OÜ Tirts & Tigu. Nabala maastikukaitseala ettepaneku loodusväärtuste inventuur. Lauri Klein, Uudo Timm, Piret Kiristaja

Transkriptio

1 OÜ Tirts & Tigu Nabala maastikukaitseala ettepaneku loodusväärtuste inventuur Lauri Klein, Uudo Timm, Piret Kiristaja Tallinn, 2010

2 Sisukord 1. Seletuskiri 1.1. Inventuuri lähteülesanne ja tehtud tööde kirjeldus 1.2. Inventuuriala ja lähteandmete kirjeldus 1.3. Kehtivad piirangud ja teadaolevad väärtused 1.4. Välitööd ja olulised leiud 1.5. Elupaigatüübid 1.6. Liigid ja muud loodusväärtused 1.7. Hinnangud ja ettepanekud 2. Kokkuvõte 2

3 1. Seletuskiri 1.1 Inventuuri lähteülesanne ja tehtud tööde kirjeldus Töö eesmärk on anda ülevaade kavandatava Nabala MKA territooriumile jäävatest loodusväärtustest ja kaitseala moodustamise põhjendatusest ja vajalikkusest. Ekspert on kohustatud: 1. Hindama inventuuri käigus kavandatava kaitseala loodusväärtuste levikut ja esinduslikkust. Inventeerimisele ei kuulu juba riikliku kaitse all olevad maad. 2. Selgitama välja kaitsealuste liikide elupaigad ja kasvukohad ja need kaardistama. 3. Inventeerima võimalikud Natura elupaigatüübid, hindama nende seisundit ja need kaardistama. 4. Andma hinnangu kaitseala moodustamise ettepanekule lähtuvalt alal inventeeritud loodusväärtuste esinemise, esinduslikkuse ja ohustatuse seisukohast. Tellija esindajale üle antav kavandatava Nabala maastikukaitseala inventuur peab koosnema järgmistest osadest: seletuskiri, inventuuri tulemused, hinnang ala sobivuse kohta kaitsealaks lähtuvalt töö käigus leitud loodusväärtustele. MapInfo formaadis L-EST 97 1 mm projektsioonis Eesti põhikaardi ja maakatastri a juulikuu seisu järgi digitaliseeritud ala loodusväärtustega kaardikihte. Kogu töö esitatakse nii elektrooniliselt (doc- ja Mapinfo-formaadis) kui paberkandjal. Pakkumises oli töövõtja toonud järgnevad olulised punktid: Nabala MKA loodusväärtuseid hinnatakse kokku maksimaalselt 3000 ha suurusel alal ja ettepaneku ekspertiisil on järgnevad etapid: o o o o o Olemasolevate andmete koondamine Välitööd Kameraaltööd ja kaardimaterjali koostamine Vormistamine Täiendamine ja parandamine Kuna ajaliselt oli töödega võimalik alustada alles juuli teisel poolel, siis oli juba tellijaga ka varem kokku lepitud, et välitöödega tuvastatakse sellised leiud, mis on võimalik kindlaks teha augustist novembrini. Vajalike lisainventuuride ja uuringute kohta on tehtud eraldi ettepanekud. 3

4 Esimene tööetapp juulis-augustis kujutas endast lähteandmete koondamist, sh kehtivate piirangute ja määratletud loodusväärtuste andmekihtide loomist EELIS-e ja keskkonnaregistri baasil; aluskaardina põhikaardi uusima vektorversiooni kaardilehtede ning ortofotode koondamist; muude ruumiandmete lisamist selgitamaks nt maaomandi ning metsakorraldusega seonduvat. Samal ajal alustati ka teise tööetapiga, mis kestis juuli teisest poolest kuni oktoobrini ja kujutas endast välitöid ning registreeritu talletamist, nii fotode kui digitaliseeritud ruumiandmete kujul. Viimane kehtis peamiselt välitöökaartidele kantud liigileidude ning elupaigamääratluste kohta ja oli ettevalmistavaks järgmisele etapile. Välitöid tehti ajavahemikus 21. juulist kuni 25. oktoobrini. Kolmas tööetapp hõlmas välitöödel leitu määramist, ülemääramist ning elupaikade digitaliseerimist. Elupaikade piiritlemine toimus MapInfo formaadis ja põhikaardi vektorversiooni alusel mõõtkavas 1: Selle etapi lõppfaasis, kui elupaigaandmed olid kantud kaardile, tehti neile ka mõningane korrektuur kasutades varasemaid inventuuriandmeid ning teadaolevaid ettepanekuid. Samas tuleb mainida, et see kriitiline korrektuur oli pigem kokkulangevuse kinnitamine. Viimase, neljanda etapi jooksul koostati aruanne. 1.2 Inventuuriala ja lähteandmete kirjeldus Inventuuriga kaeti 3161 ha kavandatavast Nabala maastikukaitsealast (ettepanek tehtud MTÜ Tuhala Looduskeskus poolt, kiri Keskkonnaministeeriumile 4.veebruaril 2010, koopia Keskkonnaametile), mille pindalaks on planeeritud kokku 5533 ha (vt joonised 1, 2) ning lisaks hinnati ka võimalikku ümbruskonna (ala, mis piirneb Tallinn-Viljandi mnt-ga läänest, Tallinn-Tartu mnt-ga idast, Tõdva-Vaida joonega põhjast ning Urge- Kolu joonega lõunast) kehtiva kaitsekorraga riiklike kaitstavate objektide ning alal esinevate geoloogiliste, maastikuliste, loodus- ja kultuuriväärtuste liitmist ühiseks kaitsealuseks alaks pindalaga 6903 ha (vt joonis 3). Koondades olemasolevaid loodusväärtuste andmeid ala kohta selgus, et neid on piirkonnas juba vägagi hulgaliselt ja seetõttu fokusseerisime oma inventuuri aladele kust andmeid seni kõige vähem oli. Samas tuleb kohe tõdeda, et kuna inventuuri välitööde periood oli suve teine pool-sügis, siis ei olnud võimalik nii mõndagi alal tõenäoliselt esinevat loodusväärtust tuvastada ja seetõttu on äärmiselt oluline, et kevadsuvel 2011 tehtaks alal eraldi inventuurid linnustiku väärtuste registreerimiseks ning kaitsealauste taimeliikide leviku ja vitaalsuse täpsustamiseks. Kui võrrelda allolevaid jooniseid 3, 4 ja 16, saab selgelt tõdeda, et piirkonna rohevõrgustiku teemaplaneering määratleb väga hästi ala loodusliku seisundi vajadused ning seetõttu tuleks alal kindlasti seda teemaplaneeringut ning selle nõudeid järgida, vastasel juhul võib peagi tõdeda, et registreeritud ja seadusega kaitse alla võetud loodusobjektid piirkonnas on killustatuse tõttu hävinenud. 4

5 Joonis 1. Kavandatava Nabala maastikukaitseala piir, nagu see oli ettepanekus.

6 Joonis 2. Käesoleva inventuuriga hõlmatud ala 6

7 Joonis 3. Potentsiaalne kompleksne Nabala looduskaitseala, mis hõlmaks ka ettepanekuga piirnevad kehtiva kaitsekorraga alad ja need väärtused, mis jäävad ettepanekust välja. Kollase nelinurgana on toodud ala, mille piires registritest taustandmeid koguti. 7

8 Ekspertiisi läbiviimiseks saadi tellijalt järgmised lähteandmed: - Nabala MKA ettepandavad piirid - Ettepaneku aluseks olnud MTÜ Tuhala Looduskeskuse kiri Välitöödeks, inventuurikaartide koostamiseks ja ettepanekute tegemiseks koondati järgnevad lisamaterjalid: - T. Ploompuu uuringuandmed Tammiku lubjakivimaardlalt - T. Ploompuu hinnang Tammiku lubjakivimaardlal ala kaitsealuste taimeliikide ja elupaikade kohta - T. Ploompuu uuringuandmed Tammiku lubjakivimaardlaga piirnevalt alalt - T. Ploompuu hinnang Tammiku lubjakivimaardlaga piirneva ala taimeliikide ja elupaikade kohta - Tagadi kohaliku kaitsealuse objekti ettepaneku ekspertiis-uuringu materjalid - Pahkla kohaliku kaitsealuse objekti ettepaneku ekspertiis-uuringu materjalid - Rahkvälja kohaliku kaitsealuse objekti ettepaneku ekspertiis-uuringu materjalid - EOÜ haudelindude levikuatlase andmed UTM ruutude kohta Nabala MKA ulatuses - Loodusvaatluste andmebaasi väljavõte UTM ruutude kohta Nabala MKA ulatuses - Nabala piirkonna digitaalsed ortofotod seisuga 2009 MapInfo formaadis - Nabala piirkonna kaardilehtede digitaalsed põhikaardi vektorkihid MapInfo formaadis - Maakatastri andmed seisuga Metsakorralduse andmed metsainfosüsteemist - Eesti maakondlike rohevõrgustiku teemaplaneeringute andmekiht MapInfo formaadis Eesti Looduse Infosüsteemist: - Nabala MKA kui projekteeritava kaitseala välispiir - Kaitsealused üksikobjektid koos kaitsetsooniga - Kaitsealuste ja tähelepanuväärsete liikide leiukohtade andmekihid - Eestimaa Looduse Fondi inventuuriandmed - Pärandkoosluste Kaitse Ühingu niitude inventuuriandmed - Märgalade inventuuriandmed - Vääriselupaigad - Püsielupaigad ja nende tsoneeringud - Kaitsealad - Hoiualad

9 1.3 Kehtivad piirangud ja teadaolevad väärtused alal Esimese tööetapina koondati kavandatava Nabala MKA piirkonda jäävad kehtivad looduskaitselised piirangud EELISest ja Keskkonnaregistrist (vt tabel 1 ja joonised 4-16). Tabel 1. Keskkonnaregistris registreeritud kehtivad looduskaitselised piirangud Nabala MKA piirkonnas. Nimi Tüüp Pindala Pahkla kohalik maastikukaitseala 678 ha Rahkvälja kohalik maastikukaitseala 529 ha Rahaaugu hoiuala 400 ha Tammiku looduskaitseala 380 ha Tuhala maastikukaitseala 188 ha Kämbla looduskaitseala 164 ha Angerja must-toonekurg püsielupaik 70,5 ha Pahkla must-toonekurg püsielupaik 19,5 ha Sõmeru väike-konnakotkas püsielupaik 3 ha Vaida väike-konnakotkas püsielupaik 3 ha Tuhala mõisa park kaitsealune park 5 ha Reinu kasesalu kaitsealune puistu 0,4 ha VEP nr Vääriselupaik 3,6 ha VEP nr Vääriselupaik 0,5 ha VEP nr Vääriselupaik 0,8 ha VEP nr Vääriselupaik 1,1 ha VEP nr Vääriselupaik 1,7 ha VEP nr Vääriselupaik 2,6 ha VEP nr Vääriselupaik 0,3 ha VEP nr Vääriselupaik 2,4 ha VEP nr Vääriselupaik 1,5 ha VEP nr Vääriselupaik 10 ha VEP nr Vääriselupaik 0,8 ha VEP nr Vääriselupaik 8,4 ha VEP nr Vääriselupaik 2 ha VEP nr Vääriselupaik 1,2 ha 9

10 Joonis 4. Keskkonnaregistris registreeritud kehtivad looduskaitselised objektid Nabala MKA piirkonnas.

11 Joonis 5. Nabala MKA piirkonda jäävad kehtiva kaitsekorraga kohalikud maastikukaitsealad Pahkla ja Rahkvälja. 11

12 Joonis 6. Nabala MKA piirkonda jäävad kehtiva kaitsekorraga riiklikud kaitsealad Tammiku ja Kämbla looduskaitseala, Tuhala maastikukaitseala, Tuhala mõisa park ja Reinu kasesalu. 12

13 Joonis 7. Nabala MKA piirkonda jääv kehtiva kaitsekorraga riiklik hoiuala Rahaaugu. 13

14 Joonis 8. Nabala MKA piirkonda jäävad kehtiva kaitsekorraga püsielupaigad Angerja ja Pahkla must-toonekurg, Sõmeru ja Vaida väikekonnakotkas. 14

15 Joonis 9. Nabala MKA piirkonda jäävad kehtiva lepinguga vääriselupaigad. 15

16 Joonis 10. Nabala MKA piirkonda jäävad ja EELISesse kantud pool-looduslikud kooslused. 16

17 Joonis 11. Nabala MKA piirkonda jäävad kaitsealused üksikobjektid. 17

18 Joonis 12. Nabala MKA piirkonda jäävad projekteeritavad kaitsealused objektid. 18

19 Joonis 13. Nabala MKA piirkonda jäävad I kaitsekategooria liikide leiukohad. 19

20 Joonis 14. Nabala MKA piirkonda jäävad II kaitsekategooria liikide leiukohad. 20

21 Joonis 15. Nabala MKA piirkonda jäävad III kaitsekategooria liikide leiukohad. 21

22 Joonis 16. Nabala MKA piirkond ja maakondlik rohevõrgustiku teemaplaneering. 22

23 Joonis 17. Natura 2000 elupaikade levik Nabala MKA piirkonnas aasta märtsi seisuga. 23

24 1.4 Välitööd ja olulised leiud Välitöödeks koostati aluskaardid, kuhu kanti olulisemate teadaolevate liigileidude ja kaitseobjektide ning varasemate inventuuride andmed, nende kontrollimiseks ja täpsustamiseks. Välitööde käigus registreeritud elupaigad ja liigid on loetletud tabelis 2 ja nende paiknemine on toodud joonistel Tabel 2. Välitööde käigus registreeritud elupaigad ja liigid. Elupaik / liik Natura kood / kaitsekategooria LK-väärtus / Vitaalsusaste Pindala / leiukohtade arv Kuivad, lubjarikkad niidud C 12,5 ha / 3 Rabad 7110 C 7 ha / 1 Liigirikkad madalsood A kuni C 41 ha / 13 Vanad loodusmetsad 9010 B kuni C 22 ha / 4 Vanad laialehised metsad 9020 C 1,5 ha / 1 Rohunditerikkad kuusikud A kuni C 143 ha / 20 Soostuvad ja soolehtmetsad 9080 B kuni C 14 ha / 3 Kaunis kuldking II I-II / 54 Kärbesõis II III / 1 Püst-linalehik II II-III / 5 Pruunikas pesajuur III I-II / 22 Harilik käoraamat III I-II / 12 Hall käpp III III / 1 Kahelehine käokeel III III / 3 Soo-neiuvaip III I / 1 Vööthuul-sõrmkäpp III I-II / 12 Kuradi sõrmkäpp III III / 2 Suur käopõll III I-II / 3 Harilik ungrukold III I / 8 Maatäht - I / 1 Harilik näsiniin - II / 4 Kanakull II II / 1 Laanerähn II I / 1 Teder III III / 1 Väike-kärbsenäpp III I / 3 Händkakk III II / 1 Musträhn III I / 1 Rästik III III / 1 Laanekuklased III II / 2 Kimalased III III / 1 Ilves - II / 1

25 Joonis 18. Käesoleva inventuuri välitööde käigus registreeritud loodusväärtuste paiknemine Nabala MKA piirkonnas.

26 / Joonis 19. Käesoleva inventuuri välitööde käigus registreeritud Natura elupaigatüüpide paiknemine Nabala MKA piirkonnas. 26

27 kaunis kuldking hall käpp kaunis kuldking kahelehine käokeel püst-linalehik harilik näsiniin väike-kärbsenäpp kaunis kuldking pruunikas pesajuur rähnipesa pruunikas pesajuur laanekuklased ungrukold pruunikas pesajuur pruunikas pesajuur ungrukold teder kaunis kuldking pruunikas pesajuur ungrukold laanekuklased mäger ilves väike-kärbsenäpp kahelehine käokeel rästik vööthuul kaunis kuldking pruunikas pesajuur pruunikas pesajuur pruunikas pesajuur suur-kirjurähn kaunis kuldking väike-kärbsenäpp kaunis kuldking kimalased püst-linalehik vööthuul laanerähn kaunis kuldking kaunis kuldking püst-linalehik pruunikas pesajuur kaunis kuldking kaunis kuldking harilik näsiniin harilik näsiniin soo-neiuvaip kaunis kuldking kaunis kuldking pruunikas pesajuur pruunikas pesajuur kärbesõis kaunis kuldking püst-linalehik kaunis kuldking kaunis kuldking püst-linalehik maatäht pruunikas pesajuur harilik käoraamat pruunikas pesajuur harilik käoraamat kaunis kuldking kaunis kuldking kaunis kuldking kaunis kuldking pruunikas pesajuur suur käopõll ja vööthuul kaunis kuldking pruunikas pesajuur kuradisõrmk. ja vööthuul kaunis kuldking Joonis 20. Käesoleva inventuuri välitööde käigus registreeritud kaitsealuste liikide leiukohtade paiknemine Nabala MKA piirkonnas. 27

28 Joonis 21. Käesoleva inventuuri välitööde käigus registreeritud II kategooria kaitsealuste liikide leiukohtade paiknemine Nabala MKA piirkonnas. 28

29 Joonis 22. Käesoleva inventuuri välitööde käigus registreeritud III kategooria kaitsealuste liikide leiukohtade paiknemine Nabala MKA piirkonnas. 29

30 D0 91D0 91D0 91D0 91D E0 91D ? , D0 91D ,...? 91D0 6530, D0/ D0 91D0 0, D0 91D D D ? Joonis 23. Natura 2000 elupaikade levik Nabala MKA piirkonnas koos käesoleva inventuuri käigus tuvastatuga. 30

31 1.5 Elupaigatüübid Tüüp kuivad niidud lubjarikkal mullal. Kokku lisandus inventuuriga ca 12,5 ha. Koos varasema andmestikuga on alal ca 49 ha. Tüüp 7110 looduslikus seisundis rabad. Kokku lisandus inventuuriga ca 7 ha. Koos varasema andmestikuga on alal ca 7 ha. Tüüp liigirikkad madalsood. Kokku lisandus inventuuriga ca 41 ha. Koos varasema andmestikuga on alal ca 80 ha. Tüüp 9010 vanad loodusmetsad. Kokku lisandus inventuuriga ca 22 ha. Koos varasema andmestikuga on alal ca 34 ha. Tüüp 9020 vanad laialehised metsad. Kokku lisandus inventuuriga ca 1,5 ha. Koos varasema andmestikuga on alal ca 70 ha. Tüüp rohunditerikkad kuusikud. Kokku lisandus inventuuriga ca 143 ha. Koos varasema andmestikuga on alal ca 270 ha. Tüüp 9080 soostuvad ja soolehtmetsad. Kokku lisandus inventuuriga ca 14 ha. Koos varasema andmestikuga on alal ca 113 ha. 1.6 Liigid ja muud loodusväärtused Koos inventuuriandmetega on alal teada järgmised kaitsealuste liikide leiukohad: Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), II kaitsekategooria 54 leiukohta; Kärbesõis (Orphys insectifera), II kaitsekategooria 1 leiukoht; Püst-linalehik (Thesium ebracteatum), II kaitsekategooria 5 leiukohta; Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), III kaitsekategooria 22 leiukohta; Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), III kaitsekategooria, 12 leiukohta; Hall käpp (Orhis militaris), III kaitsekategooria 1 leiukoht; Kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), III kaitsekategooria, 3 leiukohta; Soo-neiuvaip (Epipactis palustris), III kaitsekategooria, 1 leiukoht; Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), III kaitsekategooria, 12 leiukohta; Kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), III kaitsekategooria, 2 leiukohta; Suur käopõll (Listera ovata), III kaitsekategooria, 3 leiukohta;

32 Harilik ungrukold (Huperzia selago), III kaitsekategooria, 8 leiukohta; Kanakull (Accipiter gentilis), II kaitsekategooria, 1 leiukoht; Laanerähn (Picoides tridactylus), II kaitsekategooria, 1 leiukoht; Teder (Tetrao tetrix), III kaitsekategooria, 1 leiukoht; Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), III kaitsekategooria, 3 leiukohta; Handkakk (Strix uralensis), III kaitsekategooria, 1 leiukoht; Musträhn (Dryocopus martius), III kaitsekategooria, 1 leiukoht; Rästik (Viperq berus), III kaitsekategooria, 1 leiukoht; Laanekuklane (Formica sp.), III kaitsekategooria, 2 leiukohta; Kimalased (Bombus sp.), III kaitsekategooria, 1 leiukoht. 1.7 Hinnangud ja ettepanekud Võttes arvesse käesoleva ekspertiisi käigus registreeritud uusi kaitsealuste liikide leide ja elupaikade määratlust leiame, et alal on kindlasti otstarbekas riikliku kaitserežiimi rakendamine ja seda kõige tõenäolisemalt looduskaitseala režiimis. Käesolevaid Nabala MKA ette pandud piire võib põhjaosas loodusväärtusi arvestades tagasi tõmmata, aga ala oleks otstarbekas laiendada ida suunas, nagu joonisel 3. Samas tuleb tõdeda, et piirkonna metsade intensiivne majandamine (ennekõike just suured ja hajali paiknevad lageraielangid) on ala kunagist terviklikku elupaigalist ja liigilist kõrget väärtust oluliselt vähendanud ja väärtused on alal suhteliselt killustatud. Selgelt eristuvad kõrgema loodusväärtusega lõunaosa (Rahaaugu hoiuala, Angerja must-toonekure püsielupaik ja Pahkla kohalik maastikukaitseala ning nendega otseselt põhjast piirnevad alad kuni ida-lääne suunalise metsateeni), loodeosa (ala, mis jääb ette pandud Nabala maastikukaitseala loodeossa, kahe kõrgepingeliini trasside vahele) ja idaosa (Tammiku ja Tuhala maastikukaitsealad, Rahkvälja kohalik maastikukaitseala ja neist loodesse jääv väike-konnakotka püsielupaik ning viimase ja Tammiku kaitseala vahele jääv metsaosa. Lisaks ette pandavast Nabala maastikukaitsealast kirdesse ja idasse jäävad kaitsealused objektid ja Natura elupaigatüübid, vt joonised 5-15 ja 23). Kui analüüsida leitud ja varem teada olnud loodusväärtuste paiknemist, ulatust ja nii liikide kui elupaikade seisundeid, eristub selgelt ala soisem lõunaosa ja kuivem põhjaosa (mis aga on tõenäoliselt kuivendunud peale Angerja oja kraavitamist. Kõige laiemal alal leidub Nabala MKA ette pandud piirides rohunditerikkaid kuusikuid, järgnevad soostuvad ja soolehtmetsad ning umbes võrdväärselt vanad laialehised metsad ning liigirikkad madalsood. Kui rohunditerikkaid kuusikuid leidub alal killustatult pea igal pool, siis lehtmetsad ja soostuvad metsad levivad just ala lõunaosas. Madalsoid aga leidub nii lõunaosas kui ka põhja- ja loodeosas. Liigileidudest on ohtraim kaunis-kuldking, järgneb pruunikas pesajuur, harilik käoraamat ja vööthuul-sõrmkäpp. Tuleb aga tõdeda, et käesolev inventuur ei võimaldanud kindlasti kõigi liigirühmade ja liikide piisavat selgitamist, sest ajaliselt on lubjalembestest kaitsealustest käpalistest sügisel määratavad just sellised liigid, nagu kaunis kuldking ja pruunikas pesajuur. Kindlasti oleks vajalik teha juba nt 2011 kevadel alal eraldi inventuur selgitamaks täpsemalt ala käpaliste levikut ning ka teiste kevadel õitsevate taimeliikide ning lindude levikut. 32

33 Kui hinnata meie inventuuriga tuvastatud väärtuste säilitamiseks vajalikku ala ulatust ja kaitserežiimi, siis nagu ka eespool kirjeldasin jääb loodusväärtuste poolest vaesem ala ette pandud MKA piirides just selle põhjaossa, sealsetele lagedatele kultuurmaastikele. Inventeeritud alast võib vähima väärtusega alaks lugeda metsaosa, mis jääb ala lääneosas paiknevatest kõrgepingeliinidest lõuna poolsemast lõunasse, kuni lääne-ida suunalise metsateeni ja teiseks ala, mis jääb ala keskosas eelpool nimetatud teest põhja poole suurte lageraielankide piirkonda. Viimati mainitud ala on aga kõige rikkam suurulukite tegevusjälgede poolest ja jääb ka kogu ala katva rohevõrgustiku tuumala südamesse (vt joonis 16 ülal). Tuleb tõdeda, et kui püüda ala loodusväärtuste kaitset tagada mitme kaitseala abil, siis varem või hiljem tekib tõenäoliselt vajadus nende liitmiseks kompleksi, sest lõunapoolsed alad juba piirnevad ka täna üksteisega ning loode ja kirdepoolsete väärtuslikumate alade vahele jäävad vaid väikesed vähem väärtuslikud siilud. Hinnates vajalikku kaitserežiimi peab kohe mainima, et ala suurimad väärtused on elupaigatüübid, mille kõrde väärtuse tagamiseks on nende majandamine looduskaitselise eesmärgiga. Selliseid eesmärke ei kanna kohaliku omavalitsuse tasandi kaitserežiim, mis ei ole kindlasti piisav ei siinsete soode, rohundite rikaste kuusikute, vanade laialehiste metsade, ega ka käpaliste vitaalsete leiukohtade ja kõige vähem siinsete kaitsealuste rähniliikide kaitseks. Kui hinnata liigikaitseliselt sihtotstarbelise iseloomuga püsielupaiga kaitse võimalikkust alal, siis jõuame hindamisel tõenäoliselt samuti olukorrani, kus loodusväärtuste tihedus alal tingib selle, et pole otstarbekas luua kümneid püsielupaiku, mis kõik üksteisega piirnevad, otstarbekam oleks kohe planeerida kogu ala kui kompleksi riikliku looduskaitsealana kaitse alla võtta. Et aga seda viimati toodud ettepanekut, alale ühtse kompleksina looduskaitseala luua, täpsemalt analüüsida ja kaaluda, tuleks teha piirkonnas veel kindlasti mõned täiendavad inventuurid ja uuringud: - kevad-suvine taimestiku inventuur kogu alal, mis jääb ülal toodud joonistel kollase kasti sisse (vt joonis 3 ülal); - kevad-suvine linnustiku inventuur kogu alal, mis jääb ülal toodud joonistel kollase kasti sisse (vt joonis 3 ülal); - kõigi loodusväärtuste inventuur alal, kogu alal, mis jääb ülal toodud joonistel kollase kasti sisse, aga väljapoole käesoleva inventuuri ulatust (vt joonis 2 ülal) Oluline on märkida, et kogu Nabala MKA metsamassiiv ja selle ümbruse alad on unikaalse elustikuga just seetõttu, et siin levivad lubjarikkad mullad ja aluskorra paekivimid on suhteliselt pinna lähedal. Seetõttu on siinse ala elustiku uuringud olulised ka riigi tasandil, mitte vaid kohaliku tähtsusega. 33

34 2. Kokkuvõte Nabala MKA ette pandavates piirides leidub nii väärtuslikke Natura 2000 elupaiku kui ka kõigi kaitsekategooriate kaitsealuseid liike. Seda nii olemasolevate registriandmete põhjal kui ka lisandunud leiukohtadena käesoleva inventuuri käigus. Ala edasine täpsustav uurimine ja inventeerimine on igati vajalik. Samuti peame vajalikuks kaaluda selle piirkonna kaitse alla võtmist ühtse kompleksina koos piirkonna kehtivate kaitsealuste objektidega ja riikliku looduskaitseala režiimiga. Selleks aga tuleks kindlasti ala veel enne põhjalikult uurida, ennekõike just kevad-suvisel perioodil tuvastatavate leidude osas, kuna käesolev, suhteliselt põgus ja ajaliselt loodusväärtuste osas mitte just parim (sügisene aspekt ei võimalda paljude kaitsealuste liikide tuvastamist) inventuur ei võimaldanud kindlasti kõiki leide adekvaatselt hinnata. Kõige enam leidub alal Natura elupaikadest rohunditerikkaid kuusikuid ja kaitsealustest liikidest kaunist kuldkinga. Ala kõrgeimad väärtused jäävad piirkonda lääne-ida suunaliselt lõikavast metsateest lõunasse ja Tammiku kaitseala ning sellest põhja jääva väike-konnakotka püsielupaiga joonest ida poole. Kuigi ala on suhteliselt tugeva metsamajandusliku mõju all ja kohati elupaigaliselt vägagi killustunud, püsib alal kõrge looduskaitseline potentsiaal ja seetõttu leiame et oleks otstarbekas kaaluda ala riikliku kaitserežiimiga kaitse alla võtmist ning ühendamist alast idas ja kagus paiknevate kaitsealuste loodusobjektidega. Lauri Klein, Uudo Timm, Piret Kiristaja Tallinnas,