Varjupaigataotlejate kultuuriliste erinevuste peamised avaldumisvormid, ja kultuurikonfliktide allikad. Ülle Rannut, Ph.D

Transkriptio

1 Varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saanud isikutega tegelevate töötajate koolitus Varjupaigataotlejate kultuuriliste erinevuste peamised avaldumisvormid, ja kultuurikonfliktide allikad. Ülle Rannut, Ph.D

2 Sissejuhatus. Silmade avamine kultuuride erinevustesse Mõtle ühele maale, kus sa oled käinud või mõnele teisest kultuurist pärit inimesele, kellega oled kokku puutunud. Missuguseid kultuurierinevusi sa märkasid? Kas need häirisid sind? Miks? Missugused probleemid võiksid sul tekkida sellisest kultuurist pärit inimesega oma töös suheldes?

3 Kultuur: sotsialisatsiooni käigus omaksvõetud väärtushinnangud ja käitumisnormid Kultuur ei ole midagi niisugust, mida inimene geenide kaudu päriks, vaid õpitud oskus teatud viisi suhelda - teatud kindel sotsiokultuuriline käitumine ja keelepruuk.

4 Esimest päeva tundmatus keskkonnas: akulturatsiooni lähtepunkt: segrergatsioon immigrandil on (+) lähtekultuuri pädevus sotsialisatsiooni kaudu omaksvõetud väärtushinnangud ja käirumisnormid. Immigrandil puudub (-) sihtkultuuri pädevus ei tunne sihtkultuuri suhtlusreegleid, hindab sihtkultuuri etnotsentristlikult (oma kultuurist lähtuvalt)

5 Stereotüübid Stereotüüp on kogu sotsiaalse rühma poolt omaks võetud ja ühtlustatud arusaam sellest, missugused on teised rahvused meie meelest on Etnotsentrism - võõra kultuuri hindamine oma kultuuri vaatekohast lähtuvalt. Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri. Teine kultuur on meie meelest vilets või arenenud sedavõrd, kuivõrd see meenutab meie kultuuri.

6 KULTUURIŠOKK Kultuurišokk emotsionaalne reaktsioon, mis on tingitud sellest, et uues kultuuri-keskkonnas puuduvad tuttavad märgid, ei osata ette aimata ja mõista teiste inimeste reaktsioone ja meie enda harjumuspärane käitumine on muutunud uude keskkonda sobimatuks, tekitades vääritimõistmist ja konflikte. Nendeks märkideks võivad olla sõnad, žestid, näoilmed, riietus, kombed või normid.

7 Ka kõige lihtsamad märgid võivad saada konfliktide allikaks Ameeriklased moodustavad OK märgi pöidla ja nimetissõrmega ringi moodustades. Ameriklaste OK märk on Brasiilias aga vulgaarse tähendusega, venelastele tähendab see nulli, jaapanlaste jaoks raha, araablaste jaoks kurja silma.

8 Eitus Ameeriklane raputab pead, kui ei ole nõus. Hiinlane liigutab lahtist kätt, mille peopesa on vasakule keeratud oma näo ees. Araablane kallutab pea tahapoole ja ajab lõua püsti, kergitab kulme, teeb keelega laksutavat häält. Bulgaarlase jaoks tähendab pearaputus jaatust/nõusolekut.

9 Erinevate kultuuride kehakeele näiteid põhjaameeriklane araablane hiinlane kutsu keegi enda juurde kutsub sõrmega viibates parema käe peopesa ülespoole, sõrmedega viipavaid liigutusi tehes keeravad peopesa alla, sõrmedega viipavaid liigutusi tehes tervita tervitab kätt surudes Võtavad paremast käest kinni, suruvad vasaku käe teineteise õlale ja suudlevad teineteist mõlemale põsele Kummardab eemalt või surub kätt. Pole vaimustatud, kuid teda patsutatake või pudutatakse. väljenda eitust raputab pead Kallutab pea tahapoole ja ajab lõua püsti, kergitab kulme, teeb keelega laksutavat häält. Liigutab lahtist kätt, mille peopesa on vasakule keeratud oma näo ees.

10 Peamised konfliktiallikad kultuuridevahelises suhtlemises Vestluskäitumise erinevused (erinevad vestlus- ja kuulamisharjumused) Ruumikäitumise erinevused (distantsi hoidmine, silmavaatamine, privaatsus) Ajakäitumise erinevused (hilinemine, järjekord, palneerimine) Väärtushinnangute erinevused: erinev suhtumine tööülesannete täitmisse, meeskonnatöösse, konfliktide lahendamisse, altkäemaksu, edutamisse jmt.

11 Richard D. Lewise kultuuride klassifikatsiooni mudel: 3 kategooriat Lineaar-aktiivsed (individualistlikud) kultuurid (Põhja- ja Kesk-Euroopa, USA) Multi-aktiivsed (kollektivistlikud, suurpere) kultuurid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Euroopa, Lähis-Ida) Reaktiivsed (kollektivistlikud, kogukonna) kultuurid (Aasia) Richard D. Lewis Chairman of Richard Lewis Communications, an international nstitute of cross-cultural and language training

12 Maade jagunemine Lewise kultuuride klassifikatsiooni mudeli järgi Ladina-Ameerika Argentiina, Brasiilia (Lõuna-Ameerika) Portugal, Lõuna-Itaalia Prantsusmaa, Poola, Põhja-Itaalia Saudi-Araabia, Lähis-Ida Türgi Taani, Norra, Holland, Austria India Hiina, Korea USA Vietnam Saksa, Šveits, (Eesti) Soome, Rootsi Kanada Austraalia Jaapan, Singapur

13 Mitteverbaalse suhtlemise olulisus Erinevatest kultuuridest pärit ja erinevat keelt kõnelevate inimeste vahelises suhtluses omandab mitteverbaalne kommunikatsioon tavalisest suurema tähenduse. Mida vähem saab inimene aru sõnadest, seda rohkem pöörab ta tähelepanu kaasvestleja välimusele, kehahoiakule, žestidele, näoilmele ja muudele mitteverbaalsetele märkidele. Uurimused näitavad, et rohkem kui 60% kommunikatsioonist toimub mitteverbaalselt.

14 Kultuurides, kus väljendatakse suhteid tundeliselt, puudutatakse rohkem kui kultuurides, kus tundeid välja ei näidata Multi-aktiivsed kultuurid - puudutuslembesed, emotsionaalselt ekspressiivsed, kaudne vestlusstiil, paljusõnaline, segab vahele. Reaktiivsed e. kuulavad kultuurid mittekontaktkultuur, emotsionaalselt neutraalne, kaudne stiil, joondub teiste järgi, ei sega kunagi vahele, napisõnaline. Lineaar-aktiivsed kultuurid keskmise kontaktivajadusega või mittekontaktkultuurid, emotsionaalselt neutraalsed, otsene vestlusstiil, napisõnaline, ootab oma järjekorda.

15 Isiklik ruumivöönd Ladina-Ameerika Isikik distants nähtamatute piiridega ala, mida võõras ei või ületada. Edward Halli järgi ulatub isiklik ruumivöönd kultuurist sõltuvalt 1,5 kuni 4 jalani ( cm). lähifaas (45-75cm) kaugfaas (75-120) Ruum, mida inimene enda ümber vajab, on selgete piiridega ja peegeldab tema kultuurilist identiteeti Aasia Põhja-Ameerika, Euroopa

16 Isiklik ruumivöönd avaldub väga selgelt liftis: Kuidas sina seisad ja kuhu on suunatud su pilk? Enamik põhja-ameeriklasi ja põhja-eurooplasi seisab erinevasse liftinurka, inimesi täis liftis tõmmatakse õlad koomale, et mitte teiste vastu puutuda, ning suunatakse pilgu ette üles, et vaadata korrusenumbrite liikumist. Vesteldakse üksnes väga heade tuttavatega ja sel juhul tasandatakse häält.

17 Eestlane mehhiklannaga koos liftis Eestisse elama asunud eestlastega kihlatud mehhiklanna Susanna, kes püüab kogu hingest kohaneda siinse kultuuriga, kohtub ühe eestlasest tuttavaga. Nad ei ole kuigi lähedased, aga tunnevad üksteist siiski mingil määral, on öelnud paar korda tere, aga ei ole omavahel rohkem suhelnud. Nad elavad ühes majas ja kohtuvad liftis. Mõlemale on see mingil määral sunnitud olukord. Kuna vaikida on vähemalt hispaanlase jaoks piinlik, siis otsustab ta juttu teha. Ilmast rääkida tundub talle tühine, seetõttu otsustab ta rääkida millestki sisulisest, mis teda huvitab. Ta jutustab kõigepealt oma isiklikust elust ja tegemistest ning küsib ka vestleja käekäigu ja perekonna kohta. Kaasvestleja kortsutab seepeale kulmu, on kidakeelne ja pahane. Susanna ei saa aru, mis ta valesti tegi, tahtis ju olla sõbralik ja siiras. Hiljem oma kohalike sõpradega kohtudes küsib ta, kas eestlastel pole kombeks oma isiklikust elust rääkida.

18 Isiklik ruumivöönd vestlemisel Araablased vajavad tunduvalt väiksemat isiklikku distantsi kui eestlased või ameeriklased. Inimene, kes jääb araablasega suheldes väljapoole haistmistsooni, tekitab umbusaldust ja tundub salalik. Araablane võib arvata, et teda ignoreeritakse. Eurooplased ja ameeriklased peavad distantsi, kus kaasvestleja hingeõhk on tuntav häirivaks, seda näidatakse välja, tõmbudes kaasvestlejast eemale. Isiklikku ruumivööndisse tungimist peetakse agressiivsuse märgiks. eurooplased araablased

19 Araablased ja Ladina-Ameeriklased Ladina-ameriklased ja araablased on suure kontaktivajadusega, nad ei hoia suheldes üldse distantsi, pikema jutuajamise jooksul haaravad nad teil ilmtingimata kinni kas käest, käsivarrest või õlast. Araablaste jaoks peab distants peab võimaldama haistmist ja puudutamist. Araablaste üks distantsiseadmise mehhanismidest on haistmine. Araablased hingavad inimese peale, kui nad temaga räägivad. Jäädes väljapoole haistmistsooni, võib jätta araablasele mulje, et teda ignoreeritakse või temast ei hoolita.

20 Sakiko (jaapanlane) ja Edmundo (ladinaameeriklane) kaebekirjad. Millest on tingitud konflikt? Sakiko kiri: Ma tunnen ennast natuke ebamugavalt temaga koos töötades. Ta istub liiga lähedal ja kogu aeg vaatab minu poole. Ma proovin kuidagi kaugeneda temast, aga tema nihkub veel lähemale. Ta ei jäta mulle rääkimiseks ega ka mõtlemiseks ruumi. Minu meelest käitub ta liiga agressiivselt. Edmundo kiri: Mulle tundub, et ta ei kuula mind. Ta vaatab harva minu poole ja istub minust väga kaugel. Ta on väga salalik inimene. Ma ei saa tema mõtetest midagi välja lugeda.

21 Silmside USA-s ja Lääne-Euroopas õpetatakse lapsi otsa vaatama, silmavaatamine väljendab huvi ja tähelepanu. Samas ei peeta sobivaks inimesele kauem kui 4-5 sekundit otsavaatamist, sest seda peetakse jämeduseks ja agressiivsuse märgiks. Vahemeremaades, Lähis-Idas ja Ladina-Amerikas (emotsionaalselt ekspressiivsetes kultuurides) vaadatakse silma pikemalt ja intensiivsemalt (soov teada saada, kas vestluspartner on ikka usaldusväärne), mis ameeriklastele ja eurooplastele tundub agressiivse jõllitamisena. Islamimaades on keelatud silmside erinevate sugupoolte vahel. Aasia kultuurides vaadatakse näiteks tõrelemise ajal maha, sest sellega väljendatakse respekti. Ka koosolekutel ei vaadata partnerile vestlusse jal otsa (silma). Teised kultuurid peavad inimest, kes väldib otsavaatamist, ebausaldatavaks või tõlgendataks seda huvipuudusena.

22 Emotsionaalne neutraalsus Emotsionaalselt neutraalssetes kultuurides (nt Aasias, Põhja-Euroopas) ei peeta žestikuleerimist viisakaks, inimesed ei näita välja tundeid, vaid suruvad need alla ja hoiavad kontrolli all. Emotsionaalselt ekspressiivsetest kultuuridest pärit inimestele tunduvad vaoshoitud inimesed tuimad ja osavõtmatud, tundub nagu ei vihastukski nad kunagi. Aasiast pärit inimesi lausa häirib žestikuleerimine ja näomoonutuste tegemine. Hiinlane võib teatada naeratades, et puudus töölt lähedase sugulase surma tõttu, toetudes kultuurilisele arusaamale, et teistele valu või kurbust edasi anda ei ole sobiv.

23 Emotsionaalne ekspresiivsus Emotsionaalselt ekspressiivseid kultuure iseloomustab avatus, emotsionaalne pealetükkivus, paljusõnalisus, suur füüsilise kontakti vajadus, vaidlemise armastus. Emotsionaalsed kultuurid väljendavad tundeid žestikuleerides, naerdes, rääkides harilikust kõvema häälega ja kirglikumalt, puudutades seejuures sageli kaasvestlejat. Seetõttu tundub põhjaeurooplasele mõnikord, et nad on kasvatamatud ja agressiivsed.

24 Otsene stiil kõnelemisel tähendab otsene stiil seda, et kõneleja... ütleb otse, täpselt ja lühidalt seda, mida ta mõtleb; tunneb end vabalt oma erinevat arvamust välja öeldes; vastandub otseselt kellegi teise seisukohale, vaidleb seisukohtade üle; tunneb ebamugavust, kui keegi ei räägi (paus üle 3 sek); haarab vestluse juhtimise enda kätte; Sõnum peab olema selge, täpne ja lühike. Kui sõnumist ei saada aru, tuleb see sõnastada ümber veelgi lühemaks ja täpsemaks. kuulamisel tähendab otsene stiil seda, et kuulaja. keskendub kõneleja poolt öeldud sõnadele; püüab sõnumist täpselt aru saada.

25 Kaudne stiil- reaktiivne kultuur Kõnelemisel tähendab kaudne stiil seda, et jutt käib asja ümber. Kõneleja esitab oma mõtteid nii nagu need oleksid kellegi teise mõtted. Seisukohti eelistab esitada küsimuse vormis (kaudselt). Pöörab tähelepanu sellele, kuidas midagi öelda. Kasutab tiitleid ja teisi väljendeid, mis annavad edasi suhet kõneleja ja kuulaja vahel (seetõttu mõjuvad nende sõnavõtud meelitusena); Tapvalt vaikivad - vajab pause ja vaikust ning tunneb end ebamugavalt selle puudumisel, sest tal ei jää siis aega öeldu üle järele mõelda. Nt ülemus astub tuppa, märkab, et toas on palav ning ütleb: Kyoo-wa iya-ni atsui-nee (Täna on vähe kuum, eks ole?). Alluv tormab akent avama: Hai! (jaa!) Domo kiga tsukimasen-de (Ma vabandan, et ei märganud!) Täna on 10. september, eks ole? Meie boss ei ole septembrikuu aruannet veel näha nõudnud. Mine tea, äkki astub homme sisse. Tema puhul ei või kunagi ette teada.

26 Reaktiivsed kultuurid (kuulajad) Jaapan kuulub nt kuulavate kultuuride gruppi, kes ise on harva arutelu algatajad; nad on maailma parimad kuulajad, kuulavad vaikides isegi pikki kõnesid, ei sega vahele; kõigepealt kuulavad ära teise poole ja alles siis formuleerivad enda vaated; taluvad hästi vaikust, näevad vaikimises viisakust kaaskõneleja vastu, vaikimist ei ole vaja asendada vestlusega; ei usalda paljusõnalisust; teab, et öeldu võib tähendada rohkem kui sõnadega väljendati, teeb järeldused selle kohta, mida ei öeldud, märkab sõnumi edastamise vormi, kuidas seda öeldi.

27 Kaudne stiil multiaktiivses kultuuris Ka multiaktiivsed kultuurid kasutavad kaudset stiili. Vestlustiili eripäraks on aga emotsioonidele, veenmisele suunatus, paljusõnalisus, emotsionaalne ekspressiivsus, vaidlemisarmastus, vahelesegamine, žestikuleerimine. Sageli räägib korraga mitu inimest, kes kõik püüavade üksteisest üle karjuda. Seejuures ei tähenda valjuhäälne kõne veel seda, et kõneleja oleks erutatud või vihane, ta püüab üksnes mõjule pääseda. hispaania juhtivtöötajate kõne põhineb emotsionaalsusel: nad anuvad, veenavad, meelitavad, nad tahavad, et te teaksite, mida nad tunnevad. Kui itaallastest või prantslastest näiteks ei saada aru, muutuvad nad veelgi ilukõnelisemaks. Araablased väldivad kellegi haigusest rääkimist, selle asemel võidakse kirjeldada haiget inimest kui veidi väsinut. Üks egiptlane oli põllul kokku kukkunud ja talle kiirabi kutsuti. Telefonitorusse karjuv mees hüüdis: Saatke mulle kiirabi, mul on siin üks mees, kes on... veidi väsinud!

28 Sakiko kaebekiri Millest on tingitud konflikt? Sakiko kiri Minu töö kontoris viimasel ajal läheb väga raskelt. Ühe minu kolleegiga on väga raske koos töötada. Osa probleemist seisneb selles, et ta ei kuula teiste inimeste arvamust. Kui me töötame koos, küsib ta väga sageli minu arvamust, tegelikult aga räägib kogu aeg ainult tema. Kui ma proovin oma arvamust pakkuda, siis ta katkestab mind. Näiteks täna oli meil vaja teha väga tähtis muudatus ühes artiklis. Ta pakkus välja oma idee, mille peale mina proovisin öelda, et see ettepanek ei ole kõige parem. Tema aga ei soovinud mind kuulata.

29 Edmundo kaebekiri. Millest on tingitud konflikt? Edmundo kiri, Ma kirjutan teile, et informeerida mõnedest probleemidest, mis on seotud Sakiko Fujitaga. Me ei saa korralikult koos töötada. Mulle tundub et ta on liiga sõltuv minu mõtetest ja lahendustest. Ma pean alati võtma kogu vastutuse endale. Me töötame koos ühe ajalehe artikli kallal. Täna sai mulle selgeks, et ainult mina teen kogu töö. Tema ei soovinud minuga artiklist üldse vestelda. Kui ma lõpuks tema arvamust küsisin, hakkas ta kõheldes ja takerdudes midagi seletama. Lõpuks ta ütles, et minu töö oli väga huvitav ja ta veel mõtleb selle üle. Ma olin väga pettunud. Ta ei pakkunud üldse oma ideid või arvamusi. Kuidas ma saan töötada kellegagi, kes ei soovi minuga suhelda? Mulle tundub, et ta ei kuula mind.

30 Verbaalse käitumise kultuurierinevused: vastamine klassis Kogukonnakultuuride esindajad (Aasia, Ladina-Ameerika ja indiaani kultuurid) võivad olla sõnakehvad ja endassetõmbunud, kui nad peavad kogu klassi ees end väljendama. Kiiret vastust peetakse tahumatuks ja mõtlematuks või ebaviisakaks. Seetõttu võib tunduda, et need õpilased ei kipu küsimustele vastama. Arvatakse, et nad ei saa küsimusest aru, ei tea vastust, on juhmid ja laisad. Tegelikult võivad nad vastust teada, kuid ootavad sobivat hetke, et viisakalt vastata. USA-s ei oodata vastust rohkem kui paar sekundit, pikemat pausi peetakse vastuse võlgujäämiseks. Kui õpilane ei vasta kiiresti ja kindlalt, arvatake, et ta ei ole ette valmistanud.

31 Verbaalse käitumise kultuurierinevused: vastamine klassis Teise äärmuse moodustavad suurpere kultuurid (nt Lähis-Ida), kus hinnatakse kiiret reageeringut ja suurt emotsionaalset veenmisjõudu. Sellistes kultuurides peetakse seda, kui õpilane katkestab õpetaja küsimuse vastusega, positiivseks märgiks sellest, et õpilane töötab aktiivselt kaasa. Õpetajad julgustavad sellist käitumist. Samas ei vastanda õpilased kunagi end õpetaj seisukohtadele. USA-s ja Euroopas võib õpetaja pidada sellist käitumist kasvatamatuks korrarikkumiseks.

32 Individualistlike ja kollektivistlike kultuuride erinevused Lineaar-aktiivsed kultuurid individualistlikud, peremeeskultuurid Mina-identiteet, isiklikud saavutused esikohal, eesmärgile ja tulemustele orienteeritud, individuaalne vastutus. Kollektivistlikud, kogukonna kultuurid Reaktiivsed kultuurid rühmaharmoonia ja suhted esikohal, kollektiivne vastutus, välditakse konfrontatsiooni. Kollektivistlikud, suurpere kultuurid Multi-aktiivsed kultuurid rühmaharmoonia ja suhted esikohal, kollektiivne vastutus, välditakse konfrontatsiooni.

33 Kollektivistlik kasvatus - harmoonia Kollektivistlikus ühiskonnas on tähtsal kohal rühmakuuluvuse eristamine, perekond pakub turvalisust ja kannab vastutust oma liikmete eest, vanemaid inimesi austatakse. Rühma liikme arvamus ei tohi minna rühma omaga vastuollu, otsest konfrontatsiooni teise inimesega peetakse jämedaks ja ebasoovitavaks. Sõna ei kasutatakse harva, sest see tähendaks konfrontatsiooni. Eetika põhineb suhetel, mitte niivõrd kindlatel põhimõtetel. õpilased, kes on õpetaja või teiste koolitöötajatega sama etnilist või perkondlikku päritolu, ootavad eeliskohtlemist ning moraalituks peetakse omade kohtlemist võõrastega samal tasemel.

34 Hofstede (1991: 58) jutustab loo endisest hollandi misjonärist Indoneesias, kes rääkis oma koguduseliikmetele tähendamissõna piiblist Mehel oli kaks poega. Ta läks esimese juurde ja ütles: Poeg, mine ja tööta täna viinamäel. Poeg vastas: Jah, ma lähen, aga tegelikult ei läinud. Siis läks isa teise poja juurde ja ütles temale sama. See poeg vastas: Ma ei lähe, kuid hiljem muutis meelt ja läks siiski. Kumb poeg täitis isa tahet? Piibellik vastus oleks, et viimane, aga Indoneesia koguduseliikmed valisid esimese, sest see poeg lähtus harmooniast ega hakanud oma isale vastu. See, kas ta tegelikult üldse läks ja isa tahet täitis, oli teisejärguline.

35 Nii kogukonna (Aasia) kui ka suurpere (nt Lähis-Ida) kultuurides peetakse harmooniat tähtsamaks kui tõde Araablase jaoks nõuab hea komme, et keegi ei tohi avalikult keelduda täitmast sõbra palvet. See ei tähenda, et teene tuleb tegelikult osutada, vaid pigem seda, et vastust ei tule anda otsese keeldumisena. Kuna araablase jah ei tähenda veel lubadust, lisab ta sageli juurde inša Allah ( ) kui Allah tahab). Seega ei ole ta põhjustanud konfrontatsiooni, kuid ei ole ka võtnud endale kohustust, mida ta täita ei suudaks. Pärast võib öelda maša Allah (, see oli Jumala tahe).

36 Lojaalsus rühmale Lojaalsus rühmale on kollektiivse pere põhielement, tähendades ühtlasi, et ressursse jagatakse. Kui ühel 20- liikmelise suurpere liikmetest on töökoht ja teistel mitte, eeldatakse, et teeniv liige jagab oma töötasu, et toita kogu peret. Sellest lähtudes võib pere katta ühe liikme ülikoolikulud, arvestades, et kui see liige saab kõrgepalgalise töö, siis ta jagab oma sissetulekut kogu perega. Kohustused pere ees on ka rituaalsed. Pere tähtpäevad nagu ristsed, pulmad, matused jmt on ülitähtsad ja neilt ei tohi puududa. Individualistlikest ühiskondadest pärit juhid on kollektivistlikus ühiskonnas hämmastunud alluvate kodustest põhjustest, mis nõuavad neilt töölt puudumist: juhid arvavad, et neid lollitatakse, kuid tõenäoliselt on põhjus õige.

37 Aja mõiste kultuurierinevus. Hilinemine, järjekord, kokkulepped Multi-aktiivsed kultuurid - suhted on tähtsamad kui aeg, inimesed teevad mitut asja korraga, töötavad ükskõik, mis ajal; ajakava on ettearvamatu. Reaktiivsed kultuurid paindlik tööaeg, täpne, käituvad vastavalt partneri ajakavale. Lineaar-aktiivsed kultuurid eesmärgi saavutamine on tähtsam kui suhted, teevad ühte asja korraga, täpsed, töötavad kindlatel kellaaegadel, planeerivad ette, käituvad vastavalt ettekirjutatud ajakavale.

38 Monokroonne aeg - Aeg on raha" Lineaar-aktiivsete inimeste jaoks ei ole tulevik midagi tundmatut, sest see on tänu hoolikale etteplaneerimisele selgelt nähtav. Hilinemine ei ole aktsepteeritav. Väljendid: raiskas aega, lõi aega surnuks. Näiteks ütleb Šveitsi jaamaülem kõhklemata, et rong Zürichist Luzerni väljub homme hommikul kell 9:03. Ekspress avastas, mis Eestis elavate välismaalastega siin tegelikult juhtub. Välismaalaste eri: Sa tead, et oled Eestis olnud liiga kaua, kui lähed närvi kui buss 2 minutit hilineb; sul on häbi kui oled 5 minutit hiljaks jäänud.

39 Järjekord lineaar-aktiivses kultuuris Järjekorras seismine on kultuuriline nähtus, mida võtavad eriti tõsiselt just lineaar-aktiivsed kulktuurid (Põhja- Ameerika ja Euroopa), kus suhtutakse järjekorda kui demokraatia alustalasse. põhimõte "first come, first served." Ka bussipeatuses ja koridoris liikudes moodustuvad järjekorrad, millest peetakse kinni.

40 Lineaar-aktiivsed kultuurid: järjestatus ja täpsus teistes eluvaldkondades räägitakse kordamööda, oodates oma kõnevooru, ei trügita ega räägita vahele, järjestatakse sündmusi, iga sündmus algab ja lõpeb kindlal ajal, aega planeeritakse lineaarselt minevikust tulevikku, keskendutakse ühele asjale korraga koostatakse ajagraafikuid ja elatakse omatehtud ajagraafiku järgi, tähtaegadest peetakse kinni. järgitakse kokkulepitud reegleid, eeldatakse, et inimene tuleb täpselt õigel ajal ja täidab ülesanded õigeaegselt; eraldatakse tööaega ja eraelu, austatakse inimese privaatsust töötamisel, töö ajal ei segata; mitte läbisegi; ei katkestata vestlust, et kellegi teisega rääkida; Eesmärk, tulemus ja ajakava on tähtsam kui suhted, pikaajalisi suhteid ei sõlmita.

41 Suurpere ehk multiaktiivsed kultuurid Selliseid kultuure iseloomustab fatalistlik ajakäsitus, mis väljendub lauses "bukra inša Allah ( homme, kui Jumal lubab ). Hilinemine on aktsepteeritav norm Ladina-Ameerika, Lähis- Ida, India ja Aafrika kultuurides. Ajagraafikust ei peeta kinni, üheaegselt toimub palju asju, aega ei seata esiplaanile. Suhted on tähtsamad kui ajagraafik või eesmärk, inimestega suheldakse niikaua kui olukord nõuab, kokkusaamised järjestatakse vastavalt suhetele ja huvidele. Tööandjat, kes nõuab tööde lõpetamist tähtajaks, peetakse seetõttu närvipuntraks ja liiga nõudlikuks. Selle asemel, et pahandada tööde hilinemise pärast, lepivad araablased fatalistlikult paratamatu ebaõnnega, milles keegi ju nende meelest süüdi pole.

42 30 EBS-is õppinud hindut said eksmati Kui õpihimulisi hiinlasi tuleb õhtul ülikooli sulgemisel välja visata, käisid hindud loengus, kui tuju tuli. Meil öeldakse, et koolitööd teed koolis, mistõttu pole mingit põhjust kodus õppida, põhjendab Lovy. Siin on õpetajad väga ranged ja täpsed, India õpetajad seevastu on väga pehmed. Kui Indias on vaja koolist puududa, siis sa ka puudud või tuled tunni keskel. Pealegi koosneb India kõrgkoolis kolmveerand õppest praktilisest treeningust, teooriat on vaid veerand. Et kodutööd olid tegemata, polnud ühelgi hindul põhjust talvisest sessist osa võtta. Suurem osa sõitis pettunult Indiasse tagasi, kaheksa said veebruari keskel eksmati ja viis jäeti kursust kordama.

43 Araablased armastavad vahele trügida Araablased ning ka mitmed Lõuna- Euroopa kultuurid eelistavad aga järjekordadesse vahelehüppamist, mis ärritab anglosakside õiglustunnet. Araabiamades kuulub ühe sallitud kombeviisi juurde järjekorras vahele trügida, tõugelda, agressiivselt autot juhtida, valest reast pöördeid teha ja tuututada. Selle üle pahandamine ei aita, vaid põhjustab konflikti. Kui aga sõbralikult märkus teha ja isiklikele suhetele apelleerida, siis muudavad nad enda käitumist ja lasevad teid sõbralikult vahele (välis- ja siseringi käitumise erinevus) (Nydell 2000).

44 Juhtum Plastic Exebitioni näituseboksides 2004 Düsseldorfis müügiesindajad: hiinlased, hindud, argentiinlane, rootslane. Tööaeg kella Esimesed, kes hommikul kohale jõudsid, olid hiinlased ja rootslane. Hiinlased hakkasid kohe üle vaatama selle päeva ajakava ja valmistuma kohtumisteks. Rootslasel olid kõik päevaplaanid tehtud ja esimesed kliendid olid kohal kell veerand üksteist. Argentiinlane jõudis kohale peale kella 10 ja enne tööle asumist tegi väikese kohvipausi, mis kestis kella 11ni, sest tal oli vaja rääkida oma tuttavaga. Hindud jõudsid kohale lõunaks, sest nad ei olnud üldse kindlad, mis kell nende kliendid pidid tulema ja kas nad üldse see päev kohale ilmuvad. Lõunaajal, kui rootslane ja argentiinlane läksid sööma, olid hiinlastel käed-jalad tööd täis, nad pidid tellima söögi koha peale, et siis kordamööda lõunatada. Pärast lõunat tundis argentiinlane, et peab hotelli minema ja natuke magama. (Sellel päeval teda rohkem ei kohanud). Rootslane ja hiinlased töötasid kuni näituse sulgemiseni ja hindud olid kadunud pärast kella 15.

45 Lõpetuseks Kui suhtlus toimub erineva kultuuritaustaga inimeste vahel, on inimestel ka erinevad kultuurikogemused ja ootused, mis võivad põhjustada vääritimõistmisi ja konflikte. Teistest kultuuridest pärit asüülitaotlejad jälgivad seda, kuidas sa räägid, mõnigi kord rohkem kui seda, mida sa ütled. Nad võivad sõnumi sisu valesti tõlgendada isegi siis, kui see on neile ära tõlgitud, kuna nad teevad järeldusi valitud distantsi, kehahoiaku, žestide ja miimika põhjal. Nad hindavad meie käitumist etnotsentristlikult oma kultuurist lähtuvalt. Mida suuremad on meie teadmised teistest kultuuridest, seda vähem etnotsentristlik ning stereotüüpidest ja hirmudest sõltuv ning konflikte põhustav on meie enda käitumine. Koflikte põhjustada võivate kultuurierinevuste tundmine ja arvestamine aitab meil erinevatest kultuuridest pärit inimestega suheldes paremini toime tulla, võimalikke konflikte ennetada ning asüülitaotlejaid sujuvamalt integreerida.

46 Lisalugemist Rannut, Ü. (2004). Uusimmigrantide kultuurierinevused ja kultuuridevaheline suhtlus koolis. Koostaja Ü.Rannut, Uusimmigrandid meie ühiskonnas ja haridussüsteemis. Käsiraamat eesti õppekeelega kooli õpetajatele, koolijuhtidele ja haridusametnikele. Tallinn: Ilo, lk Rannut, Ü. (2006). Uusimmigrandid: kultuurierinevuste avaldumine ja lõimimine klassis. Toim. Kristi Saarsoo, Helle Tiisväli. Eesti keele õpetamisest muukeelses koolis. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn: Argo, Rannut, M. & Rannut, Ü. (2004). Uusimmigrantide kohanemine sihtkultuuris. Koostaja Ü.Rannut, Uusimmigrandid meie ühiskonnas ja haridussüsteemis. Käsiraamat eesti õppekeelega kooli õpetajatele, koolijuhtidele ja haridusametnikele. Tallinn: Ilo, Rannut, Ü. (2007). Multikultuursus klienditeeninduses. Projekt Miinimumõuded varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks, kaitseks ja kvalifikatsiooniks Eestis, tööturuametnike koolituse materjalid. Lewis, R.D. (2003). Kultuuridevahelised erinevused. Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn:TEA. Pajupuu, H.(2000). Kuidas kohaneda võõras kultuuris? Tallinn: TEA.