Ilmus Lõuna-Mulgimaa 200. number

Transkriptio

1 Nr 2 (200) Veebruar 2012 Hind 0,26 Halliste ja Mõisaküla lehekülg Mulgi kuu raames teoks saanud Halliste kihelkonna päevadel Tallinnas Ülemiste keskuses mullu juunis olid teiste trükiste kõrval meid tutvustamas ka ajalehe Lõuna-Mulgimaa värskemad numbrid. Foto:. Ilmus Lõuna-Mulgimaa 200. number Hea Lõuna-Mulgimaa lugeja! Trükist on ilmunud ajalehe 200. väljaanne, milles taas juttu eelkõige meie kodukandi tublide inimeste tänastest tegemistest. Lisaks muule pakub juubelinumber alljärgnevalt põgusa tagasivaate teemadele, mida kajastasid ajalehe 1., 50., 100. ja 150. number, ning tänaseid lugejaarvamusi ja ootusi lehe kohta. Lõuna-Mulgimaa esmanumbris aasta aprillis soovivad vastsele Abja valla ning Abja-Paluoja ja Mõisaküla linna ühisele infolehele laia levikut sellased volikogude esimehed Jüri Patune, Ülo Viner ja Oskur Paru. Oleme arvamusel, et omavalitsus saab tõhusalt toimida ainult siis, kui teie valitud kohalikud võimuorganid teavad, missugused on neid valinud elanike mured ja rõõmud, ning vastupidi, kui elanikud teavad, mida valitud võimuorganid nende heaks teevad, seisab nende ühispöördumises. Leht kirjutab, et Abja vallas lõppes rahvakapitali obligatsioonidearvestuskaartide ( kollaste kaartide ) väljaandmine ja tutvustab jaanuarikuust maksma hakatud eluasemetoetuse tingimusi. Antakse ülevaade märtsis Abja vallavolikogus peetud mõttetalgutest teemal Vallavolikogu ja kohalik omavalitsus. Lehes on sõnum ka tööhõiveameti avamisest Abja-Paluojal. Kriminaalkroonika rubriik annab teada mitmetest vargustest. Jurist jagab õigusalast nõu koondatavatele. Kultuuriuudistest on mahukaim toonase populaarse Mõisaküla eakate klubi Kuldne Sügis 10. aastapäevapeo ülevaade. Mõisakülas aktiivselt tegutsenud koolinoorte näitering aga teatab soovist leida sponsoreid. Juunis 1998 ilmunud lehe 50. number kajastab lisaks Abjale ja Mõisakülale juba ka Halliste valla elu. Võib lugeda, et abjalaste ühinemissoov läks vabariigi valitsuses läbi ja ühine volikogu seniste valla- ja linnavolikogu asemele võidakse valida juba sama aasta oktoobris. Võitlemaks tulemuslikumalt loodus- jm õnnetuste vastu, moodustati Abjas piirkonna omavalitsuste ühine kodanikukaitsekomisjon. Mõisaküla linn annab teada 1,3-miljoni kroonise laenu võtmisest linnavalitsuse ja muuseumi hoone ümberehituseks ja koolimaja fassaadi renoveerimiseks. Lehenumbri esikülje täidab suures osas kahe pildiga lugu auruvedur Kasparist ja rahvusmeeskoorist, kes mõisakülalased muidu vaiksesse raudteejaama meelitasid. Kirjutatakse ka, miks ja kuidas arheoloogid Raudsepa karjääris päästekaevamisi tegid. Põhjalik ülevaade on Uue-Kariste rahvamaja 60. aastapäeva tähistamisest. Saab teada, et kooliteed alustavate laste kevadpäevadel Abjas osales 64 piirkonna mudilast ja Hallistes tähistati pereüritusega lastekaitsepäeva. Abja koolituskeskuses käisid külas õpihimulised rootslased. EELK Mõisaküla kogudus mälestas leinapäeval 14. juunil küüditatuid. Lõuna-Mulgimaa nr 100 ilmus tänavusele sarnaselt pakaselisel aasta jaanuarikuul. Juubelinumbri esi- ja tagakülje pildid on värvitrükis. Leht kirjutab aastaga langenud sündivusest. Antakse teada passide tähtaja kehtivuse lõppemisest. Tutvustatakse Abja valla arengutähiseid. Mõisaküla linn palub esitada aukodaniku kandidaate. Lugeda saab sellest, et kui pakane koolivaheaega pikendas, siis postitöötajatel ja kirjakandjatel külmapühi pole. Penuja endise koolimaja ees heisati jõulude eel teist korda kaheks päevaks laste jõulumaja lipp. Loomisel oli Mulgimaa noorte jalgpalliklubi. Käsitöömeistrid osalesid Viljandis traditsioonilisel kodukäsitöö messil. Augustis 2007 ilmunud kuueküljelise Lõuna-Mulgimaa nr 150 esiküljel on kesksel kohal pildiga lugu Abjas avatud Mulgi kõrtsist. Leht lubab, et paljud piirkonna teed-tänavad saavad samal aastal kohalike teemeeste töö tulemusena musta kergkatte. Oma tegevust tutvustab märtsis 2007 asutatud MTÜ Mulgimaa Arenduskoda. Kultuuriuudistest saab teada, et valmis Aksel Tiidebergi koostatud raamat Abja aastad ja inimesed. ETV salvestas Abjas rahvarohkelt populaarse telesarja Laulge kaasa! ühe osa. Halliste valla päevadel olid külas taidlejad Lääne-Virumaalt Sõmeru vallast. Kaarli naisrühm Särts tantsis Soomes, Abja Wallatud Ungaris, Halliste õpilasrühm Karikakar aga Tallinnas tantsupeol ja folkloorifestivalil. Mõisaküla taastastava luterliku kiriku rahvast täis käärkambris peeti aga kuldleeri ja kuldpulma. Kodukandilehe tulevik sõltub ühtviisi nii seda välja andvate omavalitsuste rahalistest võimalustest, tegijate motiveeritusest ja järjekindlusest kui ka lugejate huvist. Vähemasti viimast näib õnneks jätkuvat. Olen Lõuna-Mulgimaa lugeja algusest peale ja leht on minu jaoks täitsa huvitav, ütles Mõisaküla linna aukodanik Alma Ilison. Saan sealt teada Mõisaküla ja Abja ettevõtmistest, aga ka probleemidest. Leht peaks tema hinnangul kindlasti alles jääma. Mul käib ka Päevaleht, mis on aga üsna võõraks jäänud, tõi Ilison võrdluseks. Lõuna-Mulgimaa on huvitav, hea ja kasulik ajaleht, arvab Abja valla aukodanik Aksel Tiideberg, kes loeb ka mitmeid teisi kohalikke lehti. Sakalasse tema hinnangul tavaline elu ja sündmused sageli ei jõua, kohalik leht puudutab aga iga inimest. Eelmises lehes Rein Mägi kirjutas Abja muuseumi uuest asukohast ja rahvast hakkas kohe käima järelikult loevad lehte! tõi muuseumitöötajana ametis olev Tiideberg rõõmustavaks näiteks. Ma ei tea maakonnas teisi lehti, mis kohalikke sündmusi nii rahvapäraselt kajastaksid kui Lõuna-Mulgimaa, sõnas Uue-Karistes elav Halliste valla aukodanik Heiki Alp, kes on lehe lugeja algusest peale. Lehes on kõik kirjas, mis piirkonnas toimub. Kaasaegsed virtuaalsed sotsiaalvõrgustikud kohaliku ajalehe aset täita ei suuda ja mind üldse ei huvita. Loodan, et Lõuna-Mulgimaa ilmub veel hulk aastaid, lisas ta. Olen Lõuna-Mulgimaa tellija Rootsist, aga põline mulk Abja vallast Viraku talust, kirjutab 88-aastane Aini Jalap (sünd.: Lossmann Toim.) Oskarshamnist. Tutvusin teie lehega, külastades oma kodukohta aastate eest ja hr Sõerdi lahkel kaasabil olen nüüd huviga lugeja, oodates lehte iga kuu lõpul. Vahendan ka uudiseid oma vennale (93-aastane Peeter Lossmann Toim.) USA telefoni kaudu, kuna tal on raskusi lugemisega. Mulke, kes mäletavad Abjat nagu see kunagi oli, on jäänud väheseks. Õnneks aga on tekkinud peale uus ja edukas generatsioon. Soovitan rohkem lugejaid, et leht püsiks ja ehk isegi suureneks. Soovin lehele edu ja palju tellijaid ning tänan toimetust ja kaastöölisi tehtud hea töö eest. Lõuna-Mulgimaa toimetaja KODUKANDIS Mõisaküla noori moeloojaid saatis võistlusel edu Võidukad Mõisaküla kooli I-III klassi õpilased Tiiu Variku juhendamisel valminud kollektsiooniga Mõisaküla laste koolivorm tänavusel noorte moedisainerite ja moeloojate võistlusel Karksi-Nuias. Foto: Tauno Sau. Karksi-Nuia noortekeskuse korraldatud seitsmendal noorte moedisainerite ja moeloojate võistlusel Noor moelooja 2012 tulid noorimas astmes võitjaks Mõisaküla kooli I-III klassi õpilased Tiiu Variku juhendamisel kollektsiooniga Mõisaküla laste koolivorm. Võitjate hulka kuulusid Martin Manakin, Iti-Marii Varik, Gerel Ilumäe, Egrit Toomsoo, Kreete Keres, Anna-Maria Pervušin, Ave Trumberg ja Kelly Kadak, kes valiti ühtlasi noorima vanuseastme parimaks modelliks. Võistlusest ja sellele eelnenust ongi juttu alljärgnevas intervjuus laste juhendaja Tiiu Varikuga. Palun tutvusta esmalt pisut ennast. Töötan Päästeameti Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroos vaneminspektorina. Tööst vabal ajal tegelen käsitöö ja kunstiga aastal lõpetasin sünnilinnas Mõisakülas keskkooli. Kuidas tekkis mõte võtta osa võistlusest Noor moelooja 2012? Olen Karksi-Nuias toimuval Noore moelooja võistlusel osalenud nüüd juba neli korda, seejuures moeloojana varem saanud kahel aastal esikoha. Tänavu läksin sinna Mõisaküla kooli klassi rühma juhendajana, sest see tundus mulle põnev väljakutse. Mis oli proovide läbiviimisel kõige raskem ja toredam? Lapsed oli võistlusele minekust väga põnevil ja huvitatud. Nendega nädal aega järjest iga päev proovi teha polnud üldse raske lapsed ei väsinud kordagi. Vaatamata õues valitsevale pakasele, olid nad igal õhtul noortetoas proovis kohal ja tegid kaasa suure rõõmuga. Riided, ehted, soengud, näomaalingud kust tuli selline idee? Kollektsioonis olid Mõisaküla käsitöötoa juhendaja Juta Jalaka õmmeldud vahvad lipsukotid ja makilintidest meisterdatud kõrvarõngad. Ehteid valmistati koos lastega. Lapsed meisterdasid endale oma käe järgi särgid, kaunistades neid lipsukeste ja säravate litritega ning kaunistasid ka makroflex ist valmistatud pulgakommid, mida aitas meil meisterdada Karl Õigus. Lipsuseelikud ja lipsupüksid, soengud ja näomaalingud võtsin enda teha. Materjali saime EKNK Mõisaküla koguduse poest Jätkub rõõmu. Võimatu on öelda, kust tuli idee see lihtsalt oli õigel ajal õiges kohas. Tänu erinevate inimeste koostööle saavutasimegi lõpptulemusena võidu. Mida soovid veel lisada? Suur tänu Mõisaküla linnavalitsusele, kes toetas meid sõidu-, toidu- ja materjalikulude katmisel. Samuti perekond Kotšetovile ja linna sotsiaal- ja noorsootöö spetsialist Kati Puidetile, kes külmale vaatamata tulid oma autodega, et lapsi kohale toimetada. Aitäh veel Tauno Saule, kes oli kaasas, et kõiki meie tegemisi võistlusel jäädvustada. Intervjueerinud Kaja Õigus

2 2 Halliste ja Mõisaküla lehekülg OMAVALITSUSKROONIKAT HALLISTE VALLAVOLIKOGU (25. I) arutas esimesel lugemisel valla aasta eelarve projekti; kehtestas määrusena Halliste valla hankekorra; tunnistas peremehetuks Hõbemäe külas asuva Neljamäe hoone, Vabamatsi külas asuva Rakitsa lauda, kasarmu elamu ja kõrvalhoone ning Niguli külas asuva Niguli lauda; kinnitas vallaasutuste struktuuri, ametikohad ja palgamäärad; võttis teadmiseks volikogu esimehe Rein Tarkuse antud ülevaate volikogu aasta tööplaanist; võttis teadmiseks vallavanem Andres Rõigase ettekande Uue-Kariste ja Rimmu raamatukogude ümberkorralduste vajaduse kohta. Halliste vallavalitsus (11. I) kinnitas lumelükkamiseks valla teedel korraldatud konkursi tulemused; kinnitas jaanuarikuu hooldajatoetuse saajate nimekirja summas 517,59 ; maksis tegevustoetust MTÜ-le Uue-Kariste Külade Selts 280 ; andis kasutusloa Halliste Püha Anna kiriku tehnosüsteemide muutmiseks Pornuse külas; andis ehitusloa MTÜ Rimmu Külaseltsile Rimmo Rimmu külamaja rekonstrueerimiseks; (26. I) andis kasutusloa ehitise tehnosüsteemide muutmisel Rimmu külamajale; andis loa Viljandi spordikoolile Halliste põhikoolis võrkpallilaagri korraldamiseks VII ja 26. VII 4. VIII 2012; maksis tegevustoetust 766 MTÜle Õisu Rahvaselts Õisu rahvatoa väljaehitamiseks ja 5559, 16 MTÜle Kaarli Naisselts Kaarli rahvamaja renoveerimiseks; pikendas projekteerimistingimuste tähtaega rehielamu-õpitoa projekteerimiseks Tilla külas Loodusmaja maaüksusel; tunnistas Õisu mõisapargi restaureerimise ja rekonstrueerimise II etapi hankel edukaks Roheline Ruum OÜ pakkumise kui kõige odavama hinnaga , 40. Mõisaküla linnavolikogu (19. I) vabastas tagasi astunud Viktor Siiguri volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni esimehe kohustustest, valides uueks esimeheks Arvo Pede ja aseesimeheks Juta Jalaka; valis volikogu alatise sotsiaalkomisjoni esimeheks Urve Tehveri ja aseesimeheks Ene Akkaja; määras Mõisaküla linna aasta majandusaasta aruande auditeerijaks FIE Indrek Kruhbergi; andis taotlejale kolmeks aastaks üürile Pärnu tn 26-4 asuva 4-toalise korteri; kinnitas Mõisaküla linna arengukava aastateks ; kinnitas Mõisaküla kalmistu kasutamise eeskirja; määras Mõisaküla linnapea töötasuks 1100 kuus alates 1. I 2012; kehtestas õpilaste sõidukulude hüvitamise korra. Mõisaküla linnavalitsus (11. I) kinnitas linnavalitsuse hallatavate asutuste personali koosseisud, töötasustamise alused ja töötasumäärad; kinnitas linnavalitsuse ja selle hallatavate asutuste töötajate poolt isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise korra; määras Mõisaküla linna Viljandi tn vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitustööde omanikujärelevalve tegijaks FIE Väino Kalmanni; (20. I) lubas Linnar Pärnal maha võtta kaks lehtpuud Ringpuiestee 25 kinnistul; määras ja maksis välja jaanuari toimetulekutoetused 12 taotlejale kokku 1790,05. GIINA MÄNNIK ja RAIVO KUUSIK 24. I sündis tütar LISANDRA-KERILI. Halliste Vallavalitsus Kuhu minna MÕISAKÜLA KULTUURI- MAJAS 24. II kell 12 Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert. Esinevad Abja gümnaasiumi mudilaskoor Kadi Kase ja Mõisaküla kultuurimaja bigbänd Iivo Hakkaja juhendamisel. Kohvi- ja tordilaud. Tasuta 25. II kell 12 lustakas vastlapäev kultuurimaja juures: mängud, võistlused, toonust tõstab vastlasöök. 12. III kell 15 eakate klubi Sootulukesed naistepäeva õhtupoolik. Külas esinejad kaugemalt ja lähemalt. Pääse III kell 18 salongiõhtu. 24. III kell 18 viimast korda Mõisaküla kultuurimaja näiteringi etendus Uljas Neitsi. Osaleb segaansambel Kungla. Avatud annetuskast. tööpäeviti kella avatud Enno Alliku maalinäitus ja Lembit Eelmäe isikunäitus. Võimalikud muudatused. Info tel HALLISTE RAHVAMAJAS tööpäeviti kella Leida Nurga kaltsuvaipade näitusmüük. Info tel Õigeks mõistetud Siim Kabrits jätkab tööd Riigikogus Siim Kabrits. Riigikogu IRLi fraktsiooni liige Siim Kabrits sattus alusetult eelmise aasta lõpus lahvatanud elamislubade skandaali. Tänaseks on Riigikogu korruptsioonikomisjon teinud Kabritsa osas õigeksmõistva otsuse. Alljärgnevas intervjuus selgitabki viimane elamislubade skandaali puutuvat. Lisaks tuleb juttu Riigikogu Mulgimaa toetusrühmast, mille aktiivne eestvedaja ta on. Sattusite elamislubade skandaali, kuna olite skandaali keskmes olnud Kooli tänava maja üks omanikest Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachi kõrval. Mis seos Teil selle majaga täpselt oli? Minu seos Kooli tänava majaga piirdub üksnes sellega, et olin maja passiivne investor. Maja haldamisega ma kokku EDGAR PUIDET 3. V I 2012 AIN ASU 11. I I 2012 HARRI SIHT 16. IX I 2012 LUULE MADI 21. XII II 2012 KALJO UIBO 18. III II 2012 OSKAR MAISTE 28. XII II 2012 Halliste Vallavalitsus MÄLESTAME ei puutunud. See, et majja on sisse kirjutatud sadu firmasid, oli mulle teadmata, kuna Eestis ei nõua ettevõtte juriidilise aadressi registreerimine omaniku nõusolekut. Samuti oli mulle teadmata, et Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach elamislubade äriga tegelevad. Kuidas Te Kooli tänava maja kaasomanikuks sattusite Viis aastat tagasi tekkis mul huvi kinnisvarasektori vastu, mis majandusbuumi ajal väga kiiresti kasvas. Rääkisin sellel teemal ka mõne tuttavaga, kelle kaudu jõudis info ka Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachini. Nad võtsid minuga ühendust ning leidsime võimaluse koostööks investeerimaks kinnisvarasse. Soetasime Kooli tänaval asuva maja eesmärgil see väljast korda teha ja edasi müüa, kuid majanduskriisi tõttu jäi projekt venima. Tänaseks olen ma enda osaluse maja omanud ettevõttes maha müünud. Millal saite teada, et majja, mille osanik Te olete, on sisse kirjutatud ligi 140 ettevõtet? Sellest kuulsin alles vestluses ETV saate Pealtnägija tegija Mihkel Kärmasega. Suhtlesime paar päeva enne elamislubade skandaali käsitlenud saate eetrisse minekut. Nimetatud fakt oli minu jaoks väga suur üllatus. Riigikogu korruptsioonikomisjon tegi Teie osas õigeks Muuseum kogub mälestusi Tänavune muuseumiöö Mõisakülas toimub 19. mail teemal Öös on kino. Sellega seoses kutsub Mõisaküla muuseum kirja panema mälestusi Mõisaküla kinost, seal näidatud filmidest, oma filmielamustest jne. Ootan teie meenutusi 1. maini Kirju võib saata muuseumi postiaadressil: Jaan Sihveri tn 4 Mõisaküla, või e-postiga aadressil: muuseum@ moisakyla.ee. Samuti võtan kirjapandut vastu muuseumis kohapeal. Kõigi osalejate vahel loosime muuseumiööl välja auhinna, selleks palun kirjale lisada aadress või kontakttelefon. Samas ootan annetusena muuseumile ajakirju Kino ja Ekraan, mida omal ajal oli võimalik kinost osta, ja filmikuulutusi või plakateid. Lähemat infot saab muuseumi telefonil Anu Laarmann MARTA TASANE 7. IX I 2012 VELLI KRESSEL 18. VIII I 2012 Mõisaküla linnavalitsus mõistva otsuse. Andsin Riigikogu korruptsioonikomisjonile endapoolsed selgitused. Täna on kõigi nelja parlamendipartei esindajatest koosnev korruptsioonikomisjon vaadanud faktilisi asjaolusid ja andnud oma väga selge hinnangu minu süütuse osas. Ka komisjoni esimees on öelnud väga selgelt välja, et minul pole isegi eetilist rikkumist elamislubade skandaaliga seoses. Milline on Teie isiklik hinnang elamislubade ärile? Ma mõistan sellise tegevuse hukka. Minu hinnangul ei ole kuidagi aktsepteeritav, et Riigikogu liige tegeleb säärase ebaeetilise äriga. Isegi kui tegemist on juriidiliselt korrektse tegevusega, ei sobi see kindlasti Isamaa ja Res Publica Liidu liikmele ja riigiameti töötajale. Sellesse ei saa teisiti suhtuda. Millega tegeleb Riigikogus Mulgimaa toetusgrupp? Mida olete seni saanud Mulgimaa ja mulkide heaks ära teha ja mis on plaanis? Mulgimaa toetusgrupp on üks suuremaid toetusgruppe Riigikogus. See on loodud Mulgimaa omavalitsusjuhtide palvel eesmärgil propageerida Mulgimaad ja aidata kaasa Mulgimaa probleemide lahendamisele. Põhiülesandeks on Mulgimaad tuntumaks teha, et inimesed teaksid, kus piirkond asub. Võimalik, et seeläbi mõni IN MEMORIAM EDGAR PUIDET 3. V I 2012 noor pere sooviks endale siia suvekodu soetada ja hiljem juba alaliselt elama asuda. Eelmisel aastal toimus esimest korda Mulgimaad tutvustav kuu Tallinnas. 9. juunil toimub Tõrvas Mulkide laulu- ja tantsupidu, mille kaudu on samuti võimalik Mulgimaad teistele tutvustada. Plaanis on teha üks kohtumine president Toomas Hendrik Ilvesega ja külastada Mulgimaal Ärmal tema kodutalu. Piirkonna reklaamimine on järjepidev töö ja konkreetsete mõõdetavate tulemuste saavutamine võtab aega. Kes Mulgimaa toetusgruppi kuuluvad ja mis alustel grupp on moodustatud? Gruppi kuulub 25 Riigikogu saadikut. Näiteks Urmas Reinsalu, Ene Ergma, Jüri Ratas, Erki Nool, Kalle Jents, Peep Aru ja paljud teised. Grupp on moodustatud eelkõige saadikutest, kes avaldasid selleks soovi. Osa saadikuid kutsusin ise gruppi juurde. Paljudel grupi liikmetel on juured Mulgimaal, nii näiteks Liisa Pakosta esivanemad on Mõisakülast pärit. Tänan intervjuu eest ja soovin edu, eriti Mulgimaa elu edendamisel! Küsitlenud 25. jaanuaril astus Halliste valla aukodanik Edgar Puidet oma koduukse tagant igaviku teele. 3. mail oleks tal täitunud 82 eluaastat. Aga saatus soovis teisiti Aastakümneid Õisus elanud Edgar Puidet oli põline maamees. Oma esimese künni tegi ta 14-aastaselt. Maamehe tasakaalukus saatis teda kogu elu. Pikal ja keerulisel eluteel tuli tal viibida sunnitöölaagris ning töötada paljudel ametikohtadel. Ta ei kurtnud, sai kõigega hakkama. Kodutalust kaasa toodud visadus, kohusetunne ja töötahe aitasid. Aktiivselt asus Edgar tegutsema ka pensionil olles, kui ta valiti pensionäride ühenduse Jorjen esimeheks. Teenitult pälvis ta nii Mulgi taadi kui Halliste valla aukodaniku austava nimetuse. Edgar oli ka Õisu rahvaseltsi aktiivne liige, osaledes jaanituledel ja laatadel. Tema valmistatud meeõlu, tervistav koduvein ja lihapirukad olid ikka müügis nagu ka puukäsitööd. Ta oli seltskonna hing ühistel ettevõtmistel: laulu-, tantsu- ja pillimees. Edgar oskas mängida kannelt ja viiulit ega jäänud ka kitarril hätta. Samal ajal pidas ta loomi ja mesilasi ning haris põldu. Edgar teadis, mis puust valmistada kirvevart või kuidas vikatit kinnitada. Ise tõi ta metsast vankri aisapuud ja ise tegi ka need valmis. Armastas loomi ja loodust, hoolis inimestest. Kogu Õisu mäletab tema suurt sõpra hobust, kes jalutas küla vahel ja õhtuks Edgari hüüdmise peale lauta tagasi kappas. Nooremale põlvkonnale on ta meelde jäänud kui küla vanaisa, kelle lauda juures ja aiamaal võis alati käia ja kõike küsida, saades sõbralikke vastuseid. Paljusid hädalisi aitas ta küll raha, küttepuude või toiduga. Võru mööblitehnikumi lõpetanuna oskas Edgar hästi puidutööd ja valmistas kõik mesitarud ise oma kätega. Puutöö oli talle nii armas, et ta hakkas valmistama kunstiliselt kujundatud kuumaaluseid ja puulusikaid, kinkides neid ka sõpradele ja tuttavatele. Aga südames oli tal kogu aja üks suur unistus: rajada oma kodutalu. Talukoht oli olemas ja metsadki, kuid enam ei käinud jõud üle. Oleme kaotanud osakese oma kogukonnast, sõbra ja seltsilise, lahke ja abivalmis kaaslase ning hea inimese. Jääme Edgarist suurt puudust tundma ja teda mälestustes hoidma koos tema laste ja lastelastega, sugulaste ja sõpradega. Õisu rahvaselts

3 Abja lehekülg Abja vald tähistas oma 20. aastapäeva Õnnitleme eakaid hällilapsi 3 Vallavanem Peeter Rahnel ja volikogu esimees Villu Võsa üksteist õnnitlemas. Kolm vallasekretäri, kolm suurt kogemust meesteväe ohjamises. Vasakult Milja Janson, Tiiu-Reet Saar ja Inge Tiido. Abja vald tähistas oma 20- ndat aastapäeva omavalitsusliku haldusüksuse õigustes piduliku koosviibimisega. Kontsert-aktuse sisustasid Abja Gümnaasiumi ja Abja muusikakooli õpilased ja õpetajad. Abja vallavolikogu esimees Villu Võsa andis oma tervituses ülevaate Abja-Paluoja linna ja Abja valla omavalitsuse ajaloolisest järjepidevusest ja arengust tänaseks omavalitsuslikuks haldusüksuseks. Abja vallavanem Peeter Rahneli tervitus sisaldas ülevaadet omavalitsuse kahekümne aasta suurematest tegemistest ja kordaminekutest. Õnnitlejate seas oli endisi vallavolikogu esimehi, valla aukodanikke, kakskümmend aastat tagasi maavanema ametit pidanud Rein Triisa, vallaasutuste esindajad jne. Koosviibimine lõppes jalakeerutusega ansambel C-duur saatel. Sõbrapäev lasteaias 14. veebruaril, nagu igal pool, tähistasid ka lasteaia väikesed ja suured sõbrapäeva. Lastel ol seljas midagi punast, mis sümboliseerib armastuse jasõpruse värvi. Külla olime kutsunud need sõbrad, kes eelmine aasta alles lasteaia teed käisid, s.t. I klassist. Jagasime endatehtud meeneid, kaardikesi ja maiustusi. Laulsime ja mängisime sõbramänge. Suuremad hoidsid väiksemate poole, nii algabki sõprus ehk kogu eluks, kes seda teab. Igal lapsel on oma kindel sõber olemas, muidugi alles mängutasandil. Kes kelle sõber on oskasid enamus öelda. Tore hommikupoolik oli! Viive Niinemäe Foto: Viive Niinemäe. Tarvastu vallavanem Alar Karu õnnitlemas Abja valda. Fotod: Jaan Pääsuke. Meeleolukas kontsert haaras kogu saali. Kakskümmend aastat tagasi maavanema ametit pidanud Rein Triisa valla tänu vastu võtmas ja ka ise möödunud aegu meenutamas. ALIISE LIIV 95 ELLA LAKS 87 ANNA LEPPIK 86 VILMA SOO 83 HILMA ALLVEE 83 SELMA AVI 83 HELMI-ELISE LEY 83 ELVI-HELENE SARAP 82 HELDUR HAAMER 82 AKSEL TIIDEBERG 82 LIDIA LIIVAK 82 VEERA KINK 81 HELLE ILVES 81 MAIMU MÄNNIK 80 TIINA LÕO 80 HELMI RAHE 75 MATI RISTISAAR 75 LAINE MIKK 70 LAINE TREIAL 70 MALLE PAAS 70 LINDA SAARE 70 AIME MOOR 70 Õnnitleme! Reet ja Kristjan Hunt sündis poeg REIN-ROBERT Fotograaf Abja Päevakeskuses 13. märtsil kell 8.30 saab Abja päevakeskuse teha ID-kaardi ja passipilte. Fotograaf Jaan Pääsuke. Piltide hind 4 eurot. Meeleolukad kontserdid Abja kultuurimajas Sel aastal on Abja publikul võimalik olnud kuulata põnevaid kontserte. Jaanuaris kõlas VGV Trio kontsert Reis ümber maailma, kus esitusele tulid erinevate rahvaste muusika. VGV koosseisus musitseerisid Arvo Leibur (viiul), Terje Terasmaa (vibrafon) ja Heiki Mätlik (kitarr). Veebruaris olid meie mail külas Tõnu Naissoo ja Hammond-Group koosseisus Tõnu Naissoo (Hammondorel), Marilin Kongo (vokaal), Ain Varts (kitarrid) ja Andrus Lillepea( trummid ). Kontserdil Born to be free kõlas aastate rokiklassika dzässilikes seadetes. Järgmine kontsert Abja kultuurimajas 10. aprillil, kus on kavas Aare Saal ja Tiit Kalluste Itaalia armastuslaulud. Kontserdid on meile tulnud tänu projektile Muusika maale koostöös Eesti Kontserdiga, Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupile, Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitalile ja Abja Vallavalitsusele. Olete kõik oodatud saama meeldivaid kontserdielamusi! Ülle Rõigas Abja kultuurimaja Abja kultuurimaja tegemised veebruaris Väikeses saalis veebruaris- fotonäitus Vabariigi Presidendi ja Evelin Ilvese Riigivisiit Islandi Vabariiki Fotod: Evelin Ilves, Tiit Pruuli, Sandor Liive, Andes Putting Märtsis Lembit Eelmäe mälestusnäitus kell Pärnu regiooni muusikakoolide akordionikonkurss kell eakate klubi Meelespea 20. aastapäev kell ajalootund. kell Eesti Vabariigi 94. aastapäeva pidulik kontsert-aktus kell Abja Muusikakooli orkestriosakonna kontsert kell mälumängu V voor kell Abja Muusikakooli I klassi õpilaste kontsert kell Naistepäeva retrodisko Jooksev info kultuurimaja kodulehelt ja tel või MÄLESTAME RAGNAR RAJASALU OSKAR KIUSALAAS HILDA MÄGI HELVI PAAP SALME KUZINA Päikene tõuseb ja vaob. Inimene elab ja kaob...

4 4 Abja lehekülg Gümnaasium elab praegu tõsises õppimiserütmis Abja Gümnaasium elab praegu tõsises õppimiserütmis, kuna peatselt on õpilastel ees üleminekueksamid, lõpueksamid või arvestused. Veebruarikuu külmapäevad on õppeaja veelgi väärtuslikumaks muutnud. Iga tundide arvelt planeeritud ettevõtmist kaalume tõsiselt. Õnneks ei ole me pidanud ühestki planeeritud üritusest praegu loobuma. Veebruari teisel nädalal külastas meie koolipere Eesti Füüsika Seltsi teadusbuss Veeetendusega. Üks etenduse läbiviijatest oli meie kooli vilistlane Ida Rahu. Etendust võib nimetada peaaegu 5D etenduseks, sest vesi pritsis, pauku tehti ja tuld nähti. Kokkuvõtlikult oli etendus hoogne, huvitav ja hariv. Sama päeva pärastlõunal toimus ka klasside mälumängu viimane voor. Sel õppeaastal sai parima tulemuse 6. klassi võistkond. 14. veebruaril tähistasime kõik sõbrapäeva. Hommik algas poolikute südamete jaotamisega, millele tuli võimalikult Juunis tulemas maakondlik laulu ja tantsupidu. Sel aastal on tantsupeo programm jaotatud nelja erinevasse blokki, et paremini peol esineda, tarvis ju ennem palju õppida. 28. jaanuaril toimus sel aastal esimene tantsurühmade päev Abja Gümnaasiumis. Üritusele olid oodatud nii nais-, kui ka segarühmad, kes olid valinud nõukogude aega sobilikud tantsud. Tantsuhuvilised mahtusid kenasti ära nii aulasse kui võimlasse. Tehti kõvasti proove, sest harjutamine teeb ju meistriks. Tantse aitasid selgeks saada tuntud tantsujuhid Vaike Rajaste, Anneli Arraste, Tiia Kadalipp, Maie Tammemäe. Pärast mitme tunnilist harjutamist, Pildike 10. klassi moest. kiiresti teine pool leida. Armas oli vaadata, kuidas 2. klassi tüdruk küsis 12.klassi poisilt, mis number sul on? Seekord nende numbrid kahjuks ei sobinud! Kõigil vahetundidel oli soovijatel võimalus end oma sõbraga pildile jäädvustada. Sõbrapäev lõppes juba traditsiooniks saanud moeshowga. Võistlustules olid seitsme klassi võistkonnad. Žürii otsuse kohaselt osutus seekord parimaks 5. klassi ametiriietusi tutvustav Rivistus ja raporteerimine oma kohalolekust. ootas nobejalgasid sellele ajale iseloomulik toit. Abja Gümnaasiumi kokad pakkusid maitsvat Leningradi rassolnikut, moskva saia ja magusat teed, siis riided Abja vallavolikogu Abja Vallavolikogu toimunud istungil: 1. Toimus Abja valla 2012 eelarve esimene lugemine 2. Muudeti Abja Vallavolikogu määrust nr 35 Abja valla eelarvest mittetulundusühingute ja seltsingute projekttaotluste kaasfinantseerimise kord 3. Võeti vastu Abja vallavara valitsemise kord 4. Delegeeriti Abja Vallavalitsusele ruumiandmete seaduses kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesanded 5. Muudeti Abja Vallavolikogu määruse nr 6 Abja Vallavalitsuse teenistujate koosseisu ja palgamäärade kinnitamine ning ametikohtade nimetuste kehtestamine 6. Kehtestati maamaksumäärad ja maamaksust maksuvabastuse rakendamine aastal 7. Pikendati Abja valla jäätmekava ning Abja valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavasid 8. Muudeti Abja Vallavolikogu määrust nr 17 Abja Lasteaia põhimäärus 9. Anti luba võõrandada otsustuskorras Abja vallale kuuluv Puidutöökoja kinnistu koos Jahimaja hoonega, aadressil Abjaku küla Abja vald, MTÜ Abja Jahiseltsile, hinnaga 5000 eurot ositi tasumisega 2012 aasta jooksul. 10. Anti luba vallavalitsusele võtta laenu eurot 11. Anti Viljandi Maavalitsusele nõusolek Abja vallas Sarja külas asuva kinnistu Sarja Märt omandamiseks OÜ Grundar Puit poolt. Abja Vallavalitsus toimunud istungil: muudeti jäätmevaldajate avalduste alusel korraldatud jäätmeveo tingimusi. show. Eripreemiaid anti välja neli: parim kostüüm Merili Raud, 7. klassist; parim modell Janek-Jürgen Tammai, 7. klassist ning 6. ja 9. klassile selle eest, et nad olid kaasanud oma showsse klassijuhataja. Külalistena esinesid Mõisaküla kooli õpilased, kes võitsid nädalapäevad varem Karksi-Nuias toimunud Noore Moelooja moevõistlusel klasside osas I koha. Õhtut aitasid sisustada veel moe- ja tantsukool FACE ning OMAVALITSUSKROONIKAT noorteansambel Murdlaine. Veebruarikuu viimastesse päevadesse jääb koolipere ühine Eesti Vabariigi 94. aastapäeva tähistamine. Sel puhul toimub neljapäeval, 23. veebruaril kell pidulik aktus. Kõiki meie tegemisi saavad huvilised jälgida Abja Gümnaasiumi kodulehe pildigaleriist! Triinu Menning huvijuht vahetama ja Abja Kultuurimajja Nõukogude aegset pidu pidama. Ei puudunud ka vene aja kostüümid, mis lisasid peole veelgi vürtsi. Peo algust kuulutas fanfaarisignaal, siis algas rivistus ja raporteerimine oma kohalolekust. Tantsurühmi ja juhendajaid tänati diplomiga, päeva läbiviijad said tänutäheks lilled. Üles astusid tantsurühmad ise ja muusikat tegi ans. SeeMees. Korraldajad tänavad Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgruppi, Viljandimaa Omavalitsus Liitu ja Abja Gümnaasiumi, Kati Grauberg- Longhursti, kes aitasid kaasa toreda ürituse toimumisele. Ülle Rõigas Abja kultuurimaja väljastati ehitusload Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le Haudejaam F5 elektrivõrgu rekonstrueerimiseks; MTÜ Kissa Mulgi Seltsile peatootmiskorpuse ehitise täielikuks lammutamiseks; Elion Ettevõtted AS-le seadmekapi ja kaablite paigalduseks; Abja Vallavalitsusele Penuja Külamaja katuse rekonstrueerimiseks. otsustati maksta toimetulekutoetust vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele jaanuarikuu eest kokku eurot (14 taotlejat); otsustati maksta täiendavat sotsiaaltoetust vastavalt sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekule: raske ja sügavapuudega inimestele kokku eurot (12 taotlejat), puudega lapsetoetust kokku eurot (5 taotlejat) ja lastele ja peredele toetust eurot (6 taotlejat ) võeti vastu Abja valla riigihangete korraldamise kord kinnitati kolme liikmeline hankekomisjoni koosseis; eraldati valla eelarvest kahele isikule kokku 130 eurot; toimunud istungil: 1. Võeti vastu korraldus Riigihanke Laenu võtmine investeerimistegevuseks (viitenumber ) taotlejate kvalifitseerimine, pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine. 2. Seati Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ taotluse alusel sundvaldus Aule maaüksusele 3. Muudeti OÜ Abja Elamu taotluse alusel Järve tänava ja Abja Kultuurimaja piirkonna katlamajades toodetava soojusenergia müügihinda. 4. Valla eelarvelistest vahenditest eraldati tulekahjus kannatada saanud Kõpu Vallavalitsusele sihtotstarbeliselt 750 eurot 5. Väljastati ehitusluba MTÜ Abja Jahiseltsile Jahimaja rekonstrueerimiseks aadressil Abjaku küla Abja vald. Abja vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollidega on võimalik tutvuda Foto: Keijo Koort. Maakondlik tantsurühmade õppepäev Abja-Paluojal spordiuudised Vastasseis Halliste ja Abja parima vahel. Vasakul Martin Linder ja paremal Olev Raal Foto:. Maleturniir Paul Keres 96 Jaanuarikuu kolmel esmaspäeval toimus Abja kultuurimajas Paul Kerese 96. sünniaastapäevale pühendatud maleturniir. Turniiri kolmel etapil osalesid maletajad Abjast, Hallistest, Mõisakülast ja Karksist. Arvesse läksid kahe parema etapi tulemused. Pärast teist etappi oli üldvõitja selgunud aga teise ja kolmanda koha peale oli 5 võistlejal võimalus. Peale viimast etappi hõivasid esikolmiku kohad Karksi mehed Ion Mõndresku, Tõnis Kas ja Mati Saks. Abja meeste parim oli Olev Raal Ürjo Mälksoo ja Raivo Treimanni ees. Halliste meeste omavahelise mõõduvõtu võitis Martin Linder. Talle järgnesid Harri Ellerma ja Aimur Pukk. Mõisakülast oli parim Raivo Rea. Lastest võidutsesid Abja gümnaasiumi õpilased Ottomar Raidlepp, Oskar Raidlepp ja Henri Ellerma. Martin Linder Talvine sport Eesti talvistel A- ja B-klassi kergejõustiku meistrivõistlustel tuli Eesti noortemeistriks Jander Heil B-klassi kuulitõukes tulemusega m. Eesti talvistel juuniorite ja noorsoo kergejõustiku meistrivõistlustel saavutas Hendrik-Heinar Hunt noorsooklassis kolmikhüppes III koha tulemusega m. Rauno Künnapuu saavutas samadel võistlustel noorsooklassi 300 m jooksus IV koha tulemusega 35,49 s. Viljandi gümnaasiumide esimese kuni kolmanda klassi õpilaste rahvastepalliturniiril tulid võitjateks Abja gümnaasiumi tüdrukud Karmen Kask, Kaili Saar, Heliis Pruuns, Eva-Rahel Viitas, Kaisa Raagmets, Johanna Järve, Maarja Peterson ja Marianne-Liis Oissar. Abja tüdrukutele järgnesid Paalalinna gümnaasiumi ja maagümnaasiumi võistkonnad. Sama vanuseklassi poisid tulid maagümnaasiumi järel ja Paalalinna gümnaasiumi ees teiseks. Võistkonda kuulusid Jako Jänes, Rihard Kase, Raiken Masso, Erik Raagmets, Sander Saarman, Egert Soa, Kaspar Teorein, Alender Vaarmari. Abja tüdrukuid ja poisse juhendab õpetaja Lea Lillestik. III Mulgi suusamaraton Vaatamata krõbedale talveilmale peeti 29. jaanuaril Abja-Paluojal III Mulgi suusamaraton. 30 km põhidistantsile oli ennast kirja pannud 89 suusatajat, kellest tulemuse sai kirja 86. Sellel aastal võidutses Kristjan Tattar. Talle järgnesid Karel Toss ja Kevo Kärp. Kaheksast starti läinud naisest olid kolm paremat Urve Kass, Ave Palu ja Tuuli Vaarak. 15 km suusasõidule läks 24 suusatajat, kellest esimesena oli finišis Kalev Vunk. Järgnesid Ott-Jaanus Heile ja Rain Jaaksoo. Parim naine sel distantsil oli Merili Sirvel. Eraldi peeti arvestust vanuseklasside järgi. Täpsemad tulemused on saadaval Abja valla kodulehel. Kohtumiseni IV Mulgi suusamaratonil aastal! Tulemas on isikliku abistaja teenus MTÜ Teeme soovib arendada isikliku abistaja teenust Viljandimaal. Teenuse osutamiseks oleme koostanud äriplaani, mida rahastas 90% ulatuses Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Šveitsi Vabaühenduste Fond (KÜSK SVF). Teenust hakkame osutama selle aasta suvel, kui meie järgmine projekt saab KÜSKilt uue rahastuse. Selle jaoks on meil vaja teada, kui palju on reaalseid teenuse soovijad/vajajaid. Teenuse saajaks võib olla liikumis- ja/või nägemispuudega inimene, kes puude tõttu vajab teise inimese abi ning inimene, kes ajutiselt on kaotanud liikumisvõime (nt autoõnnetuse või infarkti tagajärjel). Teenus sisaldab abistamist liikumisel, suhtlemisel (raske kõnepuudega isiku puhul) ja asjaajamisel. Teenuse saaja peab olema suuteline tegema abistajale töögraafiku ja pidama töötundide arvestust. Kui puudega isikul on endal abistaja kanditaat olemas, siis saab MTÜ pakkuda abistajale koolitust ja juhendamist. Teenuse eest tuleb puuetega inimestel endal tasuda minimaalne omaosalus tunnihindest kuna enamus rahastus tuleb projektist. Kui Te tunnete, et selline teenus on teile vajalik, siis andke teada sellest kas oma valla sotsiaaltöötajale või MTÜle Teeme Jaanika Toome tel ; jaanika.toome@gmail.com Samas ootame endast märku andma ka empaatiavõimelisi isikuid, kes soovivad väikese koormusega teha isikliku abistaja tööd. Arendame koos isikliku abistaja teenust, et see jõuaks abivajajateni.

5 Halliste ja Mõisaküla lehekülg 5 Tulevane turbamaardla keskkonda ei ohusta Uue-Kariste rahvamajas 1. veebruaril toimunud avalikul koosolekul tutvustas OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhtekspert Mall Orru kohalikule rahvale Vabamatsi külla kavandatava Leinasoo II turbatootmisalaga seotud keskkonnamõjusid. Tunnustatud turbateadlane Mall Orru hajutas mitmeid kohalike elanike kartusi turba kaevandamise tõttu ümberkaudsele loodusele ja inimestele tekkida võivate ohtude suhtes. Samuti kinnitas kaevandust rajada sooviva arendusfirma OÜ Ideal Investment esindaja Egon Mirme, et keskkonnaseisund kaevandamise tõttu ei halvene. Orru kinnitusel paikneb kavandatava kaevanduse ala Mõisakülas tutvuti veinikultuuriga Salongiõhtul Mõisaküla kultuurimajas tutvustas hulgale huvilistele klassikalist veinikultuuri selle ala asjatundja Urmas Tuuleveski. Kultuurimaja väikese saali täitsid järjekordsel salongiõhtul 10. veebruaril küünlavalgel laudade taga istudes veerandsada mõnusat koosviibimist nautima tulnud mõisakülalast. Enam kui kaks tundi jagas neile huvitavaid teadmisi klassikalise veinikultuuri paljudest tahkudest Urmas Tuuleveski mees, keda paljud teavad ka Õisu sepikoja omanikuna ja entusiastliku mõisaajaloo uurijana. Prantsuse salongimuusikat esitades ja kuulajailt aplausi teenides aitasid õhkkonna õdusaks muutmisele kaasa duett Laila ja Iivo Hakkaja klaveril ja Mõisaküla eakate klubi Sootuluke külalisteks sõbrapäeva tähistamisel kultuurimajas 13. veebruaril oli Viljandi eakate näitetrupp ja kohalikud tantsunaised. Viljandimaa pensionäride ühenduse teatri- ja estraadistuudio pakkus saalitäiele teelaudades Pikk pakaseperiood jaanuari lõpul ja veebruari algul Halliste põhikoolis ja Mõisaküla koolis õppetööd päris ära jätma ei sundinud. Halliste põhikoolis külmapühi ei peetud. Neljapäeval (2. veebruaril Toim.), reedel ja esmaspäeval oli klassides küll viis kuni seiste õpilast majas, aga ruumid olid soojad ja toit kooli koka poolt laual, teatas direktor Merle Hüva. Kedagi koju tema andmeil ei saadetud, vaid Viljandist käiva kahe pere lapsed läksid keskpäevase bussi peale. Õpetajad tegid õpilastega individuaalset tööd ja tegelesid uue õppekava koostamisega. Uue-Kariste ja Rimmu piirkonna koolibussi juht uuris pakasega hommikuti lastevan t telefonitsi, kas lapsi on tulemas, ja tegi selle põhjal otsuse, kas sõita inimasustusest eemal metsade ja soode keskel, on tehtud põhjalikud uuringud. Ta veenis rahvast, et nende kaevud kaevandamise tõttu kuivaks ei jää. Igaks juhuks võetakse kahe talu kaevud jälgimisele. Kui ootamatult peaks selguma, et veetase langeb, on arendaja kohustatud kaeve süvendama, rääkis Mall Orru. Karta pole samuti, et kaevandamisel jääks tühjaks Navesti jõkke suunduv 25 kilomeetri pikkune Pale jõgi, mis saab oma veed Leinasoost. Vihmavaestel suvedel kokku kuivama kippuva jõe taset kaevandamine Orru kinnituse kohaselt ei mõjuta, sest arendaja rajab korralikult töötavad settebasseinid ja filtrid. Tänu saksofonil. Maailmas on viinamari ja vein sünonüümid, kõneles publikule erinevaid tunnustatud veinisorte degusteerinud Tuuleveski. Viinamarjapõldu nimetatakse veinipõlluks ja seal kasvavat viinamarja veinijalaks, lisas ise paaril korral aastas Prantsusmaal veinireisil käiv ettevõtja. Slaidide abil pajatas külaline haaravalt iidsetest veinijoomise pidudest sümpoosionitest vanas Kreekas, Prantsusmaa veinitootmise piirkondadest, veinide liigitamisest, degusteerimisest, pudelikorkidest jne. Kuulajate küsimustele vastates rõhutas ta, et klaasike punast viinamarjaveini päevas on terviseks, kuna selle valmistamiseks kasutatavate marjade koor istunud vaatajatele meeleoluka etenduse, mängides Jaan Vuntuse seatud näidendit Kasupoeg. Osad olid väga hästi välja mängitud, tund teatrit läks väga ruttu, tõdes klubi juhatuse liige Laine Õigus, kes seejärel saali ees andis legendidega vürtsitatud huvipakkuva ülevaate sõbra- ehk või mitte. Täna olid aga juba kõik koolis ja maja rõõmsalt kihevil, ütles Hüva 8. veebruari pärastlõunal. Mõisaküla koolis oli direktor Pirje Usina jutu järgi pakasega laste arv tunduvalt väiksem ja mõni õpetajagi puudu, kes hommikul külmaga autot käima ei saanud. Lühendasime õppetunde, uusi osasid edasi ei võetud, tõime sisse rohkem mängulist poolt, ütles Usin. Täna (8. veebruaril Toim.) aga puudus vaid viis õpilast viiekümne viiest, lisas direktor. Jaanuari lõpul osalesid kooli õpilased Jaanus-Hugo Ermits ja Cardo Tisler maakondlikul VII klasside matemaatikaolümpiaadil. Jaanus-Hugo sai tubli VII koha. Poisse juhendas õpetaja Toomas Riet. neile ei satu kaevandamisel Pale jõkke turbaosakesi, mis võiks jõe elustikku mõjutada. Kaevanduse ala paikneb inimasustusest eemal ja on täna porine ja rägastikuline madalsoo, kus ei kasva marju ega ole linde ja loomi. Halliste valla jahiseltsi esimehe Tõnu Tuka arvates turbatootmisalal kohalikule loomastikule negatiivset mõju ei ole. Turvast on kavas vedada asulavälistel teedel ainult tööajal ja tööpäevadel. Tolmu vähendamiseks transpordil kuival perioodil teid vajadusel kastetakse. Kaevandamisluba taotleb Pärnu osaühing Ideal Investments, kes kavatseb hakata Leinasoo turbamaardla lõunaosas Külmaperioodi algul 31. jaanuaril tuli kokku kooli hoolekogu. Vaadati üle eelarve, kuhu otsustati taotleda linnalt täiendavaid summasid õppevahendite soetamiseks. Hoolekogu uueks esimeheks valiti Sirje Jannes ja tema asetäitjaks Margus Ott. 3. veebruaril kinnitas kool IX klassi lõpueksamiteks eesti keele ja kirjanduse, matemaatika ning õpilaste valikul ühiskonnaõpetuse. Sotsiaalministri määrus lubab I VI klassi õppetunnid ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on vähemalt -20 ºC. Põhikooli kolmel vanemal klassil tekib voli koju jääda alates 25 miinuskraadist. Kehalise kasvatuse tunde võib kuni VI klassini õues korraldada, kui külma pole kaevandama kütteturvast Eesti elanike, sealhulgas ümbruskonna asulate tarbeks. Mäeeraldise teenindusmaale rajatakse tuletõrjeribad. Arendaja Egon Mirme sõnul võtavad ettevalmistused veel mitu aastat. Kaevandamine hakkab toimuma 53,93 suuruselt alalt freesmeetodil ja karjääriviisiliselt 30 aasta jooksul, 12 tuhat tonni turvast aastas. Turbatööstus pakub tööd ka kohalikele elanikele. Pärast kaevandamise lõpetamist korrastab arendaja Leinasoo II turbatootmisala kalastuseks ja suplemiseks sobilikuks veekoguks, mille keskossa jääb mineraalsaar. Salongiõhtut Veinisõber veiniga sõbraks Mõisaküla kultuurimajas aitasid muusikaliselt meeleolukamaks muuta Laila Hakkaja klaveril ja Iivo Hakkaja saksofonil. Foto:. sisaldab kasulikke aineid. test laekunud sissetulek läheb Kultuurimaja juhataja Laine Mõisakülla kavandatava mulgi Pedaja tänas nii Urmas Tuuleveskit lastegrupi puuskulptuuri val- kui perekond Hakkajaid. mistamise fondi. Ta teatas ühtlasi, et salongiõhtu publiku kahe-eurostest pääsme- Klubi Sootuluke pidas sõbrapäeva valentinipäeva tekkeloost vana Rooma aegadel. Tema sõnul levis sõbrapäev Eestisse 1980-ndail aastail Soomest. Pärast teatrietendust rõõmustas publikut oma etteastetega tantsurühm Vaprakesed. Laulu ja lilleõiega peeti meeles sünnipäevalapsi. Nii külalistele kui klubi Pakane koolitööd ei katkestanud liikmetele kinnitas juhatuse liige Ene Akkaja rinda lõngast punase ja sinise sõbrapäevaõie, mis valmistatud kohalikus käsitöötoas. üle kümne kraadi, ning VII XII klassini, kui külma on 15 kraadi või vähem. Õpilane peab väga külmast ilmast hoolimata saama end riiete sees liigutada. Spetsialistide soovitusel pesust ja fliisist või kampsunist sooja jope all peaks täiesti piisama. Spordimaailmast tulnud kolmekihiline riietumissüsteem toimib hästi ka igapäevaselt, väline kiht kaitseb vee ja tuule eest, keskmine kiht annab sooja ja pesu aitab hoida keha kuivana. Riided ja jalatsid peaksid olema parajad (mitte liiga suured või liiga väikesed) soojast sokist on vähe kasu, kui jalatsis piisavavalt ruumi pole. Kindlasti ei tohiks unustada mütsi, sest pea kaudu kaotab keha väga palju soojust. Koroona SPORT Kaarli rahvamajas 29. jaanuaril toimunud Viljandimaa 8. meistrivõistlusel koroona paarismängus esinesid hästi Halliste valla mängijad isa ja poeg Kalev ja Oskar Raidlepp, kes said kolmanda koha. Võistluse võitsid kümne paari seast Olev Schmidt ja Tõnis Laks (Viljandi MGSK). Eliise ja Martin Raidlepp (Halliste) said 7., Janno Kalda ja Oliver Ojaste (Abja - Halliste) 8., ning Marju Lensment ja Taimi Meel (Halliste) 9. koha. Järgmine võistlus on Lõuna-Mulgimaa koroonamängijatel 26. veebruaril taas Kaarli rahvamajas, kui toimub seeriavõistluse 4. etapp. Gert Müil Halliste valla meistriks lauatennises tuli Gert Tomp Halliste valla lahtised meistrivõistlused lauatennises võitis koolinoor Gert Tomp (esireas keskel) Rimmust. Foto:. Halliste valla lahtistel meistrivõistlustel lauatennises tuli üldvõitjaks koolinoor Gert Tomp. Viljandi spordikoolis lauatennist harjutavale Rimmus elavale Heimtali põhikooli õpilasele Gert Tombile järgnesid kuue-etapilistel esivõistlustel kokkuvõttes Rando Laisaar Halliste vallast, kes oli ka parim juunior, ning Abja valla parimana Ürjo Mälksoo. Karksi valla edukaim lauatennisist oli Mati Saks. Juunioride arvestuse tuli teiseks Kalle Gaston Halliste ja kolmandaks Keijo Mardisoo Abja vallast. Seenioridest olid kolm paremat Vahur Aasna ja Madis Sõmer Halliste ning Aivar Orav Karksi vallast. Naistest võitis Anneli Roosalu Halliste vallast, neidude kaks paremat olid Kärt Tomp ja Elsa Vanker Halliste vallast. Poiste esikolmikusse kuulusid Halliste valla esindajad Mati Raadik ning Sander ja Silver Hermiste. Kuuest etapist läks igal võistlejal arvesse neli paremat. Novembri keskel alanud võistlussari finišeeris jaanuari lõpus. Osalejaid oli kokku 24. Kõige enam 18 kaasalööjat oli esimesel osavõistlusel, mis toimus Uue-Kariste rahvamajas. Mängijaid oli seal häälekalt ergutamas ka arvukas publik. Ülejäänud etapid leidsid aset Halliste kooli võimlas. Halliste spordiklubi korraldatud võistlusi toetas Halliste vald. Võrkpall Õnnitleme paastukuu eakaid hällilapsi LEHTE HUNT 86 HELENE KUTTI 86 ALMA TASUJA 85 ELMAR LEPIK 83 EHA NÄREP 82 RIHARD ORG 82 MAIMO KUNINGAS 82 LEMBIT-MARTIN TOOMSALU 80 AIME VIITAK 75 Halliste Vallavalitsus MARTA LINDE 89 LEHTE KOSLINSKY 89 ELLI TOOMAST 87 ILJA-AINOLA LUHASAAR 87 IRMA JÕUMEES 83 LEIDA SOSI 81 NIINA REBANE 80 EDUARD STAŠKEVITŠ 80 LUULE KALLASMAA 75 HEINO HOLM 75 ILMAR REBANE 70 Mõisaküla Linnavalitsus Martin Linder Kõik võrkpallihuvilised on oodatud kaasa elama Viljandimaa aasta naiste võrkpalli meistrivõistluste poolfinaalmängule, mis algab Halliste võimlas laupäeval 18. märtsil kell 15.

6 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg 6 Arenev Kuritse lasketiir ootab püssija vibulaskureid Foto: Uno Rääbus. Mulgi spordiseltsi liikmed eelmisel kevadel Kuritse laskerajal vibulasketreeningul. Mulgi spordiseltsile kuuluv arenemisjärgus Kuritse lasketiir Abja lähistel pakub piirkonna jahimeestele ning laske- ja vibuspordihuvilistele möödunud suvest häid harjutamisvõimalusi, mis tänavu veelgi paranevad. Seni on tiiru kasutanud peamiselt kohalikud jahimehed suveperioodil reedeti lasketreeningute korraldamiseks ja jahiseltsid on korraldatud laskepäevi, selgitas tiiru rajamise eestvedaja Mulgi spordiseltsi laskeinstruktor Uno Rääbus. Tuleval suvel lisandub ka teine harjutamispäev, sest laskjaid tuleb juurde. Nii näiteks hakkab tema sõnul tänavu tiiru kasutama Abja gümnaasiumi laskehuvilistest õpilastest moodustuv treeningrühm instruktor Arne Kärmase juhendamisel. Suvel ootab Kuritse tiir, kuhu lisaks sportvibu treeningrajale tehakse tänavu maastikuvibu rada, ka Mulgimaa vibuspordi harrastajaid, kes praegu pea- Kevädine jää Keväd tulli, sula olli. Mia es tää, kas viil kannab kevädine jää Vaja pruuvi ütte tuuri üle jää egas ta kohe katik lää! Peris sinna tahas minna liugu lasten, kun om teiväs lombi keskel. Külläp kannab, järgi annab jää ju venib, ku äste ruttu üle vehin! Otsus tettu nüüd vaid ruttu uugu võtta ja siss üle jää mia tõtta! Esmalt naksus peräst praksus jää siss katik läits vette sulpsas siplev laits. Peeter Lossmann* (veebruar 1947, Geislingen) * Peeter Lossmann sündis Abja vallas Viraku talus. Õppis Abjas, Viljandis ja Tallinnas Tondi ohvitseride koolis. Osales vastupanuliikumises, ühines Narva pataljoniga. Sai rindel kaks korda raskelt haavata lahkus väekoondisega Eestist emigreerus Saksamaalt USA-sse. Elab Los Angeleses. Tähistab 24. märtsil 93. sünnipäeva. (Toim.) Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus. Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel , Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa. Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja (Sarja tee 18, Veskimäe küla, Abja-Paluoja postkontor). Tel ja E-post meelis.soerd@gmail.com ja meelis@abja.ee vad harjutamas käima Viljandi spordikoolis ja Vana-Võidu vibuklubis. Senikaua alates märtsikuust saavad vibulaskjad hakata treenima kolmapäeviti Halliste põhikooli võimlas. Sellekohane kokkulepe kooliga on seltsil olemas. Varustamaks Kuritse lasketiiru kõigi vajalike seadmetega, on selts tänavu esitanud rahastamistaotluse LEADER-meetmesse. Kui taotlus rahuldatakse, oleme igati valmis Eesti tasemel võistluste korraldamiseks, usub Rääbus. Eesti jahispordi liiduga käivad läbirääkimised eeloleval suvel Kuritse tiirus Eesti meistrivõistluste ühe etapi korraldamiseks laskeharjutuses jooksev põder. Lisaks toimub juulikuus vibulaskuritele võistlus Mulgi Cup lisas instruktor. LEADER-meetmest saadi lasketiiru seadmete ostmiseks toetust ka aasta kevadel ning sügisel vibusektori arendamiseks. Tiiru valmimiseks vajalikud kaeve- ja ehitustööd, millele eelnesid võsalõikus ja platsi puhastamine, tegi selts eelnevatel aastatel. Litsentsi sai lasketiir mullu juunis. Varem Lõuna-Mulgimaa jahimeestel omal harjutamisvõimalus puudus, lähemad tiirud asuvad Holstre-Nõmmel ja Tipus aasta augustis asutatud seltsi eesmärgiks oligi rajada ka siiakanti tiir vibu- ja laskespordi arendamiseks ning jahimeeste laskeoskuse parandamiseks, selgitas Rääbus. Mulgi spordiselts ootab püssi ja vibu laskma kõiki uusi huvilisi Lõuna-Mulgimaalt nii noori kui eakamaid. Selleks palutakse eelnevalt registreeruda kas telefonil (Uno Rääbus) või (Arne Kärmas). Lähemat teavet Mulgi spordiseltsi tegevuse kohta pakub lisaks koduleht Rahvaloendajad alustavad tööd Üle 2000 rahvaloendaja alustavad tööd 16. veebruaril. Loendajad külastavad vaid neid inimesi, kes e-loendusel ei osalenud või kelle e-loenduse ankeet jäi lõpetamata. Rahvaloendaja tunneb ära Statistikaameti töötõendi, sinise kohvri ja loenduse logoga helesinise salli järgi. Tõendil on loendaja nimi ja pilt, Statistikaameti logo, töötõendi number ja kehtivuse aeg. Rahvaloendaja peab oma töötõendit näitama kohe uksel. Rahvaloendaja teeb küsitluse sülearvutiga, kuhu ta märgib kõik vastused. Iga leibkonna ja inimese kohta avaneb arvutis ankeet, mida peale täitmist ja kinnitamist enam uuesti avada ei saa. See tähendab, et kui rahvaloendaja järel sulgub uks, võite olla täiesti kindel teie vastused on kindlalt kaitstud. Kõik andmed on loendajate arvutites krüpteeritud. Juhul, kui kedagi pole kodus või ei ole vastamiseks sobiv aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. Siis palume kindlasti loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg, pidades siiski silmas, et loendaja tööaeg on kella Vastamiseks tasub valmistuda Et loendamine läheks võimalikult sujuvalt, tasub inimestel rahvaloendaja külaskäiguks ka veidi valmistuda. Valmis tasub vaadata leibkonnaliikmete isikukoodid ja ametinimetused, sest seda sageli igapäevaselt ei teata. Samuti tuleks täpsustada eluruumi ehitamise ajavahemik ja suurus. Küsimused on täpselt samasugused nagu e-loendusel. Vajadusel rahvaloendaja selgitab, mida täpselt soovitakse teada saada. Näiteks tervise küsimuse juures pole vajalik välja otsida haiguslugu, piisab vaid märkida, kas inimesel esineb pikaajalisi tervise-probleeme. See on lihtne jah-ei küsimus. Rahvaloendaja ei uuri üheltki inimeselt ka tema sissetuleku suurust küsitakse vaid elatusallika kohta (olgu selleks siis palk, pension, toetus, teiste pereliikmete poolne ülalpidamine vms.) Samuti palume väga, et tagatud saaks loendaja turvalisus, juhul kui omate majapidamises lemmiklooma. Teie andmed on hästi kaitstud Kõik loendusel kogutud isikuandmed on kindlalt kaitstud see, mida te vastate, seda teate vaid teie ise. Rahvaloendusel kogutud andmeid kasutatakse vaid statistika tegemiseks. Neid ei anta edasi teistele riigiasutustele. Seega ei pea keegi asjata kartma, et muutub teie sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensionimaksed. Kahtluste ja hirmude maandamiseks võib julgelt öelda teie vara ei kirjuta keegi üles. Loendajad on väga meeldivad ja põhjaliku loendajakoolituse läbinud inimesed, keda mingil juhul ei ole vaja karta. Enamik loendajaid on kohalikud inimesed teie endi hulgast ning elavad ja töötavad oma loenduspiirkonnas. Kõik rahvaloenduse andmed kogutakse 31. detsembri 2011 seisuga. Küsitlusloendus kestab 16. veebruarist kuni 31. märtsini Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik. Lisainfo: ja infotelefonil (küsitlusloenduse ajal E R kell 8 18). Vilja Alamaa REL 2011 ringkonnajuht Pangabuss peatub: Tihemetsa kaupluse juures kell Kilingi-Nõmme klubi ees kell Mustla vallamaja juures Mõisaküla linnavalitsuse juures kell Suure-Jaani Konsumi kaupluse parklas kell Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid. Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt veebruar 14. ja 28. märts 22. veebruaril kell ja 19. märtsil kell ja 19. märts 12. ja 26. märts Koolitus Tihemetsas Pärnumaa KHK Voltveti koolituskeskuses saab õppida metsandust (raietööline). Vastuvõtt kestab veebruari lõpuni. Üheaastane õppekava on koostatud raietöölise kutsestandardi alusel. Õppetöö algab märtsis ja toimub kord kuus nädala kaupa. Tihemetsas on kaasaegne õpilaskodu ja head toitlustamisvõimalused. Vajalikud dokumendid: avaldus (täidetakse elektrooniliselt dokumentide esitamisel) perearsti poolt antud tervisetõend või selle koopia isikut tõendav dokument (pass või ID kaart). Õppekava ja vastuvõtuinfo: ee/film/524-aed_mets.html ja tel või Kirikuteated HALLISTE Püha Anna kirikus Jumalateenistused toimuvad iga kuu 2. ja 4. pühapäeval kell (kuni ülestõusmispühadeni kiriku käärkambris). Pühapäeval 11. märtsil peale jumalateenistust on koguduse täiskogu koosolek. Päevakorras: koguduse õpetaja ülevaade koguduse tegevusest aastal, aasta tulude-kulude aruande ja majandusaasta aruande kinnitamine, aasta eelarve vastuvõtmine, eelolevatest sündmustest koguduse elus. Doonoripäev Mõisaküla ambulatooriumis toimub 15. märtsil kella Oodatakse vanu Kaitseliidu dokumente, fotosid vm Kaitseliitu puutuvaid materjale. Tel (Ants Kalam). Materjalid tagastatakse peale koopiate tegemist. Ostame tehnilist hõbedat ja nõukaaegsete elektrikilpide sisu. Tel