Turba kaevandamise tehnoloogiad Ingo Valgma, Veiko Karu, Ave Õnnis, Siim Pukk Kõik turbakaevandamise väärtushinnangute teemalised diskussioonid viivad järelduseni kõik mõjud sõltuvad kasutatavast tehnoloogiast. Võimalike või kasutatavate tehnoloogiate tundmine on ainus võimalus kaevandamimõjude hindamiseks ja objektiivsete väärtushinnangute andmiseks. Turbatootmise võib jagada kaheks põhimõtteliselt erinevaks tootmistehnoloogiaks: - pinnakihiline tootmine - karjääriviisiline tootmine Pinnakihilise tootmise juures toimub turbakihi mahatöötamine õhukeste kihtidena pidevalt sama pinna peal. Kasutatakse kahte erinevat pinnakihilist tootmistehnoloogiat - freesturba tehnoloogia - tükkturba tehnoloogia Karjääriviisilise tootmistehnoloogia korral kaevandatakse lasund kogu ristlõikes või kihiti mitmes järgus, tekitades karjääri. Siia alla võib liigitada plokkturba tootmise [9]. Freesturba tootmise protsess: - turbalasundi peenestamine vajaliku sügavuseni ; - peenestatud turba pööramine kuivatamise eesmärgil; - kuiva turba kogumine tootmispinnalt vaakumkogujatega; - ladustamine auna; - turba aunatamine. Pilt 1 Vaakumkogujad Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks (hooaeg) ajavahemikku mai algusest kuni augusti lõpuni. Alusturvast toodetakse samal põhimõttel nagu küttefreesturvastki. Freesaluslusturbaks sobib kõige paremini 5 15 % lagunemisastmega rabaturvas. Alusturba tootmisväljakute ettevalmistamine on töömahukam kui küttefreesturba väljakute ehitamine. Et soopinna kandevõime on nõrk, tuleb kuivenduskraave mitu korda uuesti kaevata. Selle tõttu kulub alusturbaväljakute ettevalmistamiseks enam aega. Soopinna kuivendamisest kuni esimese toodangu saamiseni kulub tavaliselt 3-4 aastat.[9] 1
Freesalusturba tootmisel kasutatakse enamasti samu masinaid mis küttefreesturba tootmiselgi. Kasvuturbal nõutakse osakeste suurust suuremat kui kütteturbal, millest tingituna turbapinna freesid ning freesitava kihi paksus on natukene erinevad. Kasvuturbal on freesitava kihi paksus 15 20 mm ja kütteturbal keskmiselt 11 mm. Freesitud kihi paksusest sõltub turba kuivamisaeg. [10] Freesimistulemused olenevad mitmest tegurist (vttabel3). Turbaosakeste suurus freesimisel sõltub lisaks tabelis Tabel.1 toodud näitajatest veel turba liigist ja lagunemisastmest. Freestrumli pöörlemiskiiruse, freesimissügavuse, kuivatuspinna koormatuse ja freesagregaadi edasiliikumise kiiruse suurendamine nõuab võimsamat veoagregaati. Freeserite võimsusvajadus oleneb turbaliigist, kusjuures eri liigid vajavad eri konstruktsiooniga freese [2]. Tabel.1 Freesimistingimuste mõju turbaosakeste suurusele Näitaja Näitaja suurenemisel freesturba osakeste suurus: Freesimissügavus mm Suureneb Jääkfreesturbapuru hulk g Väheneb Freestrumli pöörlemiskiirus p/min Väheneb Freesagregaadi liikumiskiirus km/h Suureneb Freesitava turba algniiskus W 1 Suureneb (kuna turvas on sitkem) Üks tsükkel koosneb järgmistest operatsioonidest: - freesimine - pööramine - vallitamine - kogumine - aunatamine Kõigi nende operatsioonide tegemiseks on spetsiaalsed masinad ja mehhanismid, mida võib ühe operatsiooni jaoks olla väga erinevaid. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 3 tsükli järel. 2
Pilt 2 Freesija Pilt 3 Vallitaja Pinnakihilisel tootmisel on kasutusel kaks koristustehnoloogiat. Freesturba kogumine pneumaatiliste punkerkogujatega või mehaaniliste kogujatega. Mehaanilisel koristamisel on kasutusel ka ümbervallitamise süsteem. Ümbervallitamissüsteemil tehakse igale väljakule 20 m laiuse väljakute korral üks vall, mida vastava ümbervallitajaga tõstetakse naaberväljaku valli, tavaliselt kasutatakse nelja või viie valli süsteemi, mis tähendab, et kummaltki poolt vallitatakse nelja või viie väljaku vallid ühele väljakule kokku, kuhu moodustub turbaaun. 40 m laiuste väljakute korral on väljakul kaks valli. Punkerkogumise korral tehakse aunad väljakute ühte otsa väljaveo tee äärde, pikemate väljakute puhul ka mõlemasse otsa. Kasutatakse ka lahuskoristuse meetodit, mis tähendab seda, et kogumine on tsüklist eraldatud. Mitme tsükli toodang kogutakse väljaku keskele valli ja kogumine toimub tsükliväliselt tavaliselt sel ajal kui ilmastik ei ole soodne turba kuivamiseks. Sellega on võimalik suurendada tsüklite arvu ja sellega ka toodangu mahtu pinnaühikult. Freesturba hooajatoodanguks 1 ha võib jämedalt arvestada kasvuturbale maksimaalselt 200 t/ha aastas, keskmiselt 140 160 t/ha aastas. Turba kuivamiskiirus oleneb turba koostisest ja lagunemisastmest ning paljudest teistest põhiteguritest Osa teguritest on tootja poolt muudetavad. Nendeks on lademiku algniiskus, põhjavee kõrgus, turbapuru osakeste suurus (ja ühtlasem fraktsioonkoostis), õige pinnakoormatus (ja ühtlasem kihi paksus). Seega on oluline õige freeseri valik. Turba pööramiste arvu suurendamine (üle kolme korra) võib kuivamise aega pikendada märgkihi juurdemoodustumise tõttu [2]. Turba kuivendamisel kasutatakse päikese energiat, seega turvast toodetakse suviti ning freesimine toimub üldiselt soojadel ilmadel. Iga tõsisem vihmahoog (10 15 mm sademeid) paneb töö kaheks kuni kolmeks päevaks seisma. Keskmisel suvel on turba tootmine võimalik u. 40 50 päeval. Turbakaevandamise hooaja alguses ja lõpus on päikese langeva energia hulk kaks korda väiksem kui hooaja keskel. Vastavalt kuivamistingimustele on vaja parema tulemuse saamiseks reguleerida tsüklisaagiseid ja lahtifreesitava kihi paksust. Kuivamistingimused muutuvad ka ööpäeva jooksul, millega tuleb tehnoloogiliste operatsioonide aja valikul arvestada. Alates õhtul 17.30 kuni hommikul 8.30 turbakiht märgub. Märgumine võib sellel 3
perioodil olla kuni 12 %, s.o. freesitud kihti lisandub lademikust 0,3 0,4 mm vett. Seepärast tuleks enne esimest hommikust pööramist lasta turbal 2 3 tundi kuivada. Et keskpäevane õhutemperatuur on kõige kõrgem, ei ole otstarbekas sellel ajal turvast koristada, vaid teha veidi hiljem, kui turvas on jahedamaks muutunud. Septembris on õhk kuiva turba kogumiseks liiga niiske. Suvekuudel töötatakse varavalgest hilise õhtuni, eriti kuiva ilmaga isegi öösel. Küttefreesturba tootmiseks valitakse madal- või siirdesooturvas lagunemisastmega 20 40 %. Briketi valmistamisel peab turba mahumass 40 % tingniiskuse korral olema vähemalt 180 kg/m 3 [10]. Tabel2 Freesturba kuivamise aja muutus seda mõjutava teguri suurenemisel Tegurid Teguri ühik Muutus Algniiskus kg vett/kuivaine kg; pikendab % Pinna koormatus kg/m 2 ; pikendab h(kihi paksus) Turbapuru osakeste suurus mm lühendab Põhjavee kõrgus m pikendab Päikesekiirgus W/m 2 lühendab Õhutemperatuur ºC lühendab Suhteline õhuniiskus % pikendab Tuule keskmine kiirus m/sek lühendab Pööramiste arv korda pikendab Freesturba tootmine Haku meetodil. Haku meetod on turba kaevandamisel üks enimkasutatavaid meetodeid. [15] Traditsiooniline Haku tootmiskett sisaldab 1-2 freesi, 1-2 pöörajat, 1-2 vallitajat, ühte lintkonveierit ning 3 5 traktori järel veetavat turba treilerit. Freesimine. Freesturba tootmisel freesitakse turba kuivatamise jaoks lademe pealmine kiht 20 mm sügavuselt. Freesimiseks kasutatakse 6 9 m laiust freesi. Sõltuvalt turba kvaliteedist, kasutatakse aktiivset pöörlevate teradega varustatud freesi või passiivset lõikavate teradega varustatud freesi. Freesimise ajal on turba niiskus 70 80 protsenti, mis püütakse vähendada 40 protsendini. Freesitud turba pööramine. Kuivatamise edendamiseks pööratakse freesitud turvast kuivamise ajal 1 3 korda. Pööramiseks kasutatakse spetsiaalset traktori järel veetavat plastmassist või terasest lusikatega pöörajat. Enamasti, aga kasutatakse tuleohutust silmas pidades, plastmassist lusikatega pöörajat. Pööraja töölaius on kuni 19 m ning kiirus pööramisel on 8 14 km/h. Kuivamine võtab aega tavaliselt 2 3 päeva, sõltuvalt õhu temperatuurist, õhu niiskusest, tuulest ning vajalikust turba kvaliteedist. Ühel freesimisel eemaldatud turba kogust nim. koristuseks. Keskmiselt on tootmisperioodil u. 15 20 koristust mai algusest kuni augusti lõpuni. Vallitamine. Kui turvas on kuivanud paraja niiskuseni (40 %), turvas vallitatakse traktori järele haagitava turba vallitajaga 20 m laiuse väljaku keskele. Moodustatav vall on väljaku pikkune ning umbes 40 cm kõrge ja 80 cm lai. Turba vallitaja töölaius on umbes 9 m. Vallitajal on paindlik harjaline põhi, mis tagab tootmisalal kuiva turba korraliku vallitamise ning kõrge saagi. Kogumine. Turba kogumine on turba tootmises kõige kallim faas. Kogumise maksumus moodustab 40 50 % kogu tootmise maksumusest kuna sellele protsessile tuleb pöörata erilist tähelepanu.[15] Vallist laetakse turvas traktori järel veetava ning lintkonveieriga varustatud koguja abil kõrval väljakul sõitva, samuti traktori järel veetava turba treileri peale. Pärast seda on turbaväljak uuesti valmis freesimiseks. Sellised uued lintkonveieriga laadimismasinad on tuleohutuse 4
tõttu varustatud kummist ratastega ning neid on ka kerge transportida ühelt väljakult või tootmisalalt teisele. Kasutatavate treilerite mahutavus on 30 70 m3. Aunatamine. Turvas transporditakse turba treileriga auna, mis asub tee ääres, kus liiklevad turvast vedavad autod. Ühes aunas võib olla kümneid tuhandeid kuupmeetreid turvast ning aunasid võib olla ühe tootmisala läheduses mitmeid. Aunatamist võib teostada traktortreileriga auna peale sõites ning turvast sinna maha laadides või siis laadides turvas auna jalamile, kust see lükatakse buldooseriga kõrgemale auna peale. Kui aun on valmis, siis see üldjuhul kaetakse kilega, et kindlustada kõrge kvaliteet. Freesturba tootmine pneumaatilise turbakogumismasina ehk vaakumkoguja meetodil. Seda meetodit kasutatakse madalsooturba kaevandamisel ning väiksematel aladel. Sellel meetodil ehk turba kaevandamisel pneumaatiliste turbakogumismasinatega, toimuvad kaks esimest etappi, ehk siis freesimine ja pööramine, samal viisil kui Haku meetodil. Nendele järgnevatel etappidel kasutatakse aga freesturba kogumiseks ja transpordiks traktori järel veetavat pneumaatilist turbakogumismasinat. Freesturba kogumine. Vaakumkogujaid on erinevaid, kuid nende tööpõhimõte on sama. Vaakumkoguja töötab samal põhimõttel nagu tolmuimejagi: ventilaator tekitab kuni 40 kuupmeetrises kogumismasinas vaakumi, millega turvas imetakse huulikute ning imitorude abil sisse. Pilt 4Imitoru Uuemates vaakumkogujates ventilaatorist tulev heitõhk puhastatakse ning seega saab selliseid kogujaid kasutada ka nendel turbatootmisaladel, kus turba tolmu ei tohi vähemalgi määral loodusesse sattuda. Aunatamine. Vaakumkoguja meetodil veetakse turvas peale kogumist sama treileriga auna. Traktor-vaakumkoguja kombinatsioonil võib turba laadida kas auna peale või jalamile nagu Haku meetodilgi. Freesturba tootmine mehaanilise turbakogumismasina meetodil. Nagu eelmiselgi meetodil, nii ka sellel toimuvad kaks esimest etappi samal viisil kui Haku meetodil. Vallitamine ja kogumine. Turba vallitamine toimub nagu Haku meetodilgi (kasutades turba vallitajat), või siis kogumismasinaga ühenduses olevat 6m laiust ning V-kujulist ettepaigutatud vallitajat, mille abil turvas kogutakse traktori rataste vahele. Sellel vallitajal on paindlik harjaline põhi, mis tagab turba korraliku vallitamise. Vallist kogutakse turvas mehaanilise kogumismasinaga selle tagaosas oleva kraapkonveieri abil. Aunatamine toimub samamoodi nagu kahel eelneval meetodil. Freesturba tootmine ümbervallitamis- ehk Peco meetodil. Ümbervallitamismeetodil tekib aun vallide ühendamisega ning kolm esimest etappi, freesimine, pööramine ja vallitamine, toimuvad nagu Haku meetodilgi. Sellel meetodil turvas ladustatakse ühele väljakule kokku. See toimub nii, et keskmiselt väljakult siirdatakse turbavall traktori järel veetava ning lintkonveieriga varustatud vallitajaga kõrval oleva väljaku valli peale. Seejärel kahe väljaku vall siirdatakse samamoodi kolmandale väljakule. Seda võib korrata 4 6 korda. Sama protsessi korratakse teiselt poolt nii, et keskele moodustub lõppkokkuvõttes aun, kuhu on 5
kogutud 8 12 väljaku turvas. Selliseid kogumisoperatsioone toimub suvel keskmiselt 15 20. Sellist tüüpi aunad on tehtud talviste toimetuste tarvis, kuna nad ei asetse sõiduteede ääres. Kui sealt on vaja turvast kuskile transportida, siis rajatakse sinna eraldi talvetee. Tükkturba tootmine. Küttetükkturba tootmiseks sobib turvas lagunemisastmega üle 25 %. Küttefreesturbaks ja turbabriketi valmistamiseks sobib paremini hästilagunenud madalsooturvas. Tükkturba tootmiseks paremini hästilagunenud rabaturvas. Tänu rabaturba kiulisele struktuurile püsivad turbatükid paremini koos ka pärast mitmekordseid kuivatus-, sõelumis- ja laadimisoperatsioone. Tükkturvast toodetakse silindri või lindi kujul. Üks tsükkel koosneb järgmistest operatsioonidest: Kaevandamine pressimine pööramine vallitamine kogumine aunatamine Masinate komplekteerimisel lähtutakse sellest, et kolme turbapressi kohta vajatakse ühte komplekti abimasinaid (pööraja, vallitaja ja laadija). Vajalik tootmispind ühele pressile on ca 30 ha. Tüki läbimõõt võib olla väga erinev, suurem on 80 mm, tehakse ka peentükkturvast läbimõõduga 45 55 mm ning pikkus on 50 200 mm. Peentükkturba eeliseks on kiirem kuivamistsükkel, võimalus hooajal saada 6 7 tsüklit tavalise 2 3 tsükli asemel. Puuduseks on erinõuded tootmispindadele: tasasemad väljakud, parem kuivendus, väiksem kännusus. Sageli varieeritakse läbimõõtu, vahetades turbapressi suudmikke: kevadel, paremate kuivamistingimuste puhul toodetakse jämedamat tükki (läbimõõt 80 mm), suve lõpul peenemat (läbimõõt 50 mm). Hooaja toodanguks võib arvestada 3 tootmistsükli korral 400 m3/ha ehk 160 t/ha aastas. Tükkturba kuivatamine välistingimustes erineb tunduvalt freesturba kuivatamisest. Eriti sõltub tükkturba kuivatamise aeg ja lõppkvaliteet tükkide mõõtmetest ja kujust. Paljudel juhtudel ei saa tüki mõõtmete muutmisega reguleerida nende tugevust, kuna tükkide suuruse nõue esitatakse tarbija poolt lähtudes turba kasutusaladest ja tehnilistest lahendustest tarbimisel. Turbatükkide kuju määrab ära üldise kuivatusvälja koormatuse ja operatsioonide mehhaniseeritult läbiviimisel kao suuruse. Arvestades viimast asjaolu on otstarbekas tükkturvast toota silindrikujulise vorm-suudmikuga võimalikult pikkade tükkidena, et vähendada turba kadu ja saada õhulisemad vallid. Tavaliselt saadakse turbatüki pikkuseks 1,5 2 läbimõõtu. Kuivamisprotsessi kestus ja lõpptoodangu kvaliteet sõltub suuresti toormassi läbitöötlusest. Suurema läbitöötlusastmega massist vormitud turbatükid märguvad sademete mõjul vähem, mistõttu tüki tugevus suureneb ja kaod vähenevad. Toormassi suurem läbitöötlus muudab kuivamisprotsessi ilmastikutingimuste suhtes püsivamaks [1]. Tükkturba tootmisprotsess. Kaevandamine pressimine. Tükkturvast freesitakse tootmisalal 30-50 cm sügavuselt spetsiaalse tükitõstmismasinaga, millel on lõiketeradega varustatud tõsteketas või tõstekruvi. Turba freesimisniiskus on üle 80 protsendi. Samal ajal töötleb see tõstemasin ka turvast kruviseadmega ning pressib ja vormib selle läbi huuliku tükkidena väljakule kuivama. Tükid on 40 80 millimeetrise läbimõõduga silindrid või lainekujulised lindid. Pööramine. Seejärel tükkturvast kuivatatakse 1 2 nädalat, mille ajal neid pööratakse 19 meetrise töölaiusega pöörajaga. Pööramine sõltub ilmastiku tingimustest ja võib toimuda 1 3 korda. Eesmärgiks on vähendada tükkide niiskus 35 protsendini. 6
Vallitamine. Vallitamine toimub jällegi samal moel kui Haku meetodil. Tükid ajatakse valli traktori järel veetava vallitajaga, mille pöörlevad plastmassist kettad eraldavad tükkturbast parema agregaadi välja. Kogumine. Vallis olevad tükid laaditakse tükkturba laadijaga (lintkonveieriga ja millel on ka sõel) traktori järele haagitud turba treileri peale. Aunatamine. Tükkturvas veetakse turba treileril teeäärsetesse aunadesse kus soodsate ilmastikutingimuste korral toimub turba järelkuivamine ja niiskuse vähenemine 4 6 %. Aunatamine toimub üldjuhul ekskavaatoriga. Hooaja lõppedes kaetakse need aunad kattekilega, mis väldib turba märgumise sademetest. Aunatamine ja katmine toimub väljaspool tootmistsüklit; koristamine võib toimuda mitme lõikuse järel ühest vallist. Eesmärgiga vähendada peenturba sisaldust tükkturba hulgas, teostatakse selle kogumine enne uue lõikustsükli tegemist. Kuivatatud freesturvas (turbapuru) annab täiendava energiaturba koguse pinnaühikult ja kasutatakse katlamajades kütteks. Tükkturba tootmine omab rea eeliseid, võrreldes freesturba tootmisega: väiksem sõltuvus ilmastikust, tunduvalt väiksem tuleoht, puudub tuuleerosiooni oht, säilimise kaod on umbes 20 % väiksemad, alla 1 % kännulisusega lasundi kaevandamisel jääb ära täiendav kändude eemaldamine, kuna need töödeldakse toormassiga üheaegselt tootesse, energiaühiku (MWh) veokulud on väiksemad, tootmispindade remondikulud on väiksemad, kuivendussüsteemi vete hõljuvainete sisaldus on tunduvalt väiksem, puudub praktiliselt tolmuprobleem transpordi ajal [4]. Plokkturba tootmine. Plokkturvas omab selliseid omadusi, mis tagab tema sobivuse kasutamiseks taimekasvatuses: - ei sisalda umbrohtude juuri ega seemneid; - säilitab maksimaalselt oma loodusliku struktuuri; - minimaalne peene fraktsiooni sisaldus; - hea niiskuse siduvusaste; - isekuumenemistunnuste puudumine; - vedu odavam. Lõike- e. plokkturvas kaevandatakse selleks ettevalmistatud tootmisväljadelt naturaallademikust ja kuivatatakse tarbimisniiskuseni ca 65 %, kasutatakse kõrgsooturvast lagunemisastmega alla 25 %. Kaevandamine toimub kihiti, vähelagunenud turbalasundi lõikes lõigatakse turbaplokid (näiteks 30x30x60 cm) ekskavaatoriga, mis on varustatud spetsiaalse mitme-kopalise kühvliga [17]. Turbaplokkide suurus oleneb tarbijast, ilmastikust ja lasundi omadustest. Soovitatav on hoida turvas ühe külmumistsükli (talve) tootmisväljal, mis parandab turba tarbimisomadusi turvas muutub kohevamaks, kuivab kiiremini välitingimustes. Kui turbaplokid on osaliselt kuivad, siis neid pööratakse käsitsi või masinaga. Kuivatades lõiketurvast niiskuseni alla 50 % võib teda kasutada purustatuna aianduses, alusturbana, fekaalgaaside sidujana loomalautades ja kuivkäimlates [9]. Biomassi kuivatusseade uuendab turba tootmist 2005 aasta maikuus esitles Soomes tegutsev firma Vapo suurte biomasside koguste kuivatamiseks mõeldud biomasside kuivatusseadet ning uut turbatootmismeetodit. Nende abil 7
saaks toota turvast 20 korda tõhusamalt. Väga suur muutus uues turbatootmistehnoloogias oleks see, et turvast ei kuivendataks enam soo peal, vaid just selle jaoks valmistatud asfaltväljakul biomassi kuivatusseadmel. See uus seade koosneb asfaltväljakust ning selle ümber asetatud päikesepaneelidest. Paneelide poolt toodetav soojusenergia keerleb asfaltväljakute all olevates torudes, soojendades kuivatatavat massi altpoolt ning seda samal ajal kui päike ja tuul kuivatavad seda massi pealtpoolt [19]. Turba ümberpaigutamine pumpamise teel. Turba kuivendamisprotsessi üleviimine asfaltväljakule tooks kaasa ka muutusi turba tootmisväljakutel. Enam ei oleks vaja freesimist, pööramist ja vallitamist, sest nüüd tõstaks ekskavaator turvast otse soost. Tootmisalalt viidaks turvas pumpamise teel mööda torusid biomassi kuivatusseadme kõrval asuvasse väli lattu. Teine võimalus oleks turvas sinna viia treileriga. Turvas puistatakse asfaldile, kasutades selleks spetsiaalselt valmistatud puistamisvagunit, mis vormib turba kuivamiseks vajaliku kuju ning suurusega tükkideks. Kuivamisprotsess võtab parimal juhul aega 1 2 päeva, sõltuvalt aastaajast ning ilmastikutingimustest. Lõpuks korjatakse kuiv turvas ära näiteks mehaanilise turbakogumismasinaga. Biomassi kuivatusseadme ja uue turbatootmistehnoloogia eelised Tootmisvõimsus on 20 korda suurem kui praegustel meetoditel Võrdne toote kvaliteet Tootmishooaeg pikeneb üle kuuele kuule Toode sõltub vähem ilmastikutingimustest Isegi väheseid põua perioode saab edukalt ekspluateerida Turbavarusid saab ettevaatlikult kasutada Turbatootmise mõjud veele vähenevad Lõpp tolmu tekkimisele Põlengute oht väheneb Võimaliku müra vähenemine Transport. Kütteturba veoks on käesoleval ajal Eestis sobivaid transpordivahendeid küllaldaselt. Lähematel aastatel kindlustaks see ka kuni 10-kordse turbatootmise kasvu juures väljaveo tootjalt tarbijani vastavalt viimase vajadusele. Paralleelselt tootmise ja tarbimise kasvuga algab loomulik transpordivahendite väljavahetamine ökonoomsemate vastu. Veokulud tarbijale moodustavad 10-40 % tükkturba hinnast, sõltuvalt veokaugusest ja koormate suurusest. [6] Turba kaevandamise parim võimalik tehnoloogia Parim võimalik tehnika (BAT best available technique) on selline tegutsemisviis, mille kasutamine on tema eeliseid ja kulutusi arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. Meil kasutatavad turbakaevandamise tehnoloogiad ei erine mujal maailmas kasutatavatest, suurem vahe on just nõukogudeaegsete ja kaasaegsete veduktraktorite osas, milledest esimesed on kindlasti keskkonnaohtlikumad. 8
Joonis 1 Freesturba tootmismeetodid [13] Töö on seotud ETF Grandiga 5913 Kaevandatud alade kasutamine KASUTATUD ALLIKAD 1. Animägi, J. 1998. Tükkturba kuivatamise iseärasused. Eesti turvas, 13-16 2. Ingo Valgma, Veiko Karu, Ave Õnnis, Siim Pukk, Kaevandamine parandab elu maal järeldus Talvakadeemia grupitööst Niibi turbarabas. Kaevandamine parandab maa, TTÜ mäeinstituut 2007 3. Siim Pukk. Bakalaureusetöö. TTÜ mäeinstituut 2006 4. Animägi, J. 1997. Turba kuivatamine välitingimustes. Eesti turvas, 8-9. 5. Hinto, O. 1948. Turvas tootmine, töötlemine ja kasutamine III. Tükkturba kuivatamine. Pedagoogiline kirjandus, Tallinn. 6. Juske, A. 1995. Turbatootmine Eestis. Eesti Turbaliit, Pärnu. 7. Ларгин, И.Ф., Корчунов, С.С., Лазарев, А.В. 1982. Справочник по торфу. Недра, Москва 8. Mirme, P. 2004. Turbatööstuse käivitamise kava. Tartu Ülikool Pärnu kolledž diplomitöö, Pärnu. 9. Orru, M. 2004. Rääma turbamaardla lääneosa geoloogilise uuringu aruanne. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. 10. Paalberg, F. 1948. Turvas tootmine, töötlemine ja kasutamine IV. Freesturba tootmine. Pedagoogiline kirjandus, Tallinn. 11. Raadla, K. 2004. Turba kaevandamine ja sellega kaasneva mõju leevendamine põhja- ja pinnaveele Viru-Peipsi alamvesikonnas. Peipsi Koostöö Keskus, Tallinn. 12. Valk, U. 1988. Eesti sood. Valgus, Tallinn, 212-217. 9
13. Varik, K. (OÜ Biolan Baltic arendusdirektor). Tehnoloogia valik ning tootmisprotsessi kavandamine. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tallinn, 10. mai 2006 14. Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsu ja mürataseme piirväärtused. Keskkonnaministri 22.09.2004 a määrus nr 42 15. Alakangas, E. 2000. Suomessa käytettävien polttoaineiden ominaisuuksia. Valtion teknillinen tutkimuskeskus, Espoo. http://www.inf.vtt.fi/pdf/tiedotteet/2000/t2045.pdf 16. Eesti-Inglise Maapõuesõnaraamat http://www.ene.ttu.ee/maeinst/sonad/sonad/eestenglish/redirect.htm 17. Soome bioenergia veebileht - http://www.finbioenergy.fi/teknologiat/engl/18.htm 18. Rahvusvahelise turba tooteid ja teenuseid pakkuva ettevõtte Bord na Mona veebileht http://www.bnm.ie/downloads/milled_peat_production.pdf 19. Rootsi turbatootjate assotsiatsiooni veebileht - http://www.torvproducenterna.se/english/harvest.shtml 20. Vaakumkogujaid valmistava Canada ettevõtte Premier Tech veebileht - http://www.premiertech.com/ 21. Vapo OY veebileht - http://www.vapo.com 1. Talveakdeemia + grandiviited 10