Tellija: OÜ City Plaza Töö nr: 17059

AS Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: maves@maves.ee Tellija: OÜ City Plaza Töö nr: 17059 A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Vastutav täitja: Kadri Normak Juhataja: Karl Kupits Tallinn november 2017

Sisukord 1 PLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD... 2 2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS... 3 2.1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS... 4 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED LAHENDUSED... 5 4 SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA... 7 5 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND... 9 6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU... 11 7 HINDAMISMETOODIKA... 14 7.1 UURINGUD... 15 8 OSAPOOLED... 16 9 AJAKAVA... 18 10 KASUTATUD ALLIKAD... 19 Lisa 1 Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise korraldus Lisa 2 Alternatiivide joonised Lisa 3 Juhteksperdi vastavus KeHJS 34 lg 4 Lisa 4 Ülevaade asjaomastelt asutustelt A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamise käigus saabunud ettepanekutest ja nendega arvestamisest Tallinn, 23. november 2017 1

1 PLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Tallinna Linnavalitsus algatas 13. märtsi 2017. a korraldusega nr 404 k (vt Lisa 1) A. Laikmaa 11 // Tartu mnt 1 kinnistu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamise (edaspidi ka KSH). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta kinnistu olemasolevat ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarvet äri ja elamumaa sihtotstarbeks ning seada krundile ehitusõigus kuni 3 maa aluse ja kuni 30 maapealse korrusega ärihoone ja korterelamu ehitamiseks ning hoonestustingimuste seadmine kavandatavale hoonestusele, tehnovõrkudega varustamise lahendamine, juurdepääsude, parkimistingimuste ja haljastustingimuste määramine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja detailplaneering algatati Planeerimisseaduse 124 lg 7 ja lg 10, 128 lg te 1 ja 5, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 30 lg 1 p 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 6 lg 1 p 34, 33 lg 1 p 3, 35 lg 5, Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 Tallinna linna ehitusmäärus" 11 lg 2, 12 lg 6 ja 13 lg 6 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga" ja Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringuga Kõrghoonete paiknemine Tallinnas", tulenevalt City Plaza OÜ 7. aprilli 2016 algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus, milleks on kõrghoone ehitamine, omab eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Tallinn, 23. november 2017 2

2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eesmärk vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) 31 1 on keskkonnakaalutlustega arvestamine planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamine ja säästva arengu edendamine. Täpsemalt on keskkonnamõju strateegilise hindamise ülesandeks avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamine, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamine ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmine. Hindamise tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel. Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on koostatud vastavalt KeHJS 36 sätestatud tingimustele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine on vajalik järgmistel põhjustel (lisa 1): Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt on kõrghooned linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid ning nende mõju ulatuse täpsemaks määratlemiseks on vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine igale kõrghoone ehitamiseks koostatavale detailplaneeringule; detailplaneeringu elluviimise tulemusel ning hoone ja parkimiskohtade rajamisel suureneb tiheda liiklusega kesklinna piirkonnas liikluskoormus veelgi, millega mõjutatakse oluliselt liikluskorraldust. Liikluse kasvuga kaasneb suurenev müratase ja õhusaaste, mis avaldavad negatiivset mõju nii planeeringualale kui selle kontaktvööndile; planeeritava hoonestuse kahe maa aluse korruse rajamisel võib avalduda negatiivne mõju põhjavee alanduslehtri tekkimisel, mis võib mõjutada kõrvalhoonete püsivust ja alal kasvava II kategooria vaartusklassi puu (harilik vaher) kasvutingimusi; detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib avaldada mõju kultuuripärandile, sest planeeringuala kontaktvööndis paikneb mitmeid kultuurimälestiseks tunnistatud hooneid. Planeeringuala paikneb osaliselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja vaatekoridoris, kus tuleb tagada vaated vanalinnale; koosmõjus kontaktvööndis planeeritavate arendustega võib detailplaneeringu elluviimisel kaasneda oluline kumulatiivne mõju. Tallinn, 23. november 2017 3

2.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuseks on planeeringuala ning planeeringuala ümbrus (kontaktvöönd), millele kavandatav tegevus võib mõju avaldada. Keskkonnamõju hindamise maksimaalseks ulatuseks on kontaktvööndi piirid (vt Joonis 1), kuid ulatus sõltub hinnatavast mõjust. Põhjavee alanduslehtri mõju ja insolatsioonitingimuste muutumine puudutavad kõrvalasuvaid hooneid. Joonis 1 Planeeringuala (tähistatud roosa viirutusega) ja kontaktvööndi piir (tähistatud sinise kriipspunktjoonega). Väljavõte Tallinna planeeringute registerist Tallinn, 23. november 2017 4

3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED LAHENDUSED Planeering hõlmab kahte kinnistut: A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 ja Gonsiori tn 6, mis kuuluvad kehtiva detailplaneeringu alusel liitmisele. Planeeritav maa ala suurus on ca 9000 m 2. Kinnistutel asunud hooned on lammutatud. 0-alternatiivina käsitletakse situatsiooni, kui alal asus Kunstiakadeemia hoone. Hoone lammutati eesmärgiga rajada selle asemele uus, mistõttu ei ole mõistlik käsitleta aruandes olemasolevat olukorda, kus alal on ajutine parkla. Hinnatakse olukorra muutumist alternatiivide elluviimisel võrreldes 0-alternatiiviga. Põhialternatiivina käsitletakse arhitektuurikonkursi tööst välja arendatud planeeringulahendust, mis on kohandatud vastavaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt detailplaneeringu algatamisotsuses välja toodud tingimustele (kõrghoone suurim lubatud kõrgus on selline, et see ei ületaks kaugvaates lauluväljaku ülemiste väravate juurest Viru hotelli ja Swissoteli ühendavat sirget jne, täpsemalt vt Lisast 1). Planeeringulahenduste plaane ja illustratsioone vt lisast 2. Alternatiiv 1 ehk põhialternatiiv. Põhialternatiivi lahendus koosneb kuni 98,4 m kõrgusest kõrghoonest ja 7-korruselisest madalamast plokist, mis on omakorda liigendatud. Hoonele on kavandatud 2 maa-alust korrust parkimiseks. Tänavaseinas on hoone jagatud horisontaalselt kaheks. 4-korruseline maht järgib olemasolevate kõrvalhoonete karniisi kõrguseid. Kõrghoone on lahendatud kahefunktsioonilisena: madalamatele korrustele on kavandatud kontoripinnad ja kõrgematele korrustele korterid. Gonsiori tänava poolsesse hooneosasse plaanitakse rajada hotell. Alternatiiv 2 kaalutakse kehtivas detailplaneeringus (Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering, DP026700) esitatud hoone lahendust. Alternatiivide võrdlemisel lähtutakse hoone mahust, mitte funktsioonist, sest käesoleval ajal on arendaja sooviks rajada peamiselt ärifunktsiooniga hoone. Hoone ehitusalune pind hõlmab alla poole krundist ning on lihtsa risttahuka kujuga. Kõrguselt jääb madalamaks, kui kõrval olev City Plaza hoone. Hoone ette, vabale krundi pinnale on kavandatud väljak. Tänu sellele, et hoone asukoht on ühistranspordiga väga hästi ligipääsetav, on hoone juurde kavandatud vähe parkimiskohti. Alternatiivide parameetreid võrdlevat tabelit vt Tabel 1. Alternatiivide jooniseid vt Lisast 2. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel võetakse vajadusel omavahel võrdlusse ka hindamise käigus selguvad võimalikud alternatiivid. Tallinn, 23. november 2017 5

Tabel 1 Võrreldavate alternatiivide parameetrid Näitaja Alternatiiv 1 ehk põhialternatiiv Alternatiiv 2 ehk kehtiv DP Krundi planeeritud suurus m 2 4637 4623 Hoone kõrgus m (abs) 98,4 (103,2) 70,8 (75,6) Hoonetealune pind m 2 : maapealne maa alune Korruselisus: maapealne maa-alune Suletud brutopind m 2 : maapealne maa-alune Planeeritud parkimiskohtade arv 3550 4200 Täpsustatakse ehitusprojektis (sõltub korruse kõrgusest) -2 1730 4000 16-2 30050 26000 8400 8000 204 62 Tallinn, 23. november 2017 6

4 SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Tallinna linna üldplaneering toetab muuhulgas linna kompaktset arengut ja olemasoleva infrastruktuuri efektiivset kasutamist kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Ettevõtlusele tagatakse mitmekesised võimalused teenindus ja tootmisettevõtete rajamiseks, kas omaette ettevõtluspiirkondadena või kõrvuti elurajoonidega. Toetatakse säästliku arengu põhimõtetele rajatud arengutendentse, nagu maakasutusefektiivsuse suurendamine, ajakulu vähendamine transpordis ning ratsionaalsem ressursi ja energiakasutus. Planeeringu kohaselt on detailplaneeringu ala kesklinna segahoonestusalal. Kavandatav tegevus toetab Tallinna linna üldplaneeringut. Teemaplaneering Kõrghoonete paiknemine Tallinnas Detailplaneeringu ala asub Maakri kõrghoonete piirkonnas. Maakri kõrghoonete piirkonna puhul tuleb detailplaneeringute koostamisel jälgida, et säilitatakse kvartalile iseloomulik haljastatud pinna suhe üldpindalasse. Kui mõnes kvartalis esineb vähe haljastatud pinda, siis tuleb jälgida, et haljastatud pinna ja avaliku välisruumi osakaal kokku ei langeks alla 10%. Rävala pst, A. Laikmaa, Gonsiori ja Kivisilla tänavaga piiratud kvartalis on kõrghoonete paiknemine määratud vanalinna kaitsetsooni piiriga. Kvartali maksimaalne hoonestustihedus on 6,5 ja ehitise maksimaalne absoluutkõrgus on 130 m. Maakri kõrghoonete piirkonda võib rajada monofunktsionaalseid kõrgärihooneid; multifunktsionaalseid kõrghooneid, mille brutopinnast enamiku moodustavad mitteeluruumid (büroo, teenindus või kaubanduspinnad) kui ka multifunktsionaalseid kõrghooneid, mille brutopinnast enamiku moodustavad korterid. Kavandatav tegevus on kooskõlas teemaplaneeringuga Kõrghoonete paiknemine Tallinnas Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 Tallinna esmatähtsad strateegilised keskkonnaeesmärgid, mille saavutamiseks nähakse Tallinna keskkonnastrateegias ette meetmed (tegevussuunad), on järgmised: looduse mitmekesisuse säilitamine ja elurikkuse suurenemine; tervikliku ja optimaalse haljastuse kujundamine; veekeskkonna kaitse korraldamine ja seisundi parandamine; välisõhu kvaliteedi parandamine; jäätmetekke vähendamine ja jäätmete keskkonnaohutu käitlemine; keskkonnateadlikkuse suurendamine; säästliku linnaruumi ning tervisliku elukeskkonna tagamine; Tallinn, 23. november 2017 7

Kavandatava tegevus on kooskõlas Tallinna keskkonnastrateegiaga. Kavandatava tegevuse lähiümbruses on menetluses või kehtestatud järgnevad detailplaneeringud 1 : DP038700 Gonsiori tn 3A kinnistu detailplaneering. Vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse 17.06.2015 korraldusega nr 1017; DP017580 Gonsiori tn 9, Maneeži tn 7, 7a, 11, V. Reimani tn 6, 6A/1 kruntide ja lähiala detailplaneering. Algatamisettepanek on esitatud 06.10.2003; DP032810 Tartu mnt 13 ja Tartu mnt 15 kinnistute detailplaneering. Vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2016 korraldusega nr 1867-k; DP001020 Liivalaia tn, Maakri tn, Kivisilla tn ja Tartu mnt vahelise kvartali detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 09.01.1997 otsusega nr 2; DP000050 Liivalaia, Maakri ja Kivisilla tänavate ning Tartu mnt vahelise kvartali detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 05.05.1994 otsusega nr 67; DP001420 A. Laikmaa tn, Gonsiori tn, Kivisilla tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 20.09.2001 otsusega nr 275 ja tunnistatud osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 11.02.2016 otsusega number 19; DP026700 Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 16.06.2011 otsusega nr 114; DP024210 Rävala pst 6 kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 02.05.2013 otsusega nr 67; DP008520 Kaubamaja tn, Gonsiori tn, A. Laikmaa tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 02.05.2002 otsusega nr 198; DP000830 Viru väljaku detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 06.05.1999 otsusega nr 104 ja tunnistatud osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 19.06.2008 otsusega nr 138; DP004240 Viru väljaku detailplaneering. Algatatud Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2000 korraldusega nr 511; DP009560 Tartu mnt ja Tornimäe tn vahelise kvartaliosa detailplaneering. Algatatud Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2003 korraldusega nr 1833; DP006540 Maakri tn 19/21 krundi detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.12.2008 otsusega nr 239; DP001630 Liivalaia, Maakri ja Kivisilla tänavate ning Tartu mnt vahelise kvartali detailplaneeringu korrektuur. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 18.06.1998 otsusega number 82. 1 Tallinna planeeringute registri andmetel Tallinn, 23. november 2017 8

5 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND Krundilt lammutati endine kunstiakadeemia hoone 2010. aastal. Pärast arheoloogilisi väljakaevamisi rajati alale parkla, mis mahutab ligikaudu 150 sõiduautot. Alal kehtib Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP026700), kehtestatud 16.06.2011. Kinnistu A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 piirneb kesklinna olulisemate liiklustänavatega nagu Estonia puiestee, A. Laikmaa tänav, Tartu maantee ning Gonsiori tänav ja on ümbritsetud elu, kaubandus ning ärihoonete kvartalitega. See on kesklinnale tüüpiline ala, kus haljastust on minimaalselt ning hooned paiknevad väga kompaktselt. Lähimad pargid on Tammsaare park 200 m lääne suunas, Politseiaed 300 m ida suunas ning Lembitu park 300 m lõuna suunas. Planeeringualal kasvab üks puu. Planeeringuala kontaktvööndis paikneb mitmeid kultuurimälestiseks tunnistatud hooneid. Planeeringuala paikneb osaliselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja vaatekoridoris, kus tuleb tagada vaated vanalinnale. Pool planeeringuala (loodeosa) jääb vastavalt teemaplaneeringule Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse ja kasutamistingimuste määramine vanalinna muinsuskaitse vaatesektorisse. Planeeringuala asub sellest vahetult lõunasse jääva arheoloogiamälestise (asulakoht, 13. 16. saj. reg nr 2594) kaitsevööndis. Alal on läbi viidud arheoloogilised väljakaevamised. Planeeringualal on tagatud taristu vesi ja kanalisatsioon tagatakse ühisvõrguga ja elektrivarustus on olemas. Tänu asukohale kesklinnas on ühistranspordiga liikumisvõimalused suurepärased vahetus läheduses asuvad Kunstiakadeemia bussipeatused ja Viru keskuse bussiterminal. Autoga pääseb alale kirdenurgast (parkla sissesõit), jalakäijatele on ala avatud igast küljest. Käesoleval ajal alal hooneid ei ole ja tänu sellele puudub nende poolt päikesevalguse varjutamine. 2017. aastal (2015. aasta kohta) koostatud strateegilise mürakaardi 2 järgi on päevane müratase planeeringualal teede vahetus läheduses üle 70 db, öisel ajal kuni 60 db. Põhjavesi on geoloogilise uuringu järgi 3 maapinnast 2,2 2,6 m sügavusel. Geoloogiliselt paikneb ala Kesklinna mattunud vagumuse lääneosas, kus aluspõhjas avaneb alamkambriumi Lontova kihistu aleuriitne savi. Vagumust täidavad sügavuse suunas merelised, liustikujärvelised, liustikujõelised ning liustiku setted. Pinnakatte ülemise osa (maapinnast sügavuseni 30 m) moodustavad täitepinnas, muld (kohati turbane), peenliiv, möllsavi, möll, savi ning mölline peenliiv. 2 http://www.tallinn.ee/est/murakaart-2017 3 Eesti Kunstiakadeemia geotehnika aruanne, Aktsiaselts Geotehnika Inseneribüroo G.I.B., 2009 Tallinn, 23. november 2017 9

Välisõhu kvaliteeti planeeritavas piirkonnas võib kirjeldada Kesklinna linnaosas Liivalaia tänaval asuva välisõhu seirejaama andmetega. Vastavalt 2016. aasta välisõhuseire 4 andmetele esines kehtestatud piirnormide ületamist Liivalaia seirejaamas kõikidest mõõdetud näitajatest (vääveldioksiid, lämmastikoksiid, lämmastikdioksiid, osoon, süsinikoksiid ja peened osakesed) vaid peente osakeste puhul kokku 5 korral (lubatud 35 korda aastas). Linnaõhu kvaliteeti mõjutab eelkõige transport, mistõttu saasteainete kontsentratsioonid on tingituna inimtegevusest sageli tugevalt sesoonse iseloomuga. Võrreldes varasemate aastate seiretulemustega on nii PM 10 kui SO 2, aga ka NO 2, CO ja O 3 keskmised kontsentratsioonid linnaõhu seirejaamades positiivse suundumusega (langevas trendis), kuid Tallinna kesklinnas võib näha peenete osakeste mõningast tõusu. Kavandatava tegevuse piirkonda ei jää looduskaitse alasid, kaitsealuseid objekte, Natura 2000 linnu- ega loodusalasid. 4 Keskkonnaregistri seireveeb http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3711:vaelisohu -kvaliteedi-seire-2016-a&catid=1344:ohuseire-2016&itemid=5846 Tallinn, 23. november 2017 10

6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU Üldisel tasandil on kavandatavaks tegevuseks kesklinnas endise hoone asemele uue hoone rajamine. Erinevuseks võrreldes varasema olukorraga on see, et uus saab olema kõrghoone. Vana hoone kõrgus oli u 35 m, uue kõrguseks plaanitakse osaliselt 110 m. Kõrgematest hoonetest läheduses asuvad 200 m kaugusel loodes Viru hotell (74 m) 5 ja lõunas naaberkrundil büroohoone Tartu mnt 2 (79 m) 6. Läheduses asub veel kõrghooneid (nt Radisson Blu Sky Hotell 105 m) 7. Seega kavandatava tegevuse tulemusena taastäidetakse eelnevalt hoonestatud plats ning kõrghoone rajatakse olemasolevatele kõrghoonetele lisaks. Kõige olulisemateks küsimusteks on, kuidas kavandatav hoone kuju sobitub konkreetsesse asukohta ning kas see tagab normatiivse päikesevalguse ümbruskonnale. Esimene küsimus on arhitektuurne, mida keskkonnamõju strateegilise hindamisega ei lahendata. Teine küsimus tuleb lahendada vastavuses normidega 8. KSH raames on võimalik jälgida, et vajalik kontroll oleks teostatud. KSH-s käsitletakse ruumides päevavalguse (insolatsiooni) kestuse vastavust normidele. Kuna hoone plaanitakse kesklinna, endise hoone asemele, pole põhjust kahelda kommunikatsioonide (vesi, kanal, elekter, side) kättesaadavuses ja piisavuses. Linnalises keskkonnas on müratase ja õhusaaste paratamatult kõrgem, kui maapiirkonnas. Õhusaaste ja müra mõju juhtimine linnas käib peaasjalikult läbi linnaülese kontseptuaalse lähenemise (ühistranspordi eelistamine, hoonetele normide seadmine jms). Tallinna linna õhukvaliteet on üldiselt normidele vastav, probleeme on peente osakeste (PM 10 ) sisaldusega (vt ptk 5). Ühe detailplaneeringuga on linnas (ka kesklinna) toimuvaid muutusi võimalik väärata vähe, kuid see ei tähenda, et mõju hindamise käigus ei peaks sellistele, linnas olulistele teemadele pöörama tähelepanu kasvõi konstateerivalt. Võimalusel jagama soovitusi. Müra ja õhusaaste hinnangud sõltuvad liiklusprognoosist. KSH käigus analüüsitakse õhusaaste ja müra tasemete muutust planeeringu elluviimisel. Hinnatakse müratasemeid korterite välispiirdeil kõigi kaalutavate alternatiivide puhul. Ehitusaegsetest mõjudest tuleb tähelepanu pöörata maa aluste korruste tarbeks rajatava kaevise mõjule naabermajadele ning linna sademeveesüsteemile. Teadaolevalt rajatakse kaevis põhjaveetasemest sügavamale. See omakorda eeldab vee väljapumpamist. Ümbrusesse tekkiv alanduslehter võib muuta pinnase omadusi ning ohustada hoonete püsivust. Kaevisest väljapumbatav vesi peab olema täiendavaid olulisi häiringuid 5 Vikipeedia andmed https://et.wikipedia.org/wiki/viru_hotell 6 Ehitisregistri andmed. 7 Vikipeedia andmed https://et.wikipedia.org/wiki/radisson_blu_sky_hotel 8 Standard EVS 894:2008 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides Tallinn, 23. november 2017 11

tekitamata ära juhitav. Tõenäoliselt tuleb selleks kasutada linna sademeveesüsteemi. Suuremad probleemid tekivad sademeterohkel ajal, kui kanalivõrku on vaja ka ülejäänud linnast vee ärajuhtimiseks. KSH käigus hinnatakse eksperthinnangu abil ehitusega kaasnevaid hüdrogeoloogilisi mõjusid, muuhulgas mõjusid kõrvalhoonete püsivusele. Ehitusaegset müra pigem oluliseks pole põhjust pidada. Ehitus eelduslikult ei erine muust linnaehitusest ning peab vastama normidele 9. Detailplaneeringu elluviimine mõjutab inimeste liikumisvõimalusi ja avaliku ruumi kasutamist. Oluline on tagada, et detailplaneeringu realiseerimisel jääks inimestele piisavalt ühendusi erinevate liikumisteede vahel. See tähendab, et avalik ruum oleks mugavalt kasutatav. KSH-s analüüsitakse avaliku ruumi kasutatavust. Iga uue hoone ehitamise ja kasutamisega kaasneb jäätmeteke. KSH käigus analüüsitakse üldiselt jäätmetekke ulatust ja selle vähendamise võimalusi. Kuna ala asub kultuurimälestise kaitsevööndis, käsitletakse KSH käigus võimalikke mõjusid kultuurimälestistele. Linnahaljastuslikult on oluline säilitada planeeritaval alal kasvav harilik vaher. KSH käigus hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid harilikule vahtrale. Tehtud on uus dendroloogiline hinnang. Vajadusel antakse leevendusmeetmed hariliku vahtra kasvutingimuste säilitamiseks. Kõikide alternatiivide juurde tuleb ette näha kohapõhised kaitsemeetmed, et ehitustööde käigus ja hiljem (avalikus ruumis) puu kasvutingimused ei halvene. Kõigil juhtudel tuleb säilitada perspektiivselt uue puu (uute puude) istutamise võimalus. Kavandatavate hoonete katused võivad olla uuteks potentsiaalseteks elupaikadeks kajakatele ja tiirudele. KSH käigus analüüsitakse lindude uute elupaikade teket ja nende mõju ümbruskonnale. KeHJS 40 loetletud teemadest ei ole antud kavandatava tegevuse korral aktuaalsed: strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega planeeringu mõju ulatuses ei ole kaitstavaid loodusobjekte, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alasid; mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, loomadele, maastikele need on eelkõige loodusliku keskkonna puhul hinnatavad tegurid, mis ei ole aktuaalsed tehiskeskkonnas toimuvate arendustegevuste puhul nagu hoone ehitamine linna; 9 Sotsiaalministri 16.12.2016 nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid Tallinn, 23. november 2017 12

mõju kliimamuutustele detailplaneeringu elluviimise mõju kliimamuutustele on kaduvväike, mistõttu ei ole seda võimalik hinnata; piiriülene keskkonnamõju mõju on lokaalne ja ei ulatu üle riigi piiri. Tallinn, 23. november 2017 13

7 HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus lähtutakse KSH algatamise korraldusest ja KeHJS 40 toodust. Vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed olulise negatiivse mõju vähendamiseks. Mõjusid hinnatakse kvantitatiivselt (vastavus piirväärtustele, arengukavadele, planeeringutele) ning kvalitatiivselt (mõju olulisus). Mõjude hindamisel arvestatakse selle suurust, kestvust, iseloomu, kumulatiivsust koos võimalike leevendusmeetmetega. Alternatiive võrreldakse omavahel arutluse teel. Eelduseks on, et kõik alternatiivid vastavad normidele. Muus osas lähtutakse arendaja huvist, keskkonnasäästlikkusest (välisõhk, müra) ning avalikust ruumist (insolatsioon, liikumisteed). Välisõhk Juhul, kui liiklusprognoos viie aasta tagusega 10 võrreldes ei muutu, pole põhjust täiendavaks hinnanguks. Kui liiklusprognoos muutub, antakse hinnang selle mõjust. Õhusaaste osas lähtutakse olemasolevatest saastetasemete andmetest ning antakse hinnang nende lineaarsele muutumisele vastavalt liikluskoormusele (st ei koostata mudelit). Hüdrogeoloogilised mõjud KSH käigus annab ekspertgruppi kuuluv hüdrogeoloog eksperthinnangu varasemale hüdrogeoloogilisele uuringule 11. Hinnatakse võimalikke mõjusid kõrvalhoonete püsivusele ja alal kasvavale puule ning esitatakse leevendusmeetmed. Avaliku ruumi kasutamine Käsitletakse liikumisvõimalusi planeeringu realiseerumisel, st mil moel saab olema takistatud või soodustatud inimeste liikumine. Insolatsioonitingimused Uuringuga hinnatakse, kas planeeringulahenduste elluviimisel on tagatud normatiivne päevavalguse kestus ruumides. Mõju kultuuripärandile Kavandatava tegevuse alaga piirneb asulakoht, kuid kuna sellel alal kaevetöid ei teostata, puudub otsene füüsiline mõju. Arheoloogilised väljakaevamised alal on juba tehtud. Koosmõjud ja kumulatiivsed mõjud 10 Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring, K-Projekt Aktsiaselts, 18.05.2011 11 Geotehnika aruanne. Hüdrogeoloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks, Aktsiaselts Geotehnika Inseneribüroo G.I.B., 2009 Tallinn, 23. november 2017 14

KSH s käsitletakse kumulatiivseid ja koosmõjusid arutluse teel. Täiendavad liikluse ja insolatsiooni uuringud arvestavad ka ümbritseva olukorra ning realiseerimata detailplaneeringutega. Jäätmed Kirjeldatakse jäätmetekke vähendamise võimalusi ehituse ajal ja hoone ekspluatatsiooni ajal. Mõju haljastusele Arvestades dendroloogilist hinnangut ja hüdrogeoloogiliste mõjude analüüsi hinnatakse võimalikke mõjusid planeeringualal asuvale harilikule vahtrale. 7.1 Uuringud Kehtiva detailplaneeringu jaoks on läbi viidud rida uuringuid, mida KSH käigus kasutatakse ja vajadusel täiendatakse vastavalt uutele planeeringualternatiividele ja normidele: Eesti Kunstiakadeemia geotehnika aruanne, Aktsiaselts Geotehnika Inseneribüroo G.I.B., 2009; Geotehnika aruanne. Hüdrogeoloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks, Aktsiaselts Geotehnika Inseneribüroo G.I.B., 2009; Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala radoonitaseme määramine maapinnas ning radooniohtlikkuse hinnang, Radoonitõrjekeskus Radooni mõõtmise ja tõrje ekspert, 14.10.2009; Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring, K Projekt Aktsiaselts, 18.05.2011; Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine, Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali töö nr 9765 1, oktoober 2009; Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu õhusaaste uuring, OÜ Hendrikson & Ko töö nr 1366/10, 2010; Hariliku vahtra seisundi ja väärtuse hindamine Tartu mnt 1, Tallinn. Rutt Panga 17.10.2017; Ekspertarvamus Eesti Kunstiakadeemia ees kasvava kahe hariliku vahtra, kuldkase ja hariliku tamme seisundist ning haljastuslikust väärtusest, dendroloog Olev Abner, juuni 2009; Planeeringualternatiivide insolatsiooniuuringud. Kavandatava planeeringu jaoks läbiviidav lisauuringud: Tartu mnt 1 // A. Laikmaa tn 11 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring; Mürauuring; Insolatsiooniuuring. Tallinn, 23. november 2017 15

8 OSAPOOLED Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud osapooled: Detailplaneeringu algataja Tallinna Linnavalitsus Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn Detailplaneeringu koostamise Tallinna Linnaplaneerimise Amet Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn Planeerimisdokumendi koostaja FIE Peep Moorast Tallinn, Nurmiku tee 16/2 14, 12013 58373248, p.moorast@gmail.com Arendaja City Plaza OÜ Tallinn, Pärnu mnt 158, 11317 Detailplaneeringu kehtestaja Tallinna Linnavolikogu Vana Viru 12, 15080 Tallinn Keskkonnamõju strateegilise hindamise Tallinna Keskkonnaamet Harju tn 13, Tallinn Keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspert AS Maves Marja 4d, 10617 Tallinn Kontaktisik: Kadri Normak 5087013, kadri@maves.ee Muud isikud ja organisatsioonid, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu: planeeritava ala maaomanikud naaberkinnistute omanikud: KÜ Gonsiori 8 ning Kivisilla 4 // Tartu mnt 7 omaniku Ester Palmi esindaja Eversheds Sutherland Ots & Co advokaadibüroo Keskkonnaamet Muinsuskaitseamet Terviseamet Päästeamet Eesti Keskkonnaühenduste Koda Tallinn, 23. november 2017 16

Eesti Arhitektide Liit Linnaasutused: Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Kultuuriamet Politsei- ja piirivalveamet Kaitseministeerium Lennuamet Harju Maavalitsus Ekspertgrupi koosseis: Juhtekspert Karl Kupits AS Maves Vastavus KeHJS 34 lg 4 on toodud lisas 3 Aruande tehniline teostus Kadri Normak AS Maves Hüdrogeoloogia Madis Osjamets Välisõhus leviv müra ja õhusaaste Kadri Normak Kavandatud tegevuse mõju linna siluetile ja avalikule ruumile Inga Raukas Vastavalt PlanS 81-le on küsitud VKT kohta seisukohti asjaomastelt asutustelt. Ülevaade seisukohtadest ja nendega arvestamisest on toodud Lisas 4. Tallinn, 23. november 2017 17

9 AJAKAVA Etapile kuluv Etapp KeHJS Vastutaja Aeg aeg päevades KSH väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamine KSH ekspert 14 Juuni juuli 2017 80 lg1 3 VTK kooskõlastamine arendaja ja DP koostamise Juuli september KSH ekspert 60 ga 2017 VTK edastamine asjaomastele asutustele DP koostamise September 30 seisukoha küsimiseks 81 lg1 4 oktoober 2017 Ettepanekute põhjal DP lähteseisukohtade (LS) ja DP koostamise Oktoober 30 VTK täiendamine 81 lg5 november 2017 LS ja VTK esitamine DP koostamise DP koostamise 1 November 2017 veebilehel 81 lg6 Uuringute tegemine ja KSH aruande eelnõu KSH November 2017 55 koostamine ekspertgrupp jaanuar 2018 DP ja KSH eelnõu avalikust väljapanekust DP koostamise 14 Jaanuar 2018 teavitamine 82 lg 4 6 DP ja KSH eelnõu avalik väljapanek 82 lg 1 3, DP koostamise Jaanuar veebruar 30 7, 8 2018 DP ja KSH avalik arutelu 83 lg 1 4 (koosolek DP koostamise veebruar märts viiakse läbi 45 päeva jooksul pärast avaliku 45 2018 väljapaneku lõppemist) Avalikul väljapanekul ja arutelul esitatud ettepanekute arvestamine või arvestamata KSH ekspert 5 Märts 2018 jätmine, kirjalik vastamine 84 lg 2 Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest DP koostamise 30 Aprill 2018 teavitamine 84 lg 1 DP ja KSH eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse DP koostamise 30 Mai 2018 andmine asjaomaste asutuste poolt 85 lg 1 3 KSH tulemuste lisamine DP sse planeerija 2 Juuni 2018 DP vastuvõtmine 86 lg 1, 2 KOV volikogu 30 Juuni juuli 2018 DP avalikust väljapanekust teavitamine 87 lg 5 DP koostamise 14 Juuli 2018 7 DP koostamise DP avalik väljapanek 87 lg 1 4, 8 30 Juuli august 2018 Avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele DP koostamise August seisukohtade esitamine ja avalikust arutelust 30 september 2018 teavitamine 87 lg 9 DP avalik arutelu 88 lg 1 5 (koosolek viiakse läbi 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist) Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest teavitamine 89 lg 1 3 DP koostamise 45 September oktoober 2018 DP koostamise Oktoober 30 november 2018 DP heakskiitmine 90 lg 1 7 maavanem 60 Detsember 2018 jaanuar 2019 Planeeringu kehtestamine 91 lg 1 3 KOV volikogu 30 Veebruar 2019 KOKKU 615 Tallinn, 23. november 2017 18

10 KASUTATUD ALLIKAD Kehtiva detailplaneeringu (DP026700) käigus läbi viidud uuringud (vt ptk 7.1) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (jõustunud 05.05.2017) Looduskaitseseadus (jõustunud 28.04.2017) Maa-ameti kaardirakendused (04.07.2017) Sotsiaalministri 16.12.2016 nr Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid Tallinna keskkonnastrateegia 2030 Tallinna kõrghoonete teemaplaneering Kõrghoonete paiknemine Tallinnas Tallinna planeeringute register (04.07.2017) Tallinna strateegiline mürakaart 2017 Tallinna üldplaneering Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP026700), kehtestatud 16.06.2011 Veeseadus (jõustunud 01.07.2017) Välisõhu kvaliteedi seire 2016. a, Keskkonnaregistri seireveeb http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3711 :vaelisohu kvaliteedi seire 2016 a&catid=1344:ohuseire 2016&Itemid=5846 Tallinn, 23. november 2017 19