LAHTI LINNA ÜMBERASUJA TEEJUHT
LUGEJALE 2010. aasta oktoobris uuendatud Lahti linna ümberasuja teejuht on mõeldud kõigile äsja Lahtisse kolinud inimestele. Esimene teejuht koostati 2002. aastal koostöös Lahti linna migratsioonitöö koordineerimisüksuse ja ümberasujate projektiga LATU. Teejuhti muudetakse ja arendatakse koostöös migratsiooniküsimustega tegelevate ametkondade ja teiste osapooltega, viimane kord toimus see 2006. aastal. Teejuhis praegu sisalduvad andmed kehtivad seisuga 1.10.2010. Teejuht esitab teavet Lahti linna üldteenuste, ümberasujate eriteenuste ning selliste ametkondade ja muude organisatsioonide kohta, kes migratsiooniküsimusi Lahtis ja Soomes üldiselt korraldavad. Käesolev teejuht on uuendatud projekti ALIPI (piirkondlik integratsioonialane teeninduspunkt) abil. ALIPI teeninduspunkt pakub ümberasumisega seotud juhendamis-, nõustamis- ja ekspertteenuseid. Eesmärk on ka parandada tööks ettevalmistamise kaudu ümberasujate kohanemist ning tööhõivet. Teenused on mõeldud Päijät-Häme piirkonda elama asuvatele inimestele sõltumata ümberasumise põhjustest. Lisaks pakutakse juhendamis- ja nõustamisteenuseid ametkondadele, tööandjatele, organisatsioonidele ja teistele institutsioonidele. Teenindamine toimub soome, vene, inglise, rootsi ja gruusia keeles. Vajadusel kasutatakse tõlkide abi. Lahti linn Sotsiaal- ja tervishoiuosakond Sotsiaalosakonna eriteenused Projekt ALIPI 2
TERE TULEMAST LAHTISSE...5 1. MIDA TULEB LAHTISSE SAABUMISEL ESIMESE ASJANA TEHA?...6 Lahti magistraat...6 Välismaalaste registreerimine...6 Ajutine elamine...7 Põhjamaade kodanike registreerimine...7 Päijät-Häme politsei...7 Klienditeenindus / lubadega seotud küsimused...7 Välismaalaste osakond...7 Pangandus...8 KELA/pensioniamet...8 Päijät-Häme tööhõive ja majandusarengu büroo (TE-büroo)...9 EURES Euroopa töövahenduse võrgustik...9 Päijät-Häme maksuamet...10 2. LAHTI LINNA TEENUSED...11 SOTSIAAL- JA TERVISHOIUOSAKOND...11 ALIPI (piirkondlik integratsioonialane teeninduspunkt)...11 Migratsiooniteenused...11 Lahti piirkonna tõlkekeskus...12 Sotsiaaltöö...13 Sotsiaalteenistused...14 Toimetulekutoetus...14 Puudega inimeste teenindamine...15 Lastekaitse...15 Sotsiaaltöötaja...16 Tervishoiuteenused...16 Päijät-Neuvo...16 Polikliinikud...16 Retseptide pikendamine...17 Polikliiniku tasud...17 Pagulaste ja remigreerujate tervishoid...18 Haiglad...18 Esmaabi ja valved...19 Väga kiireloomuliste ja tõsiste haigusjuhtumite korral helistage...19 üldisel hädaabinumbril 112...19 Vähem kiireloomuliste ja ootamatute haigusjuhtude korral...19 Hambaarstivalve...19 Tervisepunkt...20 HARIDUSOSAKOND...20 Koolieelse kasvatuse teenused...20 Kooliskäimine...21 Koduse keele ja ümberasujate laste oma emakeele õpetamine...21 Kooliõpilaste hommikune ja pärastlõunane tegevus...22 Lahti linna noorsooteenistus...23 Lahti multikultuurikeskus Multi-Culti...25 Lahti linna- ja maakonnaraamatukogu...26 Lahti siseujulad...27 Laune perepark...29 3
3. MUUD KOHALIKUD TEENUSED...30 Lahti koguduste liit...30 Takatasku abikeskus...30 Kus saab Lahtis õppida soome keelt?...31 Elamine Lahtis...34 4. LAHTIS TOIMUVAD PROJEKTID JA KODANIKUÜHENDUSTE TEGEVUS...35 5. SOOMES ÜMBERASUJATE KÜSIMUSTEGA TEGELEVAD ASUTUSED JA AMETKONNAD...37 Migratsiooniamet (Migri)...37 Elamisluba...37 Elamisloa andmise alused...38 Alaline elamisluba...38 Soome kodakondsuse taotlemine...38 Rahvusvähemuste volinik...38 Pakolaisneuvonta ry (Pagulaste nõustamiskeskus)...39 Helsingi SOS-kriisikeskus...40 Väärkoheldute rehabilitatsioonikeskus...40 Inimõiguste Liit...41 Soome Punane Rist (SPR)...41 Infopank...42 FINFO nõustamisteenused...42 6. SÕNASTIK...43 4
TERE TULEMAST LAHTISSE Lahti on elanike arvult Soome suuruselt kaheksas linn. Lahtis on pisut üle 100 000 elaniku, kellest mõnda muud kui soome keelt emakeelena kõnelevaid isikuid on umbes 4,3%. Ümberasujate etniline taust on väga kirju, kokku on esindatud ligikaudu 100 eri rahvust. Lisaks elab Soomes ka juba Soome kodakondsuse saanud immigrandi taustaga inimesi. Lahti sai linnaõigused 1905. aastal. Lahti kuulub Päijät-Häme maakonda. Lahtit tuntakse nii Soomes kui ka mujal maailmas spordi- ja kultuurilinnana. Lisaks spordile ja muusikale on lahtilaste jaoks olulised puhas loodus, vesi ja õhk. Lahti linna eesmärk on ühiskondlikku õiguspärasust edendades arendada ja hoida sellist elukeskkonda, kus inimesed tahavad elada, töötada ja tegeleda ettevõtlusega. 5
1. MIDA TULEB LAHTISSE SAABUMISEL ESIMESE ASJANA TEHA? Lahti magistraat Salininkatu 3, 15100 LahtiTel: 07187 31080 Faks: 07187 31118 Avatud: E R kell 9.00 16.15 e-post: kirjaamo.lahti@maistraatti.fi http://www.maistraatti.fi Välismaalaste registreerimine Soomes elavate isikute üldandmed kantakse rahvastikuregistri andmesüsteemi. Sellised andmed on näiteks nimi, sünniaeg, rahvus, perekonnaseisu ja pere liikmete andmed ning aadress. Alaliselt Soome elama asuvate isikute puhul registreeritakse elukoht ja neile antakse Soome isikukood. Elamisluba peab kehtima vähemalt aasta. Põhjamaade kodanikud elamisluba ei vaja. ELi kodanikud ei pea üldreeglina oma elamisõigust politseis registreerima, kui Soomes viibimise aeg on lühem kui kolm kuud. Kui nad soovivad elada Soomes pikemalt, tuleb neil esitada kohalikule politseijaoskonnale elamisõiguse registreerimise avalduse. Välismaalane peab seaduse järgi esitama registrile samad andmed nagu Soome kodanik, kui ta elab Soomes vähemalt ühe aasta. Registreerimine toimub kohalikus magistraadis. Registri andmeid kasutatakse näiteks valimiste läbiviimisel, maksustamisel, tervishoiu ja kohtute töö korraldamisel ning statistika koostamisel. Registreerimiseks peab inimene käima isiklikult oma elukohajärgses magistraadis. Kaasa tuleb võtta pass ning kehtiv elamisluba. Muud registreerimisel vajalikud dokumendid on võimalikud abielutunnistused, lahutuse ja surmatunnistused ning laste sünnitunnistused. End registreeriv isik peab magistraadis täitma ja isiklikult allkirjastama välismaalase registreerimise avalduse ning ümberasumise teate rahvastikuregistrile. Välismaalase pereandmete registreerimisel Soome rahvastikuregistris peab kõigile välismaal väljastatud dokumentidele olema lisatud tõendav dokument ehk apostille, kui kõnealune riik on liitunud Haagi konventsiooniga. Teavet Haagi konventsiooni kohta ning ingliskeelse loendi sellega ühinenud riikide kohta leiate internetist aadressil: http://hcch.e-vision.nl/index_en.php?act=conventions.authorities&cid=41 Kui kõnealune riik ei ole Haagi konventsiooniga liitunud, esitatakse eespool nimetatud tõendid kõnealuse riigi välisministeeriumile, kes legaliseerib dokumendi väljastamise õige ametkonna poolt. Seejärel esitatakse dokument Soome esindusele, kus omakorda tõendatakse välisministeeriumi kinnituse õigsust. 6
Ajutine elamine Ka lühiajaliselt Soomes elav välismaalane võib teatud juhtudel saada isikukoodi, kui ta vajab seda näiteks töötamisel. Talle ei registreerita siiski Soomes elukohta ja tal pole tingimata samu õigusi nagu Soomes alaliselt elavatel isikutel. Välisriigi kodanik võib end registreerida selles magistraadis, mille teeninduspiirkonnas ta teatab end elavat, või maksuametis või KELAs (Soome Pensioniametis). Registreerimiseks peavad ELi kodanikud esitama passi, ametliku pildiga isikutunnistuse ja ELi kodaniku elamisõiguse registreerimise tõendi. Teiste riikide kodanikud peavad esitama passi ja elamisloa. Põhjamaade kodanike registreerimine Põhjamaade ehk Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani (kaasa arvatud Fääri saared ja Gröönimaa) vahel toimuva rände suhtes rakendatakse Põhjamaade vahel sõlmitud rahvastiku registreerimist puudutavat lepingut. Lepingu eesmärk on, et kõik Põhjamaades elukohta vahetavad isikud oleks kantud korraga vaid ühe riigi rahvastikuregistrisse, ning teisest küljest, et ümberasujad saaks kindlasti kantud rahvastikuregistrisse. Registreerimise eeldused otsustavad ümberasujat vastu võtva riigi pädevad ametkonnad. NB! Mõelge vajadusel eelnevalt läbi, kuidas kirjutada teie nimi ladina tähtedega. Kui see peab teie arvates olema passis toodust erinev, öelge seda registreerimisel ametnikele. Päijät-Häme politsei Klienditeenindus / lubadega seotud küsimused Salininkatu 3, PL 50, 15101 Lahti Tel: 071 8730 341 Faks: 071 8734 360 Avatud E K, R kell 8.00 16.15 N kell 8.00 17.00 (pikendatud lahtiolekuaeg ei kehti ajavahemikus 1.06 31.08) www.poliisi.fi Politsei klienditeeninduse kaudu saab lahendada näiteks juhiloaga seotud küsimusi. Lisateavet saate klienditeenindusest. Välismaalaste osakond Salininkatu 3, I korrus Avatud E R kell 9.00 12.00 ja 13.15 15.00 Tel: 071 8737 327 Faks: 071 8734 361 Elamisloa taotluste esitamine, elamislubade pikendamine/ülekandmine Alaliselt Soomes elavate ELi kodanike registreerimine Kodakondsuse taotlused 7
Välismaalase isikutunnistuse taotlused Kui olete end juba magistraadis registreerinud, käige ära ka politsei välismaalaste osakonnas ja esitage seal oma pass ja kehtiv elamisluba. NB! Alaliselt Soomes elav välisriigi kodanik vajab ELis reisimiseks passi. Ainult Soome kodakondsuse saanud isik saab reisida Euroopas ka isikutunnistuse alusel. Pangandus Soomes läheb teil vaja pangakontot. Pangakontoga saab siduda pangakaardi, mille abil saab sularahaautomaadist raha võtta ja arveid maksta. Soome seaduste kohaselt peab pank konto avava isiku kindlaks tegema. Pank tunnistab isikut tõendava dokumendina kehtivat passi ja Soome politsei poolt väljastatavat alalist või ajutist isikutunnistust. Pank vajab konto avamiseks järgmisi andmeid: konto avaja ja/või konto omaniku nimi, isikukood, aadress ja elukoht Soomes. Abikaasadel võib olla ühine pangakonto. Konto omanik võib vajadusel anda kirjaliku volituse konto kasutamiseks ka teistele isikutele. KELA/pensioniamet Külastusaadress: Kirkkokatu 8, 15140 LAHTI Tel: 020 692 203 (KELA kaardiga seotud küsimused) Tel: 020 692 207 (sisse- või väljaränne) tööpäeviti kell 8.00 18.00 Faks: 020 635 1672 Avatud: E K, R kell 9.00 16.00, N kell 8.00 17.00 Postiaadress: PL 32, 15871 HOLLOLA www.kela.fi Kui olete saanud isikukoodi, saate minna KELAsse ja täita seal avalduse Soome sotsiaalkaitse süsteemi alla registreerimise kohta. See on samal ajal ka KELA kaardi avaldus. Soome sotsiaalkaitse alla registreerimise kohta saadetakse teile koju KELA kirjalik otsus. KELA ei saa teie avaldust käsitleda, kui teil pole isikukoodi. Pärast KELA kaardi saamist kuulute te Soomes sotsiaalkaitse alla. Kaardil on teie isikuandmed ja isikukood. Ka Soomes sündinud lapse kohta, kes ei ole Soome kodanik, tuleb esitada KELAle avaldus. 8
KELA kaardi alusel saate soodustust haiguskindlustuse seaduse alusel hüvitatavatelt apteegi retseptiravimitelt. Kaart tuleb esitada alati polikliinikus, haiglas või apteegis käimisel. KELA kaudu saab taotleda sotsiaaltoetusi, näiteks töötupäevaraha, emadustoetust, lastetoetust, elamistoetust jne. Soodustuste kohta saate teavet internetist aadressil www.kela.fi või KELA kontoritest. Päijät-Häme tööhõive ja majandusarengu büroo (TE-büroo) Päijät-Häme TE-büroo Kauppakatu 11 ja Kirkkokatu 12 PL 84, 15141 Lahti KLIENDITEENINDUS E R kell 9.00 15.45 Tel: (keskjaam) 010 19 4038, 010 60 40038 E R kell 8.00 16.15 www.mol.fi Kui olete asunud Soome alaliselt elama ja teil on Soomes piiramatu töötamisõigus, kuulute tööhõive ja majandusarengu büroo kõigi tavapäraste tööjõuteenuste alla ja lisaks rakendatakse teenuste suhtes kohanemisaja seadust. Ümberasujate töövahendusosakonnas teenindatakse teid kõigis eraklientide töövahenduse, tööpraktika ja koolitusega ning eriti kohanemisega seotud küsimustes. Migratsiooniteenuste osakond asub Lahti administratiivhoone II korrusel. Büroos toimub teenindus mitmes eri keeles. Vajadusel saab kutsuda kohale tõlgi. Valveteenindus annab personaalsetes küsimustes nõu tööpäeviti kell 9.00 15.45. Registreerimisel on vaja esitada vähemalt järgmised dokumendid: töö- ja õpingutõendid, pass. Oma andmed saate kanda meie kliendiregistrisse veebilehel www.mol.fi juba enne registreerimist. Pärast registreerimist broneeritakse teile vastuvõtuaeg tööjõu nõustaja juurde. Temaga viite läbi kohanemisprogrammi ja samas kontrollitakse ka teie töötuskaitsega seotud õigusi. EURES Euroopa töövahenduse võrgustik EURESi töövahendus Tööotsimiskeskus @pesti Kauppakatu 11, LAHTI Tel: Keskus 010 19 4038 või 010 60 40038 9
Lisainfo: www.eures.europa.eu või www.mol.fi/eures EURES on üleeuroopaline tööjõu vahendamise portaal ning üle 800 nõustajaga võrgustik, mis aitab leida tööd 31 Euroopa riigis. EURESe koostöövõrgustiku eesmärk on lihtsustada tööjõu vaba liikumist ning aidata ettevõtetel hankida Euroopast oskustööjõudu. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ning Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi kodanikud saavad otsida tööd kõigist eelnimetatud riikidest. Euroopa Liidu kodanikel on õigus tulla Soome ja siin kolm kuud tööd otsida. EURESe portaalis pakutakse lisaks töökohtadele teavet elamise ja töö kohta Euroopa eri riikides ning nõustajate abi tööjõu liikumist puudutavates küsimustes. EURESe portaali on võimalik salvestada tööandjatele vaatamiseks ka oma elektroonilisel kujul olev CV. Lahtis asuvad EURESe töövahendusteenused Päijät-Häme tööotsimiskeskuses @pesti aadressil Kauppakatu 11. EURESe teenuseid saab kasutada ilma aega eelnevalt broneerimata, aga ELi kodanik võib ka eelnevalt aja kinni panna, kui ta tuleb tööhõive ja majandusarengu büroosse esimest korda. Päijät-Häme maksuamet Päijät-Häme maksuamet Kirkkokatu 12 B PL 70 15141 Lahti Tel: (03) 589 3600 Faks: (03) 589 3664 Avatud kell 9.00 16.15 Dokumentide vastuvõtt kell 8.00 16.15 www.vero.fi/ www.vero.fi/english Soomesse tööle asumisel peate esitama tööandjale maksukaardi, millel on näha teie isiklik maksuprotsent, mille alusel peab tööandja teie palgast kinni makse. Pärast isikukoodi saamist saate maksuametist maksukaardi. Soomes maksavad kõik palgatööd tegevad isikud riigile ja omavalitsustele makse. Maksukaart on mõnikord vaja esitada ka KELAle. NB! Kui töötajal maksukaarti ei ole, peab tööandja palgast kinni 60% makse. Maksustamisega seotud täpsemat teavet saate maksuametist. 10
2. LAHTI LINNA TEENUSED SOTSIAAL- JA TERVISHOIUOSAKOND ALIPI (piirkondlik integratsioonialane teeninduspunkt) Lahti linn Sotsiaal- ja tervishoiuosakond ALIPI projekt PL 116, 15101 Lahti Külastusaadress: Vapaudenkatu 1 E R kell 9.00 12.00 ja 13.00 15.00 Faks: (03) 818 3197 www.alipi.fi Migratsiooniküsimuste arendusjuht, tel: (03) 818 3196, gsm 050 539 1639 (soome, rootsi, inglise) Tööelu koordinaator, tel: (03) 751 1260, gsm 050 539 1646 (soome, inglise) Tööalane nõustaja gsm 050 539 1649 (soome, vene) Tööalane nõustaja gsm 050 539 1650 (soome, vene, inglise) Kliendinõustaja, tel: (03) 818 3195, gsm 050 539 1604 (soome, vene, gruusia) Piirkondlikku integratsioonialast teeninduspunkti rahastavad Lahti linn, Häme Majandusarengu, Transpordi- ja Keskkonnakeskus (ELY-keskus) ning Euroopa Sotsiaalfond. Klientidele on teenused tasuta. ALIPI teeninduspunkt pakub ümberasumisega seonduvaid juhendamis-, nõustamis- ja ekspertteenuseid ning tööeluks vajalikku ettevalmistust. Eesmärk on parandada ümberasujate kohanemist ja tööhõivet Päijät-Hämes. Teeninduspunkt on mõeldud kõigile Päijät-Häme piirkonna elama asuvatele inimestele sõltumata Soome kolimise põhjustest või elamise ajast. Vajalikku nõu saab vajadusel juba enne ümberasumist. Lisaks teenindatakse ametnikke, tööandjaid, organisatsioone ja muid osapooli, kes vajavad migratsiooniga seotud küsimustes lisateavet või konsultatsiooni. Migratsiooniteenused Saimaankatu 64, IV korrus PL 116, 15101 Lahti Nõuandetelefon (03) 818 3277 Faks: (03) 818 3270 Avatud: E 8.30 11.00 ja 13.00 15.00 K 13.00 15.00 N 13.00 16.00 R 08.30 11.00 www.lahti.fi/sosiaali- ja terveyspalvelut (www.lahti.fi/sotsiaal- ja tervishoiuteenused) 11
Lahtis tegutseb pagulaste ja remigreerujate vastuvõtmisele spetsialiseerunud teenistus. Migratsiooniteenistuses hoolitsetakse pagulaste ja endise Nõukogude Liidu aladelt remigreerujate vastuvõtmise, toimetuleku tagamise eest kohanemise faasis ning üldise teenuste tutvustamise ja juhendamise ning kriisiolukordades abistamise eest. Lisaks osaleb migratsiooniteenistus koostöös tööhõive ja majandusarengu bürooga kohanemiskavade koostamisel. Noorukite, kodus olevate emade ja pensionäride kohanemiskavad koostatakse samuti migratsiooniteenistuses. Migratsiooniteenistuse töötajad aitavad teid praktilistes küsimustes. Migratsiooniteenistuse teadetetahvlilt saate teavet oluliste päevakajaliste sündmuste, näiteks algavate soome keele kursuste ja ringide kohta. Migratsiooniteenistus korraldab äsja Lahtisse kolinud pagulastele ja remigreerujatele üritusi, kus linna erinevad ametkonnad tutvustavad oma tegevust. Kui olete remigreeruja, saate kasutada migratsiooniteenistuse teenuseid tavaliselt 6 12 kuud. Pagulased saavad vastavaid teenuseid kasutada ligikaudu kolm aastat. Venekeelne veebileht asub aadressil ru.lahti.fi. Lahti piirkonna tõlkekeskus Saimaankatu 64, IV korrus PL 116, 15101 LAHTI Nõustamine/klienditeenindus (03) 818 3277 Faks: (03) 818 3270 Lahti piirkonna tõlkekeskus Avatud: E 8.30 11.00 ja 13.00 15.00 K 13.00 15.00 N 13.00 15.30 R 08.30 11.00 Suuliste tõlgete broneerimine telefonil (03) 818 3282 Kirjalike tõlgete broneerimine telefonil (03) 818 3286 Aja broneerimine telefonitsi E R kell 08.00 15.30 Muudel aegadel võib jätta automaatvastajale teate, millele vastatakse võimalikult kiiresti. Suulised ja kirjalikud tõlketeenused on ümberasujatele pakutavate teenuste kasutamise ja ametkondliku asjaajamise seisukohast vältimatud. Neil on tihti otsustav tähtsus nii ametkonna töös kui ka kliendi õiguskaitse tagamisel. Lahti piirkonna tõlkekeskus pakub suulisi tõlkeid paljudest erinevatest keeltest, nagu näiteks vene, araabia, kurdi, vietnami, türgi, prantsuse, inglise, albaania, bosnia ja serbohorvaadi. 12
Juhised tõlgi kasutamise kohta Klient ei või ise tõlki kohale kutsuda. Tõlgi tellimise eest hoolitseb ametiasutus. Mingis ametkonnas asju ajades on kliendil võimalus paluda kutsuda kohale ka tõlk. Kui klient vajab tõlki, peab ta sellest kohe, näiteks juba aja broneerimisel teatama. Kui ametkond on tellinud kohale tõlgi, tuleb vastuvõtule tulla kokkulepitud ajal, sest tõlgiteenuste kasutamine on maksumaksjale üsna kulukas. Tõlgi ülesanne on tõlkida kliendi ja ametniku vahelist vestlust. Tõlk ei ole sõber ega abiline, ta ainult tagab vestluse arusaadavuse. Tõlk tõlgib ära kõik, mida öeldakse. Tal on ka tingimusteta vaikimiskohustus. Tõlgi kasutamisel tuleb rääkida võimalikult selgelt ja arusaadavalt. Teie kõne ei ole suunatud tõlgile, vaid ametnikule. Kui tõlgitava vestluse osapooled tõlget või tõlgitavat teemat ei mõista, tuleb sellest kohe teatada. Keeleline võrdsus ja õiguskaitse on kõige paremini tagatud juhul, kui kasutatakse professionaalseid tõlketeenuseid. Sotsiaaltöö Sotsiaalhoolduse seadusjärgsed teenused on sotsiaaltöö, lastekaitse, sõltlaste eest hoolitsemine, laste hooldus- ja kokkusaamisõigused, ülalpidamislepingud, toimetulekutoetus ja isaduse tuvastamine. Sotsiaaltöö aitab klienti elu rasketel hetkedel ja toetab tema omaalgatuslikkust. Laune elanikud saavad täiskasvanute sotsiaaltöö ja toimetulekutoetuse teenuseid oma elukohajärgsest sotsiaalosakonnast. Ülejäänud linna (endised Jalkaranta, Metsäkangase, Mukkula ja Kesklinna piirkonnad) teenused on koondatud täiskasvanute sotsiaaltöö (aadress Aleksanterinkatu 18 A, IV korrus) ja toimetulekutoetuse üksuste alla. Alates 2011. aasta aprillist viiakse kõigi teenuste osutamine üle aadressile Vapaudenkatu 23 A. Lastekaitse teenused on koondatud aadressile Vapaudenkatu 23 B, VI korrus. Migratsiooniteenuseid ja kodutute hoolduse teenuseid korraldatakse omaette tegevuskohtades. Täiskasvanute sotsiaaltöö peamised ülesanded on täiskasvanud rahvastiku sihipärane sotsiaaltöö, kriisitöö, juhtimine ja nõustamine ühiskondlike teenuste alal, rehabiliteeriva töö seadusele vastavad aktiveerimiskavad ning kliendi personaalse elusituatsiooniga seotud toimetulekutoetus ja ennetava toimetulekutoetuse otsustamine. Toimetulekutoetusi käsitletakse üldreeglina oma eraldi üksuses. Täiskasvanute sotsiaaltöötaja vastuvõtule tuleb broneerida aeg. Seda saab teha telefonitsi kell 11.00 12.00 otse oma piirkonna sotsiaaltöötaja kaudu. Toimetulekutoetusest kirjalikult teavitatavatele klientidele saadavad sotsiaaltöötajad vastuvõtuaja kirja teel. 13
Kiireloomuliste juhtumite korral, mille puhul ei saa oodata aja broneerimise kaudu saadavat vastuvõtuaega, saab olukorda arutada oma piirkonna sotsiaaltöötajaga telefonitsi kell 11.00 12.00 või võtta esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kell 8.30 12.00 ja 13.00 15.00 ühendust valves oleva sotsiaaltöötajaga. Sotsiaalteenistused Tel: (03) 81811 Postiaadress: PL 116, 15101 Lahti Külastusaadress: NB! Sotsiaalteenistused muudavad 2011. aasta kevadel asukohta. Alates 2011. aasta aprillist on külastusaadress Vapaudenkatu 23 A. Muutuda võivad ka lahtioleku ajad. Kesklinna sotsiaalteenistus (2011. aasta aprillini) Kesklinna sotsiaalteenistus Aleksanterinkatu 18 A, IV korrus avatud E K, R kell 8.30 12.00 ja 13.00 15.00 ning N 10.00 12.00 ja 13.00 15.00 Laune sotsiaal- ja terviseteenistus (kuni 2011. aasta aprillini) Launeenkatu 74 Avatud E R 8.30 12.00 ja 13.00 15.00 Toimetulekutoetus Toimetulekutoetus on sotsiaalhoolduse alla kuuluv majanduslik toetus, millega tagatakse isiku ja pere minimaalne toimetulek ja edendatakse iseseisvat hakkama saamist. Toimetulekutoetust on võimalik saada juhul, kui majanduslikult raske olukorraga pole võimalik ise hakkama saada. Samal ajal otsitakse lahendusi ka toetuse saaja elujärje parandamiseks. Toimetulekutoetuse taotlemine ja kontaktandmed Toimetulekutoetuse taotluse blankette saab Laune sotsiaalteenistusest toimetulekutoetuste klienditeenindusest ja aadressil Aleksanterinkatu 18 A, IV korrus. Alates 2011. aasta aprillist saab taotlusi esitada vaid aadressil Vapaudenkatu 23 A, IV korrus. Võite ka taotluse blanketi välja printida ja selle käsitsi täita. Täidetud blankett tuleb esitada allkirjastatult paberkujul posti teel (Sosiaali- ja terveystoimi / Toimeentulotuki PL 116, 15101 Lahti) või tuua isiklikult toimetulekutoetuste klienditeeninduspunkti. Taotlusega peavad olema kaasas kõik vajalikud lisad ja tõendid. Taotlus vaadatakse läbi ja langetatud kirjalik otsus saadetakse taotleja elukoha aadressil. Otsusega mittenõustumise korral võib esitada sotsiaal- ja tervishoiukomisjonile parandusnõude 14 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist. Otsuse teinud ametkond võib ise võimaliku vea parandada. Toimetulekutoetust makstakse taotleja pangakontole. 14
Taotluste esitamine Toimetulekutoetuse taotlused ja võimalikud muud avaldused saadetakse posti teel aadressil Lahden kaupunki / Sosiaali- ja terveystoimiala, Toimeentulotuki, (Lahti linn / Sotsiaal- ja tervishoiuosakond / Toimetulekutoetused) PL 116, 15101 Lahti või viiakse need isiklikult klienditeeninduspunkti või seal asuvasse vastavasse kasti. Klienditeenindus Klienditeenindus toimub klienditeeninduspunktides ilma eelneva vastuvõtuaja broneerimiseta. Kirjaliku käsitlemise puhul vastuvõttu ei toimu, asjaajamine käib telefonitsi ajavahemikus 13.00 15.00. Teeninduse numbri saab küsida üldinfotelefonilt 818 3209. Kontakteerumispalve võib esitada ka e-posti teel aadressil eesnimi.perekonnanimi@lahti.fi Puudega inimeste teenindamine Aleksanterinkatu 18 A, V korrus (Vapaudenkatu 23 A, IV korrus alates 2011. aasta aprillist) PL 116, 15101 Lahti Tel: (03) 818 11 Büroo on avatud: E R kell 8.30 12.00 ja 13.00 15.00 Telefonikõnede vastuvõtt: kell 10.00 12.00 Puudega inimestele mõeldud teenused parandavad nende heaolu erinevate tugimeetmete kaudu, mille abil üritatakse tagada puudega inimestele teistega samaväärne ja iseseisev elu. Lastekaitse Vapaudenkatu 23 B, VI korrus Lastekaitse valveteenistus E N kell 8.00 16.00, R kell 8.00 15.00, tel: 050 398 7610. Sotsiaalabi valveteenistus õhtuti ja nädalalõppudel hädaabikeskuse kaudu telefonil 112. Kõikidel peredel ja lastel esineb mõnikord raskusi. Enamasti saavad erinevad probleemid lahenduse lapse oma lähikeskkonnas. Mõnikord on raskused sedavõrd tõsised, et nende lahendamiseks läheb vaja lastekaitse abi. Lastel on õigus hoolitsusele, mängimisele, õppimisele ja osalemisele. Laste argipäevas on nimetatud õiguste teostumise esmane vastutus nende vanematel. Lastekaitse ülesanne on toetada vanemaid ja hooldajaid laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Lastekaitsega võivad võtta ühendust kõik (laps või nooruk ise, lapsevanem, sugulane, naaber või ametnik), kes märkavad, et laps või nooruk vajab abi. Lastekaitsele esitatud avaldus ei tee kellestki kohe lastekaitse klienti. Seitsme päeva jooksul pärast avalduse esitamist otsustatakse lastekaitse meetmete vajaduse analüüsi teostamine või paigutatakse laps kiiresti kodust eemale. Laps võidakse kiiresti kodust eemale paigutada 15
juhul, kui ta on otseses ohus näiteks vanemate joobeseisundi tõttu või on lapse enda käitumine teistele ohtlik. Sotsiaaltöötaja Sotsiaaltöötaja nõustab ja juhendab avalik- ja eraõigusliku sotsiaalhoolduse kliente sotsiaalhoolduse kliendi seaduse rakendamisega seotud küsimustes ning abistab klienti vajadusel meeldetuletuste esitamisel. Sotsiaaltöötaja selgitab kliendile tema õigusi ning tegutseb ka muul moel kliendi õiguste edendamise ja kaitsmise nimel. Sotsiaaltöötaja jälgib klientide õiguste ja positsiooni arenguid omavalitsusüksuses. Sotsiaaltöötaja, tel: 050-388 0673 telefoniteenindus kell 9.00 11.00 vastuvõtt teisipäeviti kell 9.00 15.00 või vajadusel kokkuleppel ka aadressil Saimaankatu 11, Helsingi ülikooli koolitus- ja arenduskeskuse Palmenia Päijät-Häme ja Ida-Uusimaa sotsiaalala teabekeskuse Verso ruumides. Tervishoiuteenused Päijät-Neuvo Tel: 03-818 9120 Päijät-Neuvo teenindusajad on E R kell 7.30 20.00, L P ning pühadel 7.30 15.00. PÄIJÄT-NEUVO meditsiini- ja hooldusõed annavad nõu haiguste ja tervisega seotud küsimustes, viivad läbi ravivajaduse hindamise ning suunavad kliendi vajadusel edasisele ravile meditsiiniõe või arsti juurde. Polikliinikud Ümberasujad saavad vajadusel külastada piirkondlikke polikliinikuid. Polikliinikud PL 116, 15101 Lahti Polikliinikud on avatud E N kell 8.00 16.00 R kell 8.00 15.00 suurel neljapäeval, jaanilaupäevale eelneval päeval, jõululaupäevale eelneval päeval ja vana-aasta õhtul suletakse polikliinikud kell 15.00. Telefoniteeninduse ajad on E N kell 8.00 15.00 ja R kell 8.00 14.00. 16
Telefoniteenus pakub üldisi juhiseid tervishoiuteenuste kohta, selle kaudu broneeritakse vastuvõttude, edasise ravi ja laboratoorsete uuringute aegu, korraldatakse retseptide ja tõenditega seotud küsimusi ning broneeritakse ajad arstide ja õdede juurde. Laune polikliinik, teenindustelefon (03) 410 89428 Launeenkatu 74 Kesklinna polikliinik, teenindustelefon (03) 410 89427 Paavola tervisemaja, Kauppakatu 14, III korrus Ahtiala polikliinik, teenindustelefon (03) 410 89422 Alasenkatu 2 Mukkula polikliinik, Mukkula ja Kivimaa piirkonnad, teenindustelefon (03) 410 89422 Paavola tervisemaja, Kauppakatu 14, III korrus Jalkaranta polikliinik Jalkaranta ja Metsäkangase piirkonnad, teenindustelefon (03) 410 89426 Paavola tervisemaja Kauppakatu 14, II korrus Retseptide pikendamine Retsept esitatakse pikendamiseks oma piirkonna telefoniteenindusele või polikliiniku ruumides asuvasse retseptidele mõeldud kasti. Pikendatud retseptid saab kätte nõuandlast kokku lepitud ajal. Arst pikendab retsepti vastavalt oma äranägemisele ja kutsub kliendi vajadusel vastuvõtule. Kui retseptide suhtes on küsimusi, saate lisateavet teenindustelefonilt. Polikliiniku tasud Polikliinikus arsti vastuvõtul käimine maksab 2010. aastal on 13,70 eurot. Tasu nõutakse ühes polikliinikus toiminud vastuvõttudelt maksimaalselt kolm korda aastas. Ravi on tasuta alla 18-aastastele isikutele, vastuvõtutasu ei nõuta sõjaveteranidelt (vajalik veterani tunnus). Arstitõendi eest nõutakse eraldi tasu. Üle 15-aastastelt isikutelt nõutakse tühistamata jäetud vastuvõtuaja eest tasu 33,80 eurot. Polikliiniku valvetasu on 18,80 eurot ühe vastuvõtu kohta. Tasu nõutakse tööpäeviti 20.00 08.00 ning laupäeviti, pühapäeviti ja pühadel. 17
Pagulaste ja remigreerujate tervishoid Pagulastele ja remigreerujatele korraldatakse pärast Soome saabumist tervisekontroll. Pagulased ja remigreerujad kasutavad alguses üheskoos umbes kuus kuud Paavola polikliiniku teenuseid. Pärast seda hakkavad nad kasutama oma elukohajärgseid tervishoiuteenuseid. Ümberasujate meditsiiniõde (pagulased ja remigreerujad) Paavola tervisemaja Kauppakatu 14, IV korrus, 15140 Lahti Tel: (03) 818 4366 või gsm 050 559 7998 Meditsiiniõde viib läbi tervist puudutava küsitluse ja suunab teid vajadusel arsti vastuvõtule. Teil peaks olema kaasas oma isikukood, kui olete jõudnud selle juba Lahti magistraadist saada. Võtke kaasa ka vaktsineerimistõendid ja võimalikud teile endisel kodumaal pandud diagnoosid. Kui teile on tehtud endisel kodumaal ultraheliuuringuid või teil on röntgenülesvõtteid, võtke ka need kaasa. Rääkige meditsiiniõele oma kroonilistest haigustest ja kasutatavatest ravimitest. Meditsiinitöötajad soovivad, et teil oleks julgust ja soovi oma terviseprobleemidest rääkida, sest see võimaldab pakkuda parimat võimalikku ravi. Soomes on ametnikel vaikimiskohustus, mis tagab esitatava info konfidentsiaalsuse. Meditsiiniõe kaudu saab teid suunata ka hambaravile. Kui te olete toimetulekutoetuse klient, uurige võimalusi toimetulekutoetuse alusel hüvitatava hambaravi saamiseks. Meditsiiniõde juhendab teid Soome tervishoiusüsteemi teenuste kasutamisel. Teile selgitatakse, kust saab esmaabi, kuidas hankida ravimeid ja kuidas neid kasutada. Kui oma keeleoskusest ei piisa, saab meditsiiniõe ja arstide juures käies kasutada tõlgi abi. Tõlk kutsutakse tervishoiuasutuse poolt. Haiglad Linnahaigla Harjukatu 48, 15100 Lahti Tel: (03) 81 811 Päijät-Häme keskhaigla Keskussairaalankatu 7, 15850 Lahti Tel: (03) 81 911 Valvepolikliinik Tel: (03) 819 2357 18
Esmaabi ja valved Valveteenistus tegutseb aja broneerimise telefonil (03) 818 9120 Öisel ajal kell 23.00 8.00 ravitakse ootamatult ja raskesti haigestunuid Päijät-Häme valvepolikliinikus, telefon (03) 819 2385 Piirkondlikud polikliinikud suletakse Lahtis kell 16.00. Seejärel läheb valvekord üle linnahaiglale. Valveteenindus on avatud tööpäeviti kell 16.00 23.00, nädalalõppudel ja pühadel kell 8.00 23.00. Pärast kella 23.00 teostab valvet Päijät-Häme keskhaigla. KIIRET ABI VAJAVATELE JA OOTAMATULT HAIGESTUNUD ISIKUTELE Väga kiireloomuliste ja tõsiste haigusjuhtumite korral helistage Üldisel hädaabinumbril 112 Esmalt öelge, mis on juhtunud ja kus. Vastake teile esitatavatele küsimustele. Tegutsege vastavalt teile antavatele juhistele. Lõpetage kõne alles siis, kui saate selleks loa. Kõne on tasuta. Soomes kutsutakse kiirabi vaid ootamatute ja tõsiste olukordade puhul. Üldjuhul eeldatakse, et patsiendid lähevad haiglasse ühistranspordi või oma autoga. Kui peate tellima takso, küsige taksojuhilt kviitung ja haiglast vastav tõend, milles kinnitatakse, et takso kasutamine oli vältimatult vajalik. Tõendit ja kviitungit läheb vaja siis, kui taotlete KELAlt taksokulude hüvitamist. Vähem kiireloomuliste ja ootamatute haigusjuhtude korral POLIKLIINIKUD E N kell 8.00 16.00 ja R kell 8.00 15.00 LAHTI LINNAHAIGLA (LKS) Harjukatu 48 Õhtuti kell 16.00 23.00 ning nädalavahetustel ja pühadel kell 8.00 23.00 linnahaigla valvepunkt, Harjukatu 48 Öösel 23.00 8.00 Päijät-Häme keskhaigla valvepolikliinik Keskussairaalankatu 7 Hambaarstivalve (03) 818 4910 Ootamatult haigestunud Lahti elanikele ja õnnetusjuhtumites kannatanutele Tööpäeviti E R kell 8.00 16.00 ning nädalalõppudel ja pühadel kell 9.00 12.00. Valvet teostatakse Lahti linnahaiglas, Harjukatu 48 19
Tervisepunkt Tervisepunkt tegutseb kaubanduskeskuse Trio teisel korrusel Aleksanterinkatu 18. Teeninduspunktis töötab kolm tervishoiu spetsialisti: füsioterapeut / osakonnaõe abi, meditsiiniõde ja hooldeõde. Tervisepunkt on avatud esmaspäevast reedeni kell 10.00 20.00 ja laupäeval kell 9.00 18.00. HARIDUSOSAKOND Koolieelse kasvatuse teenused Koolieelse kasvatuse teenused Vesijärvenkatu 11 A, III korrus, 15140 Lahti Päevahoiu kohtade teave tel: (03) 818 1054 tööpäeviti kell 9.00 11.00 Päevahoiu all mõistetakse laste eest hoolitsemist väljaspool nende kodu. Koolieelne kasvatus toetab laste kasvu ja arengut. Laps tutvub lasteaias soome kultuuri ja keelega. Enne päevahoidu tulemist hästi selgeks õpitud emakeel toetab lapse soome keele õppimist. Omavalitusüksuse päevahoid on tasuline. Päevahoiu tasu sõltub vanemate sissetulekutest. Omavalitsusel on seaduse järgi kohustus korraldada eelkooliealistele lastele päevahoid kas lasteaias või kellegi juures kodus. Päevahoiu vormid on lasteaiad, perelasteaiad, eelkool, päevahoiuringid, eripäevahoid ja koolilaste pealelõunane tegevus. Päevahoid võib hõlmata kogu päeva või osa sellest. Kui alla 3-aastast last hoitakse mujal kui omavalitsuse poolt organiseeritud päevahoius, võib taotleda KELAlt erapäevahoiu toetust. Last võib hoida ka emb-kumb vanematest või keegi muu hoidja (nt sugulane) või erapäevahoiu teenuse pakkuja (nt eralasteaed). Laste koduse hoidmise toetus koosneb hoidmisrahast ja lisatasust, mida mõjutavad pere sissetulekud. Hoidmisraha pere sissetulekud ei mõjuta. Vanemad võivad seega käia tööl või näiteks olla tasustataval korralisel puhkusel kodus ja saada hoiuraha. Enne kooli algust on 6-aastasel lapsel võimalus osaleda lasteaia või kooli poolt korraldatavas eelkoolis. Eelkoolis harjutatakse oskusi, mida lapsed koolis vajavad. Eelkool kestab ühe kooliaasta neli tundi päevas. Päevahoiu taotluse saab esitada otse lähimale lasteaiale. Pagulased ja remigreerujad võivad esitada päevahoiu avalduse ka migratsiooniteenistusele. 20
Kooliskäimine Lahti põhiharidusteenused Vesijärvenkatu 11 A, III korrus PL 141 15141 Lahti Tel: (03) 81 415 Faks: (03) 814 4000 Avatud: kell 8.00 15.00 Nõustamine: (03) 814 4008 Ümberasujate õppe koordinaator Tel: (03) 814 4030 või 050 387 8724 Kõigil Soomes elavatel lastel on õigus käia tasuta põhikoolis. Lapsed alustavad kooliteed tavaliselt sügispoolaasta alguses sel aastal, kui laps saab 7-aastaseks. Soomes kehtib õppekohustus, mis tähendab, et laste hooldajad peavad tagama, et nende lapsed lõpetavad 9 aastat kestva põhikooli. Õppimiskohustus lõpeb, kui laps saab 17-aastaseks või kui ta on põhikooli lõpetanud. Põhikoolis antakse õpilastele üks kord päevas tasuta süüa. Ka põhikooli õpikud, vihikud ja pliiatsid on lastele tasuta. Pere peab ise muretsema koolikoti, kehalise kasvatuse riided ja muu vajaliku varustuse. Põhikool kestab Soomes üheksa aastat: algkool (või algaste) 1. 6. klass ja keskaste 7. 9. klass. Kärpäneni põhikoolis on vabatahtlik 10. klass, kus saab parandada põhikooli hindeid. Pärast põhikooli jätkab suurem osa õpilastest õpinguid gümnaasiumides või kutseõppeasutustes. Tüdrukutel ja poistel on kooliskäimisel ja õppimisel võrdsed võimalused. Kõik Soome saabunud alla 17-aastased isikud, kes ei ole veel oma kodumaal põhikooli läbinud ning kelle soome keele oskus pole Soome põhikoolis õppimiseks piisav, alustavad kooliskäimist põhikooli ettevalmistusklassis ja lähevad pärast seda üle oma elukohajärgsesse kooli. Põhikooli minemisel võib õpilane saada tugiõpet. Koolid korraldavad vastavalt võimalustele ka õpilaste oma emakeele õpet. Uued õpilased suunab põhikooli ettevalmistusklassidesse ning nende oma emakeele õppe korraldamise eest vastutab haridusosakonna ümberasujate koordinaator. Kõigis kooliskäimise, hariduse ja koolidega seotud küsimustes võib pöörduda otse ümberasujate õppe koordinaatori poole, seda ka juhul, kui ümberasumisest on möödunud juba pikem aeg. Kooli meditsiiniõde ja arst jälgivad lapse arengut. Laste hambaravi, vaktsineerimised, nägemise ja kuulmise uuringud ning kasvatamisega seotud küsimused lahendatakse kooli meditsiiniõe kaudu. Koduse keele ja ümberasujate laste oma emakeele õpetamine Ümberasujast õpilaste koduse keele õpetust saab korraldada, kui rühma registreerub vähemalt neli õpilast. Sellise keeleõppe korraldamine on siiski omavalitsustele vabatahtlik. Õpet teostatakse kaks tundi nädalas ja õppetöös järgitakse riiklikku õppekava. 21
Õpilase kodust keelt õpetatakse pärast koolitunde, võimalikult sujuvalt õpilase koolipäeva lõpetuseks. Alati pole see võimalik, mistõttu võib keeleõpe toimuda ka hiljem õhtul. Õpilase vanemad korraldavad lapse transpordi koduse keele tundidesse. Lahtis on ümberasujate koduse keele õpet korraldatud tavaliselt linna erinevates koolides järgmistes suuremates keelerühmades: vene, araabia, eesti, tai, albaania ja hispaania. Kooliõpilaste hommikune ja pärastlõunane tegevus Kontaktandmed: Põhiharidusteenistus Vesijärvenkatu 11 A PL 141 15141 Lahti Tel: (03) 81 415 Faks: (03) 814 4000 Avatud: kell 8.00 15.00 Nõustamine: (03) 814 4008 Hommikuse ja pärastlõunase tegevuse koordinaator Tel: (03) 814 4061 Lisateave ja blanketid www.lahti.fi=>opetus- ja kirjasto=>perusopetus=>aamu- ja iltapäivätoiminta (www.lahti.fi=>haridus ja raamatukogu => põhiharidus => hommikune ja pärastlõunane tegevus Tegevuse korraldamine Lahtis pakutakse hommikust ja pärastlõunast tegevust 1. 2. klassi õpilastele ning ka teiste klasside abi vajavatele õpilastele. Tegevust koordineerib Lahti linna põhiharidusteenistus. Tegevusaeg Hommikust ja pärastlõunast tegevust korraldatakse koolipäevadel. Tegevust ei korraldata koolivaheaegadel ja laupäeval. Pärastlõunast tegevust pakutakse õpilastele pärast tundide lõppemist. See toimub tööpäeviti kuni 16.00 või 17.00. Teenusepakkujast sõltuvalt korraldatakse pärastlõunast tegevust 4 5 tundi päevas. Erandiks on erihooldusseadusele vastav hommikune ja/või pärastlõunane hoid, mille puhul õpilasel on võimalus täispäevahoiuks ka vaheaegadel. Registreerimine Pärastlõunaseks tegevuseks registreerimine toimub üheks õppeaastaks korraga. Järgmise õppeaasta pärastlõunaseks tegevuseks registreeritakse eelmise õppeaasta kevadel. Lahti linna põhihariduse teenistus teatab ajalehekuulutuse (Etelä-Suomen Sanomat) ja kirja teel 1. 2. klassi õpilastele ning erituge vajavate õpilaste hooldajatele linna poolt korraldatavast hommikusest ja pärastlõunasest tegevusest. 1. klassi õpilastele saadetakse kiri koju, 2. klassi õpilastele jagatakse kirju koolis. Kirjaga on kaasas avalduse blankett. Avalduste blankette ja lisateavet saab põhiharidusteenistusest, linna veebilehelt ja koolidest. Avalduste esitamise tähtajal esitatakse avaldus põhiharidusteenistusele ja pärast nimetatud aja lõppemist otse teenusepakkujale. Tegevusse võtmine toimub pärast avalduste esitamise tähtaja lõppu. Põhiharidusteenistus saadab kodudesse teated 22
registreerimise kohta hiljemalt juuni lõpuks. Hooldaja peab teatama teenusepakkujale, kui ta pärastlõunase tegevuse kohta vastu ei võta. Kuutasu Hommikuse ja õhtuse tegevuse eest nõutakse kuutasu. Kuutasu maksmise ja maksuvabastuse kohta antakse teavet eraldi maksuteatise kaudu. Kui hommikune või õhtune tegevus on määratud arengupuudega õpilase erihoolduskavas, siis selle eest tasu ei nõuta. Hooldaja on kohustatud õpilase erihooldusvajadusest teatama. Õpilastele pakutakse pärastlõunase tegevuse käigus einet. Teenusepakkuja on kindlustanud õpilased õnnetusjuhtumite vastu. Tegevuse eesmärgid Pärastlõunane tegevus pakub õpilastele turvalist võimalust veeta aega pärast kooli lõppemist. Tegevuse eesmärk on toetada kodus ja koolis tehtavat kasvatustööd ning õpilase tundeelu ja eetiliste väärtuste arengut. Eesmärk on luua õpilastele sihipärane, kvaliteetne ja turvaline õppe- ja kasvukeskkond ning tagada täiskasvanu kohalolek. Tegevuse abil üritatakse edendada õpilaste heaolu, võrdsust ja parandada sotsiaalset arengut. Tegevuse sisu Mida pärastlõunane tegevus sisaldab? Mida pakutakse? Tegevuse konkreetset sisu mõjutavad kohalikud tingimused, juhendajate oskused ning praktilised võimalused. Pärastlõunase tegevuse käigus õpilased mängivad ja tegelevad nii sees kui ka väljas erinevate harrastustega. Tegevuse planeerimisel võetakse vastavalt võimalustele arvesse õpilaste endi soove. Pärastlõunal mängitakse, käiakse väljas, loetakse, tehakse käsitööd ja einestatakse. Tegevus pakub vastavalt võimalustele sotsiaalse suhtlemise võimalusi, esteetilisi kogemusi, toonust tõstvat liikumist ning võimalust tegeleda oma asjadega ja lihtsalt puhata. Lahti linna noorsooteenistus NOORSOOTEENISTUS, Sammonkatu 8 B, 15140 Lahti Noorsooteenistuse büroo on avatud tööpäeviti kell 8.00 15.00 tel: 050 398 5665, faks: (03) 783 0036 nuorisopalvelut@lahti.fi Uuendatud kontaktandmed aadressil: www.nuorilahti.net Lahti noorsooteenistuse eesmärk on edendada noorte heaolu ühiskondliku ja personaalse toe ja tegevuse kaudu. Noorsooteenistus pakub mitmekülgset tegevust linna erinevates piirkondades, parandab noorte oma tegevuse ja arengute mõjutamise võimalusi ning on oluline noorte tööhõive- ja eriteenuste pakkuja. 23
Tugi ja nõustamine Hurina 3.0 vahendab teavet noorte eluga seotud aktuaalsetel teemadel ning annab nõu ja juhendab noori võimalike probleemide korral. Muret tekitavaid küsimusi saate esitada nii koha peal Hurinas kui ka internetis veebilehe Pulmakulma kaudu aadressil www.nuorix.net. Otsiva töö projekt Etsin on neile 17 25-aastastele noortele, kes on valinud vale eriala ja pole leidnud veel õiget kutsumust, või tunnevad end olevat ummikteele sattunud. Aitame teil leida õige õppe-, praktika- või töökoha. Liigume noortega samas keskkonnas ja üritame oma laia võrgustiku abil leida koha igale noorele. Noorte abikeskus Domino on mõeldud 15 25-aastastele noortele, kes vajavad abi kriisiolukorras või vaimse tervise ja narkoprobleemide osas. Anname abi ka siis, kui põhikool on lõppenud ja te pole leidnud kohta, kuhu edasi minna. Töö ja praktika kutseõppeks Akseli töökoda pakub abi 17 24-aastastele noortele, kes soovivad saada töökogemust ja õppida uut. Lisaks kutseoskuste täiendamisele õpite tööelu mängureegleid, laiendate oma sotsiaalset võrgustikku ja saate selgemaks oma tulevikiplaanid. Akseli pakub tööd autoremondi- ja metallitöökojas Teräsakseli, käsitöökojas Liina & ekoakseli, Puuakselis, Lounasakselis, Media-akselis ja Reppupajas. Tööpraktika ettevõte Horisontti pakub sihipärast ja abistatud praktikavõimalust tegelikus töökeskkonnas. Võtke ühendust, kui olete 17 24-aastane töötu Lahti nooruk ja soovite praktika kaudu otsida oma eriala. Piirkondlik töökoda Dynamo on mõeldud ilma kutsehariduseta 17 24-aastastele Lahtis või selle ümbruses elavatele noortele. Kas soovite tulla viieks kuuks tööpraktikale draama-, remondi-, sisustus- või meediakotta? Peale tööpraktika saate abi argipäevaste küsimuste lahendamisel ja kutsevaliku osas. Kutsealane praktika noorsooteenistuses sobib eriti neile õppijatele, kes vajavad oma õpingutes töökogemust näiteks noorsootöö, sotsiaaltöö või käsitöö alal. Praktikakohtadena pakuvad noorsooteenistuse erinevad üksused õpilase oma vajaduste suhtes planeeritud ja juhitud töökogemust. Keskused, üritused, tegevus Ahtiala noortemaja kutsub kõiki 5. 9. klassi õpilasi toiduvalmistamist õppima, mänge mängima, muusikat kuulama ja internetis surfama. Saate osaleda ka käsitöö- ja liikumisringides, käia ekskurssioonidel ja kontsertidel. Kasakkamäki noortemajas korraldatakse 11 17-aastastele noortele vaba aja veetmist, teemaüritusi, liikumisringe ja laagreid nii, nagu noortele endile meeldib. Tulge ja kogege mõnusat õhkkonda kas üksi või koos sõpradega! Noortekeskus pakub mitmesuguseid ruume erinevate harrastustega tegelevatele ringidele. Fillari ja legendaarne esinemiskoht 8-sali sobivad nii väiksemate kui ka 24
suuremate ürituste korraldamiseks. Lisaks on noorte käsutuses prooviruumid, demostuudio ja asjatundlik personal, kes annab abi ja nõu ka oma ürituse korraldamisel. Noortemaja Profiili on täis tegemisvõimalusi käsitööst prooviruumideni ja kalapüügist matkamiseni viienda ja vanemate klasside õpilastele. Pakume kohta, kus saate olla lõbus, kurb või asjalik. Noortemaja Paristo on õige koht viienda ja sellest vanemate klasside õpilastele, kellel meeldib olla seltskonnas ja teha erinevaid asju või olla niisama! Võite osaleda meie laagrites, reisidel või liikumisringides. Tulge sellisena, nagu te olete! Noortemaja Plaza on sobiv koht 13 20-aastastele, kes otsivad kohta, kus aega veeta ja kohvi juua. Osalege tantsukursustel, käige jõusaalis, külastage üritusi, mängige või nautige niisama mõnusat õhkkonda. Peale selle on meil prooviruumid noortele bändidele. Tüdrukute koht on mõeldud 12 20-aastastele tüdrukutele ja noortele naistele, kes tunnevad oma elus puudust sõpradest, tegevusvõimalustest ja abist. Võtame teid vastu just sellisena, nagu te ise olete, personaalselt, avatult ja teile sobival moel. Tegevuskogemuste päevad on 7. klassi õpilastele korraldatavad päevad, kus põhikooli ülemastmesse jõudnud noored tutvuvad üksteisega erineva rühmatöö kaudu. Päeva jooksul luuakse klassis positiivset ja turvalist ühisvaimu ning arendatakse koostööoskusi. Rahvusvahelisus ja multikultuursus Multikultuurne noorsootöö korraldab võrdsust ja mitmekesisust arendavaid tegevusi, nagu näiteks teemaüritusi ning suhtumusi mõjutavaid teiste koolide külastamisi. 13 25- aastastele noortele suunatud multikultuurses tegevuses osalemiseks ei pea olema ümberasujast nooruk. Piisab, kui olete lihtsalt multikultuursest tegevusest huvitatud noor. Lahti multikultuurikeskus Multi-Culti Päijänteenkatu 1, 15140 LAHTI Juhataja gsm 050 387 8759 Multikultuurse noorsootöö juhendaja gsm 050 518 4499 E-post: multi-culti@lahti.fi www.nuorilahti.net/multi-culti Lahti noorsooteenistuse osana tegutsev multikultuurikeskus Multi-Culti on igas vanuses inimestele avatud multikultuurse tegevuse keskus ja rahvusvaheline kohtumispaik. Selle tegevuses võivad osaleda nii soomlased kui ka mujalt ümberasujad ilma vanuseliste ega muude piiranguteta. Multi-Culti tegevuse eesmärk on arendada erinevate inimeste ühistegevuse abil paljurahvuselist ja võrdõiguslikku Päijät-Hämet. Keskuse tegevuse eest vastutavad selle töötajad koostöös vabatahtlikega. Multi-Culti on alati selles osalejate nägu. 25
Multi-Cultis korraldatakse harrastus- ja õpperingide tegevust kursusi ja loenguid kultuuriüritusi rahvusvahelisust, suhtumist ja võrdõiguslikkust puudutavat kasvatust pidusid ja reise Multi-Cultis on ajakirjad, mitmekeelne raamatukogu ja sõnaraamatud tutvustused ja teabematerjalid mängud, tv, video, dvd- ja cd-mängija ning elektriklaver lastele oma mängutuba Multi-Culti juures tegutsev Café Multi-Culti on avatud tööpäeviti kell 10.00 16.00. Kohvikust saab osta külmi ja kuumi jooke ning magusaid ja soolaseid suupisteid. Lõunat pakutakse kell 11.00 14.00. Kohviku tegevust korraldab Koti ja Kuusi Osuuskunta. Lahti linna- ja maakonnaraamatukogu Lahti linna- ja maakonnaraamatukogu www.kaupunginkirjasto.lahti.fi Linnaraamatukogu teenindab kliente kesklinna pearaamatukogus ja linna erinevates piirkondades asuvates haruraamatukogudes. Raamatukoguauto Pegasos osutab raamatukoguteenuseid piirkondades, kus on lähima raamatukoguni pikk maa. Laste raamatukoguauto Wilhelmiina külastab koole ja lasteaedu. Koolis saavad lapsed tutvuda raamatukogu kasutamisega ja laenutada lugemismaterjali. Raamatukogudesse on vaba sissepääs. Seal saab lugeda ajakirjandust, kuulata muusikat, kasutada arvutit, osaleda muinasjututundides ja avatud üritustel. Laenutamisel ja arvutite kasutamisel on vaja raamatukogu lugejakaarti. Lugejakaardi saavad taotleda kõik pildiga isikut tõendava dokumendi esitamisel. Alla 15-aastastele toimub lugejakaardi väljastamine täiskasvanu kaudu. Raamatukogu kasutamine ja selles talletavate materjalide laenutamine on tasuta. Raamatukogu pakub kõigile inimestele laias valikus raamatuid, ajakirjandust, filme, keelekursusi ja heliraamatuid. Pearaamatukogu muusikaosakonnas leidub plaate, noote ja raamatuid, seal on ka kuulamisruumid ning klaverimängimise võimalus. Raamatukogus leiduvate teoste abil saate tutvuda soome kirjanduse, kultuuri ja ühiskonnaga. Soome keele õppimisel on abiks õpikud, sõnaraamatud ja erinevad helikandjad. Ka teiste keelte õppimiseks leidub mitmesugust materjali. Ümberasujate oma emakeele õppimisel on abiks raamatud erinevates keeltes nii lastele kui ka täiskasvanutele. Pearaamatukogu lugemissaali tellitakse ka võõrkeelset ajakirjandust. Raamatukogu arvutites on kättesaadav mitmekülgne valik elektroonilist ajakirjandust. Raamatukogul on ka mitmekülgne internetis asuv iseteeninduskeskkond. Kõigis raamatukogudes on klientide kasutuses arvutid. Raamatukogus saab printida ja teha koopiaid. Printimine ja koopiate tegemine on tasuline. 26
Raamatukogus antakse tasuta nõu. Abistame oma kliente raamatukogu kasutamisel, materjalide leidmisel, teabe hankimisel ja internetiteenuse kasutamisel. Abistatakse ka arvutite kasutamisel ning raamatukogu arvutiklassis saab õppida arvuti kasutamise põhitõdesid. Raamatukogus saab ja tasub küsida abi! Internetiraamatukogu LASTU www.lastukirjastot.fi/lahti Internetiraamatukogus LASTU saab otsida erinevat vajalikku lugemismaterjali. Oma andmete muutmisel ja materjalide broneerimisel kasutatakse raamatukogu lugejakaardi tunnust ja salasõna. Pearaamatukogu Kirkkokatu 31 Haruraamatukogud: Ahtiala raamatukogu Purorinteenkatu 4 Jalkaranta raamatukogu Sarvikuja 1 Kiveriö raamatukogu Hirsimetsäntie 64 Kärpäneni raamatukogu Kasakkamäentie 16 Laune raamatukogu Aurakatu 11 Liipola raamatukogu Ostoskatu 3 Mukkula raamatukogu Tuhtokatu 2 RENKI Renkomäki raamatukogu Orimattilankatu 103 Lahti siseujulad Veesõpradele pakub Lahti kasutamiseks kolme siseujulat ning suvel on avatud ka väliujula. Lahti siseujula kassa tel: (03) 816 8210 instruktorid: (03) 816 8214 Svinhufvudinkatu 8, 15110 Lahti Kivimaa siseujula Saksala siseujula kassa tel: (03) 816 8341 kassa tel: (03) 816 8248 instruktorid tel: (03) 816 8344 instruktorid tel: (03) 816 8247 Katajapolku 4, 15210 Lahti Pyökkipolku 2, 15520 Lahti Siseujulates saab lisaks vesivõimlemisele külastada ka jõusaali. Jõusaali saab kasutada ujula lahtiolekuaegadel. Lahti ja Saksala siseujula jõusaali kasutamine toimub eraldi tasu eest. 27
Ujulate hinnakiri HINNAD Ühekordne külastus Kliendikaart Aastakaart Täiskasvanud 4.40 40 / 10 korda 260 / 12 170 / 50 korda kuud 160 / 6 kuud Alla 4-aastased rühmadena 1,20 / inimene - - 4 15-aastased õpilased, ajateenijad, töötud, 2,20 20 / 10 korda 110 85 / 50 korda pensionärid ja erirühmad Kliendikaardi pant 2 Rent/müük, koos käibemaksuga 23% (Saksala ujulas) Ujumisriietus 2,00 + pant 2 Rätik 2,00 + pant 2 Ujumismüts ja - prillid Sauna istumisalus Väärisesemete hoiulevõtmine kassas Siseujulate jõusaalid - - - - 1 / tk - - 0,50 / tk - - 0,50 / tk - - Täiskasvanud, õpilased, ajateenijad, 2,00 / kord 10 tk / 15 - töötud, + ujula tasu + ujula tasu pensionärid ja erirühmad 28
NB! Tööpäeviti kell 6 14 ujula tasu + 1 (pole mitmepäevapileteid) Laune perepark Kaarikatu 26, 15100 Lahti Gsm 050 398 5465 1989. aastal loodud Laune perepark on tuntud turismiobjekt. Külastajaid on aastas ligikaudu 100 000, kõige suurem külastatavus on mais klassiekskursioonide ajal. Park on roheline ja avar. Selle pindala on umbes 3 hektarit. Pargis peetakse väga tähtsaks ohutust, amortiseerunud inventar vahetatakse igal aastal täielikult uue vastu või remonditakse põhjalikult. Laune perepargis jätkub tegevust ja vaatamist. Mängupargis on mitmeid suuremaid ja väiksemaid liumägesid ja ronimisatraktsioone. Väga põnevad on toruliumäed. Punane kindlus koos vallikraavidega on kütkestav ja sinna saab ka paadiga. Liikluspargis saab sõita linnakeskuses või maastikualal rulade ja ratastega. Väikestele lastele meeldivad veemängud hoone taga, kus on voolav oja ja bassein. Uus mänguala SmartUs viib mängimisvõimalused uuel kujul kaugele tulevikku ning innustab ühendama liikumist ja õppimist. Sissepääs perepargi territooriumile on tasuta. 29
3. MUUD KOHALIKUD TEENUSED Lahti koguduste liit Teeninduskeskus Mariankatu 16, 15110 Lahti Tel: (03) 89111 Ümberasujate infotelefon: 044 7191 263 või (03) 891 263 Vastuvõtt teeninduskeskuses (Mariankatu 16) kolmapäeviti kell 9.00 12.00 ja neljapäeviti kell 12.30 15.00 Remigreerujate infotelefon: 044 7191 487 vastuvõtud ja koduvisiidid venekeelne leeriskäimine ja muu kogudusetöö Lahti koguduste liidu ümberasujate teenistus toetab pagulaste, varjupaiga taotlejate, remigreerujate ja ümberasujate kohanemist uue eluga Lahtis. Tegevuse põhimõtete hulka kuuluvad inimõiguste, usuvabaduse ja erinevuste austamine. Lahti koguduste liidu ümberasujate teenistus toetab muu hulgas ümberasujate iseseisvat rühmatööd, korraldab soome keele õpet ja koolitab vabatahtlikke tugiisikuteks. Tugiisikud aitavad teil kohaneda eluga Lahtis ja Soome ühiskonnas laiemalt. Tugiisik pakub praktilist abi igapäevastes olukordades. Pöörduge koguduste liidu poole, kui soovite rohkem teavet kiriku tegevuse kohta, tahate saada evangeelse luterliku kiriku liikmeks või soovite mingit kiriklikku toimingut, näiteks laulatust, matust, ristimist või käia leeris. Kui vajate tõlki, broneerige eelnevalt aeg koguduste liidu ümberasujate infotelefonil. Võite pöörduda koguduste liidu ümberasujate teenistuse poole ka juhul, kui teil on elus raske periood, kriis või probleemid perekonnas. Takatasku abikeskus Huovilankatu 4, 15100 Lahti Tel: (03) 781 9919 info@takatasku.net www.takatasku.net Takatasku abikeskuse haldajad on Lahti koguduste liit ja Lahti linn. Takatasku on teenustekoda, kus pakutakse tööks ettevalmistust igas vanuses tööta tööotsijatele ja ka ümberasujatele. Takatasku vabadest töökohtadest teatatakse TE-büroode kaudu ja Takatasku veebilehel. Ümberasujatelt eeldatakse tööülesannete täitmiseks piisavat keeleoskust. 30
Takatasku pakub mitmesuguseid kõigile avatud teenuseid. Kliendid on suuremas osas pensionärid ja töötud. Takatasku sööklas saab soodsalt einestada tööpäeviti kell 11.00 14.00. Takataskus saab õppida arvuti kasutamise baasoskusi. Vaba aja juhtimise töötajad korraldavad liikumisrühmade tegevust, loenguid, pidusid, karaoket, reise, tantsuõhtuid ja muid üritusi. Keeleõppimise, liikumise, tantsimise ja laulmisega saab tegeleda ka vastavates ringides ja rühmades. Takatasku avaldab ürituste kalendri, mida saab peale Takatasku ka tööhõive ja majandusarengu büroost või näiteks Lahti raamatukogudest. Tulge ja tutvuge põnevate tegemistega. Kus saab Lahtis õppida soome keelt? Soome keele õppimine on ümberasujale tähtis samm Soome ühiskonda ja tööellu sulandumisel. 1. Tööjõupoliitiline keelekoolitus Tööhõive ja majandusarengu büroo kaudu saavad töötud taotleda nn tööjõupoliitilises keelekoolituses osalemist. Lugemis- ja kirjutamisoskuseta isikutele korraldatakse soome keele õpet eraldi rühmas. 2. Soome keele õpet korraldavad koolitajad Koolituskeskus Salpaus: keele- ja kultuurikoolitus Svinhufvudinkatu 13, 15110 Lahti Tel: (03) 828 3701, faks: (03) 828 3710 Õppesekretär, tel: (03) 828 3715 www.salpaus.fi/kvopinnot Koolituskeskuse Salpaus keele-, kultuuri- ja ümberasujakoolituse üksuses saate õppida soome keelt neljal erineval tasemel kohanemiskoolituse või muu soome keele koolituse raames. Erinevate koolitusperioodidega seondub õpingute juhendamine ja edasiõppimise planeerimine, mis tagavad paindliku liikumise tööelu suunas. Võite osaleda ka soome keele õhtuses õppes, kui soovite parandada soome keele oskust näiteks soome üldkeeleeksami (YKI) sooritamiseks või vajate abi tööelus vajaliku keeleoskuse arendamisel. Salpause õhtune õpe on mitmekülgne ja selles sisaldub ka internetiõpe ja juhendamine. Salpaus pakub multikultuurset ettevalmistust erinevatele ettevõtetele ja organisatsioonidele. Osa koolitustest teostatakse arvestades spetsiaalselt ettevõtte vajadusi. Lisaks soome keele õppimisele saab Salpause koolituskeskuse keele-, kultuuri- ja ümberasujakoolituse üksuses osaleda ka erinevates kutsealadeks ettevalmistavates koolitusprogrammides või arendada oma keeleoskust ja õppimiseeldusi kutsealase põhihariduse ettevalmistava õppe kaudu (VALKO). Salpauses saab sooritada üldkeeleeksami (YKI) kesktaseme eksami soome keeles. Uute algavate koolituste kohta saate teavet koolituskeskuse Salpaus veebilehelt ning Päijät-Häme tööhõive ja majandusarengu büroost. 31
Lahti rahvaülikool Harjukatu 46, 15100 Lahti Tel: (03) 878 10 Faks: (03) 878 1234 www.lahdenkansanopisto.fi Lahti rahvaülikool korraldab pikaajalist Soome keele ja kultuuri koolitust ning pikaajalist ABC-koolitust kirjaoskamatutele ümberasujatele. Koolitused algavad igal aastal augustis ja lõpevad mais. Õppimine on statsionaarne, umbes 25 tundi nädalas. Avaldusi saab esitada aasta ringi. Avalduse blanketi saab printida rahvaülikooli veebilehelt. Õppijad valitakse augusti alguses. Õppemaks on 100 eurot kuus. Õppimine annab õiguse õppetoetusele ja see võidakse võrdsustada ka tööjõupoliitilise meetmega. Koolitus sobib kohanemisprogrammi läbivatele ümberasujatele. Rahvaülikooli ühiselamus saab üürida tube. Soome keele ja kultuuri koolitus Koolituse eesmärk on, et õppija saavutaks eeldused edasiõppimiseks ja piisava soome keele oskuse edukaks õpingute jätkamiseks teises astmes või osalemiseks tööelus. Soome keele ja kultuuri koolitus sobib eriti noortele õppekohustuse ea ületanud ümberasujatele, kellel pole kutsealast kvalifikatsiooni ja kes ei saa Soomes õpinguid jätkata. Osalemisele seatav nõue on lugemis- ja kirjutamisoskus ning läänemaailma kirjasüsteemi tundmine. Koolituses on kaks tasemerühma: algtase 0 ja algtase A1. Õppeained on näiteks soome keel ja kultuur, keskkonnateadus, matemaatika, koolitus- ja tööeluteave, inglise keele algkursus ja arvutiõpe. Koolituse ajal on võimalik osaleda põhikooli õppes ja läbida kas osaliselt või tervikuna põhikooli õppekava. ABC-koolitus lugemis- ja kirjutamisoskuseta ümberasujatele ABC-koolitus sobib primaarse ja sekundaarse kirjaoskuseta täiskasvanud ümberasujatele, kes ei oska soome keeles ei lugeda ega kirjutada. Eemärk on piisavate keeleliste, ühiskondlike, kultuuriliste ja eluliste oskuste saavutamine, mis võimaldab õpingute jätkamist soome keele algtaseme õppes. Õppeaineteks on soome keele lugemine ja loetu mõistmine, kirjutamine, kuuldu mõistmine ja rääkimine, õppimisoskuste arendamine, argipäeva oskused ja elu juhtimine, ühiskonnaja kultuuriteadlikkus ning valmidus tööeluks. KSLi Lahden Seudun Opintojärjestö ry hallatav täiskasvanute õppeasutus TietoTupa Hämeenkatu 15, 15110 Lahti kantselei on avatud E N kell 8.00 16.00 ja R kell 8.00 15.00 Tel: (03) 589 7500 www.lahdentietotupa.fi Pakume mitmekülgseid koolitusteenuseid ja erinevaid õppimisvõimalusi. Koolituse võib korraldada vastavalt teie vajadustele mitmes vormis õppena, näiteks lähiõppe, kaugõppe ning veebiõppe kombinatsioonina. Uute algavate koolituste kohta saate teavet meie kodulehelt ning Päijät-Häme TE-büroost. 32
Wellamo õppeasutus Kirkkokatu 16, 15140 Lahti Tel: (03) 814 4799, (03) 814 4736 koduleht: www.wellamo-opisto.fi Wellamo on Lahti linna poolt hallatav rahvaülikool, mille tegevuspiirkond hõlmab lisaks Lahtile Artjärvi, Asikkala, Hollola, Hämeenkoski, Kärkölä, Myrskylä, Nastola, Orimattila ja Padasjoki. Wellamo korraldab õpet kõigis tegevuses osalevates omavalitsustes ning kursused on avatud kõigile piirkonna elanikele. Õppeasutuses õpetatakse keeli, käsitööd, kunstiõpetust, liikumist, infotehnoloogiat ja ühiskonnaõpet. Wellamos on võimalik sooritada avatud ülikooli kursusi ja selles pakutakse ka kunsti baasõpet (kujutav kunst ja muusika). Wellamos on võimalik sooritada üldkeeleeksami alg- ja kesktaseme eksameid. (YKI) Harjula rahvaülikool Harjulankatu 7, Lahti Tel: (03) 872 5121 Lahtis tegutsev Harjula rahvaülikool on haridusministeeriumi kontrolli alla kuuluv eraõiguslik täiskasvanute õppeasutus, mis pakub Lahti elanikele ja teistele võimalusi mitmekülgseks õppimiseks ning erinevate harrastustega tegelemiseks. Kursused on suuremas osas suunatud täiskasvanutele, aga ka alla 16-aastastele on loodud eraldi rühmad muusikas ja kunstiainetes. Tere tulemast tutvuma uute põnevate harrastustega või jätkama juba alustatud õpinguid! 3. Soome keele ringid Lahtis tegutseb ka soome keele ringe, mille kohta tasub küsida teavet ALIPI teeninduspunktist, migratsiooniteenistusest, tööhõive ja majandusarengu büroost, kogudusest ja Multi-Cultist ning Liipola külalistoast. 33
Elamine Lahtis Eluaseme üürimine Ümberasujad peavad endale ise eluaseme muretsema. Sotsiaalosakonnas ja pensioniametis (KELA) on kehtestatud normid, mille alusel makstakse eluasemetoetust ja toimetulekutoetust. Kui te vajate elamiskulude maksmisel toetust, tuleks eelnevalt uurida, kui suure ja millise hinnaga eluaseme te endale üürida saate. Järgnevalt on toodud mõned Lahtis eluasemete üürimisega tegelevad asutused. Lahden Talot Oy Mariankatu 19, 15110 Lahti Avatud E R 9.00 12.00 Telefon: (03) 851 570 Faks: (03) 851 5771 www.lahdentalot.fi VVO kotikeskus Aleksanterinkatu 7, 15110 Lahti Avatud E R 8.30 15.30, Infotelefon: 8.30 13.00 Tel: 020 508 4300 Faks: 020 508 4319 www.vvo.fi Sato-Asuntopalvelut Realia Asuntovuokraus Oy Aleksanterinkatu 11, 15110 LAHTI Avatud E N 9.00 16.00 15110 LAHTI Tel: 010 228 4080 www.sato.fi Eluaseme võib ka üürida otse eraisikult või vahendusfirma kaudu. Ümberasuja meelespea 1. Elekter Lahti Energia Oy Kauppakatu 31 PL 93, 15141 Lahti Telefon: (03) 82 300 Lepingud ja elukoha muutmise avaldused Klienditeeninduse telefon: (03) 823 2017 Sõlmige uuel aadressil elektrienergia tarbimise leping. Lahtis saab nimetatud lepinguid sõlmida erinevate energiamüüjatega sõltuvalt sellest, millises ühistus te elate. Enamasti tehakse energiatarbimise leping Lahti Energiaga. Lepinguid saab sõlmida ka internetis aadressil www.lahtienergia.fi 34
2. Post Teatage postiasutusele õigeaegselt uus aadress, et teile saadetav post kaduma ei läheks. 3. Saabumisteade Esitage saabumisteade majahoidjale/kinnisvarahaldajale. Saabumisteade tuleb esitada hiljemalt üks nädal pärast kolimise päeva ning alles pärast seda pannakse teie korteri postiluugile teie ja teie pere nimi. 4. Eluasemekindlustus ja muud kindlustused Õiguskaitse seisukohast on soovitav sõlmida eluasemekindlustus. 5. Televisiooniluba Soomes on vajalik hankida televisiooni vaatamiseks luba. Loataotluse blankette saab postkontoritest. Ühe majapidamise kohta piisab ühest loast. Soomes kontrollivad inspektorid korrusmajades ja ühepereelamutes, kas televisiooniluba on ostetud. Seaduse järgi on inspektoril õigus teha loata televiisori vaatamise eest trahvi ja isegi teler konfiskeerida, kui televisiooniluba pole muretsetud. 6. Satelliitantenn Satelliitantenni paigaldamiseks on vaja ühistu luba. Satelliitantenni võib paigaldada oma rõdule ainult majaühistu loal. Ärge siis paigaldage satelliitantenni ilma loata. 7. Üüri maksmine Soovitav on, et üür ja/või üüri omavastutusosa makstakse üürileandjale otsekorraldusega. Kui te saate KELAlt eluasemetoetust, on samuti soovitav, et see makstakse otse üürileandja kontole. 8. Üürilepingu lõpetamine Lõpetage üürileping õigeaegselt. Lõpetamisest tuleb teatada kirjalikult. Etteteatamisaeg on tavaliselt üks kuu. Esitage ametlik elukoha muutmise avaldus magistraati ja aadressimuudatus postiasutusele. Koristage korter enne kolimist. Jätke korteri võtmed kokku lepitud kohta. Kui võtmeid on puudu, võib olla vaja lukk välja vahetada ja teie peate tasuma tekkivad kulud. 4. LAHTIS TOIMUVAD PROJEKTID JA KODANIKUÜHENDUSTE TEGEVUS Samovaari projekt 1.04.2009 31.05.2012 Lepolankatu 14 D, Lahti. Projektijuht: 044 0909949 Koordinaator: 044 5116146 Tööelu juhendaja: 044 0112823 Samovaari projekt on osa üleminekutöö arenguprogrammist, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Samovaari projekti juhib Koti ja Kuusi Osuuskunta, mille tegevusalad on toitlustus- ja majapidamisteenused ning välitööd (metsahooldus ja majahoidmistööd). Samovaari projekti eesmärk on toetada eelkõige ümberasujatest naiste ja noorukite tööhõivet. Kliendid saavad individuaalset juhendamist Soome tööelu, tegevusalade 35
tööülesannete ja koolituste kohta ning neid aidatakse Soome teenindussüsteemi kasutamisel. Lahden Inkerinsuomalaiset ry (Lahti ingerisoomlaste ühing) Kontaktisik gsm 040 719 9133 Ühing on registreeritud 1999. aastal ja see korraldab erinevaid üritusi, näiteks koosviibimisi ja reise Soome erinevatesse kohtadesse ning aitab kaasa praktikakohtade saamisel. Suomi-Venäjä- Seura ry (Soome Vene selts) www.venajaseura.com Soome-Vene selts on Soome ja Venemaa vahel kodanike ja kodanikeühenduste koostööd ning kultuuri-, keskkonna- ja majandussuhteid arendav organisatsioon. Selts pakub mitmekülgset tegevuskanalit Venemaast huvitatud kodanikele ja organisatsioonidele ning tegutseb koostööpartnerina Venemaalt Soome suunatud tegevuse edendamisel. Soome-Vene selts korraldab ka ühisüritusi ja reise Venemaale. Liipolan Lähiöseura ry / Liipola külalistuba www.phnet.fi/public/liipolaction Külalistoas korraldatakse ümberasujatele soome keele ringe ja muud spetsiaalset tegevust. Päijät-Häme TuglasSeura ry www.tuglas-seura.fi Tuglasseura ry on eesti keelest ja kultuurist huvitunud eestlaste ja soomlaste poolt loodud selts. Päijät-Häme osakond asutati 1998. aastal. Selts korraldab koosviibimisi, reise Soomes ja Eestis ning erinevaid teemapäevi. Suomalais-filippiiniläinen yhdistys ry Finnish-Philippine Association E-post: finnphil.assn@yahoo.com http://www.filippiinit-seura.fi/filippiinat.html (teave Soomes elavatele filipiinlastele) 36
5. SOOMES ÜMBERASUJATE KÜSIMUSTEGA TEGELEVAD ASUTUSED JA AMETKONNAD Migratsiooniamet (Migri) Postiaadress: PL 18, 00581 Helsingi Klienditeenindus: Lautatarhankatu 10, Helsingi Klienditeeninduse telefon: 071 873 3400, E R kell 9.00 15.00 Infotelefonid teemavaldkondade kaupa leiate aadressilt www.migri.fi ja nad teenindavad T N kell 10.00 11.00. Faks: 071 873 0730 www.migri.fi Migratsiooniamet teenindab oma kliente internetilehe kaudu telefoni teel Helsingis asuvas teeninduspunktis Migratsiooniameti töökeeled on soome, rootsi ja inglise. Migratsiooniameti ülesanded on järgmised. Käsitleda ja lahendada migratsiooni, riigis viibimist, riigist väljasaatmist ja pagulasi puudutavaid küsimusi. Juhendada ja planeerida varjupaigataotlejate ja ajutist kaitset saavate isikute vastuvõtuga seotud praktilist tegevust. Käsitleda ja lahendada Soome kodakondsust puudutavaid küsimusi. Edastada teavet teistele ametkondadele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Pidada välismaalaste registrit. Elamisluba Kui kavatsete elada Soomes kauem kui 3 kuud, vajate elamisluba. Erandi moodustavad teiste Põhjamaade kodanikud ning Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide kodanikud. Esimest elamisluba taotletakse tavaliselt taotleja kodumaal asuvast Soome esindusest, kust taotleja saab vastavad blanketid ja vajalikku lisateavet. Elamisloa andmist puudutava otsuse teeb migratsiooniamet. Elamisloa pikendamise ja sellega seotud nõustamise eest vastutab elukohajärgne politseiasutus. Elamisloa saanud isik võib elada ja liikuda Soomes loa kehtivusaja jooksul. Ta võib vahepeal Soomest lahkuda ja uuesti Soome naasta. Ta võib käia ka teistes Schengeni riikides ja kasutada elamisluba viisana. Ta ei või siiski elamisloa kehtivusajal viibida nimetatud riikides rohkem kui poole aasta jooksul 90 päeva. Tal ei või olla nimetatud riikidesse sisenemise keeldu. Esimene elamisluba on alati tähtajaline. Luba väljastatakse enamasti maksimaalselt aastaks või töötamise ja õppimise ajaks. 37
Elamisloa andmise alused Elamisluba võidakse anda näiteks järgmistel alustel: pereside Soomega, Soome päritolu, Soome tagasikolimine, humanitaarsed põhjused või muud erilised põhjused, õppimine või töötamine. Alaline elamisluba Alalise elamisloa saab isik, kes on elanud Soomes järjest neli aastat (elamisloal staatus A). Alalise elamisloa annab elukohajärgne politsei. Alalist elamisluba ei pruugi saada, kui taotleja on pannud toime õigusrikkumise. Soome kodakondsuse taotlemine Teil on võimalus taotleda vastava avalduse alusel Soome kodakondsust, kui olete 18- aastane, elanud alaliselt Soomes piisavalt kaua ning elate endiselt Soomes. Kodakondsuse taotlemisel tuleb tõendada oma isikut. Te peate ka suutma tõendada, kust te ise ja teie pere saate toimetulekuks vajaliku sissetuleku. Taotluse läbivaatamise käigus selgitatakse välja ka see, kas teid on varem kohtulikult karistatud või kas teile on määratud lähenemiskeeld. Eelnimetatud asjaolud võivad teatud juhtudel takistada kodakondsuse saamist. Lisaks peab teil olema vähemalt rahuldaval tasemel soome, rootsi või soome viipekeele oskus. Keeleoskust saab tõendada näiteks sooritades üldkeeleeksami (vähemalt 3. üldtasemel) või riikliku keeleeksami. Üldkeeleeksamite kohta saate teavet haridusministeeriumi kodulehelt. Kodakondsuse saamise taotlus esitatakse elukohajärgsele politseiasutusele. Kodakondsuse andmise otsustab migratsiooniamet. Rahvusvähemuste volinik Rahvusvähemuste voliniku büroo Mikonkatu 25, Helsingi PL 26, 00023 Valitsus Klienditeeninduse telefon: 071 878 8666 tööpäeviti kell 10.00 12.00. E-post: ofm@ofm.fi www.ofm.fi Rahvusvähemuste volinik on ametnik, kelle põhiülesanne on parandada Soomes elavate rahvusvähemuste ja välismaalaste ühiskondlikku positsiooni, võrdõiguslikkust ja õiguskaitset ning aidata kaasa heade rahvussuhete arengule Soomes. Rahvusvähemuste volinik on ka rahvuslik inimkaubanduse raportöör. Rahvusvähemuste voliniku poole võib pöörduda näiteks inimene, kes on isiklikult kogenud või muul moel märganud rahvuslikku väärkohtlemist. Väärkohtlemise juhtumite ja muude küsimuste korral võite helistada rahvusvähemuste voliniku büroo klienditeenindusse. Isiklikud kokkusaamised tuleb alati eelnevalt kokku leppida. Rahvusvähemuste voliniku vastutusalasse kuulub vaid rahvusvähemuste ja välismaalaste väärkohtlemine ja sellega seotud nõustamine. Muud väärkohtlemised suunatakse edasi teistele pädevatele organitele. 38
Kui tõrjumine või väärkohtlemine põhinevad rahvuslikul päritolul või välismaalaseks olemisel, annab rahvusvähemuste volinik vajalikku nõu ja rakendab vajadusel vastavaid meetmeid, näiteks küsib selgitusi ja lisateavet vastaspoolelt ja teistelt vajalikelt instantsidelt. Pärast selgituste kogumist koostab rahvusvähemuste volinik omapoolse seisukoha. Vajadusel esitab ta vastaspoolele ettekirjutuse või soovituse väärkohtlemine lõpetada. Rahvusvähemuste volinik on iseseisev ja sõltumatu ametnik. Administratiivselt on rahvusvähemuste voliniku büroo siseministri haldusalas. Rahvusvähemuste volinik on hetkel Eva Biaudet. Rahvusvähemuste voliniku ja diskrimineerimisi käsitleva komisjoni seadus (660/2001) Rahvusvähemuste voliniku määrus (687/2001) Võrdõiguslikkuse seadus (21/2004) Pakolaisneuvonta ry (Pagulaste nõustamiskeskus) Helsingi büroo Kaisaniemenkatu 4 A, VI korrus 00100 Helsingi tel: 075 7575 100 faks: 075 7575 120 Avatud 9.00 16.00 E-post: pan@pakolaisneuvonta.fi www.pakolaisneuvonta.fi Kouvola büroo Kauppamiehenkatu 1A 6 45100 Kouvola tel: 075 7575 101 faks: (05) 371 3115 Kouvola on avatud tööpäeviti kell 9.00 12.00 ja kell 13.00 16.00. E-post: pan.kouvola@pakolaisneuvonta.fi Pakolaisneuvonta ry on kodanikeühendus, mis annab õigusabi ja nõu varjupaiga taotlejatele, pagulastele ja teistele välismaalastele. Pagulaste nõustamiskeskus abistab eelkõige varjupaiga taotlemisega seotud küsimustes, aga nõu võib küsida ka teistes välismaalaste õiguslikku positsiooni puudutavates küsimustes. Juristidega kohtumiseks tuleb broneerida aeg. Nõu antakse ka telefoni teel. Pagulaste nõustamiskeskusel on Soomes kokku viis bürood. Keskbüroo asub Helsingis ja Lahtile lähim büroo paikneb Kouvolas. 39
Helsingi SOS-kriisikeskus Maistraatinportti 4 A, IV korrus 00240 Helsingi Telefon: (09) 4135 0510, kriisiennetus välismaalastele (09) 4135 0501 (avatud tööpäevadel 9.00 15.00) Faks: (09) 4135 0570 http://www.mielenterveysseura.fi/sos-kriisikeskus Helsingi SOS-kriisikeskus pakub kiiret kriisiabi ja varast rehabilitatsiooni. Põhimõte on pakkuda organisatsioonipõhist abi toimetulekul. Üks SOS-kriisikeskuse ülesanne on edendada ümberasujate psüühilist heaolu ja kohanemist Soome ühiskonnaga. SOS-kriisikeskuses saab ümberasuja taustaga isik selgitada oma olukorda emakeeles tõlgi vahendusel või mingis muus ümberasujale ja kriisikeskuse töötajale ühiselt mõistetavas keeles. Eesmärk on anda abi võimalikult kiiresti ja paindlikult. Teenus on tasuta, aga kokkusaamise aeg tuleb eelnevalt kinni panna. SOS-kriisikeskus abistab omavalitsusi välismaalaste vaimse tervisega seotud küsimuste lahendamisel ja täiendab avalikke teenuseid. Väärkoheldute rehabilitatsioonikeskus Mäkelänkatu 58-60, IV korrus 00510 HELSINGI Tel: (09) 7750 4584 Faks: (09) 7750 4502 E-post: kitu@hdl.fi www.hdl.fi Väärkoheldute rehabilitatsioonikeskus on tegutsenud aastast 1993 Helsingi Diakoonia Instituudis. Keskus moodustab ühe osa Helsingi Diakoonia Instituudi narkootikumidevastasest ja vaimse tervisega seotud tööst. See toimib iseseisva psühhiaatrilise eriraviüksusena. Keskuse tegevus põhineb Soome poolt sõlmitud rahvusvahelistel lepingutel pagulastele ja varjupaigataotlejatele ravi osutamise kohta. Väärkoheldute rehabilitatsioonikeskus on riiklik teenindusüksus, mille ülesanne on diagnoosida, ravida ja rehabiliteerida Soomes elavaid, nende kodumaal väärkoheldud pagulasi, varjupaigataotlejaid ja nende lähedasi. Keskuses osutatakse teenuseid ka pagulaste traumeeritud lastele ja noorukitele. Tegemist on ambulatoorse raviasutusega. Patsiendid tulevad ravile tervishoiutöötaja poolt väljastatud kirjaliku saatelehe alusel. Saatelehele peab olema lisatud kohustus tasuda võimalike tõlketeenuste eest. 40
Ravi saamise eeldus on väärkohtlemine või sellega võrreldav traumeerimine. Vastuvõttudel kasutatakse kogenud professionaalseid tõlke. Suur rõhk on konsultatsioonidel ja lühikestel diagnoosimis- ja uuringuperioodidel. Inimõiguste Liit Döbelninkatu 2, VIII korrus, 00260 Helsingi Tel: (09) 4155 2500 Faks: (09) 4155 2520 Õigusrikkumiste ennetamise projekti Kitke! valvetelefon (E R kell 9.00 15.00) gsm 040 760 03 23 info@ihmisoikeusliitto.fi www.ihmisoikeusliitto.fi Inimõiguste Liit on usuliselt ja poliitiliselt sõltumatu üldine inimõigusi kaitsev ühendus. See jätkab 1935. aastal asutatud Inimõiguste Liidu tegevust. Liidu ideeliseks aluseks on ÜRO inimõiguste deklaratsioon ning Euroopa Nõukogu inimõiguste deklaratsioon. Inimõiguste Liit teeb analüüse ja taustauuringuid ning tegeleb päevakajaliste inimõigusi puudutavate küsimuste teavitamise ja koolitamisega. Liit mõjutab otseselt erinevaid otsustajaid inimõiguste olukorra parandamise suhtes ja tegutseb mitmetes inimõigusi arendavates töörühmades. Soome Punane Rist (SPR) Häme piirkondlik büroo Lahti büroo Rautatienkatu 17 19, 33100 Tampere Vapaudenkatu 8 A Postiaadress: PL 369, 33101 Tampere E, R kell 10 14, K kell 14 18 tel: 040 809 6853 tel: (03) 782 3601 hame@punainenristi.fi www.redcross.fi lahti@punainenristi.fi Soome Punase Risti (SPR) poole võib pöörduda näiteks juhul, kui soovite leida kaduma läinud pereliiget. Otsimise käivitamiseks võtke ühendust SPRi keskbürooga. SPRi kaudu saab ka saata Punase Risti sõnumeid paljudesse konfliktipiirkondadesse. Organisatsioon nõustab ka varjupaiga taotlejaid ja pagulasi ning jälgib nende õiguskaitse tagatust. SPR abistab kodumaalt lahkumise tõttu eraldatud pereliikmete kokku saamist. Punane Rist hoolitseb perede ühendamiseks vajalike reiside korraldamise ja muude praktiliste küsimuste lahendamise eest. Organisatsioon aitab pagulastel ja teistel ümberasujatel Soomes kohaneda. Punase Risti osakonnad koolitavad vabatahtlikke tugiisikuid, korraldavad multikultuurseid laagreid, kursusi ning muid üritusi ning osalevad rahvusvaheliste kohtumispaikade tegevuses. 41
SPR haldab Punase Risti taaskasutuskeskusi. Lahti taaskasutuskeskus asub aadressil Rauhankatu 10, tel: (03) 878 970; ja Lahti Kontti-Putiikki aadressil Vapaudenkatu 10, tel: (03) 782 2045. Taaskasutuskeskused võtavad vastu ja müüvad erinevaid tarbekaupu ja riideid. Nad pakuvad ka ümberasujatele ja soomlastele praktika- ja kokkusaamiskohti. Infopank www.infopankki.fi Infopanga veebileht on mõeldud neile, kes kaaluvad Soome kolimist, on juba Soome kolinud või tegelevad migratsiooniküsimustega. Infopanga keeled on soome, rootsi, inglise, eesti, prantsuse, vene, somaali, serbohorvaadi, türgi, araabia, pärsia, hiina, hispaania, albaania ja kurdi (sorani). Kõik Infopanga keeleversioonid on samasisulised. Infopangast leiate üldteavet Soome ühiskonna ja kultuuri kohta ( Tere tulemast Soome ), Soomes elamiseks vajalikest lubadest ( Lubadega seotud küsimused ), eluaseme leidmisest ( Elamine ), soome keele õppimisest ( Soome keel ), tööst ja ettevõtlusest ( Töö ), õppimisest ( Haridus ), tervishoiust ( Tervis ), sotsiaalteenustest ( Sotsiaalteenused ), kriisiabist ( Kriisiolukorrad ), kultuurist ja vaba aja teenustest ( Kultuur ja vaba aeg ) ning ühenduste tegevusest ( Ühendused ) ning linke veebilehtedele, kust saab leida lisateavet. FINFO nõustamisteenused Üleriiklik FINFO infotelefon teenindab eelkõige väljastpoolt ELi ümberasunuid või seda kaaluvaid isikuid järgmistes keeltes: inglise, vene, araabia, prantsuse ja soome telefonil 0207 40 11 60. Infotelefon on avatud: T R kell 10.00 15.00 (araabia, inglise, prantsuse, soome) T R kell 12.00 15.00 (vene) FINFO numbrile saab helistada igalt poolt Soomest kohaliku kõne hinnaga. FINFO e-posti nõustamisteenus vastab teie küsimustele eelnimetatud keeltes 2 3 tööpäeva jooksul. E-kirju saab saata aadressil finfo@finfonet.fi. Veebilehel www.finfonet.fi antakse videoküsitluste abil teavet Soomes elamise ja sellega seotud teemade kohta ning muid nõuandeid 17 erinevas keeles. 42
6. SÕNASTIK NÄDALAPÄEVAD ja nende LÜHENDID Maanantai esmaspäev Tiistai teisipäev Keskiviikko kolmapäev Torstai neljapäev Perjantai reede Lauantai laupäev Sunnuntai pühapäev Ma E Ti T Ke K To N Pe R La L Su P Arkipäivä tööpäev Arkisin tööpäeviti Juhlapäivä püha Pyhäpäivä puhkepäev Pyhäisin puhkepäeviti Jouluaatto jõululaupäev Uudenvuodenaatto vana-aasta õhtu Kiirastorstai suur neljapäev Pitkäperjantai suur reede Vappuaatto volbrilaupäev Juhannusaatto jaanilaupäev Aamu hommik Keskipäivä keskpäev Iltapäivä pärastlõuna Ilta õhtu Yö öö 43
KELLAAJAD 1.00 2.00 3.00 4.00 5.00 6.00 7.00 8.00 9.00 10.00 11.00 12.00 13.00 14.00 15.00 16.00 17.00 18.00 19.00 20.00 21.00 22.00 23.00 24.00 on sama mis 00.00 13.15 kellaaeg + 15: tähendab 15 minutit üle täistunni 13.30 kellaaeg + 30: tähendab 30 minutit üle täistunni või näiteks pool kaks pärastlõunal 13.45 kellaaeg + 45: tähendab 45 minutit üle täistunni või 15 minutit enne täistundi, näiteks veerand tundi enne kahte pärastlõunal NUMBRID 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 44
LAHTI LINNA ÜMBERASUJA TEEJUHT 1.10.2010 Uuendanud ja koostanud: Anne Saloranta / Anjella Poltojainen Lahti linna sotsiaal- ja tervishoiuosakond / projekt ALIPI ESIMENE 2002. AASTA LAHTI LINNA ÜMBERASUJA TEEJUHT: Lahti linna sotsiaal- ja tervishoiuamet Projekt LATU ümberasujatele Lahti linnakantselei Koostanud: Niina Karjalainen Uuendanud 2006: sotsiaalosakonna eriteenused Migratsioonitöö koordinaator Kari Kuusinen 45