KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber 164674 Loa taotluse registreerimisnumber 27.12.2006.a nr 39-12-5/2361 Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber L.KKL.RA-164674 1.1. Ärinimi/Nimi Tavex OÜ 1.2. Registrikood/Isikukood 10029944 1. Käitaja 1.3. Aadress Kehtna vald, Lokuta 79006 andmed Telefon/faks 4861345 2. Käitise andmed 3. Tegevusala 4. Loa andja andmed e-post tavex@hot.ee 2.1. Käitise nimetus Pruki farmikompleks 2.2. Käitise aadress Kehtna vald, Lokuta 79006 2.3. Kontaktisik: nimi, ametikoht Artur Kokk, juhatuse liige telefon/faks 4861345 e-post tavex@hot.ee 2.4. Territoriaalkood ja L-Est koordinaadid 007002924476 X= 6542406 Y= 555099 3.1. Põhitegevusala nimetus ja kood Veise ja piimakarja kasvatus 12100 3.2. Muude tegevusalade nimetused Ühendatud taime- ja loomakasvatus ja koodid 13000 3.3. Tegevus- või Veise ja piimakarja kasvatus 12100 alltegevusvaldkond (-valdkonnad), millele on antud kompleksluba 3.4. Käitise ülesseatud 757 veist tootmisvõimsus 3.5. Käitise lubatud tööaeg 24 tundi 4.1. Asutuse nimi Raplamaa keskkonnateenistus 4.2. Registrikood 70001231 4.3. Aadress Tallinna mnt 14, 79513 Rapla 4.4. Loa koostanud ametnik: nimi, ametikoht Elar Vulla, keskkonnakorralduse spetsialist Telefon/faks 484 1172 e-post Elar.vulla@rapla.envir.ee
Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Tabel 2. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) PVT allikas ja valitud PVT nimetus: Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. Keskkonnaministeerium. IPPC. http://www.envir.ee/ippc/ Tootmisetapid Piima tootmine Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi, tehnoloogia ja seadmete nimetused Lüpsikarjalaut, poegimislaut, noorloomalaudad Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad Veetrve 12 125 m 3 /a Mootorikütus 13 000 kg El. Energia tootmises 192 000 kwh PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad Veetarve 24 547 m 3 /a Mootorikütus 8370 15 066 kg El. Energia 188 925 202 139 kwh Vastavusmärge Lüpsisüsteem Sõnnikukäitlus Lüpsiplats Vedelsõnniku süsteem Uhtkanalid, skreeperseadmed Lüpsiplats Vedelsõnnikusüsteem, skreeperseadmed, uhtkanalid Vedelsõnnikuhoidla Tahesõnnikuhoidla Betoonist, maapealne, ilma ujuvkatteta Betoonelementidest, virtsa eraldamise süsteemita, ilma katuseta Ujuvkattega hoidla Betoonelementidest, varikatusega, virtsa mahutiga Silohoidlad Maapealne 4- sektsiooniline Prukis Betoonalus, betoonelementidest, silomahlade kogumismahutiga Betoonalus, betoonelementidest seinad, silomahlade kogumismahuti Söötade tootmine Tranšeehoidla Inglistel (projekt) Vedelsõnniku laotamine Tahesõnniku laotamine Motorikütuse hoidla Lohisvoolikutega laotur (künnimaa) Lohisvoolikutega ja injekteerimisega (rohumaa) Paisklaotur Horisont. Mahutid, puudub betoonpõhi ja - ääris Betoonalus, betoonelementidest seinad, silomahlade kogumismahuti Injektoritega jaotusvoolikutega laotur Injektoritega jaotusvoolikutega laotur Paisklaotur Mahutid, kaitstud betoonpõhja ja kaitsepiirdega Ei vasta
Tabel 3. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks Valitud PVT nimetus: Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. Keskkonnaministeerium. IPPC. http://www. Envir.ee/ippc/ Tootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendamise investeeringud PVT rakendamise tähtaeg Piima tootmine Tahesõnniku hoidla mahutavuse suurendamine pinna laiendamisega 100 000 30.oktoober 2009 a Kütusehoidla vastavusse viimine keskkonnanõuetega 100 000 30. juuni 2009 a
Tabel 4. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Toorme säästlik kasutamine Kemikaalide säästlik kasutamine Abimaterjalide säästlik kasutamine Pooltoodete säästlik kasutamine Vee säästlik kasutamine Välisõhusaaste vältimine või vähendamine Energia ja kütuse kasutamise vähendamine Energia ja kütuse tõhus kasutamine Jäätmetekke vältimine Jäätmetekke minimeerimine Jäätmete taaskasutamine Jäätmete kõrvaldamine Reovee tekke vähendamine Pinnase kaitse Pinna- ja põhjavee kaitse Lõhna, müra ja vibratsiooni vältimine või vähendamine Kaug- ja piiriülese saastuse minimeerimine Muud asjakohased meetmed Meetemeid ei kavandata Meetemeid ei kavandata Meetemeid ei kavandata Meetemeid ei kavandata Meetemeid ei kavandata Ujuvkate vedelsõnniku laguunidele Olmeruumide küttekulu vähendamine Meetemeid ei kavandata Meetemeid ei kavandata Meetemeid ei kavandata Meetemeid ei kavandata Jäätmete kogumine ja üleandmine Meetemeid ei kavandata Meetemeid ei kavandata Silohoidla täiendamine silomahlade kogumise süsteemiga Kõrbjal Transpordivahendite töömüra taseme alandamine Kaugsaaste puudub Meetemeid ei kavandata Põhust kate Ruumide temperatuuri reguleerimine Ruumide valgustuse kontrollimine Lepingute sõlmimine jäätmekäitlusettevõttega Betoonelementidest, silomahlade kogumisega Madalama müratasemega traktorite hankimine vastab vastab Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Meetme rakendamise tähtaeg 30. oktoober 2007. a. Tehnika uuendamise käigus
Toorme, abimaterjalide pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine Tabel 5. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine KN kaubakood nimetus Säilitamisviis 1, mahuti tüüp Nr plaani l või kaardi l Maksimaalne üheaegselt hoitav kogus, t või m 3 Alltegevusvaldkon d või tehnoloogiaprotses s kogus Kokku, t/a või m 3 /a Jääb tootesse, % Erikulu, t, m 3, kwh või muud tooteühiku kohta Toore 1214909900 Silo Silohoidlad 8,9 1800 Piima tootmine 6000 1,66 1214909900 Hein Küünis, pressitult 13 100 Piima tootmine 100 0,02 1213000000 Põhk Küünis, rullis 13 100 Piima tootmine 100 0,02 1003009071 Jõusööt (jahu) Ladu, puistes 5 50 Piima tootmine 1400 0,39 Rapsikook Ladu, puistes 5 30 Piima tootmine 300 0,08 Maisikook Ladu, puistes 5 25 Piima tootmine 170 0,047 Suhkrup. graanul Ladu, puistes 5 30 Piima tootmine 100 0,02 2501001000 Sool Ladu, pakendis 5 10 Piima tootmine 15 0,004 Mikroelemendid Ladu, pakendis 5 2 Piima tootmine 100 0,02 Palmirasv Ladu, taaras 5 2 Piima tootmine Söögisooda Ladu, pakendis 5 2 Piima tootmine Saepuru allapanuks Ladu, puistes 5 30 Piima tootmine 3300 0,9 Abimaterjalid - - - - - - - - - Pooltooted - - - - - - - - - 1 Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all, väljas või siseruumis.
Tabel 6. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine KN kaubakood nimetus nimetus Säilitamis - viis, mahuti tüüp Nr plaa nil või kaar dil Maksim aalne üheaegs elt hoitav kogus t või m 3 Tootmis - protsess Kogus, t/a või m 3 /a Erikulu, t, m 3, kwh või muu tooteüh iku kohta CAS, EINECS või ELINECS nr 1 Toore ohtlikke aineid sisaldavat tooret ei kasutata - - - - - - - - - - - - - - Abimaterjalid 2710006636 Diiselkütus Mahutid 16 10 90t 0,025 647-42-31-0 Xn 22 56 (2-)23-24-62 2710008740 määrdeõli vaadid 16 0,2 1,0t 0,0003 valmistis Xn 22 (2)23-24-62 3808409000 Desoained Kanistris 2 0,2 Piima 0,6t 0,0001 valmistis Xn 22-5 (2)-46- tootmi 6 3 53-56 ne 3402909000 Pesuvahen did Kanistris 2 0,2 Piima tootmi ne 0,4t 0,0001 1 Oh u- kate - goo ria R- laus e 2 Valmistis Xn 22-5 3 S- lause 3 (2)-46-53-56 Siasaldu s toormes, abimaterjal is, pooltoot es, % Pooltooted pooltooteid ei kasutata - - - - - - - - - - - - - - 1 CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Kemikaalide Teabekeskuse veebilehel http://www.ktk.ee/ ja Euroopa Kemikaalide Büroo (European chemicals Bureau) veebilehel http://ecb.jrc.it/. 2 Riski- (R-) ja ohutuslaused (S-) on kehtestatud sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruse nr 122 Ohtike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord. - - -
Tabel 7. Ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamine Toode Ohtlik aine Säilitamine KN kaubakood nimetus nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr Ohukategooria R-lause S-lause Sisaldus tootes Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil - - - - - - - - - - - Tabel 8. Kemikaale või tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus ning kaitsemeetmed Mahuti Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus tüüp ma ht (asendiplaan sobivas mõõtkavas) Kasutusele võtmise kuupäev, mahuti eluiga Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Kontrollimise sagedus, viimase kontrollimise kuupäev Andmed tehnilise järelvalve kohta Andmed hoolduse kohta Nr plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolutorustikust Kaugus veekogudest Kaugus puurkaevudest Kaitsemeetmed välis õhk Maksimaalne kogus, t või m 3 vesi pinnas Pinnas- ja põhjavesi Horisont. Mahuti 25 Diiselkütu s 16 90 110 puuduva d metallvaa 3x määrdeõli 16 90 110 puuduva did 0,2 d Desoained 0,2 Toote Desoained 2 90 100 Her Hermeeti pakendis meet liselt ilisel suletud t sulet ud Pesuvahe ndid 0,2 Toote pakendis Pesuvahen did 2 90 100 Her meet ilisel t sulet ud Hermeeti liselt suletud Kemikaale ega tooret mahutites ei säilitata - - - - - - - - - - - - - - - Puuduvad puuduvad Hermeetil iselt suletud Hermeetil iselt suletud
Tabel 9. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete ja kemikaalide säästlikuks kasutamiseks kavandatav tehnika ja meetmed Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme Meetme rakendamise tähtaeg kavandatav tehnika tasuvuse kohta Toorme säästlik Meetmeid ei - - - - kasutamine kavandata Kemikaalide säästlik Meetmeid ei - - - - kasutamine kavandata Abimaterjalide Meetmeid ei - - - - säästlik kasutamine kavandata Pooltoodete säästlik - - - - - kasutamine Vee säästlik Meetmeid ei - - - - kasutamine Energia ja kütuse kasutamise vähemdamine Energia ja kütuse tõhus kasutamine kavandata Mootorikütuse kokkuhoid Elektrienergia kokkuhoid Vanade traktoritüüpide asendamine kaasaegsete ja ökonoomsetega Automaatjuhtimisega valgustus tootmishoonetes, köetavate ruumide piirete soojendamine 2006-2012 vastab 2008
Käitise veekasutus ja veeheide Tabel 10. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 Veehaarde Pruki farmi puurkaev nimetus Põhjaveekihtide S kood 2 Puurkaevude - grupi kood 3 Geograafilised Ip 58 45 52 koordinaadid Pl 24 57 07 Puurkaevu 257-99 passi number 4 Puurkevu - katastri number 5 Lubatud veevõtt (m 3 ) Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas Sekundis 6 23400 5850 5850 5850 5850 64 1 anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 2 põhjaveekihtide kood on põhjaveekompleksi indeks veekatastri järgi 3 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 4 puurkaevu passi numbri saab veekatastri andmebaasist puurkaev-põhjavesi 5 puurkaevu katastri numbri saab veekatastri andmebaasist puurkaev-põhjavesi 6 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja
Tabel 11. Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarde kaupa Toimingu nimetus Nõude kirjeldus Veearvestuse pidamine Puurkaevudest võetava vee arvestust pidada taadeldud veemõõtjate alusel iga kaevu kohta eraldi, fikseerides veevõtu päevikus veemõõtjate näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses (või lõpus) Vee kvaliteedi kontrollimine Loa kehtivuse ajal võtta vastavalt kehtivale proovivõtu metoodikale veeproov üldkeemilise koostise määramiseks ja proov üld- ja kahevalentse raua ning mangaanisisalduse määramiseks. [Proovivõtumeetodid. Keskkonnaministri 6.mai 2002 määrus nr 30 (RTL,2002,56,833)]. Kõik analüüsid teostada akrediteeritud laborites. Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta staatilist veetaset puurkaevudes sagedusega vähemalt üks kord loa kehtivusaja jooksul. Tulemuste esitamisel ära näidata veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus. Tabel 12. Heitvee väljalaskmed, sh avariilaskmed ja lubatud saasteainete kogused (võib olla erinevate aastate lõikes) väljalaskmete ja saasteainete kaupa (jrk) 1 reovesi juhitakse vedelsõnniku kogumissüsteemi, reovee puhastamist ei toimu, heitvett ühiskanalisatsiooni, veekogusse ja pinnasesse ei juhita. Tabel 13. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta ohtlikke aineid ei kasutata Tabel 14. Saasteainete seire nõuded reovesi juhitakse sõnnikuhoidlasse. Tabel 15. Suubla kvaliteedi- ja seirenõuded tabel pole asjakohane. Tabel 16. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju põhjaveekihile või veekogule või suublale reovett suublasse ei juhita. Tabel 17. Teabe vee erikasutusloa andjale esitamise nõuded nõuded toodud tabelis 40 Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus
Välisõhu saastamine Tabel 18. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused Saasteaine CAS/EINECS/ELINCS nr nimetus Heitkohus, tonni/a (täpsus 0,000) 1 2 3 7664-41-7 Ammoniaak 20,887 74-82-8 Metaan 83,055 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,118 Kütuste aastakulu liikide kaupa - Lahusti või lahusteid sisaldava materjali tarbimine aastas liikide kaupa - Antud saasteainete heitkoguseid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektis toodust ja mis on saadud tunni aja keskmise mõõtmise tulemusena. Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saastekogused: Saasteallikas Saasteaine Nimetus Nr plaanil või kaardil CAS/EINECS/ELINCS nr Nimetus Hetkeline heitkogus g/s (täpsus 0,000) 1 2 3 4 5 Lüpsikarjalaut 1 7664-41-7 74-82-8 Ammoniaak Metaan 0,149 1,410 Noorloomalaut 2 7664-41-7 74-82-8 Ammoniaak Metaan 0,003 0,193 Poegimislaut 3 7664-41-7 74-82-8 Ammoniaak Metaan 0,006 0,191 Noorloomalaut (vana lüpsilaut) 4 7664-41-7 Ammoniaak 0,027 74-82-8 Vedelsõnnikuhoidla 11.1 7664-41-7 74-82-8 10024-97-2 Vedelsõnnikuhoidla 11.1 7664-41-7 74-82-8 10024-97-2 Tahesõnnikuhoidla 12 7664-41-7 74-82-8 10024-97-2 Metaan Ammoniaak Metaan Dilämmastikoksiid Ammoniaak Metaan Dilämmastikoksiid Ammoniaak Metaan Dilämmastikoksiid 0,479 0,227 0,178 0,001 0,227 0,178 0,001 0,024 0,004 0,001
Kütuse maksimaalne kulu tunnis (kg/h) liikide kaupa - Lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa - Tabel 19. Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja seadmed ning püüdeseadmed Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, -seade Püüdeseadmed Välisõhku eralduv saasteaine EMTAKi Tehnoloogiaprotsessid ja seadmed Nimetus, arv Puhastusaste, % Efektiivsus- CAS/EINECS/ nimetus kood Nimetus, tüüp arv Töötundide arv aastas tüüp projekt tegelik kontrolli sagedus ELINCS nr Aasta keskmine heitkogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/nm 3 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 01.21 Lüpsikarja laut 1 01.21 Noorlooma laut 01.21 Noorlooma laut 01.21 Vedelsõnnik u hoidla 01.21 Tahesõnniku hoidla 1 8760 - - 7664-41-7 7783-06-4 10024-97-2 124-38-9 1 8760-7664-41-7 7783-06-4 10024-97-2 124-38-9 1 8760-7664-41-7 7783-06-4 10024-97-2 124-38-9 2 8760-7664-41-7 7783-06-4 1 8760-7664-41-7 7783-06-4 Ammoniaak Vesiniksulfiid Dilämmastikoksiid Süsinikdiosiid Ammoniaak Vesiniksulfiid Dilämmastikoksiid Süsinikdiosiid Ammoniaak Vesiniksulfiid Dilämmastikoksiid Süsinikdiosiid Ammoniaak Vesiniksulfiid Ammoniaak Vesiniksulfiid 0,950 0,030 0,012 193,300 0,520 0,006 0,006 102,300 0,570 0,006 0,007 108,500 0,490 0,030 0,178 0,003 Saasteallika nr plaanil või kaardil 2 4 11, 11 12
Tabel 20. Saasteallikatest, välja arvatud põletusseadmetest ja lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel, välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupa Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Saasetallikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku eralduv saasteaine EMTAKi kood nimetus nimetus Mahtkiiru s V t, m 3 /s nimetus Nr plaanil või kaardil koordinaadid idapikkus põhjalai us Ava läbimõ õt D, m Väljum iskõrgus H, m Tempera tuur T, ºC CAS/ EINECS/ ELINCS nr Heitkogus Maksimaal ne hetkeline, g/s 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 01.21 Piima 1 Lüpsikarja 6514193 555073 7664-41-7 Ammoniaak 0,149 4,692 64 7 240 15 tootmine laut 74-82-8 Metaan 1,410 44,472 01.21 Piima 2 noorlooma 6514118 555150 7664-41-7 Ammoniaak 0,004 0,113 30 4 110 15 tootmine laut 74-82-8 Metaan 0,193 6,077 01.21 Piima 3 poegimisl 6514138 555106 7664-41-7 Ammoniaak 0,006 0,183 toot mine aut 35 4 140 15 74-82-8 Metaan 0,191 6,034 01.21 Piiima 4 Noorloom 6514188 555040 7664-41-7 Ammoniaak 0,027 0,856 45 4 200 15 tootmine alaut 74-82-8 Metaan 0,479 15,098 01.21 Piima 11.1 Vedelsõnn 6514087 554990 7664-41-7 Ammoniaak 0,227 7,145 tootmine iku hoidla 36 4 224 10 74-82-8 10024-97-2 Metaan Dilämmastikoksiid 0,178 0,001 5,624 0,039 01.21 Piima 11.2 Vedelsõnn 6514077 555034 7664-41-7 Ammoniaak 0,227 7,145 tootmine iku hoidla 36 4 224 10 74-82-8 10024-97-2 Metaan Dilämmastikoksiid 0,178 0,001 5,624 0,039 01.21 Piima 12 Tahesõnni 6514067 555103 7664-41-7 Ammoniaak 0,024 0,754 tootmine ku hoidla 24 2 560 10 74-82-8 10024-97-2 Metaan Dilämmastikoksiid 0,004 0,001 0,127 0,041 Tonni/a
Tabel 21. Äkkheide Saasteallikas nimetus Nr plaanil või kaardil Äkkheite põhjus Äkkheite kestus CAS/ EINECS/ ELINCS nr Välisõhku eralduv saasteaine nimetus Äkkheite kogus Väljuvate Maksimaalne gaaside hetkeline, g/s mahuühiku kohta maksimaalne hetkeline, mg/nm 3 Tonni/a 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Tehnoloogiline äkkheide vedelsõnnikuhoidla 11 Segamine ja väljavedu 262t 7664-41-7 ammoniaak 0,31 0,29 Põllumaad Rohumaad Kõlvikud Avariiline äkkheide Avariilist akkheidet õhku ei esine Vedelsõnniku laotamine Vedelsõnniku laotamine Tahesõnniku laotamine 173t 7664-41-7 ammoniaak 23,28 14,5 87t 7664-41-7 ammoniaak 3,06 2,86 27t 7664-41-7 ammoniaak 3,92 0,45
Jäätmehooldus Tabel 22. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused Jäätmeliik 1 Koodinumber 1 Tekkivad jäätmekogused (tonni põhitoodangu kohta 2 ) t/a Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid Käideldavad jäätmekogused, t/a Kogumine, vedu Taaskasutamine sealhulgas sorteerimine Toimingu kood 3 Kogus 13 02 06 1,0 - R9 1,0 Plastijäätmed (kile) 02 01 04 40,0 10,0 - - Pliiakud 16 06 01 0,15 - - - Vanarehvid 16 01 03 0,8 0,2 - - Ohtlike ainetega 15 01 10 2,0 - - - saastatud pakend Plastpakend 15 01 02 8,0 - - - Metallijäätmed 02 01 10 10,0 10,0 R4 4,0 Prügi 20 03 01 40,0 - - - (segaolmejäätmed) Loomsete kudede 02 01 02 23,0 - - - jäätmed Taimsete kudede 02 01 03 65 65 R10 65 jäätmed Paberpakend 15 01 01 0,4-1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu. Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimistuse kasutades neljakohalist alajaotise koodinumbrit 2 Juhul kui seda saab arvutada 3 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 104 Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud.
Tabel 23. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnanõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Tavajäätmete kogumine Ohtlike jäätmete kogumine Jäätmete laadimine ja vedu Jäätmete laadimine ja vedu Jäätmete vedu Koguda konteinritesse või selleks ettenähtud kogumisplatsidele Ohtlike jäätmete kogumisruum peab olema lukustatav. Pliiakusid tuleb koguda kogumisalustel, luminesentslampe nende purunemise vältimiseks karpides, õlijäätmeid korgiga suletavates kanistrites või vaatides Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete koormast mahapudenemise Tuleb kasutada tehniliselt korrasolevaid laadimisseadmeid ja veovahendeid, vältida liigset müra tekitavate agregaatide kasutamist Prügikonteinerid peavad olema suletud ja nende tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis võimaldab vältida haisu teket Kõik ohtlikud jäätmed peavad olema nõuetekohaselt märgistatud. Vedeljäätmete kogumisnõud peavad paiknema betoneeritud põrandal ja olema ümbritsetud vedelike laialivalgumist tõkestava piirdega. Vedeljäätmete kogumismahutist väljavalgumisel tuleb rakendada viivitamatuid meetmeid väljavalgunud jäätmete kokkukogumiseks Jäätmete laadimisel ja veol peab rakendama meetmeid jäätmete tuulega laialikandumise ja keskkonna risustamise vältimiseks. Ohtlikke jäätmeid võib vedada ainult ohtlike jäätmete vedu lubava ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõte Laadimise ja transpordivahendi liikumisega kaasnev müra ei tohi ületada lubatud mürataset. Keelatud on jäätmete laadimine elamute vahetus läheduses öisel ajal Jäätmeid tuleb vedada ettenähtud sihtpunkti. Jäätmevedaja peab jäätmed üle andma jäätmeluba omavale isikule Rakendamine Kogu tegevusaja jooksul Kogu tegevusaja jooksul Kogu tegevusaja jooksul Kogu tegevusaja jooksul Kogu tegevusaja jooksul
Loomsete kudede jäätmed Taimsete kudede jäätmed Loomsed väljaheited Käitlemine vastavalt Veterinaarkorralduse seaduse nõuetele Taimsete kudede jäätmeid võib paigutada (eelnevalt purustades) tahesõnniku- või vedelsõnnikuhoidlasse ja taaskasutada koos sõnnikuga. Läga- ja sõnnikuhoidlad peavad mahutama 8 kuu väljaheidete koguse. Vedelsõnniku- ja virtsahoidla peab ammoniaagi lendumise vähendamiseks olema kaetud. Kui sõnnik taaskasutatakse mullaviljakuse parandamiseks head põllumajandustava, PVT ja loa nõudeid järgides, ei loeta seda tegevust jäätmekäitlustoiminguks. Vajaduse tekkimisel koheselt Vajadusel Pidev Tabel 24. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus Tegevuse liigid Meeteme kirjeldus Meetme rakendamine Käitise tegevuse lõpetamine Veiste müümine Vedelsõnniku kogumiskanalite tühjendamine Sõnnikuhoidlate tühjendamine Laudasiseste veetorude tühjendamine Vajadusel olmeruumide kütmise jätkumine Piima jahutustanki tühjendamine Jahutusseadmete utiliseerimine seadme hooldaja firma poolt Jäätmete üleandmine vastavatele käitlejatele Reostuse likvideerimine Vahetult enne tegevuse lõpetamist
Tabel 25. Keskkonnaseirenõuded Seirenõue Seiratav näitaja Seire sagedus Visuaalne vaatlus Vedeljäätmete hoiukanistrite ja vaatide hermeetilisuse Vähemalt 1 kord nädalas kontroll vedeljäätmete väljavalgumise ohu kindlakstegemiseks Visuaalne vaatlus Lägahoidlate üldine korrasolek, lägahoidlate jätkuva Vähemalt 1 kord kuus täituvuse kontrollimine Visuaalne vaatlus Lägahoidlate konrtoll Iga kord pärast tühjendamist Visuaalne vaatlus Vedelsõnniku kraabitrosside ja vedelsõnniku pumba Iga päev minimaalne õlitamine, vältimaks õli keskkonda sattumist Külmutusseadmete hooldus ja kontroll Seadme müüja ja hooldaja firma poolt teostatav kontroll ja hooldus Vastavalt seadme hooldusraamatule kehtestatud korrale Tabel 26. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Tegevuse liigid Kirjeldus Rakendamine Ohutusmeetmed Kõik jäätmekäitlusega tegelevad töötajad peavad olema pädevad oma tööülesannete piires, sh. Teadlikud võimalikest ohtudest ja õnnetuste vältimise viisidest Töötajate instrueerimine enne tööle asumist ja täiendkoolituse korraldamine vastavalt vajadusele Õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Traumad, põletused ja muud Anda esmaabi. Vajaduse korral pöörduda arsti poole.
Jäätmete ladustamine ja äkkheide vette Tabel 27 Jäätmete ladustamine 1 kalendriaasta jooksul Jäätmeliik 2 Koodinumber 2 Ladustamise piirkogus Ladustamiskoht t/a t/kv Nr plaanil või kaardil Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Loomsed väljaheited 02 01 06 65700 11, 12 Vastavalt kehtestatud keskkonnanormidele Vanarehvid 16 01 03 1,0 16 Maapinnal Metalli jäätmed 02 01 10 10,0 16 Maapinnal Sünteetilised mootori-, käigukastija määrdeõlid 13 02 06 0,4 16 Vastavalt kehtestatud normidele 1 Vastavalt Jäätmeseaduse 34 lõike 3 punktides 2 ja 3. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6.aprilli 2004. a määrusele nr 102 Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu või Vabariigi Valitsuse 6.aprilli 2004. a määrusele nr 104 Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud.
Tabel 28. Äkkheide vette Suubla või Tehnoloogilise väljalaske kood 1 äkkheite põhjus, avariiäkkheite võimalik põhjus Tehnoloogilise äkkheite kestus, avariiäkkheite võimalik kestus Tehnoloogiline äkkheide Tehnoloogiline äkkheide puudub Suubla Saasteaine CAS, EINECS või nimetus Maksimaalne ELINCS nr 2 sisaldus, mg/l Tehnoloogilise äkkheite kogus, ühekordselt t ja aasta kohta t/a; avariiäkkheite võimalik ühekordne kogus, t Väljalask Avariiäkkheide Avariiline äkkheide puudub Suubla Väljalask 1 Suubla koodi omistab loa andja Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse veekatastri järgi ja väljalaskme koodi riikliku veekatastri järgi. 2 Vastavalt keskkonnaministri 21. augusti 2001. a määrusele nr 44 Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud.
Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine Tabel 29. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Kasutatav kütus K nimetus Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3 N Väävl i- Sisald us, % Tuhasisaldu s, % Alumin e kütteväärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm 3 kokk u Tootmis - protsessi s Ruumide kütmisek s ja olmevee soojenda - miseks Sisetrans - pordiks mu u Erikul u, t, m 3, kwh või muud tooteühiku kohta Energia tootmine, MWh/a elekter Soojus ja aur Ko Oma Müü Kokk Oma k - k u - -ku tarve tarve Tahke kütus - - - - - - - - - - - - - - - - Gaasikütus - - - - - - - - - - - - - - - - Vedelkütus diiselkütus 41 90t/a 90t/a 0,025 müü k
Tabel 30. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa Tootmisetapid või kasutusalad Energia tarbimine, MWh/a Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a kokku omatoodang Muu tarnija kokku Omatoodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Tootmisetapid: Piima tootmine 192 192 0,053 Kasutusalad: Valgustus 15 15 0,0041 Jahutus ja külmutus Sulatus Ventilatsioon Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine 96 96 0,0267 Veetöötlusseadmed Lõpppuhastusseadmed Muu kasutus 81 160,6 0,022 Kokku 192 192 0,053 Erikulu, MWh tooteühiku kohta kokku omatoodang Muu tarnija
Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra Tabel 31. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks Lõhna allikas Nr plaanil või kaardil Lõhnaaine või ainete segu 1 Kasutatud määramismeetodid Määramise teostaja Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus) Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus Laudad 1,2,3,4 NH 3 ja muud Hinnanguline Keskkonnamõju Lubatud piirides - - hindaja sõnnikuhoidlad 11, 12 NH 3 ja muud Hinnanguline Lubatud piirides - - 1 Juhul, kui võimalik määrata. Meetmed lõhna vähendamiseks ja meetmete rakendamise tähtaeg Tabel 32. Vibratsioon ja välisõhus leviv müra Vibratsiooni allikas, müra Nr plaanil või kaardil allikas Vibratsiooon Olulised vibratsiooniallikad puuduvad Müra Lüpsikarja laut Noorloomade laudad Poegimis laut 1 2,4 3 Müra leviala kategooria valjaspool tootmisterritooriumi 3. kategooria Päevane tase (07.00 23.00) 65 db (tootmisterritooriumi piiril) Öine tase (23.00 07.00) 50 db (tootmisterritooriumi piiril)
Omaseire Tabel 33. Veesaaste omaseire Saasteallikas Välja- Veekogu, nimetus Nr laskme ühiskanalisatsioon plaanil või kaardil kood nimi Veekatastrikood Mõõtepunkti asukoht Nr plaanil või kaardil Heitvett suublasse, kanalisatsiooni või pinnasesse ei suunata. L-EST koordinaadid Saasteaine CAS, EINEC S või ELINC S nr 1 nimetus Seire sagedus Lubatud määramismeetod (mõõtmisvõi arvutusmeetod) Kasutatavad mõõteriistad ja seadmed Nimetus, tüüp Kalibreerimissagedus Analüüsi tegev labor 1 Vastavalt keskkonnaministri 21. augusti 2001. a määrusele nr 44 Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud. Tabel 34. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll Seade Hooldus Kontroll Nimetus, tüüp, võimsus Tegevuse nimetus sagedus Mõõdetav näitaja Mõõtmise sagedus mõõteseade Nimetus, tüüp Tehnoloogiaseadmed Saastavad ja kontrollitavad tehnoloogiaseadmed puuduvad Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed Saasteainete püüdeseadmed puuduvad Vee- ja reovee puhastusseadmed Reovee puuhastamist ei toimu Jäätmekäitlusseadmed Jäätmekäitlust ei toimu Töörežiim (kestus) Kalibreerimissagedus
Tabel 35. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Tootmise seire Toodangu üle arvestuse pidamine Pidev Jäätmetekke seire Sõnniku ja virtsa koguste üle arvepidamine Pidev Jäätmekäitluskoha seire Jäätmete regulaarne üleandmine jäätmekäitlejale ja Pidev territooriumi risustus- (reostusohu) puudumise kontroll Heitetekke seire Kütuse ja sõnniku koguste üle arvepidamine, sõnnikuhoidlate täituvuse jälgimine Pidev Heite keskkonnamõju seire Puudub vajadus - Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire Vedelsõnniku hoidlate drenaaživee kontrollanalüüs Silohoidlate põhja hermeetilisuse kontroll Kaevude vee nitraadisisalduse kontrollanalüüs sõnniku laotamispiirkonnas Müra- ja vibratsiooni seire Puudub vajadus Lõhna seire Iga päevaselt organoleptiliselt Pidev Muud asjakohased meetmed Vajadus rakendamiseks puudub Kord 2 aasta jooksul Kord aastas Valikuliselt, vastavalt kaebuste esinemisele
Tabel 36. Õnnetuste vältimine Tootmisetapp, Võimaliku õnnetuse ohu tehnoloogiaprotsess kirjeldus Piima tootmine Lüpsikarja laut Sõnnikukäitlus Sööda hoidmine Kütusehoidla Tulekahju Elektriavarii Vee avarii Keeristorm Epideemia Vedelsõnniku hoidla leke Leke laadimisel või veol Tulekahju Tulekahju Kütuse leke Õnnetusete vältimiseks kehtestatud kord ja juhised tegutsemiseks (lühikirjeldus) Lähtuda tuleohutuseeskirjas ja vajadusel teavitada Päästeametit EE Teavitamine Juurdevoolu sulgemine, lekke likvideerimine Avariibrigaadi moodustamine, tagajärgede likvideerimine VTA teavitamine, tegutsemine vastavalt juhisele Juhtkonna teavitamine, remondi kavandamine Tagasipumpamine mobiilse pumbaseadmega Päästeameti teavitamine, kustutamine Päästeameti teavitamine, kustutamine Päästeameti teavitamine, tagajärgede likvideerimine Vastutaja ametikoht Farmi juhtkond Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus ja viimase ülevaatuse kuupäev 1 kord aastas, 01.07.2006
Tabel 37. Tegevushälbed Tööde liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede Puhastustööd koristamine Pidev Tööd tootmisseadmete rikete korral Elektrivarustus Veevarustus (süvaveepump puurkaevus) Piima jahutustanki jahutussüsteem Tööd puhastusseadmete rikete korral Puhastusseadmed puuduvad - Tehnoloogiaseadmete töö alustamine Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine Muud tööd Laudad vedelsõnnikusüsteem Lägapump Sõnnikuhoidla Lüpsiplatsi seadmed Veetorustik Avarii-elektrigeneraatori käivitamine Veevõtt veehoidlast Teenindava remondi avariiline väljakutse Põranda ja kogumiskanalite tühjendamine Pumba ja toitekanali tühjendamine Tühjendamine ja puhastamine Pesemine ja konserveerimine Tühjendamine Tabel 38. Kompleksloa nõuete ajutised erandid Ajutise erandi sisu ja põhjendus Ajutise erandi kehtimise tähtaeg algus lõpp Tabel 39. Kompleksloa andmise otsustamise ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja seisukohtade arvestamine ning otsuse põhjendamine Jrk nr Esitaja Märkuse sisu lühidalt Arvestamisemärge Arvestamata jätmise põhjendus 39-12-4/22320-2 Kehtna Vallavalitsus Märkusi ei esitanud - -
Tabel 40. Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus 1. Vee erikasutusõiguse tasu arvutus Paberkandjal Üks kord kvartalis, aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks Puurkaevude kaupa veearvesti näit kvartali lõpus ja kvartali alguses (Keskkonnatasude seadus 33 lg. 2 p. 1-3.) 2. Veekasutuse aastaaruanne Elektrooniliselt või paberkandjal Üks kord aastas 1. veebruariks Vastavalt aruande vormidele (Veeseadus 21 p. 6.) 3. Põhjavee keemiline analüüs Paberkandjal Üks kord aastas Üldkeemiline analüüs (Veeseadus 13 lg. 2) 4. Jäätmearuanne Paberkandjal 2 eksemplaris ja elektrooniliselt Aruandeaastale järgneva aasta 20. jaanuariks 5. Välisõhu saastamine aruanne Aruandeaastale järgneva aasta 31. jaanuariks 6. Välisõhku eralduvate saasteainete Paberkandjal Üks kord kvartalis, aruandekvartalile arvutused järgneva kuu 10. kuupäevaks 7. Omaseire Paberkandjal Aruandeaastale järgneva aasta 31. jaanuariks 8. Teave avariide, õnnetuste, tulekahjude Peale vahejuhtumi toimumist jms vahejuhtumite kohta 9. Kompleksloa objektiks oleva tehnilise ümberkorralduse kirjeldus 10. Kompleksloa nõuete täitmise aastaaruanne Teavitada koheselt loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni. Järgneva viie tööpäeva jooksul esitada loa andjale paberkandjal ühes eksemplaris selgitus toimunud vahejuhtumi ja selle tagajärgede likvideerimiseks rakendatud meetmete kohta. Vastavalt Keskkonnaministri 23.12.2004.a määruse nr 138 nõuetele Vastavalt Keskkonnaministri 13.12.20006. a määruse nr 76 nõuetele Keskkonnatasuga maksustatavate saasteainete kohta (Keskkonnatasude seadus 33 lg. 5 p. 1-3) Vastavalt käesoleva loa osa Omaseire andmete põhjal Mahus, mis annab loa andjale piisava ülevaate. Esitada loa andjale paberkandjal ühes eksemplaris Enne tehnilist ümberkorraldust Mahus, mis annab ülevaate tehnilisest ümberkorraldusest ja selle keskkonnamõjust. paberkandjal Üks kord aastas Loaga nõutud ja rakendatud täiendavate meetmete ülevaade, mis on suunatud ettevõtte keskkonnamõju vähendamiseks ja keskkonnakaitse tõhustamiseks. Tabel 41. Kompleksloa nõuete iga-aastase ülevaatuse tulemused Kuupäev Tulemus Uued nõuded, muudetud nõuded
Tabel 42. Kompleksloa vaidlustamine ja kompleksloa andmise põhjendus Kompleksluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide Haldusmenetluse seaduse kehtestatud vaidemenetluse korras või esitades kaebuse halduskohtusse Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kompleksloa andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus ning loa andmise kaalutlused): Tavex OÜ, reg-kood 10029944, taotleb Saastusekompleksluba vastavalt Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse 7 lg 3 p 9, lg 4; Vabariigi Valitsuse 07.05.2002.a määrus nr 150 Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate poolt kompleksloa taotluste esitamise tähtaegade kehtestamine 9 lg 1 p 2, mis sätestab, et kompleskluba on nõutav veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse üle 300 piimalehma või üle 400 ammlehma või üle 600 noorveise, kelleks loetakse üle 8 kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle 8 kuu vanuseid pulle. Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahte käesolevas punktis nimetatud veiste kategooriat, arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5. Kompleksloa kohustuslikkus otsustatakse võrdluses piimalehmadele sätestatud künnisvõimsusega. Tavex OÜ keskkonnakompleksloa taotluse (esitatud 27.12.2006.a) registreerimisnumber 39-12-5/2361. Keskkonnamõju hindamist ei algatatud kuna senise pikaajalise töötamise käigus looduskeskkonnale negatiivseid muutusi ei ole tekitatud. Tavex OÜ kompleksluba on antud tootmisvõimsusele 757 veist. Käesoleva keskkonnakompleksloa andmisel on lähtutud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadusest ning esitatud taotlusmaterjalide põhjal vastab käitise tegevus Eestis kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele. Loa andja: Loa vastu võtnud isik: (nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev) (nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)