Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega

Samankaltaiset tiedostot
Soome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast

Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank

Mereturismikonverents Haapsalus

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal

Etelä Suomen ja Viron Interreg III A ohjelma:

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Energiatehokkuus, energiatodistukset ja e3portaali

Etelä Suomen ja Viron Interreg III A ohjelma:

Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed. Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region 22.8.

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)!

Alkaaen 2007 elämme Virossa aikaa, mikä muistetaan Suomessa 90 alun lamana, kiinteistömarkkinoiden uuta nousua ennustetan 2009


Kiinteistöjen ylläpitokustannusten vertailu ja tilastointi. Kimmo Virtanen KTI Kiinteistötieto Oy

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ

KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN

Aurinkoenergia ja lämmön kausivarastoinnin mahdollisuudet. Vuoden lähienergiaratkaisu -palkinnonjakotilaisuus, Janne Hirvonen

KOKKOLANSEUDUN SUOMI-VIRO-SEURA ry Pöytäkirja 2/2014

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Hintapyyntö euroa

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner

Keskkonnamõjude hindamisprogrammi kokkuvõte Olkiluoto tuumajaama laiendamine neljanda järguga

Rakennusmääräykset. Mikko Roininen Uponor Suomi Oy

Turisminõudluse suurendamise ja turismitoodete arendamise programm. Tegevusstrateegia SOOME

Turistide alkoholi ostumahu uuring

Turistide alkoholi ostumahu uuring

NOORTE SEKSUAALTERVISE EDENDAMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE JA KOLMANDA SEKTORI KOOSTÖÖS. Seminar Turu, Soome.

SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID

Eesti ja Soome parlamendiliikmete töötasud aastatel

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. Heiki Hepner

Turistide alkoholi ostumahu uuring

Eesti metsasektori makroökonoomiline analüüs. Koostajad: Heiki Hepner Paavo Kaimre Risto Sirgmets Meelis Teder

Mikä SVING? Musiikkia? Golfia? > Suomalais-virolainen kiinteistöalan koulutus- ja kehityshanke

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

RePlast FinEst. Koolitus- ja arendusprojekt plasti (+EER) taaskasutusest. Jaan Kers, Juha Karppinen. RePlast FinEst projektijuhid Eestis ja Soomes

Eesti alkoholiturg aastal

Sähkölämmityksen toteutus jälkeen SÄHKÖLÄMMITYSFOORUMI RY

III EESTI SOOME SÕPRUSLINNADE JA VALDADE KOKKUTULEK TARTUS KOKKUTULEKU MATERJALID

mobiilside rändlus andmete alusel

FORD KA KA_202054_V5_2013_Cover.indd /06/ :59

energia tunnustus tasakaal

HINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Öljyalan Palvelukeskus Oy Laskelma lämmityksen päästöistä. Loppuraportti 60K Q D

NUORTEN SEKSUAALITERVEYDEN EDISTÄMINEN PAIKALLISTASON YHTEISTYÖNÄ. Seminaari Kohtla-Järve, Viro. Seminaariraportti

YHTEENVETO RAKENNUKSEN ENERGIATEHOKKUUDESTA

Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner

Radoon ja sellest tingitud terviseriskid. Tallinn,

Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine 2008

e3portal as a Framework for Energy Efficiency Implementation and Monitoring in Public Buildings in Estonia and Finland Jorma Pietiläinen

Kui n = 2 ja m = 1, M(E) = 28,1 g/mol. Teine element oksiidis X on Si. (0,5) X SiO 2, ränidioksiid. (1) Olgu oksiidi Y valem E n O m.

Rakennuskannan energiatehokkuuden kehittyminen

KESKKONNAÜLEVAADE 2005

Statistika THE BALTIC GUIDE AJALEHE LUGEJATE PROFIIL REKLAAMID VANUS SUGU ELUKOHT. 78% lugejatest kasutavad lehes olevaid reklaame (pakkumisi) 78%

TG on tulemuslikult töötanud kool. Olulisemad saavutused eelnevatel aastatel on:

SÄÄSTVA TURISMI TEGEVUSJUHEND

Sähkölämmityksen toteutus jälkeen SÄHKÖLÄMMITYSFOORUMI RY

SOOME LIITUMINE NATO GA: SOOME VÕIMALUSED JA OHUD

Sähkölämmityksen toteutus. SÄHKÖLÄMMITYSFOORUMI RY (

Riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika

Время опорожнения посылочных автоматов

Riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika

Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm

Turistide alkoholi ostumahu uuring

Eesti Konjunktuuriinstituut. Estonian Institute of Economic Research. Eesti alkoholiturg aastal

20 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä 20 aastat Eesti-Soome looduskaitseühistööd

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

Lämmitystehontarve / Ulkolämpötila

Soomlaste raamatukogukasutus

Matti Miettinen

ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni

Ülevaade Soome palkehituse ajaloost

Lämmitystehontarve / Ulkolämpötila

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

YIT Kiinteistötekniikka Oy ENERGIAPALVELUT

Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis

20 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä 20 aastat Eesti-Soome looduskaitseühistööd

Pirkanmaan ilmasto- ja energiastrategian

NOORTE SEKSUAALTERVISE EDENDAMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE JA KOLMANDA SEKTORI KOOSTÖÖS. Lõpuseminar Kohtla-Järve, Eesti.

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

Ilmastonmuutos Stadissa

HE 213/1996 vp ESITYKSEN PÄÄASIALLINEN SISÄLTÖ

Tallinna sadama d-term.

Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes

Retk Eestisse 3.-6.klassi õpilastele

ENERGIATODISTUS. TOAS Veikkola 1 Insinöörinkatu Tampere. Muut asuinkerrostalot. Uudisrakennusten määräystaso 2012

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Kulutusseuranta - Taloyhtiöt ja kiinteistöt

Ilmastoindikaattorit Kymenlaakson tuloksia

Lappeenrannan ilmasto-ohjelma

Transkriptio:

Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega Ülo Kask Soojustehnika instituut

Teemad Varasemad energiasäästu alased õppetunnid ja kogemused koolides ja lasteaedades. Kuressaare. Tallinna koolide ja lasteaedade energia ja vee erikulud 2003-2005. Termograafia - vahend nõrkade kohtade leidmiseks. Soome omavalitsuste koolide ja lasteaedade energia erikulud.

Sissejuhatus Eesti koolide ja lasteaedade energiakulude jälgimise ja energiatõhususe uuringud ulatuvad tagasi juba möödunud sajandi 90ndate aastate algusesse. Samal ajal hakati tegema ilmselt ka energiaauditeid ja pakkuma soovitusi säästlikuks renoveerimiseks. (ka mitmed välisosalusega projektid: Taani, Soome) TTÜ STI spetsialistid on teinud sellealaseid uuringuid alates 1995. aastast.

Jrk nr Õppetunnid, kogemused Eesti linnade ja maa-asulate koolide ja lasteaedade soojuse erikulude võrdlus Linn, maakond Kütte ja sooja tarbevee soojuse erikulu kwh/m 2 KWh/m 3 1 Võru, 1996-1998 keskmine 240,3 55,0 2 3 4 5 Kuressaare, 1996 Koolid Lasteaiad Põlva maakond, 1998-2000 Koolid Lasteaiad Tallinn, kütteperiood 1999/2000 (ainult küte) Koolid Lasteaiad Kuressaare 2000-2003 Kokku Koolid Lasteaiad 190,8 273,6 154,3 213,8 - - 189,9 188,6 190,9 68,2 72,7 35,3 49,4 25,41 46,5 42,1 37,1 47,5

Kuressaare Kuressaare haridusasutuste hoonete keskkonna- ja tervisesäästliku renoveerimise programm. Phare PPF leping nr 2002/000-579.08.03.0005. TTÜ soojustehnika instituut. 2004-2005. Vaatluse all oli 5 LPK ja 6kooli Kuressaare linnas

Kuressaare koolide energia erikulud, 2000-2003 Joonis. Kuressaare lasteaedade ja koolide normaalaastale taandatud soojuse erikulud aastate keskmise järgi, kwh/m² ja kwh/m 3 325,0 kwh/m 2 ; kwh/m 3 300,0 275,0 250,0 225,0 200,0 175,0 150,0 125,0 100,0 75,0 50,0 25,0 0,0 206,8 291,2 Koolide ja lasteaedade keskmine 190,83 kwh/m 2 130,9 249,1 215,9 226,8 201,4 201,8 176,9 171,3 146,8 182,1 79,7 66,5 50,8 47,4 44,6 50,0 52,3 37,8 30,4 39,0 39,1 42,1 Koolide ja lasteaedade keskmine 42,26 kwh/m 3 18,0 31,5 K1LA K2LA K5LA K7LA INLA KG KKK KMK KPK KPKR SÜG SÜGÕK KVLK aastate keskmine kwh/m2 aastate keskmine kwh/m3

Kuressaare koolide elektri ja vee erikulud, 2000-2003 m 3 /laps kwh/m 2 40,00 35,00 30,00 25,00 20,00 15,00 10,00 5,00 0,00 40,0 35,0 30,0 25,0 20,0 15,0 10,0 5,0 0,0 Joonis 8. Kuressaare lasteaedade ja koolide tegelik külma vee tarbimine lapse kohta (aastate keskmise järgi) 8,79 9,06 K1LA K2LA 10,88 10,11 K5LA K7LA 8,78 INLA 5,27 KG 1,17 0,74 KKK KMK keskmine 7,67 2,09 1,77 Joonis 5. Kuressaare lasteaedade ja koolide tegelik elektri erikulu pinna kohta (aastate keskmise tarbimise järgi) 27,46 8,96 17,31 26,11 16,74 37,29 14,96 14,62 KPK 25,49 keskmine 22,58 KPKR 6,26 3,24 SÜG 35,88 SÜGÕK 36,02 32,91 1,90 KVLK 29,40 Kuressaare koolide ja lasteaedade keskmine energia erikulu (soojus + elekter) oli aastatel 2000-2003 213,4 kwh/m 2,vee erikulu 7,67 m 3 /inimene. K1LA K2LA K5LA K7LA INLA KG KKK KMK KPK KPKR SÜG SÜGÕK KVLK

Fotosid auditeeritavatest objektidest Kuressaares

Tallinna koolide ja lasteaedade energia ja vee erikulud 2003-2005 Tallinna munitsipaalhoonete energiaauditid ja energeetiline sertifitseerimine I-III. TTÜ STI 2003-2006. EL programmi INTERREG IIIA projekt Energiat ja keskkonda säästva tehnoloogia ja teenuste internetipõhine levitamine avalike ehitiste ekspluateerimisel Soomes ja Eestis (e4portaal).

e4portaali eesmärgid Energiaauditite tulemuste ja säästumeetmete uute andmete (ka Eesti poolsete), sh ka parimate praktiliste näidete lisamine portaali, pilootenergiaauditite läbiviimine (skaneerivate auditite tulemuste koond), Kõigi portaaliga liituda soovivate Lõuna-Soome ja Eesti omavalitsuste (pilootomavalitsused) vastavate töötajate koolitamine, mille käigus jagatakse teavet ja oskusi portaali kasutamiseks ja neisse oma andmete sisestamiseks (toimus TTÜs 03.2006 ja 2007 Rakveres, Pärnus jm), Portaali kasutusele võtmine Lõuna-Soome piirkonnas riigi halduses olevates asutustes ja Eestis AS Riigi Kinnisvara ning omavalitsuste Tallinna ja Kuressaare linnavalitsus) hallatavates asutustes (esimeses järjekorras koolid, lasteaiad). Portaali hilisema laiendamise ettevalmistamine projektis osalevatest piirkondadest kaugemale (Tartu, Pärnu), Piiriületava informatsiooni levitamine ning kohalike asjatundjate ja otsustajate kaasamine koolitusprogrammides (lektorid, näidete ettevalmistamine ja esitlemine jm).

Milles väljendub projekti eeldatav kasu? Loodava e4portaaliga liidetakse Eesti kohalik piirkondlik andmestik ja energiasäästumeetmed välismaistega, millega garanteeritakse nende kaasaegsus ja pidev uuendamine. Portaali lisatakse ka kohalikud energiasäästuettevõtmised ja energiaauditite tulemused. Portaaliga levitatakse laialdaselt Soome ja Eesti partnerite organisatsioonide varasemaid häid kogemusi ja näited programmiga hõlvatud omavalitsuste hulgas avalike hoonete energiamajandamise jaoks kasutamiseks. Portaalis pakutakse jälgimis-, võrdlus- (benchmarking), ülevaatuse jms töövahendite efektiivseks rakendamiseks energiaauditite näiteid ja säästuabinõusid ning hinnatakse nende mõjusid. Luuakse internetipõhine võrgustik, mille kaudu levitatakse Soome ja Eesti omavalitsuste tehtud energiaauditite paremaid tulemusi, tõstetakse portaali kasutajate teadlikkust. Arendatakse ja aktiveeritakse energiaauditeerimise alast tegevust.

Tallinna 30 tüüpkooli energia eritarbimised kwh/(m3 a) 60 50 40 30 20 10 0 Hoone energia eritarbimine kwh/m3 a 2003 Hoone energia eritarbimine kwh/m3 a 2004 Hoone energia eritarbimine kwh/m3 a 2005 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 Hoone number kwh/(m2.a) 250 200 150 100 50 0 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m2 a 2003 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m2 a 2004 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m2 a 2005 Hoone number 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 kwh/(m2 a) 300 Hoone energia eritarbimine kwh/m2 a 2003 Hoone energia eritarbimine kwh/m2 a 2004 Hoone energia eritarbimine kwh/m2 a 2005 m3/(inim.a) 12,0 10,0 8,0 Vee tarbimine inimese kohta, 2005 a. 200 6,0 100 0 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 Hoone number 4,0 2,0 0,0 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 hoone number

Tallinna 42 kooli energia eritarbimised kwh/(m3 a) 120,0 100,0 80,0 60,0 40,0 20,0 0,0 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m3 a 2003 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m3 a 2004 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m3 a 2005 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 Hoone number kwh/(m3 a) 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 Hoone energia eritarbimine kwh/m3 a 2003 Hoone energia eritarbimine kwh/m3 a 2004 Hoone energia eritarbimine kwh/m3 a 2005 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 Hoone number kwh/(m2 a) 800 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m2 a 2003 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m2 a 2004 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m2 a 2005 1200 kwh/(m2 a) Hoone energia eritarbimine kwh/m2 a 2003 Hoone energia eritarbimine kwh/m2 a 2004 Hoone energia eritarbimine kwh/m2 a 2005 700 1000 600 500 800 400 600 300 200 400 100 200 0 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 Hoone number 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 Hoone number

netopinnast või kasutajate arvust Elektri eritarbimine Tallinna koolides kwh/(m3 a) 18,0 16,0 14,0 12,0 10,0 8,0 6,0 4,0 2,0 0,0 20000 22000 24000 26000 28000 30000 32000 34000 36000 38000 Elektri ja vee erikulud sõltuvana suletud Hoone elektri eritarbimine 2003 kwh/(m3.a) Hoone elektri eritarbimine 2004 kwh/(m3.a) Hoone elektri eritarbimine 2005 kwh/(m3.a) Hoone maht, m3 m3/(inim.a) 12,0 Vee tarbimine inimese kohta, 2005 a. 10,0 8,0 6,0 4,0 2,0 0,0 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 inimeste arv

Soojuse eritarbimine Tallinna Linna Haridusameti koolihoonetes sõltuvana koolihoonete suletud netopinnast Soojuse eritarbimine sõltuvana koolihoone suletud netopinnast 800,0 700,0 y = 5E-06x 2-0,0716x + 365,89 R 2 = 0,3116 Soojuse eri - tarbimine kwh/m2 2003 kwh/(m2 a) 600,0 500,0 400,0 300,0 200,0 100,0 0,0 y = 5E-06x 2-0,0682x + 342,82 R 2 = 0,3845 y = 5E-06x 2-0,0712x + 347,26 R 2 = 0,3695 Soojuse eri - tarbimine kwh/m2 2004 Soojuse eri - tarbimine kwh/m2 2005 Poly. (Soojuse eri - tarbimine kwh/m2 2003) Poly. (Soojuse eri - tarbimine kwh/m2 2004) Poly. (Soojuse eri - tarbimine kwh/m2 2005) 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 koolihoone suletud netopind, m2

Tallinna Lasteaedade (41) energiatarbimised 2003-2005 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m3 a 2003 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m3 a 2004 kwh/m3 a Hoone soojuse eritarbimine kwh/m3 a 2005 80,0 70,0 60,0 50,0 40,0 30,0 20,0 10,0 0,0 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 kwh/m2 a 350 300 250 200 150 100 50 0 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m2 a 2003 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m2 a 2004 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m2 a 2005 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 kwh/m3 a Hoone energia eritarbimine kwh/m3 a 2003 Hoone energia eritarbimine kwh/m3 a 2004 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 Hoone energia eritarbimine kwh/m2 a 2003 kwh/m2 a Hoone energia eritarbimine kwh/m2 a 2004 400 350 300 250 200 150 100 50 0 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39

Hoonete soojuse eritarbimine Hoone soojuse tarbimine kwh/(m3.a) 80,0 70,0 60,0 50,0 40,0 30,0 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m3 a 2003 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m3 a 2004 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m3 a 2005 kwh/(m2.a) 350 300 250 200 150 100 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m2 a 2003 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m2 a 2004 Hoone soojuse eritarbimine kwh/m2 a 2005 20,0 50 10,0 0 0,0 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 Hoone number 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 hoone number Energia tarbimine hoonetes Vee tarbimine inimese kohta 2005 a. kwh/(m3.a) 90,0 80,0 70,0 60,0 50,0 40,0 30,0 20,0 10,0 0,0 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 hoone number Hoone energia eritarbimine kwh/m3 a 2003 Hoone energia eritarbimine kwh/m3 a 2004 m3/(inim.a) 14,00 12,00 10,00 8,00 6,00 4,00 2,00 0,00 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 Hoone number

Soojuse eritarbimine Tallinna Linna Haridusameti lasteaedades sõltuvana hoonete suletud netopinnast kwh(m2 a) 500,0 450,0 400,0 350,0 300,0 250,0 200,0 150,0 100,0 50,0 0,0 Soojuse eritarbimine Tallinna lasteaedades sõltuvana netopinnast y = -5E-07x 2-0,0309x + 293,53 R 2 = 0,1737 y = 4E-06x 2-0,0557x + 319,28 R 2 = 0,3289 y = 3E-06x 2-0,0567x + 314,74 R 2 = 0,3437 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 Hoone suletud netopind, m2 Soojuse eri - tarbimine kwh/m2 2003 Soojuse eri - tarbimine kwh/m2 2004 Soojuse eri - tarbimine kwh/m2 2005 Poly. (Soojuse eri - tarbimine kwh/m2 2003) Poly. (Soojuse eri - tarbimine kwh/m2 2004) Poly. (Soojuse eri - tarbimine kwh/m2 2005)

Tallinna koolide energia keskmised erikulud 2003-2005 42 kooli soojuse erikulu 36.56 kwh/m 3 179,0 kwh/m 2 energia erikulu 46 kwh/m 3 235,0 kwh/m 2 30 tüüpkooli soojuse erikulu 29,5 kwh/m 3 125,2 kwh/m 2 energia erikulu 33,8 kwh/m 3 143,7 kwh/m 2 vee tarbimine 2,85 m 3 /(inimene a) elekter 5,2 kwh/m 3 Märkused: energia = soojus + elekter Sooja tarbevee osa soojuse tarbimises on hinnatud 0,1 Võrdluseks Kuressaare 2000-2003: 37,1 kwh/m 3 soojuse erikulu 188,6 kwh/m 2

Tallinna lasteaedade energia keskmised erikulud 2003-2005 41 suuremat lasteaeda soojuse erikulu 49,9 kwh/m 3 206,5 kwh/m 2 energia erikulu 57,5 kwh/m 3 237,4 kwh/m 2 vee tarbimine 7,9 m 3 /(inimene a) Võrdluseks Kuressaare 2000-2003: 47,5 kwh/m 3 soojuse erikulu 190,9 kwh/m 2

Termograafia - vahend nõrkade kohtade leidmiseks Tallinna Pelguranna lasteaed, talv 2006

Tallinna Pelgulinna Lasteaed

Tallinna 32 keskkool

Tallinna Mustakivi Lasteaed

Tallinna Mustamäe Gümnaasium

Soome omavalitsuste koolide energia erikulud, 2005 (108 omavalitsust valda) Kuntien omien rakennusten lämmön, sähkön ja veden kulutus v. 2005. J. Ruokojoki Suomen Kuntaliitto, 11.10.2006

Soojuse ja elektri erikulude dünaamika Soome valdades, sh koolides, viimase 12 aasta jooksul

Energia erikulude dünaamika Soome valdades, sh koolides, viimase 12 aasta jooksul

Soojuse erikulude muutused Soome omavalitsuste koolides 2003-2005. 2005 aastal nimekirjas 90 ov

Soojuse erikulude muutused Soome omavalitsuste koolides 2003-2005. 2005 aastal nimekirjas 90 ov. Üle 30 000 elanikuga omavalitsused

Soojuse erikulude muutused Soome omavalitsuste lasteaedades 2003-2005. 2005 aastal nimekirjas 82 ov. Üle 30 000 elanikuga omavalitsused

Soojuse erikulude muutused Soome omavalitsuste lasteaedades 2003-2005. 2005 aastal nimekirjas 82 ov. Alla 10 000 elanikuga omavalitsused

Koolide kraadpäevadega taandatud soojuse erikulu ja elektri erikulu kwh/m 3 (allikas: http:/e3portal.vtt.fi) Soome mõned koolid - taandatud soojuse erikulu (kwh/m 3 ) Koolid - elektri erikulu (kwh/m 3 )

Soome mõnede koolide vee erikulu Koolid - vee erikulu (ltr/m 3 )

Lasteaedade kraadpäevadega taandatud soojuse erikulu, elektri ja vee erikulud, kwh/m 3 (Taandatud Hki-Vantaalle)

Lasteaiad - elektri erikulu (kwh/m 3 ) Päiväkodit - Sähkön ominaiskulutus (kwh/rm3) Lasteaiad, vee erikulu (ltr/m 3 )

Soome koolide taandatud soojuse erikulud sõltuvana ehitusaastatest (detsiilidest) Koolid - taandatud soojuse erikulu (kwh/m 3 ) sõltuvana ehitusaastatest

Koolid - elektri erikulu (kwh/m 3 ) sõltuvalt ehitusaastatest Soome koolide elektri ja vee erikulud sõltuvana detsiilidest Koolid- vee erikulu (ltr/rm 3 ) sõltuvalt ehitusaastatest

Kokkuvõte soojuse erikuludest 42 kooli soojuse erikulu 36.56 kwh/m 3 179,0 kwh/m 2 30 tüüpkooli soojuse erikulu 29,5 kwh/m 3 125,2 kwh/m 2 Kuressaare 2000-2003: soojuse erikulu - 37,1 kwh/m 3-188,6 kwh/m 2 1996-68,2 kwh/m 3 Soome (e3portal) soojuse erikulu - ~45 kwh/m 3

Kokkuvõte soojuse erikuludest II 41 suuremat lasteaeda soojuse erikulu 49,9 kwh/m 3 206,5 kwh/m 2 Kuressaare 2000-2003: soojuse erikulu - 47,5 kwh/m 3-190,9 kwh/m 2 1996-72,7 kwh/m 3 Soome (e3portal) soojuse erikulu ~58 kwh/m 3