Kõikide ühine. Vantaa mitmekultuursusprogramm. Laiendatud kokkuvõte viro eesti

Samankaltaiset tiedostot
Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID

Soome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast

Mereturismikonverents Haapsalus

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)!

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT

, Tartu Astrid Kauber Espoo linna Haridusamet estival

JHL AMETILIIDU LIIKMEKS!

Taas loeme sellest, et kuskil

Puudega laste rehabilitatsiooni eesmärgid ja meetmed Harjumaal Riina Sippol Sotsiaaltöö magister

Eurostudium 3w luglio-settembre Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

KOOSTOOLEPING JYKT 3. Success together.

Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed. Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent

Maanteed planeeringus

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region 22.8.

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

PAARISUHTE EHITUSKIVID

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

PAARISUHTE EHITUSKIVID

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

Alkaaen 2007 elämme Virossa aikaa, mikä muistetaan Suomessa 90 alun lamana, kiinteistömarkkinoiden uuta nousua ennustetan 2009

metoodiline juhend Kvaliteedijuhtimine töötervishoius

Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad

Vabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

HINNANG EESTI ÕPPEKAVALE Kokkuvõte õppekava üldosa ja ainekavade tugevatest ja nõrkadest külgedest

Innovative Village. Edited by Ou Raa kainen. Published by Innova ve Village Transna onal Leader Coopera on Project

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

TERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale!

Keskkonnamõjude hindamisprogrammi kokkuvõte Olkiluoto tuumajaama laiendamine neljanda järguga

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

HE 213/1996 vp ESITYKSEN PÄÄASIALLINEN SISÄLTÖ

ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni

Argipäev, väärtused, elu, eetika

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

Eestikeelse elanikkonna paiknemine Helsingis aastatel

INTELLIGENTSE TEHNIKA OSKUSTEABEKESKUSE PROGRAMM. Seinäjoen Teknologiakeskus OY

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

Harri Miettinen ja Tero Markkanen

Hea klient! Sisukord VÕTMESÕNA

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega

TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM

LoovusPedagoogika. Näitus Helsingi tulevikuvisioonide projektist Nina Gran 48 Tuleviku kool

SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES. Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur

20 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä 20 aastat Eesti-Soome looduskaitseühistööd

Mitmekultuuriline kool Espoos.

III EESTI SOOME SÕPRUSLINNADE JA VALDADE KOKKUTULEK TARTUS KOKKUTULEKU MATERJALID

20 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä 20 aastat Eesti-Soome looduskaitseühistööd

Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine 2008

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

Uus eesti keele arengukava tulekul Jüri Valge Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

KUIDAS VÄIKE KÄSIRAAMAT ÜHENDUSTELE

Linnalaagris oli huvitav!

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA HELSINGISSÄ

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane

Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

NOORTE SEKSUAALTERVISE EDENDAMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE JA KOLMANDA SEKTORI KOOSTÖÖS. Lõpuseminar Kohtla-Järve, Eesti.

Skaala: 5=väga hea, 4=hea, 3=rahuldav, 2=halb, 1=väga halb

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.

Lahendusvariandid pärast põhihariduse omandamist

Perioodi EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. keskkonnamõju strateegiline hindamine

PAARISUHTE EHITUSKIVID

Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamine

LAHTI LINNA ÜMBERASUJA TEEJUHT

Kasu ja tasakaal: soolise võrdõiguslikkuse edendamise retseptiraamat Eesti ettevõtete juhtidele

Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (268) DETSEMBER 2016 TASUTA Ole koos meiega:

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN /\

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Female Estonian Migrants. Projekti FEM Helsingi mentor: Karin Mickelsson

HINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni

Põhivärvinimed soome keeles

Transkriptio:

Kõikide ühine Vantaa mitmekultuursusprogramm 2014 2017 Laiendatud kokkuvõte viro eesti

Eessõna Teil on käes Vantaa mitmekultuursusprogramm aastatele 2014 2017. Programm on eelmise, aastatele 2009 2012 koostatud mitmekultuursusprogrammi uuendus. Vantaa 208 100 elanikust üle 13 protsendi ehk peaaegu 28 000 inimest räägib emakeelena muud kui soome, rootsi või saami keelt. Vantaas räägitakse kokku 107 eri keelt. Lisaks kasvab Vantaas sadu soome lapsi ja noori, kelle sugujuured on välismaal. Ennustuse kohaselt kasvab immigranditaustaga elanike arv 2025. aastaks rohkem kui kahekümne protsendini. Vantaasse otse välismaalt kolinud, muu kohaliku omavalitsuse kaudu saabunud või siin juba sündinud immigranditaustaga elanikud on üsna heterogeenne seltskond. Käesoleval momendil on tähtsamad Soomesse kolimise põhjused peresidemed, õppimine ja töö. Elamine on tihti ajutine. Kuvand immigrandist üksikisikuna, kes läheb ühelt maalt teise alaliselt, on vananenud. Erinevatel põhjustel kolinud või liikuvate vantaalaste mitmekülgset keeleoskust ja kultuurioskust peab hindama praegusest rohkem. Rahvusvahelisus toob jõudu ka ettevõtlustegevusse, kui ainult kodurahvusvaheliste elanike oskusi osatakse ära kasutada. Lõimumise all peetakse silmas elanike argipäevaste asjade korraldamist ja rahumeelset kooselu seda, et igaüks leiab oma koha ühiskonnas. Rassismi vastu ja tasavõrdsuse nimel tuleb sihikindlalt pingutada. Vantaa uuendatud mitmekultuursusprogramm toob välja nii kordaminekud töös, kui ka uued eesmärgid ja väljakutsed. Kordaminekud annavad tulevasele tööle toetust ja jõudu. Vantaas loodetakse sellele, et väljakutsetega saadakse hakkama koos tegutsedes. Partnerlus kolmanda sektoriga kerkib uuel viisil esile. Hea lõimumine on nagu orkestri kokkumäng igal muusikul ja pillil on oma ülesanne ja igal viisil on oma tempo. Kõige parem lõpptulemus sünnib koos musitseerides, teistega arvestades ja sama viisi mängides. Vantaa on ühine kõikidele terve maailm on Vantaas. Te võite öelda, et ma olen unistaja, kuid ma ei ole ainuke, ma loodan, et ükskord te ühinete meiega ja maailm elab ühtsuses. (Tsitaat John Lennoni laulust Imgine ) Heidi Nygrén abilinnapea 2

Vantaa mitmekultuursusprogramm kokkuvõtlikult Vantaan mitmekultuursusprogramm 2014 2017 seab Vantaa integreerumise piirjooned ja koondab kokku tegevused, mis puudutavad Vantaa immigrante ja nende järglasi ning etniliste vähemuste hulka kuuluvaid. Programm sisaldab seadusega nõutud integreerumisprogrammi. Seadus lõimumise edendamise kohta (kotoutumislaki) rõhutab kogu ühiskonna mitmekultuuristumist. Eesmärgiks on, et eri kultuurilisi ja keelelisi taustu esindavad rühmad on võrdväärses rollis põlissoomlastega. Uus mitmekultuursusprogramm on uuendatud versioon eelmisest, aastatele 2009 2012 koostatud programmist. Programm valmistati ette koos linna eri tegevusalade ja kolmanda sektori spetsialistidega, elanikega ning muude partneritega. Seda käsitleti tegevusalade ja linna juhtgruppides ning linnavalitsuses ja kiideti heaks volikogus 12.05.2014. Vantaa mitmekultuuristamist jälgitakse programmperioodi vältel mõõdikute abil (lisa 1). Programmi eesmärkide saavutamist hinnatakse valgusfoormeetodiga ja sellest raporteeritakse linna juhtgrupile ja mitmekultuursusküsimuse nõukogule (lisa 2) iga-aastaselt. Kohalikul omavalitsusel on seaduse kohaselt üldine- ja kokkusobitamisvastutus immigrantide lõimumise arendamisel, planeerimisel ja jälgimisel. See tähendab seda, et kohalik omavalitsus peab tegutsema algatuslikult ja hoolitsema oma piirkonna teenuste sobivuse eest ka immigrantidele. Kohalik omavalitsus vastutab integreerumise täideviimise, arendamise ja jälgimise eest kohalikul tasemel. Integreerumine on mitmealane koostöö kohaliku omavalitsuse, töö- ja ettevõtlusbüroo ja kolmandas sektoris tegutsevate inimestega. Vantaas hoolitseb integreerumis- ja mitmekultuursusküsimuste ettevalmistamise, koordineerimise ja arendamise eest elaniketeenuste tegevusala. Selle vastutuse alla jääb ka immigrantide tööhõive edendamine. Immigrandivestlust tembeldab mõistete kirevus. Sõltuvalt raamistikust on kasutusel muuhulgas terminid immigrant, immigranditaustaga, võõrkeelne, muukeelne ja uussoomlane (lisa 3). Käesoleva programmi terminid vahelduvad vastavalt sellele, kuidas on neid kasutatud näiteks statistikas ja erinevate haldusalade poolt pakutavates teenustes. ANNA ESKOLA 3

Vantaa mitmekultuursusprogrammi sambad Mitmekultuursusprogrammi eesmärgid on üles kirjutatud kolme sambasse. Need moodustavad Vantaa integreerumise ja mitmekultuursuse alusmüüri. TÖÖ, OSKUSED JA TULEVIK KÕIKIDE ÜHINE LINN VÕRGUSTIKUD JA PARTNERLUS JÕUVARUNA Mitmekultuursusprogrammi eesmärgid Immigranditaustaga inimeste tööhõivetase kasvab Immigrantide ettevõtluse eeldused paranevad Oskuslik rahvusvaheline tööjõud otsib ja leiab tee Vantaasse Igaüks pääseb koolitusega edasi Immigranditaustaga inimeste osa linna personali hulgas kasvab Töökollektiivide mitmekülgsed oskused tugevnevad Austatakse häid etnilisi suhteid Teenused on kõigile ühised ja vajadusel täiendavad neid eriteenused Pered on lõimumise keskmes Linn on kõikidele mugav ja turvaline elukeskkond Igaühel on võimalus harrastada ja tegutseda soovitud kogukondades Rahvusvahelised koostöövõrgustikud tugevnevad Koostööd riigiga tõhustatakse Pealinnapiirkonna koostöö huvidejärelvalves tugevneb Pealinnapiirkonna koostöö teenuste arendamisel jätkub Partnerlus kolmanda sektoriga mitmekesistub VANTAA INTEGREERUMISE ALUSMÜÜR I Vantaa Nicehearts ry poolt Qutomo -projekti raames toodetud joonistus integreerumisteekonnast. Foto Pilt: Maija Kotamäki. Vantaa mitmekultuursuse ja integreerumise piirjooned Integreerumine laieneb, muutub mitmekülgsemaks ja kergemaks Mitmekultuurne õhkkond tugevneb Lõimumisteenused muutuvad paindlikumaks Koostööd koordineeritakse paremini Statistika- ja uurimisandmeid kasutatakse paremini integreerumise planeerimisel ja arendamisel 4

I sammas : Töö, oskused ja tulevik Programmi eesmärke, konkreetseid tegusid eesmärkide saavutamiseks ning vastutust ja jälgimist kirjeldatakse täpsemalt eraldi tabelites. Sammas Töö, oskused ja tulevik sisaldab eesmärke ja tegusid, mille abil arendatakse erinevas vanuses inimeste oskusi ja tööeluks ettevalmistatust. Primaarne eesmärk on immigranditaustaga inimeste tööhõivetaseme kasv. Kõige tähtsam töölesaamise eeldus on piisav soome ja / või rootsi keele oskus. Selle tõttu peab soome ja rootsi keele õpetamist lisama kõikidel tasemetel. Hilja tulnud ja teisele haridusastmele üleminevate immigrandist noorte toetamist ja juhendamist arendatakse. Lisaks parandatakse immigrantide ettevõtluse eeldusi. Linna oma eesmärgiks on palgata varasemast rohkem immigranditaustaga töötajaid ja koos sellega tugevdada töökollektiivide mitmekülgseid oskusi. EESMÄRGID TEOD VASTUTUS Immigranditaustaga inimeste tööhõivetase kasvab Immigrantide ettevõtluse eeldused paranevad Oskuslik rahvusvaheline tööjõud otsib ja leiab tee Vantaasse Igaüks pääseb koolitusega edasi Immigranditaustaga inimeste osa linna personali hulgas kasvab Töökollektiivide mitmekülgsed oskused tugevnevad 1. Eelleping 2013 2015 viiakse ellu Tööle Soomes (Töihin Suomessa) projekt pakub ettevalmistavat koolitust tööks ja töölesaamist edendavat tegevust immigrantidest klientidele 2. Vantaasse rajatav sotsiaalne ettevõte võtab arvesse ka immigrantide vajadused 3. Pakutakse erikeelset ettevõtlusnõustamist koostöös YritysHelsinki ga 4. Vastatakse paremini Vantaa ettevõtete rekruteerimisvajadustele tugevdatakse immigrantide tööhõive- ja koolitusvõrgustikku TalentMatch projekt korraldab rekruteerimisüritusi huvide kaitset diplomite tunnustamisel tõhustatakse 5. Täiskasvanute soome ja rootsi keele õpetust lisatakse ja suunatakse paremini teostatakse Vantaa huvide kaitset lõimumiskoolituse ressursside jagamisel arendatakse tööjaotust õpetuse pakkujate vahel (kohalik omavalitsus, organisatsioonid, koolitusorganisatsioonid, vabatahtlikud) 6. Praegusest suurem osa immigrandi taustaga ja romanoortest läheb üle diplomieesmärgilisesse teise astme õppesse õppejuhendamise abil parandatakse immigrantidest- ja romaõpilaste toetamist teisele haridusastmele üleminekul Kuhu peale põhikooli? (Minne peruskoulun jälkeen?) -juhend laialdasse kasutusse gümnaasiumiks ettevalmistavat õpetust arendatakse juhend Mitmekultuurne õpetus ja juhendus töövahendid gümnaasiumisse, Vantaa gümnaasiumid 2013 (Monikulttuurinen opetus ja ohjaus työkaluja lukioihin, Vantaan lukiot 2013) võetakse kasutusele 7. Lisatakse oma emakeele õpetust alghariduses 8. Hilja tulnud noorte tugiteenused seatakse korda tõhusama huvide kaitse abil 9. Lisatakse noorte töökojategevust ja õppelepingukoolitust ning juhendamist ja toetamist 10. Arendatakse ennetatavat rekruteerimist personali ja teenuste mitmekülgsuse kindlustamiseks soome keele testimise malle arendatakse endiselt 11. Juhend Avaimia monimuotoisuuden johtamiseen viiakse ülemuste töövahendite komplekti osaks Tööhõiveteenused Äritegevusteenused Ettevõtlusteenused Kõik tegevusalad, tööhõiveteenused, haridusamet, elaniketeenused Elaniketeenused, tegevusalad koos Haridusamet Haridusamet, kõik tegevusalad Haridusamet Haridusamet Personaliteenused, kõik tegevusalad Personaliteenused, kõik tegevusalad 5

II sammas: Kõikide ühine linn Sambasse Kõikide ühine linn on kokku kogutud soovid ja teod, mille abil luuakse Vantaast kõikidele elanikele mugav ja turvaline linn. Sotsiaalset terviklikkust tugevdatakse ja elanikud kaasatakse lähikeskkonna ja teenuste planeerimisesse. Perede vajadused võetakse endisest paremini arvesse. Elanikke kannustatakse tegutsema tähtsaks peetavate asjade nimel näiteks organisatsioonides ja julgustatakse elanikeüritustel osalema. Häid etnilisi suhteid ja mitmekultuurset õhkkonda tugevdatakse luues võimalusi elanike kohtumisteks ja avatud vestlusõhkkonda alal hoides. Laste, noorte ja täiskasvanute võimalusi harrastada edendatakse osalemiskünnist langetades, organisatsioonitegevust toetades ja teavitamist tõhustades. EESMÄRGID TEOD VASTUTUS Teenused on kõigile ühised ja vajadusel täiendavad neid eriteenused Pered on lõimumise keskmes Linn on kõikidele mugav ja turvaline elukeskkond Igaühel on võimalus harrastada ja tegutseda soovitud kogukondades Austatakse häid etnilisi suhteid 12. Kindlustatakse, et teenused sobivad immigrantidele ka nõustamist ja juhendamist tõhustatakse rahvusvahelised elanikud osalevad teenuste planeerimisel koos muude kohaliku omavalitsuse elanikega osalusprogrammi kohaselt mh korraldades regulaarselt immigrandifoorumeid edendatakse laste ja noorte osalust Laste ja noorte Vantaa II (Lasten ja nuorten Vantaa II) tegevusprogrammi kohaselt 13. Tugevdatakse avatud lasteaedu mujalt kolinud perede kogunemiskohtadena 14. Kindlustatakse piirkondade sotsiaalne mitmekülgsus teostub näiteks üldplaneeringu kohaste täiendusehituspiirkondade ja eluasemeprogrammis seatud tegevuste kaudu ennetatakse elamise segregatsiooni koos Helsingi ja Espooga arendatakse indikaatoreid, mille abil mõõdetakse sotsiaalset terviklikkust koostöös 15. Immigrandid on kaasatud aktiivsete tegutsejatena Länsimäki äärelinnaprojekti 16. Toetatakse organisatsioone lõimumist toetavas töös ja oma keele ja kultuuri säilitamisel organisatsioonide poolt tehtav töö mitmekultuurse õhkkonna edendamiseks tehakse nähtavaks* 17. Immigranditaustaga inimeste künnist harrastada alandatakse Sport kõigile tegevust laiendatakse harrastus- ja tegevusvõimalustest teavitatakse paremini 18.Luuakse lisa võimalusi elanike kohtamiseks kohtumiskohtade võrgustikku arendatakse usuliste kogukondade vahelist dialoogi toetatakse 19. Kohustutakse kinni pidama rassismi nulltolerantsist kõigil tasemetel arendatakse viise rassismi vastase töö tegemiseks ja eelarvamuste vähendamiseks Kõik tegevusalad, elaniketeenused Haridusamet, sotsiaalja terviseamet Maakasutus Maakasutus, elaniketeenused Kõik tegevusalad, elaniketeenused Haridusamet Kõik tegevusalad Kõik tegevusalad * erinevaid viise, millega linn organisatsioone toetab, on kirjeldatud programmi kolmandas sambas 6

III sammas: Võrgustikud ja partnerlus jõuvaruna Sambasse Võrgustikud ja partnerlus jõuvaruna on kokku kogutud linna erinevate tegutsejate koos tehtud koostööd puudutavad sihid ja teod. Eesmärgiks on koostöö tugevdamine ja huvide kaitse tõhustamine erinevatel tasanditel. Selle poole pürgitakse olles aktiivsed ja algatuslikud pealinnapiirkonna ühiste teenuste arendamisel ning piirkondlikes ja riikliku tasemega projektides. Partnerlust kolmanda sektoriga arendatakse ja laiendatakse. Rahvusvahelist koostööd proovitakse tugevdada. EESMÄRGID TEOD VASTUTUS Rahvusvahelised koostöövõrgustikud tugevnevad Koostööd riigiga tõhustatakse Pealinnapiirkonna koostöö huvide kaitses tugevneb Pealinnapiirkonna koostöö teenuste arendamisel jätkub 20. Otsitakse aktiivsemalt õpetust oma ala Euroopa võrgustikest (näit. Eurocities ja URBACT) ja kasutatakse ära kogenumate immigratsioonimaade kogemusi 21. Vantaa on kaasatud olulistesse immigratsiooni- ja vähemusteküsimustega seotud riiklikesse arendusprogrammidesse 22. Vantaa on kaasatud HERIEC*-koostöösse ja riigi ja Helsingin piirkonna kasvulepingusse 2013 2015 23. Tuuakse välja huvide kaitse seisukohast kesksed teemad mitmetes eri foorumites kaitstakse õppekohustusea ületanud noorte huve tegutsetakse täiskasvanute lõimumiskoolituse piisavuse kindlustamise nimel 24. Töötatakse pealinnapiirkonna ühiste immigratsioonipoliitiliste teenusesuundade selgitamise nimel ühiseid nõustamisteenuseid arendatakse endiselt Elaniketeenused, kõik tegevusalad Elaniketeenused, kõik tegevusalad Ettevõtlusteenused, tööhõiveteenused Kõik tegevusalad haridusamet, elaniketeenused Elaniketeenused Partnerlus kolmanda sektoriga mitmekesistub 25. Integreerumisteenuste arendamisel kasutatakse paremini ära organisatsioonide oskusi ja võrgustikke linna oma abirahade ja muu finantseeringu saamisvõimalustest teavitatakse organisatsioone toetatakse muu kui linna finantseeringu hankimisel koos organisatsioonidega tehakse arendamisprojekte organisatsioonide häält teenuste arendamisel ja hindamisel kuulatakse vene taustaga ühingutega tugevdatakse dialoogi (osaletakse Culturafondi Osaava (Osav) -projektis) *HERIEC on Ettevõtluskoja (Kauppakamari) poolt juhitav Helsinki Region Immigrant Employment Council projekt Elaniketeenused, kõik tegevusalad Kergema lõimumise suunas Vantaa mitmekultuursuse ja integreerumise edendamine algab ühest küljest seadusandlusest, teisest küljest tulevikku vaatavast realismist. Integreerumise all mõeldakse ametniku tegevusi üksikisiku lõimumise toetamiseks. Lõimumisega omaltpoolt viidatakse üksikisiku pürgimustele leida oma koht uuel maal. Uus lõimumisseadus puudutab kõiki immigrante, seega kuulub integreerumise alla nüüd varasemaga võrreldes palju rohkem inimesi. See tähendab seda, et rasketest ja piiratud gruppidele suunatud sotsiaalteenustest minnakse üle kergemate ja paindlikumate teenuste suunas nagu nõustamine. Integreerumine mitmekesistub, sest tulevikus sisaldava teenused tervikut, kuhu on kaasatud organisatsioonid ja vabatahtlik töö ja võimalikult ka ettevõtted. Integ- reerumine muutub kergemaks mitmele immigrandile piisab alule saamiseks nõustamisest. Seadusejärgsed esialgsed kaardistamised tehakse Vantaas ühisteenustepunktis (yhteispalvelupiste) ja vajadusel sotsiaalametis, muud nõustamist teostatakse elanike üldnõustamise osana ühisteenustes ja organisatsioonides. Integreerumine muutub paindlikumaks, näiteks kodus lapsi hoidvad vanemad võivad õppida soome keelt avatud lasteaedades. Selleks, et integreerumisega seotud eesmärgid võiksid teostuda, tuleb erinevate tegutsejate koostööd paremini koordineerida ja tööjaotuses kokku leppida. Integreerumist arendatakse statistika- ja uurimisandmetele toetudes. Mitmekultuurne õhkkond tähendab positiivset ja erinevust heakskiitvat suhtumiskliimat. Õnnestunud integreerumine tugevdab mitmekultuurset õhkkonda ja mitmekultuurne õhkkond edendab omakorda lõimumist.