Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamine

Transkriptio

1 Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamine KOKKUVÕTE Tallinna Spordi-ja Noorsooamet

2 Spordi- ja noorsooameti sissejuhatus Tallinna spordi- ja noorsooamet noortekeskuste kvaliteedihindamise taustast, protsessist, tulemustest ja arenguvajadustest. Kvaliteedihindamisest ja juhtimisest Tallinna noorsootöös on allpool põhjalikumalt juttu. Seepärast ei peatu me selle analüüsi juures pikemalt faktidel, millal üks või teine hindamine aset leidis, miks, millise mudeli alusel või millised parendused ellu viidi. Spordi- ja noorsooameti arvamus püüab siinkohal kirjeldada pigem tausta, milles noortekeskused tegutsevad ja milles läbiviidud kvaliteedihindamist vaatama peaks: 1) üldistel noorte eluolu puudutavatel trendidel, 2) noortevaldkonna eesmärkidel Eestis, 3) Tallinna noorsootöö arengukava eesmärkidel, 4) noortekeskusi puudutavatel uuringutel ning statistikal, 5) Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamise üldistatud tulemustel. Kõige lõpuks võtame taustast tuleneva kokku ja anname Tallinna noortekeskustele soovitused aastaks. Soovitused on eelkõige mõeldud noortekeskuste juhatajatele. Samas näeksime hea meelega ka noorsootöötajaid lugemas kokkuvõtet, kaasa mõtlemas ja oma tööd lahti mõtestamas. Noorsootöö on kindlasti meeskonnatöö! Üldised noorte eluolu puudutavad trendid. Aastast 2009 antakse igal aastal Eestis välja noorteseire aastaraamatut, mis on leitavad noorteseire veebilehelt Noorteseire kaudu kirjeldatakse nii noorte olukorda kui seisundit ühiskonnas, aga ka noorsootöö rolli noorte toetamisel. Usutavalt on nii noortekeskuste juhatajad kui ka noorsootöötajad raamatutesse põhjalikult süvenenud, ent siinkohal on siiski mõistlik noorteseirest lühikokkuvõtted teha ning ka muud ühiskonnas toimuvat vaadata. Millised trendid noorte olukorda kirjeldavad, millega noorsootöö võiks arvestada: noorte arvu vähenemine; tervisekäitumise halvenemine, sh toitumisvalikute muutumine ebatervislikumaks; ülekaalulisuse probleemi suurenemine; alkoholi, tubaka ja uimastite suurem kasutamine; vaimse tervise probleemid; tervisespordi harrastamise ja üldise liikumise vähenemine; vaesuses olevate laste ja noorte suhteliselt suur arv; (kooli)vägivallaga seonduvad probleemid; alaealiste komisjoni suunatud noorte suhtarv oma vanuserühmast (7-18) on püsivalt keskmiselt 2%; noorte töötuse temaatika (ebasoodsamas olus tööturul) kui ka hõivamata noorte (ei õpi ega tööta) kõrge arv, sh koolikatkestajate edasised valikud; 7-17-aastaste noorte üsna kõrge hõivatus noorsootöö jm vaba aja tegevuses (olemasolevate valikute rohkus sellele vanuserühmale); aastaste noorte üsna madal hõivatus noorsootöö tegevuses (olemasolevate valikute vähesus); 2

3 noortekeskustes täna peamiselt veedetakse niisama vaba aega, suheldakse sõpradega ja mängitakse suuri mänge; noorsootöötajaga suhtlemine noortekeskustes, omaalgatuste teostamine vm aktiivsed tegevused alaesindatud (suurusjärgus 5-10%); noorte üsna suur huvitatus vabatahtlikkust tööst; rahvusvahelistesse projektidesse kaasatud noorte arv võrrelduna nende vanusrühma koguarvuga on pigem väike; noortelaagritest ja malevatest osasaavate noorte arv võrrelduna nende vanusrühma koguarvuga on väike (vt Ilves, 2013; Noored ja noorsootöö..., 2012; Noored ja sotsiaalne kaasatus..., 2013; Pertel jt, 2013) Ühelt poolt ei ole esitatud nimekiri kindlasti lõplik või absoluutne. Teisalt on nimekirjas need noorte eluolu ja seisundit kirjeldavad aspektid, mida rõhutatakse nii läbi noorteseire aastaraamatute (aastast 2009) kui ka muude laste ja noorte eluolu-uuringute ning on enamuses esile tõstetud ka uue noortevaldkonna arengukava taustaanalüüsis (Noortevaldkonna arengukava..., 2013). Spordi- ja noorsooamet juhib siinkohal tähelepanu vastuoludele ja puudustele, mis on noorte seisundi ja sealt lähtuvalt ka vajaduste (näiteks 18+ noorte vähemad võimalused noorsootöös, noorte hõivamatuse ja tööturule sisenemise probleemid, tervise- ja riskikäitumise probleemid) ning noortekeskuste poolt pakutava vahel (põhirõhk niisama vaba aja veetmisel ja suurte mängude mängimisel noorte hinnangul). Sealjuures kinnitavad nimetatud trendi nii üleriigilise uuringu andmed (Noorte osalemine noorsootöös, vt Noored ja noorsootöö..., 2012) kui ka Tallinna koolinoorte ja lapsevanemate uuringu andmed (2009). Noortekeskuste roll lähtuvalt noorte eluolust ja tegelikest vajadustest vajaks analüüsimist Eestis tervikuna, ent käesolev arutelu on mõeldud eelkõige Tallinna noortekeskustele. Noortevaldkonna eesmärgid Eestis aasta lõpus kinnitas Vabariigi Valitsus uue noortevaldkonna arengukava aastateks Erinevalt eelmisest Noorsootöö strateegiast , mis andis võrdlemisi selged noortepoliitika ja noorsootöö kui ühe noortepoliitika teostamise meetme alustalad ning põhimõtted, on uus arengukava nelja konkreetse alaeesmärgiga dokument. Arengukava üldeesmärk on tagada noortele avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks ning seeläbi toetada sidusa ja loova ühiskonna kujunemist. Alaeesmärgid on järgmised: 1. Noorel on rohkem valikuid oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks. 2. Noorel on väiksem risk olla tõrjutud. 3. Noorte osalus otsustes on rohkem toetatud. 4. Noortevaldkonna toimimine on mõjusam (Noortevaldkonna arengukava..., 2013). Mõistagi on alaeesmärkide all kirjeldatud ka meetmed ja tegevused, kuid siinkohal ei ole ruumi nende kõigi selgitamiseks. Eespool kirjeldatud noorte seisundi juurde tagasi tulles olgu siiski nimetatud järgmised tegevused: toetatakse noorte tööhõivevalmidust aidates kaasa töökogemuse saamisele (sh vabatahtlikuna) ning tööelu paremale tundmisele, erilist tähelepanu vajavad noorte riskirühmad; suurendatakse noorte võimekust olla tööturu loojaks toetades noorte omaalgatusi ja rakendades paremini noorsootöö võimalusi ettevõtlikkuse ja ettevõtluse väärtustamiseks, mh koostöös ettevõtjatega; haridusest ja tööturult eemalejäänud noorte jaoks käivitatakse noortevaldkonna asutuste ja ühingute baasil tugimeetmed; arendatakse ja toetatakse uusi noorte osalusvorme, et avardada osalust ja osaluse õppimist toetavaid meetodeid noortevaldkonna asutustes. 3

4 Siin peab ilmselt küsima, et milline on noortekeskuste kui noortevaldkonna asutuste valmisolek nimetatud tegevuste elluviimiseks? Samuti peab aru saama, et kuigi noorsootöö on kohaliku omavalitsuse korraldada ja rahastada (suuremas osas), ei paikne meie väikeses riigis ükski omavalitsus vaakumis ning ühiskonnas laiemalt toimuv mõjutab meid kõiki otseselt. Seega peaks Noortevaldkonna arengukava igale noortekeskuse juhile kui ka noorsootöötajale tuttav juba olema või tuttavaks saama ning töö planeerimist mõjutama. Tallinna noorsootöö arengukava eesmärgid. Käesolev arutelu pole see koht, kus linna noorsootöö arengukava uuesti tutvustama hakata. Spordi- ja noorsooamet kaasas valdkonna arengukava koostamisse algusest peale ka noortekeskuste esindajad, arengukava on tutvustatud noortekeskuste ümarlaudadel jm, jagatud trükisena ning dokument on leitav internetist. Spordi- ja noorsooametis eeldame, et linna noorsootöö arengukava on kõikidele noorsootöötajatele tuttav, selge ja töö planeerimisel juhiseks. Tallinna noorsootöö arengukava juures on kaks aspekti, mida siinkohal rõhutada. Esiteks, linna noorsootöö arengukava on olnud sammu ees riiklikust kavast ja rahastamisfondide üldpõhimõtetest uueks perioodiks. Tallinna noorsootöö arengukava lähtubki noorte seisundist ühiskonnas, milles eespool juba juttu oli. See kajastub arengukava rõhuasetustes näiteks hõivamata ja töötute noortega töötamisele keskendumises, ettevõtlikkuse ja vabatahtliku tegevuse toetamises, aga ka täiskasvanud noorte ja eri sihtrühmade (erivajadusega noored, vähemate võimalustega noored jne) noorsootöösse kaasamise teemas. Samuti on valdkonna arengukavas eraldi rõhutatud uuenduslikke noorsootöömeetodeid kasutavate noortekeskuste võrgustiku olulisust. Teine oluline aspekt: Tallinna noorsootöö arengukaval on eraldi tegevuskava, milles on selgelt lahti kirjutatud meetmed, tegevused ja alategevused ühes vastutajatega. Suur roll ja vastutus arengukava elluviimisel on linna eelarvest rahastatud Tallinna noortekeskustel. Noortekeskuste kvaliteedihindamise käigus ei analüüsitud eraldi noortekeskuste arengukavade haakuvust linna noorsootöö arengukavaga, kuid see töö tuleb ette võtta. See tähendab, et kõigepealt peavad noortekeskustel arengu- ja tegevuskavad muidugi olemas olema see oli keskuste hindamise käigus üks nõrgemaid hindeid saanud blokk, kuid sellest lähemalt allpool. Noortekeskusi puudutavad uuringud ning Tallinna noortekeskuste tegevusnäitajad (valdkondlik statistika). Eesti noortekeskusi puudutava kordusuuringu leiab aastast Tegemist on mahuka uuringuga, mis kajastab nii noorte, lapsevanemate, noorsootöötajate kui ka noorsootöö ametnike arvamusi. Käesoleva arutelu seisukohast võiks nimetatud uuringust esile tõsta järgmisi aspekte: 56% noortest ei ole kordagi käinud noortekeskustes, samas on just mittekäinud noorte seas kõige rohkem neid, kes ei tegele vabal ajal millegagi regulaarselt; kolmandik noortekeskuste külastajatest on harvad külastajad (1 kord aastas); noortekeskuste põhikülastaja on vanuses 12-17; noorte ootused noortekeskuste tegevustele on eelkõige harivat laadi: soovitakse õppida meeskonnatööd, suhtlemisoskusi, leida võimalusi tulevikuks; noortekeskuste põhiliseks koostööpartneriks on teine noortekeskus, seejärel kooli huvijuht seda nähakse noortekeskuste töötajate hinnangul ka tulevikuperspektiivis samamoodi (Taru jt, 2010). Teiseks toome siia juurde andmed Tallinna noortekeskuste statistika kohta. Andmeid kogub spordi- ja noorsooamet iga-aastaste noortekeskuste statistikanädala käigus ning noortekeskuste aastaaruannetest. Statistikanädalaid viiakse läbi n-ö tavalisel ajal, mil noortekeskuste külastatavus peaks olema tegelikkust kõige paremini peegeldav (näiteks ei ole tegemist 4

5 koolivaheaja nädalaga ega soojade ilmadega aastaajaga, mil head ilmastikutingimused meelitavad noori hoopis väljas tegutsema). Kogutud andmed kinnitavad, et noortekeskuste põhikülastaja on vanuses 14 eluaastat. Üks noorsootöötaja omab aasta jooksul keskmiselt 2286 kontakti noorega, sealjuures on noortekeskusi, kus noorsootöötaja omab aasta jooksul 1035 kontakti ja keskusi, kus on 3538 kontakti noorsootöötaja kohta aastas. Ühe tunni sees külastab noortekeskust keskmiselt 5 noort. Sealjuures on keskusi, kus külastusi tunnis on keskmiselt 2 ja on keskusi, kus külastusi tunnis on 9. Keskmiselt viibib noor noortekeskuses 2 h ja 5 min (Spordi- ja noorsooamet, 2014). Andmete kogumisele lisaks on spordi- ja noorsooamet külastanud noortekeskusi, sh 2013 sügisel, ülevaate saamiseks. Külastused kinnitasid aruannete ja statistikaga kogutud infot. Eespool toodud numbrid tekitavad küsimusi ressursside optimaalse ja efektiivse kasutamise kohta, seda eriti olukorras, kus noortekeskuste kvaliteedihindamise käigus anti noortekeskuste endi poolt ressursside piisavusele üsna madal hinne. Teisalt, kui viia olemasolevad andmed kokku eespool toodud uuringute andmetega noortekeskuste töö põhisisu osas noorte hinnangul (niisama vaba aja veetmine, suured mängud), tekib küsimusi juurde. Tänavatöö või mobiilse noorsootöö kontakte on siiani mõõdetud ainult Tallinna Noorsootöö Keskuse mobiilse noorsootöö toote osas. Kindlasti on aga tegemist töölõiguga, mis vajab suuremat tähelepanu kõikide noortekeskuste poolt ning milleks nii olemasolev inimressurss, täiendkoolitusvõimalused kui ka tänane koormus võimalusi jätab. Samuti on noortekeskuste koostööd partnerite arvu, koostöö sisu ja sagedust analüüsitud siiani vaid Tallinna Noorsootöö Keskuste noortekeskuste aruannetes. Koostöö blokk oli aga ülelinnalise noortekeskuste kvaliteedihindamise üks hinnatavaid aspekte ning pälvis kokkuvõttes üsna madala hinde. Noorsootöö tänased eesmärgid ja ootused noortekeskustele eeldavad kindlasti keskuste head ja läbimõeldud koostööd eri partneritega. Kolmanda suurema sisendina võiks siinkohal peatuda soomlaste uuringul, mis teostati ning mis oli üleriigiline. Uuriti nii noortekeskuste toimimismudeleid, töö põhisuundi, kui ka muutustega kaasaminemist. Uuring teostati Kanuuna-verkosto (soome Kaupunkimaisen Nuorisotyön Verkosto) eestvedamisel ja uuringuga kaardistati 16 omavalitsuse noortekeskuste olukord Soomes. Tegemist oli nn tegevusuuringuga (inglise action research), kus uurijad osalesid protsessis aktiivselt: teostasid vaatlusi, viisid läbi intervjuusid noortekeskuste kui ka omavalitsuste töötajatega ning korraldasid arendusseminare ja arutelusid. Siinkohal noppeid uuringust: Ideoloogia tasemel räägib noortekeskuse noorsootöötaja Soomes eelkõige kasvatustööst (tööst noore väärtuste ja sotsiaalsete oskustega), mitte vaba aja organiseerimisest või meelelahutamise korraldamisest. Teisalt tuli uuringus esile retoorika stiilis laseme noortel niisama olla, kuid ei osatud vastata, kuidas täpselt kasvatus- ja väärtustöö selles n-ö niisama olemises aset leiab. Noortekeskus on turvaline keskkond juba seal käivatele noortele, kuid uute noorte tulemine ja rühma sulandumine on raskendatud. Kujunevad kindlad käijad teatud perioodiks ja noorsootöötajad on sellega rahul. Arvatakse, et noortekeskus pakub avatud poolel või n-ö elutoas veel mitmeid arendavaid ja rikastavaid tegevusi noortele läbiviidud uuringu põhjal võib öelda, et see arvamus on ekslik. Traditsioonilised piljardi- või lauatenniseturniirid näiteks, mis juba eos välistavad kõikide noorte osalemisvõimalused või eduelamuse, ei ole noortekeskuste avatud poole rikastamisel parimaks valikuks, leitakse uuringus. Avatud poole töö sisu/seos piljardilaua jms on suur. 5

6 Noortekeskuste töö arendamisel tuleks suuremat ja teadlikumat tähelepanu pöörata sellele, mis jääb keskuse seintest väljapoole ning mõelda nende (enamuse) noorte vajadustele, kes noortekeskustes ei käi, järeldati uurijate poolt. Noortekeskused on enamasti tekkinud ja oma toimimisviisid välja töötanud olukorras, kus on olnud noortele pakutavates vaba aja teenustes puudujääke. Enamasti on keskused tegutsenud omaksvõetud viisil aastaid. Omaksvõetud viisil tegutsemine muutub probleemiks siis, kui ühiskonnas leiavad aset muutused ja muutustega ei liiguta kaasa. Uuringu käigus selgus, et noortekeskuste töötajatel kui ka noortekeskuste omanikel (omavalitsuste esindajatel) olid väga erinevad arusaamad noortekeskuste rollist ja arendamisvajadusest. Samuti ei osatud üheselt ja konkreetselt defineerida olemasolevaid toimimisviise ja töö sisu. Probleemi suurendab nii asjakohaste uuringute, võrdluste kui ka teooria puudumine. Uuringust selgub, et noortekeskused ei keskendu oma töös noorte osalusharjumuste kujundamisele, kodanikuks olemise või demokraatia temaatikale, noorte aktiivsuse toetamisele. Noortekeskused ei arvesta oma tegevuses alati noorte huvidega (näiteks ei ole avatud õhtuti või nädalavahetustel). Põhjendusteks tuuakse ressursside piiratus. Noortekeskustele on pandud vastandlikud ootused. Ühelt poolt oodatakse, et nad pakuksid universaalset teenust kogu vanuserühmale. Teiselt poolt oodatakse, et nad tegeleksid erivajadustest noortega (riskiohus noortega). Noorsootööd saab teha ja tehaksegi muudes keskkondades kui noortekeskustes (virtuaalses keskkonnas, avalikus ruumis jne) need noorsootöö teenused on viimastel aastatel arenenud kiires tempos ning sugugi mitte alati ei ole noortekeskused nendes teenustes partnerid või ise teenusepakkujad. Küsimus noortekeskuste haakumisest noorsootöö uuendustega on täiesti asjakohane uuringu põhjal. Teine pool asjast on aga noorsootöötajate identiteedi hoidmine ja oma rolli mõistmine. Seda on kergem teha enda poolt kontrollitavas ja selgepiirilises keskkonnas, milleks noortekeskus vaieldamatult on. Noortekeskuse noorsootöötajad näevad oma töös väärtuslikuna hea ja usaldusliku kontakti tekkimist noore ja noorsootöötaja vahel, rühmas koostoimimise õppimist ja arendavate võimaluste/vahendite olemasolu. Neid aspekte oma töös analüüsitakse Soomes regulaarselt (ka kirjalikult). Kuidas mõõta ja põhjendada n-ö avatud poole tööd ja tulemusi, oli üks murekoht noortekeskuste noorsootöötajatele. Tajuti survet väljapoolt oma töö selgitamiseks. Samas ei osatud vastuseid anda. Uuringu põhjal anti soovitus tegeleda oluliselt rohkem õppimist toetavate tegevuste sissetoomise, analüüsimise ja tutvustamisega oma töös (mitteformaalne õpe). Uuringu põhjal anti soovitus noortekeskustele suuremaks väljapoole orienteeritud koostööks. Uuringu põhjal järeldati, et noortekeskuste arendamine on raskendatud, kuna omaksvõetud toimimisviisid on sügavalt juurdunud, noortekeskused on omaette toimivad organisatsioonid ning enamasti öeldakse uuendustest ja arendamisest ära põhjendusel, et ei ole piisavalt ressurssi (aega, inimesi, raha) (Honkasalo, Kiilakoski, Kivijärvi, 2011) Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamise tulemustega tutvudes tuleks kõike eelkirjeldatut silmas pidada. JAKOV-mudel, millega keskusi hinnati on välja töötatud tuginedes EFQM-i täiuslikkuse mudelile (ingl European Foundation of Quality Management), kuid seda on noorsootöö sisu silmas pidades kohandatud. Suuresti hindab see mudel eelkõige keskuse kui organisatsiooni 6

7 toimimist, sh juhtimist, koostööd, võimalusi (ressursse), kuid sihtrühmale mõeldes ka noorte osaluse ja aktiivsuse toetamist. Väga lühidalt kokku võttes hindab JAKOV-mudel noortekeskusi kui organisatsioone nende traditsioonilises toimimises, mis ei ole iseenesest ei ainuõige ega ka vale lähenemine. Tallinna noortekeskused on üldiselt pigem hästi toiminud ja senises raamistikus oma tööga hakkama saanud. Kokkuvõttest loeb välja parendamist vajavad alad: koostöö, oma töö analüüs ja tegevusplaanide koostamine ning noorte osaluse suurem toetamine. Need on teemad, mis haakuvad hästi ka käesoleva aruteluga: selleks et minna kaasa muutuste ja arengutega ühiskonnas ning et noortekeskused suudaksid täita arengukavades neile pandud kohustused ja ootused, on oma töö analüüs, konkreetsed tegevusplaanid ja koostöö hädavajalikud. Spordi- ja noorsooamet soovitab noortekeskuste juhatajatel võtta koos kolleegidega ette põhjalikum keskuse töö analüüs käesoleva kokkuvõtte valguses ning pühendada aasta arendustööle. Noortekeskuste töö edasise analüüsimise ja arendamise aluseks soovitame esialgu võtta järgmised küsimused: 1. Kuidas muuta noortekeskuste avatud poole tegevus noorte vajadustele ja ootustele vastavaks mõtestatud ja analüüsitud tegevuseks, kus muuhulgas kasutatakse ka olemasolevat ressurssi optimaalselt ja efektiivselt? 2. Kuidas saavad noorsootöötajad liikuda rohkem noortekeskustest välja ning pakkuda infot, nõustamist ja mitteformaalset õpet teistes keskkondades? 3. Kuidas viia noortekeskuste tegevus rohkem kooskõlla Tallinna noorsootöö arengukavaga ja parandada tegevuse planeerimist, arendamist? 4. Milline on noortekeskuste juhataja roll noortekeskuste töö analüüsimisel ja arendamisel? 5. Millise eespool mainitud sihtgrupiga võiks konkreetne noortekeskus lähiajal töötama hakata (milline on vajadus, valmisolek, ideed jne)? 6. Milliseid koostööpartnereid võiks sihtgrupi ja tegevusplaanide konkretiseerimisel kaasata? 7. Kuidas noortekeskuste noorsootöötajad võiksid paremini teada saada noorte arvamusi ja noori kaasata (neid, kes veel keskustes ei käi)? Lisaks iseseisvale tööle keskustes kutsub amet 2014 kevadel aktiivselt osalema noortekeskuste ümarlaudadel ja arendusseminaridel. Samuti soovitame keskuste juhatajatel osa võtta Eesti Noorsootöötajate Ühenduse poolt pakutavas mentorlusprogrammis (sügisel 2014). Spordi- ja noorsooamet, noorsootöö osakond Spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakond tänab Haide Kuivast, kes lahkelt aitas allpool esitatud hindamise kokkuvõtte koostamisel varasema lepingupartneri poolt põhjustatud viivituse tekkides. Kasutatud allikad: Honkasalo, V; Kiilakoski, T; Kivijärvi, A (2011). Tutkijat ja nuorisotyö liikkeellä. Tarkastelussa kaupunkimaisen nuorisotyön kehittämishankkeet. Helsinki. Ilves, K (2013). Laps hariduses ja noorsootöös Kutsar, D; Põder, K (toim) Laste heaolu. Eesti Statistika. Tallinn, Noored ja noorsootöö. Noorteseire aastaraamat 2011 (2012). SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Tallinn. Noored ja sotsiaalne kaasatus. Noorteseire aastaraamat 2012 (2013). SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Tallinn. 7

8 Noortevaldkonna arengukava (2013). Vabariigi Valituse 19. detsembri 2013 korraldus nr Pertel, T; Abel-Ollo, K; Aasvee, K jt (2013). Lapse tervis Kutsar, D; Põder, K (toim) Laste heaolu. Eesti Statistika. Tallinn, Spordi- ja noorsooamet (2014). Noortekeskuste statistikanädala kokkuvõtted (valdkondlik statistika, avaldamata) Tallinna noorsootöö arengukava (2012). Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2012 määrus nr Taru, M; Mäe, R; Laanpere, M; Reiska, E (2010). Avatud noortekeskuste olukorra kordusuuring. Tallinna Ülikool. Taru, M; Reiska, E; Nimmerfeld, G (2010). Tallinna noorte osalemine noorsootöös. Koolinoorte ja lapsevanemate arvamus. Tallinna Ülikool. 8

9 Sisukord Sissejuhatus Tallinna noorsootöö kvaliteedihindamise arengud Noortekeskuste kvaliteedihindamine Tallinna noorsootöö kvaliteedihindamine Noortekeskuste kvaliteedihindamine Eeltöö Hindamisprotsess Enesehindamine Välishindamine Tagasisideseminar Analüüs Tagasiside hindamisprotsessile Kokkuvõte Lisa 1. Noortekeskuste välishindajaks kandideerimise avaldus Lisa 2. Noortekeskuste aastaaruanne Lisa 3. Hindamisjuhis Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamiseks

10 Sissejuhatus Noorsootöö kvaliteet ja selle hindamine on olnud Eesti noorsootöömaastikul viimastel aastatel üks kesksemaid aruteluteemasid. Riiklikul tasandil on käivitatud programm Noorsootöö kvaliteedi arendamine, mille raames hinnati aastal Tallinna üldist noorsootöö kvaliteeti. Arengutest tulenevalt on Tallinn astunud kvaliteedihindamise osas järgmise sammu ja hinnanud kõigi Tallinna noortekeskuste kvaliteeti. Käesolev kokkuvõte annab ülevaate senistest Tallinna noorsootöö kvaliteedihindamise arengutest ja Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamise protsessist ning tulemustest aastal. Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamises osalesid kõik 10 Tallinna noortekeskust, sh Haabersti noortekeskus, Järve noortekeskus, Kopli noortekeskus, Kose noortekeskus, Kristiine noortekeskus, Lasnamäe noortekeskus, Mustamäe noortekeskus, Mähe noortekeskus, Männiku noortekeskus ja Pääsküla noortekeskus. Hindamistegevus kestis kokku kaheksa kuud, mille raames koolitati protsessis osalejaid ja toimus noortekeskuste sise- ja välishindamine. Tegevuse lõpetas tagasisideseminar juunis 2013, kus tehti kokkuvõtted hindamistulemustest ja planeeriti parendustegevusi. Hindamise aluseks oli JAKOV-maatriks, mis koosneb viiest tunnuste rühmast ja vaatleb neid tunnuseid nii hea noorsootöö eelduste, kulgemise kui tulemuste vaatenurgast. Hindamismudeli töötas välja MTÜ Persona koostöös Tallinna Spordi- ja Noorsooameti poolt moodustatud ekspertrühma kaasabil. 10

11 1. Tallinna noorsootöö kvaliteedihindamise arengud Oma tegevustes on Tallinna linn olnud oma võimaluste poolest eeskujuks teistele väiksematele omavalistustele ja seetõttu on ka noorsootöö arendamises alati pööratud rõhku teenuse kvaliteetsele sisule ning olemusele. Seetõttu on loomulik, et kvaliteedihindamine on üks osa kvaliteedijuhtimissüsteemist, millega tagatakse ja parandatakse tegevuse kvaliteeti. Kvaliteedihindamise kaudu selgitatakse välja, kas ja mil määral on teenus kvaliteetne. Hindamine aitab välja selgitada puudujääke tegevuse kvaliteedis ning see on sisendiks parendustegevuste elluviimisele. Tallinna noorsootöö kvaliteedihindamise arenguteks võib pidada kahte suuremat kvaliteedihindamist alates aastast. Kõigepealt hinnati koostöös Tartu linnvalitsusega üksikute noortekeskuste kvaliteeti ning aastal osaleti Eesti Noorsootöö Keskuse (edaspidi ENTK) poolt juhitud KOV noorsootöö kvaliteedihindamisel. 1.1 Noortekeskuste kvaliteedihindamine 2009 Üheks esimeseks kvaliteedihindamise alaseks ettevõtmiseks oli projekt Hea noorsootöö heas noortekeskuses, mille raames töötati välja noortekeskuste hindamismudel ja katsetati seda neljas noortekeskuses. Tegemist oli koostööprojektiga Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ning Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistuse vahel. Projekti teostas mittetulundusühing Persona. Projektis osalesid Järve noortekeskus ja Lasnamäe noortekeskus Tallinnast ning Koidu ANK ja Tähe Noorteklubi Tartust. Keskusi hinnati 12 näitaja alusel, mis jagunesid viide rühma juhtimine, avatus, koostöö, osavõtt ja võimalused. Näitajad töötati välja aastal kvaliteediteemaliste arutelude raames; projekt Hea noorsootöö heas noortekeskuses keskendus hindamise protseduurile. Kokku tegutses 15 hindajat, iga osalenud keskus sai 6-9 hinnangut, mille aluseks olid keskuste enesetutvustuslehed, keskuste kohta kättesaadav avalik info ning keskuste külastused. Eesmärgiks ei olnud mitte keskuste võrdlemine või järjestamine tulemuste põhjal, vaid kõrvaltvaataja pilk keskuse hetkeseisule, milles kajastuvad tulevased arenguvajadused ja -võimalused. Keskuste töötajate arvates oli tegu kasuliku ja edasiseks kvaliteedijuhtimiseks häid ideid andva ettevõtmisega. Ebakindlaks teeb noorsootöötajaid aga mistahes vormis toimuva hindamise puhul see, kuidas kohalik omavalitsus tulemusi tõlgendab ning kasutab. Hindajad, kelle seas oli erineva noorsootöö alase kogemuse ning ettevalmistusega inimesi, leidsid, et noortekeskuse olulisimaks kvaliteedinäitajaks on pikaajaline positiivne mõju noortele, mida on paraku keerukas mõõta ja kirjeldada. Nimetatud projekt oli vaid üks mitmetest Eestis toimunud kohalikest ja valdkondlikest ettevõtmistest noorsootöö kvaliteedi arendamisel. Samal ajal oli Eesti Noorsootöö Keskuse koordineerimisel juba teoksil ka üleriigiline noorsootöö kvaliteedi hindamissüsteemi väljatöötamine, mis on seatud noorsootöö strateegia eesmärgiks. 11

12 1.2 Tallinna noorsootöö kvaliteedihindamine 2011 Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidavast programmi Noorsootöö kvaliteedi arendamine rakendamisest alates on olnud noorsootöö kvaliteet Eesti riiklik prioriteet. Programmi üldeesmärgiks on tõsta noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tänu noorsootöö teenuste kõrgemale kvaliteedile. Üheks tegevussuunaks on noorsootöö kvaliteedi hindamise käivitamine kohalikes omavalitsustes. Noorsootöö kvaliteedi hindamismudeli on välja töötanud ENTK koostöös Ernst & Young Baltic AS-ga ning koos noortevaldkonna partneritega aastal. Noorsootöö kvaliteedi hindamismudel on töövahend kohalikule omavalitsusele, mille abil saab kaardistada noorsootöö tugevusi ja arendamist vajavaid valdkondi, tulemuste põhjal planeerida edasist arengut ning jälgida edusamme. Aastatel on piloothindamistes osalenud 72 omavalitsust üle Eesti. Tallinn osales kvaliteedihindamisel aastal. Noorsootöö kvaliteedi hindamine koosneb enese- ja välishindamisest ning lõpptulemuste vormistamisel arvestatakse ka tulemusindikaatoritega. Enesehindamiseks moodustati Tallinna Linnavalitsuse ajutine 8 liikmeline komisjon, mille esimeheks oli abilinnapea Mihhail Kõlvart. Enesehindamiseks koguneti neljal korral, mil koondati kõik andmed Tallinnas tehtavast noorsootööst. Ajutine komisjon andis koondatud andmete alusel Tallinna noorsootööle hinded konsensuskoosolekul. Tulemused edastati Eesti Noorsootöö Keskusele, kes edastas enesehinnangu tulemused nende poolt kokku kutsutud välishindajate meeskonnale. Välishindajate meeskonda kuulusid Kultuuriministeeriumi nõunik Silver Pramann, Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Šlümmer, Viljandi Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja Tiivi Tiido, Rõuge Vallavalitsuse noorsootöö spetsialist Kerli Kõiv, Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna spetsialist Anastassia Yakovleva. Välishindajad külastasid Tallinna oktoobril, mil kohtusid enesehindamiseks moodustatud komisjoniga, esitasid täiendavaid küsimusi ja külastasid noorsootööasutusi, pidasid konsensuskoosoleku ning andsid tagasisidet enesehindamise komisjonile ja Tallinna noorsootöö korraldajatele. Eesti Noorsootöö Keskus koondas enese- ja välishindamise tulemused ning andis lõpptulemused kohalikule omavalitsusele üle novembris Kokkuvõtvalt võib öelda, et Tallinna noorsootöös on täidetud 84% riikliku hindamismudeliga seatud eesmärkidest, mis on kõrge saavutus. Kõige kõrgemad (maksimum) hinded anti alaeesmärkide osas mitteformaalse õppimise võimaluste all (olemas mitmekülgsed noorsootöö võimalused, s.h toimiv huvihariduse võrgustik) ning osaliselt noorsootöö keskkonna olemasolu eesmärgi all (noorsootöö on sätestatud prioriteedina KOV dokumentatsioonis, olemas tegevuskavad ja toimub kaasaegsete ning uuenduslike meetodite rakendamine noorsootöös). Kõrged hinded anti ka osalus- ja kuuluvuskogemuse võimaldamise eesmärgi all ning noorte nõustamisteenustele. Nõrgemad hinded anti noorte õpikogemuste ja tulemuste arvestamisele (formaalse ja mitteformaalse hariduse koostöö), noorsootöötajate motiveerimisele, noorsootööasutuste varustatusele ning noorte tagasiside olemasolule noorsootöö teenuste osas. 1 1 Tallinna noorsootöö kvaliteedihindamise aruanne

13 2. Noortekeskuste kvaliteedihindamine aastal hinnati Spordi- ja Noorsooameti eestvedamisel Tallinna noortekeskuste kvaliteeti. Hindamistegevus kestis kokku kaheksa kuud, mille raames koolitati protsessis osalejaid ja toimus noortekeskuste sise- ja välishindamine. Tegevuse lõpetas tagasisideseminar juunis 2013, kus tehti kokkuvõtted hindamistulemustest. Noortekeskuste kvaliteedihindamine oli planeeritud tegevus Tallinna noorsootöö arengukavas ja ühtlasi loomulik jätk aastal toimunud kohaliku omavalitsuse noorsootöö kvaliteedi hindamisele, mille raames kaardistati ning hinnati Tallinna linna üldist noorsootöö korraldust. Tallinnas asub 10 noortekeskust, mida külastatakse aastas noorte poolt üle korra. Kvaliteedihindamine võimaldas noortekeskuste kohta saada sisukamat infot, kui ainult statistilised näitajad, mida noorsootöö analüüsimisel ei saa kindlasti pidada piisavaks. Samuti motiveeris noortekeskuste kvaliteedihindamise läbiviimist ja hindamismudeli väljatöötamist tõsiasi, et Tallinna noortekeskuste (10) juhtimissüsteem on linnasüsteemis erinev: 6 noortekeskuse tegevust koordineerib katuseorganisatsioon Tallinna Noorsootöö Keskus ning 4 noortekeskuse tegevust koordineerivad linnaosavalitsused. Noortekeskuste töö hindamine ühtse mudeli alusel võib olla sisendiks ka erinevate juhtimissüsteemide tulemuslikkuse hindamisele. 2.1 Eeltöö Ettevalmistus Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamiseks algas aasta aprillis. Noortekeskuste hindamismudeli väljatöötamiseks moodustas Tallinna Spordi- ja Noorsooamet ekspertrühma, mille töös osales 10 pikaajalise noorsootöö kogemusega eksperti. Ekspertkogus oli esindatud järgmised organisatsioonid ja isikud: MTÜ Eesti Avatud noortekeskuste Ühendus, Heidi Paabort ja Riina Vaap, Tallinna Noorsootöö Keskus, Kristjan Kruus ja Eneli Meresmaa, Haabersti Vaba Aja Keskus, Kaidi Liive, Mustamäe linnaosavalitsus, Tiiu Aasmäe, Tartu Linnavalitsus Kristel Altosaar ja Tallinna Spordi- ja Noorsooameti esindajad Ilona-Evelyn Rannala, Marko Ool ja Haide Kuivas. Ekspertrühma tööd koordineeris Piret Talur (MTÜ Persona). Noortekeskuste kvaliteedihindamiseks võeti aluseks aastal loodud noortekeskuste hindamismudel. Kahe ekspertrühma kohtumise (mais ja novembris 2012) tulemusena valmis täiendatud hindamismudel, mille ülesehitus koosnes 5 hinnangute rühmast (juhtimine, avatus, koostöö, osavõtt ja võimalused) ja 12 hinnatavast aspektist (töötajad, juhid, tegutsemisplaanid, juhtimisdokumentatsioon, noorte huvide, võimete ja soovidega arvestamine, teave, partnerid, koostöösuhted, kogukond, noorte osalus, sihtrühmad ja ressursid). Hinnanguid anti hindamismudeli skaalal 1 kuni 4, kus 4 - vastab kirjeldusele täielikult ja 1 - ei vasta kirjeldusele. Peamised muutused ja aastal toimunud noortekeskuste kvaliteedihindamise protsessis seisnesid peamiselt järgmises: ühised ja mahukamad koolitused kõigile osalevatele keskustele ja kõigile välishindajatele, keskuse enesehindamise sissetoomine, välishindajate arvamuste koondamine üheks, nn konsensusseminar ning välishindajate ja keskuse kohtumine. Erinevalt aastal toimunud piloothindamise raames plaaniti kvaliteedihindamine läbi viia kõigis Tallinna noortekeskustes. 13

14 2.2 Hindamisprotsess Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamine koosneb kolmest sammust, milleks on ettevalmistus, hindamine ja järeltegevus. Ettevalmistus hõlmab endas noortekeskuste ja välishindajate koolitusi ning iseseisvat tutvumist hindamisjuhiste ja muu asjakohase infoga. Sellele järgneb hindamine, sh enese- ja välishindamine ning ühishindamine. Viimaseks on järeltegevus, mille raames toimub hindajate eneseanalüüs, protsessi analüüs ning edasiste parendustegevuste planeerimine. Ajalises raamis jaguneb noortekeskuste kvaliteedihindamise protsessi töövoog järgmiselt: November 2012-jaanuar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet kuulutab välja noortekeskuste kvaliteedihindamise ja korraldab välishindajate konkursi. Noortekeskused osalevad kvaliteedikoolitusel ja täidavad enesehindamistabelid. Veebruar-mai 2013 Välishindajad osalevad kvaliteedikoolitusel, külastavad noortekeskusi ja täidavad hindamistabelid. Noortekeskuste enesehindamisemeeskonnad ja välishindamismeeskonnad kohtuvad ühisseminariks, mille tulemusena valmib konsensuslik hindamistabel. Juuni 2013 toimub osalejate tagasisideseminar, kus tehakse hindamisprotsessist kokkuvõtted ja planeeritakse parendustegevused. 14

15 2.2.1 Enesehindamine Enesehindamine on hindamistegevuse esimene osa. Kõigepealt moodustasid noortekeskused enesehindamiseks enesehindamismeeskonnad, kuhu kuulusid inimesed, kes on noortekeskuse tööga olnud viimase aasta jooksul püsivalt ja aktiivselt seotud lepingulised töötajad, vabatahtlikud, noorteaktiiv vms. Seejärel osalesid enesehindamismeeskonna liikmed kvaliteedikoolitusel, mis toimus 29. novembril 2012 Meriton Grand Conference & Spa Hotellis. Koolitusest võttis osa 38 inimest, sh 35 enesehindajat ning esindatud olid kõik Tallinna noortekeskused. Koolituse viis läbi Piret Talur, kes andis ülevaade noorsootöö kvaliteedi temaatikast ja tutvustas Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamise mudelit. Kvaliteedikoolitusele järgnevalt hakkasid noortekeskused tegelema enesehindamisega. Selleks hindasid meeskonna liikmed kõigepealt individuaalselt oma keskust täites hindamistabeli. Seejärel toimus enesehindamisseminar, mille käigus võrreldi individuaalselt täidetud tabeleid, arutati erinevuste üle ning jõuti kokkuleppele ühise, lõpliku enesehindamistabeli suhtes. Enesehindamise tulemusena valmisid noortekeskuste enesehindamistabelid. Teiseks hindamisdokumendiks hindamistabeli kõrval oli noortekeskuse aastaaruanne Tallinna Spordi- ja Noorsooameti noorsootöö osakonna poolt ette antud vormil selle täitmise eest vastutas keskuse juht Välishindamine Välishindamise läbiviimiseks kuulutati kõigepealt välja konkurss noortekeskuste kvaliteedihindamise välishindajate leidmiseks (vt lisa 1). Konkurss oli suunatud kõigile noorsootöö huvilistele ning infot levitati läbi erinevate noorsootööga tegelevate organisatsioonide infolistide kaudu. Välishindajaks oli võimalik kandideerida jaanuarini 2013 täites selleks vastava sooviavalduse, milles pidi märkima oma isikuandmed, taustaandmed (haridustee ja töökogemuse) ning kandideerimise põhjenduse. Konkursile laekus kokku 47 avaldust. Noortekeskuste kvaliteedi välishindajate profiili oli järgmine: keskmine vanus oli 33 eluaastat, sh kõige noorem 18 aastane ja vanim 53 aastane. Sooline tasakaal jagunes osalejate vahel järgmiselt: 85% naisi ja 15% mehi. Demograafiliselt elasid ja töötasid osalejad järgmistes linnades ja maakondades: Tallinn (28), Harjumaa (4), Tartumaa (4), Pärnu (3), Järvamaa (1), Kohila (1), Kohtla-Järve (1), Põlvamaa (1), Rakvere (1), Rapla (1), Saaremaa (1), Viljandimaa (1). Välishindajate professiooni moodustasid järgmised ametid ja elukutsed: noorsootöötaja, juhataja, tudeng, spetsialist, tantsuõpetaja, juhatuse liige, projektijuht, nõustaja, koolitaja, MTÜ-de koordinaator, õpetaja. 15

16 Välishindamine kui hindamistegevuse teine osa koosneb välishindaja jaoks 4 etapist: 1. noortekeskuse enesehindamise tulemuste ning töökeskkonnaga tutvumine kvaliteedikoolitusel ja sellele järgnev noortekeskuse külastus. 2. Individuaalkülastus ja iseseisev hindamistabeli täitmine. 3. Hindamisseminar välishindamismeeskonna liikmetega. 4. Konsensusseminar noortekeskuse eneshindamismeeskonnaga. Välishindajate koolitus toimus 21. veebruaril Tallinnas. Koolitusest võttis osa 37 välishindajat, kes jaotati profiili ja töökogemuse alusel 4-5 liikmelisteks meeskondadeks ning igale meeskonnale määrati hinnatav keskus. Kvaliteedikoolitus välishindajatele oli oluline võimalus luua keskkond välishindajate omavaheliseks tutvumiseks ning koostööks ja seejärel tutvustada kvaliteedijuhtimise aluseid, kvaliteedijuhtimise alaseid ettevõtmisi noorsootöös ning Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamise mudelit. Seejärel külastasid välishindajad üheskoos noortekeskust, et saada esmane nägemus noortekeskuse tööst ja asukohast ning individuaalkülastusel vältida ajakulu keskuse ruumide ja üldise töökorraldusega tutvumiseks, vaid keskenduda individuaalvaatlusele. Individuaalvaatlus keskustes pidi toimuma peale kvaliteedikoolitust kuu aja jooksul. Individuaalvaatluse ajad leppisid välishindajate meeskonnad omavahel kokku, et külastuse ajad ei kattuks. Noortekeskusi külastati keskust ette teatamata ajal ning külastuse käigus vaadeldi keskuse igapäevategevust. Keskmine individuaalkülastus kestis 2-3 tundi. Soovitatavalt pidi välishindamismeeskond keskusi külastama võimalikult erinevatel aegadel, et saada mitmekesisem ülevaade noortekeskuse erinevatest tegevustest. Peale individuaalkülastust keskustes pidi iga välishindaja täitma individuaalselt hindamismudeli, milles kasutas informatsiooni, mida sai keskuse vaatlusest, internetist ning keskuse külastajatega kõneldes. Hindamisseminari viis läbi välishindamismeeskonna grupijuht, kelle ülesandeks oli hindamismeekonna individuaalsed hinnangud üheks dokumendiks vormistada. Hindamisseminaril jagati kogemusi ning keskenduti erinevatele hinnangutele. Võrreldi individuaalselt täidetud tabeleid, arutati erinevuste üle ning jõuti ühisele kokkuleppele lõpliku välishindamise tabeli suhtes. Hindamisseminari päeva teises pooles kohtusid noortekeskuse välishindamismeeskonnad hinnatava noortekeskuste enesehindamismeeskonnaga, et tutvustada välishindajate tähelepanekuid ning vormistada ühine konsensuslik hindamistabel. 16

17 2.3 Tagasisideseminar Tagasisideseminar välishindajatele ja enesehindajatele toimus 7. juunil Tallinna Rahvusraamatukogus. Tagasisideseminaril osales 20 välishindajat ja 24 enesehindajat. Seminari juht oli Piret Talur ja vastutav korraldaja Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. Tagasisideseminaril oli kaks peamist eesmärki: arutada läbi ja sõnastada hindamisele järgnevad sammud muutusteks noortekeskuste töös ning koguda Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamise 2012/2013 hooaja kogemuse põhjal ideid hindamismudeli täiendamiseks. Tagasisideseminar koosnes kahest osast. Kõigepealt kogunesid seminarile välishindajad ning toimus ettepanekute kogumise ja arendamise voor, seejärel ühinesid välishindajatega enesehindajad, millele järgnes Tallinna noortekeskuste ühiste arenguvajaduste kaardistamine koostöös välis- ja enesehindajatega. Tagasisideseminari tulemusena kaardistati kõigepealt noortekeskuse üksikvajadused, millest tulenevalt koondati kokku noortekeskuste ühisvajadused. Noortekeskuste ühisvajadusi tekkis 10 ning osalejatel paluti individuaalselt välja valida nende arvates kolm kõige olulisemat vajadust ning seejärel anda neile omakorda hinnang kolmepunktisüsteemis, kus 1 oli kõige olulisem ja 3 väheolulisem. Osalejate poolt kõige rohkem ära märgitud ühisvajadused olid: noorte algatuste toetamine, kaasamine, noorteaktiiv (21), noortekeskuste renoveerimine (21) ja missiooni ülevaatamine (20). Kõige vähem osalejate poolt ära märgitud ühisvajadus oli erivajadustega noorte kaasamine (4). Osalejate hinnangute põhjal olid kõige olulisem ühisvajadus missiooni ülevaatamine (15), seejärel noortekeskuste renoveerimine (11) ja kolmandaks noorte algatuste toetamine, kaasamine, noorteaktiiv (7). Koolidega suhtluse mudeli loomist (0) ja erivajadustega noorte kaasamist (0) ei märgitud ühegi osalejate poolt kui kõige olulisemat ühisvajadust. Äramärgitud kordade arv Äramärgitud kui kõige olulisem ühisvajadus Tabel 1. Noortekeskuste ühisvajadused 17

18 Lisaks paluti osalejatel ära märkida võimalused noorsootöötaja, noortekeskuse ja kohaliku omavalituse tasandil noortekeskuste kvaliteedi parandamiseks. Allolevalt on välja toodud valik vastuseid. Joonis 2. Tagasisideseminari osalejate ära märgitud võimalused noorsootöötaja, noortekeskuse ja kohaliku omavalituse tasandil noortekeskuste kvaliteedi parandamiseks. 18

19 3. Analüüs Käeolevas peatükis analüüsitakse kvaliteedihindamise kokkuvõtteid üldiselt. Noortekeskuste kvaliteedihindamise tulemuste kokkuvõtete üksikasjalikku avalikustamist ei toimu, samuti ei hakata nende järgi keskusi võrdlema, reastama ega muul moel pingeritta panema. Kvaliteedihindamine oli eelkõige tööriist noortekeskustele endile, et teha sisuline analüüs oma tehtud tööle ning saada sellele kõrvalvaataja pilk välishindajate näol. Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamises osalesid kõik 10 Tallinna noortekeskust, sh Haabersti noortekeskus, Järve noortekeskus, Kopli noortekeskus, Kose noortekeskus, Kristiine noortekeskus, Lasnamäe noortekeskus, Mustamäe noortekeskus, Mähe noortekeskus, Männiku noortekeskus ja Pääsküla noortekeskus. Hindamise aluseks oli JAKOV-maatriks, mis koosneb viiest tunnuste rühmast ja vaatleb neid tunnuseid nii hea noorsootöö eelduste, kulgemise kui tulemuste vaatenurgast. Viis tunnuste rühma on järgmised: J juhtimine. Hõlmab hea juhtimise mõõdetavaid tunnuseid: plaanide ning töökorralduslike kokkulepete olemasolu, tegevuse analüüsimise järjepidevust. A avatus. Hõlmab avatuse erinevaid vaatekohti: kuidas toimub infoliikumine ja ideede kogumine, kas infoküllusest sünnivad uued ettevõtmised. K koostöö. Hõlmab erinevate sihtrühmade ning oluliste partnerite osalust ja kaasatust: kas on olemas võimalused ja käitumistavad vajaduste teadvustamiseks ning arendamiseks. O osavõtt. Hõlmab noorte erinevate vanuse- ja huvirühmade kirjeldamist, osavõtuvõimalusi ning määra. V võimalused. Hõlmab eelarvet ning selle kasutamise viisi eelneva nelja rühma eesmärkide teostamiseks; samuti töötajaskonda, hooneid, rajatisi, tarvikuid. Hindamisskaala oli 1 kuni 4, kus 4 - Vastab kirjeldusele täielikult; 3 - Vastab kirjeldusele suures osas täidetud on enamik väiteid; 2 - Vastab kirjeldusele osaliselt täidetud on pool või vähem väiteid; 1 - Ei vasta kirjeldusele. Hindamistulemuste analüüsimisel keskendutakse konsensushinnangute tulemustele. Keskmiseks hindeks oli 2,99, mis tähendab, et Tallinna noortekeskuste hetkeseis kvaliteedihindamise tulemusena on hea. Tulemusi tunnuste rühmade järgi reastades hinnati parimaks juhtimise (3,10) ja avatuse (3,10) valdkonda, seejärel võimalusi (3,0) ning koostööd (2,9) ja nõrgimaks rühmaks konsensushinnagu järgi oli koostöö (2,8). Vaadeldes tunnuseid hinnatavatele aspektidele üksikult, mitte rühmade järgi, olid kõige kõrgemad hinded antud töötajate pühendusele (J1), juhtimisdokumentatsioonile (J4), noorte huvide, võimete ja soovidega arvestamine (A5) ja sihtrühmaga arvestamisel (V11). Kõige nõrgemateks aspektideks peeti noortekeskuste partnerite ootustega kursis olemist (K7), koostöösuhteid (K8) ja noorsootöö korraldamiseks ressursside olemasolu (V12). 19

20 V12 V11 O10 K9 K8 K7 A6 A5 J4 J3 J2 J1 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 Töötajad on pühendunud ja pädevad, saanud erialase ettevalmistuse ning osalenud täienduskoolitustel. Nad oskavad noortega hästi kontakti luua, suhtlevad Juhid on taganud sellise keskuse ülesehituse, töökorralduse ja õhkkonna, et on võimalik hästi töötada ja saavutada häid tulemusi. Töötajatel, vabatahtlikel ja Olemas on lühi- ja pikaajalised tegutsemisplaanid, sh koolitusplaan. Kavandatu viiakse ellu, plaane ja nende teostumist ning võimalikke riske analüüsitakse. Juhtimisdokumentatsioon on piisav, keeleliselt selge ning avalikult kättesaadav. Igapäevatöö kvaliteeti jälgitakse ja analüüsitakse pidevalt. Keskuse tööd korraldatakse arvestades noorte huvisid, võimeid ja soove, mille paremaks tundmaõppimiseks ja kaasamiseks on kasutusel mitmeid tõhusaid Teave keskuse tegevustest on lastele, noortele ja lastevanematele ning teistele sidusrühmadele mitmekesistel infokandjatel kättesaadav ning aja- ja Keskuse juhid ja töötajad on hästi kursis keskuse tähtsate partnerite (laste- ja noorteühingute esindajate, lastevanemate, rahastajate, kohaliku omavalitsuse jts) Koostöösuhteid partneritega arendatakse probleeme ennetavalt ja kindla kava järgi, loodud on kaasamise struktuurid nii keskuse sees kui keskuseväliselt. Keskus on kujundatud kohaliku kogukonna vajadusi teadvustades ning on kogukonda positiivselt mõjutanud. Kohalik kogukond väärtustab keskuse tööd. Noored osalevad aktiivselt keskuse tegevustes, palju on korduskülastusi ning kujunenud on noorteliidrid, kes teevad omaalgatuslikult koostööd noorsootöötajatega. Keskus on määratlenud oma sihtrühmad ning loonud kõigile määratletud sihtrühmadele head tegutsemisvõimalused; kasutusel on palju erinevaid Keskus on turvaline, noortepärane, korras ja puhas; keskuse ja selle vara eest on hästi hoolt kantud; keskus on ligipääsetav puuetega noortele. Keskusel on 3,3 3,0 2,9 3,2 3,2 3,0 2,6 2,7 3,1 2,9 3,2 2,8 Tabel 2. Konsesushinnangu tulemused üksikutele hindamisaspektidele. 20

21 Linnaosade (LOV) noortekeskuste (Mähe, Kose, Mustamäe ja Haabersti) ja Tallinna Noorsootöö Keskuse (TAN) noortekeskuste (Järve, Kristiine, Kopli, Lasnamäe, Pääsküla, Järve) keskmised hindamistulemused olid võrdsed: LOV noortekeskused 3,0 ja TAN noortekeskused 2,99. LOV noortekeskuste tunnuste rühma tulemused olid juhtimine (3,13), avatus (3,13), koostöö (2,67), osavõtt (3,0) ja võimalused (3,13). Hinnatavatest aspektidest saavutas kõige kõrgema hinde töötajad (3,5) ja kõige nõrgema partnerid (2,5) ja koostöösuhted (2,5). TAN noortekeskuste tunnuste rühma tulemused olid juhtimine (3,08), avatus (3,08), koostöö (2,89), osavõtt (2,83) ja võimalused (2,92). Hinnatavatest aspektidest saavutas kõige kõrgema hinde juhtimisdokumentatsioon (3,33) ja noorte huvide, võimete ja soovidega arvestamine (3,33) ning kõige nõrgema partnerid (2,67) ja ressursid (2,92). 4,00 3,50 3,00 2,50 2,00 1,50 1,00 0,50 0,00 J1 J2 J3 J4 A5 A6 K7 K8 K9 O10 V11 V12 LOV noortekeskused 3,50 3,25 2,75 3,00 3,00 3,25 2,50 2,50 3,00 3,00 3,25 3,00 TAN noortekeskused 3,17 2,83 3,00 3,33 3,33 2,83 2,67 2,83 3,17 2,83 3,17 2,67 Tabel 3. Linnaosa noortekeskuste ja Tallinna Noorsootöö Keskuste võrdlus. Noortekeskuste enesehindamistulemuste ja lõpptulemuste ehk konsensustulemuste vahel olulisi muutusi ei toimunud. Keskmiste hinnangute arvestuses oli noortekeskuse enesehindamine (3,13) kõrgem kui konsensushinnang (2,99). Tunnuste rühmade järgi enesehinnangute ja konsensushinnangute tulemused ei erinenud enesehindajate ja konsensushinnangute tulemustest. Üksikute aspektide hindamisel erinesid hinnangud neljal korral kümnest järgmistest tunnustes: J3 tegutsemisplaanid, A5, noorte huvide, võimete ja soovidega arvestamine, A6 teave, O10 osavõtt, sh noorte osalus ja ressursid. Väide Konsensushinnang Väide Enesehinnang V11 V12 4,0 J1 J2 3,0 2,0 J3 1,0 O10 0,0 J4 K9 A5 K8 K7 A6 Tabel 3. Enesehinnangute ja konsensushinnangute võrdlus. 21

22 3.1 Tagasiside hindamisprotsessile Osalejate tagasiside viis läbi Piret Talur kasutades selleks internetikeskkonda SurveyMonkey. 2 Tagasisideküsimustikule vastas 44 osalejat, sh 23 välishindajat ja 11 enese- ehk sisehindajat. Kokku osales Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamisel 39 välishindajat ja 36 enesehindajat. Kõigepealt paluti osalejatel märkida, kuivõrd nõustuvad nad kvaliteedihindamise protsessi üldiste väidetega. Vastuse valikvõimalusi oli viis: ei ole üldse nõus, ei ole nõus, raske öelda, olen nõus, olen täiesti nõus. Väited, millele tuli hinnang anda, olid järgmised: koolitus hindamisprotsessi alguses oli vajalik, noortekeskuste sisehindamine oli vajalik, väidetega noortekeskuste välishindamine oli vajalik, kvaliteedihindamise protsess oli loogiline, sellist kvaliteedihindamist on vaja korraldada ka edaspidi. Tagasisidest selgus, et kõige enam olid osalejad täiesti nõus väidetega, et noortekeskuste välishindamine oli vajalik (69,7% ehk 23 vastajat) ja kvaliteedihindamise protsess oli loogiline(57,6%ehk 19 vastajat). Seejärel nõustuti väitega, et kvaliteedihindamise protsess oli loogiline (48,5%ehk 16 vastajat), sellist kvaliteedihindamist on vaja korraldada ka edaspidi (48,5% ehk 16 vastajat) ja koolitus hindamisprotsessi alguses oli vajalik (47,1% ehk 16 vastajat). Tabel 4. Osalejate rahulolu kvaliteedihindamiseprotsessi üldiste väidetega Osalejate rahulolu kvaliteedihindamise protsessi üksikute aspektidega mõõdeti järgmiste vastustega: ei oska vastata (ei tea sellest / ei osalenud / ei kasutanud), pole üldse rahul, pole rahul, nii ja naa, rahul ja väga rahul. Üksikud aspektid, millele paluti hinnang anda, olid järgmised: ettevalmistav koolitus, hindamisjuhis, hindamismudel, individuaalne enesehindamine, kollektiivne enesehindamine seminaril, individuaalne välishindamine, kollektiivne välishindamine seminaril, ühishindamisseminar välis-ja enesehindajate vahel, lõpuseminar. Kõige enam olid vastajad rahul ja väga rahul hindamisjuhisega kokku 84,8% (28) vastajatest ja ettevalmistava koolituse.ga 79,4% (27) vastajatest Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamisprotsessi osalejate tagasisisde 22

23 Hinnanguga rahul olid osalejad järgmiste aspektidega: individuaalne välishindamine 58,8% (17 vastajat) ja kollektiivne enesehindamine seminaril 51,6% (16 vastajat), hindamistabel 46,9% (15 vastajat) ja ühishindamisseminar enese- ja välishindajate vahel 45,5% (15 vastajat). Rahulolu individuaalse enesehindamisega märgiti ära ka 30,3% vastajate poolt (10 vastajat) ja kollektiivse enesehindamise seminariga samuti 30,3% vastajatest (10 vastajat). Tabel 5. Osalejate rahulolu kvaliteedihindamiseprotsessi üksikute aspektidega 23

24 Kokkuvõte Kuigi ühiskonnas kastutatakse kvaliteedi mõistet laialdaselt, saadakse antud sõna praktikas kasutamisel aru, et tegemist on suhtelise mõistega, millel ei ole ühest tähendust ning eeldab üheseid kokkuleppeid ootuste osas, mida kvaliteedi all silmas peetakse. Samamoodi võib noorsootöö kontekstis välja tuua, et noortekeskuse kui mitteformaalset haridust pakkuva asutuse puhul kehtivad spetsiifilised, ainult noortekeskustele omased protseduurid ja kvaliteedikriteeriumid, mille puhul tuleb teha erinevate huvigruppide vahelisi kokkulepped ning alles seejärel saab toimuda noortekeskuste kvaliteedihindamine. Tallinna Spordi- ja Noorsooamet koostöös MTÜ Personaga on määratlenud kvaliteedikriteeriumid hindamaks Tallinna noortekeskuste kvaliteeti, seega võib järeldada, et on saavutatud hindamise aluseks olevad kokkulepped ning vastavalt sellele on valitud hindamiseks sobiv hindamismudel. Enese- ja välishindajate arvamuste ühtimine kinnitab hinnangute õigsust, seega võib tulemusi pidada usaldusväärseks ja hindamisprotsessi õnnestunuks. Kokkuvõtvalt võib Tallinna noortekeskusi pidada hinnanguliselt kvaliteetseks. Hea noorsootöö eelduste, kulgemise kui tulemuste vaatenurgast vastas kõige enam kirjeldusele juhtimise, sh töötajate, pühendumus ja juhtimisdokumentatsioon ning avatuse, sh noorte huvide, võimete ja soovidega arvestamise, valdkond. Enim parendamist vajav valdkond oli koostöö, kus senisest rohkem tuleks tähelepanu pöörata partnerite ootustega kursis olemist ja koostöösuhteid Suur tänu kõigile enesehindajatele, välishindajatele, ekspertkogule ja kõigile koostööpartneritele ja asjasse pühendunutele. 24

25 Lisa 1. Noortekeskuste välishindajaks kandideerimise avaldus NOORTEKESKUSE VÄLISHINDAJAKS KANDIDEERIMISE AVALDUS Isikuandmed Ees- ja perekonnanimi Isikukood E-post Telefon Postiaadress Arveldusarve Taustaandmed Praegune töökoht Töökogemuse kestus praegusel töökohal Haridus (kool, lõpetamise aasta) Varasemad olulised palgalise ja vabatahtliku töö kogemused (nii noorsootöös kui teistes valdkondades)... aastat... kuud Kandideerimise põhjendus Sooviavalduse palume esita e-posti aadressil hiljemalt 31. jaanuariks Lisainfo: Haide Kuivas, e-post: tel: