-nik sulinngiffissatut ilanissaanik pisinnaatitaavoq. -it 3, 7 aamma 9 malillugit sulinngiffeqarneq sulinngiffittut piffissamit siulliunneqassaaq. 17. 12 malillugu angajoqqaatut sulinngiffeqarsinnaatitaaneq atorunnaartarpoq meeraq meeravissiassanngortinneqarpat, meeqqat tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaat malillugu angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarpat, imaluunniit toquppat, taamaattoq imm. 2 takuuk. Imm. 2. 12 malillugu piffissami angajoqqaat sulinngiffeqarfigisaanni meeraq toquppat, angajoqqaat tamarmik immikkut sapaatit akunnerini 4-ni ataqatigiissumik sulinngissinnaatitaapput. Sulinnginneq meeqqap toquneranut atatiinnarlugu ingerlanneqassaaq. 18. Meeraq piffissap angajoqqaat sulinngiffeqarsinnaatitaaffiata iluani napparsimmavimmut unippat piffissaq sulinngiffeqarfiusoq piffissap napparsimmavimmi uninngaffiusup sivisoqataanik, taamaattoq 7 malillugu ataataasup anaanaaqataasulluunniit sulinngiffeqarsinnaatitaanera ilanngunnagu, sivitsorneqassaaq, taamaattoq sivisunerpaamik sapaatit akunneri 13-it tikillugit. Imm. 2. Imm. 1 malillugu piumasaqaatit aamma atuupput, meeraq nakorsap naliliinera pissutigalugu piffissap erninerup kingornatigut piffissap nalinginnaasumik uningaviusartup kingornatigut angerlartinneqarsinnaanngippat. 6

Piffissap sulinngiffeqarfiusup kipitinneqarnera 19. -it 3, 7, 9 imaluunniit 12 malillugit sulinngiffeqarneq kipitinneqarpat, sulinngiffeqarnissap sinnera atorunnaassaaq. Imm. 2. Sulinngiffeqarneq kipitinneqartutut isigineqassaaq, sulineq ilinniarnerluunniit aallarteqqinneqarpat aallartinneqarluniluunniit, angajoqqaajusullu aappaa tamatumunnga atatiinnarlugu sulinngiffeqarnermik aallartitsinngippat. Naartuneq sulinngiffeqarnissarlu pillugit sulisitsisumut ilisimatitsissuteqartussaatitaaneq 20. Arnap sulinermik inuussutissarsiuteqartup naartunini erniffissatut naatsorsuutigineqartoq kingusinnerpaamik sapaatit akunnerinik 13-inik sioqqullugu sulisitsisuminut ilisimatitsissutigissavaa. Arnap meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnini qaqugu aallartissallugu naatsorsuutiginerini sulisitsisuminut tamatumunnga peqatigitillugu ilisimatitsissutigissavaa. Imm. 2. Anaanaasup sulinermik inuussutissarsiuteqartup, erninermi kingornatigut kingusinnerpaamik sapaatit akunnerisa 12-it kingornatigut, qaqugu sulileqqinnissani naatsorsuutiginerini sulisitsisuminut ilimatitsissutigissavaa. 21. Ataataasup anaanaaqataasulluunniit Inatsisartut inatsisaat manna malillugu sulinngiffeqarnissamik kissaateqartup sulisitsisuni tamatuminnga ilisimatissavaa, sulinngiffeqarfiup aallartiffissaatut naatsorsuutigineqartoq sapaatit akunnerinik 4-nik sioqqullugu. Imm. 2. Meeqqap napparsimmavimmi nalinginnaasumik uninnganermi saniatigut napparsimmavimmut unitsinneqarnerani uninngatiinnarneqarneraniluunniit meeqqamut ataataasup anaanaaqataasulluunniit piffissaq sulinngiffeqarfiusussatut imm. 1 malillugu nalunaarutigisani allanngortissinnaavaa. Napparsimmavimmut unitsitsineq imaluunniit napparsimmavimmi uninnganerup sivitsorneqarnissaa ilisimalerniariaruniuk tamanna ataataasup imaluunniit anaanaaqataasup sulisitsisuminut ilisimatitsissutigissavaa. 22. 18 malillugu sulinermik inuussutissarsiuteqartup sulinngiffeqarnera meeqqap napparsimmavimmut unitsinneqarneranik pissuteqartumik sivitsorneqarpat, napparsimmavimmi uninnganerup sivitsorneqarnissaa sulinermik inuussutissarsiuteqartup ilisimalerniariaruniuk tamanna sulinermik inuussutissarsiuteqartup sulisitsisuminut ilisimatitsissutigissavaa. Taamatuttaaq meeqqap angerlartinneqarnera kiisalu piffissaq sulinngiffeqarnerup pineqartup sivitsorneqarnera sulinermik inuussutissarsiuteqartup sulisitsisuminut ilisimatitsissutigissavaa. 23. 15 malillugu sulinermik inuussutissarsiuteqartoq angajoqqaajusup aappaata sulinngiffeqarsinnaatitaaneranik tigusippat, sulinermik inuussutissarsiuteqartup angajoqqaatut sulinngiffeqarsinnaatitaanermik tigusinini kiisalu sulinngiffeqarnerup sivisussusissaa 7

sulisitsisuminut ilisimatitsissutigissavaa. Ilisimatitsineq piffissap sulinngiffeqarfiusussap aallartinnissaa sapaatit akunnerinik 8-nik sioqqullugu pissaaq. Pisuni tassanngaannartuni ilisimatitsineq piaarnerpaamik pissaaq. Kapitali 2 Sulinngiffeqarnermi akissarsiaqarsinnaatitaaneq 24. Kapitali 1-imi malittarisassat malillugit namminersortuni suliffillit sulinermik inuussutissarsiuteqartut sulinngiffeqartut, sulinngiffeqarnerminni akissarsiaqarsinnaatitaapput nalunaaquttap akunnerinut sulinermik inuussutissarsiuteqartup suliffigisaanut, taamaattoq amerlanerpaamik sapaatip akunneranut nalunaaquttap akunnerinut 40-nut. Imm. 2. Imm. 1 malillugu sulinermik inuussutissarsiuteqartut sapaatip akunneranut nalunaaquttap akunnerinik aalajangersimasunik suliffeqarsimanngippata, nalunaaquttap akunneri sulinngiffeqarfissaq sioqqullugu sulinermik inuussutissarsiuteqartup sapaatit akunnerini 13-ini kingullerni agguaqatigiissitsinikkut suliffigisimasai aallaavigalugit akissarsiat naatsorsorneqassapput, taamaattoq sapaatip akunneranut nalunaaquttap akunnerinut amerlanerpaamik 40-nut. Imm. 3. Imm. 2 malillugu naatsorsuinermi makku pissutigalugit piffissat sulinngiffiusut isiginiarneqassanngillat: 1) napparsimanerit, 2) inatsisartut inatsisaat manna malillugu sulinnginnerit, 3) tunisassiassaaleqineq, maskiinamik ajutoorneq, silallu qanoq innera imaluunniit assigisaanik siumut naatsorsuutigineqarsinnaanngitsut pissutigalugit piffissap ilaani suliffissaaleqinerit, 4) feriarnerit, 5) akissarsiaqarani pikkorissarluni qaffasinnerusunilluunniit ilinniagaqarnerit suliffeqaannarsinnaanermut pingaarutillit, aamma 6) piffissat, pineqartup suliffeqarfigisimanngisai 25. 24 malillugu akissarsiat tunniunneqartut, nalunaaquttamut akissarsiamik, sulinermik inuussutissarsiuteqartup piffissami nalinginnaasumik tigusassaraluisa 80 procentiinut naapertuuttumik, ikinnerpaamik amerlassuseqassapput, taamaattoq imm. 2 aamma 3 takukkit. Imm. 2. Akissarsiat tunniunneqartut meerartaarnermut atatillugu ullormusiaritinneqartunut akigititamit qaqugumulluunniit atuuttumit ikinnerusinnaanngillat. Imm. 3. 27, imm. 4 malillugu sulisitsisoq akigititamit qaffasinnerpaamit annerusumik nalunaaquttap akunneranut akissarsiaqartitsinissaminut pisussaatitaanngilaq, taamaattoq sulinermik inuussutissarsiuteqartup atorfinitsitaanerani atugassarititaasuni allatut allassimappat pisinnaalluni. Kapitali 3 Sulisitsisunut namminersortunut meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfik 8

26. Kapitali 3-mi malittarisassat makkununnga atuutissapput: 1) sulisitsisumut namminersortumut kimulluunniit sulisoqarnermut akitsuut pillugu Inatsisartut inatsisaanni aalajangersakkat malillugit sulisoqarnermut akitsuummik akiliisussaatitaasunut. 2) inummut namminersortumi sulisumut kimulluunniit, sulisoqarnermut akitsuut pillugu inatsisartut inatsisaanni aalajangersakkat malillugit sulisoqarnermut akitsuummik akiliiffiusimasumik akissarsiaqartumut. Akissarsianut aningaasartuutinik sulisitsisut utertitsisinnaatitaanerat 27. Kapitali 1-imi malittarisassat malillugit sulinermik inuussutissarsiuteqartunut sulinngiffeqartunut, sulisitsisoq qinnuteqareernikkut akissarsianut aningaasartuutiminut utertitsivigineqarsinnaavoq. Imm. 2. Sulinermik inuussutissarsiuteqartup piffissami pisarnermisut akissarsiassaraluisa 80 procentiinik aningaasat amerlassuseqassapput, taamaattoq imm. 3 aamma 4 takukkit. Imm. 3. Nalunaaquttap akunneranut ataatsimut aningaasat amerlassusaat qaqugukkulluunniit meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermi nalunaaquttap akunneranut akigititamit atuuttumit ikinnerusinnaanngillat. Imm. 4. Nalunaaquttap akunneranut ataatsimut aningaasat amerlassusaat nalunaaquttap akunneranut qaffasinnerpaamik akigititaq qaangissanngilaat, taanna tassaavoq nalunaaqquttap akunneranut ataatsimut qaffasinnerpaamik akissarsiaq utertinneqarsinnaatitaasoq. Qaffasinnerpaamik akigititaq ukiut tamaasa Aningaasanut Inatsimmit aalajangerneqartarpoq. Imm. 5. Akissarsianut aningaasartuutit suut utertinneqarsinnaatitaanersut pillugit Naalakkersuisut sukumiinerusunik malittarisassiorsinnaapput. 28. Sulisitsisut meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfimmit utertitsivigineqarnissaminnik qinnuteqaateqassapput ukiup sisamararterutaata utertitsivigineqarnissamut tunngasup naanerata kingorna qaammatit tallimat qaangiutsinnagit. Imm. 2. Imm. 1-imi piffissarititaasoq qaangerneqarpat utertitsisinnaatitaaneq atuukkunnaassaaq. Imm. 3. Utertitsivigineqarnissamik inaarutaasumik piumasaqaatit naatsorsorneqarsinnaanngippata, aningaasanik missingiilluni qinnuteqaat imm. 1-imi piffissarititap iluani nalunaarutigineqassaaq. Utertitsivigineqarnissamik siusinnerusukkut qinnuteqaatit iluarsineqarnissaannik piumasaqaatit ukiup sisamararterutaata utertitsivigineqarnissamut tunngasup naanerata kingorna qaammatit 14-it qaangiutsinnagit nalunaarutigineqassapput. Imm. 4. Utertitsivigineqarnissamik qinnuteqarnermut ilusissanut piumasaqaatit uppernarsaatissallu pillugit malittarisassanik sukumiinerusunik Naalakkersuisut aalajangersaasinnaapput. 9

29. Sulinermik inuussutissarsiuteqartut aalajangersimasunik tiimeqanngitsut piffissaq sulinngiffeqarfiusussaq sioqqullugu sapaatit akunnerisa 13-it kingulliit iluanni allamik suliffeqarsimagunik siusinnerusukkut sulisitsisorisimasaminnit akissarsianut tunniunneqarsimasunut meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfimmut uppernarsaatinik nassiussinissaminnut pisussaapput. Namminersortut meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfiata allaffissornikkut aqunneqarnera 30. Sulisitsisunut namminersortunut meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfiup allaffissornikkut aqunneqarnera ingerlanneqarneralu siulersuisunit isumagineqassaaq. Imm. 2. Siulersuisunut ilaasortassanik 5-inik Naalakkersuisut toqqaassapput, taamaalillutik: 1) suliniaqatigiiffiit sulinermik inuussutissarsiutilinnut sullissisut inassuteqareernerisigut ilaasortat 2-t toqqarneqassallutik, 2) suliniaqatigiiffiit sulisitsisunik sullissisut inassuteqareernerisigut ilaasortat 2-t toqqarneqassapput. Imm. 3. Siulersuisut siulittaasussaat Naalakkersuisut toqqassavaat, siulersuisulli namminneq qinikkaminnik siulittaasup tullilerlutik inissitsitissallutik. Imm. 4. Siulersuisut piffissamut ukiunut 4-nut toqqarneqartassapput toqqarneqaqqissinnaassallutillu. 31. Ukiunut 4-nut toqqagaaffiup iluani siulersuisunut ilaasortamik Naalakkersuisut soraarsitsisinnaapput, piumasaqaatit uku arlaat naammassineqarsimappat: 1) Inatsisartut inatsisaat manna malillugu suliassat ingerlanneqarnerini ilaasortaq annertuumik sumiginnaasimappat. 2) Inatsisartut inatsisaat manna malillugu suliassat toqqissisimanartumik ilaasortamit ingerlanneqarsinnaanerinut tatiginninnermik annertuumik ajoqusiisumik ilaasortaq iliuuseqarsimappat. 3) Siulersuisunut ilaasortanit pingasunit ilaasortap soraarsinneqarnissaa inassutigineqarpat Naalakkersuisullu misissuereerlutik soraarsitsisoqartariaqartoq isumaqarpata. Inassuteqaat allaganngorlugu suliarineqassaaq tunngavilersugaassallunilu. 32. Siulittaasoq siulersuisunulluunniit ilaasortaq piffissap qinigaaffiup naannginnerani tunuarpat, soraarsitaappat toquppalluunniit, 30, imm, 4 malillugu piffissap toqqagaaffiup sinneranut taartaasussamik Naalakkersuisut toqqaassapput. 33. Siulersuisut suleriaasissartik nammineq aalajangersassavaat. 34. Siulersuisut allattoqarfimmik pilersitsissapput. Imm. 2. Siulersuisut allaffissornikkut sullinneqarnerat ikiorneqarnerallu allattoqarfiup isumagissavaa. 10

Imm. 3. Allattoqarfimmi sulisunik atorfinitsitsisarnissamut soraarsitsisarnissamullu siulersuisut piginnaatitaapput. 35. Siulersuisunut ilaasortat aningaasarsiaqartinneqassanngillat. Imm. 2. Inatsisartunut Naalakkersuisunullu il. il. ilaasortat aningaasarsiaqartitaanerat il. il. pillugit Inatsisartut inatsisissaanni Inatsisartunut ilaasortaanngitsunut aningaasarsiat tapisiallu pillugit malittarisassat malillugit siulersuisunut ilaasortat siulersuisut ataatsimiinnerinut peqataajartorlutik najugaqarfimminnit aallartariaqartut ullormusiaqartinneqarlutillu angalanermi aningaasartuutinik utertitsivigineqarsinnaatitaapput. Aningaasartuutit taakku meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfiup missingersuutaasa iluannit aningaasartuutigineqassapput. 36. Meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfimmi suliassat suliarinissaannut atugassanik siulersuisut sulisitsisunut, kommuninut, akileraartarnermik ingerlatsivimmut, pisortanilu oqartussanut allanut paasissutissanik attuumassutilinnik pissarsiniarsinnaavoq. Ukiumoortumik nalunaarut Naalakkersuisunullu nalunaarut 37. Meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfiup siulersuisui ukiut tamaasa Naalakkersuisunut ukiumoortumik nalunaarusiortassapput. Nalunaarutip imarissavai: 1) 52 malillugu akileeqataassutsip procentinngorlugu annertussusissaanut siunnersuut, 2) 27, imm.4 malillugu ukiup aningaasanut inatsiseqarfiusup tullianut utertinneqarsinnaasut annerpaaffigisinnaasaannut siunnersuut, 3) ukiuni aggersuni meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfiup isertitassatut aningaasartuutissatullu naatsorsuutigisaanut missingersuutit, aamma 4) akiliutit kisitsisitigut paasissutissartai, matumani sapaatip akunnerisa amerlassusai suliaqarfinnut, suiaassutsinut aamma sulinngiffeqarfinnut piffissanut agguataarlugit. Imm. 2. imm. 1 malillugu nalunaarummut piumasaqaatinik allanik Naalakkersuisut malittarisassiorsinnaapput 38. Sulisitsisunut namminersortunut meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfik pillugu siulersuisut ukiut tamaasa ukiumoortumik nalunaarusiortassapput. Ukiumoortumik nalunaarut meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfiup naatsorsuutaanik imaqassaaq. Imm. 2. Sulisitsisunut namminersortunut meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfiup naatsorsuutai, kukkunersiuisumit nunatta karsiata naatsorsuutaanik kukkunersiuisartumit kukkunersiorneqartassapput. Kukkunersiuineq pisassaaq Namminersorlutik Oqartussat naatsorsuutaat pillugit inatsisiliornerni qaqugukkulluunniit atuuttuni malittarisassat malillugit. 11

Imm. 3. Sulisitsisunut namminersortunut meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfiup ukiumoortumik nalunaarutaa, ukiup naatsorsuuteqarfiusup naaneranit qaammatit 4-t iluanni siulersuisunit atsiorneqassaaq Naalakkersuisunullu nassiunneqarluni. Nakkutilliineq nakkutiginninnerlu 39. Sulisitsisunut namminersortunut meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfik Naalakkersuisunit nakkutigineqassaaq. Imm. 2. Meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfimmi paasissutissanik, nakkutilliinerup ingerlanneqarnissaanut Naalakkersuisut pingaartutut naliligaannik tamanik Naalakkersuisut paasitinneqarsinnaatitaapput, matumani inunnut paasissutissat mianersuuttariaqakkat kiisalu aningaasaateqarfiup nammineq allagaatai ilanngullugit. Imm. 3. Sulisitsisunut namminersortunut meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfimmik nakkutilliinerup piareersarneqarnera imarisassaalu pillugit malittarisassanik Naalakkersuisut aalajangersaasinnaapput, matumani meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfimmut akiliutaasartut tunniunneqartartullu nakkutigineqarnerat ilanngullugit. Kapitali 4 Meerartaarnermut atatillugu ullormusiat Meerartaarnermut atatillugu ullormusiaqarsinnaatitaanermut nalinginnaasumik malittarisassat inuillu pineqartut killilerneqarnerat pillugit ataatsimut malittarisassat 40. Inuk inatsit una malillugu piffissani sulinngiffeqarfiusuni imaluunniit sulinngiffiusuni meerartaarnermut atatillugu ullormusiaqarsinnaatitaavoq, pineqartoq: 1) kapitali 1-imi sulinngiffeqarsinnaatitaanermut imaluunniit sulinngissinnaatitaanermut piumasaqaammik naammassinnissimappat, 2) piffissap sulinngiffiusup nallernissaa sioqqullugu sapaatit akunnerini kingullerni 13-ini suliffeqarfeqarfimmut attuumassuteqarsimappat, namminersorluni inuussutissarsiuteqarsimappat imaluunniit ilinniagaqarsimappat, aamma 3) piffissami meerartaarnermut atatillugu ullormusiaqarfiusussatut qinnuteqaatigineqartumi meerartaarnermut atatillugu ullormusianut taarsiuttunik akissarsiaqarsinnaatitaanngippat allanilluunniit pisartagaqarsinnaatitaanngippat. 41. Meerartaarnermut atatillugu ullormusiat sulinngiffissaq imaluunniit sulinngiffeqarfissaq sioqqullugu sapaatit akunnerini 13-ini kingullerni nalunaaquttap akunnerinik agguaqatigiissitsinikkut pineqartup suliffigisimasai aallaavigalugit naatsorsorneqassapput, taamaattoq sapaatip akunneranut nalunaaquttap akunnerinut amerlanerpaamik 40-nut. 12

Imm. 2. Imm. 1 malillugu naatsorsuinermi makku pissutigalugit piffissat sulinngiffiusut isiginiarneqassanngillat: 1) napparsimanerit, 2) inatsisartut inatsisaat manna malillugu sulinnginnerit, 3) tunisassiassaaleqineq, maskiinamik ajutoorneq, silallu qanoq innera imaluunniit assigisaanik siumut naatsorsuutigineqarsinnaanngitsut pissutigalugit piffissap ilaani suliffissaaleqinerit, 4) feriarnerit, aamma 5) akissarsiaqarani pikkorissarnerit qaffasinnerusunilluunniit ilinniagaqarnerit suliffeqaannarsinnaanermut pingaarutillit. Imm. 3. Naatsorsukkani, tak. imm. 1, sapaatip akunneranut akunnerit 14-inik ikinneruppata, piffissamut tamarmut sapaatip akunneranut akunnerit 14-iusussanngorlugit aalajangersarneqassapput. Imm. 4. Inuk piffissami sulinngiffeqarfiusumi akissarsiaqarsinnaatitaallunilu meerartaarnermut atatillugu ullormusiaqarsinnaatitaasoq, katillugit nalunaaquttap akunnerinut amerlanerpaamik 40-nut akissarsiaqarlunilu meerartaarnermut atatillugu ullormusiaqarsinnaatitaavoq. 42. Meerartaarnermut atatillugu ullormusiat nalunaaquttap akunneranut aalajangersimasumik amerlassusilikkatut tunniunneqartassapput, Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiata (SIK-p) pisortallu sulisitsisuisa suliamik ilinniagaqanngitsut 18-inik ukioqalereersimasut pillugit isumaqatigiissutaat qaqugukkulluunniit atuuttoq tunngavigalugu akissarsiat ikinnerpaaffissaannut naapertuuttumik. Imm. 2. Meerartaarnermut atatillugu ullormusiap annertussusia Naalakkersuisut ukiut tamaasa 1. januar tamanut saqqummiuttassavaat. Imm. 3. Meerartaarnermut atatillugu ullormusiat sulinngiffeqarnissamut katersissutaasinnaanngillat. Meerartaarnermut atatillugu ullormusiat tunniunneqartarnerat, allaffissornikkut aqutsineq, il.il. 43. Inatsisartut inatsisaat manna malillugu meerartaarnermut atatillugu ullormusiat tunniunneqarnissaannik qinnuteqaat, qinnuteqartup aalajangersimasumik najugaqarfigisaani inuillu nalunaarsorsimaffiannut nalunaarsorneqarfigisaani, kommunalbestyrelsimut tunniunneqassaaq. Imm. 2. Qinnuteqartoq kommuninut agguataarinerup avataani najugaqarpat qinnuteqaat Naalakkersuisunut, suliap suliarineqarneranik isumaginnittussanut, tunniunneqassaaq. Imm. 3. Meerartaarnermut atatillugu ullormusiaqarumalluni qinnuteqaat ullormusiaqarsinnaatitaanerup nallerneraniit qaammatit 5-it qaangiutinnginneranni tunniunneqanngippat meerartaarnermut atatillugu ullormusiaqarsinnaatitaaneq atorunnaassaaq. 13

44. Meerartaarnermut atatillugu ullormusianik tunniussineq, sapaatit akunneri 2- kkaarlugit piffissamulluunniit sivikinnerusumut pisassasoq kommunalbestyrelsip aalajangersinnaavaa. Imm. 2. Pissutsit immikkut ittut tamanna tunngavissaqartippassuk meerartaarnermut atatillugu ullormusiat tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit nioqqutissanik pisissutissanngorlugit tunniunneqartassanersut pillugit kommunalbestyrelse aalajangiisinnaavoq. Imm. 3. Pisuni immikkut ittuni meerartaarnermut atatillugu ullormusiat kommunalbestyrelsimit tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit aqunneqassanersut pillugit kommunalbestyrelse aalajangiisinnaavortaaq. 45. Inatsisartut inatsisaat manna malillugu meerartaarnermut atatillugu ullormusiaqartoq pissutsit nammineq meeqqalluunniit atugaasa allannguutaat tamaasa meerartaarnermut atatillugu ullormusiaqarsinnaatitaanerup annikillisinneqarneranik atorunnaarneranilluunniit nassataqarsinnaasut oqartussaasumut ullormusianik tunniussisartuusumut nalunaarutigissallugit pisussaaffeqarpoq. Imm. 2. Pissutsit imm. 1-imi taaneqartut allannguutaat pillugit paasissutissiilluni nalunaarutiginninnginneq pissutigalugu meerartaarnermut atatillugu ullormusiat eqqunngitsumik tiguneqarpata imaluunniit qinnuteqartoq paasissutissanik eqqunngitsunik suliap suliarineqarnerani atugassanik tunniussippat, aningaasat eqqunngitsumik tiguneqartut utertillugit akilerneqassapput. 46. Sulinngiffeqartoq sulinngiffeqarnermini imaluunniit sulinngiffeqarnermi ilaani sulinngiffeqarnersiutinik tigusaqarpat, piffissani sulinngiffeqarnersiutisiffiusumi meerartaarnermut atatillugu ullormusiaqarsinnaatitaanngilaq. Imm. 2. Sulinngiffeqartoq piffissami sulinngiffeqartup Inatsisartut inatsisaat manna malillugu meerartaarnermut atatillugu ullormusiaqarfigisimasaani sulinermi isertitassaagaluanut annaasanut taarsiissutisippat taakkuluunniit assigisaannik pissarsippat, piffissamut pineqartumut meerartaarnermut atatillugu ullormusiaritinneqarsimasut tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit utertillugit akilerneqarnissaat piumasaqaatigineqarsinnaavoq. 47. Meerartaarnermut atatillugu ullormusianik qinnuteqartoq piffissami tassani meerartaarnermut atatillugu ullormusiaqarfiusumi pineqartup tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit pilersorneqarneranut matusissutissatut taarsiissutinik assigisaannilluunniit tigusaqarpat, oqartussaasup meerartaarnermut atatillugu ullormusianik tunniussisup, aningaasat taakku tunniunneqarsimasut utertillugit akilerneqarnissaat piumasaqaatigisinnaavaa. Namminersorlutik inuussutissarsiutillit 14

48. Namminersorluni inuussutissarsiutilik meerartaarnermut atatillugu ullormusiaqarsinnaatitaanermik pisinnaatitaassaguni, piffissami killilimmi inuussutissarsiornermik ingerlatsinini unitsissavaa, imaluunniit suliffeqarfimmik ingerlatsineq allamut tunniullugu. Imm. 2. Namminersorlutik inuussutissarsiutillit aapparisaat inooqatigisaalluunniit ikiortaasut, piffissami pineqartumi pineqartut aapparisap inooqatigisalluunniit inuussutissarsiornermik ingerlatsinerani ikiuutissanngippata, piffissami sulinngiffeqarfiusumi meerartaarnermut atatillugu ullormusiaqarsinnaatitaapput. 49. Namminersorlutik inuussutissarsiutilinnut aamma namminersorlutik inuussutissarsiutillit aapparisaannut inooqatigisaannulluunniit ikiortaasartunut piffissap sulinngiffeqarfiusussap atuutilinnginnerani sapaatit akunnerini kingullerni 13-ini akissarsiaqarlutik sulisimanngitsunut, piffissami sulinngiffeqarfiusumi isertitatigut annaasassat ullormusiaritinneqartunit annertuumik nikingassuteqarnissaat sulinngiffeqartussap uppernarsarsinnaanngippagu, sapaatip akunneranut nalunaaquttap akunneri ullormusiaqaataasinnaasut nalunaaquttap akunnerinut 14-inut aalajangersarneqassapput. Imm. 2. Pineqartup sapaatit akunnerisa kingulliit 13-it iluanni piffissamut sapaatit akunnerinut 13-inut naatsorsorlugu SIK-mut isumaqatigiissut malillugu akissarsiat ikinnerpaaffissaat malillugu akissarsiaqaataasumik sapaatip akunneranut nalunaaquttap akunnerini 14-imi sulinermut naapertuuttumit amerlanerusunik isertitaqarsimaneranik uppernarsaatinik takutitsinikkut, pineqartup isertitatigut annaasaqarsimanini uppernarsarsinnaavaa. Imm. 3. SIK-mut isumaqatigiissut malillugu akissarsiat ikinnerpaaffissaannik akissarsiaqarluni nalunaaquttap akunnerinut 14-imut naapertuuttumit annertunerusumik isertitatigut appariaateqarneq pineqartoq sulinngiffeqartup uppernarsarpagu, piffissaq sulinngiffiusoq sioqqullugu sapaatit akunnerini 13-ini kingullerni isertitaviit aallaavigalugit naatsorsuisoqassaaq. Imm. 4. Sapaatit akunnerini kingullerni 13-ini isertitat nalinginnaasutut isigineqarsinnaanngippata, ukiumut isertitat kingulliit naatsorsuinermut tunngavittut atorneqassapput. Ilinniartut 50. Ilinniartut ilinniarnerminnit sulinngiffeqartut sulinngiffeqarnermik nalaani ilinniagaqarnersiuteqarsinnaatitaanngitsut, sungiusarlutik sulinerminni tapiissutisisinnaatitaanngitsut imaluunniit sungiusarlutik sulinerminni akissarsiaqarsinnaatitaanngitsut, ilinniagaqarnersiutinut, sungiusarluni sulinermi tapiissutisianut imaluunniit sungiusarluni sulinermi akissarsianut naapertuuttunik meerartaarnermut atatillugu ullormusiaqarsinnaatitaassapput, meeqqanut pilersuisussaatitaaffigisanut tapit ilanngullugit. Tapit taakku meeqqanut akilersuutit pillugit 15

inatsisiliornerit qaqugukkulluunniit atuuttut malillugit meeqqanut akilersuutit nalinginnaasut qaqugukkulluunniit atuuttut amerlaqatigaat. Kapitali 5 Namminersortunut meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfiup aningaasalersorneqarnera 51. Namminersortunut meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfik 52 malillugu akileeqataassutinit sulisitsisunit akilerneqartunit kiisalu nunatta karsianit tapiissutinit, ukiut tamaasa Aningaasanut inatsimmi aalajangersarneqartunit, aningaasalersorneqassaaq. Imm. 2. Meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnermut aningaasaateqarfimmi aningaasat atorneqanngitsut ukiup tullissaanut nuunneqassapput. 52. Sulisoqarnermut akitsuut pillugu Inatsisartut inatsisaat malillugu sulisitsisoq namminersortoq kinaluunniit sulisoqarnermut akitsuummik sulisoqarnermut akitsuut pillugu Inatsisartut inatsisaat malillugu akiliisussaatitaasoq, akiliinissamut aalajangersakkat malillugit meerartaarnermut atatillugu sulinngiffeqarnissamut aningaasaateqarfimmut, sulisoqarnermut akitsuut pillugu malittarisassat qaqugukkulluunniit atuuttut malillugit akiliisussaatitaavoq. Meerartaarnermut atatillugu ullormusiat aningaasalersorneqarnerat 53. Kapitali 4 malillugu meerartaarnermut atatillugu ullormusianut aningaasartuutit Nunatta Karsianit akilerneqartassapput. Kapitali 6 Naammagittaalliuuteqarneq 54. Siulersuisut kapitali 3 malillugu aalajangiineri allaffissornikkut oqartussanut allanut naammagittaalliuutigineqarsinnaanngillat. 55. Inatsisartut inatsisaat manna tunngavigalugu imaluunniit Inatsisartut inatsisaat manna malillugu maleruaqqusat tunngavigalugit kommunalbestyrelsinit aalajangiinerit isumaginnittoqarfiup aqunneqarnera aaqqissuussaaneralu pillugit inatsisiliornerit qaqugukkulluunniit atuuttut naapertorlugit Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfimmut naammagittaalliuutigineqarsinnaapput. Kapitali 7 Pineqaatissiinerit 16

56. Sulisitsisoq eqqunngitsunik paasissutissiisimappat imaluunniit akiliutit utertinneqartussat tunniunneqarnissaannut pingaarutilinnik paasissutissanik nalunaaruteqarsimanngippat, utertinneqartussat tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit atorunnaassapput, utertitassallu pisassarinagit tiguneqarsimasut erngertumik utertillugit akilerneqassallutik. 57. Eqqunngitsunik paatsiveerussaataasunilluunniit paasissutissanik tunniussinermut imaluunniit 27 malillugu utertitassat tunniunneqarnissaannut paasissutissanik pingaarutilinnik tunniussinnginnermut Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermi inatsimmi malittarisassat malillugit akiliisussanngortitsisoqarsinnaavoq. Imm. 2. Inatsisartut inatsisaat tunngavigalugu najoqqutassani Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermi inatsimmi malittarisassat malillugit akiliisussanngortitsilluni pineqaatissiisoqartarnissaanik aalajangersaasoqarsinnaavoq. Imm. 3. Inatsisartut inatsisaanni imaluunniit inatsisartut inatsisaat tunngavigalugu najoqqutassani akiliisussanngortitsisinnaanermut tunngavissaqartillugu, inatsisitigut pisinnaatitaasoq pisussaatitaasorlu Kalaallit Nunaanni pinerluttulernermi inatsimmi malittarisassat malillugit akiliisussanngortinneqarsinnaavoq. Imm. 4. Inatsisartut inatsisaat manna imaluunniit najoqqutassaat inatsit tunngavigalugu aalajangersakkat malillugit akiliisitsissutit Nunatta Karsianut nakkartassapput. Kapitali 8 Atuutilernera, atorunnaarsinnera aamma ikaarsaarnermut aalajangersakkat 58. Inatsisartut inatsisaat manna 1. januar 2021-mi atuutilerpoq, taamaattoq imm. 3 takuuk. Imm. 2. Tamatumunnga peqatigitillugu Naartunermi, erninermi meeravissiartaarnermilu sulinngiffeqartarneq ullormusiaqartarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 14, 7. december 2009-meersoq atuukkunnaarsinneqarpoq. Imm. 3. Inatsisartut inatsisaanni matumani 52, 1. oktober 2020-mi atuutilissaaq. 59. Sulinngiffeqartoq inatsisip atuutilerfiani kingusinnerusukkulluunniit sulinngiffeqartillugu, naartunermi, erninermi meeravissiartaarnermilu sulinngiffeqartarnermut Inatsisartut inatsisaat atuutissaaq. Namminersorlutik Oqartussat, ulloq uu. qqqq 2019 Kim Kielsen 17