NÄITUSE 27 BÜROO- JA KORTERELAMU PÕHIPROJEKT

Transkriptio

1 TÖÖ NR: 4322 NÄITUSE 27 BÜROO- JA KORTERELAMU PÕHIPROJEKT PROJEKTEERIA: ANTI NOOR VASTUTAV SPETSIALIST: POLINA VOITIKS PROJEKTIJUHT: RAIKI PARTS PROJEKT O2 OÜ, REG PROJEKTEERIMINE NR EEP EHITUSPROJEKTIDE EKSPERTIISIDE TEGEMINE NR. EPE EHITUSGEODEETILISED JA GEOLOOGILISED UURINGUD NR. EEG000181Z MUINSUSKAITSE TEGEVUSLUBA NR. E 525/2010-E AADRESS: NÄITUSE 27, TARTU, TARTUMAA TELLIJA: NÄITUSE ARENDUSE OÜ ANTS AIDLA KUUPÄEV: TARTU VASARA TN 50 TEL : (+372) info@projekto2.ee TALLINN PETERBURI TEE 2F TEL:

2 KAUSTA KOOSSEIS: SELETUSKIRI JOONISED SELETUSKIRJA SISUKORD SELETUSKIRI... 5 KÜTE, VENTILATSIOON,JAHUTUS ÜLDANDMED OBJEKTI ELUIGA EHITISE ASUKOHT EHITUSPROJEKTI TELLIJA EELPROJEKTI ANDMED PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ÜLDINE PIIRITLUS PIIRITLUS EHITUSPROJEKTI OSADE VAHEL ALUSDOKUMENDID LÄHTEANDMED NORMDOKUMENDID OLEMASOLEV OLUKORD VÄLISÕHU ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID TALVISED ARVUTUSLIKUD VÄLISÕHU PARAMEETRID SUVISED ARVUTUSLIKUD VÄLISÕHU PARAMEETRID SISEKLIIMA PARAMEETRID TEMPERATUUR JA MÜRA SUHTELINE NIISKUS JA ÕHU SAASTATUS SOOJUSALLIKAS ÜLDANDMED SOOJUSKOORMUSED TULEKAITSE KÜTE VÄLISPIIRETE SOOJUSLÄBIVUSED KÜTTESÜSTEEMID SÜSTEEMI KIRJELDUS PÕHISEADMED JA MATERJALID TULEKAITSE VENTILATSIOON ARVUTUSLIKUD ÕHUVOOLUHULGAD JA RUUMIDE ÕHUVAHETUS ÜLDISED NÕUDED VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE KVALITEEDILE VENTILATSIOONI KIRJELDUS PÕHISEADMED JA MATERJALID VENTILATSIOONIAGREGAAT ÕHUKANALID LÕPPELEMENDID ISOLATSIOON REGULEERKLAPID

3 ÕHUHAARDED JA HEITÕHU VÄLJAVISKED MÜRASUMMUTUS TULEKAITSE PUHASTUSLUUGID JAHUTUS JAHUTUSKOORMUSE ARVUTAMISE ALUSED JAHUTUSE KIRJELDUS PÕHISEADMED JA MATERJALID RUUMI JAHUTUSSEADMED TORUSTIKUD JA ISOLATSIOON REGULEERIMINE VIBRATSIOONI JA MÜRA TÕKESTAMINE KONDENSAAT TULEKAITSE ERISÜSTEEMID EHITUSETTEVÕTJA ÜLDISED KOHUSTUSED KV-PROJEKTI KVALITEEDINÕUDED SEADMETE JA MATERJALIDE VALIK KOOSKÕLASTUSMEETOD PUMPADE ARVUTUSLIKE NÄITAJATE KONTROLLIMINE NIMELISTE TOODETE ASENDAMINE ANALOOGIDEGA NÄIDISPAIGALDUSED AMETIVÕIMUDE KONTROLLID EHITAMISAEGSED DOKUMENDID ÜLEANDMISDOKUMENDID ÜLDIST PROJEKTEERIMISDOKUMENDID SEADMEKAARDID MÕÕTMISPROTOKOLLID JA AKTSEPTEERIMISTÕENDID LAMINEERITUD EKSPLUATATSIOONIJOONISED EKSPLUATATSIOONI- JA HOOLDAMISJUHENDID ÜLEANDMISMATERJALID EKSPLUATATSIOONIPERSONALI VÄLJAÕPE PAIGALDAMISTEHNILISED NÕUDED AKUSTILISED NÕUDMISED SEADMETE MARKEERING SURVEKATSETUSED TORUSTIKE LÄBIPESEMINE REGULEERIMISED JA MÕÕTMISED TORUSTIKE ISOLATSIOON

4 JOONISE NR. JOONISE NIMETUS JOONISED MÕÕTKAVA KV KORRUSE VENTILATSIOONI PLAAN 1 : 100 KV KORRUSE VENTILATSIOONI PLAAN 1 : 100 KV KORRUSE VENTILATSIOONI PLAAN 1 : 100 KV KORRUSE VENTILATSIOONI PLAAN 1 : 100 KV KORRUSE VENTILATSIOONI PLAAN 1 : 100 KV-06 KATUSE VENTILATSIOONI PLAAN 1 : 100 KV-07 0.KORRUSE KÜTTE PLAAN 1 : 100 KV-08 1.KORRUSE KÜTTE PLAAN 1 : 100 KV-09 2.KORRUSE KÜTTE PLAAN 1 : 100 KV-10 3.KORRUSE KÜTTE PLAAN 1 : 100 KV-11 4.KORRUSE KÜTTE PLAAN 1 : 100 KV-12 SOOJUSSÕLME PÕHIMÕTTELINE SKEEM KV-13 1.KORRUSE JAHUTUSE PLAAN 1 : 100 KV-14 2.KORRUSE JAHUTUSE PLAAN 1 : 100 KV-15 3.KORRUSE JAHUTUSE PLAAN 1 : 100 KV-16 4.KORRUSE JAHUTUSE PLAAN 1 : 100 KV-17 KATUSE JAHUTUSE PLAAN 1 : 100 LISA 1: VENTILATSIOONI-, JAHUTUSE- JA KÜTTESÜSTEEMIDE PÕHISEADMETE JA PÕHIMATERJALIDE KOONDTABELID 4

5 SELETUSKIRI KÜTE ÜTE, VENTILATSIOON,JAHUTUS 1. ÜLDANDMED Käesolevas ehitusprojekti osas on kirjeldatud Näituse 27 büroo- ja äripindade kütte-, jahutuse- ja ventilatsiooni lahendusi põhiprojekti mahus. Hooneosa elueaks on arvestatud 50 aastat. Kütte- ja ventilatsiooni torustikele 50 aastat, seadmetele 20 aastat. Vee- ja kanalisatsiooni torustikele 50 aastat, seadmetele 20 aastat. Elektripaigaldistele - 20 aastat. Näituse 27, Tartu, Tartumaa Näituse Arenduse OÜ Ants Aidla tel: ants@apmets.ee Töö nimetus: Näituse 27 korterelamu eelprojekt Teostamise aeg: Töö teostaja: Projekt O2 Kontakt: Tel ; Registreeringu nr.: MTR EEP Vastutav spetsialist: Kadi Paluoja Projekteerija: Kadi Paluoja OBJEKTI ELUIGA EHITISE ASUKOHT 1.3. EHITUSPROJEKTI TELLIJA EELPROJEKTI ELPROJEKTI ANDMED 1.5. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ÜLDINE PIIRITLUS KVJ- töövõttu kuuluvad kõik KVJ-projektis toodud seadmed ja materjalid täielikult kohale paigaldatuna ja kasutamiskorda viiduina PIIRITLUS EHITUSPROJEKTI OSADE VAHEL Ehituse käigus tuleb jälgida kõikide tehnosüsteemide eriosade vahelisi projekte. KVJ-töövõttu kuuluvad kõik projektis käsitletud uued ehitatavad ja vanad utiliseeritavad (kui neid on) süsteemid ning nendega kaasnevate avade ja juhtimise teostamine, kui käesolevas projektis pole toodud teisiti ALUSDOKUMENDID LÄHTEANDMED Ehitusprojekti osa koostamisel ning projekteerimisel olid aluseks järgnevad alusdokumendid: Projekt O2 poolt koostatud eelprojekt. Tellija ja projekteerimise koosolekute protokollid Fortumi tehnilised tingimused nr 89/14 5

6 NORMDOKUMENDID Ehitusprojekti osa koostamisel ning projekteerimisel olid aluseks järgnevad normdokumendid: Eesti Standard EVS 811:2012 Hoone Ehitusprojekti kirjeldus. Eesti Standard EVS 844:2004 Hoonete kütte projekteerimine. D2 Soome ehitusmääruste kogumik Hoonete sisekliima ja õhuvahetus. Vabariigi Valitsuse a määrus nr 68 Energiatõhususe miinimumnõuded. EVS-EN 15251:2007 Sisekliima algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. EVS-EN 12831:2003 Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod Käesolevas ehitusprojektis on käsitletud uusehitist OLEMASOLEV OLUKORD 1.8. VÄLISÕHU ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID TALVISED ARVUTUSLIKUD VÄLISÕHU PARAMEETRID Talvine välisõhu arvutuslik temperatuur keskkütte projekteerimiseks on arvestatud: t v = -24 C ( t s = 4 C ja t b > 200) Talvine välisõhu arvutuslik temperatuur ventilatsiooni projekteerimiseks on arvestatud: t v = -25 C, RH = 90% SUVISED ARVUTUSLIKUD VÄLISÕHU PARAMEETRID Suvine välisõhu arvutuslik temperatuur ja suhteline õhuniiskus ventilatsiooni projekteerimiseks: t v = +27 C, RH = 50% 1.9. SISEKLIIMA PARAMEETRID TEMPERATUUR JA MÜRA Arvutuslikud ruumide siseõhu temperatuurid ja lubatavad müratasemed: Ruumi nimetus RAT Müratase C db(a) Elutuba Magamistuba Köök Esik WC Vannituba Äripinnad Trepikoda Panipaigad +10 Tehnoruum +10 Garaaž +10 *RAT - ruumiõhu arvutuslik temperatuur 6

7 Maksimaalne lubatud õhu liikumise kiirus ruumides viibimistsoonis on 0,20 m/s. Küttesüsteemi töötamine peab olema ökonoomne, automaatika peab kindlustama soojavarustuse reguleeritavuse sõltuvalt välisõhu temperatuurist ning peab toimuma ruumikohane temperatuuri reguleerimine. Ruumide siseõhu temperatuurid võivad perioodiliselt erineda arvutuslikest temperatuuridest, tingitud soojuseraldustest, infiltratsioonist jm põhjustest SUHTELINE NIISKUS JA ÕHU SAASTATUS Käesolevas projektdokumentatsioonis ei käsitleta tellija soovil õhu niisutamis ja kuivatamis, saasteainete mõõtmisega seoutud õhukonditsioneerimise protsesse SOOJUSALLIKAS ÜLDANDMED Hoone on planeeritud ühendada linna kaugküttevõrguga. Kinnistusisene soojusvarustus lahendatakse eraldi soojusvarustuse projektiga. Hoone soojussõlm on projekteeritud vastavalt AS Tartu Keskkatlamaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 89/14. Soojussõlm asub tehnilises ruumis -1.korrusel. Radiaatorküte: temperatuurigraafik primaarpoolel: T 1 /T 2 = 110 / 55 o C temperatuurigraafik sekundaarpoolel : t 11 /t 12 = 70 / 50 o C küttevõimsus: 60 kw soojuskandja: vesi Garaaži ja äripindade ventilatsiooni kalorifeeriküte: temperatuurigraafik primaarpoolel: T 1 /T 2 = 110 / 45 o C temperatuurigraafik sekundaarpoolel: t 21 /t 22 = 70 / 40 o C kalorifeeri temperatuurigraafik : t 21 /t 22 = 60 / 40 o C küttevõimsus: 11 kw soojuskandja: vesi Sooja tarbvee küte: temperatuurigraafik primaarpoolel: T 1 /T 2 = 65 / 20 o C temperatuurigraafik sekundaarpoolel: t 31 /t 32 = 55 / 5 o C küttevõimsus: 130 kw soojuskandja: vesi SOOJUSKOORMUSED Kokku: 201 kw TULEKAITSE Tuletõkke tarindist läbi minevad torud vahelagedes ja seintes tihendada tuldtõkestava materjaliga. Plastmasstorude puhul näiteks CP611A - plast (paisuv tihendamis mass). Küttetorud, mis läbivad seinu ja vahelagesid paigaldada hülssidesse. Terastorude läbiminekud tihendada materjaliga, mis ei nõrgesta piirete tulipüsivust, näiteks GPG tuletihedusseguga. 7

8 2. KÜTE 2.1. VÄLISPIIRETE SOOJUSLÄBIVUSED Hoone soojuskadude arvutusel on lähtutud järgmistest välispiirete soojusjuhtivuse /-takistuse arvudest: TvAT = -24 C U VS1 = 0,17 W/м2x C U VS2 = 0,17 W/м2x C U VS3 = 0,17 W/м2x C U KL = 0,09 W/м x C U P = 0,34 W/м2x C U aken = 1,0 W/м2x C U välisuks = 1,4 W/м2x C Empiirilise õhulekkearvu suuruseks on võetud 0, KÜTTESÜSTEEMID SÜSTEEMI KIRJELDUS Korteritesse ja äripindadele on ette nähtud eraldi seisvate kollektoritega vesiradiaatorküte. Trepikodadesse ja teistesse ühisruumidesse on ette nähtud püstikutega vesiradiaatorküte. Garaaži on ette nähtud õhkküte ventilatsiooniagregaadi baasil. Mugavusküttena paigaldatakse sansõlmedesse elektri põrandaküte ~100 W*m PÕHISEADMED JA MATERJALID ALID SOOJUSSÕLM Soojussõlme ühendusskeem kaugküttevõrguga on sõltumatu. Primaarpool on varustatud diferentsiaalrõhu regulaatoriga, et tagada soojussõlme püsiv rõhulang võrguvee muutuva rõhu ja tarbija soojuskoormuste kõikumiste korral ning piirata võrguvee kulu kasvu üle arvutusliku. Soojussõlme täpsem lahendus on toodud soojussõlme skeemi joonisel KV KÜTTEKEHAD Küttekehadena kasutatakse terasplaatradiaatoreid. Radiaatorid paigaldatakse akende alla, akende ette ja välisseinte äärde. Korteritesse paigaldatavad altühendusega küttekehad varustatakse sisseehitatud termoventiiliga, termostaadiga, õhutusnipliga ning H-liitmikuga. Igasse korterisse on ettenähtud kollektorkapp, mis paigaldatakse mitte nähtvasse kohta kapi sisse. Kollektorkapid on varustatud tagasivooluliinil tasakaalustusventiiliga, pealevoolu- ja tagasivooluliinil sulgventiilidega, õhutus- ja tühjendusnipliga, kollektori kinnitustega, kollektori otsas möödaviigu koos ventiiliga ning küttekulu arvestiga, mehaaniliste tasakaalustusventiilidega REGULEERSEADMED Soojussõlmes toimub kütte soojuskandja otsene reguleerimine. Vastavalt välisõhutemperatuuri ja küttegraafiku järgi reguleeritakse kvalitatiivselt soojuskandja temperatuuri. Radiaatorite soojusväljastust reguleeritakse kvantitatiivselt radiaatoritele paigaldatud termostaatventiilidega TORUSTIKUD Radiaator- ning kalorifeeridekütte magistraaltorustik paigaldatakse keldrikorruse lae alla. Kõik püstikud paigaldatakse tehnilistesse tulekindlatesse sahtidesse ning varustatakse sulg-, reguleer- ja tühjendusarmatuuriga. Radiaatorkütte magistraaltorustik ning püstikud monteeritakse komposiittorudest. Konstruktsiooni sisse ja ligipääsmatutesse kohtadesse jäävate ühendustorude puhul kasutatakse 8

9 mittelahtivõetavaid liitmike. Konstruktsioonidesse jäävad torud kaitstakse otsese kokkupuute eest ehituskonstruktsioonidega. Radiaatorite ühendustorud monteeritakse hülsis olevatest komposiittorudest ISOLATSIOON Magistraaltorustikud isoleeritakse vastavalt joonistele ning jälgida seletuskirja lõpus toodud "Torustike isolatsioon" tabelit TULEKAITSE Tuletõkke tarindist läbi minevad torud vahelagedes ja seintes tihendada tuldtõkestava materjaliga. Plastmasstorude puhul näiteks CP611A - plast (paisuv tihendamis mass). Küttetorud, mis läbivad seinu ja vahelagesid paigaldada hülssidesse. Terastorude läbiminekud tihendada materjaliga, mis ei nõrgesta piirete tulipüsivust, näiteks GPG tuletihedusseguga. 3. VENTILATSIOON 3.1. ARVUTUSLIKUD ÕHUVOOLUHULGAD HULGAD JA RUUMIDE ÕHUVAHETUS Ventilatsioonisüsteemide projekteerimisel on arvestatud järgmiste õhuvahetuskordarvudega: Sissepuhe Sissepuhe Väljatõmme Väljatõmme Ruumi nimetus l/s/in. l/s/m² l/s l/s/m² Eluruumid: - elutuba magamistuba wc 10 - dušširuum ja wc 15 - garderoob 8 - tehnoruumid 0,35 0,35 - trepikoda 0,5 1/h 0,5 1/h - garaaž 0,9 0,9 - äripinnad (avatud büroopind) 1,5 1, ÜLDISED NÕUDED VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE KVALITEEDILEK Sund sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemide SFP (ventilaatori elektriline erivõimsus) ei tohi olla üle 2,0 kw/m3/s. Sund väljatõmbesüsteemide SFP ei tohi olla üle 1,0 kw/m3/s. Kui hoones või üksikus hooneosas ei ole inimesi, võib ruumide temperatuuri ja õhuvahetust alandada. Õhukanalite tihedusklass peab olema C. Ventilatsiooniagregaat on varustatud kõrge kasuteguriga soojusvahetiga (min 80%), elektriküttekalorifeeriga, filtritega, ventilaatoritega ning juhtautomaatikaga. Pliitide kohtäratõmbe mudel ja paigalduskõrgus lepitakse kokku ehituse käigus koos Tellijaga VENTILATSIOONI KIRJELDUS Hoone korteritesse on ettenähtud korteripõhine mehaaniline sissepuhke-väljatõmbesüsteem soojustagastusega. Pliidi kohale on ettenähtud ventilaatoriga kohtäratõmme ning omaette heitõhukanal katusele. Garaaži ja tehniliste ruumide ventileerimiseks on ette nähtud eraldi soojustagastusega sissepuhke-/väljatõmbe ventilatsioonisüsteem. Autonoomne soojustagastusega süsteem on ette nähtud ka trepikotta. Samuti on ettenähtud igale äripinnale omaette soojustagatuse ja veeküttekalorifeeriga ventilatsioonisüsteem. 9

10 Ventilatsiooni agregaatide SP/VT 01 ülesehitus: Sissepuhe: - välisõhufilter EU7 - vastuvooluplaatsoojusvaheti - sissepuhkeventilaator - elektriküttekalorifeer Väljatõmme: - väljatõmbeõhufilter EU4 - vastuvooluplaatsoojusvaheti - väljatõmbeventilaator 3.4. PÕHISEADMED JA MATERJALID ALID VENTILATSIOONIAGREGAA ENTILATSIOONIAGREGAAT Ventilatsiooni agregaatide SP/VT 02 0 ülesehitus: Sissepuhe: - välisõhufilter EU7 - vastuvooluplaatsoojusvaheti - sissepuhkeventilaator - elektriküttekalorifeer Väljatõmme: - väljatõmbeõhufilter EU4 - vastuvooluplaatsoojusvaheti - väljatõmbeventilaator Ventilatsiooni agregaatide SP/VT 03 0 ülesehitus: Sissepuhe: - välisõhufilter EU7 - rootorsoojusvaheti - sissepuhkeventilaator - elektriküttekalorifeer Väljatõmme: - väljatõmbeõhufilter EU4 - rootorsoojusvaheti - väljatõmbeventilaator Ventilatsiooni agregaatide SP/VT 04 0 ülesehitus: Sissepuhe: - välisõhufilter EU7 - rootorsoojusvaheti - sissepuhkeventilaator - elektriküttekalorifeer Väljatõmme: - väljatõmbeõhufilter EU4 - rootorsoojusvaheti - väljatõmbeventilaator Ventilatsiooni agregaatide SP/VT 05 0 ülesehitus: Sissepuhe: - välisõhufilter EU7 - rootorsoojusvaheti - sissepuhkeventilaator - elektriküttekalorifeer 10

11 Väljatõmme: - väljatõmbeõhufilter EU4 - rootorsoojusvaheti - väljatõmbeventilaator Kõik ventilatsioonisüsteemid tarnitakse tehase poolse komplektse automaatika juhtimise süsteemiga ÕHUKANALID Ventilatsioonitorustik tuleb teha tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorudest. Vajadusel, ehituse käigus tekkivate muudatustest tulenevalt võib kasutada kandilise ristlõikega torustikku. Ventilatsioonisüsteemi tihedusklass peab olema vähemalt C. Kanalitele teha survekatsetused vastavalt standardile SFS Kanalis isoleerida vastavalt LVI ( Talotenknisten eristysten ja mitoitus ja käuttö). Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EVS-EN Hoonete ventilatsioon. Ventilatsioonikanalite riputid ja toed. Nõuded tugevusele. ja LVI Soome juhendmaterjal 2004 Torustike ja kanalite kinnitamine nõuetele. Kinnituste dimensioneerimisel tuleb lisaks torustiku kaalule arvesse võtta ka muud koormused nagu torustiku või konstruktsioonide vibratsioon ning torustiku puhastamisest tulenev koormus. Ventilatsioonitorustiku kinnituste tulepüsivusaeg peab olema vähemalt sama pikk kui on torustiku tulepüsivusaeg. Õhukanalid paiknevad ripplaetaga. Õhuvõtukanalites tuleb tagada võimalike sademete kogumine ja nende ärajuhtimine, selleks on ettenähtud piisava suurusega õhuhaare, kus on õhuliikumise kiirus alla 2 m/s. Mehaaniliste sissepuhke-väljatõmbesüsteemide õhuvõtu- ja heitõhukanalid isoleeritakse kondensaadi tekke ja liigsete soojuskadude vastu. Õhuvõtukanalid isoleeritakse kuni agregaadini 30 mm suletud poorkummist soojusisolatsiooniga ja heitõhukanalid isoleeritakse 10 mm paksuse suletud poorkummist soojusisolatsiooniga LÕPPELEMENDID Lõppelemendid tuleb valida ja paigutada nii, et kogu töötsooni ulatuses oleks tagatud efektiivne ja nõuetekohane õhuvahetus, õhu liikumisest läbi lõpuelemendi ei tekiks lubatust suuremat müra, et see summutaks piisavalt ventilatsioonitorustikust levivat müra ja omaks piisavat reguleerimisvõimet. Lõpuelemendid peavad reeglina olema testitud ja olema tehtud mittepõlevatest materjalidest. Lõpuelementide valikul tuleb arvestada sisekujundusprojekti või töökohtade paigutusega. Ruumides kus on ainult väljatõmme (WC, koristajaruum, pesuruum) tuleb tagada siirdõhu liikumine läbi uste. Selleks tuleb paigaldada siirdeõhurestid või jätta ukse alla pilu kõrgusega ~25-30 mm, mis võimaldaks hääletult siirdeõhu liikumist. Siirdeõhuresti suurused ustes vastavalt resti läbiva õhuvooluhulgale: õhuhulk l/s: siirdeõhu rest x x x x x ISOLATSIOON Soojusisolatsiooniks kasutada alumiiniumpaberiga pinnatudkivi-/mineraalvilla matte tihedusega 30 kg/m³ ja tuletõkkeisolatsiooniks vastavalt tihedusega 100 kg/m³. Isolatsioon katta: väliskeskkonnas Zn-plekiga siseruumides (nähtavad) PVC-kattega siseruumides (mittenähtavad) alumiiniumpaber 11

12 Ventilatsiooni õhukanalite isolatsiooni paksusi ja katte materjale tuleb jälgia LVI kaardilt REGULEERKLAPID Korteripõhine õhuhulkade reguleerimine toimub ventilatsiooniagregaadis, mille ventilaatorite töö seadistatakse projektis määratud õhuhulkadele. Korteripõhist õhuvahetust peab olema võimalik juhtida vähemasti 3-astmeliselt (näiteks): - tavarežiim (projektijärgsed õhuhulgad) - tõhustatud režiim (30% suurem tavarežiimist) - kodunt ära režiim (60% tavarežiimist) Sulge-ja reguleerimisseadmete tihedus, lubatud rõhuvahe ja korpuse tihedus peavad olema standardi SFS-EN 1751 nõuete kohased. Sulge-ja reguleerimisseadmed paigaldada nii, et tööseadet oleks kerge hooldada. Ventilatsiooni süsteemi õhuhulkade tasakaalu saamiseks, kasutatakse vajadusel IRIS-tüüpi reguleerklappe, üldjoontes üritatakse süsteem reguleerida lõppelementidega. Kõik reguleerivad elemendid peavad olema varustatud fiksaatoritega, et juhuslike häirete korral oleks võimalik taastada algseis. Ventilatsiooniseadmete juhtpuldid paigaldatakse sansõlme seinale silmakõrgusele valguslüliti kohale ÕHUHAARDED JA HEITÕHU VÄLJAVISKED Õhuhaarded teostatakse läbi hoone välisseinte. Õhu kiirus õhuhaarderestis peab üldjuhul jääma alla 2 m/s. Autode heitgaaside ja ebameeldivate lõhnade pääsemine õhuhaardesse tuleb välistada. Õhuhaarded peavad üljuhul jääma maapinnast vähemalt 2m kõrgusele. Välisrestid värvitakse faasaadivärviga sama tooni. Heitõhk juhitakse välja läbi šahti katusele. Heitõhu otsiku väljalaske ava alumise serva kõrgus on 0,5 m katuse pinnast. Sahtidest katusele tulevad toruotsad ehitatakse ümber katusega ilukorstnaga mille täpne lõige on toodud arhitektuurses projekti osas. Korstna külgedel olevad õhuavad peavad olema kaetud võrguga, mida peab olema võimalik eemaldada süsteemi hoolduse teostamiseks. Üksikud hetõhutorud lõpevad katusel heitõhuotsikutega. Heitõhu suunamine keskkonda teostatakse selliselt, et oleks välistatud heitõhu sattumine teistesse, madalamal rõhul töötavate süsteemide heitõhu torustikesse MÜRASUMMUTUS Sissepuhke ja väljatõmbe torustikele paigaldatakse mürasummutid ventilaatoritest tingitud mürataseme vähendamiseks sobivale tasemele. Torustikud ventilatsiooni agregaadist kuni mürasummutiteni isoleeritakse müra leviku tõkestamiseks ruumi TULEKAITSE Tuletõkestitena kasutada üldjuhul EI tüübikinnitust omavaid tuletõkesteid, mille tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. Juhul, kui ventilatsioonitoru läbimõõt on 200 mm või väiksem, võib kasutada ka E tüübikinnitusega tuletõkesteid, kuid sellisel juhul tuleb ventilatsioonitorustik vastavalt EVS Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid joonis 6 isoleerida PUHASTUSLUUGID Puhastusluugid tuleb paigaldada nii sissepuhke-kui ka väljatõmbetorustikele: tuletõkestite juurde; armatuuri ja seadmete juurde (kui armatuur või seadeei ole kergelt eemaldatav või selle konstruktsioon ei võimalda torustiku puhastamist läbi selle); 12

13 üle 45 põlvede juurde; püstikute ülemistesse ja alumistesse otstesse; õhuvõtu-, väljapuhke-ja jaotuskambritele; torustikul sirgetele torulõikudele,kui puhastusluukide või muude puhastamist võimaldavate seadmete vahekaugus on üle 8 m 4. JAHUTUS 4.1. JAHUTUSKOORMUSE ARVUTAMISE AMISE ALUSED Vastavalt määrusele nr Energiatõhususe miinimumnõuded elamute jahutuse seadetemperatuur on +27 C. Aktiivjahutusega ruumides elanike mugavuse eesmärgil jahutusvõimsuste arvutamiseks on tellija soovil arvutuslikuks temperatuuriks võetud +24 C, mille tõttu on lõunapoolsetesse korteritesse projekteeritud multisplit jahutussüsteemid. Korter 2: 4 kw Korter 3: 4kW Korter 4: 6kW Korter 5: 4kW Korter 6: 4kW Korter 7: 6kW Korter 12: 8kW Korter 13: 4kW Korter 14: 8kW Korter 15: 4kW Korter 16: 4kW Korter 17: 8kW 4.2. JAHUTUSE KIRJELDUS Aktiivjahutus on projekteeritud lõunapoolsete korterite elutubadesse. Jahutusseadmetena kasutatakse inverter tüüpi multi-split õhk-õhk soojuspumpasid, mida saab vajadusel kasutada ka kütteallikana (nt kütteperioodi välisel ajal). Jahutuse välisosad paigaldatakse katusele. Jahutuse siseseadmeteks on seinapealsed õhk-õhk soojuspumba siseosad. Äripindadele on ettenähtud jahutusvalmidus torustike näol PÕHISEADMED JA MATERJALID ALID RUUMI JAHUTUSSEADMED Split ja multisplit süsteemides kasutatakse seinapealseid puldiga juhitavaid (sissepuhke õhu temperatuur, ventilaatori kiirus) siseosasid. Split süsteemide külmakandjaks on külmaine R410a TORUSTIKUD JA ISOLATSIOON IOON Jahutuse siseosa ja välisosa vaheline torustik monteeritakse eelisoleeritud vasest torustikust. Isolatsiooniks on vähemalt 13mm paksune suletud pooridega vahtkummist isolatsioon mida ei katkestata ka konstruktsioonidest läbiminekul. Välistingimustes kaetakse isoleeritud torud ilamstikukindla katega. Jahutuse sise- ja välisosa ühendused (külmaaine torud ja elektrikaabel) paigutatakse sahtidesse REGULEERIMINE Jahutusvajadust reguleerib kontroller, mis juhindub ruumitermostaadi signaalist ning vastavalt vajadusele avab jahutuse siseosa seadme pealevoolu mootorajamiga ventiili. 13

14 VIBRATSIOONI JA MÜRA TÕKESTAMINE Katusel paiknevad jahutusevälisosad tuleb paigaldada raami ja seadme vahele elastsed kummimattide vältimaks ventilaatori pöörlemisest tingitud vibratsiooni ja müra edasikandumist mööda konstruktsioone teistesse ruumidesse KONDENSAAT Süsteem on kavandatud töötama n.n. märjal režiimil ning nõuab kondensaadi ärajuhtimist. Kondensaadi äravoolutorustik monteerida DN32 kanalisatsioonitorudest. Kanalisatsioonitoru languks võtta i=0.01. Ühendus püstikuga lahendada vesiluku abil. Kondensaadi torustik paigaldada ripplaeapealselt. Täpsem kondensaadi äravoolu lahendus on toodud VK projekti osas TULEKAITSE Tuletõkke tarindist läbi minevad torud vahelagedes ja seintes tihendada tuldtõkestava materjaliga. Plastmasstorude puhul näiteks CP611A - plast (paisuv tihendamis mass). Jahutustorud, mis läbivad seinu ja vahelagesid paigaldada hülssidesse. Terastorude läbiminekud tihendada materjaliga, mis ei nõrgesta piirete tulipüsivust, näiteks GPG tuletihedusseguga. 5. ERISÜSTEEMID Erisüsteeme käesolevas projektdokumentatsioonis ei käsitleta. Hoone suitsueemaldus on ette nähtud arhitektuurses projekti osas loomulikul teel avatavate katuseluukide, akende ja välisuste kaudu. 14

15 6. EHITUSETTEVÕTJA ÜLDISED KOHUSTUSED Käesolevas tööselgituse osas ei ole kajastatud töövõttude piire ja erinevate töövõttudevahelisi kohustusi. Samuti ei sisalda tööselgitus tööde vastuvõtmise viisi. KV- töövõttu kuuluvad kõik KV-projektis toodud seadmed ja materjalid täielikult kohale paigaldatuna ja kasutamiskorda viiduina. Kui mingi asjaolu on nimetatud vähemalt ühes projekti dokumendis, loetakse see töövõtu hulka kuuluvaks. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni põhjalikult läbi vaatama. Kui tööde teostamise põhimõtted ja paigaldusviis töökirjeldusest ja joonistelt ei ilmne või need on erinevalt tõlgendatavad, peab töövõtja täpsed tingimused enne paigaldustööde alustamist tellija juures kindlaks tegema KV KV-PROJEKTI KVALITEEDINÕUDED KV-töövõtt tuleb teostada ametivõimude eeskirju ja häid ehitustavasid järgides ning kasutades ettenähtud kvaliteedinõuetele vastavaid seadmeid ja materjale. Töövõtus järgitakse LVI-RYL 2002 / Soome KVVK- ehituse üldised kvaliteedinõuded/ kvaliteeditaset ja tööviise kui projektis ei ole kirjeldatud teisiti. Töövõtja peab enne tööleasumist veenduma, et projekt on kooskõlastatud vastavates instantsides ametivõimude poolt. Tehnosüsteemid on projekteeritud vastavalt Eesti Vabariigi Standarditele ja Eesti Vabariigis aktsepteeritavate Soome Vabariigi ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele. Tööde teostamisel juhinduda ülalpool nimetatud dokumentidest ja EV ohutustehnika eeskirjadest SEADMETE JA MATERJALIDE VALIK KOOSKÕLASTUSMEETOD Töövõtja peab kinnitama ehitustööde ajal kokkulepitava ajakava raames tellija juures kõik seadmed ja materjalid, mida ei ole üheselt määratud KV-projektis. Kinnitamiseks peab töövõtja esitama tellijale vajalikud andmed toodete kohta. Need peavad sisaldama lõplikud arvutuslikud näitajad järgmiste seadmete kohta: ventilatsiooniseadmed pumbad kõikide seadmete tootlikkused, rõhulangud, müratasemed energiatarbed, kasutegurid, tempertuurid, soojus- jahutusvõimsused vajadusel kooskõlastatakse arhitektiga värvitoonid. Muude seadmete ja materjalide kohta ehitustööde käigus iga toote kohta kokkulepitud mahus: lõplikud arvutulikud näitajad andmed kasutamise ja hoolduse kohta kaalud ja mõõdud andmed elektri- ja reguleerimisseadmete kohta 15

16 ametivõimude kinnitusdokumendid Kui on võimalik tuleb valida samade tehniliste näitajatega tooted ühe valmistaja toodete hulgast, kui KVprojektis pole määratud teisiti. Selliste toodete näiteks on pumbad, soojusülekandeseadmed, õhutöötlemisseadmed, ventilatsiooni-seadmed. Elektrimootorid tuleb valida nii, et mootori poolt tarbitav vool normaalse tarbimise korral ei ületaks 80% nimivoolu PUMPADE ARVUTUSLIKE NÄITAJATE N KONTROLLIMINE NE KV-projektis esitatakse pumpade valikul vajalikud rõhulangud, mis on saadud süsteemi ühendatud seadmete kohta. Ventilatsiooniseadmete töövõtja peab teatama torustiku töövõtjale ja tellijale nimetatud seadmete lõplikud survekaod pumpade arvutuslike näitude kontrollimiseks enne pumpade tellimist. Töövõtja vastutab seadme arvutuslike näitajate võimaliku muutumise korral pumpade suurendamisest tekkivate lisakulude eest NIMELISTE TOODETE ASENDAMINE ANALOOGIDEGA KV-projektis valmistaja tootenimetuse või koodiga määratletud toodet võib asendada muu valmistaja vastava tootega ainult tellija nõusolekul. Töövõtja peab tõestama vastavuse ja saama oma ettepanekule tellija kinnituse. Vastavuse ( sõltuvalt tootest: tehnilised seadmed, mõõdud, välimus, ekspluatatsiooni ja hooldamisega seotud seigad jne. ) otsustab tellija iga toote kohta eraldi. Vastutus vahetuse eest jääb töövõtjale NÄIDISPAIGALD ÄIDISPAIGALDUSED Töövõtja peab saama kinnituse järgmiste näidispaigalduste kohta enne paigaldustööde alustamist: nähtavale jäävad paigaldused teostuste viisid näidisruumide KV-paigaldused AMETIVÕIMUDE KONTROLLID Töövõtja on kohustatud omal algatusel hoolitsema, et ametivõimude ülevaatused oleks teostatud õigeaegselt ja kandma nendega seotud kulutused. Tellijale tuleb tagada võimalus osaleda ülevaatusel EHITAMISAEGSED DOKUMENDID TÖÖVÕTTU KUULUVATE DOKUMENTIDE KOOSTAMINE Töövõtja on kohustatud koostama vastavalt kokkulepitud ajakavale ametivõimude, muude töövõtjate ja tellija poolt vajatavad spetsiaalsed joonised jms. dokumendid, mis ei kuulu töövõtjale lepingu alusel üleantavate dokumentide hulka. Töövõtu hulka kuulub mh. järgmiste jooniste koostamine: tehniliste ruumide paigaldusjoonised (1:20 või 1:50); mõõdistusjoonised seadmete vundamentide kohta ja luukide, raamide, võrede jms. kinnitamise joonised konstruktsioonide külge; katustele paigaldatavate seadmete ja nende kandekonstruktsioonide külge; reguleerimisseadmete joonised töövõttu kuuluvate reguleerimisseadmete kohta ja nende juhtmestiku joonised. 16

17 TEHNILISTE RUUMIDE PAIGALDUSJOONISED Töövõtjate poolt koostatavatel tehniliste ruumide paigaldusjoonistel tuuakse mh. ära järgmised detailid: seadmete, torustike ja kanalite täpsed paigalduskohad; seadmete tähistused; hoolduspinna vajadused katkendliku joonega; seadmete torustikega liitekohad; vajalikud hooldusplatvormid; seadmete valmistajate poolt teatatud seadmete vahekaugused mh. reguleerimisventiiiide, reguleerimisklappide õhuvoo mõõtmiste jne. jaoks. Töövõtjad koostavad joonised koostöös leppides omavahel kokku ruumi kasutamisest ning kanalite, torustike, kaablirennide jms. ristumiskohtadest. Peale plaanide koostatakse vajalikes kohtades Iõiked ja sõlmede joonised. Paigaldusjoonised koostanud töövõtja kinnitab need eelnevalt tellija juures ning seejärel hoolitseb jooniste ringlusest täienduste kogumiseks muude töövõtjate juures, kinnitab valmis joonised kõikide osapoolte juures ja paljundab need kokku lepitud jaotuskava alusel ÜLEANDMISDOKUMENDID ÜLDIST Töövõtja poolt paberikoopiatena koostatavad üleandmisdokumendid paigutatakse koos sisukorra vahelehtedega mappidesse. Üleandmisdokumendid teostatakse eestikeelsetena. Dokumentide rühmitamine mappidesse, nende sisukorra, mappide tüüp jms. küsimused, mis on seotud üleandmisdokumentide sisuga ja vormistamisega tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga PROJEKTEERIMISDOKUMEN ROJEKTEERIMISDOKUMENDID DID Töövõtja teostab projekteerija poolt üleantud koopiatel vastavates kohtades Ehitusaegsed muudatused ja Seadmete tähistamine selgitavad täiendused ja muudatused ning kannab joonistele oma logo ning märke Teostusjoonis. Ülalnimetatud üleandmisdokumentidest kaks paberkoopiate seeriat paigutatakse mappidesse SEADMEKAARDID Töövõtja annab valmis täidetud seadmekaardid kõikide töövõttu kuuluvate seadmete kohta. Neid toimetatakse kaks komplekti paigutatuina mappidesse MÕÕTMISPROTOKOLLID JA AKTSEPTEERIMISTÕENDID Järgmisi dokumente antakse üle kaks komplekti paigutatuina mappidesse: ametlikud aktsepteerimistõendid, nagu survemahutite ülevaatustunnistused, soojustarnija kasutamisload jne; protokollid torustike Iäbipesemise ja ventilatsioonikanaliteseespoolse puhastuse kohta; reguleerimis- ja mõõtmisprotokollid vastavalt punktile"reguleerimised ja mõõtmised" töövõttu kuuluvate reguleerimisseadmete seadistus- ja etteantud näitude protokollid. Järgmised dokumendid toimetatakse mappidesse mitte hiljem kui garantiiajal vt. punkt 17

18 "Reguleerimised ja mõõtmised": protokollid küttevõrkude kontrolmõõtmiste kohta; protokollid soojusutiliseerimisseadmete kasuteguri mõõtmiste kohta; lamineeritud ekspluatatsioonijoonised LAMINEERITUD EKSPLUATATSIOONIJOONISED ATSIOONIJOONISED Töövõtja toimetab ja kinnitab vastavate tehniliste ruumide seintele tellijaga kokku lepitud kohtadesse järgmised joonised, mis on lamineeritud valguskindla plastmassiga: ventilatsiooni põhimõttelised skeemid; küttesüsteemi skeem; jahutussüsteemi skeem EKSPLUATATSIOONI KSPLUATATSIOONI- JA HOOLDAMISJUHENDID Töövõtja toimetab töövõttu kuuluvatele seadmetele eestikeelsed ekspluatatsiooni- ja hooldamisjuhendid, milledest on näha: seadmetele perioodiliselt teostatavad ülevaatused ja hooldused; seadenäitude jälgimine ning reguleerimis-, hoiatus- ja häirefunktsioonidekatsetused (mida kontrollitakse või katsetatakse ja kuidas); üksikasjalised hooldus- ja remondijuhendid abinõude kohta, mida ekspluatatsioonipersonal võib teostada ise, näiteks laagrite ja liigendite määrimine, ventilaatorite kiilrihmade vahetamine jne; tagavaraosade nimekirjad ja kontaktandmed tagavaraosade tarnijate kohta. Juhendid antakse üle kaks komplekti kogutuna mappidesse. Juhendid peavad olema näitlikud ja eesti keeles. Valmistajate käsiraamatutest lisatakse juhenditele ainult nimetatud seadmeid puudutavad leheküljed ÜLEANDMISMATERJ LEANDMISMATERJALID ALID Töövõtja peab toimetama spetsiaalsed tööriistad, mis on vajalikud ekspluatatsioonipersonali poolt teostatavateks hooldus- ja remonttöödeks. Kõikidele ventilatsiooniseadmete filtritele toimetatakse üks täielik komplekt tagavaraks. Filtrid peavad olema pakendites, milledele on märgitud nende tüüp ja puhastussaste. Markeeringu ja seadmekaartide andmete alusel erinevatele seadmetele peab olema võimalik valida õiged filtrid. Kõikidele kiilrihmadega seadmetele toimetatakse tagavararihmad. Need peavad olema nimesiltidega, millest on näha seade, mille jaoks rihm on ette nähtud. Kõikidest üleantavatest tööriistadest, vahetuskomplektidest ja tagavaraosadest koostatakse nimekiri, kuhu märgitakse üleantavad materjalid, nende hulgad, tehnilised andmed ja seadmed, millede jaoks need on ette nähtud. Nimekirjale kirjutab alla tellija ja see lisatakse töövõtja ekspluatatsiooni- ja hooldusjuhendite mappi EKSPLUATATSIOONIPERSO KSPLUATATSIOONIPERSONALI NALI VÄLJAÕPE Töövõtja korraldab ekspluatatsioonipersonalile väljaõppe töövõttu kuuluvate süsteemide ja seadmete funktsioneerimisest, kasutamisest ja hooldamisest. Väljaõppeprogramm koostatakse ühiselt koos tellijaga ehitustööde ajal. Väljaõpe sisaldab nii teoreetilist ettevalmistust kui ka praktilist harjutamist, mille käigus tutvustatakse seadmete kasutamise ja hooldamisega. 18

19 Väljaõpe korraldatakse vajaduse korral mitmes etapis, osaliselt juba paigaldamise ajal. Ekspluatatsioonija hooidusjuhendid peavad olema valmis väljaõppe alguseks, välja arvatud seadmekaardid jms. väljaõppe jaoks mittevajalikud materjalid PAIGALDAMISTEHNILISED NÕUDED AKUSTILISED NÕUDMISED ÜLDIST Ruumitüübile vastavad mürataseme nõuded on näha EVS 906:2010 lisa A olevas sisekiiima arvutuslike näitude tabelis. Loetelus mittesisalduvate ruumide osas kasutatakse analoogiliste ruumide näitusid. Töövõtja vastutab, et lubatud müratasemeid ei ületata, kui seadmed töötavad maksimaalse võimsusega (erandid on toodud KV -seadmete loetelus). Töövõtja peab enne paigaldustöid kontrollima projektides esitatud müra summutamise lahenduste vastavust seadmete tegelikele helitehnilistele omadustele ja vastutama võimalike muutuste poolt tekitatud kulude eest. Projektidesse tehtavad muudatused tuleb kinnitada tellija juures VIBRATSIOONI JA KORPUSE OMAMÜRA ISOLEERIMINE INE Kõik seadmed, milledes on pöörlevad, periooditi töötavaid või muul viisil korpuse oma-müra tekitavaid osasid, tuleb paigaldada õigesti mõõdistatud vibratsiooni-isolaatoritele nii, et seadmete ja ehituse karkassi vahel ei oleks mingit jäika ühendust. Vibratsiooni summutamise võib jätta ära seadmetel, millede pöörlemiskiirus on väike ja seadmest tekkiv omamüra on tähtsusetu. Ka sellisel juhul töövõtja vastutab nõutava mürataseme saavutamise eest. Ehitustöövõtja ehitab projektis toodud seadmete raudbetoonvundamendid töövõtja juhenditele vastavalt. Töövõtja hangib ja paigaldab kõik vibroisoiaatorid ja nende metallosad. Vibroisolaatorid on kummist, plastmassist või terasvedrust. Need mõõdistatakse nii, et saavutatakse küllaldane kere omamüra- ja vibratsiooniisolatsioon. Mõõdistamispõhimõte on järgmine: f / fo > 2.5 fo< 8 Hz f = seadme madalaim helisagedus (Hz) fo = kogu vibreeriva massi omasagedus (Hz) Kummist summutid on näiteks tüübilt Linatex (OY Lining AB) või vastavad OY Nokia AB mudelid. Kui vibratsiooniisolaatoritele paigaldatavate seadmete all on teraskonstruktsioon või elastne betoonkonstruktsioon, tuleb summutuslahendus kinnitada tellija juures ja tellija nõudmisel ka akustika projekteerija juures (mõõdistamisel võetakse sellisel juhul arvesse ka vundamendi konstruktsiooni resonantssagedus. Betoonvundament jäetakse üldjuhul ära). Summutitele paigutatud seadmete toruühendused ja elektrisisestused teostatakse elastsete vaheelementide abil. Peenemate torude ühendamist võib teostada nii, et ühendustoru moodustab vabalt rippuva silmuse. Suurtes torudes kasutatakse elastseid ühendusmuhve. Elastsed torude ühendusmuhvid paigaldatakse nii, et ühendustes ei tekiks tõmbepingeid. Töövõtja peab kinnitama tellija juures ühendustele langevate aksiaaijõudude kompenseerimise lahendused. Erijuhtudel võib tellija nõusolekul kasutada ka muid, kui eespool esitatud lahendusi summutamise alal. Töövõtja vastutab tellija nõudmisel nende kinnitamise eest akustika projekteerija juures VENTILAATORID Ventilaatorid, milledel on ettepoole kaardus tiivikud, tuleb valida nii, et töötamine oleks suurimat 19

20 kasutegurit näitava joone kohal või sellest allpool. Kestas olevate õhutöötlemismasinates peab ventilaator olema kesta karkassist eraldatud summutitega. Ventilaatorites kasutatakse tavaliselt plastikuga tugevdatud kangasühendusi. Ühenduste valikul tuleb võtta arvesse kanalis olev rõhk SEADMETE MARKEERING JUHTIMIS UHTIMIS- JA KONTROLLSEADMETE TEKSTID Juhtimis- ja kontrollseadmete jms. ekspluatatsiooni- ja hoolduspersonali jaoks mõeldud seadmete markeerimise tekstid peavad olema eesti keeles. Mõõtühikud peavad olema Si-süsteemis EHITUSAEGSED MARKEERINGUD Kõik siltidega varustatavad seadmed markeeritakse vahetult pärast paigaldamist ajutiste markeeringutega, milledest on näha seadmete tunnused ja paigaldamise kuupäevad. Markeering tehakse näiteks viltpiiiatsiga (vees lahustumatu värv) seadmete külge hästi kleepuvale lindile. Töövõtja peab hoolitsema, et ajutine markeering säilub, kuni tunnussildid on paigaldatud, ja selle eest, et pärast seda eemaldatakse ajutised markeeringud ja kõik muud ajutised märked SEADMETE TUNNUSSILDID Tunnussiltidega varustatakse kõik KVVK-seadmete loetelus esinevad seadmed, juhtimispuldid, reguleerimisseadmed, andurid jms. kodeeritud seadmed. Tunnussildile märgitakse KV-seadmete loetelule vastav tunnus, seadme nimetus ning kasutamisotstarve või teenindamisala. Tunnussildid valmistatakse valgest lamineeritud plastmassist, millele graveeritud tekst on must. Teksti tähekõrgus on vähemalt 10 mm. Sildid kinnitatakse ühel viisil seadme külge või kõrvale, vajaduse korral eraldi alusele MASINATE SILDID Mahutitel, pumpadel, soojusvahetitel, õhutöötlemismasinatel jm. seadmetel peab peale tunnussildi olema täiendavalt masinasilt, millel on märgitud valmistaja (ja importija), valmistusaasta, tehnilised näitajad ning tüübimärge, mille alusel seadme andmed on võimalik leida valmistaja kataloogidest. Masinate siltidele märgitakse seadmete tõelised tehnilised andmed, kui need erinevad projekti andmetest. Masinate sildid kinnitatakse nii, et need oleks isolatsiooni peal TORUSTIKU MARKEERINGUD Torustikud markeeritakse vastavalt SFS standarditele 3701 ja 3702 voolusuuna noolte kleebistega, millede värv ja tekst näitavad võrgu kasutamisotstarvet või teenindamisala. Kleebiseid kinnitatakse torustikule nii, et need oleks võimalik määratleda ilma suurema vaevata. Need peavad olema näiteks tehnilistes ruumides, keldrikoridorides jms. kohtades vahemaaga umbes 5 m, ventiilide juures, seinaläbistuskohtades mõlemal pool, torustikuriiulite hooldusplatvormidel, kõikide kontrolluukide kohal jne VENTILATSIOONIKANALIT ENTILATSIOONIKANALITE E MÄRGISTAMINE Ventilatsioonikanalid märgistatakse samasuguste tunnussiltidega nagu seadmed. Siltidele graveeritakse kanali kasutamisotstarve, ventilatsiooniseadme loetelu tunnus. Sildid kinnitatakse peakanalitele kõikidesse määramiseks vajalikesse kohtadesse, nagu masinaruumidest ja šahtidest väljuvad kanalid, horisontaalkanalitele umbes 20 m vahemaaga, ventilatsiooni šahtide hooldusplatvormidele, kõikide kontroll-luukide juurde jne. 20

21 ÜHEK HEKORDSE REGULEERIMISEGA A SEADMETE JA MÕÕTMISPUNKTIIDE MARKEERINGUD Töövõtja markeerib kõik joonistel olevad ilma individuaalse tunnuseta olevad ühekordse reguleerimisega ventiiiid ja ventilatsiooni seadeklapid jms. ühekordse reguleerimisega seadmed ning õhuvoolu mõõtmispunktid tellijaga kokku lepitud tunnuste süsteemi alusel. Töövõtja lisab tunnused ka üleandmisjoonistesse. Ülanimetatud objektid varustatakse heaks kiidetud reguleerimistöö järgselt markeeringutega, millest on näha individuaalsed seadme tunnused ja reguleerimisnäidud. Ventilatsiooni osas peab markeeringutes olema ka õhuvoog ja mõõdetud rõhuvahe. Ühekordse reguleerimisega ventiilide markeerimiseks kasutatakse Iäbipaistvast plastikust vaimistatud avatavaid kesti (näiteks OY Jirva AB). Nende sisse paigutatakse masinakirjas markeering. Kestad kinnitatakse ventiilide külge ketiga või kitsa pakilindiga. Ventilatsiooni ühekordse reguleerimisega seadmete ja õhuvoolu mõõtmispunktide markeerimiseks võib kasutada ka kanalite külge kinnitatavaid kleebiseid MUUD MARKEERINGUD Ripplagede ülapoolele jäävad puhastusluugid, sulgur- ja ühekordse reguleerimisega ventiilid, jm. Seadmed markeeritakse ripplagedele või seina ülemisse osasse kinnitatavatele väikesemõõdulistele lamineeritud plastikule graveeritud plaatidele. Markeerimisviis tuleb igal konkreetsel juhtumil kooskõlastada tellija juures. Töövõtja tarnib ja paigaldab markeerimissildid tellija juhendite järgi SURVEKATSETUSED ÜLDIST Survekatsetuste tegemine ning neis vajalikud abi- ja mõõteseadmed sisalduvad töövõtus. Survekatsetused teostatakse tellija juuresolekul ja need peavad olema tellija poolt kinnitatud. Varjatud torustike ja kanalite survekatsetused teostatakse enne kinnikatmist. Töövõtja koostab tellijale survekatsetuste kohta protokollid. Torustike osas näidatakse protokollis ära: mõõtmise aeg; töövõtja; mõõtja; mõõdetav võrgu osa; katsesurve suurus ja kestus; osavõtjate allkirjad KÜTTEVEE TORUSTIKUD Survekatsetused teostatakse üldjuhul veega. Vee külmumisohu korral võib selle asendada vee ja glükooli seguga (seejuures tuleb teostada pärast survestamist läbipesu). Keskküttetorustike survekatsetused viiakse läbi vastavalt soojuse tarnija nõuetele. Kasutatavad surved torustike kõrgemates punktides peavad olema: küte 0,6 Mpa Katsetuste ajal näha ette abinõud madalama rõhutaluvusega seadmete ja sõlmede kaitseks VENTILATSIOONITORUSTI ENTILATSIOONITORUSTIKE SURVEKATSETUS Ventilatsiooni survekatsetused tehakse vastavalt SRMK osale D2, standardile SFS 4699 ja 21

22 ehitusjärelvalveorganite juhenditele nii õhutöötlemisseadmetele kui ka õhukanalitele TORUSTIKE LÄBIPESEMINE ÜLDIST Töövõtja koostab plaani võrkude läbipesemise kohta ja kinnitab selle tellija juures enne tööde alustamist. Läbipesemine teostatakse tellija kontrolli all ja see peab olema tellija poolt kinnitatud. Pärast läbipesemist puhastatakse süsteemide kõik mudafiltrid KÜTTE ÜTTE- JA SOOJUSVARUSTUSE VÕRGU V LÄBIPESEMINE Võrgud pestakse Iäbi kas suruõhuga või veega. Veega läbipesemiseks kasutatakse tsirkulatsioonveepumpasid ja vajaduse korral abipumpasid. Kui Iäbipesemine toimub tarbimisveega, kuuluvad vajalikud läbipesemise ühendused töövõttu. Voolu kiiruse suurendamiseks ja kõikide süsteemi harude küllaldase läbipesemise tagamiseks jaotatakse võrgud läbipesemise teostamisel sulgurventiiiidega osadeks VENTILATSIOONIKANALIT ENTILATSIOONIKANALITE E PUHASTAMINE Ventilatsiooni töövõtja peab puhastama õhu töötlemisseadmed ja ventilatsioonikanalid seestpoolt ehitustolmust ja muust mustusest kas tolmuimejaga või muul tellija poolt lubatud viisil. Puhastusmeetod tuleb kinnitada tellija juures. Töö teostatakse telliija kontrolli all ja see tuleb kinnitada tellija juures REGULEERIMISED JA MÕÕTMISED ÜLDIST VOOLUHULKADE REGULEERIMISEST R Reguleerimistöid võib alustada, kui võrgud on ühendatud, Iäbi pestud, täidetud ja õhutatud. Küttesüsteemi reguleerimisega seotud ruumide temperatuuri mõõtmised tuleb teostada siis, kui välistemperatuur on alla -5 C. Töövõtja arvutab reguleerimistöö jaoks torustiku liinireguleerimise - ja radiaatoriventiilide jaoks algsed, KV-projektis esitatud vooluhulkade vastavad eelreguleerimisnäidud. Arvutatud reguleerimisnäidud asetatakse ventiilidele ja vooluhulgad mõõdetakse allpool toodud viisil KÜTTESÜSTEEMI REGULEERIMINE RIMINE 1. Radiaatoriventiilidest eemaldatakse termostaadiosad ja neile asetatakse arvutatud, esialgsed eelreguleerimisnäidud. Üleliigseid lahendusi tuleb vältida. 2. Liinireguleerimisventiilid seadistatakse arvestatud, esialgsetele reguleerimisnäitudele. Võrgu kõige kaugemates harudes peab survekadu olema vähemalt 3,0 kpa. 3. Kõik võrgus olevad reguleerimis- ja magnetventiilid viiakse täielikult avatud asendisse. 4. Mõõdetakse võrgu kõikide liinireguleerimisventiilidevooluhulgad ja märgitakse need mõõtmisprotokolli (esialgsed mõõtmisandmed alternatiivselt joonistele). Esimese ringi ajal veel ei muudeta reguleerimisarvusid. 5. Mõõtmistulemuste alusel vajaduse korral muudetakse liinireguleerimis- ventiilide reguleerimisnäitusid üheaegselt kogu võrgus. 6. Etappe 4 ja 5 korratakse kuni saavutatakse KV-projektis esitatud liinireguleerimisventiilide vooluhulgad. 7. Ventilatsioonisüsteem, milles sissetuleva õhu temperatuur muutub vastavalt soojuskoormusele (juhtimine väljuva õhu kaudu või ruumist), reguleeritakse sisse puhuma konstantse temperatuuriga õhku või seadmed lülitatakse reguleerimise ajaks välja. 8. Talvisel ajal mõõdetakse ruumide temperatuuri vastavalt punktile "Sisekliima mõõtmised". 9. Vajaduse korral peenreguleerimine toimub radiaatoriventiilidest ja liinireguleerimisventiilidest, et saavutada nõutud temperatuurid ruumides. 10. Mõõdetakse uuesti kõik ruumide temperatuurid ja kirjeldatakse radiaatoriteventiiiide reguleerimisnäidud mõõtmisprotokollis. 11. Mõõdetakse liinireguleerimisventiilide rõhuvahe ja vooluhulgad uuesti. Lukustatakse ventiilid ja kirjeldatakse reguleerimisnäidud mõõtmisprotokollis. 22

23 ÕHUHULKADE REGULEERIMINE INE JA MÕÕTMINE Õhuhulkade reguleerimistöö alustamine eeldab, et tolmused tööd on hoones lõpetatud ja et ruumid on tolmust puhastatud. Reguleerimise teostamise ajal peavad hoone uksed ja aknad olema suletud.ventilatsiooniseadmed, välisõhu kambrid ja kanalid peavad olema seestpoolt tolmust puhastatud. 1. Mõõtmiste teostamiseks ventilatsiooniseadmete filtrite otsapinnast kaetakse osa nii, et filtrite rõhukaod vastavad KVVK-seadmete loetelus 50% saastatusega filtritele ettenähtud rõhukadudele. Rõhukadu mõõdetakse seadme oma mõõteriista või spetsiaalse manomeetri abil. 2. Ventilatsiooniõhu töötlemisseadmed asetatakse täiele õhuvoolule ja sissepuhketemperatuur reguleeritakse normaalseks. 3. Kanalite ja ruumide seadmete ühekordse reguleerimisega seadmed asetatakse esialgsetele näitudele nii, et nende ahendus väheneks kanalite lõpuosa suunas.kõige kaugemad ühekordse reguleerimisega seadmed peavad olema esialgse reguleerimise ajal avatud. 4. Pideva voolu regulaatorid asetatakse KV-projektis esitatud näitudele. 5. Mõõdetakse kanalitesüsteemi kõikide ühekordse reguleerimisega seadmete, mõõtmiskohtade ja ruumide seadmete õhuvoolud ja märgitakse need mõõtmisprotokolli (esialgsed näidud alternatiivselt joonistele). Esimese ringi ajal ei muudeta veel reguleerimisnäitusid. 6. Mõõtmistulemuste alusel reguleeritakse põhikanalite ühekordse reguleerimisega seadmeid, üritades viia need omavahel tasakaalu. Reguleerimisel välditakse ülemääraseid ahendusi. 7. Vajaduse korral reguleeritakse ventilaatorite kogu õhuvoolu, muutes pöörlemiskiirusi, aksiaalventilaatorites tiiviku nurka või muul energeetika suhtes majanduslikul viisil. Kogu õhuvoolu ei tohi reguleerida kanalite ühekordsete reguleerimisseadmete ahendamise teel. 8. Reguleeritakse harukanalite õhuvoolud. 9. Reguleeritakse ruumide seadmete õhuvoolud. Sissepuhkeseadmete poolt tekitatav õhu liikumiskiirus töötsoonis ei tohi ületada seletuskirja lisana olevas siseõhu arvutuslike näitajate tabelis toodud arvnäitajaid. 10. Mõõdetakse kõikide ventilatsiooniseadmete, peakanalite, ühekordse reguleerimisega seadmete ja ruumide seadmete õhuvoolud. Lõplikud mõõtmisnäidud kirjeldatakse mõõtmis-protokollis ja fikseeritakse ühekordse reguleerimisega seadmed TEMPERATUUR EMPERATUURIDE MÕÕTMINE Kõikide siseruumide temperatuurid mõõdetakse talvel küttesüsteemi reguleerimise ajal MÜRATASEMETE MÕÕTMINE Kõikide ruumide müratasemed mõõdetakse. Vajaduse korral mõõdetakse eraldi foonimüra. Kui see on päeva ajal häiriv, tuleb mõõtmised teostada väljaspool tööaega TÕMBETUULE MÕÕTMISED Vaid eraldi kokkuleppe korral SOOJUSE UTILISEERIMISE E SEADMETE NÄITAJATE MÕÕTMINE Soojuse utiliseerimise seadmete võimsused kontrollitakse mõõdistamistingimustele vastavates või neile Iähedastes tingimustes. Vajaduse korral teostatakse mõõtmised garantiiajal MÕÕTMISVEAD Alltoodud täpsusnõuded sisaldavad nii mõõtmistulemuse hälbe kui ka meetodi ebatäpsusest tuleneva hälbe. Mõõteriistad peavad olema kalibreeritud. Nõudmise korral tuleb esitada kehtiv kalibreerimistunnistus. Muud nõudmised vastavalt SRMK ÕHU TEMPERATUUR Mõõtmismeetod: digitaaltermomeeter, täpsus ± 0,1 C Täpsusnõue: ± 0,5 C 23