SISEKUJUNDUSPROJEKT OÜ KOHILA VINEER KONTOR OLMEHOONE. Jõe t. 21, Kohila, Kohile vald, Rapla maakond

SISEKUJUNDUSPROJEKT OÜ KOHILA VINEER KONTOR OLMEHOONE Jõe t. 21, Kohila, Kohile vald, Rapla maakond

SISUKORD 1. 1.Üldist... 5 1.1 Ruumideks jaotavad osad... 6 1.1.1 Vaheseinad... 6 1.1.2. Eriseinad... 6 1.1.3 Vaheuksed... 6 1.1.4 Sisetrepid... 7 1.2 Ruumi pinnad... 7 1.2.1 Põranda aluskonstruktsioonid... 7 1.2.2 Põrandakatted... 7 1.2.3 Laekonstruktsioonid... 8 1.2.4 Laepinnad... 8 1.2.5 Seina pinnakonstruktsioonid... 8 1.2.6 Seinapinnad... 8 1.3 Ruumi varustus... 9 1.3.1 Kohtkindel mööbel... 9 1.3.2 Inventar ja mööbel... 9 1.3.3 Standardseadmed... 9 1.3.4 Siseviidad... 9 1.3.5 Valgustid... 9 1.4 Muud ruumiosad... 9 1.4.1 Hooldus-ja käiguteed... 9 1.4.3 Ruumide siseviimistlustabelid... 9 1.5 Pinnakatted ja viimistlus... 10 1.5.1 Pinnatööd. Üldist.... 10 1.5.2 Siseseinte plaatimine... 10

JOONISTE NIMEKIRI Nimetus Mõõtkava Number 1. KORRUSE PÕRANDATE PLAAN 1:100 SKP-1 2. KORRUSE PÕRANDATE PLAAN 1:100 SKP-2 1. KORRUSE RIPPLAGEDE PLAAN 1:100 SKP-3 2. KORRUSE RIPPLAGEDE PLAAN 1:100 SKP-4 1. KORRUSE MÖÖBLI PLAAN 1:100 SKP-5 2. KORRUSE MÖÖBLI PLAAN 1:100 SKP-6 1. KORRUSE SISESEINTE VIIMISTLUS 1:100 SKP-7 2. KORRUSE SISESEINTE VIIMISTLUS 1:100 SKP-8 MÖÖBLI PLAAN TOOT MISE OSA 1:100 SKP-9 RIPPLAGEDE PLAAN TOOT MISE OSA 1:100 SKP-10 PÕRANDATE PLAAN TOOT MISE OSA 1:100 SKP-11 PÕRANDATE KALDED JA ÄRAVOOL 1. KORRUS 1:50 SKP-12 PLAADITUD SEINTE LAOTISED RUUMID 102 JA 103-104 1:50 SL-1 PLAADITUD SEINTE LAOTISED RUUMID 106-109 1:50 SL-2 PLAADITUD SEINTE LAOTISED RUUMID 112,113,123 1:50 SL-3 VAHESEINA KLAASIDE PRINTMUSTRID 1:20 SL-4 PLAADITUD SEINTE LAOTISED RUUMID 224 JA 225 1:50 SL-5 2. KORRUSE KORIDORI SEINAVAATED 1 1:50 SL-6 VINEERSEINAD TOOTMISE OSAS 1:50 SL-7 2. KORRUSE KORIDORI SEINAVAATED 2 1:50 SL-8 2. KORRUSE KORIDORI SEINAVAATED 3 1:50 SL-9 KÖÖGIMÖÖBEL RUUMIS 207 1:20 SEM-1 KÖÖGIMÖÖBEL RUUMIS 120 1:20 SEM-2 GARDEROOBI KAPP 1:20 SEM-3 SISESEINTE KONSTRUKTSIOON 1:20 SKD-1 SÕLM - A 1:5 SKD-2 SÕLM - B 1:5 SKD-3 SÕLM - C 1:5 SKD-4 SÕLM - D 1:5 SKD-5

Nimetus Mõõtkava Number SÕLM - E 1:5 SKD-6 LABORATOORIUMI LÜKANDUKS 1:10;1:20 SKD-6/1 SÕLM - F 1:5 SKD-7 LÕIGE A-A 1:5 SKD-8 SISEUSTE SPETSIFIKATSIOON UKSED SSU1- SSU10 SKS-1 SISEUSTE SPETSIFIKATSIOON UKSED SMU1- SMU6 SKS-2 LISAD 1. Siseviimistlustabel

1.Üldist Ehitustööd teostada Hea Ehitustava(ET-1 0207-0068) kohaselt ning vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ning ehitustööde normatiividele. Järgida tuleb RYL-2000 2.klassi kvaliteedinõudeid. Ehitustööde maksumuse määramisel lähtuda üheaegselt nii joonistest kui tööseletusest. Projekti joonised, seletuskiri ja spetsifikatsioonid moodustavad terviku ja neid tuleb käsitleda koos. Kui seletuskiri või joonised ei võimalda täpselt määratleda tööliigi ulatust, või ehituslikku teostatavust, või kui nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist hankima täiendavalt informatsiooni projekteerijalt või tellijalt. Kui ehitajale ebatüüpsed lahendused põhjustavad probleeme, tuleb sellest samuti informeerida projekteerijat, et saada tegevusjuhiseid. Ehitaja peab tajuma hoone terviklikkust ja oma tegevuse loogilisust, et garanteerida ehituse kvaliteet. Kõikide materjalide ja konstruktsioonide kasutamisel peab ehitaja kursis olema vastavate paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Need tuleb vajadusel hankida materjalide ja konstruktsioonide tootjatelt või müüjatelt. Hoone ehitusel kasutatavad materjalid peavad vastama projektis neile esitatud kvaliteedinõuetele. Kasutatavatel materjalidel, nende pakenditel või saatedokumentidel peab olema märge, mille materjalide kvaliteet on tõdetav või tuleb need andmed teatada muul viisil ehitajale. Töötingimusi ja muid töötegemist mõjutavaid asjaolusid tuleb enne tööde alustamist hästi kontrollida ja vajadusel turvata. Tellijale ja Projekteerijale autorijärelvalve faasis tuleb teatada see moment, millal kasutatud materjalide kvaliteedis ja erinevate tööoperatsioonide õiges teostusviisis saab veenduda, enne kui need varjatakse teiste konstruktsioonide poolt. Aluseks on võetud järgmised normdokumendid: - Ehituse tuleohutus EPN 10 - Sisekliima EPN 12.2 - Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad nõuded EPN 14.1 - Ehitise heliisolatsiooninõuded EPN 16.1 - Edasilükkamatutest abinõudest energia säästmiseks ehituses ET-1 0112-0004 - Hea ehitustava ET-1 0207-0068 - Eesti standard EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt - Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded - Viimistlus RYL2000 - Maalritööde RYL2001 - RT juhendkaardid

Ruum Hoone sisearhitektuurne üldpilt lähtub kaasaegse büroohoone ja avaliku siseruumi loomise põhimõtetest arvestades hoone funktsioonist tulenevate eripärade ja nõuetega. Kohila Vineerivabriku logo värvide kombinatsioonid kajastuvad ka interjööris nii põrandatel kui seintes. Teise, korruse koridoride seinte lahendustes on kasutatud Kohila vineerivabriku põhitoodangut, ehk siis vineeri. Värvitud seinapinnad on neutraalsetes pastelsetes toonides. Siseseinte, lagede ja põrandate pinnakihi süttimistundlikkuse ja tuleleviku klass on antud projekti arhitektuurse osa seletuskirjas. 1.1 Ruumideks jaotavad osad 1.1.1 Vaheseinad Uued siseseinad ehitatakse väikeplokkidest ja kipsplaat sõrestik seintena, täpsemalt vt. projekti arhitektuurne osa. Olemasolevad seinad (mida ei lammutata) puhastatakse vanast viimistlusest, krohvitakse, pahteldatakse ja värvitakse vastavalt siseviimistlustabelile. NB! Tugevate krohvikahjustustega seintelt eemaldatakse ka vana krohv. Vaheseinte ühendused põrandate, lagede ja kandvate seintega vt. konstruktiivset osa. 1.1.2. Eriseinad Hoones teisel korrusel on kavandatud vineertahvlitest ja täisklaasist seinad, koos ustega. Eriseinad on tavapäraselt kõrgusega 2600 mm, seega on planeeritud eriseina kohalt, kuni konstruktiivse laeni katta kipsplaadiga ja täita vahe mineraalvillaga. Vineertahvlid on kõrgusega 2500 mm vineertahvli ja põranda vahe kaetakse alumiinium põrandaliistuga. Klaasvaheseinte klaasid on 8 mm karastatud klaasist, kinnitatakse alumiinumprofiiliga põrandasse ja lakke, klaaside omavahelised ühenduse ja ühendus seinaga täidetakse värvitu silikooniga. Eriseinte joonised on lisatud projekti joonised: 2. korruse koridori seinavaated ja siseseinte ning klaasseinte konstruktsioon. 1.1.3 Vaheuksed Siseuste kohta vt. täpsemalt siseuste spetsifikatsioone. Uste piirdeliistud teha uksega samas toonis. Uste paled viimistleda antud ruumiga ühte tooni. Uste paigaldamisel järgida uksetootja poolseid paigaldusjuhiseid. Uste paigaldustööd teha Tarindi RYL 2000 52. või Viimistlus RYL 2000 52. osale vastavalt.

1.1.4 Sisetrepid Hoone olemasolevad sisetrepid säilitatakse, trepiastmed puhastatakse olemasolevatest plaatidest ja plaaditakse. 1.2 Ruumi pinnad 1.2.1 Põranda aluskonstruktsioonid Vt. konstruktiivset osa. Keraamilise plaadiga kaetava betooni pind peab soovitavalt olema kare. Kulutuskatse tehakse 2000 pöördega klass 2. PVC kattega põrandate alla tuleb betoonpõrand valada BLY7/BY45 tabel 1.1 tasasusklassi C kohaselt ja tasandada vetoniidiga. Nakkuvuskatsed teha p. 1.4.3.2 järgi. Lõigata mahukahanemisvuugid, temperatuurivuugid teha roostevaba terasest nurkraudadega konstruktsioonis. Vuugid täita elastse mastiksiga. Liikumisvuugid jätta ka postide jms. ümber. Samas kohas teha keraamiliste plaatide vuuk. Betoonitööde üldnõuded vt. BLY7/BY45 Betonilattiat. Luokitus-, päällystettavyys-, suunnittelu- ja rakentamisohjeet 2000. Betoontasanduskihi tööd teha vastavuses ViimistlusRYL 2000 24. osa nõuetele. 1.2.2 Põrandakatted Hoone põrandakatete lahendus näeb ette: 2. korruse koridorides ja kontoriruumides, 1 korruse sööklas linoleum kate, abiruumides ja 1. korruse riietusruumides PVC kate, wc- ja pesuruumides keraamiline põrandaplaat, 1. korruse koridoris, trepikojas ning köögi ruumides klinkerplaat. Täpsed lahendused ruumide kaupa ning valitud materjalide kirjeldus on antud siseviimistluse tabelis ning põrandate joonistel. Kõikides põrandates peab aluskonstruktsioon enne põrandakattekihi kinnitamist olema nii kuiv, kui seda nõutakse pinnamaterjali valmistaja juhendis. Olukord tuleb kontrollida niiskusprooviga. Kleebitavaid katteid ei tohi kinnitada temperatuuril, mis on katte ja liimi valmistajate juhendites antud temperatuurist madalam. Põrandate võõphüdroisolatsioonid tuleb ette näha kõikide märgade ruumide põrandale, hüdroisolatsiooni täpne tüüp määratakse konstruktiivse osas. Kasutada seinte ja põrandata veeisolatsiooni tööde teostamisel sama tootja tooteid. Katte vuugid tuleb tihendada keevispaelaga. Samuti tuleb keevispaelaga tihendada nurgad. Tihenduspastat kasutada kohtades, kus keevitamine ei ole võimalik. Torude ümbrust võib samuti tihendada tihenduspastaga. Katte serv ühendatakse seinaga silikoonkiti abil. Ruumides, kus PVC- kate toimib hüdroisolatsioonina, tuleb katte külge keevitada plastikhülss. Hülsi ja toru vahe tihendatakse silikoonmassiga. Kõikidel põrandatel peavad olema põrandaliistud või materjali ülespööre seinale, vt. siseviimistlustabel. Keraamilistest plaatidest põrandatel on keraamilised põrandaliistud (sokliplaadid).

Põrandakatete paigaldamistööd teha TarindiRYL 2000 75. osale vastavalt. Mastiksiga katmine teha ViimistlusRYL 2000 76. osale vastavalt. Puitpõrandad, puitpõrandaliistud teha ViimistlusRYL 2000 56. osale vastavalt. Jälgida: RT 84-10759-et RT 34-10340-et RT 34-10341-et Märja ruumi tarindid Keraamilise plaadid Keraamilised plaadid, plaatimistööd Ehitusetöövõttu kuulub ka katete esmane hooldus! 1.2.3 Laekonstruktsioonid Kontoriruumidesse, koridoridesse, riietusruumidesse ja sööklasse paigaldatakse akustilistest plaatidest ripplagi. Märgadesse ja niisketesse ruumidesse paigaldatakse metallprofiil ripplagi. Ülejäänud ruumide laed on värvitud. vt. sisekujunduse osa Ripplagede plaanid ning siseviimistlustabel. 1.2.4 Laepinnad Ripplagede tagused ja naturaalne betoonlagi kaetakse betoonilakiga. Betoonpinna viimistlus peab vastama Soome betoonühingu juhendi by40 järgi klass C. Värvitud laepinnad peavad vastama ruumi kasutusotstarbele. Katvate värviviimistluse välimusklassid (RT 29-10770 järgi) peavad vastama üldkasutatavates ruumides Ps1 nõuetele ja abiruumides Ps2 nõuetele. Allalastud ripplae otsaviil, mis ei ole vastu seina, tuleb samast materjalist ja viimistlusega nagu ripplae paneel. Seinani minev ripplagi lõpetatakse ripplae karkassi sama komplekti ääreliistuga. Järgida RT 84-10489 ripplaed ja laevoodrid Ripplagede paigaldamine teha ViimistlusRYL 2000 78. osale vastavalt. Krohvitööd teha TarindiRYL 2000 või ViimistlusRYL 2000 71. osale vastavalt. vt. sisekujunduse osa Ripplagede plaanid ning siseviimistlustabel. 1.2.5 Seina pinnakonstruktsioonid Seinte täpsed lahendused vt. konstruktiivse osa seinakonstruktsioone. 1.2.6 Seinapinnad Märgade ruumide seinad, wc-d, koristajaruum plaaditakse, ülejäänud ruumide seinad värvitakse värviga. Uste ja akende paled värvida antud ruumiga ühte tooni. Vt siseviimistlustabel.

Niiskete ruumide seinad katta enne plaatimist hüdroisolatsiooniseguga vastavalt tootja juhenditele. Plaatide vuugid teha üldlevinud tava kohaselt laiusega 3 mm. Välisnurkadel ja plaatimispiirkonna servadel kasutatakse metallist servaliiste. Plaaditavate seinapindadega liituvad ukse- ja aknaorvad plaaditakse. Seinte tasandamisel ja plaatimisel kasutada niiskuskindlaid segusid. Hüdroisolatsioonitööde juures kasutada vastavalt juhendile RT84-10759 sertifitseeritud terviksüsteeme, et vältida eri tootjate materjalide omavahelise mittesobivusest tulenevaid praaki. Krohvitööd teha TarindiRYL 2000 või ViimistlusRYL 2000 71. osale vastavalt. Plaatimistööd teha TarindiRYL 2000 74. osale vastavalt. Hüdroisolatsioonitööd ViimistlusRYL2000 63 osale vastavalt. Järgida RT-33-10858-et Siseseinte- ja lagede tasandamine 1.3 Ruumi varustus 1.3.1 Kohtkindel mööbel Vt. sisekujunduse osa: Mööbli plaanid ja erimööbli joonised 1.3.2 Inventar ja mööbel Vt. sisekujunduse osa: Mööbli plaanid 1.3.3 Standardseadmed Vt. sisekujunduse osa: Mööbli plaanid ja siseviimistlustabel. 1.3.4 Siseviidad Kogu hoonesisene graafika (majajuht, postkastide sildid, uste sildid, infotahvlid, reklaam, viited, sildid korruse nimetustega, jms.) tellida eraldi reklaamifirmast. Kasutada kvaliteetseid materjale. Enne tellimist kooskõlastada kujundus sisekujundaja ja tellijaga. 1.3.5 Valgustid Valgustuse lahenduses on kasutatud tavapäraseid ühiskondliku hoone valgusteid. Vagustite valiku tegemisel on lähtutud lihtsast vormikeelest ja kompaktsest disainist. Valgustite täpne valik ja mark vt projekti tugevvoolu osa. 1.4 Muud ruumiosad 1.4.1 Hooldus-ja käiguteed Ruumide siseseid hooldus- ja käiguteid ei ole projekteeritud. Kõik hooldus luugid värvida antud ruumi seinaga, laega, põrandaga ühte tooni. 1.4.2 Ruumide siseviimistlustabelid Vt. sisekujunduse osa siseviimistlustabel

1.5 Pinnakatted ja viimistlus 1.5.1 Pinnatööd. Üldist. Värvitud pinnakatted peavad vastama ruumi kasutusotstarbele. Maalritööde koormusklasse arvestada RT 29-10769-et järgi. Kõik ruumid arvestatakse Klass 3 (RL3) ruumideks. Pesemisruumid, koristusvahendite jm. arvestatakse Klass 4A (RL4) ruumideks. Katvate värviviimistluse välimusklassid (RT 29-10770 järgi) peavad vastama üldkasutatavates ruumides Ps1 nõuetele ja abiruumides Ps2 nõuetele. Läbipaistva viimistluse puhul vastavalt Ks1 ja Ks2 nõuetele. Vastavate koormusklassidega (RT 33-10676-et) tuleb valida ka tasandussegud. Klassiruumid, koridorid, vestibüülid jm. kuuluvad koormusklassi-3. Seinte tasasused peavad värvitud pindadel vastama Klass 2/L1 nõuetele (Viimistluse RYL 2000). Kui teisiti ei ole määratud või joonistel pole näidatud, peavad vooderdused ja pinnakatted peitma ettenähtud pinnad täielikult ja ulatuma piirnevatest pindadest (nagu ripplagedest ja kergetest vaheseintest) üle. Püsikonstruktsioonide taha jäävad seinaosad töödeldakse enne püsikonstruktsioonide (sisustuselementide) paigaldamist kuni maalritöödeni, mis teostatakse pärast püsikonstruktsioonide paigaldamist. Pinnakonstruktsioonid, vooderdused ja katted esitatakse ruumide siseviimistlustabelis, konstruktsioonilõigetel ning muudel joonistel. Kui muud pole sätestatud, töödeldakse poste nagu seinu ja talasid nagu lagesid. Värviüleminekuga koridorides(i, II, III, IV korrus) värvida postid üldtoonis. Kergplokkidest seinad krohvitakse ja värvitakse. Krohvitööd teha TarindiRYL 2000 või ViimistlusRYL 2000 71. osale vastavalt. Plaatimistööd teha TarindiRYL 2000 74. osale vastavalt. Värvitavad betoon- ja tellisepinnad tasandatakse siledaks. Tasanduskordade arvu määrab aluskihi siledusaste selliselt, et silumisega saadakse värvimise aluspinnaks sirge ja täiesti sile pind. Tasanduspinnad lihvitakse enne värvimistöötlust. 1.5.2 Siseseinte plaatimine Plokkidest seinapinnad tasandatakse ja värvitakse. Pesu- ja duširuumide seinad plaaditakse vastavalt sisekujunduse joonistele ja viimistlustabelile. Teostatakse eelnevalt vajalikud hüdroisolatsioonitööd. Plaatide vuugid teha laiusega 3mm.

Välisnurkadel ja plaatimispiirkonna servadel kasutatakse metallist servaliiste. Plaaditavate seinapindadega liituvad ukse- ja aknaorvad plaaditakse. Plaatseinte katmisel plaatidega järgitakse Parteki kipsplaatide plaatimisjuhendeid. Plaatimine peab olema üldiselt sümmeetriline ruumi telgede suhtes. Plaatkattetööd teha TarindiRYL 2000 või ViimistlusRYL 2000 55. osale vastavalt. LISA 1 MAALRI - JA TAPEETIMISTÖÖD ÜLDIST Põhilised maalritööde liigid on toodud viimistlustabelis siseviimistluse osas. Vt. siseviimistluse tabel. Kõikidele maalritöödele nõutakse kahe- (2) aastast garantiid (juhul kui ehituslepingus ei ole määratud teisiti), alates üleandmispäevast. Kõik võimalikud garantii maalritööd sooritab töövõtja, kes kannab ise need kulutused. Maalritöös esinevad kahjustused parandatakse, tehes uuesti, kui vajalik, kogu pinna maalritööd. Töövõtja peab kasutama kogenud tööjuhatust ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Töömeetodid peavad olema vastavad kasutatavate maalritööde materjalidega. Töö käigus tuleb arvesse võtta kõiki maalritööle mõjuvaid tegureid, nagu ilmastikutingimused, õhu temperatuur, maalritöö pinna ja aluse niiskus, tolmu eemaldamine ja maalritöö pindade kaitsevõimalused. Värvitud pinnad jagatakse väljanägemise, sileduse, jne. järgi 1 ja 2 klassi. Tööde järjekord klassis P1: 1. Pinna puhastus 2. Sobiva kruntvärviga värvimine 3. Osaline tasandus-pahteldus (vuugid, praod) 4. Lihvimine 5. Lauspahteldus 6. Lihvimine 7. Alusvärv 8. Pinnavärv 2 korda Tööde järjekord klassis P2: 1. Pinna puhatus 2. Osa- või lauspahteldus, lihvimine 3. Alusvärv 4. Pinnavärv 1 või 2 korda. Pahteldamine teha ViimistlusRYL 2000 72. osale vastavalt. Seinte vooderdamine rullis turustatavate vooderdusmaterjalidega ja maalritööd teha ViimistlusRYL 2000 73. osale vastavalt.

Jälgida RT 29-10097-et RT 29-10325-et RT 29-10326-et RT 29-10363 RT 29-10583 RT 29-10345-et Ehitusmaalritöös, sõnastik Maalritööd, keskkonnatingimuste klassifikatsioon Ehituse maalritööd, maalritööde kvaliteediklassid Ehituse maalritööd, piirangud Puit-sisevoodrite pinnaviimistlused Ehitusmaalritööd, maalritööde selgituse koostamine TÖÖSOORITUS Üldist Tööde järjekord ja tööde läbiviimine tuleb planeerida selliselt, et kõrvalolevaid ja ümbritsevaid ehitusosasid ei kahjustata, ning nõnda, et hiljem tehtavad tööd ei kahjustaks juba töödelduid pindu. Töömeetodid peavad olema vastavad maalritöö materjalidele ja vahenditele. Töö tuleb teha selliselt, et valmis pind vastab vastupidavuse ja välimuse poolt dokumentides esitatud nõuetele. Piirnemised Piirnemised teise värvitooniga, teise materjaliga, töötlemata pinnaga jms tuleb teha hoolikalt ja täpselt. Heledam värvitoon värvitakse üle nurga ja tumedam värvitoon piiratakse u 10 mm nurgast, kandist või laejoonest, kui teisiti pole kokku lepitud. Vigade parandus Viimistlus tuleb teha nii, et pindades ei esine matte või läikivaid plekke, ega muud pindade värvi ebaühtlust. Kui töötluses on vead, peab töövõtja tegema uuesti kogu pinna töötluse, kui parandamisega ei saada veatut pinda. Eritlematud väiksemad maalritööd Tööd, mida ei ole selles seletuskirjas, arhitektuurse osa seletuskirjas või joonistel mainitud, kuid mis hea ehitustava kohaselt on vajalikud valmis lõpptulemuse saamiseks, tuleb teha ilma lisatasuta. PINNATÖÖTLUSED Üldine Akende- ja ustepiitade ja raamide mittenähtavale jäävad pinnad tuleb enne paigaldamist värvida.

Faktuuri säilitavad liistud töödeldakse enne nende kinnitamist värvikattega seintele või muudesse valmis pinnatöötlusega kohtadesse. Peitva värvikatte alla minevad liistud krunditakse eraldi mõlemalt küljelt enne nende kinnitamist. Väliskülje tsinkterasmaalritöid ei tohi teha pritsi või rulli abil, vaid maalriharja ja silumispintslit kasutades, et oldaks kindlad värvi õigest kinnitumisest aluspinnale. Metallpindade töötlemisel tuleb järgida käsitletava pinnatöötlusmaterjali valmistaja poolt antud kirjalikke soovitusi. Pindade ettevalmistus Kõik pinnatöötlusesse tulevad pinnad tuleb enne töötlemist hoolikalt puhastada. Tolmu eemaldamine tuleb alati sooritada ilma erilise mainimiseta. Metallpindade ettevalmistus Metallpindadelt eemaldatakse kõik ebapuhtus, nagu rooste, tagi, rasv, õli, oksüdeerumised jms. ülearused ained enne pindade põhjatöötlust. Metallpindade töötlusel tuleb järgida töödeldava pinnatöötlustoote valmistaja antuid kirjalikke puhastusastme- ning puhastusmeetodi soovitusi. Tsinkteraspinnad ning kergemetallpinnad puhastatakse keemilise puhastusainega (vees lahustuv leotusaine) ning loputatakse hoolikalt puhta veega ja kuivatatakse enne maalritööde algust. Lihvimine ja tolmu eemaldamine Lihvimine ja tolmu eemaldamine tuleb teha enne iga töötlust, seetõttu neid ei mainita eraldi töötlusrühmitustes. Isolatsiooni- ja kruntvärvtöötlus Puukaitsetöötlused tehakse rohke puukaitseainega selliselt, et võimalikult palju ainet imenduks puu sisse. Kuivamisaeg puukaitsetöötluste vahel peab olema vähemalt üks (1) ööpäev. Vedel korrosioonitõrje kantakse pinnale vahetult peale pinna puhastamist. Kruntimine Kruntimistöötlus peab andma püsiva kinnituspõhja peale tulevatele pinnatöötlustele.

Teraskonstruktsioonidele tööoperatsioonide-kombinatsioonide kohased määratud värvikihtide kandmised, kruntvärv kaasa arvatuna, tuleb teha nii palju üksteisest erinevate värvitoonidega, et katmine on selgelt näha. Töövõtja peab kontrollima ja omalt poolt kooskõlastama teiste töövõtjate või ehitusdetailide valmistajate poolt tehtud eel- ja kruntvärvtöötlused enne jätkuvate pinnatöötluste alustamist. Pahteldamine ja silumine. Pahtlit ja silumismaterjali ei tohi korraga nii palju kasutada, et selle kuivades tekivad praod. Puitkilpplaatide või puitlaastplaatide pindade liistudeta servad silutakse tasaseks. Eelpool mainitud ei käi plaatidega kaetud lae ja seinapindade avavuukide kohta. Tasandustööd tehakse tsementliivaseguga betoonivalu rakise või vastavale pinnale. Osalise tasandamise ajal võib alusetasanduses kasutada PVA, tsementvõi liivalisandeid. Niiskete ruumide, nagu duširuumide tasandustööd tehakse niiskuskindla spetsiaaltasandusmaterjaliga. Üleskerkimised ja hammastused eemaldatakse ja suuremate süvenduste täitmised tehakse peatöövõtja poolt selliselt, et koguhälve on kõige rohkem 10 mm. Tasandustöösse kuulub kõikide tasandatavate pindade puhastamine harjaga ning servade ja nurkade parandamine tasandusmaterjaliga. Betoonpinnas olevas roostuvad raudosad lakitakse või pintseldatakse mennikuga enne tasandamist. Osalt või täielikult tasandavate pindade puhul kasutatakse välisnurkade parandamisel rihtlatti. Erilise hoolega tuleb parandada vooderlaud- ja põrandaliistunurgad. Osaliselt tasandatavate pindade puhul tehakse parandustasandus vaid kohtades, kus pinna kvaliteet või parandamine nõuab nende parandamist 2 mm koguhälbeni. Täielikult tasandatavate pindade puhul tehakse põhjaparandustasandus osalise tasandamisena, mille järel vajalikud kogupinna tasandamised. Osa lagedest pritsitakse tasandusmassiga valmis pindadeks. Lõplik värvimine ja lakkimine Lõplik värvimine peab olema täielikult kattev ja antud värvikategooria kohane ning selle töötlusmeetodi piires tasane ja sile. Lakitud pind peab olema ühesugune ja sile, läikeaste peab vastama sellele töötlusmeetodile. Teraskonstruktsioonide värvimine, vt konstruktsioonijoonised ja teraskonstruktsioonide tööseletuskiri.

Tasandustööd Tasandustööd tehakse RYL-90 juhiste ja nõuete kohaselt Ruumiseletuskirjas mainitud betoonist või telliskivist seina- ja laepinnad tasandatakse tasandusmaterjaliga tööoperatsioonide-kombinatsioonide kohaselt ja värvitakse ruumiseletuskirja kohaselt. Niisked ruumid tehakse niiskuskindlate tasandusmaterjalidega. Enne tasandustööde alustamist tuleb kontrollida, et plaatkonstruktsioonidega püstnurkades on nurgakindlustamine sooritatud. Koostas: Andres Kask Volitatud arhitekt VII