RÜHMAPARAMEEDIKU ERIALAKURSUSE ÕPPEKAVA

Kinnitatud kaitseväe juhataja...2005. a käskkirjaga nr... KAITSEVÄE LOGISTIKAKESKUSE KAITSEVÄE TERVISEKESKUSE MEDITSIINIVÄLJAÕPPEKESKUS RÜHMAPARAMEEDIKU ERIALAKURSUSE ÕPPEKAVA Tallinn 2005

Autorid: Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse meditsiiniväljaõppekeskuse ülem kapten Hillar Tint ja väljaõppeohvitser lipnik Illimar Sibul. Korrektor: Kaitseväe meditsiiniteenistuse ülem kapten Andrus Remmelgas, Viive Leht. Peale autorite kapten H. Tint`i ja lipnik I. Sibula osalesid rühmaparameediku erialakursuse (edaspidi RPEK) õppekava väljatöötamisel Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse meditsiiniväljaõppekeskuse allohvitserid. RPEK aluseks on seni kasutusel olnud 2002. aastal valminud, kuid kinnitamata ajateenija-rühmasanitari erialakursuse (RSEK) õppekava ja SA Tartu Kiirabi Koolituskeskuse väljaõppeprogramm Esmaabitehnikute baaskoolitus. RPEK õppekava koostamisel on kasutatud Soome Vabariigi kaitsejõudude käsiraamatut Terveysopas., Saksamaa Liitvabariigi Bundeswehri meditsiiniteenistuse väljaõppeprogramme Helfer im San Dienst ning Sanitätslehrgang I, II, III ja V, US Army Combat Lifesaver Course ning Vene Föderatsiooni sisevägede käsiraamatut Pervaja pomoštš v ekstremalnõh situatsijah, millele tekstis eraldi ei viidata. RPEK õppekava on kooskõlastatud Kaitsejõudude Peastaabi osakondade ja teenistuste ning väeliikide/asutuste ülemate ja relvaliigi inspektoritega. Kaitseväe Logistikakeskuse kaitseväe tervisekeskuse meditsiiniväljaõppekeskus Rahumäe tee 4a 11316, Tallinn 2

SISUKORD SISUKORD...3 I. RPEK ÕPPEKAVA ÜLDOSA SISSEJUHATUS...4 1. RPEK PÕHIEESMÄRK, OSAEESMÄRGID JA ÜLESANDED...4 2. RPEK LÄBIVIIMINE...5 3. RPEK AJAARVESTUS...5 4. RPEK PÄDEVUSNÕUDED...5 5. RPEK ÕPPURITE TEADMISTE JA OSKUSTE JOOKSEV KONTROLLIMINE...6 6. RPEK ÕPPURITELE ESITATAVAD NÕUDED...6 7. RPEK TEMAATILISES PLAANIS KASUTATAVAD LÜHENDID...6 8. RPEK LÕPUEKSAMI KORRALDUS JA LÄBIVIIMINE...7 9. RPEK ÕPPURITE TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE...9 10. RPEK AJAJAOTUS ÕPPEAINETI...10 II. RPEK TEMAATILINE PLAAN...14 KASUTATUD KIRJANDUS...94 3

RÜHMAPARAMEEDIKU ERIALAKURSUSE ÕPPEKAVA I. ÜLDOSA SISSEJUHATUS Rühmaparameediku erialakursus (RPEK) on mõeldud rühmaparameediku kvalifikatsiooniga kaitseväelaste ettevalmistamiseks kõigile kaitsejõudude struktuurüksustele. RPEK lõpetanut on vastavalt tema kvalifikatsioonile võimalik rakendada rühmaparameediku, meditsiinigrupi ülema, evakuatsioonijao ülema, evakuatsioonijao parameediku, sidumispunkti parameediku ja erandjuhtudel ka kompaniiparameediku kohusetäitja ülesannetes. RPEK lõpetamine on kaitseväelase kompaniiparameediku erialakursusele (KPEK) suunamise eelduseks. Ka võimaldab omandatud rühmaparameediku kvalifikatsioon rakendada kursuse lõpetanut meditsiiniväljaõppes koolitaja või abikoolitajana. Käesolev õppekava määrab RPEK põhieesmärgi, osaeesmärgid, ülesanded, läbiviimise, ajaarvestuse, kursuse alustajatele ja lõpetajatele esitatavad nõuded, hindamise ja ajajaotuse õppeaineti ning kursuse temaatilise plaani. 1. RPEK PÕHIEESMÄRK, OSAEESMÄRGID JA ÜLESANDED RPEK põhieesmärk on õpetada õppuritele erialaseid teadmisi ja oskusi tasemel, mis võimaldab neil täita rühmaparameediku, meditsiinigrupi ülema, evakuatsioonijao ülema, evakuatsioonijao parameediku, sidumispunkti parameediku ja erandjuhtudel ka kompaniiparameediku ülesandeid. RPEK osaeesmärgid on õpetada erialateadmisi ja oskusi teenistusülesannete täitmiseks oma üksuse koosseisus ja iseseisvalt ning ette valmistada kompanii parameediku erialakursuse ja arsti abi(-lise) erialakursuste (edaspidi KPEK ja AAEK) kandidaate. RPEK ülesanded on õpetada kaitseväelastele - inimorganismi ehitust ja funktsioone tasemel, mis võimaldaks kaitseväelasel teadlikult ja mõtestatult täita oma teenistusülesandeid rühmaparameedikuna; 4

- inimese (k.a väikelaps) tervisehäirete puhuseid esmaabivõtete praktilist rakendamist vastavalt ametikoha kutsestandardile; - kaitsejõudude meditsiiniteenistuses parameediku kvalifikatsioonile kohase meditsiinitehnika, -instrumentide ja medikamentide teadlikku ja oskuslikku kasutamist ametiülesannete täitmisel; - sõjaväepedagoogikat tasemel, mis võimaldaks teda rakendada reaisikkoosseisu meditsiiniväljaõppes koolitaja või abikoolitajana; - sõjaväemeditsiini ja välihügieeni oskusi ja teadmisi tasemel, mis võimaldab tal täita oma ametiülesandeid iseseisvalt ja välitingimustes; - tõsta kaitseväelase füüsiline ettevalmistus tasemele, mis võimaldab tal nõuetekohaselt täita teenistusülesandeid. 2. RPEK LÄBIVIIMINE Õppe-eesmärgi saavutamise korral planeeritust väiksema ajakuluga tekkinud ajareservi on põhiväeliigi väeosa/asutuse ülemal õigus kasutada teiste õppeeesmärkide saavutamiseks. Seejuures peab õppekavas määratud tundide üldarv jääma endiseks. RPEK temaatilises plaanis tärniga märgitud õppetunnid toimuvad väljaspool plaanilisi õppetunde instruktori kaasabil, väeosa/asutuse päevaplaanis määratud ajal ja kohas. RPEK ajal ei määrata kaitseväelast vahiteenistusse! 3. RPEK AJAARVESTUS RPEK kestab 10 õppenädalat, igas õppenädalas on 5 õppepäeva ja õppepäevas 8 õppetundi. Õppeaega on 401 tundi. Nendest 363 on plaanilised õppetunnid ning 38 tundi on mõeldud kursuse lõpueksamite läbiviimiseks ning kursuse alustamiseks-lõpetamiseks. 4. RPEK PÄDEVUSNÕUDED RPEK lõpetanud kaitseväelane peab olema omandanud teadmised ja oskused vastavalt temaatilises plaanis põhi- ja üldõppeainetes sätestatud teadmiste ja oskuste tasemele. 5

5. RPEK ÕPPURITE TEADMISTE JA OSKUSTE JOOKSEV KONTROLLIMINE Õppurite teadmiste ja oskuste jooksvat kontrolli korraldab ja viib läbi RPEK korraldava allüksuse ülem. Kontrollimine toimub kirjalike ja praktiliste testide vormis iga tähtsama teema lõpus selleks eraldatud ajal (kokku 19 vahearvestust). Teoreetilise või praktilise testi mitterahuldava tulemuse korral selgitatakse õppurile tema tehtud vigu ja tal on õigus kordussoorituseks 1 (ühe) nädala jooksul pärast esmast testi sooritust. Ülesannete üldteemad ja -küsimused peavad olema õppuritel ette teada, et nad saaks neid iseseisvalt korrata ja harjutada. Kontrolli tulemused märgitakse RPEK kontrolltestide tabelisse ja rühmapäeviku(te)sse ning õppurite hindelehed säilitatakse koos RPEK dokumentatsiooniga kursust korraldanud väeosa arhiivis. Kui jooksev kontroll pole mingil põhjusel toimunud ettenähtud ajal, tuleb selleks leida teine aeg, ilma et oleks häiritud üldine kursuse väljaõppeprotsess. 6. RPEK ÕPPURITELE ESITATAVAD NÕUDED Kursuse õppuriks kandideerival kaitseväelasel peab olema kaitseväeteenistuskõlblikkuse A-aste ja vähemalt keskharidus; ta peab olema edukalt lõpetanud SBK ja nooremallohvitseri baaskursuse ning sooritanud positiivselt üldkehalise testi. 7. RPEK TEMAATILISES PLAANIS KASUTATAVAD LÜHENDID AAEK arsti abi(-lise) erialakursus DR drill ELT eelnevalt läbivõetud teema HA harjutus JM jaotusmaterjal KPEK kompaniiparameediku erialakursus KO kontroll KT klassitund MED meditsiiniväljaõppe komplekt MJ metoodiline juhend 6

MT materiaalne tagamine NAK nooremallohvitseri baaskursus NTO nõuded teadmiste ja oskuste tasemele P põhiõppeained RPEK rühmaparameediku erialakursus SBK sõduri baaskursus VAK vanemallohvitseri baaskursus ÕTV õppetundide vorm ÕKK õpikud, käsiraamatud, kirjandus ÕK õppekoht Y üldõppeained * väljaspool plaanilisi õppetunde 8. RPEK LÕPUEKSAMI KORRALDUS JA LÄBIVIIMINE RPEK lõpueksam on kohustuslik rühmaparameediku kvalifikatsiooni ja erialanooremallohvitseri auastme andmisel kaitseväelasele või muu sõjaväeliselt korraldatud asutuse/organisatsiooni töötajale/liikmele. RPEK lõpueksami eesmärgid on - kontrollida RPEK õppuri teadmiste ja oskuste taseme vastavust RPEK temaatilises plaanis esitatud pädevusnõuetele, - kontrollida RPEK läbiviimise kvaliteeti ja anda hinnang väljaõpet teostanud struktuuriüksusele. RPEK lõpueksam toimub kahes osas: esimeses kontrollitakse õppurite teoreetiliste teadmiste ja teises praktiliste põhioskuste vastavust rühmaparameediku kvalifikatsiooninõuetele. RPEK lõpueksami teoreetilises osas teevad õppurid õppeklassis individuaalse kirjaliku testi, praktilise osa aga treeninguklassis ja maastikul komplekstestina kuues eri õppekohas. Kui RPEK lõpueksami üks osa (teoreetiline või praktiline) jääb sooritamata, on õppuril ühe kalendrikuu jooksul alates RPEK lõpueksami kuupäevast õigus sooritada korduseksam mitterahuldava hindega hinnatud lõpueksami osa kohta. Kui ta saab korduseksamil hindeks vähemalt rahuldava, loetakse õppur rühmaparameediku kvalifikatsioonile vastavaks. 7

Põhiväeliigi, väeosa/asutuse ülemal on lubatud kohandada õppekava nõnda, et see oleks vastavuses põhiväeliigi, väeosa/asutuse tingimuste ja kontrollimise võimalustega. RPEK lõpueksami küsimused koostab väljaõpet teostava allüksuse ülem RPEK temaatilise plaani alusel, järgides lõpueksami läbiviimise käskkirja nõudeid. RPEK lõpueksami kirjaliku testi küsimused peavad hõlmama kõiki RPEK õppekava teemasid. RPEK lõpueksami praktilise osa 6 teemat on - elustamise ABC, - verejooksu sulgemine, - lahastamine, - sidumine, - kannatanu transport, - tilkinfusiooni ettevalmistamine ja veeni punktsioon. RPEK lõpueksami üldteemad ja küsimused peavad olema õppureile ette teada, et nad saaks neid iseseisvalt korrata ja harjutada. RPEK lõpueksamile pääsu eelduseks on kõigi jooksva kontrolli käigus sooritatud vahearvestuste vähemalt rahuldavad hinded, osalus vähemalt 80% õppetundidest ja täies mahus sooritatud õppepraktika positiivsed tulemused. Põhiväeliigi, väeosa/asutuse ülemal on õigus väljaõpet läbiviiva allüksuse ülema ettepanekul lubada RPEK lõpueksamile õppur, kes kursuse kestel on tervislikel või muudel mõjuvatel põhjustel puudunud õppetundidest üle lubatud määra, kuid kelle eelnev teenistus ja õppeedukus näitavad, et ta oleks suuteline eksamit edukalt sooritama. RPEK lõpueksamiks koostab RPEK korraldava üksuse väljaõppeohvitser põhiväeliigi, väeosa/asutuse ülema käskkirja, milles peab olema kirjas - lõpueksami eesmärk, aeg ja koht, - ametiisikud, kes viivad läbi RPEK lõpueksamit ja tagavad selle teenindustoetuse, Käskkirjale peab olema lisatud - õppevälja kasutamise taotlus, - varustuse nimekiri, - ajakava päevade lõikes, - õppekohad ja eksamiülesanded, - eksamikoha ja väeosa vahelise side skeem, 8

- väljaõppe ohutuse tagamise alused, - väljaõppeala skeem, - RPEK lõpueksamil osalevate õppurite nimekiri, - toidumenüüd (vajadusel). RPEK rinnamärgiga autasustatakse RPEK edukalt lõpetanud rühmaparameediku kvalifikatsiooni omandanud kaitseväe, Piirivalveameti, Päästeameti ja Kaitseliidu kaitseväelasi. 9. RPEK ÕPPURITE TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE Hindamine toimub kaitseväe juhataja 10.01.2002.a käskkirjaga nr 11 kinnitatud kaitseväeüksuste väljaõppejuhendi lisa 15 alusel ja korras. Eelduseks kursuse lõpueksamile pääsul on osalus vähemalt 80% õppetundidest (v.a õppepraktika tunnid), õppepraktika positiivsete tulemustega täies mahus sooritamine ja vahearvestuste vähemalt rahuldavad tulemused ja väljaõppeinstruktori antud positiivne iseloomustus. RPEK lõpueksam sooritatakse kaheosalisena (teoreetiliste teadmiste kontroll testina ja praktiliste oskuste kompleksülesannetena), kusjuures kursus loetakse lõpetatuks mõlema osa vähemalt rahuldava soorituse korral. Kursuse edukalt lõpetanule omistatakse rühmaparameediku kvalifikatsioon ja erialanooremallohvitseri sõjaväeline auaste. 9

10. RPEK ajajaotus õppeaineti Tabel 1 Õppeaine kood Teemad ja õppeained Õppetunde KT HA KO DR Kokku % L02 P3.1 MEDITSIINI ERIALAÕPE 92 58,5 19,5 170 42,5 L02 P3.1.1 A. Inimkeha ehitus ja funktsioonid 14 4 18 4,5 L02 P3.1.1.1 Sissejuhatus 1 1 0,25 L02 P3.1.1.2 Inimkeha ehituslikud komponendid 1 1 0,25 L02 P3.1.1.3 Tugi- ja liikumisaparaat 1 1 0,25 L02 P3.1.1.4 Veri. Vere- ja lümfiringe 1 1 0,25 L02 P3.1.1.5 Hingamisorganid 1 1 0,25 L02 P3.1.1.6 Kõhuõõne organid 1 1 0,25 L02 P3.1.1.7 Eritus- ja suguelundid 1 1 0,25 L02 P3.1.1.8 Närvisüsteem 1 1 0,25 Sisesekretsiooninäärmed L02 P3.1.1.9 Meeleelundid 1 1 0,25 Nahk ja limaskestad L02 P3.1.1.10 Vee- ja elektrolüütide tasakaal 1 1 0,25 L02 P3.1.1.11 Tervishoiumuuseumi külastus 4 4 1 L02 P3.1.1.12 Lahang 4 4 1 L02 P3.1.2 B. Meditsiiniline esmaabi traumade 34 35 11,5 80,5 20,123 korral L02 P3.1.2.1 Meditsiini terminoloogia 2 2 0,5 L02 P3.1.2.2 Sissejuhatus esmaabisse (trauma) 1 1 0,25 L02 P3.1.2.3 Haav ja haavaside 3 3 0,75 L02 P3.1.2.4 Verejooks ja selle sulgemine 2 3 5 1,25 L02 P3.1.2.5 Hingamishäired ja hingamisseiskus 3 10 11,5 24,5 6,13 Vereringehäired ja südameseiskus Elustamine L02 P3.1.2.6 Laste elustamise eripärad 1 3 4 1 L02 P3.1.2.7 Šokk ja šoki ravi (esmaabi) 2 3 5 1,25 L02 P3.1.2.8 Peapiirkonna vigastused 2 2 4 1 L02 P3.1.2.9 Rindkere- ja kopsuvigastused 2 2 4 1 L02 P3.1.2.10 Kõhupiirkonna vigastused 2 2 4 1 L02 P3.1.2.11 Kehatüve luumurrud 1 2 3 0,75 L02 P3.1.2.12 Jäsemete luumurrud 1 4 5 1,25 L02 P3.1.2.13 Organismi kuumakahjustused 2 2 0,5 L02 P3.1.2.14 Põletused 2 2 0,5 L02 P3.1.2.15 Organismi külmakahjustused 1 1 2 0,5 L02 P3.1.2.16 Paikne (lokaalne) külmumine 1 1 0,25 L02 P3.1.2.17 Õnnetusjuhtumid ja muud sagedase- 3 1 4 1 mad meditsiinilist abi tingivad situatsioonid L02 P3.1.2.18 Elektritrauma 1 1 2 0,5 L02 P3.1.2.19 Mürgistused 2 1 3 0,75 L02 P3.1.3 C. Meditsiiniline esmaabi 13 1,5 14,5 3,63 haigestumiste korral L02 P3.1.3.1 Sissejuhatus 1 0,5 1,5 0,38 L02 P3.1.3.2 Palavik kui haigusseisund 1 1 0,25 L02 P3.1.3.3 Abistaja tegutsemise põhimõtted 1 1 0,25 inimese haigestumise korral 10

Õppeaine kood Teemad ja õppeained Õppetunde L02 P3.1.3.4 Esmaabi ägedate haigusseisundite 2 1 3 0,75 korral L02 P3.1.3.5 Onkoloogilised haigused 1 1 0,25 L02 P3.1.3.6 Nakkushaigused 3 3 0,75 L02 P3.1.3.7 Naha- ja suguhaigused 2 2 0,5 L02 P3.1.3.8 Lastehaigused 2 2 0,5 L02 P3.1.4 D. Terviseõpetus 3 2 5 0,75 L02 P3.1.4.1 Hügieeni mõiste 1 1 0,25 Haigustest hoidumine L02 P3.1.4.2 Hoonete ja olmeruumide hügieen 1 1 2 0,5 L02 P3.1.4.3 Desinfektsioon 1 1 2 0,5 L02 P3.1.5 E. Meditsiiniline ABK-kaitse 3 3 6 1,5 L02 P3.1.5.1 A-ründevahendid 1 1 2 0,5 L02 P3.1.5.2 B-ründevahendid 1 1 2 0,5 L02 P3.1.5.3 K-ründemürgid 1 1 2 0,5 L02 P3.1.6 F. Sidumisõpetus (desmurgia) 3 7 8 18 4,5 L02 P3.1.6.1 Sidumisõpetuse alused 1 1 0,25 L02 P3.1.6.2 Kolmnurkrätiku kasutamine 1 1 0,25 L02 P3.1.6.3 Köidised plaastri ja sidemega 1 3 8 12 3 L02 P3.1.6.4 Immobilisatsioonisidemed 1 3 4 1 L02 P3.1.7 G. Kriisipsühholoogia 12 4 16 4 L02 P3.1.7.1 Inimestevahelised suhted 4 4 1 Konfliktid L02 P3.1.7.2 Kriisi mõiste ja arenguetapid 4 4 1 Abistajate ja abistatavate reaktsioonid /hilisreaktsioonid L02 P3.1.7.3 Psüühikahäirete erivormid 2 2 0,5 L02 P3.1.7.4 Lahingustress 2 4 6 1,5 L02 P3.1.8 H. Katastroofmeditsiini alused 3 1 4 1 L02 P3.1.9 I. Farmakoloogia 7 1 8 2 L02 P3.1.9.1 Ravimite kasutamise viisid 1 1 2 0,5 L02 P3.1.9.2 Ravimite doseerimine 2 2 0,5 L02 P3.1.9.3 Eluohtlikus seisundis inimese 3 3 0,75 raviks kasutatavad ravimid L02 P3.1.9.4 Ravimid parameediku kotis ja 1 1 0,25 sanitaarautos L02 P3.2 SÕJAVÄEMEDITSIINI VÄLJAÕPE 16 70 43 133 32,25 L02 P3.2.1 A. Sõjaõigus ja tervishoiuseadustik 4 4 1 L02 P3.2.1.1 Eesti Vabariigi tervishoiuseadustik 2 2 0,5 L02 P3.2.1.2 I ja II Genfi konventsioon 2 2 0,5 L02 P3.2.2 B.Kaitseväe meditsiiniteenistuse 3 3 0,75 organisatsioon L02 P3.2.2.1 Kaitseväe meditsiiniteenistuse 1 1 0,25 struktuur ja ülesanded L02 P3.2.2.2 Väeosa meditsiiniteenistuse struk- 1 1 0,25 tuur ja ülesanded Meditsiiniteenistuse kaitseväelaste ametikohustused L02 P3.2.2.3 Meditsiinialane dokumentatsioon 1 1 0,25 11

Õppeaine kood Teemad ja õppeained Õppetunde väeosas L02 P3.2.3 C. Pataljoni meditsiiniteenistuse 21 21 5,25 varustus ja selle kasutamine L02 P3.2.3.1 Infusioonsüsteemid 1 1 0,25 L02 P3.2.3.2 Kunstliku hingamise vahendid 2 2 0,5 L02 P3.2.3.3 Hapnikuaparaat, aspiraator 2 2 0,5 L02 P3.2.3.4 Välikanderaam, kühvelkanderaam ja 1 1 0,25 transpordilahased L02 P3.2.3.5 Parameediku ja sanitari kott 1 1 0,25 L02 P3.2.3.6 Meditsiiniteenistuse transpordi- 2 2 0,5 vahendid L02 P3.2.3.7 Elektrigeneraator ja soojapuhur 1 1 0,25 L02 P3.2.3.8 Kompanii meditsiinigrupi telk ja selle 3 3 0,75 sisustus L02 P3.2.3.9 Pataljoni meditsiinirühma telk ja selle 8 8 2 sisustus L02 P3.2.4 D. Välihügieen 9 9 2,75 L02 P3.2.4.1 Individuaalne välihügieen 4 4 1 L02 P3.2.4.2 Üksuse välihügieen 4 4 1 L02 P3.2.4.3 Välihügieeni väliharjutus 1 1 0,75 L02 P3.2.5 E. Esmaabi välitingimustes 7 2 9 2,25 L02 P3.2.5.1 Verejooksu sulgemine 2 2 0,5 L02 P3.2.5.2 Immobiliseerimine, lahastamine 2 2 0,5 L02 P3.2.5.3 Haava sidumine 3 3 0,75 L02 P3.2.5.4 Kombineeritud ja liitvigastused 2 2 0,5 L02 P3.2.6 F. Kannatanu transportimine 1 8 2 11 2,75 L02 P3.2.6.1 Kannatanu transpordi tabelivahendid 2 2 0,5 L02 P3.2.6.2 Käepärased vahendid kannatanu 2 2 0,5 transpordil L02 P3.2.6.3 Kannatanu transportimine abivahenditeta 2 2 0,5 L02 P3.2.6.4 Kannatanute laadimine 1 1 0,25 L02 P3.2.6.5 Kannatanute transportimine ja 2 2 0,5 laadimine L02 P3.2.6.6 Aeroevakuatsioon 1 1 2 0,5 L02 P3.2.7 G. Haavatute/kannatanute otsimine 1 2 2 5 1,25 ja kokkukogumine L02 P3.2.7.1 Haavatute/kannatanute otsimise ja 1 1 0,25 kokkukogumise põhimõtted L02 P3.2.7.2 Kannatanute otsimise ja kokkukogu- 2 2 0,5 mine eri tingimustes L02 P3.2.7.3 Haavatute/kannatanute otsimise ja 2 2 0,5 kokkukogumise väliõppus L02 P3.2.8 H. Kannatanute sorteerimine (triage) 1 1 1 3 0,75 L02 P3.2.8.1 Kannatanute sorteerimise üld- 1 1 0,25 põhimõtted ja iseärasused L02 P3.2.8.2 Töökorraldus kannatanute 1 1 2 0,5 sorteerimisel L02 P3.2.9 I. Päästekursus 6 26 32 10 L02 P3.2.9.1 Nööripääste 4 12 16 6 12

Õppeaine kood Teemad ja õppeained Õppetunde L02 P3.2.9.2 Vetelpääste (pinnaltpääste) 1 7 8 2 L02 P3.2.9.3 Tuletõrje 1 7 8 2 L02 P3.2.10 J. Erialapraktika 36 36 9 L02 P3.2.10.1 Kiirabipraktika 24 24 6 L02 P3.2.10.2 Traumapunkti praktika 12 12 3 L02 Y1 ÜLDINE VÄLJAÕPE 14 58 8 80 20 L02 Y1.1 A. Kehaline kasvatus 2 42 44 11 L02 Y1.1.1 Üldkehalised harjutused 40 40 10 L02 Y1.1.2 Kehalise võimekuse määramine 2 2 4 1 L02 Y1.2 B. Sõjatopograafia 1 4 5 1,25 L02 Y1.2.1 Algteadmised sõjatopograafiast 1 1 0,25 (kordamine) L02 Y1.2.2 Orienteerumine kaardi ja kompassi 4 4 1 järgi L02 Y1.3 C. Sidevahendid ja töö nendega 2 4 6 1,5 L02 Y1.3.1 Raadioside 1 2 3 0,75 L02 Y1.3.2 Traatside 1 2 3 0,75 L02 Y1.4 D. Sõjaväepedagoogika 5 3 8 2 L02 Y1.4.1 Sõjaväepedagoogika teooria 5 5 1,25 L02 Y1.4.2 Sõjaväepedagoogika - situatsioonõpe 3 3 0,75 L02 Y1.4.3 Õpilasharjutus* 2* 2* 0 L02 Y1.5 E. Lisaprogramm 4 5 8 17 4,25 L02 Y1.5.1 Õppurite saabumine 1 4 5 1,25 L02 Y1.5.2 RPEK eesmärkide ja sisu tutvustus 1 1 0,25 L02 Y1.5.3 Kursuse lõpetamine 2 2 0,5 L02 Y1.5.4 Varustuse hooldus ja tagastamine 1 1 0,25 L02 Y1.5.5 Tallinna Kiirabijaama ja Päästeteenistuse üksuste külastus 5 5 1,25 L02 Y1.5.6 Üldfüüsiline test 3 3 0,75 L02 E1 RPEK EKSAMID JA ARVESTUSED 21 21 5,25 L02 E1.1... Kirjalikud eksamid/arvestused 10 10 2,5... L02 E1.20 Praktilised eksamid/arvestused 11 11 2,75 Plaanilised õppetunnid 366 90,6 Lõpueksamid, kursuse algus/lõpp 38 9,4 Kokku 404 100 Alus: RPEK temaatiline plaan 13

II. RPEK TEMAATILINE PLAAN 14

L02 P3.1 MEDITSIINILINE ERIALAÕPE KT-91 HA-57,5 KO- DR-20 KOKKU-169,5 L02 P3.1.1 A. Inimkeha ehitus ja funktsioonid KT-14 HA-4 KO- DR- KOKKU-18 Inimkeha ehituse ja funktsioonide õpetamisel pannakse põhirõhk teadmistele, mis annavad aluse rühmaparameediku eriala omandamisele ja vastavate ametikohustuste täitmisele erinevates olukordades. L02 P3.1.1.1 Sissejuhatus KT-1 HA- KO- DR- KOKKU-1 Inimkeha kui terviku üldiseloomustus ning jaotus. Orientatsioonipidepunktid palpatsioonil ja välisvaatlusel. ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, sülearvuti, videod ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt NTO Oskab hinnangut andmata süsteemselt nimetada ja kirjeldada inimkeha põhiosi. Oskab inimkehal üles leida palpatsioonipunktid ning nimetada ja näidata välisvaatluse komponente (mida, kus ja kuidas vaadeldakse). L02 P3.1.1.2 Inimkeha ehituslikud komponendid: rakud ja koed KT-1 HA- KO- DR- KOKKU-1 Raku kui elusorganismi algkomponendi ehitus ja funktsioonid. Kudede liigid ja funktsioonid. ÕTV klassitund 15

MT õppetabelid, lüümikud, videod, mulaažid, õppepreparaadid ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, meditsiinikooli ja keskkooli meditsiiniõpikud NTO Teab nimetada raku komponente ja kudede liike. Oskab kirjeldada rakkude-kudede funktsioone. L02 P3.1.1.3 Tugi- ja liikumisaparaat KT-1 HA- KO- DR- KOKKU-1 Tugi- ja liikumisaparaadi funktsioonid. Skeletiluude tüübid. Tähtsamad inimkeha liigesed ja sidemed ning nende funktsioonid. Kolju luud ja liigesed. Lülisamba luud ja liigesed. Õlavööde ja ülajäsemed. Alajäsemed ja vaagnavööde. Lihaste, kõõluste ja sidemete funktsioonid. ELT L02 P3.1.1.2 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod, mulaažid, õppepreparaadid ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, meditsiinikooli ja keskkooli meditsiiniõpikud NTO Teab tugi- ja liikumisaparaadi funktsioone ning skeletiluude tüüpe. Oskab kirjeldada tähtsamaid liigeseid ja sidemeid ning selgitada nende funktsioone. Oskab kirjeldada kolju ehitust ja selle erinevate osade funktsioone. Oskab kirjeldada lülisamba luude ja liigeste ehitust ja funktsioone. Oskab kirjeldada õlavöötme ning alajäsemete ehitust ja funktsioone. Oskab üldjoontes selgitada lihaste, kõõluste ja sidemete funktsioone. 16

L02 P3.1.1.4 Veri. Vere- ja lümfiringe KT-1 HA- KO- DR- KOKKU-1 Vere- ja lümfiringe funktsioonid. Vereringe elundid ja komponendid. Süda ja veresooned ning nende funktsioonid. Vere komponendid ja nende funktsioonid. ELT L02 P3.1.1.2 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod, mulaažid, õppepreparaadid ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, meditsiinikooli ja keskkooli meditsiiniõpikud NTO Teab vere- ja lümfiringe ning vere komponentide funktsioone. Teab vereringe elundeid ja komponente ning vere koostisosi. Oskab kirjeldada vere komponentide ja vereringeelundite funktsioone. L02 P3.1.1.5 Hingamiselundid KT-1 HA- KO- DR- KOKKU-1 Hingamisorganite funktsioonid, osad, ehitus ja talitlus. ELT L02 P3.1.1.2 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod, mulaažid, õppepreparaadid ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, meditsiinikooli ja keskkooli meditsiiniõpikud NTO Teab hingamiselundeid, oskab kirjeldada neid ja nende funktsioone. 17

L02 P3.1.1.6 Kõhuõõne elundid KT-1 HA- KO- DR- KOKKU-1 Kõhuõõs ja selle piirid. Kõhuõõne elundid, nende ehitus ja tähtsamad funktsioonid. ELT L02 P3.1.1.2 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod, mulaažid, õppepreparaadid ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, meditsiinikooli ja keskkooli meditsiiniõpikud NTO Oskab kirjeldada ja näidata inimkehal ja mulaažil kõhuõõne piire. Teab kõhuõõne elundeid ning nende tähtsamaid funktsioone ja talitlust. L02 P3.1.1.7 Eritus- ja suguelundeid KT-1 HA- KO- DR- KOKKU-1 Eritus- ja suguelundid ning nende funktsioonid. Eritus- ja suguelundite ehitus ja talitlus. ELT L02 P3.1.1.2 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod, mulaažid, õppepreparaadid ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, meditsiinikooli ja keskkooli meditsiiniõpikud NTO Teab eritus- ja suguorganeid ning nende ehitust, funktsioone ja talitlust. L02 P3.1.1.8 Närvisüsteem ja sisesekretsiooninäärmed KT-1 HA- KO- DR- KOKKU-1 Närvisüsteemi osad, nende ehitus ja funktsioonid. Sisesekretsiooninäärmed, nende ehitus ja funktsioonid. 18

ELT L02 P3.1.1.2 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod, mulaažid, õppepreparaadid ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, meditsiinikooli ja keskkooli meditsiiniõpikud NTO Teab nimetada närvisüsteemi komponente, ning oskab selgitada nende ehitust ja funktsioone. Teab nimetada sisesekretsiooninäärmeid ja oskab selgitada nende ehitust ning funktsioone. L02 P3.1.1.9 Meeleelundid. Nahk ja limaskestad KT-1 HA- KO- DR- KOKKU-1 Meeleelundid, nende ehitus ja funktsioonid. Naha ja limaskestade ehitus ja funktsioonid. Naha kihid. ELT L02 P3.1.1.2 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod, mulaažid, õppepreparaadid ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, meditsiinikooli ja keskkooli meditsiiniõpikud NTO Teab nimetada meeleelundeid ja oskab selgitada nende funktsioone. Oskab kirjeldada naha ja limaskestade ehitust ja funktsioone. L02 P3.1.1.10 Vee ja elektrolüütide tasakaal KT-1 HA- KO- DR- KOKKU-1 Organismi vedelikuseisund ja vedelike koostis. Vee ja elektrolüütide tasakaal ning selle normväärtused. ELT L02 P3.1.1.1-L02 P3.1.1.9 19

ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod, mulaažid ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, meditsiinikooli- ja keskkooli meditsiiniõpikud, A.Iivanainen M. Jauhiainen L. Korkiakoski Õenduse käsiraamat Tallinn: Medicina, 1997 NTO Teab organismi vedelike jaotust ja oskab seda kirjeldada. Oskab selgitada vee ja elektrolüütide tasakaalu olemust ning tähtsust. Teab kehavedelike koostisosi, nende normväärtusi ja tähtsust. L02 P3.1.1.11 Tervishoiumuuseumi külastamine KT- HA-4 KO- DR- KOKKU-4 Muuseumi eksponaatide ja töötavate mulaažide abil anatoomia- ja füsioloogiateadmiste kinnistamine. ELT L02 P3.1.1.1-L02 P3.1.1.9 ÕTV harjutus ÕK Eesti Tervishoiu Muuseum MT muuseumis olemasolevad näitvahendid, transpordivahend isikkoosseisu veoks ÕKK - NTO Oskab iseseisvalt ja komplekselt kasutada käsitletud õppematerjali inimkeha funktsioonide ja talitluse selgitamisel. L02 P3.1.1.12 Lahang KT-4 HA- KO- DR- KOKKU-4 Reaalse lahangu jälgimine ning lahkaja selgituste kuulamine. 20

ELT L02 P3.1.1.1-L02 P3.1.1.10 ÕTV klassitund ÕK lahanguruum MT laip, lahangulaud, lahkamisinstrumentide komplekt, kaitsekindad, kaitsepõll ÕKK RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal NTO Oskab selgitada inimese elundite ja elundisüsteemide asukohta, suurust ja asetust üksteise suhtes. L02 P3.1.2 B. Meditsiiniline esmaabi traumade korral KT-34 HA-35 KO- DR-12 KOKKU-81 Ülevaade traumatoloogiast. Rühmaparameediku kutsestandardist lähtuvad teadmised ja oskused, mis on vajalikud eri traumade diagnoosimisel ja esmaabi andmisel. L02 P3.1.2.1 Meditsiini terminoloogia KT-2 HA- KO- DR- KOKKU-2 Ülevaade meditsiinis käibivatest omakeelsetest ja rahvusvahelistest terminitest ning nende tähendustest. Meditsiiniterminite kasutamine meditsiinilise esmaabi tasandil. ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, meditsiinikooli õpik NTO Oskab selgitada ja iseseisvalt formuleerida meditsiinilises esmaabis enampandavaid diagnoose ja kasutada erialaseid termineid. 21

L02 P3.1.2.2 Sissejuhatus esmaabisse (trauma) KT-1 HA- KO- DR- KOKKU-1 Meditsiinilise esmaabi (trauma) mõiste ja põhiülesanded. ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, meditsiinikooli meditsiiniõpikud, RPEK õppematerjal NTO Oskab defineerida meditsiinilise esmaabi mõistet ning nimetada ja selgitada selle ülesanded. L02 P3.1.2.3 Haav ja haavaside KT-3 HA- KO- DR- KOKKU-3 Haava liigid ja tekkemehhanismid. Haavanakkus ja sellest hoidumine. Sisemised vigastused. Haavasidumise üldised põhimõtted. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.2 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod, õppekomplekt MED 1 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, üldkirurgia õpik, välikirurgia õpik, sanitaarsalklase õpikud NTO Oskab selgitada haava tekkemehhanisme ja iseloomustada tüüpilist haava. Teab haava tüüpe ja oskab selgitada nende iseärasusi. Oskab kirjeldada sisemiste vigastuste tunnuseid, nende võimalikke põhjuseid ja nendega kaasnevaid ohtusid. Oskab defineerida haavanakkust ja seda klassifitseerida (loetelu). 22

Teab haavanakkusest hoidumise võtteid. Teab nimetada haavasideme asetamise üldpõhimõtteid ja oskab anda nende kohta omapoolseid selgitusi. L02 P3.1.2.4 Verejooks ja selle sulgemine KT-2 HA-3 KO- DR- KOKKU-5 Verejooksu liigid, tunnused ja sulgemise võtted. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.3 ÕTV klassitund, harjutus, treeninguklass MT õppetabelid, lüümikud, videod, õppekomplekt MED 7 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, üldkirurgia õpik, välikirurgia õpik, sanitaarsalklase õpikud NTO Teab verejooksu liike ja verejooksu sulgemise võtteid. Oskab kirjeldada verejooksu tunnuseid ja anda nende kohta selgitusi. Oskab verejooksu sulgeda sõrmede, rõhksideme ja žgutiga. Teab žguti asetamise võimalusi, nõudeid ja võimalikke ohte. L02 P3.1.2.5 Hingamishäired ja hingamisseiskus. Vereringehäired ja südameseiskus. Elustamine KT-3 HA-10 KO- DR-212 KOKKU-25 Hingamishäired, nende tunnused ja põhjused. Hingamisteede avamise võtted. Vereringehäired ja südameseiskus, nende tunnused ja põhjused. Kunstlik hingamine ja väline südamemassaaž. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.2 23

ÕTV klassitund, harjutus, drill, treeninguklass MT õppetabelid, lüümikud, videod, õppekomplekt MED 16 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sanitaarsalklase õpikud NTO Teab hingamishäirete tunnuseid ja oskab selgitada nendega kaasnevaid võimalikke ohte. Oskab selgitada hingamisteede avamise põhireegleid ja praktiliselt teostada hingamisteede avamise võtteid. Teab nimetada ja oskab praktiliselt rakendada hingamistegevust toetavaid esmaabivõtteid Ambu-koti ja hapnikuaparaadiga. Teab nimetada südameseiskuse tunnuseid ja oskab praktikas rakendada esmaabivõtteid vereringehäirete korral. Teab ja oskab selgitada ning praktikas rakendada elustamise ABC-võtteid nii üksi kui ka mitme abistajaga. L02 P3.1.2.6 Laste elustamise eripärad KT-1 HA-3 KO- DR- KOKKU-4 Hingamishäired, hingamisseiskus, vereringehäired ja südameseiskus lastel. Tunnused ja võimalikud põhjused. Laste elustamise ABC. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.2, L02 P3.1.2.5 ÕTV klassitund, harjutus, treeninguklass MT õppetabelid, lüümikud, videod, õppekomplekt MED 16 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal 24

NTO Teab laste hingamis- ja vereringehäirete tunnuseid ning oskab selgitada nende võimalikke põhjuseid ja nendega kaasnevaid ohte. Oskab selgitada laste elustamise ABC põhireegleid ja eripärasid. Oskab teostada laste elustamise ABC protseduure (k.a Ambu-koti ja hapnikuaparaadi kasutamine). L02 P3.1.2.7 Šokk ja šoki ravi (esmaabi) KT-2 HA-3 KO- DR- KOKKU-5 Šoki mõiste, põhjused, tunnused, ravi ja profülaktika. Intravenoosne (i/v) vedeliku ülekanne. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.2 ÕTV klassitund, harjutus, treeninguklass MT õppetabelid, lüümikud, videod, õppekomplekt MED 13 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sanitaarsalklase õpikud NTO Oskab kirjeldada ja selgitada šokist põhjustatud elutegevushäireid ja nende tundemärke. Teab ja oskab üldjoontes selgitada šoki põhjuseid ja šoki süvenemist soodustavaid faktoreid. Teab ja oskab selgitada šoki vältimise ja selle toime vähendamise põhireegleid ning neid praktikas rakendada. Oskab kirjeldada ja selgitada infusioonsüsteemi ettevalmistust ja seda praktikas teha. Teab ja oskab selgitada intravenoosse vedelikuülekande reegleid ja põhimõtteid. L02 P3.1.2.8 Peapiirkonna vigastused KT-2 HA-2 KO- DR- KOKKU-4 Peavigastuste liigid, põhjused ja tunnused. Esmaabivõtted eri peavigastuste korral. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.7 ÕTV klassitund, harjutus 25

, treeninguklass MT õppetabelid, lüümikud, videod, kaelalahased, hingamistorud, õppekomplekt MED 1 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sanitaarsalklase õpikud NTO Teab ja oskab kirjeldada peavigastuste liike. Oskab üldjoontes kirjeldada võimalikke aju- ja koljuvigastustest tulenevaid ohte. Teab ja oskab kirjeldada aju- ja koljuvigastuste tunnuseid. Oskab kirjeldada ja praktikas rakendada esmaabivõtteid aju- ja koljuvigastuste korral. Oskab selgitada ja praktikas rakendada esmaabivõtteid näokolju-, suu- ja kõri-, silma- ning kaelavigastuste korral. L02 P3.1.2.9 Rindkere- ja kopsuvigastused KT-2 HA-2 KO- DR- KOKKU-4 Rindkere- ja kopsuvigastuste liigid, põhjused ja tunnused. Esmaabivõtted rindkere- ja kopsuvigastuste korral. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.7 ÕTV klassitund, harjutus, treeninguklass MT õppetabelid, lüümikud, videod, õppekomplekt MED 1 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sanitaarsalklase õpikud NTO Oskab kirjeldada rindkere lahtisest vigastusest tingitud lahtist ja ventiilpingelist õhkrinda. Teab ja oskab üldjoontes kirjeldada rindkere lahtise vigastuse tunnuseid. Oskab rakendada esmaabivõtteid rindkereseina lahtise vigastuse ja kopsuvigastuse korral. L02 P3.1.2.10 Kõhupiirkonna vigastused KT-2 HA-2 KO- DR- KOKKU-4 26

Kõhupiirkonna vigastuste liigid, põhjused, tunnused ja esmaabivõtted nende korral. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.7 ÕTV klassitund, harjutus, treeninguklass MT õppetabelid, lüümikud, videod, jääkotid, õppekomplekt MED 1 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sanitaarsalklase õpikud NTO Oskab kirjeldada kõhupiirkonna kinniste ja lahtiste vigastuste erinevusi. Oskab üldjoontes kirjeldada kõhupiirkonna vigastustest tulenevaid võimalikke ohtusid. Oskab kirjeldada ja praktikas rakendada esmaabivõtteid kõhupiirkonna vigastuste korral. L02 P3.1.2.11 Kehatüve luumurrud KT-1 HA-2 KO- DR- KOKKU-3 Kehatüve luumurdude liigid, põhjused, tunnused ja esmaabi nende korral. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.7 ÕTV klassitund, harjutus, treeninguklass MT õppetabelid, lüümikud, videod, õppekomplekt MED 5 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sanitaarsalklase õpikud NTO Oskab kirjeldada kehatüve luumurdude põhjuseid ja tunnuseid. Oskab üldjoontes kirjeldada lülisamba- ja vaagnavigastustest tulenevaid võimalikke ohtusid. Oskab selgitada ja praktikas rakendada esmaabivõtteid kehatüve luumurdude korral. 27

L02 P3.1.2.12 Jäsemete luumurrud KT-1 HA-4 KO- DR- KOKKU-5 Jäsemete luumurdude liigid, põhjused, tunnused ja esmaabi põhinõuded nende korral. Immobiliseerimisvõtted ja -reeglid. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.7 ÕTV klassitund, harjutus, treeninguklass MT õppetabelid, lüümikud, videod, õppekomplektid MED 1 ja 5 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sanitaarsalklase õpikud NTO Oskab selgitada kehatüve luumurdude põhjuseid ja tunnuseid. Oskab üldjoontes selgitada luumurdudest tulenevaid võimalikke ohtusid. Teab esmaabi põhireegleid luumurdude korral. Teab ja oskab praktikas rakendada luumurdude ja liigeste immobiliseerimise võtteid. L02 P3.1.2.13 Organismi kuumakahjustused KT-2 HA- KO- DR- KOKKU-2 Kuumakahjustuste liigid, põhjused, tunnused, esmaabi ja profülaktika. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.7 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod, jääkotid, termomeetrid, stetoskoobid ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sanitaarsalklase õpikud NTO Teab ja oskab selgitada organismi kuumakahjustuste liike ja põhjuseid. Teab ja oskab selgitada kuumakahjustustest hoidumise võtteid. Teab ning oskab kirjeldada ja selgitada kuumakahjustuste tunnuseid. 28

Teab ning oskab selgitada kuumakahjustuste esmaabi- ja profülaktikavõtteid. Oskab praktikas rakendada esmaabi- ja profülaktikavõtteid kuumakahjustuste korral. L02 P3.1.2.14 Põletused KT-2 HA- KO- DR- KOKKU-2 Põletuste astmed, liigid, põhjused, tunnused ja esmaabi. Keemiline põletus. Süütesegupõletus. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.7 ÕTV klassitund ; MT õppetabelid, lüümikud, videod ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sanitaarsalklase õpikud NTO Teab ja oskab kirjeldada põletuste astmeid ja nende tunnuseid. Oskab kirjeldada ja üldjoontes selgitada põletuspuhuseid eluohtlikke üldseisundeid. Teab ja oskab praktikas rakendada esmaabivõtteid põletuste korral. Teab ja oskab selgitada keemiliste ja süütesegupõletuste iseärasusi. Oskab praktikas rakendada esmaabivõtteid keemiliste ja süütesegupõletuste korral. L02 P3.1.2.15 Organismi külmakahjustused KT-1 HA-1 KO- DR- KOKKU-2 Üldiste külmakahjustuste astmed, vormid, põhjused, tunnused, profülaktika ja esmaabi. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.7 ÕTV klassitund, harjutus, treeninguklass/veeprotseduuride klass MT õppetabelid, lüümikud, videod, õppekomplekt MED 1 ja 17 29

ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sanitaarsalklase õpikud NTO Oskab selgitada üldiste külmakahjustuste astmeid, vorme, tunnuseid ja põhjuseid. Oskab praktikas rakendada üldiste külmakahjustuste profülaktika- ja esmaabivõtteid ning selgitada oma tegevust. L02 P3.1.2.16 Paikne (lokaalne) külmumine KT-1 HA- KO- DR- KOKKU-1 Lokaalse külmakahjustuse astmed, vormid, põhjused, tunnused, profülaktika ja esmaabi. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.7 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod, õppekomplekt MED 1 ja 17 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sanitaarsalklase õpikud NTO Teab ja oskab selgitada lokaalse külmumise astmeid, vorme, tunnuseid ja põhjuseid. Oskab praktikas rakendada lokaalse külmumise korral profülaktika- ja esmaabivõtteid ning selgitada oma tegevust. L02 P3.1.2.17 Õnnetusjuhtumid ja muud sagedasemad meditsiinilist abi tingivad situatsioonid KT-3 HA-1 KO- DR- KOKKU-4 Järgmiste õnnetusjuhtumite ja muude meditsiinilist sekkumist vajavate situatsioonide puhused haigustunnused, esmaabivõtted ja põhjused: lööklainevigastus, torkevigastus, närvivigastus, marrastused, hammustushaavad, puugi- ja maohammustus, uppumine, kukkumine jääauku, võõrkeha silmas, võõrkeha hingamisteedes, võõrkeha kuulmekäigus, hõõrdevillid jalgadel-kätel, ninaverejooks, lihaskrambid, normaalne sünnitus. 30

ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.16 ÕTV klassitund, harjutus, treeninguklass/veeprotseduuride klass MT õppetabelid, lüümikud, videod, parameediku kott, jää- ja soojenduskott, sünnitusmannekeen, õppekomplektid MED 1 ja 16 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sanitaarsalklase õpikud NTO Teab ja oskab selgitada haigustunnuseid ja põhjuseid ning rakendada esmaabivõtteid järgnevate meditsiinilist sekkumist vajavate situatsioonide korral: torkevigastus, lööklainevigastus, närvivigastus, marrastus, hammustushaav, puugi- ja maohammustus, uppumine, kukkumine jääauku, võõrkeha silmas, võõrkeha hingamisteedes, võõrkeha kuulmekäigus, hõõrdevillid jalgadel-kätel, ninaverejooks, lihaskrambid. Teab ja oskab selgitada normaalse sünnitustegevuse tunnuseid ning rakendada sellepuhuseid esmaabivõtteid. L02.P3.1.2.18 Elektritrauma KT-1 HA-1 KO- DR- KOKKU-2 Elektrivoolu toime inimorganismile. Tähtsamad elektrivoolust põhjustatud kahjustused. Voolu alla sattunud kannatanu päästmise võtted (NB! Abistaja julgeoleku tagamine). Esmaabivõtted elektritrauma korral. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.7 ÕTV klassitund, harjutus, treeninguklass MT õppetabelid, lüümikud, videod, elektrikukindad, traadilõikekäärid, ridvad ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sanitaarsalklase õpikud 31

NTO Oskab selgitada elektrivoolu toimet inimkehale. Teab tähtsamaid elektrivoolust põhjustatud kahjustusi ja oskab kirjeldada nende tunnuseid. Oskab selgitada ja praktikas rakendada voolu alla sattunud kannatanu päästmise võtteid. Oskab selgitada ja praktikas rakendada esmaabivõtteid elektritrauma korral. L02 P3.1.2.19 Mürgistused KT-2 HA-1 KO- DR- KOKKU-3 Erinevad olmemürgistused (CO, CO2, sisepõlemismootori väljalaskegaasid, putukamürgid ja umbrohutõrjevahendid, happed, ravimid, etanool, metanool, narkootikumid, orgaanilised lahustid, seened, pesuvahendid). Mürkide jaotus toimeviiside ja toimeteede alusel ning nende toimemehhanismid. Mürgistuste tunnused. Pääste- ja esmaabivõtted mürgistuste korral. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1-L02 P3.1.2.2, L02 P3.1.2.5-L02 P3.1.2.7 ÕTV klassitund, harjutus, treeninguklass/veeprotseduuride klass MT õppetabelid, lüümikud, videod, kausid-kruusid, õppekomplektid MED 16 ja 18 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sanitaarsalklase õpikud NTO Oskab selgitada eri mürkide toimemehhanismi ja nimetada nende toime tunnuseid. Teab ja oskab praktikas rakendada vastavaid pääste- ja esmaabivõtteid eri mürkide (CO, CO2, sisepõlemismootori väljalaskegaasid, putukamürgid ja umbrohutõrjevahendid, happed, ravimid, etanool, metanool, narkootikumid, orgaanilised lahustid, seened, pesuvahendid) toime korral. L02 P3.1.3 C. Meditsiiniline esmaabi haigestumise korral KT-12 HA-1,5 KO- DR- KOKKU-12,5 32

Ülevaade erakorralist meditsiiniabi vajavatest enamlevinud sisehaigustest. Rühmaparameediku kutsestandardist lähtuvad teadmised ja oskused erinevate erakorralist meditsiiniabi vajavate sisehaiguste diagnoosimiseks ja esmaabiks. L02 P3.1.3.1 Sissejuhatus KT-0,5 HA-0,5 KO- DR- KOKKU-1 Mõiste terve inimene. Mõõdetavad elutegevuse parameetrid: kehatemperatuur, pulsisagedus ja -iseloom, hingamissagedus ja -iseloom, vererõhk. Mõõdetavate elutegevusparameetrite normid ja nende tähendused. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1 ÕTV klassitund, treeninguklass MT õppetabelid, lüümikud, videod, õppekomplekt MED 19 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, meditsiinikooli ja sanitaarsalklase meditsiiniõpikud NTO Oskab defineerida ja selgitada mõistet terve inimene. Oskab selgitada mõõdetavate elutegevusparameetrite (kehatemperatuur, pulsisagedus, hingamissagedus, vererõhk) tähendust ja neid praktiliselt mõõta. L02 P3.1.3.2 Palavik kui haigusseisund KT-1 HA- KO- DR- KOKKU-1 Palaviku astmed, vormid, tunnused, mõõtmisvõtted ja vahendid. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.2.1, L02 P3.1.3.1 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod, õppekomplekt MED 19 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, meditsiinikooli ja sanitaarsalklase meditsiiniõpikud 33

NTO Oskab loetleda kehatemperatuuri astmeid. Oskab loetleda, kirjeldada ja selgitada palaviku põhitunnuseid. Oskab selgitada kehatemperatuuri mõõtmise võtteid ja mõõta kehatemperatuuri eri vahenditega. Oskab anda esmaabi palavikus inimesele rühmaparameediku käsutuses olevate vahenditega. L02 P3.1.3.3 Abistaja tegutsemise põhimõtted inimeste haigestumise korral KT-1 HA- KO- DR- KOKKU-1 Abistaja tegutsemise laad, põhimõtted ja toimingute järjekord terapeutiliste haigusseisundite korral ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.3.1-L02 P3.1.3.2 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, meditsiinikooli ja sanitaarsalklase meditsiiniõpikud NTO Teab ja oskab üldjoontes selgitada ägedate terapeutiliste seisundite tunnuseid ja rakendada nende korral esmaabivõtteid. L02 P3.1.3.4 Esmaabi ägedate haigusseisundite korral KT-2 HA-1 KO- DR- KOKKU-3 Kopsuturse, südamepuudulikkuse, rütmihäirete, hüpertoonilise kriisi, ägeda kõhu, ägeda pankreatiidi, ägeda kõhulahtisuse, astma, neerukoolika, meningiidi, entsefaliidi, teadvusetuse, krampide, diabeedi ja raseduse terapeutiliste komplikatsioonide diagnostika ja esmaabi. ELT L02 P3.1.1.3-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.3.2-L02 P3.1.3.3 34

ÕTV klassitund, harjutus, treeninguklass MT õppetabelid, lüümikud, videod, õppekomplekt MED 19 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, meditsiinikooli ja sanitaarsalklase meditsiiniõpikud NTO Teab ja oskab selgitada enamlevinud ägedate terapeutiliste haigusseisundite tunnuseid, diagnoosimise võtteid ja, vastavalt rühmaparameediku käsutuses olevatele vahenditele, osutada praktilist esmaabi nende haigusjuhtude korral. L02 P3.1.3.5 Onkoloogilised haigused KT-1 HA- KO- DR- KOKKU-1 Ägedate onkoloogiliste haigusseisundite tunnused, diagnoosimine ja rühmaparameediku pädevustaseme esmaabivõtted. ELT L02 P3.1.1.2-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.3.2-L02 P3.1.1.11 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod, õppekomplekt MED 19 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, meditsiinikooli meditsiiniõpikud NTO Teab enamlevinud ägedaid onkoloogilisi haigusseisundeid ja nende tunnuseid ning oskab osutada nende korral rühmaparameediku pädevustasemel esmaabi. L02 P3.1.3.6 Nakkushaigused KT-3 HA- KO- DR- KOKKU-3 Nakkushaiguse definitsioon. Nakkushaiguste tekitajad ja levikuviisid. Tuntumad ja enamlevinumad nakkushaigused (marutõbi, teetanus, difteeria, puukborrelioos, hepatiit, salmonelloos, tuberkuloos, gripp, helmintoosid, jersinioos, malaaria, koolera, tüüfus, meningiit, entsefaliit), nende tunnused ja nendepuhune esmane meditsiiniabi. Vaktsineerimine. 35

ELT L02 P3.1.1, L02 P3.1.3.1-L02 P3.1.3.5 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, meditsiinikooli meditsiiniõpikud, A.Iivanainen M.Jauhiainen L.Korkiakoski Õenduse käsiraamat Tallinn: Medicina; 1997 NTO Oskab defineerida mõistet nakkushaigus. Teab enamlevinud nakkushaigusi, nende tekitajaid ja levikuviise. Oskab rakendada esmaabivõtteid enamlevinud nakkushaiguste korral ja neid põhjendada. Oskab defineerida mõistet vaktsineerimine ja selgitada vaktsineerimise tähtsust. L02 P3.1.3.7 Naha- ja suguhaigused KT-2 HA- KO- DR- KOKKU-2 Naha- ja suguhaiguste definitsioonid, liigitus, tekitajad, levikuviisid. Enamlevinud naha-(sügelised, täitõbi, roospõletik, seenhaigused, psoriaas, akne, nahaallergia) ja suguhaigused (gonogokkinfektsioonid, süüfilis, genitaalherpes, seened), nende tunnused, profülaktika- ja esmaabivõtted. ELT L02 P3.1.1, L02 P3.1.3.1-L02 P3.1.3.6 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, meditsiinikooli meditsiiniõpikud NTO Oskab defineerida ja liigitada naha- ja suguhaigusi. Teab naha- ja suguhaiguste levikuviise. 36

Teab enamlevinud naha- ja suguhaigusi ning nendepuhuseid profülaktika ja esmaabivõtteid. L02 P3.1.3.8 Lastehaigused KT-2 HA- KO- DR- KOKKU-2 Lastehaiguste mõiste. Lastehaigused (läkaköha, punetised, tuulerõuged, mumps, enteroviirus, tonsilliit, farüngiit, larüngiit, epiglotiit, leetrid) ja nende tunnused. Enamlevinud lastehaigused, nende põhjused ja nendepuhune esmaabi. ELT L02 P3.1.1, L02 P3.1.3.1-L02 P3.1.3.7 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, meditsiinikooli meditsiiniõpikud NTO Oskab defineerida mõistet lastehaigused. Teab lastehaiguste iseärasusi ja oskab neid põhjendada. Teab enamlevinud lastehaigusi ja nende tunnuseid ning oskab rakendada nendepuhuseid profülaktika ja esmaabivõtteid. L02 P3.1.4 D. Terviseõpetus KT-3 HA-2 KO- DR- KOKKU-5 Ülevaade tervislikest eluviisidest. Hügieeni mõiste ja peamised hügieeninormid inimtegevuses. Õpetatakse hügieeninõuetele vastava keskkonna loomise peamisi võtteid. L02 P3.1.4.1 Hügieeni mõiste. Haigustest hoidumine KT-1 HA- KO- DR- KOKKU-1 37

Hügieeni definitsioon. Isikliku hügieeni normid ja nende põhjendused ning normide järgimise tagamise põhilised võtted. Narkomaania, selle vormid ja kahjulikkus. Olmenarkomaania. ELT L02 P3.1.2.3, L02 P3.1.2.19, L02 P3.1.3.6 ÕTV klassitund MT õppetabelid, lüümikud, videod ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, meditsiinikooli ja sanitaarsalklase õpikud NTO Oskab defineerida mõistet hügieen. Teab ja oskab üldjoontes selgitada isikliku hügieeni põhilisi norme ning nende järgimise põhilisi võtteid. Teab narkomaania vorme ja oskab põhjendada nende kahjulikkust inimorganismile. Oskab põhjendada olmenarkomaania kahjulikkust inimorganismile. L02 P3.1.4.2 Hoonete ja olmeruumide hügieen KT-1 HA-1 KO- DR- KOKKU-2 Hoonete ja erineva sihtotstarbega ruumide ning nende komplekside hügieeninormid. Inimtegevusega seotud hoonetes ja ruumides kehtivad hügieeninormid kaitseväes. Hügieeninormide põhjendus. Hügieeninormidele vastavusse viimise põhimeetodid. ELT L02 P3.1.2.3, L02 P3.1.2.19, L02 P3.1.3.6 ÕTV klassitund, harjutus, väeosa territoorium ja hoonestus MT õppetabelid, lüümikud, videod ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, Eesti Vabariigi hügieenialased normatiivdokumendid, Eesti Kaitseväe hügieenialased normatiivdokumendid 38

NTO Teab peamisi rühma- ja kompaniiparameediku vastutusalas asuvate hoonete ja ruumide hügieeninorme ning oskab neid üldjoontes selgitada ja põhjendada. Oskab loetleda inimtegevusega seotud hoonete ja ruumide hügieeninormidega vastavusse viimise põhimeetodeid. L02 P3.1.4.3 Desinfektsioon KT-1 HA-1 KO- DR- KOKKU-2 Desinfektsiooni mõiste, vahendid, nende valmistamine ja kasutamine. Töövõtted desinfektsioonil. ELT L02 P3.1.2.3, L02 P3.1.2.19, L02 P3.1.3.6 ÕTV klassitund, harjutus, veeprotseduuride klass/õppeala MT õppetabelid, lüümikud, videod, tehasepakendis desinfektsioonivahendid, õppekomplekt MED 3 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sõjaväehügieeni õpik, sanitaarsalklase õpikud NTO Oskab defineerida mõistet desinfektsioon. Teab desinfektsioonivahendeid ja nende kasutusvaldkondi. Oskab selgitada desinfektsioonivahendite valmistamise protseduuri ja neid valmistada. Oskab töötada desinfektsioonivahendite ja -seadmetega. L02 P3.1.5 E. Meditsiiniline ABK-kaitse KT-3 HA-3 KO- DR- KOKKU-6 A-, B- ja C-ründevahendite definitsioon. Teadaolevad A-, B- ja C-ründevahendid, nende toime inimorganismile, kasutamise kindlakstegemine ja desaktiveerimine ning neist tingitud tervisehäirete tundemärgid. Esmaabi ABK-ründevahendite toimest põhjustatud tervisehäirete korral. 39

L02 P3.1.5.1. A.-ründevahendid KT-1 HA-1 KO- DR- KOKKU-6 A-ründevahendite definitsioon. Teadaolevad A-ründevahendid, nende toime inimorganismile, kasutamise kindlakstegemine ja desaktiveerimine. A-, B- ja K-ründevahendite kasutamisest tingitud tervisehäired. Kiiritushaiguse definitsioon ja tunnused, profülaktika ja esmaabi. ELT L02 P3.1.1.2-L02 P3.1.1.11, L02 P3.1.3.2-L02 P3.1.3.4 ÕTV klassitund, harjutus, veeprotseduuride klass/õppeala/treeninguklass MT õppetabelid, lüümikud, videomaterjal, õppekomplektid MED 3 ja 4, dosimeeter ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sanitaarsalklase õpikud, sõjaväemeditsiini õpikud; NTO Oskab defineerida ja teab nimetada A-ründevahendeid. Oskab kirjeldada A-ründevahendite toimet inimorganismile. Oskab kirjeldada A-ründevahendite kasutamise tunnuseid ja käsitseda nende kasutamise kindlakstegemise aparatuuri. Teab desaktiveerimise võtteid õiges järjekorras ja oskab neid praktikas rakendada. Teab ja oskab kirjeldada ning praktikas rakendada esmaabivõtteid ägeda kiiritushaiguse korral. L02 P3.1.5.2 B-ründevahendid KT-1 HA-1 KO- DR- KOKKU-2 B-ründevahendite definitsioon. Teadaolevad B-ründevahendid, nende toime inimorganismile, kasutamise kindlakstegemine ja neist tingitud tervisehäired. Teratisatsiooni ja desinsektsiooni mõiste. Teratisatsiooni- ja desinsektsioonivõtted ja meetodid. Esmaabi B- ründevahenditest tingitud tervisehäirete korral. ELT L02 P3.1.2.3, L02 P3.1.3.6, L02 P3.1.4.3 ÕTV klassitund, harjutus 40

, veeprotseduuride klass/õppeala MT õppetabelid, lüümikud, videod, õppekomplektid MED 3 ja 4 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, meditsiinikooli ja sanitaarsalklase õpikud, sõjaväemeditsiini õpikud NTO Oskab defineerida ja selgitada B-ründevahendite, teratisatsiooni ja desinsektsiooni mõistet. Teab B-ründevahendeid, nende iseloomulikumaid omadusi, kasutamise tunnuseid ning nende toimest tingitud põhilisi ja iseloomulikumaid tervisehäireid. Teab ja oskab kirjeldada ning praktikas rakendada peamisi teratisatsiooni- ja desinsektsioonivõtteid ning meetodeid. Teab ja oskab kirjeldada esmaabivõtteid peamiste bioloogiliste relvade toimest tingitud tervisehäirete korral. L02 P3.1.5.3 K-ründemürgid KT-1 HA-1 KO- DR- KOKKU-2 K-ründemürkide definitsioon ja liigitus toime järgi. Teadaolevad K-ründemürgid ja nende kasutamise tundemärgid. Esmaabi-, profülaktika- ja deaktiveerimisvõtted K-ründemürkide kasutamise korral. ELT L02 P3.1.2.19, L02 P3.1.4.3 ÕTV klassitund, harjutus, veeprotseduuride klass/õppeala MT õppetabelid, lüümikud, videod, õppekomplekt MED 4 ÕKK JM, MJ, RPEK plaankonspekt, RPEK õppematerjal, sanitaarsalklase ja sõjaväemeditsiini õpikud; NTO Teab teadaolevaid K-ründeaineid ja nende toimeid. Teab vastava konkreetse C-ründeaine toimest tingitud tervisehäireid ja nendepuhuseid esmaabivõtteid. 41