M A J 2 0 1 7 'Nap' - Bryggen Kalaallit Nunaat sammillugu Kalaallit Nunaata ineriartornera soqutigisaalu sammillugit nunat allat aallartitaat 17 Nunanut Allanut Ministereqarfik peqatigalugu Nuummut Ilulissanullu angalassapput ulluni 30. maj-imiit 2. juni ilanngullugu. Angalanissamut siunertaavoq aallartitaqatigiit København-imiittut ilisimatissallugit Kalaallit Nunaanni politikkikkut aqutsinikkullu ineriartorneq qanoq ingerlanersoq pillugit. Tamatuma peqataasoq siunissami suut malinnaaffigineqassanersut pillugit paasisimasaqalersissavaa paasinnilersissallugulu Kalaallit Nunaata nunallu allat akornanni pissutsinut tunngasunik. Nunanut allanut ministereqarfiup angalanissaq tamanna aaqqissuuppaa nunanut allanut pisortaqarfik kiisalu København-imi Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfia qanimut ataqatigiissaareqatigalugit. Aallartitat Naalagaaffeqatigiinnerup immikkoortuinik tamanik ilisimasaqarnissaat eqqarsaataavoq, taamaattumillu aallartitaqatigiit ukiut pingasukkaarlugit Kalaallit Nunaannut angalanissaat aaqqissuunneqartarluni. Sinniisoqarfimmi pisortaallunga siullermeersumik aallartitaqatigiit Kalaallit Nunaannut angalaneranni ingiallussavakka. Peqataasussat allat assigalugit angalanissamut assut qilanaarpunga. Angalanissap tamassuma aamma kingunerissavaa aallartitat taakku København-imi ataatsimiinnerni, ataatsimeersuarnerni aaqqissuussinernilu naapittakkama suli ilisimanerulernissaat. Nuummiinnermi angalaqatigiit Naalakkersuisut Siulittaasuannit Kim Kielsen-imit aamma Naalakkersuisunut ilaasortamit Suka Frederiksen-imit tikilluaqquneqassapput. Tamatuma kingorna Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiornermullu Naalakkersuisoqarfimmit, Visit Greenland-imit, Great Greenland-imit kiisalu Royal Greenland-imit saqqummiisoqassaaq. Tamanna pitsaanerusumik paasinnilersitsissaaq imminut atasinnaasumik aningaasaqarnikkut siuartornitsinnut aammalu kulturitta naleqassusiata pingaaruteqarnera, imminut napatittumik aningaasarsiornerup aammalu siunissami namminiilivinnissamut ingerlanitsinnut. Ilulissani silap pissusiata allanngoriartornera pillugu sammisaqarfiussaaq, tamaani pinngortitaq tikissavarput, nunaqarfimmut Ilimanamut angalassaagut piniarfimmilu inuuneq misigisaqarfigissallugu aammalu aalisarnikkut kulteqarneq misigissallugu. Tamakku tamarmik ineriartornermut nunatsinni illersukkatsinnut, aammalu eriagisanut siunissami ingerlateqqinniakkatsinnut ilaapput. 1
Naalakkersuisup Agathe Fontain-ip pulaarnera Peqqissutsimut Nunanullu Avannarlernut Suleqateqarnermut Naalakkersuisoq Agathe Fontain Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfianut pulaarpoq, pingasunngornermi martsip aallaqqaataani ualikkut. Sinniisoqarfik tamatumunnga atatillugu kaffillerpoq, tassani Naalakkersuisoq Agathe Fontain nakorsaatit nutaat, pitsaanerusut akisunerusullu Peqqinnissaqarfimmut unammillissutaasut pillugit ilisimatitsivoq, tamakku nunatta aningaasaqarneranut ilungersuanartorsiortitsipput. Agathe Fontain-ip oqaatigaa Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik aningaasanut inatsimmi 1,3 mia. kr.-nik aningaasaliiffigineqarsimasoq aammalu peqqinnissaqarfimmi isumaqatigiissutit assigiinngitsut isumaqatigiissutigineqarsimasut. Kalaallit Nunaanni peqqinneq inuusaatsikkut tunngavilinnik nappaatinit ilaatigut kræft-imit, pualanermit, sukkornermit aamma nappaatinit allanit soorlu tarnikkut nappaatinit unammilligassinneqarsimasoq. Tamassuma kalaallit peqqinnissaqarfiat annertuumik artornartorsiortippaa, tassami passusseriaatsit nutaat pitsaanerusullu assut aningaasartornarmata. Upernaamut ataatsimiinnissamut naatsorsuutigineqarpoq atornerluineq pillugu inatsit nutaaq oqaluuserineqassasoq, aammalu piginnaanngorsaqqiineq pillugu anguniagassiaq agguaanneqassaaq. Matumunnga ilanngullugu imigassaq pillugu inatsit ukiaru saqqummiunneqassaaq. Agathe Fontain-ip oqaluttuaraa borgmesterinik tamanik ataatsimeeqateqarsimaneq, tassani oqaluuserineqarpoq, kommunini tamani atornerluineq pillugu katsorsaavinnik peqassanersoq. Tamanna pissaaq Allorfiit suleqatiginerisigut. Agathe Fontain-ip qanittukkut Oslo-mi tarnikkut nappaatinut nakorsat qullersaasa ataatsimiinneranni peqataasimanini oqaluttuaraa. Matumani erseqqissarpaa, nunatta nunat avannarliit suleqatigiinnerat iluaqutissarsiffigisinnaagaa. Oslo-mi Agathe Fontain-ip misigisimavaa, qanittukkut meeqqat atuartut pillugit misissuinerup inerneri Kalaallit Nunaata tulluusimaarutigisinnaagai, tassani Kalaallit Nunaat nunani avannarlerni qaffasinnerpaagami meeqqat ajunngitsumik misigisimanerat pillugu. 2
Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfiani suleqataasut pulaarneq aammalu ilisimatitsineq assut nuannaarutigaat. Folketingimi Kalaallit Nunaanni inatsisitigut isumannaatsuuneq oqaluuserineqarpoq Martsip 22-ani kalaallit nu-naanni inatsisitigut isumannaat-suuneq immikkut sammineqar-poq, tassani Folketingimi sam-misaqarfik pillugu tusarniaaso-qarmat. Tusarniaaneq orninne-qarluarpoq tamannalu aaqqis-suunneqarluni Retsudvalget-imit aamma Grønlandsudvalget-imit folketingimi ilaasortap Aaja Chemnitz Larsen-ip siunnersuuteqarnera tunngavigalugu. Inatsiseqarnermut ministeri Søren Pape Poulsen aamma Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut aammalu Inatsiseqarnermut Naalakkersuisoq Sara Olsvig peqataapput, kiisalu Inatsisartuni Inatsiseqarnermut ataatsimiititaliaq aammalu folketingimi ilaasortaq Aleqa Hammond. Tusarniaanerup nalaani nunatsinni inatsisitigut isumannaatsuunerup annertunerusumik sammineqarnissaata pingaartinneqarnera ersarissarneqarpoq. Sammineqartut tulliullugit taaneqartut ilaatigut saqqummiunneqarput oqaluuserineqarlutillu: Eqqartuussisutigut sullinneqarsinnaaneq Illersuisutut akuerisaasut ilinniartitaanerisa pitsanngorsarnissaat Sulianik isumaginnissinnaasunik amigaateqarneq Pinerlussimasunik innuttaasunut akuulersitsiniarneq Kiffaanngissusiiagaanermut tunngaviusumik isummanut tunngaviit Politiinut pisussaaffiliinerit, matumani immikkut pineqarluni danskit kalaallillu politiit assigiinngitsumik akissarsiaqartinneqarneri, kiisalu kommunefogedeqarnermut aqqiininiarnermut ajornartorsiutaasut, ilaatigut nunami sumiinnermut apeqqutit pissutigalugit. 3
Naalakkersuisup Sara Olsvig-ip tamatumunnga atatillugu isumaginninnermi oqartussat aamm pinerluttunik isumaginniffiup akornanni suleqatigiinnissaq immikkut neriorsuutigaa nalunaarutigalugulu kalaallit politiit akissarsiaat pillugit suliassaq kiisalu kommunefogedinut tunngasoq nammineq inatsiseqarnermut ministerimut saaffiginnissutiginiarlugu. Tusarniaaneq naggaserlugu uumaarissumik oqallittoqarpoq, politikerinit najuuttunit tusarnaartunillu peqataaffigineqarluni apeqquteqartoqarlunilu, matumani naqissuserneqarluni susassaqarfimmi tassani ajornartorsiortitsilersinnaasunik pinaveersitsiniarluni suliniutit aallartisarneqarnissaat assut pisaria-qartinneqartoq. Kina-p Issittumi aningaasaliisarnissanut soqutigisai Københavns Universitet-ip Juridisk Fakultet-iani peqataaffigineqarluartumi ullu qeqqasiornertalimmik isumasioqatigiissitsinermut peqataavunga. Tassani kinamiup Fudan Universitets Juridiske Fakultet-imi ilisimatuup saqqummiuppai Kina-p Issittumi aningaasaliisarneranut tunngassuteqartut. Ilisimatuup Ningbo WU-p Kina-p Issittumi aningaasaliineranut pingaartitsineranullu tunuliaqutaasunut apeqqutit aamma Kina-p Issittumi Siunnersuisooqatigiinni inissisimanera, matumunnga ilanngullugit silap pissusiata allanngornerata kingunerisaanik periarfissat sammivai. Isumasioqatigiinnermi peqataasut tassaapput ilisimatuut, aallartitat, atorfillit, inuussutissarsiortut, kalaallit folketingimi ilaasortaat il.il. Ningbo Wu-p erseqqissarpaa Kina nalinginnaasumik amerlasuunut aningaasaliissuteqarsimasoq, ilaatigut State Council of China aqqutigalugu ilaatigullu Kina-p Niuernermut Ministereqarfia aqqutigalugu. Issittumi Siunnersuisooqatigiinnut tunngatillugu Kina-p Issittumi Siunnersuisooqatigiinni inissisimanini pingaartippaa, inissisimaneq tamanna pingaaruteqarpoq taannami atorlugu Issittumi politikkikkut ineriartorneq nalinnaaffigineqarsinnaammat. Issittoq soqutiginartuuvoq tassami silap pissusiata allanngoriartorneranik kinguneqartumik imaatigut angalasinnaaneq ajornaannerulertuinnarmat taamaalillunilu pinngortitami isumalluutinut periarfissaqarnerulerluni. Immikkut pingaartitat sisamat tassaapput, aatsitassat, attaveqaatit, nukissiuutit aalisarnerlu. Attaveqaatinut tunngatillugu immikkut soqutigineqarpoq takussallugu tunngaviusumik attaveqaatit nutarterneqarnissaat tamatumunngalu aningaasatigut teknologitigullu tapersiinissaq pisariaqartinneqarnersoq. Aningaasaliinissamut pilersaarutit assigiinngitsut tassaasinnaapput umiarsulivinnut, mittarfinnut feriartut illoqarfiinut tunngassutillit. Ningbo Wu-p immikkut taavaa Tasmanien-imi illoqarfik feriartarfik pillugu suliaq Kina-p sanatissimasaa. Rusland-imut tunngatillugu, tassani uuliasiornermut gas-siornermullu aningaasaliisoqarsimavoq, aammalu aalisarnerup iluani ineriartortitsinissaq ingerlakkusunneqarluni, matumani soqutigineqarput kapisillit saattuallu, tamakku aningaasarsiutigalugit aalisarneq pileraarusiornerlu soqutigineqarluni. Danmark-imut tunngatillugu Kina Danmark-ilu 2008-imi pisortatigoortumik peqatigiinnissamut isumaqatigiissuteqarsimapput. Matumani Kalaallit Nunaat ilaatinneqanngilaq. Tamannali imanngilaq Kina Kalaallit Nunaannut soqutiginninngitsoq, soorlu tamanna takuneqarsinnaasoq ISUA pillugu suliniummut annertuumik soqutiginnissimaneq aammalu aatsitassanut qaqutigoortunut tunngatillugu. Kina-p nunat assigiinngitsut Issittumi iliuusaat qanimut malinnaaffigaa, aammalu ernumassutsit suut oqaluuserineqarnersut, minnerunngitsumik avatangiisinik illersuinermut tunngassutilinnut. Aningaasaliinerit tamarmik avatangiisinut pitsaasumik sunniuteqarnissaat qulakkeerneqassaaq aammalu nunamut aningaasaliffigineqartumut malunnaatilimmik sunniuteqassalluni. Tamatuma kingorna Ningbo WU-mut apeqqutit oqaaseqaatillu saqqummiunneqarput, immikkut Kalaallit Nunaata Namminersorneranut inatsit pillugu. Matumunnga ilanngullugit inatsiseqarnerup kingunerisaanik Kalaallit Nunaata pisinnaatitaaffii, kalaallit naalakkersuisuinut ilaasortaasa Kina-mut tikeraartarneri, matumunnga ilanngullugu Danmark-ip Kalaallillu Nunaata akornanni suleqatigiinneq, kalaallit soqutigisaasa Kina-mi saqqummiunneqartarnerinut tunngatillugu. 4
Kina-mi aqutsisut allanngulersut Københavns Universitet-ip aamma sakkutooqarnikkut ilisimatusarfiup aaqqissuuppaat tamanut ammasumik oqalugiarneq, tassani professor Kjeld Erik Brødsgaard-ip oqaluttuaraa, Kinami oqartussat qanittukkut qanoq nikititernissaat pillugu, kommunistit partiiat september 2017-mi ataatsimeersuarpata. Lida peqataavoq. Præsident Xi Jingping aamma Premierminister Li Keqiang kisimik Politbureau-mi ataavartumik ataatsimiititaliaanut, tassa ingerlaqqinnissaat naatsorsuutigineqarpoq. imaappoq partiip qullersaat arfineq marlunnik inuttalimmi Kina nunarsuup aningaasaqarnerani pingaarnernut ilaavoq, nunat 100 sinneqartut Kina pingaarnertut niueqatigaat. Nunarsuarmi nioqqutissiorfiit sisamararterutaat Kina-miipput, tamatuma ilutigisaanik nunarsuarmi ilatigut sisammik, cement-imik, aluminium-imik kemikalianillu tunisassiornerup affaa Kina-p tunisassiarisarlugu. Taamaaliorput pisinnaasartik tamaat atunngikkaluarlugu. Ullumikkut Kina taama annertutigisumik tunisassiortuuneranut ukiorpasuarni Kina-mi politikkikkut qullersaasut sinnilimmik aningaasaliisarsimanerat pissutaavoq. Tamatuma kiguneraa Kina aamma annertoorujussuarmik ileqqaagaqarsimanera, tamanna ilaatigut amerikami pappiaranut nalilinnut aningaasaliissutigineqarsimapput. Kina-p ukiuni amerlasuuni nunat allamiut aningaasaliisartut atortarsimavai, kisiannili ullumikkut pissutsit allaapput tassami Kina nunani allani aningaasaliinerusarpoq nunat allat Kina-mi aningaasaliisarneranit annertunerusumik. Politikkikut tunngatillugu oqaluuserisami ersarissarneqarpoq Kina-mi pingaarnerusoq nunami namminermi pissaaneqarnerup aalajaallisarneqarnissaa. Kina-p politikkiani pingaarnertut Kina sammineqarpoq annikinnerusumillu nunanut allanut tunngasut. Kina-mi pissusiviusoq soqutiginartoq alla tassaavoq; Kina-mi aqutsisut 2012 sioqqullugu taamaallaat ingeniørinit inuttaqarsimavoq. Ullutsinni politikkikkut aqutsisut qullersat ingeniør-itut, inatsisilerituutut aningaasarsiornikkullu ilisimatuutut kiisalu oqaluttuarisaanikkut ilisimatuumik tunuliaqutarput. Præsident Xi Jingping kisimiilluni naalagaasoq aamma soqutiginaateqarpoq, taanna taamaallaat Præsident-iunnginnami kisiannili aamma sakkutooqarnikkut ataatsimiititaliarsuarmi siulittaasuulluni tamassuma saniatigut aamma makku siulittaasuuffigalugit: central leading group, foreign affairs, Taiwan affairs, reforms, information & internet security, deference & military, financial & economical affairs, security, integrated military & civilian affairs. Naggasiullugu professor Brødsgaard-ip oqaatigaa USA-mut attuumassuteqarneq, Trump-qarnerup kingunerisai pillugit oqaaseqarpoq, matumani immikkut pissutsit marluk tikkuarneqarlutik, niuernikkut anneruniunneq ilimagineqarsinnaasoq aammalu sakkutooqarnikkut saqitsaanneq piviusunngorsinnaalluni. Peter Navarro Præsident Trump-ip Nunami namminermi Niunernikkut Siunnersuisooqatigiinneq pisortaasoq, Kina-mut sakkortuumik isornartorsiuisuuvoq, tamatumunnga tunngatillugu inassutigineqarpoq taassuma tamanna pillugu takusassiai uanga takuneqarsinnaasut: www.youtube.com 5
Danskit nunanut allanut ministeriata aallartitanik ilisimatitsinera Danskit nunanut allanut ministeriata nunat allat aallartitaat København-imiittut qaaqqusimavai Danmark-ip nunami namminermi nunanullu allanut soqutigisai pillugit ilisimatitsinissamut, tassani sammineqarput aallartitaqarnikkut pissutsit, niuerneq, avammut niuernerup siuarsarnissaa aammalu danskit soqutigisaannik nalinginnaasumik qulakkiiunissaq. Ministerimit erseqqissarneqarpoq siunissami iligisanut peqatigisanullu attaveqarnerup ineriartortinnissaa Nunanut Allanut Ministerit Anders Samuelsen siuarsarnissaalu pingaarnerulissasoq. Tamanna pissaaq naalakkersuisut Danmarkimik naqisimaneqannginnerusumik, pisuujunerusumik aammalu toqqissisimanerusumik nalinginnaasumik soqutigisaat siuarsarniarlugit. Issittoq pillugu erseqqissarneqarpoq nunarsuup immikkoortortaa tamanna sakkulersorfiussanngitsutut isigineqartoq. Tamanna ilutigalugu nunarsuup immikkoortortaa tamanna ineriartortinneqassasoq inunnut tamaani najugalinnut iluaqutaasussamik. Nunanut allanut ministerip ilisimatitsinini naggaserlugu ukioq 2017 taavaa tassaasoq nutaanik periarfissalik, tassani pisarialimmik nunat assigiinngitsut suleqatigiinnerat patajaalluni nunarsuarmi nunanut allanut politikkimi assut inituunut ersinermut killilersuillunilu niuernermut illuatungiliisuussasoq. Sinniisoqarfimmi pisortatut ataatsimiinnermi peqataavunga, tamanna iluarpoq aallartitanik ukioq kingusinnerusukkut nunatsinnut paasisassarsioriartorlutik 30. maj-imit angalasussanik naapitsinissamut oqaloqatiginninnissamullu angalaneq tamanna danskit Nunanut Allanut Ministereqarfiata aaqqissuussaraa Nunanut Allanut Pisortaqarfik qanimut suleqatigalugu. Ataatsimiinnerit taamaattut aamma Namminersorlutik Oqartussat aallartitat allat assigalugit ilisimatinneqarnissaannut takutitseqataasarput. Kalaallit Nunaata sakkuginera pillugu oqalugiarneq Aprilip qaammataani Københavns Universitet-imi Center for Militære Studier qanittukkut nalunaarusiaq pillugu oqalugiartitsinermik ingerlatsivoq: Grønlandskortet Arktis betydning for Danmarks indflydelse i USA. Nalunaarusiaq adjunkt ph.d. Jon Rahbek-Clemmensenimit aamma lektor, ph.d. Anders Henriksen-imit suliarineqarsimavoq, tassanilu Kalaallit Nunaata USA-mut pingaaruteqarnera allaaserineqarluni, aammalu Danmark-ip USA-mut sunniiniarnermini Issittoq qanoq atorniarsinnaaneraa pillugu. Nalunaarusiamik allaaserinnittut saqqummiussisuupput, kiisalu Jens Heinrich, ph.d., Inuit Ataqatigiit Folketing-imi politikkikkut siunnersortaat aammalu Ulrik Pram Gad, ph.d., Kultur og Globale Studier (AAU)-imi lektoriusoq. Oqalugiarnermut inuit 100 missaanniittut tusarnaariarput ilaatigut Folketingimit, Nunanut Allanut Ministereqarfimmit aammalu Amerikap Aallartitaqarfianit sinniisut najuullutik. Oqalugiarnerup nalaani saqqummiisut erseqqissarpaat, USA-p Kalaallit Nunaannik soqutiginnineranut pingaarnertut tunngaviusoq Kalaallit Nunaata sakkutooqarnikkut pingaarutilimmik inissisimanera. 6
Inissisimaneq tamanna immikkut USA-mut naleqarpoq, taakku Rusland-illu akornanni pissutsinut tunngatillugu. Tamanna ilaatigut ima kinguneqarsimavoq, sorsunnerup nillertup nalaani Kalaallit Nunaata USA-mut immikkut pingaaruteqalersimanera, Danmark-illu akuersaarneratigut USA sakkutooqarfinnik sanaartorpoq attassillunilu, taamaalinikkut Danmark Kalaallit Nunaata sakkuginera -nik tunineqarpoq USA-mi NATO-milu pitsaaqutinik pissarsiniarnermi atorneqarsinnaasunik. Kalaallit Nunaata sakkuginerata nalinga maanna killeqarpoq, kisiannili Rusland-ip USA-llu akornanni pissutsit ajornerileqqippata, naleqassuseq tamanna annertusisinnaavoq. Matumani innersuussutigineqarpoq, Danmark-ip suli annertunerusumik Kalaallit Nunaat USA-mi saqqumilaartinnerulissagaa aamma Danmark-imi aalajangiiniarnerni Kalaallit Nunaat peqataatinneqarnerussasoq. Oqalugiarneq naggaserlugu ilisimasallit akornanni oqallittoqarpoq, tassani Danmark-ip Kalaallillu Nunaata akornanni qanimut suleqatigiinnerup pingaaruteqassusia ersarissarinneqaqqilluni, kiisalu Danmark-ip issittumi sulinermut annertusaatissanik immikkoortitsinissa pisariaqartinneqarnerarlugu, tamaaliornikkut Kalaallit Nunaata sakkuginerata malitsigisaanik pitsaaqutit pissarsiarineqarsinnaasut anguneqarsinnaammata. Amerikamiut aallartitaqarfiannit pulaarneqarneq, ataasinngorneq 15. maj. Igaliku-mi isumaqatigiissutip atsiornera, 6. august 2004 Maajip qaammataani Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfia amerikamiut aallartitaqarfiannit sinniisunit pulaarneqarpoq. Gabrielle Cowan, Deputy Director The Office of Nordic and Baltic Affairs, State Department-meersoq aamma Jeffery A. Young, Deputy Chief The Political Economic Section-meersoq ataatsimiinnermi peqataapput, tassani immikkut apeqqutigineqarluni Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni suleqatigiinneq pillugu, kiisalu kalaallit namminiilinnissaannut siunissami periarfissat pillugit. Adam Worm aamma Kim Falck-Petersen Kalaallit Nunaata sinniisoqarfianit peqataapput namminersornerlu pillugu aaqqissuussineq oqaluttuaralugu, matumunnga ilanngullugu namminiilivinnissaq siunertaralugu sulissutiginninneq, kiisalu tunngaviusumik inatsisissaq pillugu isumalioqatigiissitaq pillugu aamma nalinginnaasumik Danmark-ip Kalaallillu Nunaata akornanni attuumassutit pillugit. Gabrielle Cowan nassuiaavoq USA-p Kalaallillu Nunaata akornanni ilisimatusarnikkut kultureqarnikkullu annertunerusumik suleqatigiinnissamut periarfissat misissorniarlugit. Tamatumunngalu atatillugu misilinniarlugu Kalaallit Nunaat pillugu aammalu inuiaqatigiinnut aamma politikkikkut pissutsinut tunngas-sutilinnik nammineerluni paasisassarsiornissaq. Nammineq sapaatip akunnerata tulliani nuummukarniarpoq atorfilittanik peqatigiiffiit kattuffiillu sinniisaannik, inuussutissarsiortunik aammalu kultureqarnikkut ilinniartitaanikkullu suliaqartunik oqaloqateqarniarluni, tamanna tunngavigalugu Kalaallit Nunaanni susoqarniarnera paasisaqarfiginiarlugu. Ataatsimiinneq ajunngitsumik anguniagaqarfiusumillu ingerlanneqarpoq, tassani Kalaallit Nunaanni nalinginnaasumik ineriartorneq sammineqarluni. Gabrielle Cowan-p tamatuma kingorna nuummut tikeraarnissani qilanaaraa, taamaaliornikkut Kalaallit Nunaat pillugu ilisimasani annertusarsinnaagamigit. 7
DMI-mi 3. maj 2017 ataatsimiinneq Lida Skifte Lennert aamma Adam Worm Danmarks Meteorologiske Institut (DMI)-mi 3. maj 2017 ataatsimiinnermi peqataapput. Ataatsimiinnermi projektchef Johanna Ekmann Finlandimi Meteorologiske Institutmeersup ilisimatitsissutigaa instituttip issittumi silasiortut annertunerusumik suleqatigiinnis-saannut siunnersuutaa, tamanna Finland-ip 2017-19-mi Issittumi Siunnersuisooqatigiinni siulittaasuutitaqarnerani suliniutissatut pilersaarutigaa. DMI-mi pisortap aamma DMI-mi sulianik sammisaqartut DMI-p Kalaallit Nunaanni sulinera pillugu nassuiaapput, ilaatigullu teknologi nutaaq pillugu, tamassuma sikunik alapernaarsuisarneq aammalu tunumi piterarnissaanik aarlerisaarinissaq pitsaanersumik periarfississallugit. 8
Aallartitanit tamalaat Saint Patrick s Day (Irlandimiut inuiattut ullorsiorfianni) Illu Atlantikumi quleriit tallimaanni Irlandimiut Aallartitaqarfiat aaqqissuussivoq Schweizimiut aallartitaannik Benedikt Wechsler-imik ataatsimeeqateqarneq Cubamiut aallartitaat Yilliam Gómez Sardinas Lida-p schweizimiut aallartitaat nunatsinni sumiiffinnik oqaluttuukkaa Thailandimiut aallartitaat Vimon Kidchob Finlandimiut aallartitaat Ann- Marie Nyroos Rumæniamiut aallartitaat Alexandru Gradinar Kinamiut aallartitarisimasaat Zhen Jianuo 9 Kinamiut aallartitaanni Liu Biwei-mi nereqatigiinneq
8. marts 2017 Henriette Rasmussen-imik eqqaaniaaneq Franskit aallartitaat Francois Zimeray nuannersumik oqalugiarpoq Henriette-p ikinngutaasa ullormi nuummi ilisinissaq eqqorlugu eqqaaniaanissamik aaqqissuus-sisimapput aggerlutillu naasumik iffiukkanillu nassarlutik. Ilaqutaasut, ikinngutit aammalu ilaatigut franskit Danmarkimi aallartitaat Francois Zimeray peqataapput. Aavaat tussiutinik marlussunnik aallarniipput Rigshospitalet-imilu aaqqissuussinissamut allamut tuaviinnaq peqataajartorlutik. Arlaqartut attortinnartunik oqaaseqarput, ilaatigut franskit aallartitaata oqaluttuaraa nammineq nuannarisimaqigini Henriette-mik nunatsinni franskit konsul-iannik suleqateqarsimanini, aammalu oqaatigalugu 2016-p aasaanerani København-imi kingullermik oqaloqatigiissimanertik pillugu, tassani Henriette isumassarsianik, suliniutissanik peqarsimaqaaq peqqisseqqinnissanilu upperisimallugu. Erinarsoqatigeeqqereernerup, qilaatersornerup tasiorlunilu qitinnerup kingorna ulloq naaneqarpoq umiarsualiviup imaanut naasunik nakkartitsinikkut, taamaaliornikkut ataqqinarpaluttumik inuunerup naanera takutinniarneqarpoq. Lida Skifte Lennert eqqaaniaanissamut tikilluaqqusisoq Sulinermut tunngatillugu angalanernut atatillugu visa-qartarneq Qitiusumik allatseqarfimmi sulisut nunanut visa-qarluni orninneqartartunut sulinermut tunngatillugu angalasussanut visa-mik pissarsinissamut Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfia ikiuuttarpoq. Nunat orninneqarajuttartut tassaapput USA, Rusland aamma Kina. Nunat ataasiakkaat malittarisassaat assigiinngillat, annertunerusumik paasissutissat pissarsiarineqarsinnaannut Susa Frydendahl saaffigalugu (mail: sf@ghsdk.dk ) imaluunniit Adam Worm (mail: aw@ghsdk.dk ). Maluginiarneqassaaq, aallartitaqarfiit ataasiakkaat sullissinerisa sivisussusia ullut 14 tikillugit pisinnaammat aammalu passi Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfianut nassiunneqassammat allakkisartoq atorlugu imaluunniit allakkatigut tammatsaalisatut nassiullugu. 10
Odense-mi Det Nordatlantiske Hus-imut pulaarneq Sinniisoqarfimmi pisortaq Lida Skifte Lennert aamma Kim Falck-Petersen sisamanngornermi 9. marts 2017, Odense-mi Det Nordatlantiske Hus-imut qaaqquneqarput Kalaallit Illuata Nordatlantiske Hus-ip ataani inissisimasup sulinera pillugu nassuiaassinissamut. Direktør Kirsten Mærsk-ip Lida aamma Kim tikilluaqquai nassuiaallugillu illup pilersimanera pillugu kiisalu Kalaallit Illuata ulluinnarni suliai pillugit, tamakku tassaanerupput ilinniartunut tunngasut aammalu isumaginninnikkut suliaqarneq. Tamatuma kingorna illup iluani angalaartinneqarpugut aammalu illumi sulisunut immikkut pingaarutilinnut ilisaritinneqarluta kultureqarnermut sulisut, isumaginninnermut sulisut aammalu ilinniartunut siunnersortit. Aammattaaq Nordatlantisk-ip illutaanut angalaartinneqarpugut matumunnga ilaapput saqqummersitsiviit neriniartarfillu, kalaallit illuata sulisarfii, allaffiit, ataatsimiittarfiit, ilinniartut inaat kiisalu illup naqqani pisiniarfik, tassannga kalaalimerngit qerisut nioqqutaapput tamatuma saniatigut assassukkat, atisat ilusilersuinikkut sanaat il.il. Illu Atlantiku assigalugu Nord Atlantiske Hus atlantikup avannaani kultureqarnikkut suliniarfiuvoq. Tassani filminik isiginnaartitsisoqartarput, tusarnaartitsisoqartarluni, nuersaaqatigiittoqartarluni, suliffiit pillugit sammisitsisoqartarluni aammalu Atlantikup avannaa tamaat sammillugu kultureqarnikkut aaqqissuussisoqartarluni. Lida aamma direktør Kirsten Mærsk Kirsten Mærsk-ip nalunaarutigaa Danmark-imi kalaallit illui sisamat qanittukkut ataqatigiissaarillutik ataatsimiissimasut ataatsimut sammisat pillugit, matumani aamma Danmark-imi inooqataanermi ajornartorsiortunut pissutsit qanoq innersut? Danmark-imi ilinniartut qanoq atugaqarpat? Matumani Kirsten Mæsk-ip pingaartillugu taavaa, kalaallit amerlasuut Danmark-imut nuuttartut pitsaanerusumik atugaqalerniarlutik. Kisiannili kalaallit amerlasuut ingerlaannaq paasisarpaat Danmark-imi inuuniarneq qanoq ajornakusoornartigisoq. Kalaallit amerlasuut Danmark-imut nuuttarput aningaasatigut atugarissaaratik taamaattumillu aningaasaqarnikkut annertuumik ajornartorsiuteqalersarlutik, ingerlariaqqinnissaminnullu ikiorneqartariaqalersarlutik. Aammali oqaatsitigut aporfissat aammattaaq annertuumik piumasaqaateqartitsisarput, tassami kalaallit tamarmik danskit oqaasiinik tamakkiisumik atuisuunngimmata. Tamassuma kalaallinut nuuttunut suliffissarsiniarneq ajornarnerulersittarpaa. Unamminartoq alla tassaavoq kalaallit amerlasuut ilinniagaqanngimmata, imaluunniit ilinniagaqarlutik ajoraluartumik Danmark-imi atorneqarsinnaanngitsumik. Kirsten Mærsk-ip erseqqissarpaa pingaaruteqartoq kalaallit nooqqammersut attavigisarnissaat ajornartorsiortunik ilaqalersinnagit aammalu atornerluisunut ilaalersinnagit. Odense-mi Kalaallit Illuat arlalinnik iliuuseqarpoq soorlu sumiiffimmi najuunnikkut, matumani Kirsten-ip taavai suummiiffiit Kolding, Vejle aamma Esbjerg. Quppersagaq Kend Danmark maanna kalaallisut nutserneqarpoq taamaalilluni nuuttunut agguanneqartalerniassammat. Kalaallit Illuat sapinngisartik naapertorlugu ikiuerusupput. Kim Falck-Petersen, Kirsten Mærsk aamma Lida Skifte Lennert kaffisortut nammineq kaagiliamik illerlugu 11
Isumaginninnermut immikkoortortaqarfik Kalaallit Nunaannut nuunnerata kingorna Kalaallit Illuata Odenseimiittup aamma Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfiata akornanni suleqatigiinneq annikinnerulerpoq. Taamaattorli Kirsten Mærsk-ip erseqqissarpaa pingaaruteqarnerarlugu attaveqatigiinnerup suleqatigiinnerullu nakussassarnissaa. Naggasiullugu Kirsten kissaateqarpoq Sinniisoqarfimmi pisortaq kalaallit illuanni Odense-mi inuiattut ullorsiornermi oqalugiarsinnaaneq eqqarsaatigeqqullugu. Ulloq kalaallit Odense-mi najugallit naapiffigisartagaanni torsdagscafeen-imi kaagitalerlugu kaffisoqatigiinnikkut naammassineqarpoq. Tassani akeqanngitsumik kaffi/tii boorlullu sisamanngornermi pineqarsinnaapput, nunaqqatinillu naapitsilluni. Det Nordatlantiske Hus-p nittartagaa: http://www.nordatlantiskhus.dk Kalaallit Nunaanni aqutsineq kultureqarnerlu pillugit Djøf-p aaqqissuussinera martsip 23-ani 2017 Djøf-imi pisortaasimasoq, Mogens Kring advokat siusinnerusukkullu Naalakkersuisuni inatsiseqarnermut immikkoortortami pisortaasimasoq, kiisalu Frank Martin Sonne, Miljøstyrelsen-imi immikkut siunnersorti. Oqalugiarnerup ingerlanerani Kalaallit Nunaata Danmark-illu akornanni kultureqarnikkut ingerlatseriaatsikkullu assigiinngissutsit ersersinneqarput pingaarutilittut sillimaffiginigassat, Kalaallit Nunaannut tunngatillugu sulianik qanoq ililluni pitsaanerpaamik aaqqiinniarnermut atatillugu. Sammisaqarfiit ilaat immikkut nassuiaaffigineqartoq, tassaavoq Kalaallit Nunaanni eqqartuussiveqarneq. Immikkoortortaqarfik tamanna annertujaamik danskit aaqqissuussinerannit allaaneruvoq, tamanna isumaqarpoq, pingaaruteqartoq kalaallit inatsisitigut najoqqutassaat attuumassutillit Martsip qaammataani Djøf-p, Kalaallit Nunaata København-imi sinniisoqarfia suleqatigalugu oqalugiarneq ingerlappaa, tassani sammineqarpoq Kalaallit Nunaanni kulturi aammalu aqutsisoqarnerup aqqissuussaanera ima taaguuserlugu Kalaallit Nunaannik suleqateqarneq qanoq?. Oqalugiartitsinermi siunertarineqarpoq qanoq ililluni pitsaanerpaamik kalaallit ingerlatsiviini paasisassarsiortoqarsinnaanersoq, Danmarkimit suleqatiginninneq ingerlakkaanni. Saqquummiisut tassaapput Kim Falck-Petersen Kalaallit Nunaata København-imi Sinniisoqarfianeersoq, Peter Sindal Lundsberg, Pikkorissaanermi pisortaq Kim Falck-Petersen Kalaallit Nunaat pillugu saqqummiisoq paasisassarsiorfiginissaat, kiisalu danskit inatsisaat aamma Kalaallit Nunaanni atuunnersut pillugit. Peter Sindal tamatumunnga atatillugu Kalaallit Nunaanni eqqartuussiveqarnerup aaqqissuussaanera pillugu saqqummiussivoq aamma tamatumunnga atatillugu Kalaallit Nunaannit suliassanik sammisaqaraanni suut immikkut sissuigassat pillugit. 12
Oqalugiarneq naggaserneqarpoq ilisimasallit akornanni oqallinnikkut, tassani saqqummiisut, kiisalu Jørgen S. Søndergaard nunanut allanut pisortaqarfimmeersoq Kalaallit Nunaata Købnhavn-imi Sinniisoqarfia allaffeqartoq aaqqiissuussinermi peqataasunit 50 missaanniittunit apeqqutinik akissuteqarnissaminnut piareersimapput. Uummaarissumik oqallittoqarpoq, tassani erserpoq annertuumik paasinnittoqarumasoqartoq aammalu aqutsisoqarnikkut Kalaallit Nunaannik suleqatigiinnermut pitsannguerusuttoqartoq, taamaalillunilu paasissutissiiffiusumik iluatsittumillu aaqqissuussineq taamaalilluni naammassineqarpoq. Aaqqissuussinermi najoqqutassiaq ima isikkoqarpoq: 17.00 Djøf-mi administrerende direktøriusimasup Mogens Kring Rasmussen-ip tikilluaqqusinera sammisassanut, siunertamut, ilisimasallit oqallinnissaat aamma najoqqutassaq pillugu nassuiaavoq. 17.05-17.25: Kim Falck-Petersen Hvad er Grønland for en størrelse?, Namminersorlutik Oqartussat aammalu Qitiusumik allaffeqarfik pillugu nassuiaaneq, Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni suut nukinnik atuiffiussappat kulteqarnikkullu assigiinngissutsit. 17.25-17.45: Peter Sindal - Kalaallit Nunaanni aqutsinermut atatillugu ingerlaatsit. 17.45-18.05: Frank Martin Sonne - Kalaallit Nunaanni aqutsisoqarfinnik suleqateqarneq 18.25: Ataatsimiinnermi peqataasunit apeqqutinik tunngaveqarluni ilisimasallit oqallinnerat. 19.30 Naggasiineq unnummullu qujanaq. Nalliortorsiorluni tusarnaartitsineq Ilisimasallit oqallinnerat: Peter Sindal, Jørgen S. Søndergaard, Kim Falck-Petersen aamma Frank Martin Sonne Lida Skifte Lennert aamma Stina Soewarta Soewarta (takuuk asseq). Belgiamiut aallartitaqarfiannit qaaqquneqarlunga belgiamiut nipilersoqatigiivisa nalliortorsiorluni tusarnaartitsinerannut Den Sorte Diamant-iliarpunga tusarnaariarlugit. Tamatumunnga pissutaavoq Belgiap kunngiata Danmarkimut pisortatigoortumik tikeraarnera, taamaattumillu danskit kunngikkormiui tusarnaartitsinermut aamma ilaapput. Tusarnaartitsinermi nipilersugassiat sisamat atorneqarput Schubert, Beethoven, Mozat aamma Gade-mit erinniukkat. Unnummi tassani aqutsisoq kunngikkormiunut nikueqqusilluni qinnuiginnimmat, takuneqarsinnaavoq Dronning-i Belgiap kunngia peqatigalugu tusarnaartitsivimmut inissaminnut inginnerat. Tamatuma kingorna tusarnaarpagut nipilersoqatigiit torrallataasumik nipilersornerat. Tamanna misigisaavoq nuannersoq, tassani issiaqatigaara EU kommission-ip København-imi Sinniisoqarfiani pisortaa, Stina 13
Imminut atasinnaassusilimmik peqqissuseq Leif Jensen-ip Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfimmeersup nunatsinni peqqissutsimut politikkikkut pissutsit imminut atasinnaasumik ineriartortitsinermik attuumassutillit pillugit Sinniisoqarfimmi sulisut saqqimmiiffigai. Leif sapaatit akunneri kingulliit Sinniisoqarfimmi sulivoq, tamaaniinnerani nunatsinnut sullissineq namminersorlunilu oqartussani sulineq pillugu oqaloqatigilluartarsimavarput. Nunatsinni peqqinnissaqarfik aningaasanut inatsimmi 1,3 mia. kr.-nik annertugisunik aningaasaliiffigineqartarpoq aningaasanullu inatsimmi missingersuutip 20% missaanik annertussuseqarluni. Leif-p suliniutit Leif Jensen saqqummiisoq amerlasuut aningaasaliissutinit pilersinneqartut oqaluuserai tamannalu kikkunnut tamanut nuna tamakkerlugu peqqissutsikkut sullinneqarnissamut qulakkeerinnippoq. Allorfik aamma Inuuneritta pillugit tusagaqarneq soqutiginartuuvoq, taakku qanoq iliuuseqarfiginninnissaq siusinaartumillu iliuuseqartitsinissaq qulakkeerpaat. Kalaallit 57%-usugut pujortartuunerput OECD-mi nunani agguaqatigiissillugu 20%-nut sanilliunneri eqqarsaatissiivoq, taamannattaarlu innuttaasut 27 %-iisa pualavallaartuuneri, tamanna annertunerusumik illoqarfinni anginerni atuuppoq. Aammattaaq soqutiginarpoq tusarlugu nunatsinni telemedicin-ip atorneqarnera, aamma Pipaluk pillugu, taamaaliornikkut internet aqqutigalugu nunaqarfinnit illoqarfinnillu nakorsatut ilinniagalimmut nakorsiarsinnaaneq qulakkeerneqarsinnaavoq. Imminut atasinnaasumik imaani isumalluutinik atuineq Imaani isumalluutinik imminut atasinnaasumik atuineq pillugu Folketingip maajimi ataatsimeersuarneq ingerlappaa. Issittumi kulturikkut inuusaatsimut misigissutsikkut tulluanngitsumik samminnittarnerup ilorraap tungaanut sangutitseriarnissap pingaassusia ataatsimeersuarnermi immikkut sammineqarpoq. Tamatumuuna imaani isumalluutinik tamakkiisumik atuinissaq aammattaaq uumassuseqarnermi oqimaaqatigiinneq qulakkeerniarlugu, kiisalu issittumi kulturikkut kingornuttakkaattaaq pillugit. Ataatsimeersuarnermi saqqummiisunut ilaapput ilisimatuut atorfilittallu, taakku Kalaallit Nunaanni, Canada-mi Østersøen-imilu puisinniarneq aalisarnerlu ilisimatitsissutigaat, kiisalu tusagassiortup erinarsortartullu ataatsip ilaatigut tamanut tusagassiutini arfanniarnermik puisinniarnermillu oqaluttuarinninnerit nassuiaateqarfigalugit. Aalisarnermut, Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfimmi immikkoortortami pisortaq Amalie Jessen ataatsimeersuarnermi peqataavoq immikkullu nassuiaatigalugu Kalaallillu Nunaanni puisinniartarneq, tamatununngalu tunngatil- Assiliisoq: Kaj Joensen / det færøske nyhedsbureau lugu erseqqissarlugu EU-mi puisinit tunisassianik inerteqquteqartitsinerup pitsaanngitsumik kingunerisa nassatarisimagaat Kalaallit Nunaata puisinit tunisassianik avammut tuniniaanissamut periarfissai. 14
Folketingimi ilaasortaq Aleqa Hammond saqqummiussisunut aamma ilaavoq, taassumalu erseqqissarlugu assersuutigalugu puisinniarnissamut aalajangiinissamut tunngatillugu annertunerusumik misigissutsit tunngavigineqartarput ilisimatusarnikkut ilisimasat tunulliullugit. Taassuma taamaattumik erseqqissarpaa pisariaqartinneqartoq, imminut atasinnaassuseqarneq nunarsuaq tamakkerlugu oqallinnermut ilanngunneqassasoq, taamaaliornikkummi assigiimmik paaseqatigiinnissaq aammalu oqaatsip taassuma qanoq isumaanik paasinninnissaq anguneqassammat. Folketingimi ilaasortap Margni Arge-p, ataatsimeersuarnermik aaqqissuisup aamma oqaaseqarfigaa pingaaruteqartoq imminut ataasinnaasumik imaani isumalluutinik atuisinnaanermut piginnaatitaanerup illersornissaa, tamannami Issittumi atugarissaarnissamut matuersaataammat. Taassuma tamatumunnga atatillugu siunnersuutigaa, Issittumi Siunnersuisooqatigiinni ilaasortat alaatsinaattutullu peqataasartut tamarmik piumaffigineqassasut, imminnut pisussaatissasut ilaatigut imminut atasinnaassusilimmik pisanit tunisassianik tamanik niuerfimminnik ammaassinissartik, aammalu taakku akuersassagaat imaani isumalluutinik imminut atasinnaasumik atuinissaq issittumi innuttaasut piginnaatitaaffigigaat. Atorfinittunut nutaanut pikkorissaasarneq nutaaq Atorfinittunik nutaanik maj imisinniisoqarfiup ataatsimiittarfiani pikkorissaaneq 10- nik peqataaffigineqartoq 15 Maajimi pikkorissarneq naammasseqqammerpoq. Peqataasut amerlapput quliugamik taakku pitsaasumik paasissutissiffiusumillu pikkorissartinneqarput kalaallit kulturiannik paasinninnissaq qitiutillugu. Pikkorissartut nuummi sulilissapput atorfinittorlu ataaseq sisimiuni sulissalluni. Pikkorissartut ukuni sulilissapput: Namminersorlutik Oqartussat, Asiaq, Peqqissutsimut Pinaveersaartitsinermullu Aqutsisoqarfik/Sana, Air Greenland, Piginnaanernik Aaqqissuussaanermullu Allaffik aamma Kommuneqarfik Sermersooq. Nutaamik atorfinittunut København-imi pikkorissartitsinissap pingaassusia annertuvoq tassami apeqqutit saqqummiunneqartut amerlanertigut imaattarmata: Kalaallit danskit pillugit oqatsiaataat suuppat? Kalaallit kulturiat danskit kulturiannut qanoq assingutigaa? Kalaallit kulturiat aamma sulinermut kulturiat qanoq nassuiarneqarsinnaappat? Politikkikkut inissitsitersimaneq qanoq isikkoqarpa? Kalaallit inuussutissarsiuutaat qanoq aaqqissugaava? Kalaallit inuiaqatigiivinut qanoq ajornannginnerusumik ilanngunniarluni iliortoqarsinnaava? Akileraarutit/moms, nakorsaqarneq/kigutit nakorsaqarneq, inuuniarnikkut aningaasartuutit, pisiniarfinni pisiassat, Nuummi/Kalaallit Nunaanni meeqqat inuunerat, Kalaallit Nunaanni ulluinnarni inuuneq, sunngiffimmi sammisassat il.il. apeqquteqartoqartarpoq. Apeqqutigineqakkajuttut makkuunerupput: Qanoq iliorlunga inuiaqatigiinnut ilanngunniarsinnaavunga? Kulturikkut assigiinngissutsit suuneruppat?, Suut sillimaffigissavakka?, Suut sissuerfigissavakka?. Tamakku tamarmik kulturimik pitsaanerusumik paasinninnilernissamik aallaaveqarput aamma taamaaliornikkut kalaallit inuiaqatigiivinut ilanngunniarnermut tunngaviusinnaapput. Pikkorissaanermi ilinniartitsisut pikkorissaanermilu pisortap isumagisimavaat, pikkorissarnerup ingerlanissaanut pilersaarutip saniatigut apeqqutigisaannik ilimagisaannillu akissuteqarnissaq, ulluni marlunni pikkorissarnerup ingerlanerani pikkorissartut iluarisimaarinnilluinnarnerannik kinguneqartumik. Naatsumik suliffeqarfiit pikkorissartussanik nalunaarsimasut pillugit taasinnaavakka:
Isumaginninnermut, Ilaqutareeqarnermut, Naligiissitaanermut Inatsiseqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Pinaveersaartitsinermullu Aqutsisoqarfik, Atuisoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, Center for Arbejdsskadeforsikring, Kommuneqarfik Sermersooq, Asiaq, Air Greenland, Piginnaanernik Aaqqissuussaanermullu Allaffik, Ilinniarfissuaq, Nukissiorfiit, Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik, Pisiortornermut Allaffik, Nunatta Atuagaateqarfia ulloq manna tikillugu pikkorissartussat 40 peqataanissaannik nalunaartoqarsimavoq, 2017-p affaani siullermi. Agguaqatigiissillugu pikkorissartut 6-7 pikkorissarnerit tamaasa ilaasarsimapput. Sukumiinerusumik paasissutissat Naalakkersuisut nittartagaanni atuarneqarsinnaapput: http://naalakkersuisut.gl/kl-gl/naalakkersuisut/groenlands-repraesentation-i-koebenhavn/kursus-for- Nyansatte Sukumiinerusumik paasissutissat pillugit pikkorissaanermi pisortaq Kim Falck-Petersen saaffigineqarsinnaavoq: kim@ghsdk.dk Namminersorlutik oqartussani atorfinerlaanut ilisimatitseqatigiilluni pikkorissartitsineq -mi ulluni 27.-28. april peqataaneq Apriilip naalernerani Piginnaanernik Aaqqissuussaanermullu ineriartortitsinermut Allaffiup qaaqqusineratigut Atorfinerlaanut Pikkorissaasarnermi pisortaq Kim Falck-Petersen Namminersorlutik Oqartussani atorfinerlaanut ilisimatitseqatigiilluni pikkorissartsineq -mi nuummi ingerlanneqartumi peqataavoq. Nuummi pikkorissaasarnermi suut sammisallu pillugit ingerlanneqartartunik paasisaqarnissaq aammalu pikkorissaasarnerit taakku marluk akornanni suleqatigiinnermik pilersitsinissaq peqataaneramut eqqarsaataavoq, taamaalilluni atorfinerlaanik ilisimatitseqatigiinnerup sapinngisamik ataqatigiinnerulernissaa anguniarlugu. Tamanna Kim-imut ilisimaqarnerulernermik misigiffiuvoq, taannalu isumassarsiarnik amerlasuunik pissarsivoq, København-imi Atorfinerlaanik Pikkorissaasarnerup nakussassarneqarnissaanut pitsanngorsarnissaanullu atugassanik. Piginnaanernik Aaqqissuussaanermullu ineriartortitsinermut Allaffiup København-imi aasap kingorna pikkorissarnermi peqataanissaa pilersaarutaavoq, tamassuma sunik imaqarnera paasiniarlugu. Matumani eqqarsaataanngilaq pikkorissaasarnerup arlaata alla taarsissagaa, tassami pikkorissaasarnerit assigiinngitsunik sammisaqartarmata. Atorfinerlaanik Pikkorissaasarneq pingaarnertut danskinut nunatsinnut suliartorlutik nuuttunut sammititaavoq, siunertaralugulu kalaallit kulturiannik nalinginnaasumik paasinnilernissaq, aammalu qanoq iliornikkut pikkorissartup nunatsinni inuiaqatigiinnut ilanngunniarsinnaanera pillugu. Nuummi pikkorissaasarnermi annertunerusumik pineqartarpoq Namminersorlutik Oqartussat aaqqissuussaanerat aammalu Namminersorlutik Oqartussat allaffeqarfianni atorfinittut sammititaalluni. Paasissutissanik annertunerusumik piumagaanni saaffigiguk pikkorissaasarnermi pisortaq Kim Falck- Petersen, kim@ghsdk.dk. Nuummi pikkorissarnermi peqataasut 20-t 16
Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfiani ataatsimiittarfik nutaaq Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfi init quleriit pingajuanni nutaamik ataatsimiittarfittaarpoq. Taanna tassaavoq ataatsimiittarfitoqaq 350 Nuummit allineqarsimasoq. Inimik anginerusumik pilersitsiniarluni allaffiit marluk atorunnaarsinneqarsimapput. Ataatsimiittarfik nutaa ataatsimeeqataasunut minnerpaamik 34-nut inissaqartitsisoqarpoq, siornatigut taamaallaat peqataasunut 20-nut inissaqartitsisoqarnikuulluni. Ataatsimiittarfittaaq annerulersinneqarsinnaavoq filmertarfittut aaqqissuukkaanni taamaaliornikkut najuuttunut 60 missaaniittunut inissaqartitsisoqarsinnaalerluni. ATAATSIMIINNERNI AAQQISSUUSSINERIT IL.IL.: Maanna ataatsimiittarfiit pingasut pigaagut: Ataatsimiittarfik 311 Grønlandit inunnut 12-nut inissalik, init quleriit pingajuanni talerper-lermi Ataatsimiittarfik 350 Nuummit allineqartoq inunnut 40 tikillugit amerlassusilinnut inissalik aamma Ataatsimiittarfik 338 init qulerit pingajuanni saamiata tungaaniittoq. Tassani inunnut 6-nut inissaqarpoq. Ataatsimiittarfimmut isaariaq nutaaq kusanartorlu Nuummit taaneqartutut nerrivimmik takisuumik 34 missaannik inissalimmik aaqqissuunneqarnikuuvoq. Talerpiata saamiatalu tungaanni nalaasaarfiit issiaviillu inissinneqarnikuupput, taakkunani eqqissisimaartoqarsinnaavoq ataatsimiinnerillu annikikkerusut ingerlanneqarsinnaallutik. Inini angisuuni periarfissaqarpoq video imaluunnit skype atorlugu ataatsimiinnissamut. Init nalinginnaasumik atorumaneqarput, taamaattumillu iluaqutaassaaq siusinaarluni inniminniisarnissaq. Siorna ataatsimiinnerit avataaneersunik peqataaffigineqartut 141 Issiaartarfiup aappaa issiavittalik nerrivittalillu pipput: nuummi sulisitsisunik attuumassutilinnik atorfinitsitsinissamut atatillugu oqaloqatiginninnerit, isumaqatigiinniarnerit, pikkorissarnerit, ingerlatseqatigiiffiit siulersuisuisa ataatsimiinneri aamma nunat assigiinngitsut kattuffeqarfiisa workshop-ertitsisarneri assersuutitalugu NAMMCO. Ataatsimiittarfinnik inniminniinerit aammalu ataatsimiinnissanut piareersaanerit pisarput allaffeqarfimmi mail atorlugu saaffiginninnikkut booking@ghsdk.dk -mut. Inniminniiniarluni immersugassaq uani takuneqarsinnaavoq: http://intra.ghsdk.dk/lokaler.html 17
Kulturimut tunngasut Sinniisoqarfimmi pisortaasimasut Einar Lemche aamma Lars Vesterbirk Lida-mut pulaartut Sinniisoqarfimmi pisortaasimasoq Tove Søvndahl Gant pulaartoq. Uani Adam Worm aamma Lida ilagalugit Den Sorte Diamant-imi aaqqissuussineq tassani Sørine Steenholdt aamma Kim Leine oqaloqatigiipput. Laila Lennert Juul inuuimmini kaagillertoq Assiliisartoq Henrik Saxgren aamma Nukaaka Coster Waldau aammattaaq Arctic Imagination-imi peqataapput Arctic Imagination ilaatut Den Sorte Diamant-imi arkitekt Olafur Eliasson aamma Poul Holdengräber Issittoq pillugu oqaloqatigiipput 18
Naalakkersuisut Københavnimi tikeraarnerat Tulliullugit taaneqartut Københavnimiissimapput ataatsimiigiarlutik, aaqqissuussinernut peqataajartorlutik imaluunniit allanut ingerlaarnerminni aqqusaarlutik: 1. marts Peqqissutsimut Nunanullu Avannarlernut Tunngasunut Naalakkersuisoq Agathe Fontain 4. - 6. marts Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq Doris Jakobsen 24. - 30. marts Naalakkersuisut Siulittaasuat Kim Kielsen 20. - 23. marts Isumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsiseqarnermullu Naalakkersuisoq Justitsvæsen Sara Olsvig 31. marts - 3. april Peqqissutsimut Nunanullu Avannarlernut Tunngasunut Naalakkersuisoq Agathe Fontain 7. april Aatsitassanut Naalakkersuisoq Múte B. Egede 10. maj Isumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsiseqarnermullu Naalakkersuisoq Lida Skifte Lennert ukioq siulleq sinniisoqarfimmi pisortaasimanini pillugu saqqummiisoq 19
Bryggen-ip eqqaani nutaat: Grønlands Handels Plads-imi Streetfood pillugu suliniut Aasap ingerlanerani Grønlands Handels Plads, Illu Atlantikup illutaata tunuaniittoq, nunat avannarliit immikkut nerisassaataannik neriniarfigisinnaanngorlugu nutaamik streetfood-ngortinneqassaaq. Tassa imaappoq illoqannginnersami containerit, issiaarfiusinnaasut, parasolit qulliillu uunnassaatit inissititerneqassapput tamaanilu nutaamik pikialaarneq pilersissallugu. Suliniummut aallarniisuuvoq Jesper Møller, aamma taannaavoq Papirøen-imi Copenhagen Streetfood-mut tunulequtaasoq. Københavns Kommune april 2017-mi ukiuni marluugallartuni immikkut ittumik akuersissummik tunniussivoq. Føtex Food: Illu Atlantikup ungasinngisaani kiisami Føtex Food ammarneqarpoq. Pisiniarfik imartunngi-laq pitsaalunili: nerisassat ineriikkat, paarnat naatitallu, imigassat tuniniakkallu nutaat supermarked mikisoq sinaakkuserpaat, tassannga ajornanngitsumik pisariitsumillu ullup qeqqasiassat pisiarineqarsinnaallutik. Restaurant Nærvær: Maajip qeqqani sivisuumik utaqqisaq neriniartarfik vinbar-ilu Nærvær Sinniisoqarfiup sanianiittoq ammarneqarpoq. Ammaanermi neriniartarfik qaaqqusivoq seqinnarissumi viinnisulaarnissamut. 20