Niiskustõrjemeetmed ehitusplatsil Olli Teriö
|
|
- Riikka Heino
- 6 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1 Niiskustõrjemeetmed ehitusplatsil Olli Teriö Niiskustõrjemeetmed ehitusplatsil Sissejuhatus Ilmastikukaitse, ehitise soojendamine ja tarindite kuivatamine Energiatõhusad terved ehitised Energiatõhusa ja niiskusturvalise ehitamiskvaliteedi tagamine Niiskuskontrolli kava koostamine Ehitusplatsi energiakulu Lõppkeskustelu 1
2 Energiatõhus ehitamine ja tingimuste kontroll ehitusplatsil Põhipõhjused: Katuseläbiviigud Torustike ja (ventilatsiooni)seadmete lekked Hüdroisolatsiooni põhi ja liitekohad Ekspluatatsiooniaegse kontrolli puudumine Kleepimine niiskele ja tolmusele alusele Kasutusvead? Energiatõhus ehitamine Energiatõhusad tarindid ja süsteemid Energiatõhus ehitusplats Niiskusturvalised tarindid Kuiv ehitusplats 2
3 Ehitamise raskusaste kasvab Tingimused halvenevad Hüdroisolatsioon! Soojusisolatsioon! Niiskusisolatsioon! Tarindite tuulutus! Külmasillad! Kondenseerumisriskid! Kas need on joonistel? Detailjoonised? Kui tarindid külmuvad aeglustub nende kuivamine Niiskuskontrolli väljakutsed Massiivsete betoontarindite kuivumisaegade ja nende pindamise kohta tuleb koostada ajagraafikud Valminud tarindite soojustus ja kuivumislahendused. Näiteks terassi- ja soklilahendused Niiskusdeformatsioonid: põrandad kaarduvad, plaadid pudenevad, põrandad lõhenevad. Veepesad õõnespaneelides Uudsed tarindid ja materjalid 3
4 Määrustes on kirjas, et Hoone tuleb projekteerida ja ehitada nii, et sellele esitatud olulised tehnilised nõuded oleks täidetud ja neile nõuete vastavust saab tavapärase korrashoiuga säilitada kogu hoone projekteeritud eluea jooksul 3) Hügieen, tervis ja keskkond. Hoone ei tohi põhjustada mürgiste gaaside ja ohtlike partiklite pihkumist, ohtlikke kiirgusi, vee või maapinna saastumist või mürgitamist ning reovee, suitsu või tahkete ja vedelate jäätmete puudulikust käitlemisest või hoone osade ja sisepindade niiskumisest tingitud ohtusi hügieenile ja tervisele. (Maakasutus- ja ehitusmäärus /895, 50, Põhilised tehnilised nõuded hoonetele) Määrustes on kirjas, et RakMK C2, 1.2 Oluline nõue Hoone tuleb projekteerida ja ehitada nii, et sellest ei sünni hoone kasutajale või naabritele hügieeni- või terviseriske, mis on põhjustatud niiskuse kogunemisest hoone osadesse või sisepindadele. Hoone need omadused peavad normaalse korrashoiu tingimustes säiluma kogu hoone majanduslikult mõistliku kasutusaja jooksul. 8 4
5 Tõstatame probleemi (soomelikult: tõstame kassi lauale) Kas talvel ehitamine on mõistlik? On küll, sest: ressursid on kergemini kättesaadavad lumi, jää ja pakane võivad olla aeglustajad, aga mitte takistajad ei ole vaja jagada puhkusteateid tarindid kuivavad tõhusalt, kuna välisõhk on kuiv ühtlast töökoormust on lihtsam kontrollida kopa võib lüüa maasse juba augustisseptembris Tellija nõudmised seda saab, mida tellitakse Paras käytäntö Tellija peab pakkumiskutses määratlema Tingimused või kaitsetaseme Põhilised meetmed Teostusmenetluse. (Kuva: Projektidesse ja lepingutesse kantakse sisse tellija soov kuivakshoidmise tasemest. 5
6 Projekteerija roll Hoone niiskustehniline toimivus ehitamise ja elukaare ajal algab projekteerija töölaualt. Projekteerimisel tuleb võtta arvesse ka ehitamisaegsed niiskuskoormused Projektis peavad sisalduma tingimusnõuded ja vajadusel kaitsemeetmed Teatud tingimustes hakkab niiskus kogunema Projekti teostatavuse hindamine Tarindite tuulutuslahendused peavad sobima valmistamisega, paigaldamisega ja lõppkasutusega 6
7 Lepingud ja töövõtupiirid Kaitsmistööd võivad sisalduda alltöövõtulepingutes Lumekoristus peab jääma peatöövõttu Presendipaigaldusrühma organiseerimine nõuab otsusekindlust Vastutus ehitusplatsil Sissejuhatus Tarindite niiskustaluvust tuleb arvestada nende kaitsmise ja kuivatamise kavandamisel. Kuivatamise ja kuivanahoiu teostamise eest tuleb nimetada vastutavaks teatud töödejuhataja. Lisaks tuleb niiskuskontroll ja ilmastikukaitse võtta töövõtjate koosolekute päevakorda. 7
8 Tarnija vastutus Tarnija peab Toimetama tooted ehitusplatsile kuivana Veenduma, et paigaldamist ja vaheladustamist on võimalik teostada kuiva ehitustava järgi. Kriitiliste tarindite järelvalve Sissejuhatus Järelevalve peab tagama, et ehitusplatsil peetakse kinni lepingutest ja projektist. Tuleb arvestada, et projektlahendused mõjutavad kasutatavaid töömeetodeid. 8
9 Juhtimine ja organiseerimine X Okt. XI Nov. IX Sept. Kuidas vähendada kiirustamist ja hädaldamist VIII Aug, sügisel? Kuidas tagatakse elementide saadavus ja muud kriitilised hanked? Kuidas loodakse seeditavad tingimused talvisele ehitamisele? Mis on oluline eri aastaaegadel? XII Dets. Niiskuskontrolli aastakell VII Juuli I Jaan. VI Juuni II Veebr. V Mai III Märts IV Aprill Sissejuhatus III-Otsused sügisel alustatavate objektide projekide kohta IV-Kuivalt ehitamine V-Detailide niiskustehniline kontroll VI-Kriitiliste resursside varumine sügiseks VII-Nauditakse suve VIII-Kuivana hoidmise kavandamine IX-Soojendamisseadmete varumine X-Kriitiliste tööde alustuskoosolekud XI-Suured avad kinni ja ilmastikukaitse korda XII-Presendipaigaldusrühm tööle! I-Nauditakse talvist ehitamist II-Tagasiside projekteerijatele Ehitusplatsi ilmastikukaitse 9
10 Töömeetodid ja tingimused Häid tingimusi vajatakse, sest, Niisketel sügisilmadel ei taha betoon kuivada Talvel külm õhk vajub põrandapinda, mistõttu tasandumine hilineb Kevadel võib kuiv õhk põhjustada betooni pragunemist Suvel võivad tuul ja palavus põhjustada betooni pragunemist. Ka liiga külm või liiga kuiv alus põhjustab põrandatel kvaliteediprobleeme. Tarindite märgumine ja ehitamisaegne kaitsmine Tüüpilise aeglaselt ja raskesti eemaldatava niiskuskoormuse põhjustavad: - Karkassietapil horisontaalpindadelt välisseinaelementide soojustusruumi valguv vesi - Nn umblagede märgumine ehitamise ajal - Nn ujuvate põrandate valamine kandva plaadi peale paigaldatud soojustuse peale - Erinevad kohalikud niiskusallikad, nagu veevoolikute lekked, mördi segamine töökohal jne. 10
11 Sajupäevade hulk ja sajumäärad Sajupäevade hulk (sajumäär = 1,0 mm) Sajumäär (mm) Kuu Helsinki Tampere Jyväskylä Oulu Kuu Helsinki Tampere Jyväskylä Oulu I 10 10, I II 8 7,5 7 7 II 36 33, III 8 8,5 9 7 III 38 37, IV 7 7,5 8 6 IV 36 36, V 6 6,5 7 7 V VI 8 8,5 9 8 VI VII 8 9, VII 62 70, VIII VIII IX IX 66 64, X X 73 66, XI XI 68 62, XII XII 58 52, I-XII I-XII Tampere andmed on saadud interpoleerimisega Allikas: Ilmatieteenlaitos. Näitajad on arvutatud aastate keskmisena. Tingimused Tarindiniiskuse allikad Täiselementide niikuskoormused Betoon 8-9 l/rm³ Põranda tasanduskiht Seina tasanduskiht 1-1,5 l/rm³ 0,5 l/rm³ Sadu 1-5 l/rm³ Kokku l/rm³ Seinamüüritis 5-7 l/seina-m² Näiteks septembris sajab Helsingis 500 m2 võlvkatusele keskmiselt 500 m2 x 73 l/m2 = l või 4 cm lund katusel vastab 200 liitrile veele Vihma 1 mm = 1 l/m2 Lund 1 cm = 1 l/m2 11
12 Ilmastikukaitse Soojustuskihti? Seintesse? Kuhu vesi lõpuks kaob? Välja? Tarindite tuulutus- ja kuivatuslahendused tuleb sobitada valmistamisega, paigaldamisega ja lõppkasutusega. Paras käytäntö Maasse? Kuivatajatesse? Valupunkte ja lahendusideid Ilmastikukaitse Tõsteaasad s-punktid Rõdukandurid Püstvuukide ebajätkukohad Kaarvõlv toob vett eriti kandeseintele Kinnitusterased raskendavad presendi paigaldamist Horisontaalvuukide kõrgusarv Horisontaalvuukide tihedus Vee eemaldusteed 24 12
13 Kuidas hoida kuivana? Betoonivalu pidi toimuma täna kl. 10 kuid ei toimunud. Talv ei ole üllatus ega erand. Selleks peab oskama valmistuda. 25 Kaitsmismeetmete valikut mõjutavad: Hoone paigutus, suurus ja kuju Ehitamislahendused Ehitusmaterjalid Ehitamise aeg Töökord ja töögraafik Kulud 26 13
14 Kaitsmismeetmed Ilmastikukaitse hoiab kuivana. Igal objektil tuleb kaaluda kas kasutada telki või kaitsta hoonet muude viisidega. Telgi all võivab ehitustööd jätkuda hoolimata lumesajust. 27 Karbietapi kaitsmine Tihe võlv ehk võlv korraga korda Ilmastikukaitse Vaadake: Tiheda võlviga ja sandwichelemendi kaitsmisega luuakse kuivad ehitamistingimused alumistele korrustele. 14
15 Fassaadi kaitsmine Telgi all saab soojustus- ja müüritöid häirimatult sooritada. Töö ajal seiratakse kaitsete seisukorda ja vajadusel seda parandatakse. Seiratakse siseõhu niiskust. Vajadusel tuulutatakse või kuivatatakse. Fassaad kinni juba tehases Paras käytäntö Seinaelemendid võib teha tihedaks juba tehasetingimustes. See vähendab kaitsmisvajadust ehitusplatsil. 15
16 Katuse kaitsmine Katus võidakse maas valmis ehitada ja seejärel paikka tõsta. Sellega hoitakse kokku nii töö-, kui kaudseid kulusi Ei ole vaja tellinguid, turvareelinguid, Kogu ehitusplatsi kaitsmine 16
17 Tööobjektide kaitsmine Ilmastikukaitse kavandamine on töökavandamise tähtis osa. Määratakse eri tööetappide kaitsmisviisid Nimetatakse kaitsmistööde teostamise eest vastutav isik Alati peab arvestama saju võimalust. Keskmiselt igal kolmandal päeval sajab vihma või lund. 33 Tööde üldgraafik & töökorraldus Ilmastikukaitse aastaeg riskide maandamine peafassaad otsafassaadid Ehitamise aeg ja ajagraafik mõjutavad oluliselt soojendamis-, kaitsmisja kuivatuslahendusi. Ka töökorraldus tuleb läbi mõelda. 17
18 Talvisel ehitamisel Ilmastikukaitse Kaitske tarindeid vihma ja lume eest Kõik hoone välispiirete avad tasub hästi kinni teha eriti suuremad avad tihedalt kinni avarõdudele tuleb paigaldada ajutised uksed tornhoonetes võib kasutada ajutisi uksi või trepikodade kaitsmist presendiga Eemaldage lumi labidatega, puhuriga või suruõhuga, mitte sulatamisega. Mida kiiremine seate kaitsed korda, seda rohkem on nendest tulu Head tingimused kiirendavad töötamist, vähendavad häireid, lisavad töö motiveeritust ja loovad positiivset imagot Kuiva ehitamise põhimõte Ilmastikukaitse Kuival ehitamisel 1. Katus ja hoone välispiirded on vettpidavad või ehitus on kaitstud ilmastiku mõju eest. 2. Õhu suhteline niiskus on alla 70 %. 3. (Temperatuur on üle 10 C, Küttesüsteem töötab) Kuiva ehitamisviisi tuleb kasutada vähemalt rekonstrueerimisel puitelementehitustel Muudes uusehitustes alates täiendavatest tarinditest. Näiteks kipsplaatide paigaldamist ei tohi alustada enne, kui katus on valmis 18
19 Üldisi niiskust tõrjuvaid ladustamisjuhiseid ALUSED Materjad ladustatakse alati alusest lahti näiteks aluspuude või koormalava peale. Alus peab kandma ladustatava materjali koormust. Alus peab juhtima vee eemale. MATERJALE TULEB KAITSTA Materjale tuleb kaitsta mustuse ja löökide eest. Kui võimalik, asetatakse present materjalist lahti, näiteks liistude abil. Arvestage kaitsmisviise kavandades, et ehituskile ja kergkate on ühekordse kasutusega. VÄLTIGE VAHELADUSTAMIST SEE ON RISK! Lühiaegne ladustamine välitingimustes Akende omad transpordiaegsed kaitsed ei ole piisavad. Tähelepanu vee ärajuhtimisel: vesi ei tohi jääda seisma kaitsekatete peale või koorma alla. Aknad ootavad hetke väljas ümberpaigutamist siseruumidesse; need peavad vaheladustamisel olema maast lahti. 19
20 Materjalide kaitsmine Soojustusmaterjale tuleb kaitsta: Maaniiskuse eest Sademete eest Tuleb organiseerida: Tuulutus Vee äravool Teadmiseks: Transpordikaitse ei ole kaitse sademete eest Tuleb vältida pikki ladustamisaegu Kuivsegud Kuivsegud Tellige kuivsegud vahetult nende kasutusaja alguseks ja kasutusvajadusele vastava suurusega pakendis. Ladustage kuivsegud kuivades siseruumides. Ladustage suurkotid väljas koormalavadele ja kaitske need kotid katetega. Sulgege avatud kotid hoolikalt. Koormalava või muu alus peab olema: väh. 20 cm maast lahti kaldega või arvestatud veeimamisvõimega tugev 20
21 Kuivanahoidmiskavas esitatakse: Ilmastikukaitse Vastutavaks nimetatud töödejuhataja Ehitamistingimuste tase ja selle seireviisid Nõuded alltöövõtjatele Materjalide ja tarindite kaitsmismeetmed Soojendamis- ja kuivatamisviisid Objektikohased eritingimused Betoonpindade mõõtekohad ja -ajad Muud kvaliteedi tagamise abinõud Kuivanahoidmiskava kasutatakse näiteks: Töödejuhatajate töövahendina Töövõtulepingu lisana Pakkumiskutsena tellingu- ja soojendusfirmadele Juhisena töötegijatele Ehitusplatsi soojendamine 21
22 Ega ilma jõua soojaks kütta! Tollisest pilust piisab tuulutuseks Betooni tugevuse kujunemine soojendamine Soojendamisviis Keskmine energiakulu (kwh/m 3 ) Kuumaõhusoojendus 350 Traatsoojendus 75 Elektrisoojendusega saalungid 75 Infrapuna kiirgussoojendus 135 Kuumbetoon 45 22
23 Kuivatage tõhusalt soojendamisega ja reguleeritava õhuvahetusega Kuivatus Temperatuurijaotus ruumis, kui ruumis on 8 kw soojendi ja välisseinte avad on tihendamata Temperatuurijaotus ruumis, kui ruumis on 15 kw soojendi ja välisseinte avad on tihendamata Temperatuurijaotus ruumis, kui ruumis on 8 kw soojendi ja välisseinte avad on tihendatud (Pildid: Ratu ) Soojendus tasub suunata hoone nurkadesse Mitu väiksema võimsusega soojendit kuivatavad tõhusamalt kui üks suur Pindu puudutav õhuvool tõhustab konstruktsioonide kuivamist Optimaalne õhu suhteline niiskus on umbes 50% Keltsa sulatus Soojendamine Või ilma keltsasulatuseta 23
24 Soojusvõimsuse tarve Soojendamine Soojendi võimsus [kw]. Tabel sobib karbietapil olevate korrusmajade betoonvaluosade soojendamiseks, kui õhuvahetus on 3 korda/h, akna-avad on kiletatud ning katuslagi on betoonist ja soojustatud 2 cm polüstüreeniga. Tööstushalli nõutud soojendusvõimsus [kw]. Õhuvahetus on 0,75 korda/h. Aknaid on alla 7 % välisseinte pindalast ja need on kiletatud. Tabel on orienteeruv. kubatuur [m 3 ] Välis- ja sisetemperatuuri vahe [ºC] kubatuur [m 3 ] Välis- ja sisetemperatuuri vahe [ºC] Kuivatus 48 Kas teadsite, et 33 kg gaasi põletamisel tekib üle 53 kg veeauru? 3 L 10 L 10 L 10 L 10 L 10 L 24
25 Tarindite kuivatamine Põhimõisted Absoluutne niiskus näitab mitu grammi vett on ühes kuupmeetris õhus. Absoluutse niiskuse ülempiiriks on küllastusniiskus, mis määrab kui palju võib olla veeauru õhus antud temperatuuril. Soe õhk võib sisaldada rohkem veeauru, kui külmem õhk. Kastepunkt (kastepunkti temperatuur) on temperatuur, millel küllastusniiskus saavutatakse Suhteline niiskus näitab mitu protsenti moodustab absoluutne niiskus küllastusniiskusest antud temperatuuril
26 Kastepunkt Niiskus [g/m³] Temperatuur [ºC] Mõtlemist: Millal võib tarindi sisse sündida kastepunkt? Millal on see kahjulik ja millal kahjutu? 51 Suhteline niiskus ja õhus sisalduv veehulk (absoluutne niiskus) Välisõhu suhtelise niiskuse (%) kõikumine Välisõhus sisalduv keskmine veehulk (g/m 3 ) Talvel on õhu suhteline niiskus suur. Madala kastepunkti tõttu on õhu veesisaldus väike. Pakasõhu veesisaldus on väike, kuigi selle suhteline niiskus on suur. 26
27 Tingimused Välisõhu keskmine temperatuur ja suhteline niiskus Keskmine välistemperatuur(ºc) Suhteline niiskus (%) Kuu Helsinki Tampere Jyväskylä Oulu Kuu Helsinki Tampere Jyväskylä Oulu I -4,2-6,7-9 -9,7 I II -4,9-7,0-9 -9,5 II III -1,5-2,8-4 -4,7 III IV 3,3 3,0 1 0,8 IV V 9,9 9,5 9 7,5 V VI 14,8 14, ,6 VI VII 17,2 16, ,2 VII VIII 15,8 14, ,7 VIII IX 10,9 9,4 8 8,4 IX X 6,2 4,7 3 2,7 X XI 1,4-1,0-2 -3,2 XI XII -2,2-4,6-6 -7,5 XII I-XII 5,6 4,2 3 2,4 I-XII Allikas: Ilmatieteenlaitos. Näitajad on arvutatud aastate keskmisena. Betoonist vabanev ehitusniiskus Kuivatus Materjal Ehitamisaegne valmistusniiskus Veesisaldus l/m 3 Keemiliselt seotav niiskus Tasakaaluniiskus, kui õhuniiskus on RH50 % Kuivatatav veehulk l/m 3 Betoon K Betoon K Betoon K Tellissein Puu
28 Kuivatamise teooria Kuivatus Tarindi kuivamisel on kolm eri etappi. 1. Tarindi pinnal olev vesi saab haihtuda ja lisa vett tuleb tarindist pinnale nii kaua, kui tingimused on hügroskoopilises piirkonnas (RH >98 %). Kuivumine on küllalt kiire, kui kuivamistingimused on soodsad. 2. Tarindist difundeerub niiskust, mis aeglustab kuivumist. Tarindis on siis osaliselt kohti, mille niiskussisaldus on kõrgem küllastusniiskusest. 3. Niiskus on alla küllastusniiskuse. Kuivumine eeldab niiskuse difundeerumist konstruktsiooni seest pinnale. See kuivumisetapp kulgeb väga aeglaselt. Kuivatusaega mõjutavad tegurid Kuivatus Betooni omadused Vesi-tsemendisuhe, tugevusklass, mark Erinevused võivad olla ligi kahekordsed (0,4 vs 0,6) Valatud osa paksus ja geomeetria Kuivumisvõimalus ühte või kahte suunda Erinevuse 2-3 korda Kuivumistingimused Alla 50 RH oluliselt ei kiirenda kuivumist, Tõus RH 50 -> 60 pikendab kuivumisaega umbes 20% Materjali temperatuur mõjutab oluliselt kuivumist (infrapunakuivatajad, soojenduskaablid) Betoonivalu uuesti niiskumine kuivumisajal Mõju on 1,4-2 -kordne Soovitud RH tase enne pindamist 28
29 Betooni oletatav kuivumisaeg - rusikareeglid ja oletused Variant 1 Betoon kuivub sentimeeter nädalas Variant 2 Betoonpõrandal tuleb lasta kuivada nädal/cm betoon paksuse kohta, vähemalt kuni 4 cm:ni. Üle 4 cm paksusele peab jääma 2 nädalat/lisa-cm kohta Üle 6 cm paksuse betooni kuivamisaeg on 4 nädalat/iga lisa-cm kohta. Teiste sõnadega 8 cm paksune betoon peab saama kuivuda vähemalt (4 x 1) + (2 x 2) + (2 x 4) = 16 nädalat. Variant 3 Betooniühingu käsiraamatud ja Excel-tabelid Variant 4 Kiirelt kuivuvad betooniliigid ja head tingimused, mille kuivumisaja võib oletada kogemuste põhjal. Betoontarindi kuivumisaja oletamine Õõnespaneel ja pinnavalu 60 mm Betoontarindite kuivumine Õõnespaneel + pinnavalu Kuivatus Kui olete esmalt valinud soovitud konstruktsioonitüübi tabelist, söötke tabelisse soovniiskus, vee-sideaine suhe ja pindbetooni paksus. Valige õõnespaneeli niiskus, märgumisaeg ning kuivumistingimuste niiskus ja temperatuur. Kuivumisaeg on nädalates. Kuivumisaega avestatakse ajast, mil tarind ei saa enam lisaniiskust. Kui järeltöötlust sooritatakse kastmisega, arvestatakse aega kastmise lõpetamisest. Kui järeltöötlus tehakse katmisega, loetakse aega valu lõpetamisest. Head tingimused Rh 50% 20 C 11,3 nädalat Normaaltingimused Rh 60% 15 C 14,8 nädalat 2,5-3,5 kuud Soovniiskus Vee-sideaine suhe Pindbetooni paksus Sööteväärtused Piirid Põhikuivumisaeg Õõnespaneeli niiskus Märgumisaeg Kuivumistingimused Niiskus Temperatuur Kuivumisaeg nädalates Sööteväärtused Piirid Põhikuivumisaeg Õõnespaneeli niiskus Märgumisaeg Kuivumistingimused Niiskus Temperatuur Kuivumisaeg nädalates Allikas: Betooniühing 29
30 Ära unusta tuulutamist Tuulutuse mõju tingimustele Kuivatus i Abs. niiskus [g/m³] Temperatuur [ºC] i Tabel Ehitusplatsi ventilatsiooni ja soojendamise projekteerimiseks on saadaval netis: Mollieri diagrammist on näha et : kui välisõhu temperatuur on alla 0 C, on kuupmeetris õ hus max 5 grammi veeauru kui ehitatava hoone sees on temperatuur 15 C ja Rh 80 %, on kuupmeetris õhus veeauru 10 grammi kui rm3 hoones vahetatakse õhku kord tunnis, lahkub koos väljatõmbeõhuga 50 liitrit vett. 30
31 Detailid peavad võimaldama tarindite tuulutamist Tarindite tuulutuslahendused peavad sobima valmistamisega, paigaldamisega ja lõppkasutusega Ehitusplatsi soojendamise ja ventilatsiooni projekteerimine Täiselementmaja niikuskoormused Betoon 8-9 l/rm³ Põranda 1-1,5 l/rm³ tasanduskiht Seina 0,5 l/rm³ tasanduskiht Sadu 1-5 l/rm³ Kokku l/rm³ Seinamüüritis 5-7 l/seina-m² Kuu Keskm. temp [ºC] Tampere Keskm. sajumäär [mm] Rh [%] I -6, II -7, III -2, IV 3, V 9, VI 14, VII 16, VIII 14, IX 9, X 4, XI -1, XII -4, I-XII 4, Lähteandmed (kollased väljad) Syötettävät lähtötiedot (keltaiset kentät) Aika [vrk] Aeg 40 [d] Rakennuksen tilavuus Poistettava vesimäärä Ulkoilman lämpötila Ulkoilman suhteellinen kosteus Sisäilman lämpötila Sisäilman suhteellinen kosteus Ilman ominaislämpökapasiteetti Ilman tiheys Veden ominaishöyrystymislämpö Kosteuden poistoaika Niiskuse eemaldusaeg m litraa 5 o C 95 Rh % 20 o C 55 Rh % 1,012 kj/kgkõhu erisoojus 1,225 kg/m 3 Õhu tihedus 2,54 MJ/kg Vee aurustumissoojus 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 5 5,5 6 Õhuvahetuse kordarv [1/h] IV-kerroin [krt/h] Kuivatus Kubatuur Eemaldatav veehulk Välistemperatuur Välisõhu Rh Sisetemperatuur Siseõhu Rh 31
32 Kuivatus Yksittäisellä IV-kertoimen arvolla laskettu kosteudenpoistoaika Õhuvahetuse kordarvu kaudu arvutatud niiskuseemalduse aeg Ilmanvaihtokerroin (1-3) Energian hinta Ilman vaihto 2 krt/h 11 snt/kwh m 3 /h 11,1 m 3 /s 13,611 kg/s Max absoluutniiskus, veehulk Absoluutniiskus, veehulk Temp. Max absoluuttinen kosteus absoluuttinen kosteus Lämpötila ( o vesimäärä (g/m3) Rh % vesimäärä (g/m3) Tuleva ilma 5 6, ,50 Lähtevä ilma 20 17, ,51 erotus ( o C) 15 erotus (g/m3): 3,01 Õhuvahetuse kordarv (1-3) Energia hind W/m²K Kuiv Märg Õhuvahetus Välissein 0,15 0,57 Ülakorruse lagi 0,09 0,33 Aknad ja uksed 1 Aknad ja uksed (plastkile) 5,8 Alakorruse põrand, 100 mm soojustust Sissepuhe Väljatõmme Vahe 0,34 Kosteuden poistoaika (h) 1996,43 = 83 vrk Niiskuseemaldusaeg (h) Lämmitysteho, IV (kw): 253,11 Lämmitysteho, haihdutus [kw] 84,82 Lämmitysteho, vaippa 39,31 Lämmitysteho (kw): 377,23 Lämmitysenergia (MWh): 753,12 = euroa Ventsoojusvõimsus (kw) Niiskushaihtumise soojusvõimsus (kw) Soojuskadu läbi välispiirete (kw) Soojusvõimsus kokku (kw) Soojusenergia (MWh) Tabel on saadaval netist: Õhuvahetuse kordarv 2 praktikas Ega ilma jõua soojaks kütta! Kuivatus 6 4 Ajutised uksed, Piidad osaliselt tihendamata Näiteks tolline pragu ukse all 1-2 tuulutusakent praokil 100 hügro-termomeetriga saab seada tingimused paikka Tolline pilu piisab tuulutamiseks Otsustavad on siiski betooni niiskusmõõtmised 32
33 Ümar ava d=160 mm, Pindala 0,02 m2 Voolukiirus 0,5 m/s 36 m 3 /h Voolukiirus1,0 m/s 72 m 3 /h Voolukiirus 1,5 m/s 108 m 3 /h Kuivatus Künnis 0,8 x 0,05, Pindala 0,04 m2 Voolukiirus 0,5 m/s 72 m 3 /h Voolukiirus1,0 m/s 144 m 3 /h Voolukiirus 1,5 m/s 216 m 3 /h Tuulutusaken 0,25 x 1,6, Pindala 0,4 m2 Voolukiirus 0,5 m/s 720 m 3 /h Voolukiirus1,0 m/s 1440 m 3 /h Voolukiirus 1,5 m/s 2160 m 3 /h Rõdu ukseava 0,9 x 2,1, Pindala 1,9 m2 Voolukiirus 0,5 m/s 3420 m 3 /h Voolukiirus1,0 m/s 6840 m 3 /h Voolukiirus 1,5 m/s m 3 /h Mahtvooluhulk = Voolukiirus x Pindala X 3600 Mehaaniline kuivatus Kuivatus Kuivatuskasiteet, kg/h Temperatuur, ºC Kuivataja Munters MH270 kuivatusmaht temperatuuride ja suhtelise niiskuse eri väärtustel. [20] 33
34 Absorptsioonkuivataja Kuivatus Absorptsioonkuivataja on tõhusaim kuivataja Funktsioneerib tõhusalt ka madalatel temperatuuridel Viib RH alla 30% Võib imeda õhku või puhuda kuiva õhku tarinditesse Dimensioneerimine: õhuvahetus 1-2 kordne kuivatatava osa mahtuvus Suured m 3 /h peamiselt kuivatustöövõtjatel Nõuab kuivatuse seiret ning paigaldus- ja kasutusreeglite tundmist Saadavuses tuleb aegsasti veenduda On ka suuremaid (regenereerivad: elektri, gaasi või auruga) Kondenskuivataja Kuivatus Kondenskuivataja sobib, kui temperatuur on üle 15 kraadi Vee võib juhtida otse kanalisatsiooni Energiatõhus 34
35 Muid kuivatajaid Kuivatus Betooni soojenduskaabel Infrapunakuivataja Soojendusmatt Betooni temperatuuri tõstmine kümne kraadi võrra poolitab kuivamisaja pea alati, olenemata kuivamistingimustest. Kuivatusaja lühenemine kordades Vaikutus kuivatusaikaan Materiaalin lämpötilan noston vaikutus kuivumisaikaan Materjali temperatuuri tõstmise mõju kuivamisajale RH RH RH RH RH RH80 Materiaalin lämpötilan nosto ympäröivää ilmaa korkeammaksi T [ºC] Materjali temperatuuri tõstmine ümbritseva õhu temperatuurist kõrgemale T[ºC] 35
36 Kuivatus Kuivatage tuulutamisega Talvel kuivavad tarindid tuulutamisega: välisõhk on väga kuiv, kui temperatuur on alla nulli tuulutamisega juhitakse välja niiske siseõhk ja asemele saadakse kuiv välisõhk soojustagastiga soojendamiskonteiner annab selget säästu töötegijad saavad puhast ja värsket õhku Energiatõhusad ja terved tarindid 36
37 Kaalutlus: Millised on soojustuspaksuse kasvu põhilised mõjud niiskuskontrolli seisukohalt? Hoone välispiirete kuivumine aeglustub. Hoone soojuskadu väheneb, mis mõjutab välispiirete kuivumist. Niiskustõkke õhutiheduse ja välise ilmastikukaitse ning tuulutuse tähtsus tõusevad. Madalaenergia- ja passiivmajade konstruktsioonide ja nende liitekohtade projekteerimis- ja teostamisjuhend 37
38 Soojustuspaksuse suurendamise mõjud Ei nõuta muutusi Nõutakse mõningaid muutusi Nõutakse rohkem muutusi Voodermüürseinad Õhekrohviga soojustussüsteem Betoonsandwichelemendid Puitkarkass-seinad Homogeensed kergbetoonseinad ja alapõhjad Palkseinad Plekksandwich- ja plekkkarkasselemendid Kergkruuslaed (ka EPS/PUR + kergkruus) Väikeplokkseinad Mineraalvill- ja EPSsoojustatud umblaed Kergbetoonlaed Maavastased alapõhjad Õõnespaneel-alapõhjad Väikeplokkseinad Puitkarkass-seinad Puitkarkass-katused Puitkonstruktsioonis põrandaaluse alapõhjad Kõrgete hoonete tellisvoodriga puitkarkassseinad Paikka / Tilaisuuden nimi Põranda-alusega alapõhi Tuuletõke Niiskuskindel Soojustakistus 0,4 m²*k/w Põranda-aluse tuulutamine on tähtis Õhuvahetus 0,5 1 1/h Varasemalt küllaldane tuulutus. Edaspidi sobiv tuulutus. Maapinna soojustamine kogu ulatuses mm EPS mm kergkruusa või vastavaid tooteid Tööde organiseerimine!
39 6.2.2 Voodermüüritis - katusekarkass Kui soojustuskihi λ = 0,036 W/(m²*K), siis on vana konstruktsiooni U = 0,15 W/(m²*K) ja uue konstruktsiooni U = 0,08 W/(m²*K) λ = 0,036 W/(m²*K), vana U = 0,24 W/(m²*K) ja uue U = 0,12 W/(m²*K) 1. Seina paksuse kasvades tuleb räästast vastavalt pikendada. 2. Kuna räästas pikeneb ja voodermüür jääb kaugemale räästa toest, on räästa paine voodermüüri kohal suurem. Seda tuleb arvestada jättes räästale küllaldase liikumisruumi, et see ei rikuks voodermüüri ülaosa. 3. Katuse kõrgust tuleb võimalusel kasvatada, et ülakorruse lae soojusisolatsiooni saaks parandada ka katuse äärealadel. 4. Müüriankrute nõtketugevus nõrgeneb nende pikkuse kasvades. Seepärast tuleb osutada erilist tähelepanu voodermüüri tuulekoormusvastasele toestusele. 5. Soojustatud aluskatte kasutamine parandab oluliselt ülakorruse lae niiskustehnilist olukorda. Aluskatte soojustakistus peab olema vähemalt 0,4 m²k/w. 6. Kivikonstruktsioonis välisseina ja puitkonstruktsioonis ülakorruse lae liitekoha õhutihedus tagatakse ülakorruse lae niiskustõkke liitmisega pärliniga ning ülakorruse lae ja kivikonstruktsiooni vahelise vuugi täitmisega elastse tihendusmassiga. Niiskustõke Kaalutlus: Kuidas teha niiskustõke hoone nurkades? Joonistage horisontaallõige 78 39
40 Plastpõhised soojustusmaterjalid Plastpõhiste soojustusmaterjalide kasutuselevõtt eeldab mõningate uute asjade teadvustamist: - Need on märgatavalt tihedamad, kui mineraalvillad niiskustehniline toimivus - Käsitlemine ja paigaldusviis erineb oluliselt mineraalvilladest! - Soojustuse järelkahanemine, soojustuse soojusliikumised ja karkassi liikumised võivad põhjutada pragude sündimist - Vähene heliabsorbtsioon => nõrk heliisoleerimisvõime - Käitumine kahjutules => tarindilahendused peavad olema tuleohutud - Niiskuse difusioon => soojustuskihi tuulutamisvajadus. Plastpõhised soojustusmaterjalid, lõikamine ja pindade puhastus Tavaliselt noaga lõikamine ja painutamine toe vastu Nurksisselõikel tuleb vähemalt üks pind saagida - Lõikepind tuleb hoolikalt puhastada - Soovitav kasutada suruõhku - Lahtine mustus nõrgendab oluliselt vuukimisvahu naket EPS:i töötlemine kuumtraadilõikuriga on soovitav - Siis ei teki lahtist töötlemistolmu 40
41 Plastpõhised soojustusmaterjalid, paigaldamine Asetatakse paigale ja toestatakse lintide või kiilude abil Jäetakse mm laiune vahustamispilu soojustuse liitepindade vahele - Liiga kitsas pilu ei võimalda kasutada vahustamispüstolit - Liiga laias pilus kujuneb vahu struktuur liiga hõredaks - Maksimumlaius 25 mm Põkk-liites paigaldatava soojustuse liitepinda tuleb uuristada vahustusuurded Plastpõhised soojustusmaterjalid, vahustamine Vahustamine toimub püstoliga, milles vahu hulka on võimalik seadistada Vuugid vahustatakse põhiliselt täis - Korraga vahustatava kihi paksus on mm - Paksud vuugid vahustatakse mitmes kihis Vahu reageerimine ja nakke moodustumine eeldavad niiskust - Pinnad niisutatakse udustamisega enne vahustamist - EI tohi kasutada lahtist VETT! Vahustuse järel ei tohi soojustusplaate liigutada!!! - See rikub vuugivahu struktuuri 41
42 Plastpõhised soojustusmaterjalid, vahtvuugi õhutiheduse tagamine Vahustamine toimub mitmes kihis - Vahu pinnale moodustub nn nahk - Mitmekihilisel vahustamisel moodustub mitu õhukindlat nahka - Vahupudel tuleb vahetada enne viimseid pisaraid Ülepaisunud vuugivaht lõikatakse maha - Pind tihendatakse hermeetilise teibiga (alumiiniumteip) - Pealmiseks pinnaks sobib variandina ka paisuv vuugilint Soovitav on elastse vuugivahu kasutamine - Tarindite soojusliikumised - Tarindite kuivumine => vuugi rebenemisrisk Kaaluge terminite hingav tarind ja termosmaja tausta ja õigsust. Niiskussidumisvõime (Hügroskoopsus) Veeauru ja muude gaaside läbilaskevõime Okaspuit? Betoon? Tiheduse ja õhuvahetuse koosmõju? Kes soovib hingata läbi vanade tarindite sisseimetud õhku? 42
43 Läbiviigud! Energiatõhusa ja niiskusturvalise ehitamise kvaliteedi tagamine
44 Keskustelu Kuidas ehitusplatsil tagatakse energiatõhusa ja niiskusturvalise ehitamise õnnestumine? Työmaan kosteudenhallintasuunnitelma Kohde: As Oy Esimerkki Työnumero: Suunnitelman laatijan yhteystiedot: Työmaan yhteyshenkilö: Ehitusplatsi niiskuskontrolli kava Objekt: Töö nr. Kava koostaja kontaktandmed: Ehitusplatsi kontaktisik: Paikka / Tilaisuuden nimi 44
45 1. NIISKUSRISKIDE KAARDISTAMINE Koht Ehitusplatsil arvestatavad nõuded ning kokkulepitud lahendused ja meetmed 1.1 Kontrollitakse kas drenaazhtorud on paigaldatud projekti Drenaazh järgi. Koostatakse täitejoonised. Drenaazhkiht tehakse vett läbilaskvast materjalist, milles vee kapillaartõus on vähene. Taldmike läheduses ja pinnasele toetuva plaadi all tuleb vee kapillaartõus katkestada, kasutades näiteks killustikku 6-30 mm. Arutatud Kuupäev ja allkiri Kõrgused on ehitusplatsil kontrollitud. Materjali kvaliteet kontrollitud Drenaazhtorustikku ümbritseva drenaazhkihi paksus peab olema toru all ja külgedel vähemalt 0,1 m ja peal vähemalt 0,2 m. Keldri seina vastu olev kiht peab olema vähemalt 0,2 m. Kontrollkaevud puhastatakse enne ehitustööde lõppülevaatust. Drenaazhtorude toimimist kontrollitakse ja torustikud puhastatakse uhades nendest läbi vett niikaua, kuni vesi jääb kirkaks. Drenaazhkihi paksus kontrollitud Kontroll ja puhastus teostatud Lähde Pekka Seppälän esitys 1.2 Vundamendid ja tugimüürid Maavastaste seinte välispinda tuleb hüdroisolatsioon (kummibituumenvaip). Hüdroisoleerimisetöös pööratakse erilist tähelepanu vuugikohtade tihedusele ja kogu isolatsiooni terviklikkusele. Hüdroisolatsiooni mehaanilist koormust vähendatakse kaitstes peale hüdroisoleerimist seinakonstruktsiooni uputusplaadiga, mida ei tohi kinnitada läbi hüdroisolatsiooni. Hüdroisolatsiooni tihedus kontrollitud Taldmike ja vundamentide vahel peab olema kapillaarkatestus (näit bituumenvõõp) eriti siis, kui drenaazhtoru ja kapillaariset veetõusu katkestava materjali paigaldamine taldmike alla praktiliselt ei õnnestunud. Kui taldmiku alla ei tule drenaazhkihti, tuleb läbi taldmiku puurida põiksuunas avad, et vesi hoone alt pääseks voolama drenaazhtorudesse. Keldri seinakonstruktsiooni ja sokli vee-eemaldus peab toimima ka hoone kasutamisajal (ei tohi sulgeda näiteks hüdroisolatsiooni tegemisel). Vee-eemaldusavade ette paigaldatakse terviklik uputusplaat, et survevesi ei pääseks neid avasi pidi seina. Vee pääsu tõkestamisele elementide soojustusse tuleb tööde teostamise ajal pöörata erilist tähelepanu (ilmastikukaitse). Ka soojustuskihtide tuulutus peab toimima Vee kapillaartõus vundamentidesse tõkestatud Vee-eemaldus seinakonstruktsioonist tagatud Vee pääs seinakonstruktsiooni minimaliseeritud Seinte sisepinnale soovitatakse hästi veeauru läbilaskvaid materjale. (erandiks on pesuruumi hüdroisolatsioon) Ehitusniiskus peab olema eemaldastud aegsasti enne seinte vooderdamist või pindamist. 90 Lähde Paikka / Tilaisuuden nimi Pekka Seppälän esitys Konstruktsioonide niiskuspiirväärtused selgitatud 45
46 1.3 Alakorruse põrand Maale toetuva plaadi all peab olema vähemalt 200 mm kapillaarset veetõusu katkestavat killustikku (6-30 mm). Plaadi all peab olema ka üleni soojustus. Plaadi alla minevad võimalikud torustikud tuleb isoleerida nii, et need ei soojendaks maad. Plaati ei tohi valada kinni seinakonstruktsiooniga. Konstruktsiooni ei soovitata katta tiheda, niiskustundliku materjaliga. Ehitusniiskus peab olema eemaldunud aegsasti enne põranda katmist. Kui põrandasse tuleb põrandküttetorustik, tuleb niiskusmõõtepunktid märkida enne seda. Maale toetuva plaadi niiskustehniline toimivus on kontrollitud Maale toetuva põrandakonstruktsiooni kuivatamine on teostatud (punkt 2) Põrandaaluse ruumi maapinna kalle peab olema drenaazhi poole ja tuleb veenduda, et ruumi ei jääks vett koguvaid lohkusi. Pinnavee pääsu põrandaalusesse ruumi tõkestatakse killustikukihiga (200 mm). Põrandaaluse ruumi maapinna seisukord on kontrollitud Põrandaaluses ruumis peab olema tuulutus (optimaalne õhuvahetus /h). Põrandaaluses ruumis peab olema tagatud kontrollivõimalus ja pääs ruumi kõikidesse osadesse. (kõrgus vähemalt 0,8 m) Põrandaaluses ruumis ei tohi olla ehitusjäätmeid ja lagunevat orgaanilist ainet 91 Lähde Paikka / Tilaisuuden nimi Pekka Seppälän esitys Põrandaaluse ruumi tuulutuse toimimine on kontrollitud Põrandaaluses ruumis ei ole orgaanilisi jäätmeid 1.4 Fassaadid Vee pääsemise takistamiseks konstruktsioonidesse tuleb erilist tähelepanu pöörata betoonvälisseinte vuukimistöödele ja liitekohtadele. Vuugid ja liitekohad kontrollitud. Ehitusaegsete märgumiste takistamiseks tuleb seinaelemendid kaitsta transpordi ja paigalduse ajaks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kergseinte ilmastikukaitsele paigaldamise ajal. Veendutakse, et betoonvälisseina ja tellisseina liitekohas oleks kogu ulatuses vee-eemalduspapp. Tellisseintes jälgitakse, et müürisegu ei sulgeks müüritise taga olevaid tuulutuspilusi ning veendutakse, et kahel alumisel tellisereal on kolmas püstvuuk tühi. Kergvälisseintes jälgitakse, et niiskustõke on tihe ja võimalikud kahjustatud (näiteks niiskumise tulemusena) kipsplaadid asendatakse uutega. Tuuletõkke villplaadid paigaldatakse tihedalt ja liimitakse kihiliselt. Fassaadide seinte ja akende detailides (veeplekkide kalle, kittimised jne) tuleb olla eriti hoolikas, et kaldsaju ajal vesi ei tungiks tarinditesse. Kergseinade märgumisriskiga arvestatud Fassaadi tuulutuspilud projektikohased, mördipritsmed puuduvad. Lähde Pekka Seppälän esitysv 46
47 1.5 Ülakorruse lagi ja katus Kontrollitakse, et niiskustõkkekile on terve. Mineraalvillaplaadid tuleb paigaldada tihedalt ja vaheliti, kihtide kaupa. Soojusisolatsioon ei tohi niiskuda. Ülakorruse lagi kontrollitud. Katusetöid ei tohi teostada sajus. Poolikud konstruktsioonid tuleb kaitsta märgumise eest Paikka / Tilaisuuden nimi 1.6 Vahelaed Vahelae konstruktsioon eluruumide poolel: 200 mm õõnespaneel + 50 mm styrox + 50 mm pindbetoonikiht. Õõnespaneelid peavad kuivuma alla 90%RH ja pinnad peavad olema puhtad enne plastsoojustuse paigaldamist. Ehitusniiskus peab olema aegsasti eemaldatud (vt piirväärtused) enne pindmaterjalide paigaldamist. Tarindite kuivatamisest lugege täpsemalt punktist 2. Niisketes ruumides valatakse normaalbetoonist tasanduskaldekiht (60-110mm) otse õõnespaneelide peale. Konstruktsiooni tuleb põrandaküte. Enne hüdroiolatsiooni paigaldamist peab konstruktsioon kuivuma hüdroisolatsiooni paigaldamiseks eeldatava RH piirist madalamale. Niiskusmõõtepunktid märgitakse enne pindvalu. Tarindite kuivatamisest lugege täpsemalt punktist 2. Varjendi lagi on niiskustehniliselt kriiline. Karkassplaadi pinnad peavad olema kuivad ja puhtad enne kergkruusakihi paigaldamist. Vesi ei tohi pääseda kergkruusakihti. Kergkruusakihti paigaldatakse ehitamisaegne kuivatus drenaazhtorudest. Õõnespaneeli niiskus peab olema alla 90%Rh enne ujuva põranda tegemist. Pindbetooni niiskus peab olema alla 85 % enne parketi paigaldamist. Betooni niiskus peab olema alla 90 % enne hüdroisolatsiooni paigaldamist. Varjendi lae kergkruusakihi kuivatamisvajadusega on arvestatud. Lähde Pekka Seppälän esitys 47
48 1.7 Märgruumid Seintele ja põrandale tuleb pintsliga pealekantav hüdroisolatsioon ja keraamilised plaadid. Tagatakse hüdroisolatsiooni kauaaegne vastupidavus ja kvaliteet. Enne hüdroisolatsiooni paigaldamist peab betoon kuivuma hüdroisolatsiooni paigaldamiseks eeldatavast RH väärtusest (90%) madalamale. Tuleb kasutada põrandkütet enne hüdroisolatsiooni paigaldamist. Põrandküte lülitatakse välja enne hüdroisoisolatsiooni paigaldamisega alustamist ja peale hüdroisolatsiooni valmimist lülitatakse uuesti töösse, lisades soojust järk-järgult. Tagatakse, et põrandate kalded oleks vähemalt 1:100, trappide läheduses 1:50. Tuleb tagada hüdroisolatsiooni ja trapi kokkusobivus. Trapi paigaldusrõnga konstruktsioonile ja ühenduse tihedusele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Tarindite nurgad ja läbiviigud tugevdatakse ja tihendatakse heakskiidetud hüdroisoleerimismassi ja -vahenditega. Keraamiliste plaatide kinnitamiseks tuleb kasutada plastset mörti. Plaatide nurkvuukides ning seina- ja põrandaplaadistuse liitumisvuukides kasutatakse silikooni. Hüdroisoleerimistööd tuleb teostada eriti hoolikalt (pädev hüdroisoleerija). Ainete kokkusobiv us on kontrollitud. Kontrolltakse, et dushi läheduses oleks väljatõmbeplafoon ning dushiruumi pääseks kompensatsiooniõhk. 95 Lähde Paikka / Tilaisuuden nimi Pekka Seppälän esitys 1.8 Rõdud Ehitamisaegsele vee-eemadamsele rõdudelt pööratakse erilist tähelepanu, sest vesi ei tohi pääseda tarinditesse. Tuleb tagada lõpliku vee-eemaldusüsteemi toimimine. 1.9 Pinnavee ärajuhtimine ja kuivatussüsteemid Tagatakse, et pinnavesi ja katusevesi juhitakse hoonest eemale ning need veed ei pääseks drenaazhi ja et hoone seinte juures oleks vettpidav, seinast eemalduva kaldega kiht. Lähde Pekka Seppälän esitys 48
49 2. KONSTRUKTSIOONIDE OLETATAVAD KUIVUMISAJAD / VIIMISTLEMINE Konstruktsioon AP1 VP1 Asukoht Viimistlus Märgruumid Vetonit hüdroisolatsioon + keraamilised plaadid Taotlus RH (%) Oletatavad kuivumisajad ja meetmed 90% Umbes 70 mm paksune betoontarind, all styrox. Tingimused: 4 nädalat ilma märgumiseta, kui siseõhk umbes 50%RH ja T 20 C. Normaalbetooni K30 (v/c= 0,7), kuivamine 90%RH:ni umbes 7 nädalat, 85% RH:ni umbes 12 nädalat. Vedeldatud kiudbetoon, mille v/c =0,5, kuivamine 90%RH umbes 4 nädalat ja 85% RH umbes 7 nädalat, => Põrandakonstruktsioonil on töödegraafiku raames head võimalused kuivuda ettenähtud piirideni, kui tagatakse, et objektil on küllaldaselt soe (u.20 C) ja küllalt madal siseõhu RH (u.50 %). Põrandkütte võimalikult varase kasutuselevõtuga kiirendatakse kuivumist. Põrandkütet tuleb kasutada enne hüdroisolatsiooni paigaldamist, kohe peale betooni asjakohast järeltöötlust. Eluruumid Ujuvparvparkett Karkass 90%, pinnad 85% Õõnespaneeli RH peab olema alla 90% (3 cm sügavuselt mõõdetuna) ja pinnad peavad olema puhtad enne ujuva põranda tegemist. Niiskustaseme saavutamine graafikujärgselt eeldab, et enne nädalat 30 betoonivalul olev vaba vesi eemadatakse ja lisavee juurdepääs tõkestatakse ning et kuivumisajaks saadakse objektile küllaldaselt sooja (u.18 C) ja umbes 50-60% RH. Kui karkassplaat täidab eelpool mainitud tingimused, siis pindvalu kuivumisest ettenähtud niiskuseni ei peaks tekkima graafikuprobleeme. AP4 Varjend Betoon Pind- Betoonist K30 valatud 200 mm paksuse maapinnale toetuva plaadi +värv kuiv kuivumine siseõhu niiskusel 50%RH ja T 20 C (ei märgumisi ) kestab 90% RH:ni umbes 20 nädalat ja 85%RH:ni üle 30 nädala. Tarindit ei soovitata Lähde Paikka / Tilaisuuden nimi katta niiskustundliku materjaliga. Pekka Seppälän esitys 3. TINGIMUSTE HALDAMINE 3.1 Märgumise tõkestamine / kaitsmine Valdkond Karkassi kaitsmine märgumise eest Materjalide märgumise vältimine Pooleliolevate tarindite kaitsmine Veekahjustused Ehitusplatsil arvestatavad nõudmised ning kokkulepitud lahendused ja meetmed Elementide vuugivalu tihendatakse võimalikult kiiresti Tihendatakse kõrgemal asuva võlvi avad Lepitakse kokku tarnimise õigeaegsus. Eeldatakse transportimisaegset kaitsmist. Kavandatakse õigeaegselt ladustuskohad ja -viisid. Täidetakse tootja poolt ladustamise suhtes antud juhiseid. Kaitstakse pooleliolevad tarindid märgumise eest. Erilst tähelepanu tuleb osatada kergvälisseinte kaitsmisele. Veekahjustuse juhtudes eemaldatakse konstruktsioonidesse pääsenud vesi viivitamatult. Ehitusplatsile hangitakse vesi-imur. Tagatakse kuivatusseadmete kiire kättesaadavus. Näiteks ujuva põranda soojustusse pääsenud vee eemaldamine eeldab tavaliselt masinkuivatamist (imemine-puhumine) Teavitatakse töömaapersonali ja alltöövõtjaid vee ohtlikkusest, et need igaüks omalt poolt tagaksid, et nende töösoorituste tagajärjel ei pääseks tarinditesse üleliigset niiskust (näit teemantpuurimisel). Vastutava isiku allkiri Lähde Pekka Seppälän esitys 49
50 3.2 Konstruktsioonide kuivatus Lähde Pekka Seppälän esitys Ehitusplatsil arvestatavad nõudmised ja piirtingimused ning kokkulepitud lahendused ja meetmed Kui hoone väliskarp on tihe, üritatakse tagada siseruumides temperatuur umbes + 20 C ja õhu suhteline niiskus alla 50% Kuivatusaeg ajatatakse juuliks-detsembriks (karkassi kuivatusaeg juuliks-augustiks). Ajaperioodi algus on kuivatamise seisukohalt kõige keerukam, sest just suve lõpul ja sügisel on välisõhu niiskussisaldus kõige kõrgem. Välisõhu suure niiskussisalduse tõttu võib olla raske saavutada ettenähtud siseõhu RH ilma erimeetmeteta. Välisõhu jahenedes väheneb ka selle niiskussisaldus ning siseõhu suhteline niiskus saadakse tihti ettenähtud piiridesse küllaldase soojendamise ja õhuvahetusega. Oma küttesüsteem püütakse saada töökorda võimalikult varakult ehitamise algetapil. Asjas lepitakse kokku torutöövõtjaga. Ehitusplatsil tuleb mõõtmisega seirata siseõhu RH:d ja temperatuuri. Kui ettenähtud taset ei saavutata normaalmeetmetega, kasutatakse vajadusel lisasoojendus- ja kuivatusseadmeid. Lisasoojendusvajadust võib esineda ka suvel. Õhuringlust võib intensiivistada eraldi ventilaatoritega. Õhu kuivatamisvajadust võib esineda eriti 1. korrusel (vannitubades). Õhukuivateid kasutades on eriti tähtis tagada, et kuivatatav ruum on hoolikalt tihendatud (et välisniiskus sisse ei pääseks). Kuivatite kasutusvajadus määratakse siseõhu niiskusmõõtmiste tulemuste põhjal (kui RH:d ei saa muidu ettenähtud piiridesse) Vastutava isiku allkiri Objektil ei vajata erilist territoriaalset kuivatamiskava. Kuivatamismeetmete kasutamine Paikka / Tilaisuuden nimi otsustatakse iga üksiku juhtumi korral niiskusmõõtetulemuste põhjal. 4. NIISKUSMÕÕTMISKAVA Meede Sooritatavad mõõtmised Määratakse ettenähtud kuivumistingimuste saavutamiseks vajalik siseõhu suhteline niiskus RH(%) ja temperatuur. Õõnespaneelide niiskus enne ujuvate põrandate tegemist. Niiskete ruumide põranda niiskus umbes 4 nädalat enne kavandatud hüdroisoleerimistöödega alustamist (seiremõõtmine) ning pindamismõõtmine enne hüdroisoleerimistöö algust. Niiskete ruumide betoonseinad enne hüdroisleerimistöö algust. Mürasummutava põranda soojustuse ja pindplaadi niiskusmõõtmised (seiremõõtmised ja pindamismõõtmised). Varjendi laekonstruktsiooni niiskusmõõtmised. Võimalikud märgunud välisseina konstruktsiooni mõõtmised. Vastutava isiku allkiri Mõõtmismeetodid ja aparatuuri valik Kontrollitakse, et mõõtmisaparatuur oleks kalibreeritud Siseõhumõõtmised ja tarindite niiskusmõõtmised sooritatakse suhtelise niiskuse mõõtmiseks ettenähtud aparatuuriga. Pindamisvalmiduse mõõtmisi ei sooritata pinnaniiskusindikaatoritega. Suhtelise niiskuse mõõteaparatuuril peab olema kalibreerimistunnistus, mille vanus ei tohi olla üle kuue kuu Paikka / Tilaisuuden nimi 50
51 4. NIISKUSMÕÕTMSKAVA, jätkub Meede Kavandatakse mõõtmiste ulatus ja mõõtmise aeg Esimene ehitusniiskuse mõõtmne sooritatakse varsti peale seda, kui hoone karp on kinni ja soojendamine kasutusele võetud, et saada aimu tarindite niiskusolukorrast ja kuivatamisvajadusest. Järgmine mõõtmine vähemalt 2 nädalat enne kavandatud pindamistöö alustamist ja viimane (põhjalikum) mõõtmine vähe enne pindamistöid. Vastutava isiku allkiri Tulemuste töötlemine Mõõtmistulemuste põhjal nenditakse konstruktsioonide küllaldane kuivumine. Tagatakse, et pinnatavate betoonkonstruktsioonide niiskus jääb madalamaks pindamismaterjali paigaldamiseks ettenähtud suhtelise niiskuse väärtusest. Mõõtmisraportid liatakse ehitusobjekti dokumentatsioonile. Mõõtmisraporites peab mõõtmistulemustele lisaks olema täpne mõõtmismeetodi kirjeldus (mõõtmisaparatuur, mõõtmise ajad, mõõtepunktid jne.) Lähde Pekka Seppälän esitys 5. GARANTEERIJA HEAKSKIIT Garanteerija Meede Allkiri Kavad ja lahendused on kontrollitud ja heaks kiidetud Niiskuskontrolli kava heakskiit Kuupäev ja asukoht Vastutav meister Lähde Pekka Seppälän esitys 51
52 Arutlus: Millal tuleb mõõta betoonpõrandate niiskust? Betoonpõrandate niiskust tuleb alati mõõta enne pindamistöödega alustamist Mõõtmisi tuleb sooritada küllalt aegsasti, et kuivumist oleks võimalik vajadusel kiirendada näiteks kuivatamisega või tuulutamisega. Liiga lähedal pindamistööde algusele ei jõuta enam reageerida ja pindamistööde algus hakkab venima. Mõõtmised tuleb sooritada niiskemates kohtades (shahtide, akende ja uste läheduses) Niiske plaadi pindamine viib pindamise ebaõnnestumiseni ja terviseohtlikkuseni. Konstruktsioon ja pindamismaterjal määravad nõutava suhtelise niiskuse Juhinduda näiteks juhendist: Betonirakenteiden päällystämisen ohjeet, Suomen betonitieto Oy & Lattian- ja seinänpäällysteliitto ry Paikka / Tilaisuuden nimi Ilmastikukaitse Kuivanahoidmiskavas esitatakse: Vastutavaks nimetatud töödejuhataja tingimused ehitamisoludele ja nende seireviisid nõuded alltöövõtjatele materjalide ja tarindite kaitsmismeetmed soojendamis- ja kuivatamismeetmed objektikohased eritingimused betoonipindade mõõtmikohad ja mõõtmise ajad muud kvaliteedi tagamise meetmed Kuivanahoidmiskava kasutatakse näiteks: Töödejuhatajate töövahedina Töövõtulepingute lisana Pakkumiskutsena tellingu- ja soojendusfirmadele Juhendina töötegijatele 52
53 Õõndevee otsimine radariga Kuivatus Õõned, milles on vesi Pildid Joonas Salonen & Roadscanners Oy Termopildistus Välispiirete tihedus Energiakulu Külmal aastaajal on lihtne kontrollida välispiirete tihedust termograafiaga. Termopildistusega saab eelinfot võimalikest leketest ja kvaliteediprobleemidest 53
54 Termopildistus Välispiirete tihedus Energiakulu Suvel ehitades tuleb teada, millised kohad on kriitilised. Need on näiteks ülemise võlvi liitekohad põranda ja sokli liitekoht ülakorruse lae ja välisseina liitekoht vahelagede ja välisseinte liitekohad pesemis- ja leiliruumide liitekohad akna- ja ukseavad keskkonnatehnika läbiviigud korstnaelemendid niiskustõkete liitekohad Vt. Hanna Aho ja Minna Korpi: Ilmanpitävien rakenteiden ja liitosten toteutus asuinrakennuksissa. Tampereen teknillinen yliopisto Niiskuskontrolli kvaliteedi tagamine Ehitusplats: Alustusn õupi- H= heakski itja Kontrollit ud paigald ised & Koostas: damised ja V= vastutav isik kontrollijaallkiri & kuupäev Kuupäev: kontrollid O= osaleja Meede ANP NP PTJ VTJ JV Osa 1 Osa 2 Osa Krunt 1 Krundi ülevaatus, pinnavee äravool, põhjavee tase 2 Drenaazhkaevikud 3 Drenaazhi paigaldus, kontrollkaevud 4 Aluspõhja alustäide 5 Sokli hüdroisolatsioon 6 Sokliühendus, vee-eemaldus soklist 7 Sokli kõrvaltööd 8 Krundi pinna tasandamine, pinnavee-eemaldus, kalded 9 Restkaevud, nende hulk ja paigutus 10 Fassaadid 11 Ehitusmaterjalide ja tarvikute ilmastikukaitse 12 Hüdroisolatsiooni ja soojustuse paigaldamine 13 Tuuletõkete ja tuulutuspilude paigaldus 14 Plekitööd (liited, kalded, veeninad, püstikud, tormiplekid) 15 Elastne vuukimine 16 54
55 Vahelaed ja katus 18 Õõnespaneelide veepesade puurimised 19 Katuse hüdroisolatsioon, aluskatted 20 Ülemise vahelae ja katuse läbiviigud 21 Räästadetailide tuulutuslahendused, lumelõksud 22 Katuse lisatarindite paigaldamine 23 Märgruumid 24 Aluse puhtus, tolmu eemaldamine 25 Betooni niiskusmõõtmised 26 Märgruumide hüdroisolatsioon 27 Muud kontrollimised 28 Autohalli lagi ja tarindid Lõppkeskustelu Mõõtke ja kontrollige Mõõtke Põrandate niiskust niiskematest kohtadest. hüdroisolatsioonid põrandate pinnakatted Kontrollige kapilaarkatkestusi katuseläbiviike hüdroisolatsiooni põhja puhtust Hüdrosolatsiooni tihedust ja fasaadi tuulutuslahendusi. Testige märgruumide kaldeid ning põrandarennide kondensaaditorustike ja drenaazhi toimivust. 55
56 Ehitusplatsi energiakulu Energiakulu ehitusplatsil on kwh/ Rm3 Kütteväärtus Hind umbes Elekter 12 snt / kwh Kergahjukütus 10 kwh / liiter 11 snt / kwh Gaas 12,8 kwh/kg 12 snt /kwh Kaugküte 7 snt / kwh 56
57 Kraadpäevade arv Energiakulu Kraadpäevad (Tampere-Härmälä) Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Kuidas soojustarbesarv leitakse? Soojustarbearv saadakse liites kokku iga kuu igapäevaste sise- ja väistemperatuuride vahed. Tavaliselt kasutatakse soojustarbearvu S17, mis arvutatakse +17 C:ks võetud sisetemperatuuri ja ööpäeva keskmise välistemperatuuri vahe alusel. Kuu soojustarbearv on ööpäevaste soojustarbearvude summa ja aasta soojustarbearv on vastavalt kuude soojustarbearvude summa. Soojustarbearvu ühik on Cd. Soojustarbearv arvutamisel ei võeta arvesse päevi, mil välisõhu keskmine temperatuur on kevadel üle +10 C ja sügisel üle +12 C. Seega oletatakse arvutusmeetodis, et kinnistute kütmine lõpetatakse ja alustatakse päevil, mil välstemperatuur ületab või jääb madalamaks mainitud piiridest. Talved ja olid erandlikult külmad, võrreldes eelmiste talvedega. Energiakulu Ehitusplatsi energiakulu jagunemine Juhtum A Energian käyttö energiamuodoittain Energiakasutus energia liikide kaupa Juhtum B Energian käyttö energiamuodoittain Energiakasutus energia liikide kaupa 31 % 14 % 55 % Kaukolämpö Nestekaasu Sähkö Kaugküte Vedelgaas Elekter 42 % 11 % 24 % Sähkö Nestekaasu Kaukolämpö Polttoöljy 23 % Elekter Vedelgaas Kaugküte Kergpõletusõli Tornkraana poolt kulutatava energia kogus jäi selgelt alla 1% kogu ehitusplatsi energiakulust. Kogu ehitamse aja jooksul kasutas tornkraana energiat 1450 kwh ehk keskmiselt 132 kwh/kuus. 57
58 Juhtum A Ehitusobjekti põhinäitajad: Korruselamu, 6 korrust Ehitamise aeg: 8/2010-4/2012 Üldpind: 6467 m² Kubatuur: m³ + Parkimishall 1600 m³ Kortereid kokku 99 tk Äriruume 2-3 tk Juhtum B Ehitusobjekti põhinäitajad: Korruselamu, 6 korrust Ehitamise aeg: 8/2010-1/2012 Üldpind: 3797 m² Kubatuur: m³ + Parkimishall 2300 m³ Kortereid kokku 51 tk Energiakulu kokku 1087 MWh Energiakulu m³ kohta, ilma P-hallita 52 kwh/m³ Energiakulu m³ kohta, P-halliga 48 kwh/m³ Otsene soojusenergia kulu 35,9 kwh/m³, 69% - Kaugküte 28,6 kwh/m³, 55% - Vedelgaas 7,3 kwh/m³, 14% Elektrienergia kulu 16,1 kwh/m³, 31% - Valgustus, traatsoojendus, tornkraana (1%) aurusti ja muud seadmed 11,6 kwh/m³, 22% - Kuivatusseadmed 3,1 kwh/m³, 6% - Objekti kontori ja olmeruumide elekter 1,6 kwh/m³, 3% Energiakulu kokku 742 MWh Energiakulu m³ kohta, ilma P-hallita 52 kwh/m³ Energiakulu m³ kohta, P-halliga 45 kwh/m³ Vedelgaas (karkassietapp, võlvide soojendus) 12 kwh/m³, 23% Kergpõletusõli (autohall & 1. korrus) 5,7 kwh/m³, 11% Kaugküte 21,8 kwh/m³, 42% Elektrienergia kulu 12,5 kwh/m³, 24% Juhtum A [MWh] Energian kulutus kuukausittain vuosina Energiakulu kuude kaupa aastatel lokakuu tammikuu huhtikuu heinäkuu lokakuu tammikuu okt. jaan. aprill juuli okt jaan. Kaugküte Vedelgaas Elekter Kaukolämpö Nestekaasu Sähkö Ehitusobjekti põhinäitajad: Korruselamu, 6 korrust Ehitamise aeg: 8/2010-4/2012 Üldpind: 6467 m² Kubatuur: m³ + Parkimishall 1600 m³ Kortereid kokku 99 tk Äriruume 2-3 tk Juhtum B [MWh] Energian kulutus kuukausittain vuosina Energiakulu kuude kaupa aastatel Kaugküte Vedelgaas Kergpõletusõli Elekter Kaukolämpö Nestekaasu Polttoöljy Sähkö Ehitusobjekti põhinäitajad: Korruselamu, 6 korrust Ehitamise aeg: 8/2010-1/2012 Üldpind: 3797 m² Kubatuur: m³ + Parkimishall 2300 m³ Kortereid kokku 51 tk 0 syyskuu joulukuu maaliskuu kesäkuu syyskuu joulukuu sept. dets. märts juuni sept. dets. 58
59 Juhtum A Energiakulu Taulukko sähkön käytön jakaantumisesta Elektrienergia kulu jagunemine 70 % Työmaakopit Torninosturi Soojakud Tornkraana Höyrystin Aurusti 10 % 10 % 19 % Valaistus ja muut sähkölaitteet Lisä kuivatus Valgustus ja muud elektriseadmed Lisakuivatus Energian kulutus kuukausittain vuosina Energiakulu kuude kaupa aastatel [MWh] lokakuu tammikuu huhtikuu heinäkuu lokakuu tammikuu okt. jaan. aprill juuli okt. jaan. Kaukolämpö Nestekaasu Sähkö Kaugküte Vedelgaas Elekter Ehitusplatsi soojakute elektrienergiakulu Työmaatilojen (6 kpl) sähkönkulutus Energiakulu [kwh] Tammikuu Helmikuu Soojakute (6 tk) elektrienergiakulu Maaliskuu Huhtikuu Toukokuu Kesäkuu Heinäkuu Elokuu Syyskuu Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept. 59
60 Kasud ja kulutused Energiakulu Kulutused Telk: paigaldus + lahtivõtmine 12 eur/m², rent 0,16 eur/m²/d Tellingud: paigaldus + lahtivõtmine 9 eur/m², vuokra 0,08 eur/m²/d Lisanduvad kraana- ja transpordikulud. Paras käytäntö Näiteks ridamaja kaitsmine 15 x 33 m, 500 m2, h=10 m Kulutused umbes /kuu Müüdava ridamaja ruutmeetri hinnale lisavad 2 3% - lumetööd, keltsa sulatus, häired, takistused, kasuks tuleb + tööviljakuse kasv + parem kvaliteet ja turvalisus Kuivatus Väikseid vihjeid suurekssäästmiseks Pumpa pumpa pumpa Jaksa jaksa jaksa Ehitusplatsi ruumide uksed isesulguvaks ja õhksoojuspumbad Võlvide veeloikudesse sukelpumbad Suured avad sulgeda ja väikseid pragusi kasutada tuulutamiseks Lumekoristus Tuulutage kevadel, kaitske suvel, kasutage kuivatajaid sügisel soojendage talvel Mitme väikese ventilaatoriga kuivatate tõhusamalt, kui ühe suurega Ka puhtus tõhustab kuivamist ja säästab energiat. 60
FRAME-seminaari 8.11.2012
FRAME-seminaari 8.11.2012 Olli Teriö Rakennustyömaan olosuhdehallinta Kuivatus Lämmitys Ilmanvaihto Kosteuden haihtuminen betonin pinnasta, kun pinta on märkä Ilma ja betoni 18-21 o C Rh 50-70% Ilmavirta
LisätiedotRakennustyömaan energiakysymyksiä Olli Teriö
Rakennustyömaan energiakysymyksiä Olli Teriö Osataanko rakentaa energiatehokkaasti energiatehokasta? Yleisimpiä syitä: Vesikaton läpimenot Putki- ja laitevuodot (iv-laitteet) Vesieristeiden pohjat ja liitokset
LisätiedotHINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni
HINNAPAKKUMINE Tallinn 25.04.2017 a. Hinnapakkumine kehtib kuni 31.12.2017 HINNAPAKKUMINE Türi arendus 1. Hind Kastelli tehasepakett 30 000.00 EUR Transport 2000.00 EUR Püstitus 8400.00 EUR HIND KOKKU:
LisätiedotEcophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.
Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja
LisätiedotEnergiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis
Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,
LisätiedotVanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
LisätiedotRISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ
RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ ÜLLAR VIITKAR, Ohjauskeskukseen pääasiantuntija, 11. toukkokuutta. 2009 2009/10 10/11 ma. rahaliste vahendite jagunemine eesmärkide lõikes Fortum Pohjan alue Idän alue
LisätiedotEnergiatõhusa ehitamise juhend
Co-funded by the Intelligent Energy Europe Programme of the European Union Ainuvastutus käesoleva väljaande sisu eest lasub selle autoritel. Väljaanne ei pruugi kajastada Euroopa Liidu arvamust. EASME
LisätiedotNiiskuskahjustuste. põhilised tekkemehhanismid. Click to edit Master title style. Targo Kalamees. Teadmistepõhine ehitus 2017, Tallinn
Niiskuskahjustuste Click to edit Master title style põhilised tekkemehhanismid Targo Kalamees Liginullenergiahoonete uurimisrühm Ehituse ja arhitektuuri instituut Tallinna Tehnikaülikool Teadmistepõhine
LisätiedotKingspan-juhend nr 107
Aprill 2017 Kingspan-juhend nr 107 Kingspan Therma -soojustusplaatide paremus energiatõhusal ehitamisel seisneb muudest soojustusmaterjalidest selgelt tõhusamas soojusisolatsioonivõimes ja õhukindluses.
LisätiedotVähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
LisätiedotOmastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega
LisätiedotAquarocTM tuulduv fassaadide krohvimise
AquarocTM tuulduv fassaadide krohvimise Aquaroc TM tuulettuva rapattu julkisivujärjestelmä süsteem Suunnittelu- ja asennusohje Projekteerimis- ja paigaldusjuhend Aquaroc-julkisivujärjestelmän suunnittelu-
LisätiedotKui n = 2 ja m = 1, M(E) = 28,1 g/mol. Teine element oksiidis X on Si. (0,5) X SiO 2, ränidioksiid. (1) Olgu oksiidi Y valem E n O m.
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Vanem rühm (11. ja 12. klass) Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva ja Kohtla-Järve 5. november 2016 Ülesannete lahendused 1. a) Olgu oksiidi X valem E
LisätiedotKAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...
LisätiedotSISEKUJUNDUSPROJEKT OÜ KOHILA VINEER KONTOR OLMEHOONE. Jõe t. 21, Kohila, Kohile vald, Rapla maakond
SISEKUJUNDUSPROJEKT OÜ KOHILA VINEER KONTOR OLMEHOONE Jõe t. 21, Kohila, Kohile vald, Rapla maakond SISUKORD 1. 1.Üldist... 5 1.1 Ruumideks jaotavad osad... 6 1.1.1 Vaheseinad... 6 1.1.2. Eriseinad...
LisätiedotIsover InsulSafe - puhtaim puistevill
Isover InsulSafe - puhtaim puistevill 01.10.2014 Puhtaim puistevill Isover InsulSafe on puhas naturaalne puistevill, mis pakub kindlaid eeliseid majaomanikele, puistevilla paigaldajatele ja ehitusettevõtjatele.
LisätiedotHarri Miettinen ja Tero Markkanen
TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn
LisätiedotDAVID CITY LINE. Jõusaali tüüpi trenažöörid, mida saab paigutada väli- või sisetingimustesse treenimiseks
DAVID CITY LINE Jõusaali tüüpi trenažöörid, mida saab paigutada väli- või sisetingimustesse treenimiseks Mitmekesine trenažööride valik võimaldab kasutajatele mitmekülgset treeningut Soomes toodetud trenažöörid
LisätiedotAS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal
AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise
LisätiedotEkotehokas rakentaja Työmaan energian käyttö. 17.11.2014 Hannu Kauranen
Ekotehokas rakentaja Työmaan energian käyttö 17.11.2014 Hannu Kauranen Miksi työmaalla lämmitetään Rakennusvaihe Lämmitystarve Käytettävä kalusto Maarakennusvaihe Maan sulana pito Roudan sulatus Suojaus,
LisätiedotTOOTE NIMETUS TOOTJA TOOTEKIRJELDUS SERTIFITSEERIMISMENETLUS. Välja antud Uuendatud
SERTIFIKAAT VTT-C-4805-09 Välja antud 2.1.2010 Uuendatud 31.12.2014 TOOTE NIMETUS TOOTJA Isover Ultimate mineraalvillplaadid ja võrkmatid Saint-Gobain Rakennustuotteet Oy Kerkkolankatu 37-39 05800 Hyvinkää
LisätiedotTabel 1. Seadusaktide võrdlus Füüsikalis-keemilised näitajad Ühik VVM80/2007 LÄTI Nr37/13.01.2009 2.1.2.1188-03 SOOME 315/2002 DIN 19643 Joogiveele kehtestatud nõuded Joogiveele kehtestatud nõuded Joogiveele
LisätiedotTehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele
RKAS-01 OSA 1 ÜLDOSA SISUKORD 1.1. SISSEJUHATUS... 2 1.2. ÕIGUSAKTID JA NORMATIIVID... 2 1.3. PROJEKTEERIMINE JA UURINGUD 2 1.4. ÜLDISED PÕHIMÕTTED... 3 1.4.1. Tellija eesmärk... 3 1.4.2. Energiatõhusus
LisätiedotEESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 10: Energia analüüsid
EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 10: Energia analüüsid EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 10: Energia analüüsid" on
LisätiedotHinnakiri. Kehtib alates 01. jaanuar 2011 Eesti
Hinnakiri Kehtib alates 0. jaanuar 0 Eesti PAPILDOMA INFORMACIJA MÄRGISTUS Tarnekategooria: A B C, C* D A* Tarnitakse kahe tööpäeva jooksul pärast tellimuse kinnitamist Tarnitakse seitsme tööpäeva jooksul
LisätiedotRakennustyömaan energiansäästömahdollisuudet ja energiatehokkaan rakentamisen osaamisen varmistaminen
Rakennustyömaan energiansäästömahdollisuudet ja energiatehokkaan rakentamisen osaamisen varmistaminen Johdanto Työmaan energian kulutus Sääsuojaus Lämmitysmenetelmien suunnittelu Rakenteiden kuivattaminen
LisätiedotPalkseina tihtimismaterjalide omadused 1
88 Silmnähtav Palkseina tihtimismaterjalide omadused 1 Janne Jokelainen Resümee Käesoleva uurimuse eesmärk oli määrata palkseina erisuguste tihendusmaterjalide omadusi. Katsetati kõige levinumaid poorseid
LisätiedotAlkaaen 2007 elämme Virossa aikaa, mikä muistetaan Suomessa 90 alun lamana, kiinteistömarkkinoiden uuta nousua ennustetan 2009
Mitä tapahtuu Viron kiinteistömarkkinoilla? 1 600 1 400 1 200 1 000 800 600 400 200 0 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2007 2007 2007 2007 2007 2007 2007 2007 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02
LisätiedotCASAFLEX. Liittimen asennusohje CASAFLEX UNO DN 20 - DN 80 (PN 16) Liitmiku paigaldusjuhend CASAFLEX UNO DN 20 - DN 80 (PN 16)
CASAFLEX Liittimen asennusohje CASAFLEX UNO DN 20 - DN 80 (PN 16) Liitmiku paigaldusjuhend CASAFLEX UNO DN 20 - DN 80 (PN 16) 5 4 3 2 1 1 Kiristyslaippa 2 Tukiholkki 3 Grafiittitiiviste 4 Liitinpää 5 Kuusiokoloruuvi
LisätiedotEKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank
EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank Teemad Kardioloogilise e-konsultatsiooni pilootprojekt EKG salvestamine digitaalformaadis
LisätiedotNÄITUSE 27 BÜROO- JA KORTERELAMU PÕHIPROJEKT
TÖÖ NR: 4322 NÄITUSE 27 BÜROO- JA KORTERELAMU PÕHIPROJEKT PROJEKTEERIA: ANTI NOOR VASTUTAV SPETSIALIST: POLINA VOITIKS PROJEKTIJUHT: RAIKI PARTS PROJEKT O2 OÜ, REG. 10913931 PROJEKTEERIMINE NR EEP001664
LisätiedotNormaalbetoonist raketisplokkseinte projekteerimisjuhend
Normaalbetoonist raketisplokkseinte projekteerimisjuhend Tallinn 2013 1 SISUKORD 1. ÜLDIST...2 2. RAKETISPLOKKIDE OMADUSED...3 3. MOODULSÜSTEEM...5 4. ARVUTUSE ALUSED...6 5. KOORMUSED...8 6. MATERJALID
LisätiedotKOORMUSTALUVUS 50 kpa. ISOVER OL-LAM Uudne lahendus lamekatuste soojusisolatsiooniks
KOORMUSTALUVUS 50 kpa ISOVER OL-LAM Uudne lahendus lamekatuste soojusisolatsiooniks 12.2014 ISOVER OL-LAM Tugev, kerge, ergonoomilineomiline Katustel on vaja rohkem liikuda, kui sinna na lisandub hooldatavat
LisätiedotPEKO natural for life
PEKO natural for life ELECTRIC SAUNA HEATER EH-45, EH-60, EH-80, EH-90, EHG-45, EHG-60, EHG-80, EHG-90 EN RU FI ET Installation and Operating Instructions...2 Руководство по монтажу и эксплуатации...2
LisätiedotKVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND
Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,
LisätiedotKas passiivmajale on alternatiivi? Ph. D. Sc Jazeps Paplavskis Aeroc AS
Kas passiivmajale on alternatiivi? Ph. D. Sc Jazeps Paplavskis Aeroc AS Ehituskeskus 15.02.2011 Mida mõistab tavaklient termini all passiivmaja? 1. Tavamaja kütte kulud on 170 250 kwh/m²a, passiivmajal
LisätiedotEKA ÕPPEHOONE KÖIDE 1
EKA ÕPPEHOONE SISEARHITEKTUURNE PÕHIPROJEKT KOTZEBUE 1, TALLINN TÖÖ NR 141101 01.03.2016 KÖIDE 1 TELLIJA KUU OÜ Kopli 25, 10412 Tallinn Reg. nr. 12070262 PROJEKTEERIJA OÜ PINK Tatari 64-308, 10121 Tallinn
LisätiedotEESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 3: Arhitektuurne projekteerimine
EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 3: Arhitektuurne projekteerimine EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 3: Arhitektuurne
LisätiedotVENTMATE AUTOMAATTIAVAAJAN KÄYTTÖOHJE VENTMATE AUTOMATISK-ÖPPNARE MANUAL
VENTMATE AUTOMAATTIAVAAJAN KÄYTTÖOHJE VENTMATE AUTOMATISK-ÖPPNARE MANUAL Mallinimi ja numero: Ventmate-automaattiavaaja: 188501 Modellnamn och nummer : Ventmate automatisk öppnare: 188501 Mudeli nimi ja
LisätiedotSanka-duschväggar och kar Sanka shower bases and shower partitions Sanka dushiseinad ja dushibasseinid. Hooldamisõpetus. Hoito-ohje.
Sanka-suihkuseinät TUOTE - PRODUKT - PRODUCT -...?... ja altaat Sanka-duschväggar och kar Sanka shower bases and shower partitions Sanka dushiseinad ja dushibasseinid Hoito-ohje Skötselråd Care instructions
LisätiedotEESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 9: Mudelite kasutamine tehnosüsteemide analüüsil
EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 9: Mudelite kasutamine tehnosüsteemide analüüsil EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa
Lisätiedotüldjuhendid osa Arhitektuurne projekteerimine
RT 10-11068-et LVI 03-10490 Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012 3. osa Arhitektuurne projekteerimine Versioon 1.0 juhenditeatmik märts 2012 (16) Rakennustietosäätiö Eesti Ehitusteabe Fond 2013 sisukord
LisätiedotPõrandakütte tehniline juhend
Põrandakütte tehniline juhend Kessele põrandakütte projekti näidis 2 Kessele-põrandakütet on lihtne paigaldada. See paigaldusjuhend on koostatud kogenud asjatundjatega koostööd tehes. Kui selle juhendiga
LisätiedotEESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 7: Mahuarvutused
EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 7: Mahuarvutused EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 7: Mahuarvutused" on avaldatud
LisätiedotEESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 11: Mudelipõhise projekti juhtimine
EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 11: Mudelipõhise projekti juhtimine EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 11: Mudelipõhise
LisätiedotSTepsEcVeTAbroad (STEVTA)!
STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! 2012-2014 Euroopa kutsehariduse ja koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) projektist STEVTA Peapartner Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Eesti) Kuressaare Ametikool (Eesti)
LisätiedotKARTOITUSRAPORTTI. Asematie Vantaa 1710/
Asematie 7 01300 Vantaa 1710/6416 26.3.2018 2 KOHDETIEDOT... 3 LÄHTÖTIEDOT... 4 RAKENTEET... 4 SUORITETUT TYÖT SEKÄ HAVAINNOT... 4 KÄYTETTY MITTAKALUSTO... 4 MITTAUSPÖYTÄKIRJA... 5 YHTEENVETO... 7 3 KOHDETIEDOT
LisätiedotANTTI - VILJAKUIVATI A160 ja A250
ANTTI - VILJAKUIVATI A160 ja A250 Paigaldus- ja kasutusjuhend 408032 (et) ANTTI-TEOLLISUUS OY Koskentie 89 25340 KANUNKI Telefon: +358 2 774 700 Telefaks: +358 2 774 4777 antti@antti-teollisuus.fi www.antti-teollisuus.fi
LisätiedotSOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine
LisätiedotPAIGALDUS- JA KASUTUSJUHEND
EE PAIGALDUS- JA KASUTUSJUHEND NARVI ELEKTRIKERISTE - NM 450, NM 600 - NM 800, NM 900 1. ELEKTRIKERISE TARNEKOMPLEKTI KUULUB: 1. elektrikerise kest, 2. kivimahuti ja juhtpult, 3. kruvidega varustatud kinnitusplaat,
LisätiedotMudelprojekteerimise üldjuhendid v osa. Lähteolukorra modelleerimine projekti COBIM osalised
Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012 v 1.0 2. osa Lähteolukorra modelleerimine Versioon 1.0 27.03.2012 projekti COBIM osalised Lk 2 / 33 Eessõna Juhendisari Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012 on valminud
LisätiedotTIILIVERHOTTUJEN BETONISEINIEN KUIVUMINEN
TIILIVERHOTTUJEN BETONISEINIEN KUIVUMINEN Tilaaja Saint-Gobain Rakennustuotteet Oy / Kimmo Huttunen Laatija A-Insinöörit Suunnittelu Oy / Jarkko Piironen Suoritus 1.10. Laskentatarkastelut 2 Laskentatarkastelut
Lisätiedotkõrgemaid piirdeid või turvasüsteemi paigaldamist katustele. Päästeamet tugineb oma nõuetes standarditele
Lamekatuse pollarid ja turvasüsteemid OÜ Katusemaailm kutsel toimus jaanuaris Soomes Peltitarvike OY tehases esimene lamekatuse turvavarustuse koolitus Eesti projekteerijatele, katuseehitajatele ja ehitusjärelevalveinseneridele.
Lisätiedotenergiatõhususe parandamise juhend/abimaterjal
Säästva Renoveerimise Infokeskus MTÜ MILJÖÖVÄÄRTUSLIKEL ALADEL PAIKNEVATE AJALOOLISTE HOONETE energiatõhususe parandamise juhend/abimaterjal Koostaja: Tarmo Andre Elvisto Toimetus ja kujundus: Meediapilt
LisätiedotEESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 4: Tehnosüsteemide projekteerimine
EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 4: Tehnosüsteemide projekteerimine EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 4: Tehnosüsteemide
LisätiedotPSS. Tekniset tiedot. Tekniska uppgifter. Technical information. Tehnilised andmed. 2 Pattern. 2 Levykuviot. 2 Skivmönster.
TUOTE - PRODUKT - PRODUCT - TOODE PSS Tekniset tiedot Tekniska uppgifter Technical information Tehnilised andmed 2 Levykuviot 2 Skivmönster 2 Pattern 2 Plaadi mustrid 3 Tekninen erittely 4 Teknisk specifikation
LisätiedotTurba kaevandamise tehnoloogiad. Ingo Valgma, Veiko Karu, Ave Õnnis, Siim Pukk
Turba kaevandamise tehnoloogiad Ingo Valgma, Veiko Karu, Ave Õnnis, Siim Pukk Kõik turbakaevandamise väärtushinnangute teemalised diskussioonid viivad järelduseni kõik mõjud sõltuvad kasutatavast tehnoloogiast.
LisätiedotEESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 13: Infomudelite kasutamine ehitamisel
EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 13: Infomudelite kasutamine ehitamisel EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 13: Infomudelite
LisätiedotRiigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded
Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded MA 2016-015 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1 Tasasusindeksi IRI mõõtmine...
LisätiedotTechnical information
TUOTE - PRODUKT - PRODUCT - TOODE SK Tekniset tiedot Tekniska uppgifter Technical information Tehnilised andmed 2 Levykuviot 2 Skivmönster 2 Pattern 2 Plaadi mustrid 3 Tekninen erittely 4 Teknisk specifikation
LisätiedotSegre - Basenhet Innan du börjar installera, läs dessa anvisningar och följ dem noggrant.
64-CELLO/SWE Segre - Basenhet Innan du börjar installera, läs dessa anvisningar och följ dem noggrant. 2 personer bör vara med vid monteringen. Ha på skyddshandskar under hela monteringen. Ha på skyddsglasögon
LisätiedotKERTO KANDETA- RINDITOOTED
KERTO KANDETA- RINDITOOTED TASUV EHITUSVIIS Kerto on okaspuuvineerist liimimise teel valmistatud palk- ja plaattoode. Kerto-tooted on tänu oma jäikusele ja mõõtmete täpsusele suurepärane lahendus väga
LisätiedotNõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine
Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi
LisätiedotKuivauksen fysiikkaa. Hannu Sarkkinen
Kuivauksen fysiikkaa Hannu Sarkkinen 28.11.2013 Kuivatusmenetelmiä Auringon säteily Mikroaaltouuni Ilmakuivatus Ilman kosteus Ilman suhteellinen kosteus RH = ρ v /ρ vs missä ρ v = vesihöyryn tiheys (g/m
LisätiedotRakennustyömaan energiakatselmus
1 Rakennustyömaan energiakatselmus Osa-alue Tulos Organisointi ja tiedonhallinta 64,3 % Aukkojen sulkeminen 83,3 % Kuivatus ja tuuletus 75,6 % Lämmityslaiteet ja lämpötila 89,6 % Kalusto 25,0 % Yhteensä
LisätiedotVerbin perusmuoto: da-infinitiivi
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.
LisätiedotStandardnäidul on esmasena reguleerimisahela juhtimismeetod. K1 Autom.regul Välistemp -15 C. Pealevool 52 C >Valik. Lisa-nupp
OUMAN EH-201/L ALUSTUSEKS Õnnitleme hea valiku üle! Oled muretsenud mitmekülgse uue sugupõlve kütteregulaatori - tipptoote mis sobib erinevatesse kasutuskohdadesse ja kütesüsteemidele. Järgnevalt esitleme
LisätiedotKas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?
Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis
LisätiedotYmpäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.
Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi
LisätiedotKARTOITUSRAPORTTI. Rälssitie 13 01510 VANTAA 567/2609 25.9.2013
KARTOITUSRAPORTTI Rälssitie 13 01510 VANTAA 567/2609 25.9.2013 KARTOITUSRAPORTTI 2 KOHDETIEDOT... 3 LÄHTÖTIEDOT... 4 RAKENTEET... 4 SUORITETUT TYÖT SEKÄ HAVAINNOT... 4 JOHTOPÄÄTÖKSET JA SUOSITUKSET...
LisätiedotMarsalis Metall OÜ tehase keskkonnakompleksloa taotlus. Marsalis Metall OÜ tehase kompleksloa L.KKL.HA uuendamine
Marsalis Metall OÜ tehase kompleksloa L.KKL.HA-216935 uuendamine Tallinn 217 Nimetus: Marsalis Metall OÜ tehase välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt Töö tellija: Töö teostaja:
LisätiedotStandardnäidul on esmasena reguleerimisahela juhtimismeetod. TV Autom. regul Tarbevesi 55 C. Lisa-nupp
OUMAN EH-201/V ALUSTUSEKS Õnnitleme Teid suurepärase valiku tegemise puhul! Olete muretsenud endale uue põlvkonna elamu- ja ä rihoonete kasutusvee kontrolleri - supertoote, mida sobib kasutada nii katlamajades
LisätiedotPaigaldussüsteemid. Paigaldussüsteemid. Hilti. Suudab rohkem. Kestab kauem Paigaldussüsteemid
Paigaldussüsteemid Hilti. Suudab rohkem. Kestab kauem. 00 0 Paigaldussüsteemid Paigaldusprofiil MM-C Uuenduslik profiilisüsteem kergete ja keskmiselt raskete rakenduste jaoks n Kerged ja keskmiselt rasked
LisätiedotTÖÖ NUMBER: TÖÖ NIMETUS: TRIBÜÜNI VARIKATUS EHITISE AADRESS: HARIDUSE TN 22, NARVA PROJEKTI OSA: ARHITEKTUUR JA KONSTRUKTSIOON
MG INSENERIBÜROO OÜ ARHITEKTUUR & KONSTRUKTSIOONID EKSPERTIIS & PROJEKTIJUHTIMINE TÖÖ NUMBER: 22.2016 TÖÖ NIMETUS: TRIBÜÜNI VARIKATUS EHITISE AADRESS: HARIDUSE TN 22, NARVA PROJEKTI OSA: ARHITEKTUUR JA
LisätiedotPROTEESIVAIGUSÜSTEEM ECLIPSE LABORIETAPID, SAMM-SAMMULT TEHNIKUTELT TEHNIKUTELE
ECLIPSE LABORIETAPID, SAMM-SAMMULT TEHNIKUTELT TEHNIKUTELE Eclipse laborietapid, samm-sammult* Tugibüügelproteesid Kombineeritud proteesid Totaalproteesid Splindid Positsioneerimiskaped Ajutised proteesid
LisätiedotTechnical information
TUOTE - PRODUKT - PRODUCT - TOODE P Tekniset tiedot Tekniska uppgifter Technical information Tehnilised andmed 3 Tekninen erittely 4 Teknisk specifikation 5 Technical information 6 Tehniline informatsioon
LisätiedotLISÄERISTÄMINEN. VAIKUTUKSET Rakenteen rakennusfysikaaliseen toimintaan? Rakennuksen ilmatiiviyteen? Energiankulutukseen? Viihtyvyyteen?
Hankesuunnittelu Suunnittelu Toteutus Seuranta Tiiviysmittaus Ilmavuotojen paikannus Rakenneavaukset Materiaalivalinnat Rakennusfysik. Suun. Ilmanvaihto Työmenetelmät Tiiviysmittaus Puhdas työmaa Tiiviysmittaus
LisätiedotBET BETONINKOVETUSKAAPELI
BET BETONINKOVETUSKAAPELI BET BETONGHÄRDNINGSKABEL BET BETOONIKÜTTEKAABEL BET CONCRETE HARDENING CABLE ASENNUSOHJE INSTALLATIONSANVISNING PAIGALDUSJUHEND INSTALLATION INSTRUCTIONS BET video BET-betoninkovetuskaapelin
LisätiedotLähte Ühisgümnaasiumi C-korpuse juhtum Terviseamet
Lähte Ühisgümnaasiumi C-korpuse juhtum 27.04.2017 Terviseamet Sündmuste kronoloogia Kahekorruseline õppehoone, teisel korrusel on algklasside ruumid (6), õpetajate tuba, tualettruumid, muusikakooli ruumid,
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid
LisätiedotEsitluste koostamine. Kristiina Klaas
Esitluste koostamine Kristiina Klaas Esitlustarkvara Esitlustarkvara, mille abil saab kujundada kilele ja paberile trükitavaid või arvutist dataprojektori abil näidatavaid esitlusmaterjale. Sisaldab slaidide
LisätiedotRT X et. RT/KH et Talo KERAPLASTI SUITSUEEMALDUSLUUGID JA -AKNAD Keraplast Oy SUITSU EEMALDAMISE EESMÄRK
Aprill 2008 Kehtiv maini 2011 1 (6) RT X37-37560 et RT/KH 427.3-37560 et 32.42 Talo 2000 KERAPLASTI SUITSUEEMALDUSLUUGID JA -AKNAD Keraplast Oy SUITSU EEMALDAMISE EESMÄRK Tulekahju korral tekitavad suitsu
LisätiedotEurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)
Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,
LisätiedotBetonin kuivuminen. Rudus Betoniakatemia. Hannu Timonen-Nissi
Betonin kuivuminen Rudus Betoniakatemia Hannu Timonen-Nissi 25.1.2019 Betonin kuivuminen Betoni kuivuu hitaasti Kastunut betoni kuivuu vielä hitaammin Betoni hakeutuu tasapainokosteuteen ympäristönsä kanssa
LisätiedotSISSEEHITATUD TERMOSTAADIGA KERAAMILISED KÜTTEKEHAD
ÖKONOOMNE, KESKKONNASÕBRALIK KÜTE METALL INFRAPUNA KÜTTEKEHAD www.heasoojus.ee 50W/m² GARANTII AASTAT ELUIGA AASTAT KERAAMILISED INFRAPUNA KÜTTEKEHAD RA SISSEEHITATUD TERMOSTAADIGA KERAAMILISED KÜTTEKEHAD
LisätiedotGPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline?
GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline? Harli Jürgenson Eesti Maaülikool, e-post: harli.jyrgenson@emu.ee 1. Sissejuhatus Teame, et tehnika areneb, geodeesia valdkonnas toimub seesama. Üks suuremaid muutusi
LisätiedotBCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine
BCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine EE FI SE KASUTUSJUHEND käyttöohjeet bruksanvisning STOLLAR PEAB KÕIGE OLULISEMAKS OHUTUST Stollari töötajad hoolivad väga ohutusest. Seadmete kavandamisel ja tootmisel
LisätiedotVõrkpalli ja rannavõrkpalli väljakud
Võrkpalli ja rannavõrkpalli väljakud Sissejuhatus 3 Asukoha valik 4 Väljakute suurus Võrkpall Rannavõrkpall 8 9 Väljakute ehitamine 11 Väljakute varustus 19 Väljakute valgustamine 22 Väljakute hooldamine
LisätiedotEesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome
Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud
LisätiedotEnergiatehokkaan rakentamisen parhaat käytännöt Perusteet
Energiatehokkaan rakentamisen parhaat käytännöt Perusteet Rakennustyömaan energia ja kosteus Johdanto Lämmön siirtyminen Ilmankosteus, kastepiste Lämmön ja kosteuden riippuvuuksia Rakennustyömaan lämmitys
LisätiedotUUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.
CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,
LisätiedotPT-38 Plasmakaarlõikurid
PT-38 Plasmakaarlõikurid Kasutusjuhend (ET) Nr 0558006786 PT-38 põleti, 25' (7,6 m) Nr 0558006786 - PT-38 põleti, 50' (15,2 m) 0558007601 KINDLUSTA, ET SEE INFO JÕUAKS KASUTAJANI. LISAKOOPIAID ON VÕIMALIK
LisätiedotINSTRUCTIONS FOR USE CC 10
INSTRUCTIONS FOR USE CC 10 3 4 5 Functions. 1 2 1 = setting scale. 2 = time settings. 3 = temperature settings. 4 = off. 5 = on. Temperature setting. (The heater must be switched on) Press TEMP the previous
LisätiedotENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni
ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016 ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016
LisätiedotTulikivi Oyj ettevõtte graafi line imago
Tulikivi Oyj ettevõtte graafi line imago Sisukord Eessõna... 3 1. Ettevõtte kultuur... 5 2. Ettevõtte graafi line imago... 9 3. Trükised...15 4. Voldikud, teated ja plakatid... 23 5. Valgusreklaamid, lipud
LisätiedotYhteensä: ,13 381,57
Perustiedot Projektin tiedot Projektin nimi: BEM-OKT rak. 22 Nyky... Sijainti: Joensuu Leveysaste: 62 38' 5" POH Pituusaste: 29 41' 27" ITÄ Korkeus: 86, m Ilmastotietojen lähde Strusoft-palvelin Arviointipäivä:.11.217.35.18
LisätiedotVoit valita halutun painoyksikön painamalla taustapuolella olevaa UNIT-nappulaa.
KÄYTTÖOHJE Elektroninen henkilövaaka HOUSE XY-3092 Kiitos, että valitsit tämän elektronisen henkilövaa'an. Varmista vaa'an oikea toiminta ja pitkä käyttöikä lukemalla tämä käyttöohje huolellisesti ennen
LisätiedotPuurakentamisen työmaaprosessit ja niiden ohjaus. Professori Kalle Kähkönen Rakennustekniikan laitos Rakennustuotanto ja talous
Puurakentamisen työmaaprosessit ja niiden ohjaus Professori Kalle Kähkönen Rakennustekniikan laitos Rakennustuotanto ja talous PUURAKENTAMISELLA ELINVOIMAA ETELÄ-POHJANMAALLE, 11.3.2015 Puurakentamisen
Lisätiedot