Samankaltaiset tiedostot
EMAKEELE SELTSI 85. TEGEVUSAASTA ARUANNE (2004)

K r o o n i k a

R I N G VA A D E 305

R I N G V A A D E 215

R I N G VA A D E 191

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

IX vana kirjakeele päevad novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis

EMAKEELE SELTSI 82. TEGEVUSAASTA (2001)

Ringvaade. «Newsreel»

Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed. Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent

Eesti keel maailmas Eesti keele ja kultuuri õpetamisest Helsingi ülikoolis

Soome-eesti seletav sõnaraamat TEA kirjastus

Viljandimaa noorte järelkasvuvõistlus , Viljandi, Paalalinna hall

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

5. M. Kutmani mälestusvõistlused TÜ spordihoone M 60m

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

Tartu 2012/2013 lauatennise III karikasari 3. etapp

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Natali Happonen

Õpetusega valmistatakse õpilane ette suhtlemiseks võõrkeelses keskkonnas nii era- kui tööalases suhtluses.

Lähdekielen vaikutuksen tutkimus korpusten pohjalta. Esitelmä Kielitieteen päivillä Oulussa Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto

ESPORT WOMEN'S CUP NETISSÄ SIVU 1 LOHKO 1 LOHKO 1 * VOIN PELATA PÄIVISIN VIIMEINEN PELIPÄIVÄ LOHKO 2 LOHKO 2

ESPORT WOMEN'S CUP NETISSÄ SIVU 1 LOHKO 1 LOHKO 1 * VOIN PELATA PÄIVISIN VIIMEINEN PELIPÄIVÄ LOHKO 2 LOHKO 2

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES

Oma Keel. nr 2 / 2008

ESPORT WOMEN'S CUP LOHKO 1 LOHKO 1 VIIMEINEN PELIPÄIVÄ LOHKO 2 LOHKO 2

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu

Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad

Soome lingvistid eesti keele jälil

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED Tallinn N+70

soome ja eesti keel kõrvuti

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 14

RINGVAADE. Rahvusvaheline seminar

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

ÕDAGUMERESOOMÕ PIIRIQ LÄÄNEMERESOOME PIIRID

Täiskasvanuks saanud väljaanne

Event 1 Women SC Meter Freestyle. Event 1 Women SC Meter Freestyle 1 Virkkunen, Eve 71 UCLUB 28,06

Mereturismikonverents Haapsalus

ESPORT WOMEN'S CUP LOHKO 1 LOHKO 1 VIIMEINEN PELIPÄIVÄ LOHKO 2 LOHKO 2

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)!

ESPORT WOMEN'S CUP NETISSÄ SIVU 1 LOHKO 1 LOHKO 1 * VOIN PELATA PÄIVISIN VIIMEINEN PELIPÄIVÄ LOHKO 2 LOHKO 2

Uus eesti keele arengukava tulekul Jüri Valge Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM

Track and Field Match: East Finland - Estonia

/ FLORISTISEN ALAN TUTKINTOTILAISUUDET 1/6 Päivitetty

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region 22.8.

Sissejuhatus soome-ugri soouuringutesse. 4. Soouuringutest ja (soome-ugri) keeleteadusest

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

Sukuselvityksen kohde. Anders "Antti" Bro. s ja hänen jälkeläisiään yhteensä 25 taulua. Tulostettu:

2a Mathias Vänälä b Inga Vänälä. 2c Wendelia Tuovilanlahti. 2d Petrus Tuovilanlahti 10.9.

100 lasu võistlus 2017 Air pistol shots competition (10m) Ilmapistooli laukauksen kilpailu (10m)

BUSINESS WORKSHOP OHJELMA

ESPORT WOMEN'S CUP NETISSÄ SIVU 1 LOHKO 1 LOHKO 1 * VOIN PELATA PÄIVISIN VIIMEINEN PELIPÄIVÄ LOHKO 2 LOHKO 2

Soome keel. 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. Kooliaste: gümnaasium

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?

:30 08:30-12:00 Ä1 TN Hilja Kukk 409 (48) E D X. 08:30-10:00 Ä1 RT Irma Nool 409 (48) E D X

Kupittaa Tournament 6. lokakuuta :30 FE_FIE_0001.1

MÕNEST NAHATÖÖTLUST MÄRKIVAST MURDESÕNAST 1

LEKSIKAALSETEST KOLLOKATSIOONIDEST SOOME JA EESTI KEELES

/ FLORISTISEN ALAN TUTKINTOTILAISUUDET 1/6 Päivitetty

Lähivertailujen alkuvaiheita

DIALOOGIPARTIKLID ARMASTUSE- JA SÕJATEEMALISTES NETIVESTLUSTES

ONKO PILKKU LAUSEOPIN YDIN?

Finlandia-Hiihto Skate

EESTI - SOOME VETERANIDE MAAVÕISTLUS

TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 19 PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF ESTONIAN OF THE UNIVERSITY OF TARTU 19 LÄHIVERTAILUJA 12

EMAKEELE SELTSI AASTARAAMAT

VILJANDIMAA VARSINAINEN VIRO

TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU

KEELEKONTAKT VÕI KEELESISENE ARENG?

Perhe Erik Utriainen s Pielisjärvi, Lieksa. Lapset: Hemming s Perhe 2. Perhe Hemming Utriainen, (perheestä1) s

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

A ALAGRUPP Nr. Võistkond Punktid Korvid Koht

KANKAANPÄÄN SYYSUINNIT - 25 m Kankaanpään Uimarit ry 1. T9,11 50M VU 2. P10,12 50M VU. Kankaanpää

Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina

Toimetanud Pille Eslon

toim 17 PIIRIKULTUURIQ JA -KEELEQ PIIRIKULTUURID JA -KEELED

Lyhyen radan IKM-aluekilpailut Riihimäen Uimaseura uimarien tulokset/sijoitukset valtakunnallisesti lauantai

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?

Valtuuskunnan vaali vaalitulos. Valtuuskunnan jäsenet

KEEL ON TEEKOND. Diakroonilise ja sünkroonilise keelekäsitluse piirimail. Katre Õimu mälestusele pühendatud konverents

Emakeele Seltsi aastaraamat 58 (2012), doi: /esa58.07 EESTI PÕRGU 1 VILJA OJA, SVEN-ERIK SOOSAAR

(ajopvm) SIVU 1 PÄÄKIRJA, EUR 1200 VENEET JA KALUSTO 6 231,48 * Avaus * 0, ,15. poisto 10 % 2.9.

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane

Matti Miettinen

VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010

OMA KEEL. nr 1. Cg^ Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee!

Ridgrupp: Måndag häst (halva gruppen)

Soome keel algajatele ja taasalustajatele

Fredric Kihlmanin jälkeinen 4. polvi

PEAAEgU USUTAMATU LIIVI SõNARAAMAT

Kielipolitiikkaa Suomen ja Viron kielipoliittisten ohjelmien peilailua

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN /\

LISÄOHJELMA viroksi ja võroksi täältä:

Espoo Individual Trampoline

EESTI JA VENE ÕPILASED SOOME KÄÄNDSÕNA MITMUSE VORMIDE MOODUSTAJATENA. TESTI TULEMUSTE STATISTILINE ÜLEVAADE

KõigeKülgne KogumiK liivi Kultuurist ja Keelest

Transkriptio:

75 K r o o n i k a - - - - - - - - - - - 2004. aasta keelesündmusi 04.06 Tartu ülikoolis peeti seminar Lõuna-Eesti ja muu Eesti. Ettekanded: Eduard Vääri Tartu kirjakeelest ja murdest, Laivi Org Võrdlevalt põhjaeesti ja võru palatalisatsioonist, Pärtel Lippus Võru afrikaat ts, Mari Mets Võru kõnekeel: nud-partitsiibi tunnuste varieerumine, Triinu Ojar Keeleõigus ja -poliitiga Eestin ja Õuruupan ni kuis tuu lõunõeesti kiilt pututas, Marge Konsa Vaade Karula kõrgustikult Eesti muinasaja sotsiokultuurilistele mudelitele, Edakai Simmermann Kirikuloolisest pärimusest Võru- ja Järvamaal, Anu Vissel Lõuna-Eesti karjaselaulude eripärast. 27.06 Tartus peeti XXXVII J. V. Veski päev teemal Kõneviisid eesti keeles. Ettekanded: Renate Pajusalu, Karl Pajusalu Tingiv kõneviis argivestluses, Mati Erelt, Helle Metslang Imperatiivist eesti keeles, Petar Kehayov Kaudne kõneviis tüpoloogilisest aspektist, Pille Penjam Jussiivist vanas kirjakeeles, Maria-Maren Sepper Jussiivist tänapäeva kirjakeeles. 26.09 Väike-Maarjas toimus. J. Wiedemanni keeleauhinna tammede tähistamine. Ettekandeid: Kristjan Haller Wiedemannist, eesti keelest ja keeleauhinnast, Epp Õlekõrs Keeleteadlane erdinand Johann Wiedemann, Eduard Leppik Keeleauhind minu elus, Olev Liblikmann Keeleauhind ja Väike-Maarja. 27.10 Tallinnas peeti Emakeele Seltsi ja eesti keele instituudi korraldusel konverents Endspiel. Ettekanded: Joel Sang Paar hüpoteesi Remmeli fenomeni asjus, Arvo Eek Tagasivaatepilk foneetikust Mart Remmelile, Ülle Viks Arvutus, lingvistika ja muu, Meelis Mihkla Mart Remmel kõnetehnoloogia edendajana, Urve Lippus Mart Remmel kui katalüst: positivistliku muusikateaduse peegeldusi Eestis, Jaak Valge Mõtlev (majandus)mees, Jaan Ross Mälestusi Remmelist administraatorina.

76 19.-20.11 Tartus peeti konverents Deiksis: Lausungist lausumiseni ja vastupidi. Ettekandeid: Marge Käsper Ruumi- ja isikudeiksise kasutuse erinevustest prantsuse ja eesti keeles, Pille Eslon Deiktikud ja aspektisituatsioonid, Aare Pilv Olen, kes olen: eneseidentiteet kui puhas deiksis, Andreas Ventsel Meie-kategooria deiktiline analüüs nõukogude poliitilises retoorikas, Margus Ott Neli osutust. Lausungist lausumiseni ja edasi, Silvi Tenjes Deiktiline est inimese kaaslane, Eva Ingerpuu-Rümmel Emblemaatiliste estide referendile viitamine, Valentina Štšadneva Deiksise avaldumisvormide klassifitseerimise printsiipidest, Mihhail Lotman Deiksis B. Pasternaki luules. 27.11 Hamburgis peeti eesti keele päev. Ettekanded: Külli Habicht Eesti kirjakeele hetkeseisust, Jüri Viikberg Eesti keel maailmas, Jüri Valge Eesti keele arendamise strateegia (2004 2010). Koostamine, sisu, tulevik. 07.12 Tallinnas peeti Emakeele Seltsi ja Eesti Raadio keelepäev Ringhääling ja keel. Ettekanded: Einar Kraut Keelenorm eetris probleeme ja komistuskohti, Krista Kerge Eesti keele varieerumine ja õigekeelsusnõuded, Hille Pajupuu Eesti dialoog raadios, Anna Verschik Uuemad eesti-vene keelesuhted: eestivene keelekuju poole, Tõnu Tender Keelekultuurist raadio kultuurikanalil. 08.12 Tallinnas rahvusraamatukogus peeti XII õiguskeelepäev teemal Eesti õiguskeel Euroopa Liidus. Ettekanded: Reet Jaagus Juristlingvisti tööst Euroopa Liidu Nõukogu juures, Eve Randvere Õiguskeele küsimused Euroopa Komisjoni õigustoimetaja töös, Marek Liivak Euroopa Kohtu dokumentide tõlkimine eesti keelde, Arno Liukko Õiguskeele küsimused Euroopa Liiduga liitumisel ja pärast seda Soome kogemus, Karmen Vilms Selge eestikeelne õigusakt Euroopa Liidu õiguse kontekstis. 10.12 Tartu ülikoolis peeti seminar Lõunaeesti keelesaared. Ettekanded: Heiki Valk Läänemeresoomlased Põhja- ja Ida-Lätis nooremal rauaajal ja keskajal: arheoloogia andmed, Peeter Päll Eesti keelesaarte kohanimedest, Kristi Salve Kolm katset mõista keelesaarte rahvaluulet, Karl Pajusalu Keelesaarte keelest ja mineviku väljendamisest, Mare Piho Sudomast ja Kraasna maarahvast, Tiit- Rein Viitso Lõunaeesti keelesaared läänemeresoome taustal, Triin Iva August Sanga keeleteaduslikest Lutsi uurimustest, Hannes Korjus Nirza valla lutsi maarahva päritoluga elanikud 2004. aastal.

77 16.12 Tartu ülikoolis peeti tekstipäev. Ettekanded: Krista Kerge Sõnaloome ja loov sõnakasutus tekstiliigiti, Kersti Lepajõe Riigikirjandite alustamise retoorilisi võtteid, Merle Kaldjärv Induktsioon riigieksamikirjandites, Helin Puksand Mõisted 2. kooliastme õpikutes, Karen Kuldnokk Argumentatsioon ajalehe Postimees Iraagidiskursuses, Kerli Olt mees- ja nais-alguliste liitsõnade kasutus tekstiliigiti, Kathy Sarapuu Ajalehe juhtkiri õpetajana, Reet Kasik Interpersonaalse tähenduse konstrueerimine. Ühe intervjuu analüüs. 2004. aastal kaitstud eesti keele magistri- ja bakalaureusetööd Tartu ülikooli magistritööd Liina Eskor Dialoogiaktid ja suhtlusstrateegiad: eesti dialoogikorpuse analüüs, Kadri Jaanits Leksikaalsetest kollokatsioonidest soome ja eesti keeles, Mari-Liis Kalvik Kvantiteedisuhted rannikumurdes, Külli Kuusk Eesti Piibli õnnis-tuletiste suhe lähteterminitega (barak, eulogeia), Kadri Kõpp Relatiivlausete põhijooned eesti vanemas kirjakeeles, Mari Mets Võru kõnekeel: nud-partitsiibi tunnuse varieerumine Vastseliina murrakus, Riina Reinthal Eesti keel Eesti vene õppekeelega üldhariduskoolis. Tartu ülikooli bakalaureusetöid Tiina Alekõrs Isikustamine reklaamtekstides, Olga Gerassimenko Partiklid ahah/àõà, jah/äà ja mhmh/ìõìõ eesti ja vene telefonikõnedes, Reet Igav Neologismid. Teooria ja praktiline kasutus trükiajakirjanduses, Jane Jakobson Pragmaatilised partiklid noh ja nagu avalikus ja argises kõnes, Janne Juuse Välted Jõhvi murde- ja kõnekeeles, Reet Klettenberg Permissiivkonstruktsioonid vanemas eesti kirjakeeles, Tuuli Leet Ülivõrde kasutusest ajalehes Postimees juunis novembris 2003, Ülle Mällmann Sõna vorm ja tähendus trükireklaamides, Pille Puss Adjektiivide määralaiendid suulises kõnes, Epp Reinmets Metafoor kognitiivse keeleteaduse ja tänapäeva keskkooliõpilase pilgu läbi, Reelika Rohtmaa Elususe avaldumisest eesti keeles, Kerli Tennosaar Tegevused ja protsessid ajaleheuudistes 1983 2003, Helen Treial Morfoloogia- ja sõnamoodustusvead gümnaa-

78 siumi- ning põhikoolilõpetajate riigieksamikirjandites, Triinu-Mari Vorp Isikute representeerimine ajaleheuudistes 1983 2003 ; Kristi Bendi Paronüümid ja nende õpetamise ning omandamisega seotud probleemid eesti keeles, Alina jodorova Sõnavarakasutus vene üliõpilaste suulises ja kirjalikus eesti keeles, Jelena Golovenko Õppijate emakeele kasutus võõrkeele tunnis, Alla Gorjunova Eesti keele infiniitvormide süntaktilised funktsioonid ja nende tõlkevasted vene keeles (Kaur Kenderi romaani Iseseisvuspäev ja selle tõlkevariandi põhjal), Riina Kajaste Vene keele mõju Ülem-Suetuki eestlaste eesti keelele, Jelizaveta Lušnjak Slängilühendid Eesti foorumite ja portaali kommentaarides, Irina Lu etskaja Eitusviisid ja -vormid eesti ja vene keeles, Jekaterina Matvejeva Eesti keele häälikuortograafia reeglite tundmisest eesti ja vene õppekeelega gümnaasiumide õpilaste hulgas, Sille Põldma Imitatsioonid ja kordused väikelapse kõnes vanuses 2.6.27-2.10, Katrin Põldsepp Eriealiste ja erikeelsete koolinoorte semantilist sõnavara, Marina Sinitsõna Keelekümblus ja kirjutamisoskuse uurimus Tallinna Läänemere Gümnaasiumi 4. keelekümblusklassi õpilastööde näitel, Anna Zahharova Partiklid ees ja taga eesti ja vene keeles, Aleksandra Zavjalova Dialoogipartiklid jututoas, Jevgenia Zõbina Võõrsõnad ning nende tõlkevasted eesti ja vene keeles, Jelena Tsõganova Klusiilide õigekiri. Õpetamise ja õppimise probleeme, Natalia Vallimets Omadussõnarektsioon eesti ja vene keeles, Aleksandra Voronko Eesti keele õpetaja keelelaagris ; Jelena Berezina Töö kirjaliku tekstiga (diplomitöö), Ljudmilla Tšubenko Eesti keele rääkimisoskuse arendamine kommunikatiivse keeleõppe kaudu vene õppekeelega kooli 7. klassis (diplomitöö). Tallinna pedagoogikaülikooli magistritööd Inge Merila Suomen ja viron matkailualan ammattisanastoa: vertaileva tutkimus ( Soome ja Eesti turismialane sõnavara: võrdlev uurimus ), Liisi Piits Sõnade mees, naine ja inimene esinemisümbrusest ja stiilivärvingust, Reet Bobõlski Eesti trükireklaami keel aastatel 2000 2002: sõnavaralisi ja grammatilisi jooni, Pilvi Alp Eesti keele algtaseme testi arendamise võimalusi, Natalia Vaiss Eesti keele aspekti väljendusvõimalusi vene keele taustal, Seoriin Jõgise Eesti keele lisatöövihik muukeelsele õpilasele eesti õppekeelega koolis.

79 Tallinna pedagoogikaülikooli bakalaureusetöid Annika Ajandi Norm ja selle muutumine: algustäheortograafia Eesti perioodikaväljaannetes aastatel 1977 2003, Kristine Ivanova Tekstiõpetus kolmanda kooliastme emakeeleõpikuis, Annika Kilgi Eesti morfoloogilise mõtte areng 17. 19. sajandil verbimorfoloogia näitel, Mari Klein Internetis kasutatavad nimed portaali rate.ee põhjal, Helen Korol Pedagoogikaterminoloogia: hindamine ja kontroll, Kristiina Kuljuhhina Rõhumäärsõnade kasutamine mitte-eestlaste kirjalikes töödes, Elvira Küün Mitte-eestlastest noorte kohanemine eestikeelses töökeskkonnas, Rutt Saveli Vene õppekeelega põhikooli eesti keele õpikute sõnavara võrdlus eesti keele suhtluse algtaseme sõnavaraga, Aleksandra Šljušenkova Keelekümblusklassi ja eesti kooli muukeelsete õpilaste suulist väljendusoskust mõjutavad tegurid, Kristiina Toome Põhitemperatuurisõnad eesti ja vene keeles, Marina Talisainen Eesti keele grammatika õpetamine võõrkeele tunnis ning omandatud teadmiste rakendamine gümnaasiumi õpilaste näitel, Tene Üprus Eestlaste keeleline kohanemine eesti-vene segagruppide kõnaanalüüsi põhjal ; Kerli Liksor Emakeeledidaktika mõistestik ja terminivara (diplomitöö, pedagoogiline lõputöö), Anu Vane Põhikooliõpikute reeglistik interpunktsioonioskuse tagajana (bakalaureusetöö, pedagoogiline lõputöö).