KISITSISIT AAMMA ALGEBRA/GEOMETRII

Samankaltaiset tiedostot
KISITSISIT AAMMA ALGEBRA/GEOMETRII

AEU-2 MATEMATIK KISITSEQQISSAARNEQ / PROBLEMREGNING JANUAR 2017

AEU-1 Matematik Grønlandsk

AEU-2 Matematik Sygeprøve

KISITSISIT AAMMA ALGEBRA/GEOMETRII

Sumiiffiit annertuumik aarlerinaateqarsinnaasut pillugit ilassutitut allakkiaq

Innuttaasut 9. februaari 2018

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling Serie C-I

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling

ATTAVEQAQATIGIINNERUP NUNARPUT ATAQATIGIISSISSAVAA

Aallartilluarit. Martha

Tunngatillugu/Vedr: Meeqqat atuarfiani inaarutaasumik misiliineq 2013

Siunnersortinik avataaneersunik sulisunillu nunani allani najugaqartunik atuineq pillugu 37 naapertorlugu apeqqummut nr.

Namminersorlutik Oqartussat akunnittarfinnik isumaqatigiissuteqarfiisa alattorsimaffii

ISERIT A/S. Inissiamik naliginnaasumik iluarsaassinerit aserfallatsaaliuinerillu

12. juni UKA2015/xx. Inatsisartut Suleriaasianni 33, imm. 4 naapertorlugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut manna Naalakkersuisut saqqummiuppaat:

Siunnersuummut nassuiaatit. Nassuiaatit nalinginnaasut

Nerisaqarneq: naartusunut

Sakkutuut Nunanut Allanut Siornatigut Aallartitaanikut, Kalaallit Nunaanni najugallit

Det landsdækkende handicapcenter Nuna tamakkerlugu innarluutilinnut sullisivik

KNR. Ukioq 2007-imut tamanut aallakaatitsisussaatitaaneq pillugu nassuiaat

Innuttaasut radiomik, TV-mik aamma Internettimik atuinerat

Uunga Pinngortitamut, Avatangiisinut, Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik Box Nuuk Kalaallit Nunaat

Royal Greenland A/S. Ukiup qiteqqunnerani nalunaarusiaq 1. januaari juuni 2017

Kalaallit Nunaata Kitaani nannut silap pissusiata allanngoriartorneranit eqqugaapput

Inuuss. aamma sunng. piniarneq: 1. august december. 86 (86) Inuuss. aamma sunng. piniarneq: 1. august december

Royal Greenland A/S. Ukiup qiteqqunnerani nalunaarusiaq 1. januaari juuni 2018

OQAATSINUT POLITIKKI Qeqqata Kommunia

Colofon. Imai Oqaluttariarsorluni misilitsitsineq 2 Allattariarsorluni misilitsitsinerit 5

Kommuneqarfik Sermersooq

Qilalukkat qaqortat pillugit nalunaarusiaq

ICES-imit NAFO-millu aalisakkat assiginngitsut pillugit 2018-imut siunnersuinerit eqikkarnerat.

AVANNAATA IMAANIIT IKERSUAQ DAVISIMUT IMARTAQ PILLUGU

Naligiimmik siunissaqarneq

Missiliuut: Pingaarnersiuineq

264 ILLOQARFIUP ILAANUT PILERSAARUSIORNERMI KILLILIUSSAT SUMIIFFIK 1D1 NUNAMINERTAT SANAARTORFIGEQQUSAANNGITSUT 1D1 1D1 1D1 1D1 1D1 1D1 1D1

19. december 2016 UPA 2017/xx. Inatsisissatut siunnersuummut nassuiaatit. Nassuiaatit nalinginnaasut

AKIT ALLATTORSIMAFFIAT 2012

NARSARSUARMI MITTARFIUP SIUNISSAA PILLUGU PERIARFISSATUT ILUSILIAT PINGASUT

ICES imiit NAFO miillu aalisakkanik ilisimatuunit 2011-mut siunnersuutit.

Ukiumoortumik nalunaarusiaq

Aningaasaqarnermut Siunnersuisoqatigiit. Økonomisk Råd

ICES-imiit NAFO-miillu biologit 2016-imut siunnersuutaat.

Immap Sikua Pisariaqartipparput The Meaning of Ice Sivuninga Sikumi Suliaq Siku-Inuit-Hila 2007

Akileraartarnermut ministereqarfik J.nr Missingiut

TUSAGASSIORTUNIK KATERSORTITSINEQ 21. april 2015

Suleqatigiinnissaq pisariaqartinneqartoq. Nuna tamakkerlugu pilersaarusiamut nassuiaat 2017

Uunga siunnersuut: Procenti aaqqiissutissaq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx. xxx 2017-imeersoq

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

/ ;~:ttaaneq I INATSISARTUT. Inatsisartunut ilaasortanut

Ujaqqat nunatsinneersut pinnersaasiat ujaqqallu nunatsinneersut qiperukkat pillugit uppernarsaammik allagartaliisarneq pillugu nalunaarusiaq

Inuit tamat attaveqaqatigiittarfiinik, tassunga, ilanngullugu Facebook, atuinermut atatillugu siunnersuutitsialaat aamma innersuussutit

Illoqarfiup ilaanut pilersaarut 1C15-3 Ilinniarfissuup eqqaa NUUP KOMMUNEA TEKNIKKIMUT AVATANGIISINULLU INGERLATSIVIK april 2004

Polar Portalen-ip 2013-imi ukiup ilaanik nalunaarutaa

Aningaasaqarneq siuariartuinnarpoq

Matematikki. Naliliineq, paasissutissiineq ilitsersuinerlu

Aningaasaqarnermut Siunnersuisoqatigiit 2009-mi Naalakkersuisunit pilersinneqarput unalu siunnersuisoqatigiit nalunaarusiaasa arfineq pingajoraat.

Namminersorlutik Oqartussat Aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiutaat - Inatsisartunut ukiumoortumik nassuiaat

Kalaallit Nunaani Timersoqatigiit Kattuffiata. Pilersaarusiaq

Akit Akit pillugit kisitsisit 1. juuli 2014

2013 ukiumoortumik paasissutissat

Capricorn Kalaallit Nunaanni Misissuineq - 1

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

Oqaatsinik atuartitsinerit peqqussummut sanilliullugit

Asiaq 2018 pillugu nalunaarut

7. december 2010 Nr. 1142

Nakuusernermut imigassamullu

1 Kommentar [AERJ1]: Takuuk ABA-mi inassuteqaatit. Reference should be made to ABA released recently on the state of the Biodiversity.

Kalaallit Nunaat sammillugu

Niuffagiutini init najugaqarfiit sunngiffimilu atortut pillugit nalunaarut 1)

Siulitt.tull. akissarsiaa

GrønlandsBANK-ip 2012-imi inuiaqatigiinut akisussaaffiit pillugit nalunaarusiaa Pakkussineq

Pituffik Titanium Suliniummut avatangiisinut

Nunanut allanut niuerneq 8. januar 2018

EQIKKAANEQ 3 AALLARNIUT 5 TAKORLUUGAQ 6 PERIUSEQ 7 AAQQISSUUSSAANEQ 8 ATORTUNIK PILERSUINEQ 9 SULLISSIVIK.GL-IMIK ATUISUT ILEQQUI 19

Kuseriarnerup siaruaanneratut

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

Unnerluussisuunerup 2012 imut ukiumoortumik nalunaarusiaaa. Kalaallit Nunaanni politit pillugit naammagittaalliuutit suliarineqarnerat

Isumaqatigiissummut IBA-mut atatillugu 2017-imut nakkutiginninnermik nalilersuinermillu nalunaarusiaq

PINNGORTITALERIFFIK GRØNLANDS NATURINSTITUT

Peqqinnissamut Isumaginnittoqarfiit Ukiumoortumik nalunaarusiaat Imai:

Kapitel 3 Peqqissuseq pilersaarusiornermut atatillugu avatangiisinik nalilersuinerup nalunaarusiornerat

Oqaasileriffik. Nalunaarut ukiumoortoq 2010mut

Tunumi qilalukkanik qernertanik misissuinerit

Angalatilluni napparsimanermi ikiorneqarneq

2. ILLOQARFIUP NUNAQARFIILLU ILUINI PILERSAARUTIT

Aningaasaqarnikkut. allanngoriartorfimmut. suliassaqartitsinermut. pilersaarut

Nunani NAMMCO-mut ilaasortaasuni soqqalinnik arfanniarnermi sakkut atortullu aserfallatsaalinissaannut atornissaannullu najoqqutassiaq

Qeqertarsuatsiaat. Sumiiffiup ilisaritinneqarnera. Kapisillinni Qeqertarsuatsiaanilu 2013imiit 2017imut Nunaqarfimmi aqutsisut

Utoqqalinersiutit. pillugit. ilitsersuut

INNARLUUTILLIT KALAALLIT NUNAANNI KILLIFFIK 2019

Ilinniakkaminnik unitsitsiinnartartut ikinnerulersinniarlugit suliniutinik nalilersuineq

Namminersorlutik Oqartussanut

Isertoq. Sumiiffiup ilisaritinneqarnera. Nunaqarfimmi Aqutsisut Kulusummi, Tiilerilaami aamma Isertumi

AALISARTUNUT PINIARTUNULLU NUTAARSIASSAT NR

Pinngortitalerinermi oqaluttariarsorluni misilitsinnernut ilitsersuut

Kalaallit inuusuttut siunissamut ersissutaat

Impact Benefit Agreement (IBA)

Katti Frederiksen Bachelorinngorniut - Kalaallisut oqaaseqatigiilioriaaseq Ilitsersuisoq: Karen Langgård Ilisimatusarfik 2007 Kalaallisut

Kalaallit Nunaata Avannaata Kangia 2015-imi Sajuppillatsitsisarluni Misissuineq Suliniutip annertussusaa

Transkriptio:

AEU Modul maj 010 Ateq: CPR: KISITSISIT AAMMA ALGEBRA/GEOMETRII 1. 3568 + 4431 =. 4654 164 = 3. 6 173 = 4. 18 : 7 = 1. 9800 kg = tons 13. 51 dl = l 14. 1,56 m = cm Assigiissitat kisikkit 5. x + 1 = 47 x = 6. 14x = 98 x = 7. 300 kr.-p 78%-ia = kr. 15. 16. 17. 5 + 9 9 = 3 3 1 = 1 5 5 = 8. 1350 kr.-p 5 1 -ia = kr. Ataatsimik decimalilerlugit akunnaallikkit 9. 98,54 Eqikkakkit 18. 17b + 4a - b = 19. 5(6a b) - 11a = 10. 31 3 Naatsorsukkit 11. Kisitsisini tulleriiaani kisitsi amigaataasoq allaguk 16 4 3 40 0. 6 4 + 3 = 1. 81 6 =. (a + 4b) a + 3b = Initussuseq: r = 7 cm. 4 r 3 V = π 3 Qaava: O = 4 π r Formeli: a + b = c c = 10 cm b = 8 cm a c 3. Initussuseq V = cm 3 5. a = cm. b 4. Qaava O = cm 1

PC-mik angallattakamik pisineq Malik computerimik angallattakkamik nutaamik taskitassaanillu piserusuppoq. 5.699,00 DKK Malik 7000 kr.-uteqarpoq. 6. Maliup computeri taskilu akikillisaq pisiarigunigit, qanoq amerlatigisunik sinneqassanersoq naatsorsoruk. Silissusia: 37 cm Takissusia: 5 cm Issussusia: 3,5 cm Taskeq Maliup nettimi naammattoorpaa. Akunnattoorutigaali computerini taskimiissinnaanersoq. Paasivaa taskip imarisinnaagaa 4000 cm³. Computeri taskimiissinnaassappat, taskip uuttuutai tamarmik 1 cm-imik takinerusariaqarput. 7. Computeri taskimiissinnaanersoq naatsorsorlugu takutiguk. Malik routeritaarusuppoq ledningeqanngitsumik. Internettikkut Canadami nassaarivaa routeri ledningeqanngitsoq. Akia 39 kr. Akikillilerut 15% Assartornera ilanngullugu akeqarpoq 75 CAD ( Udgangsvaluta = Aningaasat aallaaviit: DKK) Routeri ledningeqanngi Akia: 65 CAD 8. Routerip danske kroninik akia naatsorsoruk.

Igalaasartap angissusia Computerip igalaasartaata angissusia torminik ( ) uuttuuserneqartarpoq. 9. Computerit assimiittut marluk igalaasartaat torminik qassinik nikingassuteqarpat? Igalaasartap angissusianut diagonaliata takissusia (asseq takuuk) angissuseralugu tormiutinneqartarpoq. Assigiissitamit uannga cm-it tormillu imminnut ataqatigiissutaat oqaatigineqarsinnaavoq: y =,54 x y = cm-it x = tormit 30. Tormit cm-illu imminnut ataqatigiissutaat titarneq narlusooq, millimeterpappiaqqamut titartaruk. Computerip allap igalaasartaata diagonalia 33,6 cmiuvoq. Igalaasartap portussusia 0 cm-iuvoq. 31. Pythagoras atorlugu igalaasartap silissusia naatsorsoruk. højde = portussusia og bredde = silissusia 3

Telekkut attaveqaqatigiinneq Nuummi Telep eqqaaniippoq qaarajuttoq, telekkut attaveqaqatigiinnermi atortussanik imaqartoq. Qaarajuttup qaava geometriimi ilutsinik katitigaavoq. 3. Qaarajuttumi iluseq nalunaaqutserneqarsimasoq qanoq taaneqartarpa? Ilutsip qivernerisa katinneri naatsorsorniaraanni, formeli una atorneqarsinnaavoq: Qivernerit katinneri = (n-) 180 n = sinarsuisa amerlassusiat 33. Qaarajuttumi ilutsip nalunaaqutserneqarsimasup qivernerisa katinnerat naatsorsoruk. Iluseq trekantinik marlunnik takeqqatigiinnik sinarsulinnik assigiinnik tallimanik katitigaavoq. Trekantip atserna 3,5 m-iuvoq. Sinarsui takeqqatigiik taakku marluk tamarmik 3 m-iupput. 34. Trekanti marlunnik takeqqatigiinnik sinarsulik taanna, naleqqiussissut 1:50 malillugu millimeterpappiaqqamut titartaruk. Qaarajuttoq taanna ammallorissutungajak iluseqarpoq. Qaavata annertussusia formeli una malillugu naatsorsorneqarsinnaavoq: Qaava = 4 π r r = 9 meter 35. Qaavata annertussusia naatsorsoruk. 36. Portunerpaaffimmigut qaarajuttup portussusia qassiua? 4

Internettikkut attaveqaatit Internettikkut attaveqaatit assigiinngitsuupput. 37. Basic-imik attavilersinneq qanoq akeqarpa? Attaveqaat sorleq pisiarissagaanni, qaammammut internettimik qanoq atuitigisarnissaq naatsorsukannereertariaqarpoq. 38. Basic-imik atuisuulluni qaammammullu 000 MB-imik atuinikuulluni, qanoq akeqarnissaa allaguk. 39. Qaammammut 5000 MB-imik internettikkut atuinikuulluni, Gold-imik Premium-imillu immikkut atuisut akiligassaasa nikingassutaat qassiua? BASIC-imik GOLDimillu atuisut grafiliarinerat, akisiffissami titartaqqapput. Megabit-inik atuinerup akiisalu ataqatigiissutaat, grafiliaralugit titartakkat takutippaat. 40. Qaammammut MB-inik qassit missaani atuisimanermi BASIC-imiit GOLD-imik atuisunngorneq akilersinnaanerunersoq, akisiffissami atuaanikkut paasiniaruk. 41. PREMIUM-imik atuisut grafiliarinerat akisiffissamut titartaruk. 5

Internettimik atuineq Telep nittartagaani internettimik qanoq atuisimatigineq malittarineqarsinnaavoq. Ukiup affaani siullermi Anjap atuisimanera ima isikkoqarpoq: MB-inik atuineq Januaari Februaari Marsi Apriili Maaji Juuni 650 4850 3010 5100 6000 5000 4. Ukiup affaani siullermi Anjap GB-it katillugit qassit atorsimanerai naatsorsukkit. 43. Ukiup affaani siullermi qaammatit tamaasa atorsimasai, millimeterpappiaqqamut diagrammiliarikkit. 44. Ukiup affaani siullermi qaammammut agguaqatigiissillugu GB-it qassit Anjap atorsimavai? Immami kabeli Internettikkut atassuteqaat immami kabeli, Islandip Kalaallit Nunaata kiisalu Canadap Kalaallit Nunaatalu akornatigoortoq, 009-mi pilersinneqarpoq. Siusinnerusukkut qaammataasiat atorlugit taamaallaat nassitsisoqarsinnaavoq. Qaammataasiap imarisinnaasaa sekundimut 00 megabit-iuvoq. Immami kabelip imarisinnaasaa sekundimut 600 gigabit-iuvoq. 1000 megabit = 1 gigabit 45. Immami kabelikkut atassuteqarnerup qaammataasakkut atassuteqarneq qasseriaatigivaa? Premium-imik attaveqarnermi nammineq atorsinnaasaq, sekundimut 4 megabit-inik imaqarpoq. Filmi internettimit aasaq, 0,7 gigabitinik imaqarpoq. 46. Premium-imik attaveqarluni filmip downloadernera qanoq sivisutigissanersoq naatsorsoruk. 6

Lyslederi Immap naqqatigut kabeli issussutsimigut (diameteri) allanngorarpoq. 5 mm-ip 75 mm-illu akornanni allanngorarpoq. Titartakkami kabeli sanimut kipisaq takuneqarsinnaavoq. Kabelip ilaani sanimut kipisap annertussusia 156mm -iuvoq. 47. Tassani kabelip diameteria naatsorsoruk. 48. Tassani kabelip kaajallannera naatsorsoruk. Diameter Kabelip qeqqaniippoq lyslederi, kabelip sinnera oqorsaataapput assigiinngitsut iluleriiaat (ring-it). Iluleriiaap (ring-ip) annertussusianik naatsorsuinermi, formeli una atorneqarsinnaavoq: Cirkelringip annertussusia: A = π (R + r) (R r) R = 0 mm r = 1 mm 49. Cirkelringip avalliup annertussusia naatsorsoruk. R r Lyslederi Titartakkami lyslederip diameteria 0,3 cm-iuvoq. Piviusumi lyslederip tassani diameteria 1 mm-iuvoq. 50. Angissutsimut naleqqiussissut suna atorlugu titartagaq titartagaava? 7