PÄRNUMAA, PÄRNU LINN, PÄRNU RANNANIIDU LOODUSKAITSEALA. KESKKONNAAMET Kobras AS TÖÖ NR Objekti asukoht: Tellija: Töö täitja: ERKI KÕND

Transkriptio

1 Projekteerimise registreeringud: Asukoht (L-Est 97) X EP Y MP Registrikood Riia 35, Tartu Tel faks kobras@kobras.ee TÖÖ NR pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku veerežiimi parendustööde projekteerimine life+ projekti urbancows raames tööprojekt Objekti asukoht: Tellija: Töö täitja: PÄRNUMAA, PÄRNU LINN, PÄRNU RANNANIIDU LOODUSKAITSEALA KESKKONNAAMET Kobras AS Juhataja: Projektijuht: Projekteerijad: Kontrollijad: URMAS URI ERKI KÕND KERSTI KASE ERKI KÕND MARTIN VÕRU ENE KÕND Jaanuar 2015 TARTU

2 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku TÖÖ NIMETUS: Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku veerežiimi parendustööde projekteerimine LIFE+ projekti URBANCOWS raames OBJEKTI ASUKOHT: TÖÖ EESMÄRK: Pärnumaa, Pärnu linn, Pärnu rannaniidu Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala veerežiimi parendustööde projekteerimine. TÖÖ LIIK: TÖÖ TELLIJA: Kontaktisik: TÖÖ TÄITJA: Projektijuht: Projekteerijad: Tööprojekt Keskkonnaamet Registrikood Narva mnt 7a Tallinn Bert Holm Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioon, projektijuht Tel Kobras AS Registrikood Riia 35, Tartu Tel , faks Erki Kõnd - projektijuht Tel erki@kobras.ee Kersti Kase - projekteerija Tel kersti@kobras.ee Erki Kõnd - projekteerija Tel erki@kobras.ee Konsultandid: Kontrollijad: Tuuli Taimur - keskkonnaekspert (peatüki 1.2 koostaja) Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Gerli Kull - keskkonnaekspert Oleg Sosnovski - projekteerija Martin Võru - projekteerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija 2 / 41

3 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0047 Anne Rooma. 2. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr Geodeetilised ja kartograafilised tööd. Tegevuslitsents 762 MA. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. Ettevõtte Majandustegevuse teated: Ehitusuuringud EG ; Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid EK ; Omanikujärelevalve EO ; Projekteerimine EP Ettevõtte registreeringud Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER): Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO ; Maaparandussüsteemi projekteerimine MP ; Maaparanduse uurimistöö MU Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1148/14, Tanel Mäger Nr 1161/14. 3 / 41

4 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku SISUKORD ASUKOHA KAART... 6 KOONDANDMED... 7 SISSEJUHATUS OLEMASOLEV OLUKORD LOODUSKESKKONNA ÜLEVAADE KESKKONNAKAITSELISED KITSENDUSED RANNIKULÕUGASTE KIRJELDUS VÄLITÖÖDE KIRJELDUS LÕUGASTE JA NENDE VAHELISTE ÜHENDUSTE SEISUKORD TRUUPIDE JA SILDADE SEISUKORD SADEMEVEETORUSTIKE SEISUKORD PROJEKTLAHENDUS LÕUGASTE PUHASTAMINE JA ÜHENDUSKANALITE KAEVAMINE NING EEMALDATUD KAEVEMATERJALI LAIALIPLANEERIMINE TRUUPIDE JA SILDADE RAJAMINE SADEMEVEETORUSTIKE LIKVIDEERIMINE PROJEKTEERITUD TEE HEAKORRATÖÖDE TEOSTAMINE MATERJALIDE KVALITEET. GARANTII ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEL TÖÖDE ORGANISEERIMINE TÖÖOHUTUSMEETODID PUUDE KAITSMINE EHITUSTÖÖDE AJAL LOODUSKESKKONNA KAITSE EHITUSTÖÖDE MAHUD / 41

5 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku Lisad Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3 Lisa 4 Kooskõlastused Geodeetiline alusplaan Pärnu Linnavalitsuse kooskõlastused ladestamisaladele Hinnanguline maksumuskalkulatsioon Joonised Joonis 1 Lehtede jaotamise skeem M 1: Joonis 2 Maa-ala plaan. Vana-Pärnu sihtkaitsevöönd. Lõukad M 1:1000 Joonis 3 Maa-ala plaan. Naisteranna sihtkaitsevöönd. Lõukad M 1:2000 Joonis 4 Maa-ala plaan. Kristiine piiranguvöönd Keskranna piirkond. Lõukad M 1:1000 Joonis 5 Maa-ala plaan. Kristiine piiranguvöönd Papiniidu piirkond. Lõukad M 1:1000 Joonis 6 Maa-ala plaan. Rannaniidu sihtkaitsevöönd Merimetsa piirkond. Lõukad M 1:1000 Joonis 7 Maa-ala plaan. Rannaniidu sihtkaitsevöönd Merimetsa piirkond. Lõukad M 1:1000 Joonis 8 Maa-ala plaan. Rannaniidu sihtkaitsevöönd Raeküla piirkond. Lõukad M 1:1000 Joonis 9 Lõugaste ja ühenduskanalite tüüpristlõiked. Lõige A-A M 1:100 Joonis 10 Truupide tüüpristlõiked M 1:50 Joonis 11 Kraavide K-4, K-5 ja projekteeritud tee tüüpristlõiked M 1:100 5 / 41

6 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku ASUKOHA KAART Kaart 1. Pärnu rannaniidu asukoht (Maa-ameti geoportaal) 6 / 41

7 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku KOONDANDMED Objekti koordinaadid (L-Est 97) X Y Geodeetiline alus Koostatud valitud alade kohta Kobras AS poolt novembris aastal (töö nr , vt lisa 2). Koordinaadid L-Est'97 süsteemis, kõrgused Balti77 süsteemis. 7 / 41

8 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku SISSEJUHATUS Käesolev projekt on koostatud Keskkonnaameti tellimuse alusel. Töö eesmärgiks on Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku veerežiimi parendustööde projekteerimine. Käesolevas projektis kavandatav tegevus ei ole vastuolus Eesti Vabariigi õigusaktidega (veeseadus, planeerimisseadus, ehitusseadus, looduskaitseseadus). Projekti rakendamisel on aluseks võetud järgmised materjalid: Pärnu rannaniidu kaitse-eeskiri (Vabariigi Valitsuse a määrus nr 129); Kose, M. Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamiskava. 2013; Kose, M. Pärnu rannaniidu liikide elupaikade hoolduskava. Pärnu, 2013; Pärnu rannaniidu kaitsekorralduskava ; Tammekänd, I. Pärnu linna sonnide ehk rannikulõugaste taimestiku inventuur. 2013; Kobras AS. Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde geodeetilised tööd (töö nr ). Tartu, november / 41

9 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku 1 OLEMASOLEV OLUKORD Taastamist vajavad rannikulõukad asuvad Pärnu rannaniidu l. Kaitseala asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Vana-Pärnu, Kristiine, Mai ja Raeküla linnaosades ning Tahkuranna vallas Reiu külas (vt kaart 1 ja 2). Pärnu rannaniidu on Vabariigi Valitsuse a määrusega nr 129 kinnitatud kaitseeeskirja järgi jaotatud vastavalt kaitsekorra eripärale kolmeks sihtkaitsevööndiks (Vana-Pärnu, Naisteranna, Rannaniidu) ja üheks piiranguvööndiks (Kristiine). Käesolevas töös töödeldud andmete ja kaardimaterjalide kompaktsemaks esitamiseks on jagatud Rannaniidu sihtkaitsevöönd Merimetsa ja Raeküla piirkonnaks. Merimetsa piirkond käsitleb sihtkaitsevööndi põhjapoolset osa, mis asub Papiniidu tänava ja Lennuki tänava pikenduseks oleva rannatee vahelise rannikulõigu piirkonnas ning Raeküla piirkond kajastab sihtkaitsevööndi lõunapoolset osa, mis asub Lennuki tänava pikenduseks oleva rannatee ning Tahkuranna vallas asuva magistraalkraavi vahelise rannikulõigu piirkonnas. Käesolevas töös on jagatud ka Kristiine piiranguvöönd kaheks: Keskranna ja Papiniidu piirkonnaks. Keskranna piirkond käsitleb kesklinna ja supelranna poolset ala ning Papiniidu piirkond piiranguvööndi kagupoolset ala, mis asub Mai elamurajooni ja Papiniidu linnaosa piirkonnas. 1.1 LOODUSKESKKONNA ÜLEVAADE Käesoleva peatüki koostamisel on lähtutud Mati Kose poolt aastal koostatud tööst Pärnu rannaniidu liikide elupaikade hoolduskava. Vana-Pärnu sihtkaitsevöönd asub Pärnu ja Sauga jõe suudemete vahelisel rannalõigul. Tegemist nimetatud jõgede ja Pärnu lahe liivsetete kuhjumise ja nendevaheliste lahtede sulgumise tagajärjel tekkinud ja kiirelt looduslike protsesside tõttu areneva rannikuvööndiga. Vana-Pärnu rannikuala on varasemas ajaloos kasutatud kariloomade karjamaana ning heina varumiseks linnaserva väikeloomapidajate tarbeks sellise pikaajalise tegevuse tulemusena tekkis väärtuslik rannaniit koos iseloomulike liikide ja kooslustega, kuid niitude hoolduse lakkamine, kuivendustööd ja sadama laiendamine on avaldanud tugevat negatiivset mõju enamikule kaitsealustele taimeliikidele. M. Kose a aruande järgi oli võrreldes a loendusega vähenenud leiukohtade arv seitsmel liigil üheksast, enamikul neis 50% või rohkematel juhtudel, ning üks liik oli alalt täielikult taandunud. Vana-Pärnu sihtkaitsevööndi rannikulõukad on osaliselt hävinud ja osaliselt kinni kasvanud. Sellel rannaniidul on suureks probleemiks lisaks looduse poolt sinna kantud prügile ka aastate jooksul sinna paigutatud erinevad betoonijäätmed, mis takistavad karjatamist ja rannaniidu hooldust tervikuna. Jäätmed tuleb likvideerida. Naisteranna sihtkaitsevöönd asub Pärnu jõe vasakul kaldal supelranna ja Rannapargi vahelises piirkonnas. Tegemist on Pärnu muuli taha kuhjunud liivast moodustunud luitevalli poolt aastat tagasi 9 / 41

10 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku isoleeritud laguuniga. Käesolevaks ajaks on sellest kunagisest merelahest ja rannikulõukast kujunenud mülgastuv sonn, mille pindalast ligi 2/3 on roostunud ning kõrge luitevalli ja jõega ühenduskanali ummistumise tõttu on takistatud lõuka veevahetus. Rannikulõuka pargipoolsesse osasse on piki märgala serva rajatud varasemal ajal pinnasevalli maetud kanalisatsioonitrass selle rajamise käigus on muudetud kunstlikult laugemaks ka lõuka läänenõlva, mida on ka varasemal ajal niidetud. Nendel põhjustel on see piirkond kujunenud välja selgelt eristatavaks oluliste kaitstavate niidutaimestiku liikide esinemise vööndiks. Naisteranna rannikulõukad on tugevalt roostunud ja veevahetus merega on ummistunud. Kristiine piiranguvööndi Keskranna piirkonna rannaniidu üheks oluliseks asjaoluks on paiknemine Pärnu supelranna ja suure puhkemajandusliku huviga piirkonna vahetus naabruses. See on ka üheks põhjuseks, miks arendustegevuste käigus on rannaniidu elupaiga pindala ja kvaliteet saanud tuntavalt kannatada ning miks 1980ndate aastate alguses, ühena esimestest aladest, keelustati kariloomade karjatamine Pärnu linna rannikuvööndis. Keskranna piirkonnas asuvad ühed suuremad ja sügavamad rannikulõukad ehk sonnid kogu kaitsealal ning samuti on see üks ulatuslikumaid liivakaevandamisega rikutud pinnasega alasid. Sellel alal paiknevad rannikulõukad on tugevalt roostunud ja osaliselt kinni kasvanud. Kristiine piiranguvööndi Papiniidu piirkonda mõjutab oluliselt Pärnu suurima elamurajooni Mai piirkonna vahetus naabruses paiknemine, kuna see muudab sellel rannaalal liikumise ja rekreatiivse tegevuse tõttu avalikkuse huviorbiidiks selle piirkonna maastikuilme. Sellel põhjusel on varasemal ajal rajatud alale ka Mai elamurajooni rannajoonega ühendavad kergliiklusteed, kuid viimaste rajamisel ei ole arvestatud rannaniidu ala looduslikku vee liikumist ja seetõttu on teedealused truubid aja jooksul üles kerkinud ning ei toimi enam. Seetõttu ei pääse tormidega ja sademeveetorustikust voolanud vesi tagasi merre ja jääb rannikule ning muudab seeläbi maapinna vesiseks ja pehmeks, mistõttu on takistatud ka masinatega roostiku eemaldamine. Sellel alal paiknevad rannikulõukad on samuti tugevalt roostunud ja osaliselt kinni kasvanud. Rannaniidu sihtkaitsevööndi Merimetsa piirkonnast on 4/5 osa eraldatud linnast parkide või looduslike puistutega ning ala pole killustatud kergliiklusteedega. Samuti on ala oluliselt roostunud. Eeltoodud põhjustel on tegemist ka ühe vähem külastatava tsooniga kogu kaitsealal. Merimetsa piirkonna kirdeosas on varasemast ajast palju liivakaevandamisega tekitatud tehislikke veekogusid, mis on muutnud ka looduslikku elupaikade jaotust, kuid samas on need tiigid muutunud sobilikeks kaitstavate veetaimede elupaikadeks. Merimetsa rannalõigu põhjapoolne ala on väga madal ja liigniiske, kuid ala keskosast Raeküla suunas muutub looduslik reljeef pisut kõrgemaks ja kuivemaks ning seda ala iseloomustavad maakerke tõttu kaugele rannaniidu keskossa jäänud kunagistest lahtedest tekkinud sarnase konfiguratsiooniga rannikulõukad. Merimetsa piirkonna rannikulõukad on mõõdukalt roostunud ning ühendusi merega esineb vähesel määral. Rannaniidu sihtkaitsevööndi Raeküla piirkond on Pärnu kesklinna poole jäävate rannapiirkondadega võrreldes pisut kõrgem ja kuivem ning samuti on seal vähem rannikulõukaid. Rannaniidu maapoolsesse serva on Raeküla elamute kaitseks rajatud meretuule eest männi kultuurpuistu ning seal esinevad ka 10 / 41

11 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku looduslikult tekkinud lehtmetsasalud. Raeküla piirkonna rannikulõukad on valdavalt roostunud ning ühendusi merega on vähe. 1.2 KESKKONNAKAITSELISED KITSENDUSED Pärnu rannaniidu on moodustatud aastal kui Vabariigi Valitsuse 8. mai a määrusega nr 129 kinnitati Pärnu rannaniidu kaitse-eeskiri. Pärnu rannaniidu kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: rannikulõukad (1150*), rannaniidud (1630*) ja valged luited ehk liikuvad rannikuluited (2120); 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kaitsekategooria liik, ning II lisas nimetatud liigi emaputke (Angelica palustris), mis on ühtlasi III kaitsekategooria liik, elupaiku; 3) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning kellest üks kuulub I kaitsekategooriasse ja teine II kaitsekategooriasse, ning nende elupaiku; 4) II kaitsekategooria liike ning III kaitsekategooria liike nagu kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), vööthuulsõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), künnapuu (Ulmus laevis), küürlemmel (Lemna gibba) ja villane katkujuur (Petasites spurius) ning nende elupaiku. Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks (Vana-Pärnu, Naisteranna, Rannaniidu) ja üheks piiranguvööndiks (Kristiine). Kaitseala kogupindala on ha, sellest ligikaudu 250 ha moodustab hooldust vajav rannaniidukompleks. Kaitseala pindalast on Pärnu linna omandis olevat munitsipaalmaad ha ning Tahkuranna valla omandis on kaitsealast ha. Riigi- ega eraomandis olevaid maid kaitsealale ei jää. Kaitseala piirneb Pärnu lahe hoiualaga (Vana-Pärnu osas), Pärnu jõe hoiualaga ning Pärnu rannapargiga (vt kaart 2). (Pärnu rannaniidu kaitsekorralduskava ) Rannaniidu ja Vana-Pärnu sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on rannaniitude, sonnide ja rannaluidete ning seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Naisteranna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on sonnide ja roostiku ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kristiine piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. 11 / 41

12 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku Kaart 2. Pärnu rannaniidu asukoht [EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur] Kaitseala rannikuvöönd on tugevalt liigendatud väga erineva kuju ja pindalaga veesilmadest. Pärnu lahe suudmepiirkonnale on iseloomulik jõe ja mere liivasette suur paksus ja nende intensiivne juurdekanne piki rannajoont põhjasuunas valdavate tuulte poolt tekitatud hoovuste mõjul. Seetõttu on rannajoonele iseloomulik vööndiliste liivaleedete ja nendevaheliste madalate laguunide olemasolu. Üha uute setete pealekande ja maakerke tingimustes muutuvad kunagised madalad luidetevahelised lahed merest aina isoleeritumaks ja moodustuvad lõukad. Arvukas ja mitmekesises arengustaadiumis rannikulõugaste kogum on Pärnu rannikupiirkonnale väga omane ning seotud aktiivse setete pealekande ja kuhjumisega ning maakerkega piirkonnas (Pärnu rannaniidu kaitsekorralduskava ). Kaitsekorralduskavas on välja toodud nii Pärnu rannaniidu rannikulõugaste ebasoodne seisund kui ka rannaniidu (1630*) väga ebasoodne seisund. Ortofotode põhjal tehtud mõõtmiste alusel on hinnatud alates aastast roostiku leviku suurenemist (Pärnu rannaniidu kaitsekorralduskava ). Kaitstavad liigid Pärnu rannaniidu l Pärnu rannaniidu lõugastes on EELIS andmetel (vt kaart 3...5) ohtralt sile-kardheina (Ceratophyllum submersum). Pärnu linna sonnide ehk rannikulõugaste taimestiku inventuuri (Tammekänd, T., 2013) käigus leiti lõugastest lisaks sile-kardheinale ka väiksemal määral küürlemmelt (Lemna gibba) ja vahelmist näkirohtu (Najas marina subsp. intermedia). Küürlemmel esines Vana-Pärnu sihtkaitsevööndi 6. sonnis, 12 / 41

13 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku Kristiine piiranguvööndis 1. sonnis, Rannaniidu sihtkaitsevööndis 12. sonnis. Vahelmine näkirohi esines inventuuri kohaselt Vana-Pärnu sihtkaitsevööndi ning Rannaniidu sihtkaitsevööndi sonnides, mis olid ühenduses merega. EELIS andmebaasi kohaselt on Pärnu rannaniidu kaitsealal balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), hariliku muguljuure (Herminium monorchis), ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum) ning emaputke (Angelica palustris) kasvualad aga ka II kaitsekategooria liigi seene, luiteliudik (Peziza ammophila), kasvukoht. Keelatud on massiteabevahendites avalikustada II kaitsekategooria liikide elupaiku ja kasvukohti. Näidatud andmed on lubatud ainult ametkondlikuks kasutamiseks. Käesoleva töö avalikustamise korral tuleks II kaitsekategooria liigi kasvukohta käsitlevad kaardid eemaldada tööst. Pärnu rannaniidu l esineb III kaitsekategooria liike nagu punajalg-tilder (Tringa totanus), rooluik (Rallus aquaticus) ja hänilane (Motacilla flava) (EELIS). Kaart 3. Looduskaitsealused liigid Vana-Pärnu ja Naisteranna sihtkaitsevööndis [EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur] 13 / 41

14 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku Kaart 4. Looduskaitsealused liigid Kristiine piiranguvööndis ja Rannaniidu sihtkaitsevööndis [EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur] 14 / 41

15 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku Kaart 5. Looduskaitsealused liigid Rannaniidu sihtkaitsevööndis [EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur] Rannikulõugaste puhastamisel tuleb säilitada lõugastes kasvavaid kaitsealuseid liike. Kuivõrd sile kardhein on kaitseala sonnides väga laialdaselt levinud, siis lõugaste servaalade puhastamine liigi püsimajäämist ei ohusta, kui säilitatakse taimed lõugaste keskosas ning vees kasvavaid taimi tööde käigus ei eemaldata. Lõugastest eemaldatud materjali ladestamisel kaitsealale tuleb arvestada kaitsealuste liikide, nagu emaputk, sõrmkäpp ja ängelhein, kasvukohtadega. Enne tööde alustamist on vajalik täpsustada liikide kasvukohad ning alles seejärel otsustada paigutamist vajava materjali ladustamiskohad. Pärnu rannaniidu on ühtlasi rahvusvaheline Rannaniidu loodusala (Natura ala) (EE ), mille kaitse-eesmärgiks on emaputk (Angelica palustris). Pärnu jõgi (VEE ) on avalikult kasutatav veekogu. Pärnu jõe valgala pindala on km2 ning pikkus (lisaharudeta) km. Pärnu jõgi on kantud lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja (RTL , 1714). Veekogu kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemisja elupaikade nimistusse (RTL 2004, 87, 1362) Tarbja veehoidla paisust suubumiseni Pärnu lahte. Vabariigi Valitsuse a määrusega nr 154 on võetud kaitse alla Pärnu jõe hoiuala. Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade 15 / 41

16 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Pärnu jõe hoiuala on rahvusvaheliselt tähtis Pärnu jõe loodusala (Natura ala) (EE ), mille kaitseeesmärgid on samad mis Pärnu jõe hoiualal. Määrusega nr 154 on kaitse alla võetud ka Pärnu lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Pärnu lahe hoiuala on ka rahvusvaheliselt tähtis Pärnu lahe linnuala (EE ). Ehitustööde teostamise ajal tuleb jälgida, et ei kanduks setteid Pärnu jõkke ega Pärnu lahte. 1.3 RANNIKULÕUGASTE KIRJELDUS Käesoleva peatüki koostamisel on kasutatud Mati Kose poolt aastal koostatud tööd Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamiskava. Rannikujärvede maastumine, isoleerumine ning kinnikasvamine ja madalsooks muutumine on üldiselt looduslik suktsessiooniline protsess. Lõugastega seotud liikide jaoks on olukord stabiilne kui lõugaste hääbumise ning uute tekke protsessid maakerke ja setete kuhjumise abil on omavahel tasakaalus. Pärnu rannikualal on aga ühelt poolt lõugaste veerežiimi muutmise ning teisalt nende eutrofeerumise läbi inimene tuntavalt neid protsesse mõjutanud. Samas võib uute lõugaste juurdetekkimise määr tulevikus väheneda nii postglatsiaalse maakerke pidurdumise kui kliimamuutusega seotud mereveetaseme tõusu tõttu. Varasemal ajal on lõukad ja nende kaldapiirkonnad olnud traditsiooniliselt majandatud karjatamisega ning on osaks Pärnu rannaniidu pärandmaastikust ja seega pakuvad olulisi elupaiku nendega seotud liikidele. Eeltoodud argumentidest lähtuvalt on oluline säilitada piirkonna rannikulõugaste head looduskaitselist seisundit lähtuvalt nende ajaloolisest elupaigalisest ilmest, traditsioonilistest hooldusvõtetest (karjatamine ja niitmine) ning rannaniiduga seotud liikide elupaiganõudlustest. Vastavalt Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamiskavale on tabelis esitatud rannikulõugaste hea seisundi tagamisega seotud võtmeteemad ja vastavate taastamisega seotud tegevuste vajaduse hinnang. Tabel Rannikulõugaste hea seisundi tagamisega seotud kriteeriumid ja tegevuste hinnang 16 / 41

17 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku Kriteeriumid Probleemi olulisus Vajadus tegevuseks Taastamise tulemused Setted veekogudes Väheoluline Vajadus puudub Looduskaitselist tulemust ei anna Roostikuvaba vee- ja kaldavöönd Väga oluline Kõrge vajadus pealetungiva pilliroo tõrjumiseks Rannikulõugaste ning rannaniitude taime- ja loomaliikide elupaikade parendamine Ühendused teiste veekogudega Toit- ja reoainete koguste piiramine sissevooludes Keskmiselt oluline Keskmiselt oluline Keskmine vajadus ühenduskanalite puhastamiseks Reo- ja sademevee haldamine Lõugaste vee- ja bakterioloogilise režiimi paranemine; üleujutuste liigvee ärajuhtimine Lõugaste kinnikasvamise ning tervisekaitseliste riskide vähenemine Lõugaste ja nende ühenduste taastamisala on ulatuslik (ligi 90 ha), mistõttu on a koostatud taastamiskavas hinnatud nende alade taastamisvajaduse tähtsust ehk prioriteetsust. Taastatavate alade olulisuse määramiseks kasutati järgmisi kriteeriume: lõukad, mille looduskaitseline seisund on ebasoodne ülemäärase kinnikasvamise tõttu; lõukad, mis moodustavad koos ümbritsevate niitudega linnustikule olulise elupaiga; oluline avalik huvi korrastatud rannamaastike osas: suure külastatavusega aladel on ökosüsteemi teenustes lisaks looduskaitselisele rollile oluline ka esteetiline ning rekreatiivne roll. Sellel põhjusel on neis piirkondades oluline taastada vaheldusrikas ja väärtuslik niitude-lõugaste mosaiik ning veekogud puhastada vaadet takistavast roostikust. Antud kaalutlustest lähtuvalt on oluline suuremahuline pilliroo risoomistiku eemaldamine näiteks Mai-Papiniidu ja Vana-Pärnu piirkondades. Taastamise olulisuse järgi on jagatud alad kolme kategooriasse: I taastamistegevuse rakendamine on esmase tähtsusega tulenevalt eelpool toodud kriteeriumitest. II alad on keskmise taastamisvajadusega; neist osa taastuvad ka muude hooldusvõtete abil või nende panus liikide elutingimuste parendamisse on väiksem kui esimese klassi elupaikadel. Nende taastamine on soovitatav, kui selleks jätkub projekti rahalisi vahendeid. III alad, mille taastamine on väiksema tähtsusega või mis asuvad väljaspool Pärnu rannaniidu kaitseala ning nende taastamiseks pole LIFE+ projekti vahendeid võimalik kasutada või on nende võimalik panus elurikkuse kaitsele kõige tagasihoidlikum. Alljärgnevalt on taastamiskavas toodud andmete põhjal esitatud tabelis lõugaste numeratsiooni järgi nende hinnanguline taastatava ala pindala, ligikaudne roostiku eemaldamise pindala ning näidatud lõugaste asukoht piirkonna järgi ja toodud välja nende taastamise prioriteetsus. Lõugaste numeratsiooni korral on lähtutud I. Tammekänd poolt a koostatud tööst Pärnu linna sonnide ehk rannikulõugaste taimestiku inventuur. Tabel Rannikulõugaste pindalad ja taastamise prioriteetsus 17 / 41

18 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku Lõuka nr Taastatava ala üldpindala (ha) Ligikaudne roostiku eemaldamise pindala (ha) Asukoht/piirkond Taastamise prioriteetsus (vastavalt taastamiskavale) Taastamise prioriteetsus (vastavalt tellija eelistustele) 1-11 (4.5) 3.78 väljaspool kaitseala III Vana-Pärnu I II Naisteranna II III 41 (0.9) 0.8 väljaspool kaitseala III Keskranna I I 43 ja Keskranna I I 44 ja Keskranna I I Papiniidu I I Papiniidu I I Merimetsa I II Merimetsa II I Merimetsa III I Raeküla II I Raeküla II I Raeküla II I (85-87) / III (84, 88) Raeküla I I Kokku / 41

19 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku 2 VÄLITÖÖDE KIRJELDUS Välitööd teostati Kobras AS töötajate Erki Kõnd, Germo Ilvesmets, Kersti Kase ja Rauno Lõiv poolt ajavahemikul a. Välitööde käigus kontrolliti LIDAR andmete täpsust RTK GPS Trimble 5800 ja Trimble VRS Now GPS püsijaamade võrgu abil. Selle tulemusena järeldati, et LIDAR andmed on piisava täpsusega ning neid on kasutatud käesoleva projekti alusena seal, kus pole geodeetilist alusplaani koostatud. Välitööde käigus mõõdeti pilliroo risoomikihi ulatus lõugaste servades ning määratleti eemaldatava risoomikihi paksus (varieerub vahemikus m, mahtude arvutamisel on võetud kihi paksuseks keskmiselt 0.4 m, kui alljärgnevates andmetes pole kirjeldatud teisiti). Samuti määratleti ja mõõdistati lõugaste veerežiimi parendamise eesmärgil olemasolevad lõugastevahelised ühenduskraavid ning perspektiivsed ühendustruubid ja kraavid. Samuti täpsustati perspektiivsed alad, kuhu lõugastest eemaldatud risoomimaterjal paigaldada. Käesolevas töös ei ole käsitletud lõukaid nr 1 11 ja nr 41, kuna need jäävad kaitsealast väljapoole. 2.1 LÕUGASTE JA NENDE VAHELISTE ÜHENDUSTE SEISUKORD Käesolevas peatükis on kirjeldatud vastavalt välitööde käigus tehtud märkustele ja mõõdistustele lõugaste ja nende vaheliste ühenduste seisukorda ning nende seisukorra parandamiseks vajalike ehitustööde mahtusid. Alljärgnevalt esitatud risoomi eemaldamise pindala ja mahu arvutamisel on lõugaste perimeetrid ja ühenduskanalite pikkused määratud Threod Systems OÜ poolt a koostatud aerofoto järgi ning kontrollitud välitööde käigus mõõdistamise teel. Pindala ja maht on esitatud ainult nende lõugaste juures, kus on ette nähtud risoomi eemaldamine. Vana-Pärnu sihtkaitsevöönd Vana-Pärnu sihtkaitsevööndi maa-ala plaani vt jooniselt nr 2. Risoomikihi paksusena on Vana-Pärnu sihtkaitsevööndis arvestatud alljärgnevate mahtude korral keskmiselt 0.3 m, kui pole näidatud teisiti. Nr 12, 13: risoomi 4 m servadest kogu perimeetril, keskmine risoomikihi paksus 0.4 m (risoomi eemaldamine: 440 m 2, 180 m 3 ; laugemaks kaevamine: 70 m 3 ). Nr 14: risoomi 2 m servadest kogu perimeetril (risoomi eemaldamine: 120 m 2, 35 m 3 ; laugemaks kaevamine: 35 m 3 ); põhja- ja lääneservas jäätmed (klaas, betoon, eterniit, tellised jne) m paksuse kihina, mis tuleb likvideerida (hinnanguline ala ca 300 m 2 ). Nr 15, 17: risoomi 2 m servadest kogu perimeetril (risoomi eemaldamine: 920 m 2, 280 m 3 ; laugemaks kaevamine: 280 m 3 ). Nr 16: lääneservas risoomi 1 m äärest ~25 m pikkuses (risoomi eemaldamine: 25 m 2, 10 m 3 ; laugemaks kaevamine: 45 m 3 ). 19 / 41

20 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku Vana-Pärnu põhja- ja lõunapoolsete lõugaste vahelisel alal paiknevad betoontorud ja betoonist kaevurõngad, mis oleks tuleb lt likvideerida (kaks betoontoru D=500 mm pikkusega 3 ja 5 m, betoonpaneel mõõtudega ~400x400x2000 mm, kaevurõngas). Nr 18, 19, 22, 24, 25, 26: risoomi 2 m servadest kogu perimeetril (risoomi eemaldamine: 2350 m 2, 710 m 3 ; laugemaks kaevamine: 710 m 3 ). Nr 27: risoomi 2 m servadest kogu perimeetril, keskmine risoomikihi paksus 0.4 m (risoomi eemaldamine: 720 m 2, 290 m 3 ; laugemaks kaevamine: 220 m 3 ). Nr 20, 21, 23: risoomi 3 m servadest kogu perimeetril (risoomi eemaldamine: 1350 m 2, 410 m 3 ; laugemaks kaevamine: 270 m 3 ). Ühendus vahel: roogu täis, 2 m lai, ~1 m sügav, pikkus ~8 m (risoomi eemaldamine: 15 m 2, 5 m 3 ; laugemaks kaevamine: 10 m 3 ). Nr 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34: risoomi 1 m servadest kogu perimeetril (risoomi eemaldamine: 485 m 2, 155 m 3 ; laugemaks kaevamine: 300 m 3 ). Nr 35, 36, 37: mereäärsed lõukad, risoomi eemaldamist ei ole vaja ette näha. Naisteranna sihtkaitsevöönd Naisteranna sihtkaitsevööndi maa-ala plaani vt jooniselt nr 3. Nr 38, 39, 40: lõukad on tugevalt roostunud, ühenduskanal jõega liiva täis settinud ja seega on takistatud lõuka veevahetus. Vastavalt M. Kose poolt aastal koostatud tööle Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamiskava on tegemist III prioriteedi tähtsusega alaga ning seetõttu nende lõugaste risoomist puhastamist käesoleva töö raames ette ei nähta. Projektis käsitletakse ainult lõugaste veevahetuse parendamist merega (vt peatükk 2.2, 3.1, 3.2). Kristiine piiranguvöönd Keskranna piirkond Kristiine piiranguvööndi Keskranna piirkonna maa-ala plaani vt jooniselt nr 4. Nr 42: risoomi eemaldada ainult lõuka põhja- ja idaservast 8 m äärest ca 70 m pikkuses (560 m 2, 225 m 3 ). Nr 43, 44, 45, 46: lõukad on väga roostunud ning kogu ala on liigendatud ja vesine. Kuna nimetatud lõugaste puhastamine risoomist oleks väga töömahukas ja kulukas ning masinatega oleks ligipääsetavus raskendatud, siis käesoleva töö raames nende risoomist puhastamist ei käsitleta. Käesolevas projektis on lahendatud ainult lõuka nr 44 veevahetuse parandamine merega ning lõugastest nr 45 ja 46 idasuunas on ette nähtud rajada kaks laia ja lauget kanalit (K-2 ja K-3), et loomad pääseksid ka merepoolsele alale. Lõuka nr 44 veevahetuse parandamiseks kaevatakse ühenduskanalid ÜK 44/1 ja ÜK 44/2, pikkusega 110 ja 55 m (kaevemaht 190 m 3 ). Kanalite K-2 ja K-3 rajamiseks tuleb eemaldada pilliroorisoom kuni mineraalpinnaseni (ca 0.6 m paksuselt) põhja laiusega 4 m (kaevemaht 860 m 3 ). Kanalite rajamist on täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.1. Kristiine piiranguvöönd Papiniidu piirkond Kristiine piiranguvööndi Papiniidu piirkonna maa-ala plaani vt jooniselt nr 5. Nr 47: risoomist on võimalik puhastada põhjaserv, kus eemaldatavat risoomi 5 m servast ca 15 m pikkuses (75 m 2, 30 m 3 ), kirdeosas risoomi 15 m servast ca 10 m pikkuses (150 m 2, 60 m 3 ), idas risoomi 10 m servast 20 / 41

21 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku ca 25 m pikkuses (250 m 2, 100 m 3 ). Lääneservast risoomi eemaldamisel oleksid mahud väga suured, seetõttu on ette nähtud ainult kanali (ÜK 47) kaevamine risoomi eemaldamisega 4 m laiuselt, 0.5 m paksuselt, ca 45 m pikkuses kuni truubini viiva kraavini (kaevemaht 90 m 3 ). Kanal rajada ilma nõlvadeta sirge kanalina. Nr 48: koosneb kahest ühendatud lõukast, ühendus nende vahel on olemas. Lõuka puhastamiseks oleks juurdepääs praktiliselt võimatu ja puhastamistööde maht suur, seega risoomi eemaldamist lõuka servadest ette ei nähta. Nr 49: lõuka puhastamiseks oleks juurdepääs praktiliselt võimatu ja puhastamistööde maht suur, seega risoomi eemaldamist lõuka servadest ette ei nähta. Nr ühendus: ida poolt tuleks võimaluse korral puhastada, kuigi masinate juurdepääs on kehv. Olemas on ühendus laiusega 0.5 m, pikkusega ca 12 m ja sügavusega 0.5 m. Juurdepääsuks on vaja läbida ida suunast ca 20 m ulatuses väga mudast ja vesist ala. Võimalusel tuleb kogu ühendusala puhtaks kaevata pikkuses 12 m, pealtlaiusega 20 m (põhja laius 8 m, nõlvusega ~1:3) ja sügavusega 2 m (335 m 3 ). Nr 50: puhastada risoomist põhjapoolne osa 5 m servast ca 40 m pikkuses (200 m 2, 80 m 3 ). Päris loodenurka pole mõistlik puhastada, kuna eemaldamise maht kujuneks väga suureks. Lääneserv puhastada risoomist 6 m äärest ca 55 m pikkuses (330 m 2, 130 m 3 ), idaservas puhastada risoomi 6 m äärest ca 75 m pikkuses (450 m 2, 180 m 3 ). Nr 51: eemaldada risoomi ainult kirdeservas 7 m äärest ca 25 m pikkuses (175 m 2, 70 m 3 ). Ülejäänud ulatuses eemaldamist vajava risoomikihi laius väga suur, seega ette näha ainult rajatava truubini kanali (ÜK 51) kaevamine koos risoomi eemaldamisega ca 15 m pikkuses, 0.5 m sügavuse ja 5 m laiuse kanalina (kaevemaht 40 m 3 ). Kaevata ilma nõlvadeta sirge kanal. Nr 52: risoomist puhastada ainult põhjaserv, s.h kirde-, loodeserv, ning idaserv 20 m äärest ca 140 m pikkuses (2800 m 2, 1120 m 3 ), samuti tuleb eemaldada lõukas esinevad üksikud puurondid. Rannaniidu sihtkaitsevöönd Merimetsa piirkond Rannaniidu sihtkaitsevööndi Merimetsa piirkonna maa-ala plaane vt joonistelt nr 6 ja 7. Nr 53: risoomi on otstarbekas eemaldada ainult lõunapoolsel veepeegliga eristataval otsal (53-59 vahelise ühenduskraavi suubumisel lõukasse) ca 80 m pikkuses, risoomi 3 m servast (240 m 2, 100 m 3 ). Nr 54: põhja- ja lääneservas 4 m risoomi ~105 m pikkuses (420 m 2, 170 m 3 ), mujal ei ole vaja eemaldada. Nr 55: edelaservast eemaldada risoomi 7 m servast ~30 m pikkuses (210 m 2, 85 m 3 ), ülejäänud osas ~85 m pikkuses eemaldada risoomi 5 m äärtest (425 m 2, 170 m 3 ), samuti tuleb eemaldada lõukas esinevad üksikud puurondid. Nr 56: põhjapoolses osas tuleb loodeservast eemaldada ~10 m pikkuses risoomi 5 m servast (50 m 2, 20 m 3 ) ning ülejäänud servadest 8 m äärest ca 50 m pikkuses (400 m 2, 160 m 3 ), lõunapoolses osas eemaldada risoomi 3 m servast ~55 m pikkuses (165 m 2, 70 m 3 ), lõuna- ja põhjaosa vaheline ala väga roostunud, seega ei ole suure mahu tõttu otstarbekas kogu ala puhastada, vaid puhastada risoomist kahe osa vaheline ala kanalina (ÜK 56) vähemalt 5 m põhja laiusega, sügavusega 1 m, nõlvusega ~1:3 ja ca 13 m pikkuses (kaevemaht 105 m 3 ). Nr 57: risoomi äärtes vähesel määral, ei ole vaja puhastada. 21 / 41

22 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku Nr 58: põhja-, lääne-, idaservast 3 m risoomi ca 90 m pikkuses (270 m 2, 110 m 3 ), lõunaservas ei ole risoomi vaja eemaldada. Nr 59: põhjaosas risoomi 4 m servast ca 100 m pikkuses (400 m 2, 160 m 3 ), lõunaosas risoomi 8 m servast ca 155 m pikkuses (1240 m 2, 500 m 3 ), lõuka idaservas künkad. Nr 60, 61: risoomi äärtes vähesel määral, ei ole vaja puhastada. Nr 62: risoomi 4 m äärtest põhja-, lääne- ja idaservas ca 240 m pikkuses (960 m 2, 385 m 3 ); eemaldada ka lõukas esinev puit (ca 400 m 2 ). Nr 63: risoomi lääneservast 10 m äärest ca 60 m pikkuses (600 m 2, 240 m 3 ), risoomi 5 m äärest põhja-, idaja lõunaservast ca 140 m pikkuses (700 m 2, 280 m 3 ). Nr 64: risoomi 3 m äärtest kogu perimeetril (360 m 2, 145 m 3 ). Nr 65: risoomi 3 m servast kogu perimeetril (870 m 2, 350 m 3 ). Nr 66: loodeservas eemaldada risoomi 5 m äärest ca 25 m pikkuses (125 m 2, 50 m 3 ), edelaservas puhastada 10 m äärest ca 30 m pikkuses (300 m 2, 120 m 3 ). Nr 67: risoomi 3 m äärtest kogu perimeetril (120 m 2, 50 m 3 ). Nr 68: risoomi 3 m äärtest kogu perimeetril (180 m 2, 75 m 3 ), samuti tuleb eemaldada lõukas esinevad üksikud puurondid. Nr 69: lõugas paikneb nr 62 ja nr 70 vahepeal, kuid ei ole eristatav, eraldiseisvalt risoomi eemaldamist lõuka perimeetril ette ei nähta, kuid ala kaevatakse lahti lõugaste nr vahelise ühenduskanalina. Nr 70: läänepoolses servas risoomi 3 m äärest ~115 m pikkuses (345 m 2, 140 m 3 ), ½ lõunaservast (edelaosas) risoomi 10 m äärest ~25 m pikkuses (250 m 2, 100 m 3 ), ½ lõunaservast ilma risoomita, idaservas risoomi 4 m äärest 70 m pikkuses (280 m 2, 115 m 3 ), kagupoolses osas risoomi 10 m äärest ~50 m pikkuses (500 m 2, 200 m 3 ), põhjaosas risoomi 4 m äärest ~45 m pikkuses (180 m 2, 75 m 3 ), lisaks on lõugas kaetud ligikaudu 225 m 2 alal puurontidega need tuleb eemaldada. Nr 71: lõugas raskesti eristatav; roostikku oleks vajalik kogu lõuka ulatuses puhastada, kuid suure mahu tõttu ei ole otstarbekas; ala väga mudane, kuid veevahetus merega on tagatud; ei ole risoomist puhastamist ette nähtud. Nr 72: muda 40 cm põhjast, risoomi 8 m servast põhja-, lääne- ja idaservas ca 350 m pikkuses (2800 m 2, 1120 m 3 ), 2/3 lõuka pindalast kaetud ujuva roomatiga (1280 m 2, 320 m 3 ). Nr 73: risoomi läänepoolsel küljel 6 m äärest ~75 m pikkuses (405 m 2, 180 m 3 ) ja idapoolsel küljel 6 m äärest ~105 m pikkuses (630 m 2, 255 m 3 ), põhjapoolsel otsal risoomi 4 m servast ~40 m pikkuses (160 m 2, 65 m 3 ); põhjapoolses osas vajalik eemaldada ujuv roomatt (720 m 2, 180 m 3 ). Nr 74: risoomi 8 m servast kogu perimeetril (1040 m 2, 420 m 3 ). Nr 75: risoomi 6 m servast kogu perimeetril (960 m 2, 385 m 3 ). Nr 76: risoomi 8 m servast kogu perimeetril (1280 m 2, 515 m 3 ), 1/3 lõuka pindalast kaetud roomatiga (160 m 2, 65 m 3 ). Nr 77: risoomi 3 m servast kogu perimeetril (570 m 2, 230 m 3 ). Nr 78: risoomi 7 m servast kogu perimeetril (2100 m 2, 840 m 3 ). Nr 79: risoomi 5 m servast kogu perimeetril (925 m 2, 370 m 3 ), lisaks ~0.3 m paksune ujuv roomatt (525 m 2, 160 m 3 ). 22 / 41

23 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku Kõikide alljärgnevate ühenduskanalite kaldad tuleb rajada nõlvusega ~1:3, kui ei ole märgitud teisiti. Ühendus vahel: olemasolev ühendus lahti kaevata, kaevata 1 m sügavust, 4 m põhja laiust, 75 m pikkuses (kaevemaht 525 m 3 ). Ühendus 53-54/59 vahel: kaevata lahti olemasolev ühendus lõukast nr 53 kuni vahelise ühenduseni 1 m sügavust, 4 m põhja laiust, 10 m pikkuses (kaevemaht 70 m 3 ). Ühendus vahel: olemasolev ühendus süvendada põhja laiusega 2 m, kaevata 1 m sügavust pikkuses 52 m (kaevemaht 260 m 3 ). Ühendus vahel: olemasolev ühendus süvendada põhja laiusega 2 m, kaevata 1 m sügavust pikkuses 20 m (kaevemaht 100 m 3 ). Ühendus vahel: ühenduskanali kogupikkus 20 m; süvendada põhja laiusega 5 m, 1/2 ühenduse pikkusest (10 m) vajalik kaevata 1 m sügavuseni (kaevemaht 80 m 3 ), ülejäänud pikkuses (10 m) puhastada ühenduse servadest 3 m ulatuses mõlemast servast risoomi (60 m 2, 25 m 3 ). Ühendus vahel: süvendada põhja laiusega 3 m, kaevata 1.5 m sügavuseni, pikkuses 25 m (kaevemaht 280 m 3 ). Ühendus vahel: olemasolev madalam ala tuleb süvendada põhja laiusega 3 m ja 1.5 m sügavust kaevata, pikkuses 25 m (kaevemaht 280 m 3 ). Ühendus vahel: olemasolev ühendus süvendada põhja laiusega 6 m, kaevata 1 m sügavust pikkuses 15 m (kaevemaht 135 m 3 ). Lõugaste 57, 58, 59, 63 vahel on puit hajali ca 1200 m 2 suurusel alal. Puit tuleb likvideerida, et puit ei kanduks mereveetõusuga lõugastesse. Ühendus vahel: olemasolev ühendus järskude nõlvadega ca 0.8 m sügav ja pealtlaius ca 6 m, pikkus 45 m; kaevata ühendus põhja laiusega 2 m, süvendada 1 m (kaevemaht 225 m 3 ), ühenduse süvendamisel tuleb jälgida, et see läheks lõuka nr 64 servast, nii et oleks tagatud veevahetus nimetatud lõukaga. Ühendus vahel: olemasoleva ühenduse pealtlaius ca 8 m, 30 m pikk, süvendada 1.5 m sügavust põhja laiusega 4 m (kaevemaht 380 m 3 ). Lõuka nr 62 läheduses puidurontidega kaetud ca 660 m 2 suurune ala. Puit tuleb likvideerida, et puit ei kanduks mereveetõusuga lõugastesse. Ühendus vahel: olemasolev ühendus süvendada põhja laiusega 2 m, kaevata 1 m sügavust pikkuses 10 m (kaevemaht 50 m 3 ). Ühendus vahel: olemasolev ühendus süvendada põhja laiusega 3 m, kaevata 0.5 m sügavust pikkuses 8 m (kaevemaht 20 m 3 ). Ühendus vahel: olemasolev ühendus süvendada põhja laiusega 3 m, kaevata 0.5 m sügavust pikkuses 18 m (kaevemaht 40 m 3 ). Ühendus vahel: olemasolev ühendus 6 m pikk, pealtlaius 8; süvendada 1 m ulatuses 2 m põhja laiusega (kaevemaht 30 m 3 ). Ühendus vahel: olemasolev ühendus 20 m pikk, pealtlaius 8 m; süvendada 1 m ulatuses 2 m põhja laiusega (kaevemaht 100 m 3 ). Ühendus vahel: olemasolev ühendus, mis läbib lõugast nr 69 (lõugas ei ole eristatav) - 15 m pikk, pealtlaius 12 m; süvendada 1 m ulatuses 6 m põhja laiusega (kaevemaht 135 m 3 ). 23 / 41

24 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku Rannaniidu sihtkaitsevöönd Raeküla piirkond Rannaniidu sihtkaitsevööndi Raeküla piirkonna maa-ala plaani vt jooniselt nr 8. Nr 80: puhastada risoomist 6 m äärest põhja-, ida- ja lõunaservas ca 90 m pikkuses (540 m 2, 220 m 3 ); lääneserv jääb mere poole ning risoomi laius liiga suur, mistõttu puhastamist seal ette ei nähta. Nr 81: risoomi 4 m äärest lõuna- ja idaservas ca 80 m pikkuses (320 m 2, 130 m 3 ), 5 m äärest lääne- ja põhjaservas ca 80 m pikkuses (400 m 2, 160 m 3 ). Ühendus vahel: omavaheline ühendus taastada kanaliga, mille pealtlaius on ca 26 m (põhja laius 20 m, kaldad nõlvusega ~1:3), pikkus 20 m ja sügavus 1 m (kaevemaht 460 m 3 ). Nr 82: risoomi 6 m servast lõuka välisperimeetril ca 145 m pikkuses (870 m 2, 350 m 3 ). Nr 83: lõuka põhjapoolse suurema avatud veepeegli alal põhjapoolses otsas ca 20 m pikkusel lõigul eemaldada risoomi 5 m lõuka kaldaservast (100 m 2, 40 m 3 ), sealt edasi loodeservas ca 45 m pikkusel lõigul eemaldada risoomi 12 m äärest (540 m 2, 220 m 3 ), lääneservas ca 25 m pikkuses eemaldada risoomi 3 m äärest (75 m 2, 30 m 3 ), kirdeservas risoomi 10 m äärest alates lõukasse suubuvast kraavist kuni ca 20 m pikkuses (200 m 2, 80 m 3 ), sealt edasi ca 15 m pikkuses risoomi 12 m servast (180 m 2, 75 m 3 ) ning seejärel ca 35 m pikkuses risoomi 10 m servast (350 m 2, 140 m 3 ), lõuka teise veepeegli alal eemaldada risoomi servast 6 m ca 45 m pikkuses (270 m 2, 110 m 3 ), kahe veepeegli vaheline ala (ÜK 83) tuleb avada risoomi eemaldamisega ca 30 m pikkuses kanalina, mille sügavus on vähemalt 1.0 m, põhja laius 15 m ja pealtlaius ca 21 m (kaevemaht 220 m 3 ), lõuna kolmanda väikese veepeegliga ala on roostunud ja madal ning seetõttu ei ole ette nähtud selle ala risoomist puhastamist. Nr 84: risoomi laius lõuka servadest 2 m, mudakihi paksus lõukas on 0.2 m, lõugas on veepeegli ulatuses suhteliselt sügav ja kunagi läbi kaevatud, mistõttu käesoleva töö raames ei näha ette risoomist puhastamist. Puhastamist vajab lõugaste nr 84 ja 85 vaheline ühenduskraav. Ühendus vahel: olemasolev ühendus ca 160 m pikk, risoomi eemaldada 3 m mõlema kalda servast 0.3 m paksuselt (960 m 2, 290 m 3 ), samuti tuleb koos risoomi eemaldamisega eemaldada kraavi põhjast muda ca 20 cm paksuselt kogu kraavi pikkuses (kaevemaht ca 65 m 3 ). Nr 85: põhja- ja lääneservas alates ühenduskraavist lõukaga nr 84 kuni ~60 m mööda serva eemaldada risoomi 7 m äärest (420 m 2, 170 m 3 ), suubuvast kraavist alates ~30 m pikkuses lõuka kirdeservas eemaldada risoomi 10 m äärest (300 m 2, 120 m 3 ), sealt edasi idaservas tuleb eemaldada risoomi 2 m servast ~20 m pikkuses (40 m 2, 15 m 3 ), seejärel ~30 m pikkuses risoomi 8 m servast (240 m 2, 95 m 3 ), edasi kaguservas ~10 m pikkuses risoomi 2 m servast (20 m 2, 10 m 3 ) ja ~15 m pikkuses (kuni ühenduskohani nr 85 ja nr 86 vahel) risoomi 8 m servast (120 m 2, 50 m 3 ). Ühendus vahel: täis roostunud, suure mahu tõttu ei ole otstarbekas näha ette kogu ühenduse puhastamist, risoomist puhastada vähemalt 15 m laiune (põhja laius 9 m, kaldad nõlvusega ~1:3) ja 30 m pikkune kanal, mille sügavus vähemalt 1 m (kaevemaht 240 m 3 ). Nr 86: lõuka põhjaservas (alates ühenduskohast nr 85ga) eemaldada risoomi 3 m servast ~15 m pikkusel lõigul (45 m 2, 20 m 3 ), edasi loodeservast edelaservani risoomi 20 m äärest ~100 m pikkuses (2000 m 2, 800 m 3 ), lõunaservas risoomi 3 m servast ~10 m pikkuses (30 m 2, 15 m 3 ), lõuka kaguservas eemaldada risoomi 10 m servast ca 50 m pikkuses (500 m 2, 200 m 3 ). Nr 87: lõuka kirdeservast eemaldada risoomi 5 m äärest ~15 m pikkuses (75 m 2, 30 m 3 ), idaservas risoomi 2 m äärest ~15 m pikkuses (30 m 2, 15 m 3 ), lõunaotsas risoomi 5 m äärest põhjapoolses osas ~5 m pikkuses 24 / 41

25 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku ning lõunapoolses osas ~10 m pikkuses (75 m 2, 30 m 3 ), lõuka lääneservas risoomi 6 m äärest ~35 pikkuses (210 m 2, 90 m 3 ). Ühendus 85/86-87 vahel: lõuka nr 87 põhjatipust rajada ühenduskanal lõugaste nr 85 ja nr 86 vahele rajatava kanalini sügavusega vähemalt 1 m, ca 20 m pikkuselt ja 10 m laiuselt (põhja laius 4 m, kaldad nõlvusega ~1:3) (kaevemaht 140 m 3 ). Nr 88: lääne- ja lõunaservas oleks võimalik eemaldada risoomi 10 m laiuselt (ca 75 m pikkuses), ida- ja põhjaservas 8 m laiuselt (ca 75 m pikkuses), lõukas kasvab kogu ulatuses kaitsealune sile kardhein; lõugas on praeguse veepeegli osas kunagi süvendatud, mitte eriti looduslikus seisus ja suhteliselt sügav, mistõttu ei ole nimetatud lõuka puhastamist käesoleva projekti raames ette nähtud ning puhastada tuleb vaid lõukaid nr 88 ja 89 ühendav kraav. Ühendus vahel: puhastada kogu ühendus risoomist (paksusega 0.3 m) mõlemast kaldast 5 m laiuselt ca 355 m pikkuses ning muuta samaaegselt risoomikihi eemaldamisega kraavi nõlvad laugemaks nõlvusega ~1:2 (3550 m 2, 1065 m 3 ). Nr 89: lõugas on merega ühenduses, ei vaja risoomist puhastamist. Nr 90: puhastada ainult põhja- ja idaserv 5 m äärest ca 110 m pikkuses (550 m 2, 220 m 3 ). Nr 91: puhastada lääne- ja lõunaserv 5 m äärest ca 55 m pikkuses (275 m 2, 110 m 3 ), põhja- ja idaserv 7 m äärest ca 85 m pikkuses (595 m 2, 240 m 3 ). Nr 92: puhastada põhja-, lääne- ja idaserv 5 m äärest ca 65 m pikkuses (325 m 2, 130 m 3 ), lõunaserv 8 m äärest ca 20 m pikkuses (160 m 2, 65 m 3 ). Nr 93, 94: lõugaste servades oleks võimalik eemaldada vähesel määral risoomi ning kuna veevahetus merega on väga hea, siis risoomi eemaldamist nimetatud lõugaste juures ette ei nähta. 2.2 TRUUPIDE JA SILDADE SEISUKORD Naisteranna puitsild ja kaldakindlustus Silla kogupikkus on ca 28 m. Silla pealtlaius on 1.0 m. Sild koosneb viiest käigusilla elemendist ning peale- ja mahatulekust. Elemendid toetuvad puitpostidele igal elemendil neli posti. Postid on valmistatud ümarpuidust läbimõõduga 100 mm ning mõned postid on ümber vahetatud nelikantprusside vastu (ristlõikega 100x100 mm). Silla elemendid koosnevad kandvatest taladest ristlõikega 150x54 mm, taladele toetub terrassilaudis paksusega 38 mm, laua laius 118 mm. Lauad on paigaldatud ligikaudu sammuga 50 mm (laudade vahe ca 15 mm). Silla kandvad talad on kinnitatud postidele kahe poldiga ning elemendid on omavahel ühendatud metall-lehtedega või puitklotsidega. Silla talade vahel on keskel ja otstes jäigastamiseks mõeldud puidust sidemed (sama ristlõikega mis talad). Sild on kehvas olukorras ja amortiseerunud ning pealetulek on linna poolt liiga lühike. Samuti paikneb sild kõrguslikult liiga madalal ning on seetõttu tugevasti mõjutati mereveetõusust tingitud kahjustuste poolt. Eeltoodud põhjustel tuleb rajada uus sild ning selle soovituslikku konstruktsiooni on kirjeldatud peatükis 3.2. Kaldakindlustus silla juures on rajatud kividest pealtlaiusega mm, paksusega (500) mm. Kaldakindlustuse ja silla ala vajab settinud liivast puhastamist. Naisteranna lõugaste veevahetuse parandamist merega on kirjeldatud täpsemalt peatükis / 41

26 Pärnu rannaniidu rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku Lõuka nr 47 juures paiknev truup Tegemist on 6 m pikkuse plasttruubiga De 350 mm. Truubi läänepoolne ots on kasvanud pilliroogu täis ning tuleks puhastada risoomist 6 m pikkuses ja mõlemast kaldast 3 m laiuses (36 m 2, 15 m 3 ), samuti on vajalik samal alal mudast puhastamine (mudakihi paksus ~0.3 m ning hinnanguliselt on muda maht ~10 m 3 ). Lõugaste nr ja nr 51 vahelise kõnnitee alused betoontruubid Tegemist on kinnistu Papiniidu tänav T8 (62513:178:0041) aluste truupidega. Betoontruubid (2 tk) on diameetriga 1000 mm ja pikkusega ca 5 m. Truubid paiknevad vahetult kõnnitee asfaltkatte all, moodustades kõnnitee peale väikese kühmu. Truubid on rahuldavas seisukorras ning veevahetus on tagatud. Lõuka nr 71 juures paiknev sild Sild koosneb kaldasammastena kasutatud vundamendiplokkidest ja neile toetatud kahest TT-paneelist. Sillaplaadi (ehk paneeli) pikkus ~8.6 m ja silla laius ~3.0 m. Silla ümbrus hooldatud, sillaaluse kraavi ristlõige on korralik ning ei vaja mudast ega risoomist puhastamist. Lõugaste nr vahelise ühenduskraavi truubid ja sild 1) Lõuka nr 88 suunast ca 160 m mere poole on risti kraaviga plasttruup De 315 mm, mis paikneb pikilanguga kagust loodesse. Truubi veevahetus toimib. 2) Teine truup paikneb eelmisest nimetatud truubist ~40 m mere pool ja kulgeb piki kraavi ehk toimib ülekäiguna. Truup on 6 m pikkune plasttruup De 315 mm. Truubi kaeviku tagasitäide kraavis on kaetud betoonplaadiga, mis on aja jooksul katki murdunud, ning paikneb olemasolevast maapinnast madalamal (nö lohus). Truubi otsakud on rajatud väga järskude nõlvustega, mistõttu variseb truubi tagasitäide kraavi põhja ja ummistab seega truupi. Samuti on truubi läbimõõt nimetatud kraavi vooluhulga läbilaskmiseks liiga väike. Eeltoodud põhjustel tuleb nimetatud asukohas vahetada olemasolev truup suurema läbimõõduga truubi (vähemalt De 500 mm) vastu. 3) Lõuka nr 89 läheduses paikneb sild, mille all paiknev kraav suubub ca ~20 m edelasuunas ühenduskraavi. Silla ülekäik koosneb kahest betoonplaadist ning on ~3 m pikkune ja ~2.5 m lai. Sillast kuni ühenduskraavini kulgev kraavilõik (ÜK 89) tuleb puhastada risoomist (paksusega 0.3 m) 6 m laiuselt ja 20 pikkuselt (120 m 2, 40 m 3 ). 2.3 SADEMEVEETORUSTIKE SEISUKORD Välitööde käigus on hinnatud projektalal paiknevate sademeveetorustike ja heitvee väljalasu seisukorda ning nende likvideerimise võimalust töö tellija poolt täpsustatud asukohtades. Käesoleva projekti lähteülesandena oli kirjas Naisteranna sihtkaitsevööndis paikneva heitvee väljalasu võimalik likvideerimine, kuna see rikub ala looduslikku väljanägemist ja olemasolevast maapinnast kõrgemal paiknemise tõttu eraldab kaitseala põhjapoolse osa lõunapoolsest osast ega lase toimida vee looduslikul liikumisel mere suunas. Nimetatud torustiku likvideerimine ei mõjuta oluliselt antud piirkonna lõugaste veevahetust, kuna avatud veepeegliga suuremad lõukad jäävad torustikust mere poole. Torustiku likvideerimine oleks ehitustööde keerukuse ja kulukuse tõttu majanduslikult ebaotstarbekas. Samuti ei ole 26 / 41