PINNGORTITALERIFFIK GREENLAND INSTITUTE OF NATURAL RESOURCES GRØNLANDS NATURINSTITUT P.O.BOX 57 DK-39 NUUK GREENLAND PHONE (+299) 36 12 FAX (+299) 36 12 12 WEB WWW.NATUR.GL Aalisakkat kalaallit aalisarnerinut attuumassuteqartut pillugit aalisakkanik ilisimatuut 211-mut siunnersuutaasa eqikkanerat 23. juni 21 J.nr. 2.-11 ICES imiit NAFO miillu aalisakkanik ilisimatuunit 211-mut siunnersuutit. Kitaani Tunumilu aalisagaqatigiikkuutaat pillugit aalisakkanik ilisimatut 211-mut siunnersuutaasa eqikkarneqarnerat matumuuna takusassiarineqarpoq. 211-mut siunnersuutit 21-mut siunnersuutigineqartunit amerlanertigut allannguuteqanngillat (taamaallaat Qeqertarsuup Tunuani qalerallit pillugit siunnersuut, pisarineqartussatut 8. tonsit siunnersuutaammata, 21-mi 8.8 tonsiusimallutik). Taamaalilluni 211-mi aalisarneqartussatut siunnnersuutigineqarput makkunatigut: 1. Kitaani Tunumilu SAARULLIIT Tamaani saarulliit toqqaannartumik aalisarneqassanngitsut (siorna aamma taamatut siunnersuuteqartoqarpoq) Kalaallit Nunaata imartaani 29-mi saarullittat tamakkerlutik: 12.678 tons. 2. QALERALLIT: A. Tunumi, Islandimi Savalimmiunilu sinerissap avataani (Island Savalimmiullu agguaqatigalugit) Annerpaamik 5. tons (siorna siunnersuutaasup assinganik). 29-mi qaleralittat tamakkerlutik: 28.197 tons. Kalaallit Nunaata imartaani: 9.85 tons. B. Davisstrædimi sinerissap avataani (Canada avitseqatigalugu) 14. tons (siorna siunnersuutaasup assinganik (29-mut 11. tons)) 29-mi qaleralittat tamakkerlutik: 11.477 tons. Kalaallit Nunaata imartaani: 5.67 tons. C. Baffinbugtimi sinerissap avataani (Canada avitseqatigalugu) 13. tons (siorna siunnersuutaasup assinganik) 29-mi qaleralittat tamakkerlutik: 13.328 tons. Kalaallit Nunaata imartaani: 6.735 tons. D. Qeqertarsuup Tunuani sinerissap qanittuani 8. tons (29/1-mut siunnersuutaasut 8.8 tonsiupput) 29-mi qaleralittat tamakkerlutik: 6.3 tons, 28-mi : 7.7 tons E. Uummannami sinerissap qanittuani 5. tons (siorna siunnersuutaasup assinganik) 29-mi qaleralittat tamakkerlutik: 5.5 tons, 28-mi: 5.4 tons F. Upernavik sinerissap qanittuani
Paasissutissanik amigaateqarneq pissutigalugu siunnersuuteqartoqanngilaq (ukiuni siuliinisulli) 29-mi qaleralittat tamakkerlutik: 6.5 tons, 28-mi: 5.5 tons. 3. Tunumi, Islandimi Jan Mayenimilu AMMASSAT (Island Norgelu agguaqatigalugit) Ammassanniartoqassanngitsoq (siornatulli siunnersuutigineqarpoq) 29-mi ammassattarineqartut katillutik: 151. tons. 4. Irmingerhavimi SULUPPAAKKAT PELAGISK (S. mentella) (NEAFC-imit aqutarineqartut) A. Suluppakkat qaffasinnerusumiittut (<5 m) Tamakkorniarluni aalisartoqassanngitsoq (siornatulli siunnersuutigineqarpoq). 29-mi taamaattunik suluppaagartat katillutik: 3.5 tons. B. Suluppaakkat itinerusumiittut (>5 m) 2. tons (siornatulli siunnersuutigineqarpoq). 29-mi taamaattunik suluppaagartat katillutik: 5. tons. 5. Islandimi, Tunumi Savalimmiunilu SULUPPAAGARSUIT (S. marinus) 3. tons sinnernagit. 29-mi taamaattunik suluppaagartat katillutik: 4. tons (98 % Islandip imartaani pisat). 6. Kalaallit Nunaata nunataata toqqaviani SULUPPAAKKAT (S. mentella) Nutaamik aalisarneqalissapput! Aalisarnerup annertusiartorpallaannginnissaa qulakkeerneqartariaqarpoq. Aalisakkat taakku pillugit paasissutissanik amerlanerusunik katersuisoqarnissaa ICES-ip inassutigaa. 29-mi taamaattunik suluppaagartat katillutik: 9 tons. 21-mi pisaassangatinneqartut: 6. tons 7. KITAANI AALISAKKAT ALLAT Kitaani nunap toqqaviani oquuttanut, aqeeqqanut, tarraleqisaanut, tupissutinut suluppaakkanullu tunngatillugu inassuteqaat allanngornani ukiuni qaninnerni toqqaannartunik aalisakkanik taaneqartunik aalisaqqusinngilaq. Aalisagaqatigiinnut taaneqartunut tunngatillugu pitsanngoriarnermik malugisaqartoqanngilaq, qeeraq milattooq kisiat pinnagu taannami ukiuni kingullerni pitsanngoriaateqartarsimammat. Pitsanngoriaat taanna neriulersitsivoq piffissaq ungasinnerusoq isigalugu ikkannersuarni peqartitseqqilersinnaasoq. 8. Barentshavimi SAARULLIIT, SEJ AAMMA KULLER. Aalisarneq pisassiissutissat pillugit Kalaallit Nunaata, Norgep Ruslandillu akunnerminni isumaqatigiissutaat tunngavigalugit ingerlanneqarpoq. Barentshavimi ukiuni kingullerni sisamani saarulliit kullerillu amerliartorsimapput, akerlianilli sej ikiliartorsimallutik. A. Saarulliit 73. tons (21-mut siunnersuutaasut 577. tonsiupput). 29-mi saarullittat katillutik: 523.431 tons, taakkunannga 4.977 tons Kalaallit Nunaata pisaralugit. B. Kuller 33. tons (21-mut siunnersuutaasut 243. tonsiupput). 29-mi kullerertat katillutik: 2.512 tons, taakkunannga 1.47 tons Kalaallit Nunaata pisaralugit:. Side 2 af 9
C. Sej 173. tons (21-mut siunnersuutaasut 24. tonsiupput). 29-mi sejertat katillutik: 161.462 tons, taakkunannga 697 tons Kalaallit Nunaata pisaralugit. Ilaliussaq 1 saarulliit qalerallillu pillugit siunnersuutit itisilerinerulluni eqikkarnerinik takussutissaqarpoq. Pisortatigoortumik siunnersuutaasut ICES-ip nittartagaani (www.ices.dk) NAFO-llu nittartagaani (www.nafo.int) takuneqarsinnaaput. Ilisimatitsissutigineqarsinnaavoq Pinngortitaleriffik siunnersuutigisaminut tunuliaqutigisani pillugit allakkiarparujussuaqarmat. NAFO-miit ICES-imiillu siunnersuutaasut oqaasertaat pisortaqarfiup aqutsisoqarfiullu koppiinngorlugit pissarsiareriigaat quppernerit A4 sinneqarput. Uppernarsaatissanik amerlanerusumik kissaateqartoqarpat Pinngortitaleriffik soorunami saaffigiinnariaavoq. Inussiarnersumik inuulluaqqusillunga Helle Siegstad Side 3 af 9
Survey Index Biomass ('t) Survey Index Biomass ('t) Catch (' t) No/ hr ILALIUSSAQ 1. Saarulliit qalerallillu pillugit siunnersuutaasut eqikkarneri. 1. Tunumi Kitaanilu saarulliit Saarulliit Kalaallit Nunaata imartaani siumugassaasartut sumi suffisarneri najoqqutaralugit assigiinngitsunut pingasunut immikkoortinneqarsinnaapput: 1) Kalaallit Nunaata sinnerissap avataani saarullii, Tunup kujataani Kitaatalu kujataani suffisartut, 2) Islandip saarullii, Islandip kujammut kitaani suffisartut, tamaani suaat tukerlaallu immap sarfaanit Kalaallit Nunaata imartaanut nassatarineqartartut, aamma 3) sinerissap qanittuani saarulliit, Kitaani kangerlunni arlalippassuarni suffisartut. Saarulleqatigiiaat tamakku siunnersuinermi ataatsimut isigineqartarput, immikkoortiterneri najoqqutaralugit immikkuutaarlugit uuttuineq ajornarmat. Saarulliit suffisussat amerliartoqqissinnaanissaannut periarfissikkumallugit 211-mi saarullinniarnissamut siunnersuut tassaajuarpoq toqqaannartumik aalisarneqassanngitsut. Kalaallit Nunaata imartaani sinerissap avataani qanittuanilu 27-imi, 28-mi 29-milu pisarineqartut katillugit ukiunut taakkununnga taamatut tulleriinnilerlugit tassaapput 17. tons, 24.918 tons aamma 12.678 tons. Paasissutissat tamarmik pasinarsisippaat saarulliit tamakkerlutik 199-ikkut siornannut naleqqiullugit ikinnerusut. Sinerissap avataata saarullii 25-ip kingorna amerliartuaartutut malunnarsimapput, saarulliit 23-mi tukertut ilaatigut peqqutaallutik. 23-mi tukertut kingornatigut ukiuni tullerni tukertartut ikinnerusimapput. Tunup avataani saarullippassuit suffisut 27-imi 29-milu nalunaarsorneqartarsimapput, tamatumalu pasinarsisippaa Kalaallit Nunaata saarullii suffisartut amerliartuaartut. 5 4 3 West Greenland offshore East Greenland offshore West Greenland inshore 25 2 15 Age 3 Northmidwest Sisimiut Midwest Nuuk 2 5 Southwest Qaqortoq 192 1926 1932 1938 1944 195 1956 1962 1968 1974 198 1986 1992 1998 24 1985 199 1995 2 25 21 8 German Greenland offshore survey East GLD West GLD SSB, rev. in 25 Greenland Shrimp and Fish Survey East GLD West GLD SSB Start survey East GLD 6 75 4 5 2 25 1 198 199 2 21 198 199 2 21 Takussutissiaq 1. Saarullittat, sinerissap qanittuani amerlissutaasartut sinerissallu avataani saarulliusut tamakkerlutik. Qullermi saamerlermi: pisat. Qullermi talerpillermi: sinerissap qanittuaniit amerlissutaasartut. Allerni: saarulliit tamakkerlutik tyskit (saamerleq) kalaallillu (talerpilleq) misissuinerinit. Side 4 af 9
Landings (tons) Abundance ('s) 7, 6, 5, 4, 3, age 2 age 3 2,, 1979 1982 1985 1988 1991 1994 1997 2 23 26 Takussutissiaq 2. Kitaani Tunumilu -classaarulliit marlunnik pingasunilli ukiullit tyskit misissuinerini paasisat ICES-ip erseqqissarpaa saarulliit tamakkerlutik misinnartumik amerliartornerinik tukerarlutillu amerlissutaasartut amerliartornerinik malunniuttoqartinnagu saarullinniarnerup annertusiartorpallaannginnissaanut qulakkeerutaasumik ukiuni arlalinni nakkutilliinissamut pilersaarusiortoqartariaqartoq. ICES-ip maluginiarpaa Tunumi avannarpasissutsip 62 -ip Kitaanilu avannapasissutsit 61 -ip avannaanni saarulliit suffisussat sapinngisamik annerpaamik illersorniarlugit aqutsinikkut anguniarneqartoq. Sinerissap qanittuani saarulliit amerlassusii qanorlu aalisarneqartigineri ilisimaneqanngillat. 2. Tunumi, Islandimi Savalimmiunilu sinerissat qanittuini qalerallit Tunumi, Islandimi Savalimmiunilu qalerallit pillugit ICES-ip 211-imut siunnersuutigaa qaleralittat tamarmik katillutik 5. tons sinnissanngikkaat. 29-p kingornagulli taamatut siunnersuisoqartarpoq. Qaleralittarineqartartut 2-ip kingornagulli 2. aamma 3. tonsit akornanniittarsimapput. 29-mi 28. tons tulaanneqarput, taakkunannga Kalaallit Nunaata imartaani 9.85 tons, Islandip imartaani 15.782 tons Savalimmiullu eqqaani 1.739 tons tulaassaallutik. 6, VI+XII Vb 5, Va XIV 4, 3, 2, 1, 1961 1964 1967 197 1973 1976 1979 1982 1985 1988 1991 1994 1997 2 23 26 29 Takussutissiaq 3. Imaani pineqartumi tamarmi qaleralittat (Kalaallit Nunaanni: alleq (tungujortoq) Islandimi: qiterleq (aappaluttoq) Amerlassutsit najoqqutaralugit periaaseq misissuinernit umiarsuillu allattaaviinit paasissutissanik atuilluni ingerlanneqartoq 211-mut siunnersuinermi tunngavigineqarpoq. Qalerallit ukiuni arlalinni aatsaat taamak ikitsigisimapput. Aama aalisarnerup nunanut assigiinngitsunut agguataarneratigut takuneqarsinnaavoq aalisarneq immami siornagornit annikinneralaarsuarmi eqiterneqarsimasoq. Taamaattumik qalerallit amerliartoqqilernissaannut pitsaanerpaanik periarfissaqartinniarlugit aalisarneq misinnartumik annikillisittariaqarpoq, ICES-illu inassutigaa pisat 211-mi 5. tonsinut killilerneqassasut. Side 5 af 9
Catch/TAC (' tons) Takussutissiaq 4. Qalerallit tamakkerlutik amerlassusiata (biomassen) aalisarneqarlutillu toqusartut amerlassusiata (fiskeridødelighed) 196-imiit 29-mut allanngoriartorneri. ICES-ip aammaarluni erseqqissarpaa ataatsimoorussamik nakkutilliinikkut pilersaaruteqanngitsoq, aamma qalerallit akisussaassusilimmik aalisarneqarnissaannik nungukkiartuutaanngitsumillu iluaqutiginiarneqarnissaannik nunat tamalaat isumaqatigiissutaat malillugit aqutarineqanngitsut. Taamaattumik ICES-ip siunnersuutigaa qaleralittat 5. tonsinut ikilineqarnissaat ataatsimoortumik aqutsinissamik pilersaarusiamut ilanngullugu pissasoq. Taamaaliornerup ilaatigut nassatarisinnaavaa qalerallit ataatsimoorussamik alaatsinaatarineqarnissaat, kiisalu siunissami qaleralinniartarnissap qalerallit aalisarneqarlutik qisuariartarnerannut naapertuuttunik qanoq ittunik piumasaqaateqarfiginissaanut najoqqutassiornissaq. 3. Baffinbugtimi Davisstrædimilu sinerissap avataani qalerallit Kitaata avataani qaleralllit Kalaallit Nunaata Canadallu avittarpaat. Aalisarneq Davis Strædimi aalisarfiusartutoqqami Baffinbugtimilu nutaamik aalisarfiulersumi (21-imi aallartittumi) ingerlanneqarpoq. Qaleralinniarnerup qanoq aqunneqarnissaa pillugu Kalaallit Nunaat Canadalu isumaqatigiissuteqanngillat, nunalli marluk taakkua ileqqoraat tamarmik immikkut TAC-mik pisassatut siunnersuutigineqartut affaannik nalilimmik aalajangersaasarlutik. 35 3 25 2 15 1 5 TAC Offshore Inshore 1962 1967 1972 1977 1982 1987 1992 1997 22 27 212 Takussutissiaq 5. Qaleralinniarfiusumi tamarmi qaleralittat (Canadap Kalaallit Nunaatalu tamarmik immikkut taakkua affaat pisarisarpaat). NAFO-p Davis Strædimi 211-mi TAC 14. tonsiussasoq siunnersuutigaa, tassa siorna siunnersuutigineqartup assinga (29-mut 11. tons siunnersuutaapput). 29-mi qaleralittat katillutik 11.477 tonsiupput (taakkunannga 5.67 Kalaallit Nunaata imartaani). Taamatut siunnersui- Side 6 af 9
Biomass Index (' tons) Abundance at age 1 (millions) Standardized Trawl CPUE Standardized Trawl CPUE soqarpoq qalerallit tamakkerlutik amerlassusii nikeranngitsut uumasunik ilisimatuut misissuisarneri tunngavigalugit paasineqarmat, ukiunilu kingullerni pisaasartut tamanna peqatigalugu amerliartuaartut paasinarmat. NAFO-p Baffinbugtimi 211-mi TAC allanngornani 13. tonsiussasoq siunnersuutigaa. 29- mi qaleralittarineqartut 13.328 tonsiupput (taakkunannga 6.735 Kalaallit Nunaata imartaani). Tamaani pisaasartut amerlassutsimikkut nikeranngillat, taamaammallu tamaani qaleralinniarnissamut siunnersuutaasut allanngortinnissaannut pissutissaqarani. 2 1.5 1.5 Div. A and Div. 1AB A.1 Div. OB + Div. 1CD -.1 -.3 B -.5-1 -1.5-2 1986 199 1994 1998 22 26 21 -.5 -.7 -.9-1.1 1986 199 1994 1998 22 26 21 Takussutissiaq 6. Baffinbugtimi (A) Davisstrædimilu (B) qaleralittarineqartartut. 12 11 9 8 7 6 5 4 3 2 1 Div. B RUS/FRG Div. 1BD JAP/GRL Div. 1CD GRL Div. A CAN Div. B CAN 1987 199 1993 1996 1999 22 25 28 6 5 4 3 2 Shrimp surveys offshore SA 1 and Disko Bay 1987 199 1993 1996 1999 22 25 28 -class Takussutissiaq 7. Qalerallit tamakkerlutik amerlassusii uumasunik ilisimatuut misissuinerisigut paasisanik tunngavillit (talerpilleq) Kitaanilu qalerallit ataatsimik ukiullit amerlassusiannut takussutissaq (saamerleq). Baffinbugtip Canadamut aamma Kalaallit Nunaannut atasortaani uumasunik ilisimatuut misissuineri aalisarnerup ineriartorneranut pingaaruteqarsimaqaat. Misissuisarnerit 1999-imi Baffinbugtip kujasinnerusortaani aallartipput, kinguneralugu 21-imi 4. tonsinik pisassiinissamik siunnersuuteqarneq. Baffinbugtip avannarpasinnerusortaani misissueqqittoqarmat tamatuma nassataraa 23-mut siunnersuutaasut allanngortillugit 8. tonsinngortinneqarnerat 26-imullu 13. tonsinngortillugit. 4. Qeqertarsuup Tunuani, Uummannami Upernavimmilu sinerissap qanittuani qalerallit NAFO Namminersornerullutik Oqartussanit qinnuigineqarnini tunngavigalugu Qeqertarsuup Tunuani, Uummannami Upernavimmilu ukiunut marlunnut atuuttussanik siunnersuuteqartarpoq, siunnersuutaasullu 211-mut 212-imullu atuuttuupput. Immikkoortuni pingasuni taakkunani pisassatut siunnersuutaasut taamaalillutik imaapput: Side 7 af 9
Catch/TAC ('t) Catch/TAC ('t) -Class Strength (age 1) (number/hour) Qeqertarsuup Tunua: NAFO siunnersuuteqarpoq Qeqertarsuup Tunuani qaleralittassat 211-12- imi 8. tonsit ataassimassagaat. 29-1-mi siunnersuutaasut 8.8 tonsiupput. Ukiuni 22-26-imi qaleralittarineqartartut aatsaat taamak amerlatigalutik ukiumut 12. tonsit akimortarpaat, taavali ukiuni 27-29-mi pisaasartut ikilipput 6.321 tonsiinnanngorlutik. Tamaani qalerallit 25-imiilli ikiliartortut malunnarsimapput, tassalu tamanna peqatigalugu qaleralittarineqartartut amerlaqalutik qalerallillu tukerlaat amerleriaataasartut ikittuinnaasarlutik. Uumasunik ilisimatuut kilisaatit atorlugit misissuinerisigut paasineqarpoq aalisakkat ukiukitsut (amerlissutit) ukiuni aggersuni aalisarnermi takussaaneruleriartorumaartut. Tamanna qaleraleqassusianik naliliinermi suli erseqqinnerusumik uppernarsarneqarsiillugu NAFO-mi ilisimatuut siunnersuisoqatigiivisa siunnersuutigaat 211-12-mi pisat 27-29-mi pisaasimasut agguaqatigiissinneri akimussanngikkaat, taamalu pisat ukiumut 8. tons sinnissanngikkaat. Disko Bay 25 14 12 1 Catch TAC 2 15 Disko Bay 8 6 4 5 2 1985 199 1995 2 25 21 1989 1991 1993 1995 1997 1999 21 23 25 27 29 -class Takussutissiaq 8. Qeqertarsuup Tunuani 1987-imiit 29-mut qaleralittarineqartut (Tamaani aalisarneq aatsaat 28-miit killiliiffigineqartalerpoq). Uummannaq: NAFO-mi ilisimatuut siunnersuisoqatigiit qaleralittarineqartartut amerlassutsimikkut qaleralittallu amerlassusiannut takussutissat patajaatsuuneri tunngavigalugit isumaqarput tamaani qalerallit amerlassutsimikkut nikissimanngitsut. Ilisimatuut siunnersuisoqatigiit taamaattumik siunnersuutigaat 211-12-imi qaleralittarineqarumaartut ukiumut 5. tons akimussanngikkaat, tassa imaappoq siornatulli siunnersuuteqarlutik. 9 8 7 6 5 4 3 2 1 Catch TAC Uummannaq Fjord 1985 199 1995 2 25 21 Takussutissiaq 9. Uummannami 1987-imiit 29-mut qaleralittarineqartut (Tamaani aalisarneq aatsaat 28-miit killiliiffigineqartalerpoq). Qaleralittarineqartartut amerlassutsimikkut 22-miilli patajaatsuusimapput. Aalisakkanik ilisimatuut misissuinerisigut 27 tikillugu tamaani qalerallit amerlassutsimikkut patajaatsuusimassasut pasinarsisippaat. 27-imiilli tulaanneqartartuni qalerallit agguaqatigiissillugu takissutsimikkut aalisakkallu utoqqaanerusut (qulit sinnerlugit ukiullit) ikiliartortuarnerata tamaani qale- Side 8 af 9
Catch/TAC ('t) rallit ikiliartortut pasinarsisippaat, aammali aalisakkat ukiukinnerusut (amerleriaatit) amerlanerusut aalisarnermi pisaasaleriartornerannik tamanna peqquteqarsinnaavoq. NAFO-mi ilisimatuut siunnersuisoqatigiit siunnersuinerminni qaleralittarineqartartut tamakkerlutik amerlassusiisa, tamakkualu aalisarnerni ataasiakkaani amerlassuserisartagaasa patajaatsuuneri tunngavigaat, qaleralittallu 5. tons akimussanngikkaat inassutigalugu. Upernavik: Upernaviup eqqaani suli siunnersuuteqartoqarsinnaanngittuarpoq, tassa piffissaq pisaasartut qanoq amerlatigisukkuutaarnerannut takussutissanik pissarsiorfiusoq sivikeqimmat. Taamaattumik pisaasartunut takussutissiaq siunnersuinermi tunngavigineqarsinnaanngilaq. Upernavik area 8 7 Catch 6 TAC 5 4 3 2 1 1985 199 1995 2 25 21 1,4 1,2 1,8,6,4,2 Longline CPUE dec-6 mar-7 jun-7 sep-7 dec-7 mar-8 jun-8 aug-8 nov-8 feb-9 maj-9 aug-9 nov-9 feb-1 maj-1 Takussutissiaq 1. Upernavimmi 1987-imiit 29-mut qaleralittarineqartut (Tamaani aalisarneq aatsaat 28-miit killiliiffigineqartalerpoq), qaleralittarineqartartullu. Qaleralittarineqartartut 22-miilli amerlisimapput, 29-milu pisaasut 6.498 tonsiupput. Inuussutissarsiutigalugu qaleralinniarnermi pisaasartut agguaqatigiissillugit takissusiat 1999-imiilli patajaatsuujuarsimavoq, kisianni ukiunut 21-ip siuliinut sanilliullugu ullumikkut qaleralittarineqartartut qulit inorlugit ukiulliit amerlanerulersimapput. Side 9 af 9