SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES. Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur

SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur Solidaarsusest on kirjutatud palju ja ammu. Juba Durkheim mainis mehhaanilist ja orgaanilist solidaarsust; Bergson kasutas väljendeid instinktiivne, limiteeritud ning avatud solidaarsus. Bayertzi teemaks oli võitluse- ja kogukonna solidaarsus; Voland lähenes sotsiobioloogiliselt, eristades kooperatiivsust altruismist. Bierhoffi (2002: 287) arvates täheldub 21. sajandil nö `uus sotsiaalne liikumine`, kus oma osa mängivad vabatahtlik osalus ning kodanikualgatus. Jokinen jt. (2002) annavad nähtusele loogilise seletuse: heaoluühiskonna teenused on mugavad küll, kuid sellega kaasneb riigi kontroll argipäeva üle. Sotsiaaltoetusi küsides tuleb ametnikku teavitada ka oma isiklikust elust, perest, kulutusharjumustest ning soovidest. Täiuslik sotsiaalhoolekanne tähendab lisaks mõõtmisele, kaalumisele ning vaktsineerimisele ka kontrolli, jälgimist ja võrdlust. Hirsch nimetab seda turvariigiks või läbiriigistumiseks st sotsiaalpoliitikal on tema arvates ülesandeid, mis hoolitsemise asemel kontrollile, ideoloogiale, normaliseerimisele ja kohandamisele keskenduvad. (Jokinen jt. 2002). Võimalik, et heaoluriigi kodanikud väsivad kontrolli objektiks olemisest, väärtustades tasakaaluks omi isiklikke lähivõrgustikke veelgi enam: elades ehk pisut halvemini, aga elades nö ise. Käesolevalt pean lähivõrgustiku all silmas perekonda ja sõpru. Eesti ja Soome on naabrid, kel mõndagi sarnast ning samas ka erinevat. Milline on olukord sotsiaalse sidususe kontekstis kas selles osas oleme pigem sarnased või erinevad? Eesmärgi realiseerimiseks teostasin võrdlusuuringu 2007.a. veebruaris Erasmuse õppejõuvahetuse raames Pori ja Turu Diakoonia Polütehnikumides. Ühes seminaris palusin tudengitel kirjutada assotsiatsioone mõistetele kool, perekond, kirik, sõbrad, raha, õppimine, õnn, norm, tulevik. Sama ülesande said Haapsalu Kolledzis ning TLÜ kasvatusteaduskonnas haridussotsioloogiat kuulanud üliõpilased 2007.a. märtsis. Soomes vastas 52, Eestis 65 üliõpilast. Eesti tudengite keskmine vanus oli 25, Soomes 24,2. Mõlema riigi tudengid kirjutasid emakeeles, st võimalused olid võrdsed. Ka aega oli kõigil piisavalt (pool tundi). Etteantud sõnadele järgnes punktiir, kuhu mahtunuks 4-5 lauset. Kui lause sisaldas ühte sõnumit, läks kirja selle sisu (mitte sõnade arv lauses). Assotsiatsioonidele tegin contentanalüüsi, sisestades need arvutisse ning rühmitades teemati. Protsentuaalne kokkuvõte on esitatud tabelina, millele järgneb kommentaar. 117st vastajast mehi oli 5, mistõttu soolist aspekti ei arvestatud. Käesolevalt keskendun lähisuhetele, täpsemalt märksõnadele sõbrad, perekond, õnn ja tulevik. Analüüsimeetodist Üliõpilaste tõlgendusi analüüsisin fenomenograafiliselt. Kui fenomenoloogias üritatakse käsitluste ja kogemusekirjelduste kaudu pääseda nähtuse olemusse, siis fenomenograafias uuritakse käsitluste erinevusi: fenomenoloogia on teadusfilosoofiline suund, aga fenomenograafia pigem metoodiline uurimissuund ja lähenemisviis. Fenomenograafilise uurimuse objektiks on argiilmingute käsitlused ja nende mõistmise erinevad tavad (hoiakud). Eesmärgiks on analüüsida ja mõista käsitluste omavahelisi suhteid. Empiiriliseks uurimisobjektiks on mõisted ja nende erilised mõistmisviisid. 1

Fenomenograafias lähtutakse oletusest, et pole olemas kahte erinevat maailma (reaalset ja tajutut), on vaid üks maailm - samaaegselt nii reaalne kui tajutud. Martoni sõnul see ei tähenda, et kogetu kataks kogu maailma. Pigem seda, et kogemus on alati üks osa maailmast. Fenomenograafilises uuringus ei väideta midagi reaalsuse kohta, vaid eesmärgiks on kirjeldada inimeste käsitlusi reaalsuse ilmingutest. Lähtutakse oletusest, et on võimalik tuvastada teatud kultuuri, ühiskonda ja kollektiivi iseloomustavaid jooni. Mõistete olemus on suhteline, terviku kaudu tähendust omav ja sotsiaalselt kujunev. See eeldab kontekstuaalsust, taustaga arvestamist. Mõistete analüüs ja vastastikune võrdlus selgitab nende ühiskondlikku tähendust. (Huusko & Paloniemi 2006). Selles artiklis võrdlen lähivõrgustikuga seotud mõistete tähendusi kahe riigi üliõpilaste jaoks. Teooriast Ameerika antropoloog Schlins eristab kolme suhtetüüpi: 1) negatiivne vastastikusus e. ühepoolsed suhted, kus üks partner elab teise arvel; 2) tasakaalutatud vastastikusus, kus omavahel vahetatakse sarnaseid asju ja teenuseid. Vahetus toimub teatud kindlal ajaperioodil ja oluline on teisele osapoolele mitte võlgu jääda (a la naabritevahelised suhted); 3) pikaajaline vastastikusus, kus põhiliseks vahetuskaubaks on suhted.vajadusel toetavad osapooled üksteist hilisematelgi eluperioodidel, ja vahetus ei pea tingimata võrdne olema (nt sugulaste vahelised suhted, aastaid kestnud sõprus). ( Klefbeck & Ogden 2001: 76). Domineerivate suhete liik ning koosmeelsus (või selle puudumine) sõltub ühiskonna arenguetapist ja olemusest: konkurentsi õhkkonnas osutub koopereerumine probleemseks, kuna indiviide on sotsialiseeritud üksteisega võistlema (ja võitma). Bierhoff toob sisse mõiste `prosotsiaalne käitumine`, mis viitab empaatiale ja aitamisele, korreleerudes negatiivselt hedonismiga (Bierhoff 2002: 69). Prosotsiaalse käitumise üheks vormiks on abivajaja toetamine enne kui ilmneb vajadus sotsiaaltöötaja sekkumise järele. Bierhoff viitab Campbellile, kelle sõnul inimese kui sotsiaalse looma puhul toetab looduslik valik kooperatiivseid kalduvusi (Bierhoff 2002: 43). Sama kehtib ilmselt sotsiaalse(te) kapitali(stide) kohta: mida rohkem võrgustikke, seda parem elu. Et kasutusel on väljendid: `sotsiaalne kapital` ja `sotsiaalne sidusus`, tuleb nende tähendust täpsustada. Sotsiaalne kapital on laiem termin so võimalus haakuda võrgustikega ning arendada suhteid (võimalus tähenduses teadmised, oskused, inimressurss). Sidusus viitab tegelikele positiivsetele seostele võrgustike sees ja vahel. Rohketest definitsioonidest hoolimata on sotsiaalne kapital ebamäärane mõiste. Laiemalt on see kogu ühiskond norme loovas tähenduses; kitsamalt aga horisontaalsed, isiklikud suhted. Et sotsiaalne viitab inimestevahelisusele ja kapital on raha, siis näiteks Snellmanile tähendab sotsiaalne kapital majanduslikku kasu suurendavat suhet (Kurki 2006: 121). Viimatimainitud seisukoht ei välistu ka meil: abistav võrgustik aitab säästa raha. Näiteks Eestis on läbi aegade vanaemad aidanud lapselapsi hoida; ja meie noored elavad (praktilistel kaalutlustel) suhteliselt kaua oma vanematega koos (nt kui ülikool asub kodulinnas). Soomes toetab riik noorte iseseisvumist rohkem, mida ka ära kasutatakse (Kraav 1998: 86). Neil põhjusil huvitusin lähisuhete võrdlusest meil ja Soomes. 2

Tulemused Tabelist 1 selgub, et sõbrad on tudengite vaba aja veetmises olulisemad kui perekond, ja meie noored väärtustavad sõpru vaba aja veetmisel rohkem kui põhjanaabrid. Soomlastele oli olulisem sõpradelt saadav abi ning otsene kasu. Tabel 1. Üliõpilaste kommentaarid sõprade kohta (%-des) EESTI SOOME Üldistatud mõtteid sõpradest: 1) aitavad veeta vaba aega: 33 7 2) sõpradest on kasu/abi: 21 36 3) sõpru saab alati usaldada 37 47 ja nad tekitavad hea tunde 4) muud kommentaarid: 9 10 Keskmiselt väljendeid ühe tudengi kohta: 3,1 3,0 Näiteid eestlaste assotsiatsioonidest: 1) Sõbrad ja vaba aeg: seltskond; tulised vaidlused; śoppamine; kvaliteetaeg; head kohvikud; stressi maandamine; eneselaadimine; lõõgastus. 2) Otsene kasu: tugi; abi; nõuanded; toetus; aitavad toime tulla; teineteise toetus raskustes; kaitsevad. 3) sõpru saab usaldada - nad tekitavad hea tunde: soojad; vahetud; rahulolu; naer; rõõm; austus; hea läbisaamine; samad väärtused; kes hoolivad; lähedased; nagu pere. 4) muud kommentaarid: tuttavaid on palju, sõpru vähe; tavaliselt üheealised; erinevatel eluperioodidel erinevad sõbrad; lemmikloomad. Soomlased sõpradest: 1) Sõbrad ja vaba aeg: seltskond on oluline et ei peaks vabal ajal üksi olema; aitavad lõbutseda. 2) Otsene kasu: aitavad teineteist; jagame/vahetame asju ning kogemusi; sotsiaalne tugivõrgustik; aitavad jaksata; tagavad turvalisuse; ka raskustes on minuga. 3) sõpru saab usaldada - nad tekitavad hea tunde: rõõm; hea tunde allikas; samad väärtused; sarnane huumoritaju; kokkukuuluvus; usaldatavus; jagame oma elusid. 4) muud kommentaarid: mõni väga lähedane; üksikud ja valitud; kõik vajavad sõpru; pikaaegsed (lapsepõlve)sõbrad on olulised. Eestlased väärtustavad sõpru vaba aja veetmisel; ja ka kooli kontekstis tähtsustasid nad suhtlemist. Soomlastele on olulisem sõpradelt saadav abi ning otsene kasu; samuti usaldus ja positiivsed emotsioonid. Võrdelisus on loogiline: mida suurem abi, seda soojem tänu. Enamik isikliku võrgustiku kontakte on vastastikused, kas koheselt või siis teatud hilinemisega. Just vastastikusus on see, mis hoiab suhet elus või põhjustab selle 3

hääbumise. (Klefbeck & Ogden 2001: 75). Väidetavalt madalam hind ja suurem kasu soodustavad altruismi. Hamilton on paigutanud selle mõtte valemisse: B * r > C Kus B on kasu (benefit), r on seotuse koefitsient (relatedness) ja C on hind (cost). (Bierhoff 2002: 42). Võõrsõnade leksikon defineerib altruismi aga järgmiselt: altruism (pr. altruisme < ld. alter teine), omakasupüüdmatu hoolitsemine teiste heaolu eest ja valmisolek loobuda teiste heaks oma huvide rahuldamisest. Vastand egoismile. (Võõrsõnade leksikon 1978: 32). Bierhoffile tuginedes aga on igal heateol ning suhtel oma hind. Kas sel juhul on kohane rääkida altruismist? Sobivam väljend oleks ilmselt teenete osutamine. Ka F. Fukuyama rõhutab omakasu rolli heategudes (vt. Fukuyama 2007). Ehk siis: mida halvem, seda parem probleemid tööl, kodus, puhkehetkel suunavad pilgu võimalike lähivõrgustike poole. Ebakindlus homse ees ning ettearvamatu keskkond toetavad kooperatsiooni. Eestis ja Soomes on ebakindlus (täpsemalt selle tase) mõneti erinev. Meil võib hammasrataste vahele jäänud inimene tänavale sattuda. Põhjanaabritel mustim stsenaarium sisaldab elukvaliteedi mõningast langust. Inimesi saab võrgustike tüübi põhjal jagada kolme gruppi: perekesksed, sõpru valivad, tasakaalustatud. Esimeste võrgustik koosneb peamiselt lähisugulastest, ja ka suhted teiste inimestega on väga sarnased suhetele pereliikmete ning sugulastega. Suhted kujunevad pigem väliste tingimuste mõjul kui individuaalsete valikute põhjal. Sõpru valivate inimeste võrgustik pole väliste raamide poolt nii mõjutatud ning sageli on nende võrgustik suurem kui perekesksetel inimestel. Nn. tasakaalustatute grupp on vahepealne nendegi võrgustik on suhteliselt suur. (Klefbeck & Ogden 2001: 79-80). Vastastikuse altruismi teooria omakorda väidab, et saadud abi eest inimesed tavaliselt aitavad ka vastu (mida võib evolutsiooni loomulikuks tagajärjeks pidada). (Bierhoff 2002: 293). Tabel 2. Assotsiatsioonid perekonna teemadel (%-des) Eesti Soome Toe/abi/võrgustiku olulisus; 26 45 Soojad tunded (armastus); 35 34 Muu (kirjeldus, definitsioonid) 35 21 Probleemide rõhutamine 4 - Keskmiselt väljendeid ühe tudengi kohta: 3,2 3,1 Mõlema riigi noortele on perekond oluline. Üheks erinevuseks oli probleemide rõhutamine, mida selle teema kontekstis tegi 4% eestlastest: vahel tülid; aegajalt mured; kohustused; perekonnas saab inimene olla ta ise oma muredega. Kahjuks puudub statistika selle kohta, kui paljud üliõpilased elavad oma vanematega koos Eestis ja Soomes. Ajaloolist traditsiooni arvestades võib oletada, et vastav number on suurem pigem meil kui üle lahe (vt Kraav 1998) mis seletab probleemide rohkust Eesti üliõpilaste arvates. Ja isegi kui ei elata oma vanematega koos, siis meie noorte iseseisvumist ja omaette elama asumist riik ei toeta, mistõttu toimetulekuga seotud probleeme kogevad kohalikud tudengid tõenäoliselt rohkem ka vanematest lahus elamise 4

korral. See kõik mõjutab kindlasti ka õnnetunnet (või selle puudumist). Assotsiatsioonid õnne teemadel varieerusid järgmiselt (vt. tabel 3). Tabel 3. Assotsiatsioonid õnne teemadel (%-des) Eesti Soome Õnn peitub asjades/rahas 8 17 Positiivsed emotsioonid 58 47 Olulised inimesed 21 37 Tervis 8 16 Töö, eneseteostus 5 2 Keskmiselt väljendeid ühe tudengi kohta: 2,6 2,5 Selgub, et Soome noored tähtsustavad rohkem nii materiaalsust, tervist kui olulisi inimesi enda ümber. Sama kinnitab järgmine tabel, kus tuleviku kontekstis väärtustavad põhjanaabrid nii materiaalseid tingimusi (oma maja) kui inimesi (oma mees). Hinnates seda seika hariduse-teema analüüsi kontekstis süveneb mulje teatud vahendilisusest: kui meie tudengitele kool on pigem vaba aja veetmise koht; ja ka sõbrad on olulised vaba aja veetmise seisukohalt; siis soomlastele haridus on suures osas vahend parema tuleviku kindlustamisel; ning sõprade puhul on oluline nendelt saadav otsene abi ja kasu. (Antud uuringu haridusega seotud märksõnu analüüsin põhjalikumalt ühes teises artiklis.) Sarnasele tulemusele jõudis Inger Kraav ka oma võrdlusuuringus: Materiaalset heaolu hinnatakse Eestis üldisemalt kui Soomes sama tendents esineb muudeski postsotsialistlikes, vaestes riikides. (Kraav 1998: 87) Tabel 4. Üliõpilaste kommentaarid tuleviku kohta (%-des). EESTI SOOME Üldistatud mõtteid tulevikust: 1) Tulevik on üsna tume: 2 10 2) Tulevik on ilus: 23 36 3) Ise saab kõike mõjutada: 31 8 4) Olulised on teatud esemed: 5 18 5) Olulised on teatud inimesed: 5 20 6) Muud kommentaarid: 35 9 Keskmiselt väljendeid ühe üliõpilase kohta: 2,0 3,3 Suurim erinevus kommentaaride arvus täheldus märksõna tulevik osas, kus eestlaste keskmine oli 2,0 soomlaste 3,3 vastu. Tõlgenduste hulk viitab nähtuse olulisusele: st antud teema üle on juureldud. Tulevik on soomlastele selgem kui meie noortele: turvalises riigis tulevik on ennustatavam. Näiteid eestlaste assotsiatsioonidest: 1) Tulevik on tume: teadmatus; pisut ebakindel; hägune. 5

2) Tulevik on ilus: uus ja huvitav; üllatused; rahulolu; õnnelik ja edukas elu; helge; päikseline; nautimine; armastus; unistuste plaanimajandus; rahulik. 3) Ise saab mõjutada: tulevik on see, mille nimel olevikus tööd tehakse; siht; töö; tuleb pingutada; suunda saad ise määrata; ise loome endale; saavutused. 4) Konkreetsed asjad on olulised: kodu, maja, korter. 5) Teatud inimesed on tähtsad: elukaaslane, lapsed, partner, perekond. 6) Muud kommentaarid: muutused; arvutiajastu; elamata elu; abstraktne; teadmata suurus; alati ees; tegevuste tagajärjed. Näiteid soomlaste väljenditest: 1) Tulevik on tume: hirmutav; ebaselge; ma ei tea, mida peale kooli teha; ühiskonna arengu kiirus hirmutab. 2) Tulevik on ilus: uued võimalused eriliste asjade jaoks; loodan elult rohkem kui praegu on; unistuste realiseerumine; soovin olla õnnelik; võimalused; ootan avatud meeltega; armastus; turvaline ja rahulik elu; põnev; helge. 3) Ise saab suunata: omad valikud mõjutavad; plaanid; hoiakutega saab kujundada; oma koha leidmine ühiskonnas ja kollektiivis. 4) Konkreetsed asjad on olulised: auto, oma maja; hoov; reisimine; diplom. 5) Teatud inimesed on tähtsad: suur pere, ja et kõik oleks terved; sõbrad; lapsed. 6) Muu: lahtine; mis tuleb, võtan vastu; ootan tulevikku ega muretse mineviku pärast; hea, et on mida oodata; tulevane aeg. Kokkuvõte Käesoleva uuringu põhjal erinevad eesti ja soome noored enim omaosaluse tähtsustamise ning sõpradega vaba aja veetmise osas. Kiirete muutuste Eestis tulevad paremini toime need, kes ise oma elu peremeesteks hakkavad. Omaosalus, enda peale lootmine, tõsine töö need koormad pole lihtsad kanda.võimalik, et meie noored on mingis siirde-etapis, kus mõjuvad veel 90ndate (individualistlikud) normid, aga õhus on juba uusi tuuli. Kõik maksab (ja mitte vähe); noortel napib vahendeid; elluastumisega kaasneb alati probleeme. Kasulikum on koopereeruda. Sotsiaalne kapital, sidusus, võrgustik ning lähisuhted aitavad koormaid kanda. Individualismi selgroog murdub eluraskuste all. Mingis siirde-etapis võivad olla ka soomlased: näiteks lama-järgne kriis ületati seal mh kodanikusolidaarsuse abil. Nüüd saabub aeg suurendada omavastutust. Mitmetes valdkondades on hakatud ressursse vähendama, või on pidurdunud nende kasv (Antikainen 2000: 325; Heikkilä jt. 2005: 23, 96, 102); sh haridussüsteemis (Linnakylä & Välijärvi 2005: 291). Aastal 2002 võrreldi 14 EL liikmesriigi majandusnäitajaid: madala tööpuuduse ning keskmisest kõrgemate sotsiaalkulutustega paistsid silma Taani ja Rootsi; aga ühtlast nö põhjamaist klusterit ei kujunenud. Kõrge tööpuuduse ja keskmisest madalamate sotsiaalkulutustega Soome paigutus Lõuna-Euroopa riikide sekka (Heikkilä jt. 2005: 30). Võimalik, et soome noored tajuvad lähenevat aega, mil uppuja päästmine on uppuja enda asi (sealsed tudengid vastasid viis korda enam, et tulevik on tume). Tulevik võib olla hirmutav ka juhul kui ootused on suured. Näiteks oli mitmete põhjanaabrite tulevik seotud konkreetsete asjade ehk elustandardiga: maja, auto, oma hoov jms. Materjaliseerunud unistusi omas 18% põhjanaabreid (Eestis 5%). Kõrge lati 6

puhul on hirm, et seda ei saavutata, igati põhjendatud. Soomlaste jaoks tulevik oli konkreetsem ka inimsuhete osas: 20% kasutas väljendeid oma mees, suur pere, lapsed. Eesti noorte unistused olid abstraktsemad: konkreetseid inimesi enda kõrval nägi 5% küsitletuid. Senine analüüs jätab soomlastest kaine mõistusega pragmaatiku mulje: kool on neile hüppelauaks tulevikku; sõpradelt loodetakse otsest kasu (nad abistavad alati, ka siis kui tegelikult ei peaks); tulevik tähendab konkreetsete asjade ning inimeste keskel elamist. Aga tuleviku nimel pingutamist eriti vajalikuks ei peeta (8% soomlasi 31% eestlaste vastu). Kas põhjanaabrid harjusid riigi peale lootma? Süveneb veendumus koolist kui riigist riigis: kui ta läbi saab, hakkavad toimima teised reeglid, standardid ja normid. Parim positsioon PISA-s ei välista tagajärgi, mida meie haridussüsteemis taunitakse. Ideaalseid olukordi/koole/riike pole olemas. Soomlased ise on heaoluriigi kitsaskohti põhjalikult analüüsinud. Hautamäki sõnul samastatakse põhjendamatult ühisvastutus ning kollektiivsus hoolimata sotsiaalsest vastutusest heaoluriik pigem nõrgendab kui tugevdab ühistunnet. Heaoluriigis pole vaja loota sugulaste, naabrite, sõprade peale, sest vajatav turvatunne tuleb eeskätt riigilt. Praeguses Soomes näikse (Hautamäki sõnul) õhus olevat kollektiivsuse väärtustamist. Ja põhjusi on mitmeid: näiteks reaktsioon äärmuslikule individualismile, mis nähtub ükskõiksusena ühiskonna suhtes ja vaid oma kasu tagaajamises; teiseks põhjuseks võib pidada väärtuste pluralismi ühiskonnas, millega paratamatult kaasneb hingeline kodutus. Ja kolmandaks põhjuseks on suur tähelepanu sotsiaalse kapitali mõistele on selgunud, et usaldus inimeste vahel ning koosmeel nõrgenevad (Hautamäki 2003). Võrrledes suhtumist lähivõrgustikku Eestis ja Soomes jääb mulje, et põhjanaabrid on (olude sunnil) taasavastamas selle võlusid; mida eestlased pole veel ära unustada suutnudki (Leino 2006). Kasutatud kirjandus Antikainen, A. 2000. Koulutuspolitiikan haasteita. Kasvatussosiologia. Toim Antikainen, A., Rinne, R. & Koski, L. Helsinki: WSOY, 318-349. Bierhoff, H.-W. 2002. Prosocial Behaviour. Ruhr-University Bochum. Taylor & Francis Group, Psychology Press. Fukuyama, F. 2007. Edukas lõimumine toetub omakasule, mitte kultuurile. Postimees. 1.09.07. Hautamäki,A. 2003. Hyvinvointivaltio muutosten edessä, Edita, Sitran julkaisusarja nr. 259. Helsinki. Heikkilä, M., Kautto, M. & Teperi, J. 2005. Julkinen hyvinvointivastuu sosiaali- ja terveydenhuollossa. Valtioneuvoston kanslian julkaisusarja 5/2005. Helsinki:STAKES. Huusko, M. & Paloniemi, S. Fenomenografia laadullisena tutkimussuuntauksena kasvatustieteissä. Kasvatus 2/2006, s. 162 173. Jokinen, K. & Saaristo, K. 2002. Suomalainen yhteiskunta. WSOY Helsinki. Klefbeck, J. & Ogden, T. 2001. Laps ja võrgustikutöö. SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus. 7

Kraav, I. 1998. Väärtuskasvatus kooli probleemina, Jaan Mikk (toim.) Väärtuskasvatus. Tartu: Tartu Ülikool, 72-94. Kurki, L. 2006. Kansalainen persoonana yhteisössään. Hyvä ihminen ja kunnon kansalainen. Toim. Kurki, L. & Nivala, E. Tampere Unversity Press, 115-192. Leino, M. 2006. Koulun kautta kansalaiseksi.- Hyvä ihminen ja kunnon kansalainen. Johdatus kansalaisuuden sosiaalipedagogiikkaan. (Toim. L. Kurki & E. Nivala), Tampereen Yliopistopaino OY, 193-250. Linnakylä, P. & Välijärvi, J. 2005. Arvon mekin ansaitsemme. PS-Kustannus. Keuruu: Otavan Kirjapaino OY. Võõrsõnade leksikon. 1978. Toim. Kleis, R., Silvet, J., Vääri, E. Tallinn: Valgus. 8