Kui n = 2 ja m = 1, M(E) = 28,1 g/mol. Teine element oksiidis X on Si. (0,5) X SiO 2, ränidioksiid. (1) Olgu oksiidi Y valem E n O m.

Samankaltaiset tiedostot
Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

5 LIUOKSEN PITOISUUS Lisätehtävät

Lasku- ja huolimattomuusvirheet - ½ p. Loppupisteiden puolia pisteitä ei korotettu ylöspäin, esim. 2½ p. = 2 p.

2. Reaktioyhtälö 3) CH 3 CH 2 COCH 3 + O 2 CO 2 + H 2 O

K Ä Y T T Ö S U U N N I T E L M A Y H D Y S K U N T A L A U T A K U N T A


KE4, KPL. 3 muistiinpanot. Keuruun yläkoulu, Joonas Soininen

Lasku- ja huolimattomuusvirheet ½ p. Loppupisteiden puolia pisteitä ei korotettu ylöspäin, esim. 2 1/2 p = 2 p.

Liitetaulukko 1/11. Tutkittujen materiaalien kokonaispitoisuudet KOTIMAINEN MB-JÄTE <1MM SAKSAN MB- JÄTE <1MM POHJAKUONA <10MM

Kertaustehtävien ratkaisut LUKU 2

Seokset ja liuokset. 1. Seostyypit 2. Aineen liukoisuus 3. Pitoisuuden yksiköt ja mittaaminen

T F = T C ( 24,6) F = 12,28 F 12,3 F T K = (273,15 24,6) K = 248,55 K T F = 87,8 F T K = 4,15 K T F = 452,2 F. P = α T α = P T = P 3 T 3

Tehtävä 1. Avaruussukkulan kiihdytysvaiheen kiinteänä polttoaineena käytetään ammonium- perkloraatin ja alumiinin seosta.

AMMATTIKORKEAKOULUJEN TEKNIIKAN JA LIIKENTEEN VALINTAKOE

Oppikirjan tehtävien ratkaisut

REAKTIOT JA ENERGIA, KE3. Kaasut

Seoksen pitoisuuslaskuja

Joensuun yliopisto Kemian valintakoe/

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

= P 0 (V 2 V 1 ) + nrt 0. nrt 0 ln V ]

REAKTIOT JA TASAPAINO, KE5 Vahvat&heikot protolyytit (vesiliuoksissa) ja protolyysireaktiot

Osio 1. Laskutehtävät

Diplomi-insinöörien ja arkkitehtien yhteisvalinta dia-valinta Insinöörivalinnan kemian koe MALLIRATKAISUT

Bensiiniä voidaan pitää hiilivetynä C8H18, jonka tiheys (NTP) on 0,703 g/ml ja palamislämpö H = kj/mol

Kemia s10 Ratkaisut. b) Kloorin hapetusluvun muutos: +VII I, Hapen hapetusluvun muutos: II 0. c) n(liclo 4 ) = =

Lasku- ja huolimattomuusvirheet ½ p. Loppupisteiden puolia pisteitä ei korotettu ylöspäin, esim. 2½ p. = 2 p.

c) Tasapainota seuraava happamassa liuoksessa tapahtuva hapetus-pelkistysreaktio:

Usko, toivo ja rakkaus

P = kv. (a) Kaasun lämpötila saadaan ideaalikaasun tilanyhtälön avulla, PV = nrt

REAKTIOT JA TASAPAINO, KE5 Vahvat&heikot protolyytit (vesiliuoksissa) ja protolyysireaktiot

TKK, TTY, LTY, OY, TY, VY, ÅA / Insinööriosastot Valintakuulustelujen kemian koe

MOOLIMASSA. Vedyllä on yksi atomi, joten Vedyn moolimassa M(H) = 1* g/mol = g/mol. ATOMIMASSAT TAULUKKO

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?

Määräys STUK SY/1/ (34)

Kemian koe kurssi KE5 Reaktiot ja tasapaino koe

vetyteknologia Polttokennon tyhjäkäyntijännite 1 DEE Risto Mikkonen

1. van der Waalsin tilanyhtälö: 2 V m RT. + b2. ja C = b2. Kun T = 273 K niin B = cm 3 /mol ja C = 1200 cm 6 mol 2

Hiilen ja vedyn reaktioita (1)

MINERAALI- TUOTTEET Kierrätys ja Mineraalituotteet

b) Laske prosentteina, paljonko sydämen keskimääräinen teho muuttuu suhteessa tilanteeseen ennen saunomista. Käytä laskussa SI-yksiköitä.

S-ZSOTOOP DZDATA !SWIA 0 \ S-ISOTOOPPIDATA GTL-78 S AVZA. M19/3314/=78/14/10 M,IkeI ä, A.J.Laitakari Pielavesi, Säviä

Naisten mestaruussarja. Miesten mestaruussarja. Miesten 1. divisioona. HELSINGIN BOWLINGLIITTO RY Miesten II div. 1 POLE. 8.

Lappeenrannan Ilmailuyhdistys

CHEM-A1200 Kemiallinen rakenne ja sitoutuminen

CHEM-C2400 MATERIAALIT SIDOKSESTA RAKENTEESEEN (5 op) Laskuharjoitus 1

Joukkue Ottelut Voitot TasapelitParitulokse Tappiot Pisteet Vast.pisteet Rask.pist.

Tehtävä 1. Tasapainokonversion laskenta Χ r G-arvojen avulla Alkyloitaessa bentseeniä propeenilla syntyy kumeenia (isopropyylibentseeniä):

2. Suolahappoa lisättiin: n(hcl) = 100,0 ml 0,200 mol/l = 20,0 mmol. Neutralointiin kulunut n(hcl) = (20,0 2,485) mmol = 17,515 mmol

Helsingin, Jyväskylän, Oulun ja Turun yliopistojen kemian valintakoe tiistaina klo 9-12

MAA- JA METSÄTALOUSMINISTERIÖ ASETUS Nro 53/04

Mamk / Tekniikka ja liikenne / Sähkövoimatekniikka / Sarvelainen 2015 T8415SJ ENERGIATEKNIIKKA Laskuharjoitus

Alikuoret eli orbitaalit

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region 22.8.

Kallioperän redox-olosuhteiden muutosten tutkiminen

a) Puhdas aine ja seos b) Vahva happo Syövyttävä happo c) Emäs Emäksinen vesiliuos d) Amorfinen aine Kiteisen aineen

Yhdisteiden nimeäminen

Reaktiosarjat

YLEINEN KEMIA. Alkuaineiden esiintyminen maailmassa. Alkuaineet. Alkuaineet koostuvat atomeista. Atomin rakenne. Copyright Isto Jokinen

PAARISUHTE EHITUSKIVID

Ainemäärien suhteista laskujen kautta aineiden määriin

Ylioppilastutkintolautakunta S tudentexamensnämnden

Pellettien pienpolton haasteet TUOTEPÄÄLLIKKÖ HEIKKI ORAVAINEN VTT EXPERT SERVICES OY

TUTKIMUSTODISTUS. Jyväskylän Ympäristölaboratorio. Sivu: 1(1) Päivä: Tilaaja:

Säteilyturvakeskuksen määräys turvallisuusluvasta ja valvonnasta vapauttamisesta

luku2 Kappale 2 Hapettumis pelkistymisreaktioiden ennustaminen ja tasapainottaminen

HINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni

Kaikki ympärillämme oleva aine koostuu alkuaineista.

Taulu N:o 178. Helsingin kaupungin Vesijohdon toiminta vuosina

Kertapullot. Testikaasut. Kaatopaikkakaasujen analyysikaasut. Puhtaat

Naisten mestaruussarja. Miesten mestaruussarja. Miesten 1. divisioona. HELSINGIN BOWLINGLIITTO RY Miesten II div. 8.

Jaksollinen järjestelmä

CHEM-A1110 Virtaukset ja reaktorit. Laskuharjoitus 9/2016. Energiataseet

RAUTJÄRVEN LUKION OPPIKIRJALISTA LUKUVUONNA L1-L3

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

ln2, missä ν = 1mol. ja lopuksi kaasun saama lämpömäärä I pääsäännön perusteella.

luku 1.notebook Luku 1 Mooli, ainemäärä ja konsentraatio

ν = S Fysiikka III (ES) Tentti Ratkaisut

Helsingin Bowlingliitto ry

FORD KA KA_202054_V5_2013_Cover.indd /06/ :59

S'? 2. s P« 3 CU. > a. <H O ~" d O Ö E/ Ö. d -M o o I I I II. locot-cor-icocoolcool^-toiiocoioolcdt- lol^-cocococooi 'vool^olcocoi Iio» 100

Matemaatiline modelleerimine

KE5 Kurssikoe Kastellin lukio 2012 Valitse kuusi (6) tehtävää. Piirrä pisteytystaulukko.

17VV VV Veden lämpötila 14,2 12,7 14,2 13,9 C Esikäsittely, suodatus (0,45 µm) ok ok ok ok L. ph 7,1 6,9 7,1 7,1 RA2000¹ L

17VV VV 01021

FYSIIKKA Fysiikka 1 Fysiikka luonnontieteenä FY1 Sanoma Pro Fysiikka 2 Lämpö FY2 Sanoma Pro

Resurssiviisaus on bisnestä ja huikeita mahdollisuuksia? Kenneth Ekman CrisolteQ Oy April 2013

Form 0 att ea79657.xls; 1/67

FYSIIKKA Fysiikka 1 Fysiikka luonnontieteenä FY1 Sanoma Pro Fysiikka 2 Lämpö FY2 Sanoma Pro

OH CHOOH (2) 5. H2O. OH säiliö. reaktori 2 erotus HCOOCH 3 11.

Päähaku, kemian kandiohjelma Valintakoe klo

Voimalaitoksen vesikemian yleiset tavoitteet ja peruskäsitteitä

Venymälle isotermisessä tilanmuutoksessa saadaan dl = α LdT + df = df AE AE Ulkoisen voiman tekemä työ saadaan integroimalla δ W = FdL :

KAIKKI OPPIKIRJAT JA OPPIMATERIAALIT NOUDATTAVAT VUONNA 2016 KÄYTTÖÖN OTETTUA OPETUSSUUNNITELMAA

(Huom! Oikeita vastauksia voi olla useita ja oikeasta vastauksesta saa yhden pisteen)

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

I/2018 IV/2017 III/2017 II/2017 I/2017 IV/2016 III/2016 II/2016

Pal ju õn ne, lõ pe ta jad

Liukoisuus

Helsingin, Jyväskylän, Oulun ja Turun yliopistojen kemian valintakoe Tiistaina klo 9-12

Jukola Tekstioppi Sanoma Pro Kaikki kurssit. Jukola 1 Sanoma Pro Kurssi 1. Jukola 2 Sanoma Pro Kurssi 2. Jukola 3 Sanoma Pro Kurssi 3

Transkriptio:

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Vanem rühm (11. ja 12. klass) Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva ja Kohtla-Järve 5. november 2016 Ülesannete lahendused 1. a) Olgu oksiidi X valem E n O m. M (E)= n 16,0 g/mol (10,533) = n 14,07 g/mol m 0,533 m Kui n = 2 ja m = 1, M(E) = 28,1 g/mol. Teine element oksiidis X on Si. (0,5) X SiO 2, ränidioksiid. Olgu oksiidi Y valem E n O m. M (E)= n 16,0 g/mol (10,471) = n 17,97 g/mol m 0,471 m Kui n = 3 ja m = 2, M(E) = 27,0 g/mol. Teine element oksiidis Y on Al. (0,5) Y Al 2 O 3, alumiiniumoksiid Z xal 2 O 3 ysio 2, amorfne ränidioksiid-alumiiniumoksiid b) Happelisus kasvab järjekorras: SiO 2 < Al 2 O 3 * < xal 2 O 3 ysio 2 ** * Al on Lewise hape, ** Si (OH) Al ühik pinnal on Brønsted hape. c) Olgu oksiidi D valem A n O m. M (A)= n 16,0 g/mol (10,440) = n 20,36 g/mol m 0,440 m Kui n = 5 ja m = 2, M(A) = 50,9 g/mol. A on V, vanaadium. B (VO) 2 P 2 O 7 C (VO)HPO 4 D V 2 O 5 8 p 2. Allikad: G.A. Parker, J. Chem. Educ. 57 (1980) 721. R. Belcher, S. Liawruangrath, A. Townshend, Talanta 24 (1977) 590. a) Bi 3+ + [Cr(SCN) 6 ] 3 = Bi[Cr(SCN) 6 ] i) 2Bi[Cr(SCN) 6 ] + HCO 3 + 2H 2 O = (BiO) 2 CO 3 + 2[Cr(SCN) 6 ] 3 + 5H + [Cr(SCN) 6 ] 3 + 18I 2 + 24H 2 O = 6SO 4 2 + 36I + Cr 3+ + 6HCN + 42H + ii) 3Br 2 + I + 3H 2 O = IO 3 + 6H + + 6Br Br 2 + HCN = BrCN + H + + Br iii) Br 2 + HCOOH = 2Br + CO 2 + 2H + iv) IO 3 + 5I + 6H + = 3I 2 + 3H 2 O v) BrCN + 2I + H + = I 2 + HCN + Br vi) I 2 + 2S 2 O 3 2 = 2I + S 4 O 6 2 b) Bi:S 2 O 2 3 =1: 1 1 2 2 ( 36 1 1 1 3 1 2 1 + 6 1 1 1 1 1 2 )=1:228 1 m(bi)= 1 228 0,02364 dm3 0,002016 mol dm 3 209,0 g mol =44 106 g=44 µg (2) 9 p

3. Allikas: P.-M. Robitaille, Progress in Physics. 1 (2007) 70. a) E= α J/mol 2 3 A =1,13 1011 =5,65 10 10 J/ mol 2 b) p= 1 3 β T 4 = n V RT T = 3 3nR βv =1,88 108 K p= n V RT =3,12 1017 Pa Võrdluseks. Valguskiirguse rõhk maapinnal on suurusjärgus 10 5 Pa. Standardmudeli järgi on Päikse keskel T = 1,6 10 7 K ja p = 2,3 10 16 Pa. c) Plasma kineetiline energia tähe 23 KLV pinnal (T pind = 6000 K): K pind = 3 2 RT pind=7,48 10 4 J/ mol Plasma kineetiline energia tähe 23 KLV keskel (T kesk = 1,88 10 8 K): K kesk = 3 2 RT kesk=2,34 10 9 J/ mol d) E ja K pind energiaga osakeste arvude suhe tähe 23 LVv pinnal Boltzmanni jaotuse järgi: P pind =exp( K pinde ) RT =exp ( 7,48 104 5,65 10 10 ) pind 4,99 10 4 =exp(1,13 106 )=0 Plasma kineetiline energia on mitu suurusjärku väiksem kui Kuloni barjääri väärtus. Seega 1H + + 1H + liitumine on ebatõenäoline. E ja K pind energiaga osakeste arvude suhe tähe 23 KLV keskel: P kesk =exp( K keske ) RT =exp ( 2,34 109 5,65 10 10 ) kesk 1,56 10 9 =exp(34,7) 1015 1 H + + 1 H + liitumine tähe 23 KLV keskel on tõenäolisem kui pinnal. Vaatamata väiksele tõenäosusele toimub liitumine aeglaselt tänu osakeste rohkusele. Tähtedel algab see protsess kvantmehhaanilise tunneliefekti tõttu madalamal temperatuuril. 7 p 4. Allikas: J. McMurry, Organic Chemistry, (2008) 7th ed. a) Lähteaine on 1,4-diklorobut-2-üün. A (Z)-1,4-diklorobut-2-een, cis-1,4-diklorobut-2-een (2) B (E)-1,4-diklorobut-2-een, trans-1,4-diklorobut-2-een (2) C ja D (S)-1,2,4-triklorobutaan ja (R)-1,2,4-triklorobutaan (4) E tsüklohekseen (2) A B C ja D E

b) Et vältida substraadi redutseerimist alkaaniks. Enne vesiniku liitumist kordsele sidemele peab substraat adsorbeeruma katalüsaatori pinnale. Mürgitamata katalüsaatori pinnale saavad adsorbeeruda nii alküünid kui alkeenid (alküünid adsorbeeruvad seejuures tugevamini kui alkeenid) ja seetõttu redutseeruvad piisava hulga vesiniku juuresolekul alküünid lõpuni alkaanideks. Mürgitatud katalüsaatori pinnale saab adsorbeeruda vaid alküün ning seetõttu pole alkeeni edasine redutseerumine enam võimalik. c) Sest kaksikside on ühendis B trans-asendis, aga ühendis E cis-asendis. Reaktsiooni käigus ei muutu kaksiksideme geomeetria, seega ei saa tekkida trans-alkeenist tsükloheksaani, kus kaksikside on cis-asendis. Teoreetiliselt saaks tekkida trans-tsüklohekseen, aga steeriliselt on selle olemasolu võimatu, kuna produkti sidemed oleksid äärmiselt pingestatud. Kusjuures suuremate tsüklite puhul on tsüklisisene trans-asendis kaksikside võimalik. d) Siinkohal on välja toodud mõned (kuid mitte kõik) õiged vastused. Õigeks võib lugeda ka kõik eliminatsiooniproduktid: (2) 14 p 5. a) C 4 isomeerid: (4) C 4 H 10 isomeerid: b) Butadieeni täielikul reageerimisel oleks konversioon X ) = 1, mistõttu maksimaalne vesiniku konversioon oleks X ) = 1/3. Kuna reaktsioon on pöörduv, siis on selle saavutamine ebatõenäoline. c) Vesiniku hulga muutus on seotud butadieeni algse ja lõpliku hulgaga reaktsioonivõrrandi järgi (2 mol H 2 1 mol C 4 ): Δ n )=2[n 0 )n )] Seega on vesiniku hulk reaktsiooni lõpus: n )Δ n )2[n 0 )n )] Vesiniku konversioon:

X )= n (H )n(h ) 0 2 2 = 2[n (C H )n(c H )] n 0 ) n 0 ) Ülesandest on teada, et n 0 )=6n 0 ) ning X )= n (C H )n(c H ) n 0 ) Viimaseid võrrandeid kombineerides saab avaldada X ): X )= 2[n (C H )n(c H )] = 1 6n 0 ) 3 X ) d) Konversiooni kaudu saab avaldada vesiniku ja butadieeni hulga reaktoris: n )[1X )] n )[1X )]= 1 6 [13 X )] Reaktsioonivõrrandi järgi 2 mol H 2 1 mol C 4 H 10, seega iga 2 reageerinud mooli vesiniku kohta tekib 1 mool butaani: n 0 )=1/2 n 0 ) X ) Reaktoris olevate ainete koguhulk: n T =n H 10 ) n T =n 0 )[1X )]+ 1 6 n 0 )[13 X )]+ 1 2 n 0 ) X ) )[ n T =n 0 (H 7 2 6 X )] e) Kasutades eelnevalt tuletatud võrrandeid: n )[1X )]=6,4 mol (10,24)=4,86 mol (0,5) n )= 1 6 n 0 )[13 X )]= 1 6 6,4 mol (10,72)=0,30 mol (0,5) n H 10 )= 1 2 n 0 ) X )= 1 2 6,4 mol 0,24=0,77 mol (0,5) n T =n H 10 )=5,93 mol (0,5) 14 p 6. a) A Cu 2 O, vask(i)oksiid B [CuCl 4 ] 2, tetraklorokupraat(ii)ioon C CuCl 2, vask(ii)kloriid D Cu(OH) 2, vask(ii)hüdroksiid E CuSO 4 5H 2 O, vask(ii)sulfaat-vesi(1/5) F Cu(NH 3 ) 4 SO 4 H 2 O, tetraammooniumvask(ii)sulfaat-vesi(1/1) b) Nimetusest võib välja lugeda, et ühend sisaldab anioonina kümmet kloori aatomit (heksa+tetra), nelja aatomit eelnevalt tuvastatud vaske (tetra) ning ühte hapniku aatomit. M(Cu 4 OCl 10 ) = 625 g/mol.

Mineraali G molaarmass avaldub kui M(G) = n (39,1 g/mol/0,20), kus n on kaaliumi aatomite arv ühendi valemis. Leiame, millisel juhul on mineraali molaarmass kaaliumi aatomiteta aniooni molaarmassi täisarvkordne: n M(G) / g/mol M(G) nm(k) / g/mol Otsus 1 195,5 156,4 ei sobi 2 391 312,8 ei sobi 3 586,5 469,2 ei sobi 4 782 625,6 sobib Mineraali G valem on K 4 Cu 4 OCl 10. 8 p