EESTI HAIGLATE LIIT SÜNNIKAART ANDMESTIK

Samankaltaiset tiedostot
Meditsiinidokumentide haiglasiseste tööprotsesside optimeerimise mudel

Raseduse, sünnituse ja abordiga seotud tegevuste kirjapanek

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed. Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

HINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal


Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID

Naiste uriinipidamatuse ravi. Soome Arstide Seltsi Duodecim Käypä hoito suositus ehk tänapäevased ravisoovitused

mobiilside rändlus andmete alusel

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Mereturismikonverents Haapsalus

Hintapyyntö euroa

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region 22.8.

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

European aviation safety agency Euroopa Lennundusohutusamet aasta ohutusaruanne

Omastehooldusest Eestis

Liikuvus Euroopas. Sotsiaalkindlustusõigused Soomes. Euroopa Komisjon

EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 7: Mahuarvutused

Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega

Transport services (excl. Waste transport)

IX vana kirjakeele päevad novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad

Turisminduse, toitlustuse ja

Alkaaen 2007 elämme Virossa aikaa, mikä muistetaan Suomessa 90 alun lamana, kiinteistömarkkinoiden uuta nousua ennustetan 2009

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.

Construction work. Info. Hankija. Versiooni muutus Contract award. Kirjeldus. Versioon 4. Avaldamise kp :09

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)!

MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

Joobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja retsidiivsus

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES

ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

Vabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia

NUORTEN SEKSUAALITERVEYDEN EDISTÄMINEN PAIKALLISTASON YHTEISTYÖNÄ. Seminaari Kohtla-Järve, Viro. Seminaariraportti

Tähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada

Tartu Kutsehariduskeskus TÖÖ PEALKIRI

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

Kui n = 2 ja m = 1, M(E) = 28,1 g/mol. Teine element oksiidis X on Si. (0,5) X SiO 2, ränidioksiid. (1) Olgu oksiidi Y valem E n O m.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

MÄGRA-MIKU POSTIPAUN. Alavere kooli leht nr /2010 õa SEEKORD KOOLILEHES: ÕPETAJATE PÄEVA JA HÕIMUPÄEVA TÄHISTAMINE, ÕPILASTE

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.

NOORTE SEKSUAALTERVISE EDENDAMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE JA KOLMANDA SEKTORI KOOSTÖÖS. Lõpuseminar Kohtla-Järve, Eesti.

Eesti Rohuteadlane

Kasutatud allikad ja kirjandus 287

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Rail Baltica - Tulevaisuus jo tänään Ulla Tapaninen Kansainvälisen logistiikan asiantuntija Helsingin kaupunkisuunnitteluvirasto

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Trexan 2,5 mg õhukese polümeerikattega tablett Metotreksaat

FORD KA KA_202054_V5_2013_Cover.indd /06/ :59

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?

Mudelprojekteerimise üldjuhendid v osa. Lähteolukorra modelleerimine projekti COBIM osalised

INDEX MUUT TOOTED MÜÜRSEPA TÖÖRIISTAD SISUSTUS KONTAKT

Eesti ja Soome parlamendiliikmete töötasud aastatel

Päästeteenistuse ajakiri 3/4 2007

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

etrex Vista C etrex Legend C

Tervis. apteegist. Päikese poolt & vastu Mida suvel süüa-juua

Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes

Pakendi infoleht: teave kasutajale

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

Dr Paal: Suuri asju luuakse koostöös

Mina, kollanokk Juku...

TÖÖTUKASSADE HÜVITISTE TEATMIK 2017

KESKKONNAKOMPLEKSLUBA

Soomlased on põhjendatult uhked oma kõrge koha üle. Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakutest. M a r e L e i n o

TÖÖTUKASSADE HÜVITISTE TEATMIK 2016

2018 Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused.

Pirita linnaosavalitsus kolib järgmise aastanumbri sees

Harri Miettinen ja Tero Markkanen

Sõnastik on koostatud aastal projekti HETA poolt, mis on rahastatud INTERREG III A programmi abiga.

Kinnisvarateenindus- sektori taskuteatmik

HE 213/1996 vp ESITYKSEN PÄÄASIALLINEN SISÄLTÖ

2016 Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused.

Soomaa rahvuspark 20. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri. UNESCO maailmapärand. Maailma parimad rabad on Eestis. Saesaare pais tuleb hävitada!

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE. Bromazepam Lannacher, 3 mg õhukese polümeerikattega tabletid Bromazepam Lannacher, 6 mg õhukese polümeerikattega tabletid

I/2018 IV/2017 III/2017 II/2017 I/2017 IV/2016 III/2016 II/2016

Kasu ja tasakaal: soolise võrdõiguslikkuse edendamise retseptiraamat Eesti ettevõtete juhtidele

Käyttötariffin (TKK II) muutoksia

LIINIBUSSIDEL TÖÖTAVATELE ISIKUTELE

Hundi tee koos valgustatud kergliiklusteega lõigul Rohuneeme tee Käärti tee). Plaanime veel sellel aastal katsetada

ReumaKiri. Aprill-Juuni 2013, nr 4 (30) SISUKORD PERSOONILUGU KES ON KES? ABIVAHENDID TEGEMISED TERVIS RETSEPT NIPINURK. Lk.

Sündmusi kõigile! Käsiraamat ligipääsetava ja mitmekülgse kultuuriürituse korraldamiseks. Sini Kaartinen ja Aura Linnapuomi

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks

Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm

Transkriptio:

EESTI HAIGLATE LIIT SÜNNIKAART ANDMESTIK

Eksperdid: Helle Karro (SA TÜK Naistekliinik, juhataja) Silja Staalfeldt-Rahumägi (AS Ida-Tallinna Keskhaigla emadusnõuandla ämmaemandusjuht) Aira Aleksejeva (SA TÜK Naistekliinik, vanemämmaemand) Heili Varendi (SA TÜK Lastekliinik, vanemarst-õppejõud) Ülle Kadastik (SA TÜK Naistekliinik, vanemarst-õppejõud) Kadi Ploom (AS Ida-Tallinna Keskhaigla, sünnitusosakonna juhataja) Karin Kütt (SA Pärnu Haigla, ülemämmaemand) Vivian Arusaar (AS Ida-Tallinna Keskhaigla, naistekliiniku ämmaemandusjuht) Kai Tennisberg (SA Läänemaa Haigla, naistearst) Pille Andresson (AS Ida-Tallinna Keskhaigla, neonatoloogiaosakonna juhataja) Maike Parve (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, naistekliiniku juhataja) Kadri-Liina Vahula (SA Pärnu Haigla, naiste- ja lastekliiniku juhataja) Liis Toome (SA Tallinna Lastehaigla, vastsündinute ja imikute osakonna juhataja) Analüütikud: Aleksei Latõnin (AS Ida-Tallinna Keskhaigla, analüütik) Pille Kadakas (AS Ida-Tallinna Keskhaigla, grupijuht) Olga Muhhina (AS Ida-Tallinna Keskhaigla, peaanalüütik) Jurist Helen Trelin Töörühma juht Kelli Podošvilev (Ida-Tallinna Keskhaigla, kvaliteedijuht)

Sissejuhatus Sünnikaart on meditsiinilisse sünniregistrisse andmete kandmise alusdokument. Sünnikaart täidetakse kõikide elusalt ja surnult sündinud vastsündinute kohta. Rasedakaart, sünnituseelne ja sünnituslugu ning vastsündinu arengu- ja haiguslugu on sünnikaardi loomise alusdokumendid. Sünnikaardi täitmise üldpõhimõtteid ei muudeta. Neonataalse registri kaart on sünniregistrisse või neonataalsesse registrisse andmete kandmise alusdokument. Neonataalse registri kaart täidetakse lapse esimese haiglaravi lõppedes või 44+0 postmenstruaalvanuses lisaks sünnikaardile. Neonataalse registri kaardi andmed täidetakse lapse haigusseisundite ja toimingute puhul lisaks sünniregistrikaardile. Vastsündinu arengu- ja haiguslugu on neonataalse registri kaardi alusdokumendiks. Neonataalset registrit ega neonataalse registri kaarti täna õigusaktiga kehtestatud ei ole, kuid vajadus selle loomiseks on olemas. Ettepanek: Töörühm teeb ettepaneku kehtestada uus sünnikaardi andmestik ja täiendada sünniregistrit neonataalse registri kaardi andmetega. Alternatiivne ettepanek on luua neonataalne register iseseisva registrina. Iseseisev register võib asuda ka tervishoiuteenuse osutaja juures (näiteks sarnaselt müokardiinfarkti registriga). Kaardivormid ning kogumisele ja töötlemisele kuuluva andmestiku kehtestab sotsiaalminister määrusega. Sünnikaardi andmestikku kaasajastati eesmärgiga tagada paremini registri eesmärk. Üleminekuga digitaalsele andmete kogumisele ja esitamisele, on võimalik neid täpsemalt koguda, seetõttu nähakse ette andmete kogumist senisest detailsemalt. Kaasajastatud andmestiku abil saab täpsemini analüüsida ja võrrelda teiste riikide andmetega raseduse ja sünnitusega ning vastsündinute tervisega seotud näitajaid. Sünnikaardi andmestiku loomisel kasutati ka Soome vastava registri andmeid (Syntymärekisteri, Syntyneiden lasten rekisteri, www.thl.fi). Neonataalse registri kaardi andmete sidumine sünniregistriga võimaldaks senisest põhjalikumalt, pikaajalisemalt ja üleriigiliselt hinnata enneaegsete laste tervislikku seisundit,

planeerida jätkutegevusi ja võtta vastu vajalikke ennetavaid meetmeid enneaegsete vastsündinute terviseriskide maandamiseks. Seda ettepanekut toetab ka asjaolu, et perinataalabi kvaliteedi hindamiseks on vajalikud ka kõik sünnikaardiga kogutavad andmed. Neonataalse registri kaardi andmestiku loomisel on võetud aluseks Euroopa mitmete riikide poolt kasutatava EuroNeoNeti, samuti Rootsi ja Soome vastava registri andmed (Syntyneiden lasten rekisteri www.thl.fi). Lisaks on arvestatud Eestis Tallinna Lastehaiglas, Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis 2007-2008.a. läbiviidud pilootprojekti Vastsündinute tervise andmekogu tulemustega. Pilootprojekti tulemused on avaldatud artiklites: Toome L, Varendi H, Andresson P, Ilmoja M-L, Kallas E, Maipuu L, Saik P, Kool P, Ormisson A. Väga enneaegsete vastsündinute ravitulem Eestis. Eesti Arst 2009; 88(Lisa4):12 20 Varendi H, Toome L, Andresson P, Ilmoja M-L, Kallas E, Maipuu L, Saik P, Ringmets I, Ormisson A. Vastsündinute haigestumus ja suremus Eestis 2007 2008 Eesti Arst 2010;89(12):790 799 Registri eesmärk - registrit peetakse elus- ja surnultsündide, perinataalse haigestumuse ja suremuse epidemioloogiliseks uurimistööks, rasedusaegse ja sünnitusjärgse tervishoiuteenuse ning sündimusstatistika korraldamiseks. ( 3 Meditsiinilise sünniregistri põhimäärus, vastu võetud 26.05.2011 nr 68) Registri pidamise eesmärk on kõikide Eesti territooriumil toimunud laste sündide (nii eluskui surnultsündide) registreerimine ning vastsündinu ja tema vanemate, raseduse ja sünnituse kohta käivate andmete töötlemine Sotsiaalministeeriumile «Rahvatervise seaduse» ja teiste õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks ( 2 Meditsiinilise sünniandmekogu asutamine ja pidamise kord, vastu võetud 16.03.2001 nr 34)

Versioon Muutja Muutmise kuupäev Muudatus 1.0 1.2 1.3 1.4 Olga Muhhina 16.10.2010 Algdokument Olga Muhhina 22.03.2010 Muudatused peale tagasisidet seltsidelt Olga Muhhina 09.09.2011 Andmete ühtlustamine Olga Muhhina 14.10.2011 Andmete korrigeerimine Sisukord Sissejuhatus... 3 1 Kaardi number... 6 2 Tervishoiuasutuse andmed... 6 3 Naise isikuandmed... 6 4 Isa isikuandmed... 6 5 Varasemad rasedused... 7 6 Mitu sünnitatud last on elus... 8 7 Mitu elusalt sündinud last on surnud 1. elunädalal... 8 8 Rasedus... 8 9 Rasedusaegne jälgimine... 8 10 Rasedusega seotud riskitegurid ja rasedusaegsed toimingud... 9 11. Rasedusaegsed diagnoosid ja tüsistused... 9 12. Rasedusaegsed ravimid... 10 13. Tervisekäitumine... 10 14. Ema sünnituseelne ravi... 10 15. Sünnitus... 10 16. Naise ravitulem... 12 17. Lapse isikuandmed... 12 18. Sünniandmed... 12 19. Lapse sünnitusjärgsed diagnoosid... 13 20. Toimingud vastsündinul kuni 7 päeva... 14 21. Immuniseerimine... 14 22. Toitmine haiglast lahkumisel:... 14 23. Last ravinud haiglad/osakonnad... 14 24. Lapse ravitulem... 14 25. Kaardi täitja... 15

1 Kaardi number 1.1. Sünnikaardi number 1.2. Sünnitusloo number 2 Tervishoiuasutuse andmed 2.1 Registreerimiskood (äriregister) 2.2 Asutuse nimetus 2.3 Aadress: 2.3.1 tänav 2.3.2 maja 2.3.3 postikood 2.3.4 linn/vald 2.3.5 maakond 2.4 E-post 2.5 Telefon 2.6 Faks 3 Naise isikuandmed 3.1 Eesnimi 3.2 Perekonnanimi 3.3 Isikukood 3.4 Sünniaeg (pp.kk.aaaa) 3.5 Vanus 3.6 Rahvus 3.7 Haridus 3.8 Perekonnaseis 3.9 Tegevusala 3.10 Tegelik elukoht 4 Isa isikuandmed 4.1 Ei avaldada

4.2 Eesnimi 4.3 Perekonnanimi 4.4 Isikukood 4.5 Sünniaeg (pp.kk.aaaa) 4.6 Rahvus 4.7 Haridus 4.8 Tegevusala 4.9 Tegelik elukoht 5 Varasemad rasedused (kronoloogilises järjekorras kõige varasemast) 5.1. Kuupäev (pp.kk.aaaa; kk.aaaa; aaaa; teadmata) 5.2. Varasemate sünnituste arv (tk) 5.2.1. teadmata 5.2.2. ajalisus 5.2.2.1. ajaline (37 nädalat + 0 päeva...41 nädalat + 6 päeva) 5.2.2.2. enneaegne (22 nädalat + 0 päeva...36 nädalat + 6 päeva) 5.2.2.3. ülekantud ( 42 nädalat + 0 päeva) 5.2.2.4. teadmata 5.2.3. sünnituste tulem: 5.2.3.1. elussünd 5.2.3.1.1. surnud 5.2.3.1.1.1. surma kuupäev (pp.kk.aaaa) 5.2.3.1.1.2. vabatekstiväli 5.2.3.2. surnultsünd: 5.2.3.2.1. antenataalne loote surm 5.2.3.2.2. intranataalne loote surm 5.2.3.2.3. teadmata 5.2.4. lapse sugu 5.2.4.1. M 5.2.4.2. N 5.2.4.3. ebaselge

5.2.5. lapse sünnikaal (g) 5.3. Varasemate abortide arv (tk) 5.3.1. teadmata 5.3.2. varasemate abortide liik: 5.3.2.1. spontaanabort (arv) 5.3.2.2. terapeutiline abort (meditsiinilistel näidustustel) (arv) 5.3.2.2.1. terapeutilise abordi näidustused 5.3.2.3. emakaväline rasedus (O00.0-O00.9) (arv) 5.3.2.4. abort omal soovil (arv) 5.3.2.5. muu abort (arv) 5.3.2.6. teadmata 6 Mitu sünnitatud last on elus 7.1 Arv 7.2 Teadmata (99) 7 Mitu elusalt sündinud last on surnud 1. elunädalal 8.2 Arv 8.3 Teadmata (99) 8 Rasedus 8.1. Esmane visiit 8.1.1. kuupäev (pp.kk.aaaa) 8.1.2. raseduse kestus (nädal + päev) 8.2. Viimase menstruatsiooni algus 8.2.1. pp.kk.aaaa 8.2.2. teadmata (99) 8.3. Pikkus (cm) 8.4. Kaal enne rasedust (kg) 9 Rasedusaegne jälgimine 9.1 Visiitide arv naistearsti juurde (tk) 9.2 Visiitide arv perearsti juurde (tk)

9.3 Visiitide arv ämmaemanda juurde (tk) 10 Rasedusega seotud riskitegurid ja rasedusaegsed toimingud 10.1. Kuupäev (pp.kk.aaaa) 10.1.1. kehaväline viljastamine (IVF) 10.1.2. kunstlik viljastamine (IUI) 10.1.3. külmutatud embrüo siirdamine (KES) 10.2. I trimestri seerumi skriining 10.2.1. Jah 10.2.2. Ei 10.3. I trimestri ultraheliuuring 10.3.1. Jah 10.3.2. Ei 10.4. II trimestri seerumi skriining 10.4.1. Jah 10.4.2. Ei 10.5. Ultraheliuuring 20. nädala skriining 10.5.1. Jah 10.5.2. Ei 10.6. Lootevee uuring (MAA00) 10.7. Koorioni biopsia (MAA10) 10.8. Emakakaela õmblus (MAB00) 10.9. Kordotsentees (MAA30) 10.10. Loote väline pööre (MAB10, MAB20) 10.11. Mitmikraseduse vähendamine (MAJ00, MAJ10) 11. Rasedusaegsed diagnoosid ja tüsistused 11.1. Kuupäev (pp.kk.aaaa) 11.2. RHK-10 11.3. Tüüp (põhihaigus, tüsistus, kaasuv)

12. Rasedusaegsed ravimid 12.1. Insuliin 12.1.1. Jah 12.1.2. Ei 13. Tervisekäitumine 13.1. Suitsetamine: 13.1.1. ei 13.1.2. jah 13.1.3. lõpetas I trimestril 14. Ema sünnituseelne ravi 14.1. Loote kopsude ettevalmistus glükokortikoididega: 14.1.1. ravimi nimetus 14.1.2. annus 14.1.3. viimase annuse kuupäev (pp.kk.aaaa) ja kellaaeg (hh:mm) 14.2. Üsasisene transport (algus (pp.kk.aaaa; hh:mm)) ja lõpp (pp.kk.aaaa; hh:mm)) 15. Sünnitus 15.1. Raseduse kestus sünnitusel (nädal + päevad) 15.2. Sünnitusaegsed diagnoosid (RHK-10) 1 15.3. Sünnitusjärgsed diagnoosid (seitsme päeva jooksul alates sünnitusest) 15.4. Sünnitus viis: 15.4.1. vaginaalne: 15.4.1.1. peaseis 15.4.1.2. vaagnaotsseis 15.4.2. instrumentaalne vaginaalne: 15.4.2.1. vaakum 15.4.2.2. tangid 15.4.2.3. kombineeritud 15.4.3. erakorraline keisrilõige 1 Kasutatud tervise infosüsteemi (TIS) diagnoosi koosseisu malli

15.4.4. häda keisrilõige 15.4.5. plaaniline keisrilõige 15.5. Sünnitus tugiisikuga (jah/ei) 15.6. Vettesünnitus (jah/ei) 15.7. Valutustamine: 15.7.1. medikamentoosne: 15.7.1.1. epiduraalanalgeesia 15.7.1.2. spinaal 15.7.1.3. kombineeritud 15.7.1.4. paratservikaalanesteesia 15.7.1.5. pudendaalanesteesia 15.7.1.6. naerugaas 15.7.2. muu mittemedikamentoosne 15.7.3. ei valutusta 15.8. Muud sünnitustoimingud: 15.8.1. loote elektrooniline jälgimine: 15.8.1.1. KTG monitooring 15.8.1.2. STAN monitooring 15.8.2. loote (vesi) kesta avamine (MAC00) 15.8.3. stimulatsioon (O61-O63) 15.8.4. sünnituse induktsioon e. sünnituse esilekutsumine 15.8.4.1. amniotoomia teel 15.8.4.2. prostaglandiinidega 15.8.4.3. oksütotsiiniga 15.8.5. episiotoomia (TMA00) 15.8.6. III-IV õmblus / III ja IV järgu lahkliha suturatsioon (O70.2 ja O70.3) 15.8.7. platsenta manuaalne eemaldamine (MBA30) 15.8.8. emakaõõne sünnitusjärgne manuaalne revisjon (MBA10) 15.8.9. sünnitusjärgne emakaõõne abrasioon (MBA03) 15.8.10. emaka sünnitusjärgne tamponeerimine (MBB10)

15.8.11. emaka reponeerimine inversiooni korral (MBB00) 15.8.12. emaka eemaldamine (LCD00, LCD30, MCA30, MCA33) 15.9. Sünnituse kestus (tunnid + min.) 15.10. Väljutusperioodi kestus (tunnid + min.) 15.11. Veeta perioodi kestus (tunnid + min.) 15.12. Verekaotus sünnitusel (ml) 15.13. Vereülekanne (jah/ei) 15.14. Inimese anti-d immunoglobuliini manustamine 15.14.1. ei 15.14.2. jah 16. Naise ravitulem 16.1. Tervishoiuasutusest lahkumise/surma kuupäev (pp.kk.aaaa) 16.2. Tervishoiuasutusest lahkumise koht (publitseerimiskeskus): 16.2.1. väljakirjutamine 16.2.2. suunamine teise haiglasse 16.2.3. surm 16.2.3.1. surmatõendi väljastamine (nr ja kuupäev (pp.kk.aaaa)) 16.2.3.2. lahangule suunamine 16.3. Seisund (publitseerimiskeskus): 16.3.1. paranenud 16.3.2. muutuseta 16.3.3. halvenenud 17. Lapse isikuandmed 17.1. Isikukood 17.2. Sünniaeg (kuupäev (pp.kk.aaaa), kellaaeg (hh:mm)) 17.3. Sugu (M/N/ebaselge) 18. Sünniandmed 18.1. Loodete arv 18.2. Mitmikute korral järjekorra täht

18.3. Sündimiskoht: 18.3.1. haiglas 18.3.2. teel haiglasse 18.3.3. kodus plaanitult 18.3.3.1. assisteeritud 18.3.3.2. assisteerimata 18.3.4. kodus plaanimatult 18.3.5. haiglast väljaspool plaanitult 18.3.5.1. assisteeritud 18.3.5.2. assisteerimata 18.3.6. haiglast väljaspool plaanimatult 18.3.7. andmed puuduvad 18.4. Sünnituse tulem: 18.4.1. elussünd 18.4.2. surnultsünd (kuupäev): 18.4.2.1. antenataalne loote surm 18.4.2.2. intranataalne loote surm 18.5. Sünnikaal (g) 18.6. Sünnipikkus (cm) 18.7. Peaümbermõõt (cm) 18.8. 1min Apgari hinne 18.9. 5min Apgari hinne 18.10. 10min Apgari hinne 18.11. Nabaveeni vere ph: 18.11.1. tulemus 18.12. Nabaarteri vere ph: 18.12.1. tulemus 19. Lapse sünnitusjärgsed diagnoosid (seitsme päeva jooksul pärast sündi) (kõik P ja Q, Z 20.0-Z 20.9)

20. Toimingud vastsündinul kuni 7 päeva 20.1. Elustamine intubatsiooniga sünnitustoas (jah/ei) 20.2. Intensiivravi (jah/ei) 20.3. Kopsude kunstlik ventilatsioon (jah/ei) 20.4. Verevahetusülekanne (jah/ei) 20.5. Fototeraapia (jah/ei) 20.6. Antibakteriaalne ravi (jah/ei) 20.7. K-vitamiin (jah/ei) 21. Immuniseerimine 21.1. Tuberkuloos 21.1.1. Jah 21.1.2. Ei 21.2. B-hepatiit 21.2.1. Jah 21.2.2. Ei 22. Toitmine haiglast lahkumisel: 22.1. rinnapiim 22.2. rinnapiima rikastaja 22.3. ajalise lapse piimasegu 22.4. enneaegse lapse piimasegu 22.5. enneaegse lapse jätkusegu 22.6. dieetsegu 22.7. doonorpiim 23. Last ravinud haiglad/osakonnad 24. Lapse ravitulem 24.1. Tervishoiuasutusest lahkumise/surma kuupäev 24.2. Tervishoiuasutusest lahkumise koht (publitseerimiskeskus): 24.2.1. väljakirjutamine 24.2.2. suunamine teise haiglasse

24.2.3. surm 24.2.3.1. surmatõendi väljastamine (nr ja kuupäev) 24.2.3.2. lahangule suunamine 24.2.4. aktiivse ravi lõpetamine prognosis pessima tõttu (RHK-10 kood) 24.3. Seisund (publitseerimiskeskus): 24.3.1. paranenud 24.3.2. muutuseta 24.3.3. halvenenud 25. Kaardi täitja 25.1. Tervishoiuasutuse andmed 25.2. Kaardi täitja registreerimistõendi nr