Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid

Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid

Ringlusvoolu mudel Tööjõud Töötasu Q Firmad Majapidamised E Raha kauba eest Tarbekaubad Q majapidamiste sissetulek C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale C Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse dünaamilise i iseloomu illustreerimiseks. i i 2

Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine e slaid, e. majanduses on tasakaal, siis: Q = C = E, kus Q majapidamiste sissetulek C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale Järeldused 1. Kogu sissetulek kulutatakse 2. Firmadel pole mingit vajadust tarbimisele ja seetõttu ei saa tootmise suurendamiseks, kuna midagi jätta säästudeks ja müüakse täpselt kogu investeeringuteks. toodangukogus. 3

Tasakaal ja varude reguleerimine Tasakaalu korral kõik mis toodetakse ka tarbitakse. Toodangu valmistamise eest makstakse õiget palka, e. toodangu kogusele ekvivalentset palka. Keynes töötas välja varureguleerimisprotsessi. 1. Firma toodab rohkem kui müüb, siis varud kuhjuvad. 2. Firma müüb rohkem kui toodab, siis kulutab bta olemasolevaid varusid. Kui varud ületavad soovitud taseme, siis firma lõpetab (vähendab) tootmise ja vallandab töölisi. Varud lähenevad miinimumi, siis firma laiendab tootmist ja värbab uusi töötajaid. 3. Tasakaal, kui tootmine = tarbimine 4

1. Lisame nüüd tasakaalutingimusele säästud siis saame: Q = C + S Q majapidamiste sissetulek, C - tarbekaup, S säästud. 2. Teiselt poolt ka firmade toodang (Q) saab nüüd laieneda, lisaks tarbekaubale (C), toodetakse ka investeerimiskaupa (I), seega: Q = C+I 3. Ka kulutused jagunevad siis kaheks: Investeerimiskaup on kaup, E = C + I mis teadlikult toodetakse lattu katmaks nõudluse muutusi. Investeeringud (kulud) jagunevad: I = I p +I u I p - planeeritud (investeerimis-) kulud; I u - mitteplaneeritud varalised muutused. 5

S säästud I - investeeringud Teguriturg Töö Q Q majapidamiste sissetulek C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale Firmad Majapidamised I E Tarbekaubad b Toodanguturg C Pangad S Ringlusvoolu mudel koos säästude ja investeeringutega 6

Q Firmad Majapidamised C I Pangad S Tasakaal juhul kui E = Q ehk kus C - tarbekaup C + I = C + S Q majapidamiste sissetulek S säästud E - kulud dtarbekaubalebale I - investeeringud (toodang) Ringlusvoogude mudel koos säästude ja investeeringutega 7

Plaanid FIRMADE TOODANGU PLAANID Q = 1000 krooni C = 800 krooni I p = 200 krooni MAJAPIDAMISTE KULUPLAANID Q = 1000 krooni C = 700 krooni S = 300 krooni Tegelikkus FIRMADE TEGUTSEMISVIISID Q = 1000 krooni C = 700 krooni I p = 200 krooni MAJAPIDAMISTE TEGUTSEMISVIISID Q = 1000 krooni C = 700 krooni S = 300 krooni I u = 100 krooni 8

Järeldused Seega, säästude (S) suuruse muutus võrreldes plaaniliste varudega (Ip), tekitab olukorra kus sissetulekud (Q) on suuremad, Lõpptulemusena toimuvad väiksemad või võrdsed plaaniliste suure tõenäosusega kulutustega (Ep), mis omakorda kutsub esile vastavad SKP muutused planeerimata (Iu) varude muutuse. tulevikus. Varureguleerimise protsess võib kokku võtta järgmiselt: 1. Kui S > Ip Q > Ep Iu >0, siis SKP langeb järgmisel perioodil 2. Kui S < Ip Q < Ep I Iu < 0, siis SKP suureneb järgmisel perioodil 3. Kui S = Ip Q=Ep Iu = 0, siis SKP on järgmisel perioodil tasakaalus 9

Varureguleerimine reaalses maailmas 1. Varude optimeerimine on äärmiselt oluline. ühest küljest peaks olema piisavalt kaupa loodetavate tellimuste jaoks teisest küljest on varude säilitamine kulukas toiming 2. Varude suuruse muutused on majandusseisundi suhteliselt oluline indikaator, kuna tihti järgneb varude muutusele ka SKP vastav muutus. 3. Müügi langedes ja varude suurenedes vähenevad firma kasumid. See põhjustab toodangu ja majandusliku aktiivsuse languse mõne kuu möödudes. 4. Varude olukorda iseloomustab varude suuruse väärtus rahalises väljenduses jagatuna müügi suurusega. Seega: varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu tundemärk varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk 10 Näide: Jaapanis autotööstuse varud tihtipeale ainult mõned minutid (varustusstrateegia just in time). USA-s aga isegi nädalad (varustusstrateegia just in case).

Varude ja müügi suhe 1,8 SKP, mlrd. EEK 180 1,6 SKP 160 140 1,4 Varude ja müügi suhe 1,2 120 0 100 Aeg Varumuutuste ja majandustsüklite seos. 11

Sissetulekute - kulutuste mudel Tarbimisfunktsioon ja säästufunktsioon 12

Sissetulekute-kulutuste mudel 1. Q/E mudel on täielikult lt Q/E mudel on depressioonimudel i d orienteeritud majanduse (töötus kõrge, inflatsioon madal). nõudluspoolsele küljele. Eeldus, et mudel toimiks on: vaba tööjõu on palju, kõrge töötus, tööjõud asub tööle ilma hindadepoolse surveta. 2. Q/ E mudel ei sisalda rahandussektorit. NB! Seega raha ei mängi analüüsis mingit rolli. Mudeli toodud muutujad jagunevad kaheks: autonoomsed muutujad, mis ei sõltu sissetuleku suurusest. indutseeritud muutujad sõltuvad sissetulekutest. 13

Tarbimisfunktsioon Tarbimisfunktsioon (autor Keynes) annab seose rahvatulu vahel. kus C 0 autonoomne tarbimine, cq d indutseeritud tarbimine, Q d kasutatav sissetulek, c - C = C C0 + cq d (0 < c < 1) marginaalse tarbimiskalduvuse parameeter (MPC). tarbimise ja 14

MPC - marginaalne tarbimiskalduvus on tarbimise muutus sissetuleku väikese muutuse korral ja iseloomustab tarbimisfunktsiooni i i i tõusu. MPC = C/ Q d APC - keskmine tarbimiskalduvus APC=C/Q C d Keynesi mudelis on APC > MPC 15

Vaatleme tarbimisfunktsiooni (C = C 0 +c*q d ) arvnäite abil. Juhul kui C 0 = 100 ning c = 0,8,, võime Seega 80% sissetulekutest funktsiooni avaldada kujul C = 100 +0,8Q d. tarbimise ning ülejäänud Seega tarbimine võrdub 100 krooniga, millele 20% säästetakse. lisandub 0,8 käsutatavast sissetulekust, mis igati iseloomustab Keynesi psühholoogilist Tabelites on toodud tarbimise seadust. ning säästude arvväärtused. Kogutarbimine sõltuvalt sissetulekust 16 C C 0 Q d MPC (c) APC 180 100 100 0,8 1,8 260 100 200 0,8 1,3 340 100 300 0,8 1,13 420 100 400 0,8 1,05 500 100 500 0,8 1,0 580 100 600 08 0,8 097 0,97 660 100 700 0,8 0,94 740 100 800 0,8 0,93 Säästufunktsioon S = -C 0 + (1-c)*Q d Kogusäästmine sõltuvalt sissetulekutest S S 0 Q d MPS (c) APS -80-100 100 0,2-0,8-60 -100 200 02 0,2-0,3 03-40 -100 300 0,2-8,13-20 -100 400 0,2-0,05 0-100 500 0,2 1,0 20-100 600 0,2-0,03 40-100 700 0,2-0,06 60-100 800 0,2-0, 07

C C=Q d C = 100+0,8Q d c = 0,8 500 C 0 =100 500 Q Tarbimisfunktsioon 17

Maksude lisandumine Vaatleme esialgu ainult autonoomseid makse, mida saab väljendada kujul T = T 0. Tarbimise võrreldavaks muutmiseks teiste kulutuste liikidega tuleb teda vaadelda kui funktsiooni sissetulekust pärast maksude tasumist. Autonoomsete maksude efekt seisneb btarbimisfunktsiooni i i i vabaliikme vähenemises ct 0 võrra. Selleks asendame slaidil 16 toodud võrrandis Q d = Q T 0, saame: C = (C 0 ct 0 ) + cq Selle tulemusena paigutame tarbimisfunktsiooni i i i tasapinnalt (C,Q d ) ümber tasapinnale (C,Q). 18

C C=Qd C = 100+0,8Qd (T0=0) C = 100+0,8Qd (T0 = 0) c 500 C0 C0-cT0T 500 Q Tarbimisfunktsioon autonoomsete maksudega. 19

Säästufunktsioon. Säästufunktsioon iseloomustab situatsiooni, kus tarbijad, selle asemel, et kulutada oma käsutuses olev sissetulek otsustavad selle hoopis säästa, saame Qd = C + S Kui tarbimisfunktsioononnäiteks i i i selline nagu meie eelmises näites C = 100 +0,8Q d,siis saame säästufunktsiooni tuletada C asendamisel eelmises võrrandis. Seega, Qd Q = 100 + 0,8Q,Q d + S, Ning kui me lahutame nüüd võrrandi mõlemalt poolt 100 ja 0,8Qd, saame Qd 100 0,8Qd = 100 100 +0,8Qd 0,8Qd + S Lihtsustades antud võrrandit saame: Säästufunktsioon: S =-100 + 0,2Q d 20

Säästufunktsioon üldjuhul: S= -C0 +(1c)Q (1-c)Q d -C0 autonoomsed säästud 1-c = S/ Q d marginaalne säästukalduvus, MPS S/Q d on keskmine säästukalduvus, APS 21

Säästufunktsioon S Autonoomsete maksude lisandumine nihutab säästufunktsiooni ülespoole S =-60+0,2Q S=-100+0,2Q -60 0 300 0,2=MPS 500 Q -100 22

Seos säästu- ja tarbimisfunktsioonide vahel: Kuna MPC = c ja MPS = 1- c, siis järelikult MPC + MPS = 1 Kuna Qd = S + C ning jagades võrrandi mõlemad pooled Qd läbi, saame: APC + APS = 1 23

Investeeringud Ip = I0 Valitsemiskulud G = G0 24

Investeeringud. 1. Investeeringuid loetakse kõige muutlikumaks agregeeritud kulutuste komponendiks ja puudub ka väga hea investeerimismudel. 2. Investeerimisotsuseid mõjutavaid faktoreid (kasumilootused, intressid, tehnoloogiline määramatus jne.) on äärmiselt raske prognoosida. Sageli olenevad investeeringud ärimeeste intuitsioonist ja ootustest, mida modelleerida on võimatu. 3. Esimeses lähenduses pakub meile huvi Seega plaanitud investeeringute kuidas üldse investeeringud mõjutavad funktsioon oleks kujul: SKP taset? Eeldame, et plaanitud investeeringud on autonoomsed. I p = I 0 4. Kuna plaanitud investeeringud Investeeringute suurenemine on kõik autonoomsed, siis (ärioptimism kasvab või on tehtud kujutavad need endast maksusoodustusi) nihutab sirget horisontaalset sirgjoont. ülespoole, vastandsündmus allapoole. 25

Investeerimisfunktsioon I 1. Investeeringute suurenemine (ärioptimism kasvab, maksusoodustused) nihutab sirget ülespoole. I I p 02 I 01 2. Investeeringute vähenemine (ärioptimism kahaneb või intressid kasvavad) nihutab sirget allapoole. I I p 03 I p Q 26

Valitsemiskulud Kulutuste viimane komponent Q / E mudelis on valitsemiskulud. Valitsemiskulude graafik on analoogne investeeringute graafikuga ja kuigi nende toime lühiajaliselt on majandust stimuleeriv ning töökohti pakkuv, siis pikemas perspektiivis p on nendel üsna erinev mõju. G Valitsemiskulusid i l id suurenevad G02 G01 G G Valitsemiskulusid loetakse ka autonoomseteks. G =G 0 Q 27

Kuluvõrrand 28

Tasakaalu tingimused Kui kõik toodetud ka tarbitakse: Q = E Tasakaalu leidmiseks koostame Kuluvõrrandi saame, kui liidame kulutuste kuluvõrrandi (E) ja võrdsustame selle sissetulekutega ( Q ). kolm komponenti - tarbimisfunktsiooni (slaid 17), investeerimisfunktsiooni I (slaid 26) ja - valitsemiskulude funktsiooni G (slaid 27): E kulutused C 0 autonoomne tarbimine E=C 0 +cq d +I 0 +G 0, kus cq d indutseeritud tarbimine, Kuna kuluvõrrand tuleb esitada tasandil (E;Q), siis tuleb kuluvõrrandis Q d asemel Q d käsutatav sissetulek, kasutada Q, milleks lisame maksud. c - marginaalse tarbimiskalduvuse parameeter, MPC. Eeldame, et maksud (T 0 ) on autonoomsed muutujad, avaldame Q d =Q T 0 siis, saame: E=(C 0 ct 0 )+cq+i 0 +G 0, 29

1. Tasakaal on punktis Q 0 2. Oletame, et on olemas sissetulekute tase Q 1 ja sellele vastav ning just selles punktis kulutuste tase E 1.KannameQ 1 üle verikaalteljele, siis on näha, ostetakse kogu toodang et tootmise tase, mis on võrdne sissetulekute tasemega Q 1 > E 1. ning ettekavatsemata Seega suurenevad ettekavatsemata varud I u. Kui nüüd firmad varude suurus I u =0. E vähendavad toodangut ning vallandavad töötajaid langevad sissetulekud tasemelt Q 1 -ltq 0 suunas. E=Q E=(C0-cT0)+cQ+I0+G0 Q1 Q1>E1 Q2<E2 E1 E =Q E2 Q2 c =MPC 3. Oletame, et on olemas sissetulekute tase Q 2 ja sellele vastav kulutuste tase E 2. Kanname Q 2 üle verikaalteljele, siis näeme, et tootmise tase, mis on võrdne sissetulekute t tasemega Q 2 < E 2. Järelikult lt vähenevad ettekavatsemata varud I u. Kui nüüd firmad suurendavad toodangut ning värbavad uusi töötajaid tõusevad sissetulekud Q 2 -lt Q 0 -ni. 45 0 Q0 Q Q2 Q1 Kuluvõrrand. Võrrandi vabaliige on kõikide autonoomsete t kulutuste t komponentide summa. Slaidil toodud 45 0 joonel paiknevad kõik punktid, mille korral kulutused on võrdsed sissetulekuga. 30

Analoogse tulemuse saame ka algebraliselt. Nagu teada, tasakaal eksisteerib siis, kui kulutused on võrdsed sissetulekuga Q = E, ehk Q = C + I + G, asendame parema poole valemiga C = C 0 + cq d (kuna kulutused E = Q (sissetulek)) ja saame: Q = C0 + cq d + I 0 + G 0, Eeldades, et kõik maksud on autonoomsed, siis Qd =Q T 0, saame: mille omakorda ti teisendame: Q = C 0 + c( Q-T 0 ) + I 0 + G 0 Q cq=c 0 ct 0 +I 0 +G 0 Viimase valemi parempoolne p osa kujutab endast autonoomseid kulutusi, mida võib tähistada tähegaa. Komponendid selles A-s olenevad kasutatavast mudelist. Kui näiteks mudelis puuduvad maksud (T 0 =0) ja valitsemiskulud (G 0 =0), siis A= C 0 + I jne. A suurem arvväärtus nihutab kulusirget ülespoole ning põhjustab tasakaalu SKP taseme suurenemise. Seega: ja tasakaalu valemiks saame: Q(1 - c) = A Q = A / (1-c) 31

Pikk periood Kokkuhoiuparadoks Lühike periood 1.Oletame, et igaüks ühiskonnas otsustaks säästa suurema osa oma sissetulekust. 2. Tulemus: kuna säästud muutuksid investeeringuteks, siis suuremad säästud tähendavad suuremaid investeeringuid ning suuremat SKP taset. A 1. Kuna säästusoovi suurenemine tähendab teiselt poolt ka kulutamissoovi vähenemist 2. siis tähendab see ka madalamat toodangu- ja SKP taset ja väiksemat tööhõivet. Tarbimine I Q Q Q 1 Q Paradoks seisneb aga selles, et elanikkond ei pruugi olla võimeline rohkem säästma, olenemata sellest, kui kokkuhoidlikuks ta muutub. 32

Kokkuvõte tasakaalust NB! Tasakaal on tagatud, kui kulutused on võrdsed sissetulekutega. 1. Graafiliselt on tasakaal tagatud siis, kui kulujoon lõikub 45 0 sirgega. 2. Algebraliselt on tasakaal tagatud siis, kui Q = (1/(1-c))*A 3. Samuti on tasakaal tagatud kui ettekavatsemata varud võrduvad nulliga, Iu=0 0. Mida suurem on marginaalne tarbimiskalduvus MPC (või mida väiksem on marginaalne säästukalduvus MPS) seda kõrgemal on tasakaalu tase. Autonoomsete kulutuste kasv tõstab tasakaalu taset. 33

Multiplikaatorid Mis asi see on? 34

Multiplikaator Eelpool toodud võrrandi Q = (1/(1-c))*A lahendid näitasid, et tarbimis-, investeerimis-, valitsemiskulude, maksufunktsioonide parameetrite antud arvväärtuste korral eksisteerib ainult üks SKP tasakaalutase. Potentsiaalse ja tasakaalu (tegeliku) SKP vahe Q = Q* - Q on SKP lõhe. Kui SKP tühik suletakse fiskaalpoliitika abil (suurendatakse valitsuskulusid või makse) võib kaasneda inflatsioonitühik. Seega, mida teha? Kas majandusliku languse ajal tasub kulutusi suurendada ja kui jah, siis kui palju? SKP lõhe Q saab kõrvaldada autonoomsete kulude suurendamise teel. Suurust, mille võrra kulujoont nihutatakse SKP tühiku sulgemiseks on languslõhe. Reageerimata jätmine?? Äärmiselt kahtlane. Kui reageerida, siis kuidas? Oleks vaja teada, kui palju mõjutab mingi otsus SKP taset. Siin ongi abiks multiplikaatorid. NB! Multiplikaator näitab, kui palju muutub kogutoodang mis tahes sissevoo (näit. investeeringud) muutudes: Multiplikaator = kogutoodangu muutus / sissevoo muutus 35

Langus- ja SKP tühik E E=Q C+I+G+ A C+I+G A+ A Langustühik A Q Q* Q Q = SKP tühik 36

Kulumultiplikaator Multiplikaatori selline toime on seletatav sellega, et: Slaidil 36 toodud graafikult näeme, et kulujoone vertikaalne nihe A võrra põhjustab tunduvalt suurema tasakaalu SKP nihke Q võrra. Ühe isiku kulutused on samaaegselt teise isiku sissetulek, mis kulutatakse samuti kooskõlas tarbimisfunktsiooniga. Olgu tarbimisfunktsioon C = 100 +0,8Q d. Kui nüüd keegi kulutab 100 ühikut, siis kellegi sissetulekud Q d suurenevad 100 ühiku võrra. Tabelis on toodud näide Q = Q C S 100 80 + 20 80 64 + 16 64 51,2 + 12,8 51,2 12 41 + 11,2 41 32,8 + 8,2 500 = 400 + 100 37

Multiplikaatori kasutamine. Kulumultiplikaatori võrrandi võime esitada ka kujul: Q = k sp * A, Arvutusvalem k sp = 1 / (1-c) Sellest mudelist on näha, kui palju muutub SKP lõhe, kui on teada kulumultiplikaatori väärtus, autonoomsete t kulude (näit. valitsemiskulude) muutusel. Autonoomsete t maksude muutusel on veidi erinev mõju majandusele, kuna osa maksude vähenemisest saadud raha säästetakse ega kasutata kohe majanduse ergutamiseks. Autonoomsete maksude multiplikaatori arvutusvalem: k T0 = - c / (1-c) Maksude multiplikaator on negatiivne, kuna maksude suurenemisega kaasneb sissetulekute, kulutuste ja SKP vähenemine. Maksude kulumultiplikaatorit lti lik t it kasutatakse tk analoogselt lt ülaltoodudlt d kulumultiplikaatorile: Q=k T0 T 0, Kui SKP tühik Q = 100 krooni ja MPCehk c = 0,8, siis T 0 leidmiseks asendame need valemisse ja saame, et SKP lõhe likvideerimiseks tuleb makse vähendada 25 krooni võrra. 38

Näide. Vaatleme situatsiooni, kus valitsus suurendab valitsemiskulusid ja katab need maksude suurendamise arvel sama suuruse võrra. Selle olukorra hindamiseks sobib tasakaalustatud eelarve multiplikaator, mis arvestab seda, et valitsuskulude kasv avaldab mõju autonoomsetele kulutustele, kuid maksude suurendamine teeb seda üksnes osaliselt. Põhjuseks asjaolu, et maksud avaldavad mõju nii kulutustele kui ka säästudele. Tasakaalustatud ud eelarve multiplikaator arvestab ülaltoodut ning näitab, mis juhtub ub majanduses, kui valitsemiskulutuste muutus tasakaalustatakse maksudega. Tasakaalustatud eelarve multiplikaatori valem on: kbb = Q/ G + Q/ T0, Juhul, kui G= T0, siis tehes vajalikud asendused, saame: kbb =1/ (1-c) + ( -c / (1-c)) = (1 c) / (1 c) = 1 Järeldus: kui valitsus suurendab valitsemiskulusid ning katab need maksude suurendamise teel, siis on see majandusele suhteliselt väike stimulaator. 39

Mitmesugused multiplikaatorid. 1. Indutseeritud säästud: 2. Säästud ja tulumaksud: k 1 sp =1/(1 c);c=0,8siisk 1 sp =5 k 2 sp = 1 / (1 c + c*t), c = 0,8; t = 0,2 siis k 2 sp =2.57 3. Säästud, tulumaksud ja indutseeritud import: 4. Üldjuhtumil: k 3 sp =1/(1 c+c*t+z),c=0,8; t=0,2;z=1,siis k 3 sp =2.17 k g sp =1/MLR kus 1-c + ct + z on marginaalne lekkemäär MLR. 40