Qallunaat oqaasiinik atuartitsinermi ilikkagassatut pilersaarutit

Samankaltaiset tiedostot
Oqaatsinik atuartitsinerit peqqussummut sanilliullugit

Pinngortitalerinermi oqaluttariarsorluni misilitsinnernut ilitsersuut

Inuit tamat attaveqaqatigiittarfiinik, tassunga, ilanngullugu Facebook, atuinermut atatillugu siunnersuutitsialaat aamma innersuussutit

OQAATSINUT POLITIKKI Qeqqata Kommunia

Det landsdækkende handicapcenter Nuna tamakkerlugu innarluutilinnut sullisivik

Aallartilluarit. Martha

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

Sakkutuut Nunanut Allanut Siornatigut Aallartitaanikut, Kalaallit Nunaanni najugallit

Missiliuut: Pingaarnersiuineq

Siunnersortinik avataaneersunik sulisunillu nunani allani najugaqartunik atuineq pillugu 37 naapertorlugu apeqqummut nr.

Siunnersuummut nassuiaatit. Nassuiaatit nalinginnaasut

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling

ISERIT A/S. Inissiamik naliginnaasumik iluarsaassinerit aserfallatsaaliuinerillu

Sumiiffiit annertuumik aarlerinaateqarsinnaasut pillugit ilassutitut allakkiaq

Oqaasileriffik. Nalunaarut ukiumoortoq 2010mut

Tunngatillugu/Vedr: Meeqqat atuarfiani inaarutaasumik misiliineq 2013

Kalaallit Nunaani Timersoqatigiit Kattuffiata. Pilersaarusiaq

12. juni UKA2015/xx. Inatsisartut Suleriaasianni 33, imm. 4 naapertorlugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut manna Naalakkersuisut saqqummiuppaat:

Kalaallit Nunaanni meeqqat atuarfiat. Naliliineq 2015

Colofon. Imai Oqaluttariarsorluni misilitsitsineq 2 Allattariarsorluni misilitsitsinerit 5

Uunga siunnersuut: Procenti aaqqiissutissaq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx. xxx 2017-imeersoq

Katti Frederiksen Bachelorinngorniut - Kalaallisut oqaaseqatigiilioriaaseq Ilitsersuisoq: Karen Langgård Ilisimatusarfik 2007 Kalaallisut

Nerisaqarneq: naartusunut

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling Serie C-I

Qallunaat oqaasii Naliliineq, paasissutissiineq ilitsersuinerlu

Siulitt.tull. akissarsiaa

KNR. Ukioq 2007-imut tamanut aallakaatitsisussaatitaaneq pillugu nassuiaat

Pineqartoq: Atuartut angerlarsimaffii pillugit nalunaarut tusarniutaasoq.

7. december 2010 Nr. 1142

Matematikki. Naliliineq, paasissutissiineq ilitsersuinerlu

19. december 2016 UPA 2017/xx. Inatsisissatut siunnersuummut nassuiaatit. Nassuiaatit nalinginnaasut

OQAATSITTA INISSISIMANERAT

/ ;~:ttaaneq I INATSISARTUT. Inatsisartunut ilaasortanut

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

Kalaallit inuusuttut siunissamut ersissutaat

Pisortanit ikiorsiissutinik misissueqqissaarneq

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

KISITSISIT AAMMA ALGEBRA/GEOMETRII

Nalunaarusiaq: Angalalluni ilinniartitsineq Tapersersuisut:

Meeqqanut inuusuttunullu kinguaassiuutitigut innarlerneqarsimasut iliuuserisanik nukittorsaaneq

Namminersorlutik Oqartussat Aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiutaat - Inatsisartunut ukiumoortumik nassuiaat

INNARLUUTILLIT KALAALLIT NUNAANNI KILLIFFIK 2019

Eqikkaaneq. Qaasuitsup Kommunia Ilulissat, marts Sisamanngorneq 3.marts 2011

Qeqqata Kommunia. Referat. Tallimanngorneq :

Impact Benefit Agreement (IBA)

Innuttaasut radiomik, TV-mik aamma Internettimik atuinerat

INUILI. Bestyrelsesmøde nr. 6 for perioden

UKA 2017/129 NAQQIUT Siunnersuut novembarip 10-ni 2017-meersoq taarserpaa

Folkehøjskolit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinnera pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx. xxx 2017-imeersoq.

1.0 IMAKip ingerlatsinera

Kalaallit Nunaanni imminoortarnernik nuna tamakkerlugu pinaveersaartitsitsinermut periusissiaq

Ujaqqat nunatsinneersut pinnersaasiat ujaqqallu nunatsinneersut qiperukkat pillugit uppernarsaammik allagartaliisarneq pillugu nalunaarusiaq

Suleqatigiinnissaq pisariaqartinneqartoq. Nuna tamakkerlugu pilersaarusiamut nassuiaat 2017

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

TUSAGASSIORTUNIK KATERSORTITSINEQ 21. april 2015

Akit Akit pillugit kisitsisit 1. juuli 2014

NAQQIUT (3. august 2004-imik ullulerneqarsimasoq siunnersuut taarserpaa) Peqqussutissatut siunnersuummut oqaaseqaatit. Oqaaseqaatit nalinginnaasut

Nalunaarut 2015-imoortoq. Oqaasileriffik Sprogsekretariatet The Greenland Language Secretariat

Imeq oqimaalutaq Pingaartumik imermik oqimaaluttamik imaarsisarnermut maleruagassat atuutsinneqalersussat ICC

2013 ukiumoortumik paasissutissat

Inatsisissatut siunnersuummut oqaaseqaatit. Oqaaseqaatit nalinginnaasut

Atuartut oqallorinnerulernissaannut atuffarinnerunissaannullu suliniut

Utoqqalinersiutit. pillugit. ilitsersuut

Kuseriarnerup siaruaanneratut

AEU-2 Matematik Sygeprøve

SULINERMI MISILIINERMI QUPPERSAGAQ. Perorsaasutut sammivilimmik. Perorsaanermik Ilinniarfik Socialpædagogisk Seminarium Ilulissat

TEKNIKKITIGUUNNGITSUMIK EQIKKAANEQ. Suliniutsiunnersuutigineqartoq

ATTAVEQAQATIGIINNERUP NUNARPUT ATAQATIGIISSISSAVAA

Innuttaasut 9. februaari 2018

Nunamik, beton-imik, kuuffinnik ikaartarfiliortutullu sulinermi

6. oktober 2009 UKA 2009/92. Peqqussutissatut siunnersuummut oqaaseqaatit. Nalinginnaasumik oqaaseqaatit

Angalatilluni napparsimanermi ikiorneqarneq

Ilinniakkaminnik unitsitsiinnartartut ikinnerulersinniarlugit suliniutinik nalilersuineq

AEU-2 MATEMATIK KISITSEQQISSAARNEQ / PROBLEMREGNING JANUAR 2017

KISITSISIT AAMMA ALGEBRA/GEOMETRII

DCE NATIONALT CENTER FOR MILJØ OG ENERGI AARHUS UNIVERSITET

EQIKKAANEQ 3 AALLARNIUT 5 TAKORLUUGAQ 6 PERIUSEQ 7 AAQQISSUUSSAANEQ 8 ATORTUNIK PILERSUINEQ 9 SULLISSIVIK.GL-IMIK ATUISUT ILEQQUI 19

Aalisarneq pillugu ataatsimiititaliarsuup isumaliuutersuutaa AALISARNEQ PILLUGU ATAATSIMIITITALIARSUAQ

Kapitel 3 Peqqissuseq pilersaarusiornermut atatillugu avatangiisinik nalilersuinerup nalunaarusiornerat

AEU-1 Matematik Grønlandsk

19. maj 2017 UPA 2017/145. Allannguutissatut siunnersuut

Akileraartarnermut ministereqarfik J.nr Missingiut

Nunamut Tamarmut Geodatanut periusissiaq

16. maaji 2018 IIA 2018/21. Siunnersuummut nassuiaatit. Nassuiaatit nalinginnaasut

Asiaq 2018 pillugu nalunaarut

2015-IMUT UKIUMOORTUMIK NASSUIAAT

KISITSISIT AAMMA ALGEBRA/GEOMETRII

Oqaasileriffik. Nalunaarut ukiumoortoq 2012-imut

Aningaasaqarneq siuariartuinnarpoq

Aningaasaqarnikkut. allanngoriartorfimmut. suliassaqartitsinermut. pilersaarut

Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermi inatsit pillugu nalunaarut

Kalaallit Nunaanni qitornavissiartaartarneq pillugu nalunaarut

NARSARSUARMI MITTARFIUP SIUNISSAA PILLUGU PERIARFISSATUT ILUSILIAT PINGASUT

Kalaallit Nunaata Avannaata Kangia 2015-imi Sajuppillatsitsisarluni Misissuineq Suliniutip annertussusaa

Perorsaanermik Ilinniarfik Socialpædagogisk Seminarium

Niuffagiutini init najugaqarfiit sunngiffimilu atortut pillugit nalunaarut 1)

Namminersorlutik Oqartussat akunnittarfinnik isumaqatigiissuteqarfiisa alattorsimaffii

Suleqatigiit ataatsimut qisuariaateqartarnerat. Suliamik ingerlatsisut ataatsimut oqaloqatigiittarnerisigut inuttut ineriartornissaanut ilitsersuut

21. august 2018 UKA 2018/199. Uunga siunnersuut: Ilisimatusarfik pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx. xxx imeersoq

Kisitsisit tamarmik nalunaarusiornermi %-nngorlugit allassimapput allatut erseqqissumik nassuiaatitaqanngippat.

Transkriptio:

Qallunaat oqaasiinik atuartitsinermi ilikkagassatut pilersaarutit *********** A: Siunertat ilisarititsinerlu

A 2 Qallunaatut - september 2002

Qallunaat oqaasiinik atuartitsinerup siunertaa (Atuarfimmi atuartitsissutini atuartitsissutinilu qanitariissuni alloriarfiit siunertaat aamma atuartitsissutit siunertaat kiisalu ilikkagassatut anguniagassat pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni 9 tunngavigalugu.) Atuartitsinerup siunertaraa atuartut atuarfimmi atuarfiullu avataani suni tamani naleqquttumik attuumassuteqarfiusuni qallunaatut oqaatsinik allatanillu paasisinnaanngorlutik, oqalussinnaasunngorlutik allassinnaanngorlutillu ilisimasaqalissasut piginnaasaqalissasullu. Atuartitsinerup atuartut oqaatsinik allanik ilinniaqqinnissaannut kiisalu atuarfimmi atuartitsissutit allat atuartitsissutit ilikkarniarnerinut ilinniaqqinnissaannullu oqaatsinik qulakkiikkamik sakkussissavai tunngavississallugillu. Atuartut qallunaat oqaasiisa sannai soorluttaarlu atuuffii ilisimasaqarfigilissavaat tassungalu malussarinnertik ineriartortissallugu. Imm. 2. Atuartitaaneq aqqutigalugu oqaatsit arlallit iluaqutigalugit ilisimasanik paasisanillu pigiliussisinnaaneq ilikkarniarnermikkut namminerlu ineriartornerminnut naleqarluartoq iluaqutaasorlu atuartut misigissavaat. Atuartitsinerup atuartut ilisimasassanik paasissutissanillu katersinissamut kajumissuseqalertissavai aamma nalilersuinissamut isummernissamullu kajumissuseqarnerat piginnaassuseqarnerallu kiisalu misigisaminnik, ilisimasaminnik, isummaminnik misigissutsiminnillu ersersitserusussinnaanissaat siuarsassallugit. Atuartut misilittakkatik aallaavigalugit oqaatsinik pigiliussinissaminnut periarfissatik ilisimasaqarfigiartussavaat aamma atuartitsinerup atuartut ilikkariartornerinut akisussaaqataasinnaanermut piginnaasaqalersissavai. Imm. 3. Atuartitsinerup ilisimasanik misilittakkanillu ingerlatitseqqinnerni, suleqatigiinnerni inuillu akornanni iliuuseqaqatigiinnerni oqaatsit sakkuunerisa pingaassusaanik atuartut misigisaqarnissaat peqataaffigissavaa. Atuartitsinerup atuartut namminneq inuillu allat atugaannik ilisimannilernissamut oqaatsit sakkutut atoqqullugit kajumissassavai. Imm. 4. Atuartitsinerup kulturini oqaaseqaqatigiiffiusunilu arlalinni misilittakkat ilisimasallu inooqatigiinnermut kulturikkullu ineriartornermut naleqarluartut iluaqutaasullu atuartut misigissagaat aamma kalaallit qallunaallu oqaasiisa kulturiisalu attuumassuteqaqatigiinneri atuartut paasisimasaqarfigilissagaat peqataaffigissavai. Atuartitsinerup atuartut Danmarkimi nunarsuullu sinnerani kulturit inuuniarnikkullu atugarisat pillugit paasiniaanissaannut soqutiginnilersissavai; taamalu nunat tamalaat akornanni pissutsinik kiisalu kulturiminnik atuartut paasisimasaqarnerat paasinninnerallu annertusassallugu. Qallunaatut september 2002 A 3

Siunertanut oqaaseqaatit Siunertaq imatut ilusilersorneqarsimavoq, imm. 1-imi, atuartitsissutissap imarisaanik nalunngisassat piginnaasassallu atuartup angusassai allaaserineqarsimallutik. Imm. 2-mi allaaserineqarput atuartup inuttut inerikkiartornissaa namminerlu oqaatsitigut piginnaasaminik atuisinnaanissaa, tassa inummi namminermi eqqarsartarnerup inerikkiartornera. Imm. 3-mi eqqartorneqarput atuartup, allanik peqateqarluni, piginnaasaminik paasinninnissaa atuisinnaanissaalu, tassa inuit akunnerminni susassareqatigiinnerat. Imm. 4-mi eqqartorneqarput atuartup qanoq iliornikkut piginnaassutsiminik, sumiiffimmi nunarsuarmilu inuiaqatigiinni, atuinissaminut ingerlatsisinnaanera. Atuartitsissutip inissinneqarnera Qallunaat oqaasiinik atuartitsisoqartassaaq alloriarfinni ukioqatigiiaanilu tamani. Qallunaat oqaasii, atuartunut amerlanernut, allamiut oqaasiisut siulliusussaapput, atuartitsinerullu siunertaraa, atuartut ilinniagaqarnermik ingerlanerani marluinnik atorsinnaasaminnik oqaaseqalernissaat. Atuartitsinerup atuartut oqaatsinut taakkununnga paasinninnerat ineriartortissavaa qimerluukkaminnik, isummaminnik naliliisarnerminnillu oqaatiginnissinnaalersillugit. Tamatumunnga ilaatillugu atuartut, allamiut oqaasiinik pissarsiniarsinnaanerannut, piginnaassusaat nukittorsarneqassaaq kiisalu oqaatsinik ilinniarsinnaanerat, oqaatiginiakkanik iluarsartuussisinnaanerat tamatigoortumillu siunertaqartumik oqaatsinik atorneqartunik allanneqartunillu, atuarfimmi inuillu allatigut atassuteqaqatigiittarneranni, atuisinnaanerat taamattaaq nukittorsarneqassaaq. Qallunaat oqaasii aaqqissuussamik atuartitsinermi atorneqartassapput, atuartitsissutissanilu aamma atuartitsissutissani imminnut qanitariissuni allani paasissutissanik ujarlertarnerni sakkutut atortussatullu atorneqartassallutik. Taamaalilluni pissusissamisuussaaq atuartitsissutissani allani, allakkiat atortussalluunniit allat pisariaqartitat qallunaatoortut atorneqartassappata. Atuartut qallunaat oqaasiinik aamma atuartitsinerup avataani suliaqartarnissaq atuisarnissarlu sungiutissavaat, taamaaliornermikkut avatangiisimik, oqaatsinik taakkuninnga nalunaartarnermi taakkuninngalu oqaatsinik ulluinnarni sakkutut atugaqarnermi, periarfissiissutaat atorluarsinnaajumallugit. Annertunerusutigut isiginninnermi atuartitsissutit tamarmik qallunaatuumiinnaanngitsoq atuartut oqaasertaarniarneranni assigiinngitsutigullu takkorliuussiniartarneranni soorlu allamiut oqaasiisigut, suliat pillugit oqariartaatsitigut, takussaasunillu nalunaaruteqartarnertigut il.il., atuartut silassorissusaat ineriartortissavaat. Pitsaanerpaamik taamaaliortoqarsinnaavoq, atuartitsissutit akimorlugit atuartitsissutissallu assigiinngitsut periartaasii kiisalu saqqummiussuiffiit atortussallu allat, tamatigoortumik nikerartitamillu atuartitsinissamut periarfissarititaat, atorluarlugit sulisoqartarpat. Ilikkagaqarniarnermi isiginnittaatsit suleriaatsillu pillugit nalinginnaasumik oqaaseriumasat Ilikkagassatut pilersaarutip atuartut atuartitsinermi qitiutinneqarnissaat, taamaalillunilu atuartut suliassaminnik tigussaasunik suliaqarnermikkut naammassinninniartarnermikkullu kiisalu taamaaliortarnerminni suliumassutsiminnik pilersitsisarnerinik isuma aammalu atuartut atuaqatigiinnerminni atassuteqaqatigiittarnerminnik ingerlatsisarnerinik kiisalu taamaaliornikkut ilikkarniarnerminni pissutsinik pitsaanerpaanik pilersitsisarnerinik isuma, eqqarsaatitut tunngaviusutut aallaavigaa. A 4 Qallunaatut - september 2002

Atuartitsinermi oqaatsit susassaqarfii assigiinngitsut soorlu oqaasilerineq, taagueriaatsit oqaatsillu pigiliunniakkat, ilanngussorneqassapput aammalu atuartitsinermi ilikkarniartarnermi periusissanut tikkuussuinerit ilanngussorneqassapput. Oqaatsit atorneqarnermikkut ilikkarniarneqartussaapput, ilikkarniarneqassanatillu uteqattaarinikkut oqaasilerinermilu maligassanik alanngaarsinnaanngornikkut. Ilikkagassatut anguniagassat suliassallu siunertaat atuartunut erseqqissuusariaqarput, taamaaliornermi atuartut sooq aalajangersimasumik periaaseqarluni sunalu ilikkarniarlugu sulisoqassa- nersoq paasisinnaaniassammassuk. Pingaartuuvoq oqaatsit pissusissamisoortumik atorneqarnerinik, tassa qallunaat oqaasii atorlugit oqaluttarnivik tunngavigalugu, ilinniartitsisoqarnissaa. Atuartut inuttut assigiinngitsuupput assigiinngitsunillu ilikkarniartaaseqarput, taamaattumillu pingaartuuvoq oqaatsit assigiingitsorpassuarnik periuseqarluni suliarineqartarnissaat taamaaliornermilu nammineq, marlukkaarluni, eqimattakkaarluni atuaqatigiikkaarluniluunniit sulinermik nikerartitsinikkut ingerlanneqartariaqarpoq. Oqaatsinik ilinniartitsinermi pingaarnerutittakkat: tusarnaarneq, oqalunneq, atuarneq, allanneq aammalu oqaatsinik pigiliunniakkanik suliaqarneq Tusarnaarneq Atuartut oqaatsinik tusarnaarnikkut suliaqassapput. Ilikkassavaat, oqaatsit tamarluinnaasa paasisariaqarnagit. Atuartut aamma ilikkassavaat, ilinniartitsisumik tusarnaarnerinnarmi tusarnaartarnermik ineriartortitsisoqarsinnaanngitsoq aammali atuartut paasissavat, atuaqatigiinni suliaqarnermi aammalu marlukkaarluni imaluunniit eqimattakkaarluni sulinermi, tusarnaarniarnermik ilikkartoqarsinnaasoq. Tusarnaarneq allallu oqaatigisaannik oqaatiginneqqittarneq eqqortumik taaguisinnaalernermut pingaaruteqarput taamaaliornermilu oqaasilerinermi malitassaasunik sianiginninniarneq ikorfartorneqartarput. Oqalunneq Oqalussinnaaneq assigiinngitsutigut sanarfineqarsinnaavoq: oqaatigisanik uteqqiisarnikkut, apeqqutinik atuilluni misissuinikkut aammalu apersuinikkut, piviusuusaartitsilluni isiginnaagassiornikkut, oqaloqatigiinnikkut isummersoqatigiinnikkullu. Atuartut isummaminnik nammineerlutik ilusilersuinermikkut oqaatiginnissinnaanerisa oqaatsinillu eqqortumik atuisariaqarnermik piumasaqaataasut akornanni oqimaaqatigiissitsinikkut piumasaqaateqartoqartassaaq atuartunulli siunertatut pingaarnerpaasariaqarpoq imarisaasut suut pillugit oqaatiginninniarsinnaaneq. Ingerlatsinerup nalaani ilinniartitsisuusoq, suut iluarsisariaqartuunerinik allattuisinnaavoq kingusinnerusukkullu atuartitsinerup nalaani allattukkat tamakku eqqartorneqarsinnaapput. Oqaatsinik eqqortumik oqaatiginnissinnaaneq atassuteqatigiittarnermi piginnaasat pingaartut ilagaat pisariaqarporlu piginnaasap tamassuma, oqaatsitigut piginnaasat allat assigalugit oqaatsitigut piginnaasanut allanut ataqatigiissinneqarnissaa anguniarlugu, sungiusarneqarnissaa. Ingammik aallarteqqaarnermi, oqaatsinik eqqortumik taaguisarnissamut sungiusarneq atuartunullu qallunaat oqaasiini immikkoortutut nipiusunik malugititsiniarnissaq, pingaaruteqarpoq, taamaaliornikkummi paatsuuisarnerit pinngitsoortinneqarsinnaammata. Atuartunut oqaaseqatigiinnik, oqaloqatigiinninnernilluunniit tusarnaakkanik, uteqqiititsilluni oqaatiginnitsitsisarnertigut taamaaliortoqarsinnaavoq. Qallunaatut september 2002 A 5

Atuarneq Aallaqqaataani atuartut atuarsinnaassanngillat kisiannili oqaatsit allataasut assiliartalersukkallu ilisariartortinneqassapput. Oqaatsit oqaaseqatigiillu naatsukkaartut oqaatigiitigalugit tikkuartorneqartassapput atuartullu oqaatigisanik issuaasassapput. Atuaqatigiit namminersuutigisaminnik oqaluttualiortinneqassapput taamaaliornermilu ilinniartitsisup oqaluttualiaq allattarfimmut sissortakkamut allattarfimmulluunniit seqersittakkamut allattortassavaa, atuaqatigiinnillu, oqaluttualiat tamakku, assilineqartassapput titartagartalersorneqartassallutillu. Atuartut nammineerlutik, atuaqatigiit ataatsimoorussatut allakkiaannik, namminneq allakkiaminnik annikitsunillu assiliartalersukkanik oqaluttualiaaqqanik, atuartaleriartussapput. Atuartut, allatap imarisaanik atuarluni ilikkagaqarniartarneq, ilikkassavaat. Allanneq Oqaatsinik ilikkagaqarniarnermi allannermi suliassat pisariaqartuupput, pingaaruteqartuullutik nuannequtaasarlutillu. Aallaqqaataaniit atuartut ilinniassavaat, allanneq isumaqartuusoq namminerlu saqqummiunniakkanik oqaatiginninniarsinnaanermut atortussatut periarfissaasoq. Atuartut oqaasertaarisaminnik amerliartortitsinerat ilutigalugu, allannermik atuinerisa, oqaatsinik siuneqartumik atuinerat, ineriartortissavaa. Oqalunnermi ilaatigut, oqaatsit amerlanngitsut oqaatsinillu ilusilersuinerit naammassineqarluanngitsut, atorneqartarput, isumarlu sunermi, isikkulersornermi timilu atorlugu iliuuseqarnermi, ersersinneqarsinnaasarluni. Allagaqarnermi oqaatsit tamarmik ilanngussorneqartariaqarput allakkanillu uterfiginneqqissinnaaneq eqqarsaateginneqqissinnaanerlu piffissaqarfigineqarsinnaasarlutik. Ajornannginnerusassaaq atuartut marlukkaarlutik eqimattakkaarlutilluunniit sulisassappata allagaqarnerullu ingerlanneqarnera tamakkerlugu suliarineqarsinnaanngorlugu, naammattumik sulinissamut piffissaliineqartassaaq. Oqaatsinik pigiliussat Oqaatsinik atuartitsinermi pingaaruteqarpoq oqaatsinik pigiliussat amerlisarneqartarnerat. Atuartut paasisariaqarpaat, oqaatsinik ilinniarnerni tamani, oqaatsinik nutaanik naapitsisoqartariaqartartoq kiisalu paasisariaqarpaat oqaatsit oqariartaatsillu nalusat passunneqarnerini, periartaatsit assigiinngitsut, atorneqartariaqartartut. Imatut iliortoqarsinnaavoq - qallunaat oqaasiini oqaatsit nalunngeriikkat tunngavigalugit oqaatsip qanoq isumaqarnera naat sorsorneqarsinnaavoq. - isummamik eqqorsinnaasorisamik eqqoriaanermi pisut suuneri tamakkulu isumaannik ataqati giisitsineq atorlugu eqqoriaasoqarsinnaavoq. - misilittagarilersimasat tunngavigalugit, allaatigisap oqaatsilluunniit isumaa oqaatiginiagaalu, naatsorsorneqarsinnaapput. - assiliartaliussorneqarsimasinnaasut alakkarterneqarsinnaapput. - atuaqatit ilinniartitsisorluunniit aperineqarsinnaapput. A 6 Qallunaatut - september 2002

Aaqqissuussineq suleriaatsillu Ini atuartitsiviusoq imatut aaqqissorneqassaaq, atuartut imminnut isigisinnaanngorlugit suleqatigiissinnaanngorlugillu. Nerriviit katiterneqassapput, eqimattakkaarluni suliffiusinnaanngorlugit imaluunniit sullivittut titartaanermi, qiortaanermi, atuarnermi allannermilu, atorneqarsinaanngorlugit. Atuartut, natermi nikerarsinnaanissaminnut taamaaliornerminnilu oqaloqatigiissinnaanissaminnut, inissaqartinneqassapput. Marlukkaarluni suliaqarneq Marlukkaarluni suliaqarnerup atuartut, isumassarsiaminnik nalunngisaminnillu avitseqatigiinnissamut, eqqarsaatinik misigissutsinillu assersuussinissamut piginnaasaminnillu akunnerminni avitseqatigiinnissamut, periarfissittarpai. Atuartut ilikkassavaat, ilinniartitsisumiinnaanngitsoq ilikkagaqarsinnaallutik. Atuaqatinik suleqateqarneq ilikkarniarnermi periusissaavoq pingaarute- qartoq. Eqimattakkaarluni suliaqarneq Eqimattakkaarluni suliaqarnermi atuartut oqaloqatigiinnissamut attaveqaqatigiinnissamut - periarfissinneqartarput. Eqimattakkaarluni ingerlatat pitsaasut ilagaat, isiginnaartitsisuusaarneq. Isiginnaartitsisuusaarnermi, inuk allaasuusaarneq ingerlanneqartarpoq taamaaliornermilu oqaatsit, pisumut aalajangersimasumut atassuteqartut, atorneqartarput. Isiginnaartitsisuusaarnermi, oqaatsit pisunut assigiinngitsunut attuumassuteqartillugit, sungiusarneqarsinnaasarput. Allamiut oqaasiinik oqalunniarnermi, atuartut oqaaseqarniarnerminni naammattumik piffissaqartinneqartarnissaat, pingaaruteqarpoq. Ingammik aallartinissarniarnermi atuartut, oqaatsit ilusaannik atorneqartarnerinillu, isiginnaartitsilinnginnerminni, sungiusarnissaannut periarfissinneqartassapput. Atuartut qanoq oqaaseqarnissaminnut assersuutinik tusartinneqaqqaartassapput. Eqimattakkaarluni suliaqartarneq, allagaqarnikkut suliaqarnernut assigiinngitsunut, atussallugu piukkunnaateqarpoq. Atuartut arlallit suliamut tunngasunik tunniussaqarsinnaasarnerat, imarisaasunut, oqaatsit eqqortumik atorneqarnerinut atuartumullu namminermut, ineriartuutaasarpoq. Atuaqatigiinnik atuartitsineq Pisamut eqqaaqqaakkanik allattuineq, ilinniartitsisup akunnermiliunneratigut, taamaaliornermilu pisap aalajangersimasup aallaavigineqarneratigut atuartullu eqqarsaataannik isumassarsiaannillu amerlanerpaanik pissarsiviginiarnerisigut aammalu atuartut tamakkerlugit peqataatinnerisigut, ingerlatassaavoq. Atuaqatigiinnik atuartitsineq, atuartunik tamarmiutitsilluni ataatsimoortitsillunilu paasissutis- siinermi ilitsersuinermilu, atorneqarsinnaavoq. Atuaqatigiinnik atuartitsineq aamma atorneqarsinnaavoq, eqimattakkaarluni marlukkaarluniluunniit sulilinnginnermi, paasissutissanik tunioraaniarnermi, imaluunniit atorneqarsinnaavoq ilinniartitsisoq atuartut nalunngileriigaannik paasiniagaqassappat. Atuartitsinissamik piareersaasiortarnermi eqqarsaatissat Oqaatsinik atuartitsineq, atuartoqatigiiaat akornanni oqaatsinik ilikkarniakkanik atugaqarnermik tunngaveqartoq, imatut aaqqissuunneqassaaq, atuaqatigiiaat tamaasa, immikkoortut aalajangersimasut iluanni, ilikkarniakkaminnik suliaqartinneqarnerisigut aammalu ilikkagassatut anguniakkanik assigiissunik, assigiinngitsunilli iliuuseqarnikkut, ilikkartinniarneqarnerisigut. Taamaalilluni, taamatut immikkoortiterineq isumaqarpoq, atuartut tamarmik immikkut, piginnaasatik pisariaqartitatillu tunngavigalugit, suliaqartinneqassasut. Qallunaatut september 2002 A 7

Ilikkagassatut anguniagassat eqqarsaatigineqartut akornanni, atuartut angusaqarnissaannik siunertaqartumik, atuartitsinermik ingerlatsinissamik piareersaateqarnermi, atuartunut suliarititassat, oqaatsit pillugit suliassat, immikkoortuni sorliit sammineqassanersut, allakkiat atortussallu sorliit atorneqassanersut atuartitsinermilu atortorineqartussat allat suut atorneqassanersut, naatsorsuutigalugit qissimigaarneqassapput. Piginnaassutsit sorliit atuartut suliaqarnerminni sungiusartarneraat, eqqarsaasersorfigineqassapput, soorlu eqqarsaasersorfigineqassapput atuartut paasiniagaqassanersut imaluunniit namminneq isumartik pillugu oqaatiginiagaqassanersut taamaaliornerlu oqaluttariarsorluni allattariarsorluniluunniit ingerlanneqassanersoq. Sianigineqassaaq piginnaassuseq pigiliutsinniagaq atuartunit piginnaassutsitut pigiliussaareersimanersoq taamaattoqarpallu eqqarsaasersorfigineqassaaq, piginnaassuseq nutaamik imaqartillugu, angusaqarniarnermi ilikkagassatut anguniagassamut nutaamut atorneqassanersoq. Suliat ippinnanngitsumik, samminiakkanut immikkoortukkaanut allakkiatullu sammisassanut, ataqatigiissinneqassapput, samminiakkallu tunngavigalugit atuartunik agguataarinnissinnaanissaq periarfissaqartinneqassaaq. Tamanna ingerlanneqassaaq, atuartut piginnaassusaasa pisariaqartitaasalu assigiinngissusaannik tunngaveqarluni assigiinngisitaartunik, ilikkagassatullu anguniagassani piginnaassutsinik piumasaqaataasunik angusitinniarlugit, suliaqartinnerisigut. Oqaatsit pillugit suliaqarniarluni piareersarnermi, nalilersorneqassaaq, oqaatsini pissutsit sorliit silattuutsinniarneqassanersut sungiusartinniarneqassanersullu. Assersuutigalugu nalilersorneqassapput, oqaatsinik ataasiakkaanik pigiliussiniartoqassanersoq imaluunniit oqaaseqatigiit allakkiallu ilusilersorneqarnerannut malittarisassanik sammisaqartoqassanersoq. Oqaatsit imarisaannik qinikkanik sungiusagaqarnissaq aaqqissuunneqassaaq, taamaaliornerlu, oqaatsit pissusissamisoortumik ataqatigiinnerannut sungiusarnermi, ilaatinneqassaaq. Tamatumunnga ilanngullugu, atuartut ataasiakkaat eqimattakkaalluunniit, suliamittut ajornartorsiutigisaminnik sungiusarnissaminnut, periarfissinneqassapput. Ilikkagassatut anguniagassat akornanni, samminiakkat tunngavigalugit qulequttanik allatanillu najoqqutassanik, atuartut piginnaassuseriligassaminnik angusiniarnerminni tunngavigisinnaasaattut tulluuttunik, toqqaasoqartassaaq. Sammisassat tamakku allataasinnaapput, ilinniartitsisut oqaluuserisarisinnaavaat, immiussaasinnaapput, video-sinnaallutik imaluunniit assiliaasinnaapput atortussaasinnaallutilluunniit tigussaasut. Sammisassat allakkialluunniit, atuartut sunik paasisaqarniarnerannik sunaluunniit pillugu oqaatiginnissinnaanissaminnut ilikkagaqarnerannik tunngaveqarluni toqqartorneqartassapput eqqarsaatigineqassaarlu sammisassaq pisorluunniit, atuartunit nalunngeriigaanersoq imaluunniit allakkiaq oqaatsinik nutaanik amerlasuunik ikittunilluunniit imaqarnersoq. Allakkiat assigiinngitsut assigiinngitsumillu ajornassusillit, atuartunut arlalinnut, sammitinniarneqarneranni ajornassutsitigut immikkoortitaarineq periarfissinneqassaaq. Atuartitsinermi atortussat assigiinngitsunik ilusilersugaapput. Atortussat ilaat - soorlu nalinginnaasumik allatat imaluunniit suliaq pillugu immikkut allaatigisat imaqarnertik pillugu atortussiaapput tamakkualu annertunerusutigut silarsuaq eqqartorpaat taamaaliornermikkullu ulluinnarpalaartumik oqaatsinik atuillutik. Suleriaasissamut tunngasunik atortussiaqarpoq tamakkualu ilinniartitsinermi, atuartut nalunngisaannik piginnaasaannillu qaffakaatitsiniutitut, atorneqarsinnaapput taamaaliornermilu atuartut suliassaminnut, tamatumunngalu tunngatillugu qanoq suleriaasissaminnut, iseriartuaartinneqassapput. Tamakkua avataatigut atortussat paasissutissarsiffiusinnaasut piupput soorlu ordbog-it, iikkamut nivinngartakkat oqaasilerinermi tigulaariffiusinnaasunik imaqartut, ordbog-it iikkamut nivinngartakkat imaluunniit nivinngartakkat allat paasissutissanik allanik imallit tamakkualu tassaapput atuartup oqaatsit pillugit sulinerani ikiorsiissutaasinnaasut. A 8 Qallunaatut - september 2002

Atortussanik Internet-imiit aallertoqassatillugu pingaartuuvoq ilinniartitsisup aqutsinissaa. Ilinniartitsisup web-imi quppersakkat nassaarereersimasariaqarpai nassaanilu naqitereersimasariaqarlugit atuartunullu sulinermi atugassanngorlugit assiliortoreersimasariaqarlugit. Siunertamut pingaartuuvoq atuartut qajannaatsumik suliaminnut katersuiveqartinneqarnissaat tassanimi atuartut titartakkatik, allakkatut suliatik, qiortaanikkut assilialiatik, plastik-inik oqaatsinik naqitaaralianik ilioraavitik suliatillu allat, katersuiffeqartissinnaassavaat. Sulianik katersuiffik taanna aamma atuarfiup atuartut angerlarsimaffiinik suleqateqarnerani atortussatsialaalluni tunngavissaavoq aammalu atuartut angajoqqaaminnut, atuarfimmi suliatik pillugit, oqaloqatiginnissuteqartarsinnaanerannut nalinginnaasunut aallaaviusarsinnaalluni. Ilikkagassatut pilersaarutit atorneqarnissaannut ilitsersuut Ilikkagassatut pilersaarusiaq ammukaartunngorlugit sisamanut immikkoortiterlugu, ataani takuneqarsinnaasutut, inississorneqarsimavoq Ilikkagassatut Atuartitsinissamut anguniagassat siunnersuutit Imm. 1-imiit 4-imut Naliliinissamut Atortussatut siunnersuutit siunnersuutit Imm. 1-imiit 4-imut Immikkoortumi uani atuartitsissutissami pinngitsoorani ilikkagassatut anguniagassat immikkoortunut sisamanngorlugit tulleriiaarneqassapput Atassuteqaqatigiittarneq Paasissutissanik katersineq Kulturi inuuniarnermilu atugarisat Aaqqissuulluakkamik oqaatsinik suliaqarneq oqaasertaarniarnerlu Immikkoortumi uani atuartitsinermi suliassaasinnaasunut, - ingerlatsinernut, - periaatsinullu siunnersuutit nalunaarsorneqassapput, taakkualu ilikkagassatut anguniagassanut ataasiakkaanut ilikkagassatullu anguniagassanut immikkoortukkaartunut tunngatinneqassapput. Siunnersuutit ilikkagassatut anguniagassat anguniarlugit qanoq ingerlatsisoqarsinnaaneranik assersuutaapput siunnersuutaannaallutillu. o o o o Immikkoortumi uani naliliinissamut siunnersuutit, ammukaartumi siullermi, ilikkagassatut anguniagassat eqqartorneqartut tunngavigalugit suliarisassat, allattorneqassapput. Siunnersuutit ilikkagassatut anguniagassanik tunngaveqarluni qanoq naliliisoqartarnissaanik assersuutaapput siunnersuutaannaallutillu. Immikkoortumi uani ilinniartitsinermi atortussaasinnaasunik siunnersuutinik allattuisoqassaaq tamatumani eqqarsaatigineqarput atortussat atuartunit atorneqarsinnaasut ilinniartitsisumillu atorneqarsinnaasutut siunnersuutit. Siunnersuutit, atortussat sorliit sulinermi atorneqarsinnaanerinik, ilitsersuutaannaapput. Qallunaatut september 2002 A 9

Ilikkagassatut anguniagassat Ilikkagassatut anguniagassat, atuarfimmi atuartitsissutini atuartitsissutinilu qanitariissuni alloriarfiit siunertaat aamma atuartitsissutit siunertaat kiisalu ilikkagassatut anguniagassat pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni, allassimapput. Taamaalilluni ilikkagassatut anguniagassat, alloriarfiit atuartitsissutissallu siunertaattut, nuna tamakkerlugu atuartitsisarnissap imarisaanik pinngitsoorani malitassatut Naalakkersuisunit aalajangersagaapput. Ilikkagassatut anguniagassat atuartitsinermi imaritikkumasanik toqqartuinermi aallaaviusussaapput, taamatullu atuartitsinermi atuartut pissarsiarisartagaasa nalilersorneqartarnerinut aallaaviusussaallutik. Ilikkagassatut anguniagassat alloriarfimmi pineqartumi angusassatut nalunaarneqarsimapput oqaaseqatigiinnullu naggataarutaasunut: Nukarliit atuarfianni atuartitaareernerminni naatsorsuutigineqarpoq atuartut -nut, inaarutaassallutik. Alloriarfinni tamani ilikkagassatut anguniagassat sisamanngorlugit immikkoortiterneqarsimapput: - Attaveqaqatigiittarneq - Paasissutissanik katersineq - Kulturimi inuuniarnermilu atugassarititaasut - Aaqqissuussamik oqaatsinik suliaqarneq oqaasertaarniarnerlu. Immikkoortut immikkuullarilluinnartutut immikkoortuarakkaanngillat, atuartitsissutissalli pineqarnerani, imarisaasa tamarmiusut assigiinngitsunit aallaaveqarluni qimerloorneqarsinnaaneranik imaqarsinnaaneranillu, paasinnittariaqarnertut isigisariaqarlutik. Taamaattumik immikkoortut taamatut tulleriaarneqarsimanerisa ersersinngilaat, tulleriiaarineq tamanna atuartitsissummut pingaarnersiuinerusoq imaluunniit ersersinneqanngilaq atuartitsissutissap ingerlanneqarnissaanik tulleriiaarineq; ingerlaavartumik ilikkagassatut anguniagassat tulluuttut tunngavigalugit, immikkoortullu arlallit kalluarlugit, atuartitsissutissamullu ataatsimut isiginnilluni, atuartitsineq ingerlanneqartuassaaq pissusissamisoortuussaarlu immikkoortunit assigiinngitsunit arlalinniit ilikkagassatut anguniagassanik katiterilluni tunngaveqarlunilu atuartitsinissamut ingerlatsinissamik piareersaasiortoqartassappat. (takuuk malinnaatitami C3-mi atuartitsinermi ingerlatsinissamut assersuusiaq). Aammattaaq immikkoortut iluanni ilikkagassatut anguniagassat taamatut tulleriaarneqarsimanerini ersersinniarneqanngilaq, tulleriiaarinermi taamaattumi, atuartitsissummut pingaarnersiuineqartoq imaluunniit ersersinniarneqanngilaq, atuartitsissutissami ajornarsiartuaartitsinissaq. Ilinniartitsisup nammineerluni qinigassaraa, piffissami ingerlatsiviusumi atuartut pisariaqartitaat soqutigisaallu aallaavigalugit, oqimaaqatigiissaarinissani tulleriiaarinissanilu. Attaveqaqatigiittarneq Oqaatsinik ilikkartitsiniarnermi inunnik allanik oqaatsitigut attaveqateqarumaneq tunngaviusarpoq. Attaveqaqatigiittarneq, ikinngutitaarniarnermi taakkuninngalu ataqateqartuarumanermik ineriartortitsinermi, isumassarsianik isummanillu avitseqatigiittarnerni qanorlu iliuuseqartarnernik piviusunngortiterinermi, atorneqartarpoq. Immikkoortortaq: tusarnaarnermi, atuarnermi, oqalunnermi, allannermi, qimerluugaqarsinnaanermi namminerlu oqaatsitigut allagaqarnikkullu saqqummiisinnaanermi piginnaasassanik assigiinngitsunik, ilikkagassatut anguniagassanik imaqarpoq. Oqaatsit atugaasartut ilikkarniarneqarnissaat pingaaruteqartinneqarpoq aammalu ilikkarniarnermi periartaatsit assigiinngitsut atorneqarnissaat pingaaruteqartinneqarluni. A 10 Qallunaatut - september 2002

Paasissutissanik katersineq Paasissutissat silarsuarmit tamarmeersut amerliartuinnarnerisa pisariaqartilluinnarpaat, atuartut paasissutissat aallaaveqarfippiaanniit (assersuutigalugu internet-ikkut, fjernsyn-ikkut radiukkullu aallakaatitatigut, aviisitigut sapaatilluunniit akunnikkaartumik atuagassanik saqqummersittakkatigut, piseqqusaarutitigut nalunaarutiliatigulluunniit, imarisanik nalunaarsuutitigut tulleriiaarinikkulluuniit nalunaarsuutitigut) oqaatsinillu suliaqarnerminnut isumaqartumik tunngavigisassatut atorsinnaasaminnik kiisalu pisariaqartillugillu soqutigisaminnik, paasissutissanik pissarsiniartarnermikkut piginnaanerminnik paasinnissinnaanerminnillu ineriartortitsinissaat. Kulturimi inuuniarnermilu atugassarititaasut Atuartut nammineq kulturimik allallu kulturiisa assigiinngissutaannik assigiissutaannillu misissugaqarnissaminnut periarfissaqartinneqartariaqarput taamaaliornermikkut allanik paasinnissinnaanertik ineriartortinniarlugu namminnerlu kulturimik sutigut pingaassusaa paasisaqarfiginiarlugu. Aaqqissuussamik oqaatsinik suliaqarneq oqaatsinillu pigiliussiniarneq. Atuartut, allanik atassuteqarniartarnerminni piginnaassutsiminnik ineriartortitsinerminnut ikorfartuutitut oqaluttariarsornikkut allattariarsornikkullu sakkussaminnik pissarsissapput taamaaliornermikkut, sianissuseqartumik, oqaatsit pissusaannik suliaqarsinnaassagamik. Atuartitsinissamut siunnersuutit Ilikkagassatut anguniagassanut tamanut atuartitsinissamut siunnersuutinik arlalinnik saqqummiussiniartoqarsimavoq, ilaatigullu atuartitsinissamik siunnersuutinik ataatsimut isiginninnerusunik allaatigisaqartoqarsimalluni. Taamaaliornermi siunertaavoq, siunnersuutit ataasiakkaat isumassanik iliuusissanillu tigussaasunik imaqartut, assingusutigut allanilli imaqartunik suliaqarnermi, isumassarsisitsisinnaallutillu suleriaasissanik ilitsersuutaasinnaassasut taamaaliortarnermi atuartut suleriaatsinik taamaattunik sungiussereersimassammata taamaattumillu oqaatsitigut nu- taasunik imarisaasut sulinerminni aallunnerusinnaassammatigit. Naliliinissamut siunnersuutit Naliliinermi periusissatut siunnersuutaasut, anguniagassanut ataasiakkaanut, atassuteqarluinnarput, naliliinermilu periusaasartut assigiinngitsut tikkuartorniarneqarsimapput: ilinniartitsisup malugisartagai, atuartut, imminnut akunnerminnilu, naliliinerat, atuartut ilinniartitsisuminnut nalunaarutigisartagaat il.il.. Naliliinermi siunertarineqarpoq, atuartut ilikkagassatut anguniagassatut pineqartunik qanoq annertutigisumik angusimanerannik, naliliinissaq isumagineqanngilarlu, atuartut ataasiakkaat piginnaasaasa, atuartunut allanut naleqqiullugit, qanoq ittuuneri nalilersorneqartassasut. Atortussatut siunnersuutit Atuartitsinermi atortussatut siunnersuutaasut tassaapput atortussat Pilersuiffiup toqqorsivianiittutut nalunaarsorneqarsimasut, Pilersuiffimmi ataatsimut katersugaateqarfimmiit atortussat (atuarfinni atuakkat qinnutissiat nalunaarsorneqarfiat) atortussallu atuarfiup atorniartarfiani pigineqartartut allallu atuarfiup avataani pissarsiarineqarsinnaasut. Kalaallit Nunaanni saqqummersinneqarsimasut pisariaqartitat tamarmik ilanngunniarneqarsimapput. Tamatumunnga ilanngullugu erseqqissarneqassaaq atortussat toqqartorneqarnerini saqqummersitanik ataasiakkaanik pitsaassusilersuilluni nalilersuisoqarsimanngimmat. Atortussatut nalunaarsorneqarsimasut taamaalillutik atortussatut atorneqarsinnaasutut ilusilikkatut nalilerneqarsimapput, taamatullu nalunaarsuisimaneq, saqqummersitap saqqummersitanut allanut naleqqiullugu pitsaaneruneranik, naliliinerunngilaq. Qallunaatut september 2002 A 11

Taamaattumik atortussatut nalunaarsorneqarsimasut tamakkiisutut isigineqassanngillat tamannalu tunngavigalugu atuarfiit ilinniartitsisullu kajumissaarneqarput ingerlaavartumik nammineerlutik atortussanik ujarlertaqqullugit, taamaaliornermikkut atuarfiup atuartitsissutissamut atortussaatai nutarterneqartuaannartooqqullugit. Malinnaatitat Ilikkagassatut pilersaarummut malinnaatitat makkuupput: C1: Pilersuiffimmi toqqorsiviup atuagaataatut nalunaarsorneqarsimasut tamarmik allattorsimaffiat. C2: Nalunaarsuiffik oqaatsinik oqaluutaasinnaasutut pissusilinnik atorneqarsinnaasunik siunnersuuteqarfiusoq minnerpaamillu oqaasiutitut atorsinnaasatut pigiliussimasassat nalunaarsorneqarnerat ukiunut atuarfiusunut immikkoortitigaq. C3: Atuartitsinissamik ingerlatsinissatut siunnersuut immikkoortortani sisamani tamani ilikkagassatut anguniagassatut toqqakkanut aalajangersimasunut tunngatitaq. A 12 Qallunaatut - september 2002

Alloriarfinni pingasuusuni tamani qallunaat oqaasiinik atuartitsinermi ilikkagassatut anguniagassat Atuartut nukarlerni atuarnerminnik naammassinninneranni naatsorsuutigineqarpoq atuartitsinermi qallunaatut oqaluffiusumi peqataasinnaassasut atuartitsinermi ilinniartitsisup innersuutaanik paasiuminartumillu nassuiaataanik malinnaasinnaassasut nuannarisaminnik nuanniigisaminnillu aamma soqutigisaminnik oqaatiginnissasut qallunaatut oqalulluni saqqummiussat allaatigisallu annikitsut oqaatsit atornagit oqaatiginneriaatsinut, soorlu assitalersuinernut aamma ussersornernut nuutsitsisinnaassasut oqaaseqatigiit naatsut atorlugit oqaluttuarnerit atuffassinerillu assitalersuinikkut allatullu oqaasertaqanngitsunik oqaatiginnissutinik takussutissartallit malinnaaffigisinnaassagaat paasissutissat nalunaarutillu tunngavillit paasiuminartumillu oqaasertallit ingerlateqqissinnaassagaat atuartitsinermi, atuarfimmi aammattaarlu ulluinnarni pissutsit piviusut pillugit apeqqusiisinnaassasut apeqqutinillu akisinnaassallutik inuit, uumasut, atortut, pisimasut sumiiffiillu ilisimaarisatik assitalersuinerit allallu oqaasertaqanngitsumik saqqummiinerit iluaqutigalugit taaguusersorsinnaassagaat oqaluttuarisinnaassagaallu oqaatsit ataasiakkaat oqaaseqatigiillu naatsut allassinnaallugillu atuarsinnaassagaat Atuartut akullerni atuarnerminnik naammassinninneranni naatsorsuutigineqarpoq Attaveqaqatigiittarneq qallunaat oqaasii kisiisa atorlugit atuartitsinerup iluani peqataasinnaassasut oqaloqatigiinnerup ingerlarnganik aamma qulequttap ilisimariikkap oqaluttuarineqarnerani sammineqartup imarisamigut pingaarnersaa paasisinnaassagaat, aamma paasinninnertik itisilerniarlugu ersarissarniarlugulu sammineqartumut attuumassuteqartunik apersorsinnaassasut atuartitsinermi atuaqatinik suleqateqarnermi nalinginnaasumillu oqaloqataassasut allaaserisat, atuakkat atuagassiallu ukiuminnut naleqquttut atuarsinnaassagaat, imarisaasa pingaarnersaat paasisinnaassagaat nassuiarsinnaassagaallu qulequtaq isumaqatigiissutigeriigaq pillugu takussutissanik allatullu oqaatsit atornagit saqqummiinerit tapertaralugit paasissutissanik saqqummiisinnaallutillu ingerlatitseqqissinnaassasut misigissutsiminnik, qimerluukkaminnik, nalilersuutiminnik isummaminnillu oqaatiginnissinnaassasut kiisalu isummaminnik, soqutigisaminnik nalinginnaasumillu oqaloqatigiinerni naatsunillu nalinginnaasumik allatanik assigiinngitsunik tunngavilersuisinnaassasut allaaserisanut assigiinngitsunut tunngatillugu ass. takorluuilluni, assitalersuilluni, isiginnaagassiorluni il.il., inuttut namminneq eqaatsumillu ersersitsisinnaassasut Atuartut angajullerni atuarnerminnik naammassinninneranni naatsorsuutigineqarpoq inuttut soqutigisat tunngavigalugit isumassarsianik eqqarsaatinillu saqqummiussillutik immersoqatigiissinnaassasut aamma sammisat soqutiginartut pillugit oqallinnermut peqataasinnaassasut oqaluttariarsornikkut allattariarsornikkullu, soorlu oqallissaarusiami atuartartullu allagaanni, inuttut isummersuutinut tunuliaquttanik ilisimasanik tunngavinnillu oqaatiginnissinnaassasut allatat assigiinngitsut isiginnarsinnaassagaat, tusarnaarsinnaassagaat aamma atuarsinnaassagaat namminersorlutillu saqqummiussinerminnut, soorlu naalisakkat, nalunaarusiat, qarasaasiakkut nittartagaliat videoliallu, aallaavittut atorsinnaassagaat ulluinnarni pisartuni qallunaat oqaasiinik nattaqqallissaaratik atuisinnaassasut Qallunaatut september 2002 A 13

allatani aalajangersimasuni ilisimasaminni assigiinngitsuni paasissutissanik nassaarsinnaassasut paasissutissanik katersineq siunertaralugu apeqqutilliisinnaassasut Paasissutissanik katersineq qallunaatut oqaasilinni ujarlerfiit, soorlu allaaserisat naqitat, tusagassiuutit elektroniskiusut il.il., paasissutissanik pissarsiorfigisinnaassagaat paasissutissat sammisamut isumaqatigiissutigisamut ersarissaataasinnaasut nassaarisinnaassagaat, immikkoortitersinnaassagaat ataqatigiissaarsinnaassagaallu apeqqarissaarnermik allatullu apersuinikkut misissuinermik pilersaarusiorsinaassasut taakkunanilu paasissutissat pissarsiatik qulequttanik isumaqatigiissutaareersunik suliaqarnerminni atorsinnaassagaat. paasissutissiivinni piviusuni assigiinngitsuni, soorlu atuakkani, atuagassiani internetsimilu, sammisaq aalajangersimasoq pillugu paasissutissat tulluartut qallunaatut atuartitsinermi atuartitsissutinilu allani atugassatik ujartorsinnaassagaat, toqqartuiffigisinnaassagaat atorsinnaassagaallu A 14 Qallunaatut - september 2002

Atuartut nukarlerni atuarnerminnik naammassinninneranni naatsorsuutigineqarpoq kalaallit qallunaallu oqaasiisa ulluinnarni inuunerminni atugaaneri maluginiassagaat kalaallit qallunaallu ulluinnarni nalliuttunilu ileqqui maluginiassagaat nassuiarsinnaallugillu qallunaat meerartaasa allatat ulluinnarni atugaasa ilaat ilisimassagaat allatat saqqummersitallu qallunaat tusagassiuutaanneersut ukiuminnut naleqquttut isiginnaarlugit, tusarnaarlugit ilaatigullu atuarlugit sammisassagaat qallunaat meeqqanut erinarsuusiaat, naggateqatigiiaat taalluartaagassiaallu nutaanerusut qanganisaanerusullu ilikkarsimassagaat Atuartut akullerni atuarnerminnik naammassinninneranni naatsorsuutigineqarpoq Kulturimi inuuniarnermilu atugassarititaasut qallunaat oqaasii atorlugit allaaserisat tusagassiuutinilu saqqummersitat ukiuminnut naleqqutut isiginnaarnikkut, tusarnaarnikkut atuarnikkullu sammisinnaassagaat Qallunaat Nunaanni nunanilu allani meeqqat ukioqatigisamik inuuniarnermikkut atugarisaat soqutigisaallu pillugit suliaqarsimassasut qallunaatut oqaasillinnut inuusuttunut, filminut nipilersornernullu kulturinut timersornernullu imaluunniit inunnut allanut tusaamasanut sinniisuusut ilisimasaqarfigalugillu sammisimassagaat. Atuartut angajullerni atuarnerminnik naammassinninneranni naatsorsuutigineqarpoq Kalaallit Nunaanni, Qallunaat Nunaanni nunanilu allani pissutsit pillugit qallunaat oqaasii atorlugit tusagassiuutit saqqummersitaat allatallu piviusut isiginnaassagaat, tusarnaassagaat aamma atuassagaat qallunaatut atuartitsinermi atuartitsinernilu allani suliassani sammisassanilu oqaasertusarneq oqariartaaseqarnerlu ineriartortissimassagaat qallunaatut taaseriaatsit ilisarnaataasa pingaarnersaat ilisimaarissagaat aamma qallunaatut kalaallisullu nipinik atuinerisa allaatsillu assigiinngissusaasa assigiiffiisalu pingaarnersaat malussariffigissagaat uiguutit inissisimanerinut piffissalersuutinullu oqaatiginnittarnerit assigiinngitsuusut malugissagaat allamiut oqaasiinik ilinniarnermut attaveqaqatigiinnermullu periutsit naleqquttumik atussagaat aamma qallunaatut atuartitsinermi sammisani atuaqatit suleqatigissagaat Aaqqissuussamik oqaatsinik suliaqarneq oqaatsinillu pigiliussiniarneq allatat assigiinngitsunik suussusillit sannaasa oqaatsinillu atuinerisa qimerloornerini paasissutissat maluginiassagaat aamma allatami eqqarsaat tunngaviusoq siunertaalu ilisarisinnaassagaat ordbogit allallu paasissutissarsiorfissatut atortussiat ukiuminnut naleqqutut atorsinnaassagaat atukkaminnik oqaaseqqortussusertik annertusarniarlugu eqqummaarissumik aaqqissuussaasumillu sulissuteqassasut oqaaseqatigiit sannaanni oqaatsillu immikkoortuini inatsisit pingaarnerit atuuffii allanngortinneqartarnerilu ilisimallugillu atorsinnaassagaat kukkuneqanngitsumik allannermi killiffilersuinermilu inatsisit pingaarnerit ilisimallugillu atorsinnaassagaat namminneq oqaatsit atukkatik tunngavilersorsinnaassagaat allanullu siunnersuuteqarsinnaassallutik, ass. allannerup ineriartortinnerani ilinniarnermi attaveqaqateqarnermilu periutsinik atuisinnaassasut inuit akornanni pissutsini assigiinngitsuni oqaatsinik oqaloqatigisamut naleqquttunik atuisinnaassasut oqaaseqatigiit katiterneqarnerisa inississorneri kiisalu killiffilersuutit kukkuneqanngitsumillu allanneq ilisimaaralugit suliarisinnaassagaat oqaaseqatigiit sannaanni oqaatsit immikkoortut atuuffii sammisinnaassagaat pisuni assigiinngitsuni, ilaatigut oqaluinnarnermi allannermilu oqaatsit, eqqoqqissaartumik / nalinginnaasumik oqalunneq, oqaatsinik tulluartumik atuineq ilisimallugulu atorsinnaassagaat allatat assigiinngitsut sannamikkut imarisamikkullu assigiinngissusaat pingaarnerit immikkoortissinnaassagaat aamma allatani eqqarsaat pingaarneq siunertarlu ilisarisinnaassagaat atuarnermi periutsit assigiinngitsut, isumaqartillugu: sukkasuumik, imasiuilluni, peqqissaartumik atuarneq misigisaqarniarlunilu atuarneq, atorsinnaassagaat Qallunaatut september 2002 A 15

Qallunaat oqaasiinik atuartitsinermi ilikkagassatut pilersaarutit *********** B: Ilikkagassatut anguniagassat aamma atuartitsinissamut, naliliinissamut atortussatullu siunnersuutit

Ilikkagassatut angniagassat atuartitsinermi qallunaatut oqaluffiusumi peqataasinnaassasut atuartitsinermi ilinniartitsisup innersuutaanik paasiuminartumillu nassuiaataanik malinnaasinnaassasut Attaveqaqatigiittarneq Atuartitsinissamut siunnersuutit Ilinniartitsisoq sapinngisamik qallunaatut oqaluttariaqarpoq aammalu kiinni, timini, inuusat allallu atortoralugit oqaatiginiakkami isumaa ersersinniassallugu. Oqaatsit qallunaatut paasiuminartuussapput piviusorpalaartuussallutillu. Atuaqatigiit ataatsikkut oqaatigisartagassaat - oqaatigisassat nutaat amerlanerpaamik pingasukkaarlugit - titartaganngorlugit nivinngaatiterlugit atuartitsissutigineqassapput. Siullermik ilinniartitsisup oqaatsit taasassavai, atuartut ataatsikkoorlutik issuartassavaat kingornalu ataasiakkaarlutik. (Kumorn - kutaa - ingigit - nikuigit - erinarsussaagut? - allattarfissualiarit -. -mukarit (ikunnarit) - qalipaatit qaqissigit il.il.) Atuartut eqimattakkaanut agguarneqassapput, taakkunani nikittaallutik ilinniartitsisuussapput oqaatigisartagassallu sungiusakkatik atussavaat. Alloriarfiup ingerlanerani ulluinnarni inuunermi atuarnermilu oqariaatsit arlallit atuartut ukiuinut naleqquttut atorneqariartuaalissapput aammalu titartakkat assiliartallu naatsunik oqaasertalersukkat atuartut oqariaatsinik ilikkariartornerat ilutigalugu taarserneqartassallutik. Oqaloqatigiinnerit isiginnaartitsisuusaarnerillu oqaatsit atorlugit sammisaqartitsinissanut naleqqulluarput, - kinaassusersiutit siulliat aappaallu atorlugit atuartut oqaluttassammata (Allatat kinaassusersiutit pingajuanniinnerusarmata) - atuartut aperinissartik akinissartillu ilinniassammassuk - oqaaseqatigiit ilivitsut naatsullu atornissaat ilinniassammassuk taakkununngalu naleqquttumik iliuuseqartassallutik - oqaatsit kisiisa atortassanngilaat, kisianni oqaatsit taanerini periutsit ilaasut allat aamma atortassavaat: nipip qataassusia qatitussusialuunniit, oqaatsit sukkut naqissusernissaat, oqaatsit erinaat, taattup isikkua il.il. Atuartut tamarmik ataasiakkaarlutik peq sunaluunniit - qallunaatut oqaaseqartitartik - kaasarfimminnut toqqussavaat. Atuartut marlukkaarlutik imminnut aperisassapput: - Suna kaasarfimmioraajuk? - Eqqoriaruk - Immaqa...? - Naagga, tassaavoq... Atuartut minutsini 5-ni inimi atuartitsiviusumi angalaassapput angumerisinnaasatillu tamaasa oqaloqatiginiassallugit. Oqaloqatigiinnerit isiginnaartitsisuusaarnerillu alloriarfiup ingerlannerani ineriartortinneqassapput suut pereersut atuartullu pisut tiguartiffigisaat ilanngullugit. Atuartut oqaloqatigiissutigisassavaat isiginnaartitsisuusaarutigisassallugillu niuverniarneq, allakkeriviliarneq, napparsimaviliarneq allallu ulluinnarni pisartut. nuannarisaminnik nuanniigisaminnillu aamma soqutigisaminnik oqaatiginnissasut Sammisaq aalajangersimasoq sammineqassaaq, assersuutigalugu nerisassat mamarisannaakkallu, qalipaatit nuannarinerpaasat, atisat, timersorneq aliikkusersuinerlu. Allaffissiat (plancher) angisuut marlunnut avitat atuartut - marlukkaarlutik eqimattakkaarlutilluunniit - nuannarisaminnik nuannarinngisaminnillu assiliartalersussavaat titartagartalersorlugillu. Oqaaseqatigiit:.nuannaraakka,.nuannarinngilakka, aallarniutigissavaat sungiusarlugillu. Alloriarfiup ingerlannerani oqariaatsit arlallit ilinniassavaat, soorlu: Nuannerpoq - qasunarpoq (nuanninngilaq) - pissanganarpoq. qallunaatut oqalulluni saqqummiussanik allaatigisanillu annikitsunik oqaatsit atornagit oqaatiginneriaatsinut, ass. assitalersuinernut aamma ussersornernut, nuutsissinnaassagaat Titartagaq tunngavigalugu ilinniartitsisoq oqaatsinik oqariaatsinillu atuartut ilisimasaannik taaguilluni allatsitsissaaq: Illu titartaruk. Ataatsimik matoqarpoq pingasunillu igalaaqarluni. Illu aappaluttumik qalipaateqarpoq matualu qorsuulluni... Alloriarfiup ingerlanerani suliaq taanna annertusitinneqassaaq soorlu oqariaatsit makku atorlugit: talerpimmut/ saamia-tungaani,ataani siornani...il.il.) Aamma oqaatsit pissusilerissutit sammineqassapput, soorlu Niviarsiaraq annuttoq titartaruk. Kajortunik nujaqarpoq qorsunnillu iseqarluni. Atuartut pingasukkaassapput. Ilinniartitsisoq diktaateeqqamik allatsitsissaaq: Uumasorujuk pingasunik niaqulik, pingasunik talilik pingasunillu niulik titartarsiuk. Uumasorujuk atuartut titartassavaat. B 2 Qallunaatut september 2002

Naliliinissanut siunnersuutit Attaveqaqatigiittarneq Atortussatut siunnersuutit Ilinniartitsisup ilitsersuussutai atuartut paasineraat malinneraallu maluginiarsariuk. Ilinniartitsisut oqariaatsit sungiusakkatik tamaasa atorneraat atuaqataallu eqqortumik iliornersut maluginiakkit. Atuakkat najoqqutarineqartut Pilersuiffik 2079-29 Trine Henriksen: Tema Dansk 2. klasse. Lærerens Håndbog med kopisider 2079-29-03 Trine Henriksen: Tema Dansk i 2. klasse - Memory 2079-30 Trine Henriksen: Tema Dansk 3. klasse: Lærerens Håndbog med kopisider 2079-30-03 Trine Juul: Tema Dansk i 3. klasse - Memory 2079-29-01 Trine Juul: Tema Dansk 2. og 3. klasse - cd med sange Atuartut tamarmik peqataanersut apperiaatsillu naleqquttut atorneraat maluginiarsariuk. Atuartut tamarmik plancheminneersunik pingasunik toqqaassapput oqaaseqatigiillu pingasut tamarmik tusaasinnaasaat paasisinnaasaallu oqaatigissallugit. A3 pappiaqqat, qalipaatit, peqarpat titartakkat kopiikkat, aviisit sap. ak. saqqummersartut piseqqusaarutillu assiliartaat qiortarneqarsinnaasut. Atuartut titartagaat ilinniartitsisup titartagaanut assingukannissapput. Pappiaqqat imaluunniit atuartut allattuiffii, qalipaatit. Timip pisatai eqqortumik amerlassusillit atuartut takutissavaat. Qallunaatut september 2002 B 3

Ilikkagassatut anguniagassat oqaaseqatigiit naatsut atorlugit oqaluttuarnerit atuffassinerillu assitalersuinikkut allatullu oqaasertaqanngitsunik oqaatiginnissutinik takussutissartallit malinnaaffigisinnaassagaat Atuartitsinissamut siunnersuutit Atuartut nigaliliatut affartut inissillutik issiassapput. Oqaluttuaq ilinniartitsisup oqaluttuarissavaa: Anders And (AA) pisuttuarpoq. - AA sumunnarpa? (Atuartut marluk tamanna takutissavaat). Nuannaarpoq, erinarsorpoq. - Suna erinarsorpaa? (Atuartut arlallit aperineqassapput siunnersuuteqassallutillu). Naagga erinarsunngilaq..., erinarsorpoq... (Tamarmik erinarsussapput). Ullaakkorsioreerpoq. - Suna ullaakkorsiutigaa? (Atuartut arlallit aperineqassapput). Naagga nerinngilaq..., pannakaatorpoq. Kiap pannakaat mamarivai? AA-ip torulleq naapippaa. - Kina torullertut pisussinnaava? Torullip AA tiguvaa. Massakkut AA ikiussavarsi. Atuartut tamarmik pimik sumilluunniit qeqqanut ilioqqaassapput (piiaat, aqerluusaq, nasaq, aqerluusaasivik il.il.). Atuartut eqimattakkaarlugit agguarneqassapput. Eqimattat tamarmik immikkut pinik pingasunik toqqaassapput maannalu minutsit 5 atorlugit oqaluttuap naaneranik oqaluttualiussapput, tassani oqaluttuarineqassaaq piit toqqarneqartut pingasut atorlugit. AA qanoq ililluni torullimit aniguinersoq. Eqimattakkuutaat oqaluttuamik naggasiinertik oqaluttuarissavaat - oqaatsit atorlugit, oqaasertaqanngitsumik timi aalatillugu pissusilersorlutik ussersorlutillu. Oqaluttuami oqaatsit atorneqartut amerlasikkiartuaarneqassapput, atuartut oqaatsinik atugaqarnerulernerat ilutigalugu. Nammineq oqaluttualiorsinnaanngikkaanni, oqaluttualiat oqaluttualluunniit allat oqaluttuareqqinneqarsinnaapput. Pingaarnerpaavoq oqaluttuarnerup nalaani atuartut suliaqartinneqarpata oqaluttuallu naammassinissaanut namminneq oqaatsinik atuisinnaassappata. Ilinniartitsisoq oqaluttuassaaq, assit tulleriiaat atorlugit takutinneqartussamik. Oqaluttuaq naammassippat atuartut eqimattakkaarlugit agguarneqassapput, eqimattallu tamarmik immikkut assiliartaliussanik tunineqassallutik. Eqimattakkuutaat assiliartat ilioqqassavaat eqqortumik tulleriinnilersorlugit. Assiliartat atuartunit qalipaasersorneqassapput nivinngarneqassallutillu, kingorna qalipaatit apeqqutigineqartassapput akissuteqarfigineqartassallutillu. paasissutissat nalunaarutillu tunngavillit paasiuminartumillu oqaasertallit ingerlatseqqissinnaassagaat Immaqa eqqumiiginarsinnaavoq atuartut imminnut apersoqqussagaanni inunnut tunngasunik, soorlu angajoqqaat aqqinik, qatanngutit amerlassusiinik il.il., taakkumi inoqutigiinnguummata tamakkulu pinngitsooratik ilisimaneqartarlutik. Atuartut allatut kinaassusissartik toqqassavaat (Rambo, Aladdin, borgmesteri il.il.) Atuartut inummut tassunga tunngasunik imminnut apersussapput - ukiut, ilaquttat, najukkat, suliffiit il.il. Kingorna apersuisup inuk ilisaritissavaa. Atuartut marlukkaarlutik imminnut tunngasunik apersussapput, soorlu nerisassanik mamarinerpaasanik, timersuummik nuannarinerpaasamik il.il. Kingorna apersuisup inuk apersukkani ilisaritissavaa. atuartitsinermi, atuarfimmi aammattaarlu ulluinnarni pissutsit piviusut pillugit apeqqusiisinnaassasut apeqqutinillu akisinnaassallutik Ullut tamarmik ullorsiutinik aallartinneqartassapput. Ulloq, qassinngornersoq, ukiup qanoq ilinera, sila atuartullu qanoq innerinik ilinniartitsisoq apeqquteqartassaaq. Tamatuma ingerlannerani atuartut nikittaallutik ullorsiutit tigummisassavaat. Atuartut apersuutigisassaminnik annikitsunik piareersaassapput - oqaatsit apersuutit atorneqarsinnaasut aallartitsissutigineqassapput - kina, suna, sumi, qassit - atuarfimmi, angerlarsimaffimmi illoqarfimmiluunniit inunnut apersuutigisassat. Immiussissut atorneqassaaq. Suliassaq imatut aaqqissuunneqarsinnaavoq piffissap ingerlanerani suliarineqartussanngorlugu, atuartut taamaallaat marlukkaarlutik imaluunniit eqimattakkaarlutik apersuisassallutik. B 4 Qallunaatut september 2002

Naliliinissanut siunnersuutit Atortussatut siunnersuutit Eqimattakkuutaat oqaluttuaq naammassillugu oqaluttuarisinnaassavaat, qanoq pisoqarneranik tamarmik paasisinnaasaannik. Assiliartat eqqortumik tulleriiaarlugit inissisimassapput. Fotokopiit / atuakkanit assiliartalinnit assigisaannilluunniit assit allisitat. Ataatsimoortut ataatsit eqimattanut tamanut agguaanneqassapput. Qalipaatit. Maluginiarsariuk ilisarititsineq paasiuminarnersoq oqaaseqatigiillu ilivitsut atorneqarnersut paasissutissanullu naapertuunnersut. Rambomik ateqarpoq. Amerikami najugaqarpoq... Maluginiarsariuk ilisarititsineq paasiuminarnersoq oqaaseqatigiillu ilivitsut atorneqarnersut paasissutissanullu naapertuunnersut, assersuutigalugu Sofiemik ateqarpoq. Bøfsandwichit mamarai... Maluginiarsariuk atuartoq paasiuminartumik, nipituumik erseqqissumillu ajunngitsumillu taasisarluni oqalunnersoq. Maluginiarsariuk bånd-ip imai paasiuminarnersut aammalu paasissutissat saqqummernersut. Ullut tamaasa paasissutissatut pissarsiat allattarfissuarmi aalajangersimasumik inissalimmi imaluunniit nivinngaavimmi allanneqartassapput titartarneqartassallutillu ullullu tamaasa nutarterneqartassallutik (taarserneqartassallutik). Immiussissut, mikrofuuni, aammalu bånd-i. Qallunaatut september 2002 B 5

Ilikkagassatut anguniagassat inuit, uumasut, atortut, pisimasut sumiiffiillu ilisimaarisatik assitalersuinerit allallu oqaasertaqanngitsumik saqqummiinerit iluaqutigalugit taaguusersorsinnaassagaat oqaluttuarisinnaassagaallu Atuartitsinissamut siunnersuutit Atuartut illu pequtilersussavaat - marlukkaarlutik eqimattakkaarlutilluunniit. Pequtit atortullu qalipaasersussavaat. Illut tamarmik nivinngarneqareerpata pigisat tamarmik søjlediagramilersorneqassapput. Suliassat atuartunut agguarneqassapput: Illit illuni tamani issiaviit qorsuit qassiunersut kisissavatit. Illit igalaat qassiunersut kisissavatit. Illit kisissavatit... Søjlediagram-it misissorneqassapput piillu taaguutaat taagoqqinneqassallutik. Maanna illut ilaqutariinnik inuttalersorneqassapput, atuartut inuusaliorlutik - atisakunik, iffiukkanik assigisaannilluunniit. Atuartut inuttat atsersussavaat, ukiulersorlugit, suliffilersorlugit, soqutigisalersorlugit suugaluartunillu oqaatsit sapinngisatik atorlugit. Ilaqutariit inuuneranni oqaluutit naleqquttut sammineqassapput: Ataata suleriva? Sulivoq/sinippoq/nerivoq il.il. Sofie suleriva? Pinnguarpoq/atuakkamik atuarpoq/ titartaavoq il.il. Ilisarititsineq agguarneqarsinnaavoq, assersuutigalugu ilaqutariit pingasut ullormut ilisaritinneqartarlutik. Kingusinnerusukkut story-line -nit allanik tunuliaqutallit sammineqassapput, assersuutigalugu: Atuartut illoqarfiliussapput suliffeqarfiit illullu ilanngussorlugit, illoqarfik inuttalersussallugu aammalu ulluinnarni ukiumoortumillu pisartuni oqaatsit atorneqartartut ineriartortissallugit. oqaatsit ataasiakkaat oqaaseqatigiillu naatsut allassinnaallugillu atuarsinnaassagaat Titartakkat (tegneserie) - assit nammineq sanaat imaluunniit ineriikkat - atuartunit oqaasertalersorneqassapput (talebobler). Atuarfiup timersortitsinerinit, sisorartitsinerinit il.il. eqqaamasassat allattorneqassapput - ataatsimoorluni nammineerluniluunniit. Atuartut juullimut inuuvissiornissaminnullu tunissutissatut kissaatigisatik allattussavaat. B 6 Qallunaatut september 2002