Lina (Linium) Projekt "Viru pael ja pastel", 2012 Marju Metsman, Annika Michelson Väike-Maarja Põllumeeste Selts http://www.v-maarja.ee/vmps
Programm Lina kasvatamine ja esemed lina töötlemiseks (Väike- Maarja muuseumis) Praktiline töö toimib Väike- Maarja noortekeskuses Linased riided (näidised) Oma linase ese õmblemine
Lina kasvatamise ajalugu Eestis on kiulina kasvatatud umbes 3000 aastat. Esimesed andmed linakiu ja -seemne ekspordist pärinevad 1377. aastast. 1833. aastal ostis vilja- ja linaäriga rikastunud Helme kihelkonna talupoeg Mats Erdell üles Roobe mõisa pantkirjad ja sai mõisa tegelikuks valdajaks. 1867. aastal ostis tema poeg Hans mõisa päriseks ja sai esimeseks eesti soost rüütlimõisaomanikuks. 1880. aastatel tabas linahinda langus, sest linakasvatus edenes ka teistes kubermangudes ja sisse hakati vedama Põhja-Ameerika odavat puuvilla.
Lina ajalugu 1870. ja 1880. aastatel kasvas lina külvipind Eestis 60 000 hektarile. Nõukogude aja lõpus kasvatati lina veel 4000 hektaril Paljud talud Lõuna-Eestis osteti vabaks just linakasvatuse toel, nõndasamuti pärinevad tollest ajast uhked Mulgimaa taluhäärberid. 20. sajandi algul saabus linakasvatuse uus tõus ja 1919. aastal muretseti lina eest sõjamoona. Pärast Vabadussõda veeres linakasvatus taas allamäge. 2010 a. küsis põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) linakasvatusele toetust üheksa põllumeest kokku 119 hektarile (tegelikult võib kasvatajaid ja hektareid olla rohkem).
Hinded Eestis toodetud linakiule Pariisi maailmanäitusel 1867 esimesel kohal Pärnu linaseemnest kasvatatud lina Viini linakongressil 1873 nimetati Pärnu ja Riia külviseemet maailmakuulsaks
Õlilina ja kiulina Harilik lina on üheaastane teisendi- ja vormirohke kiu- ja õlitaim Õlilina on madal (30-60 cm) mullapinna lähedalt ohtralt haruneva varre ja kupardega, kasvatatkse kuiva ja sooja kliimaga aladel. Kiulina on kõrge (60-125 cm), ainult varre ladvaosast harunev vars, väheste kupardega vorm, kasvab niiske ja jaheda kliimaga aladel. Õlilinakoogid / linaõli sobib kanadele - rohkem omega 3 munades
Kalju Paalman: «Kiulina kasvab rohkem kui meetrikõrguseks ja talle on tähtis, et ta oleks hästi väheste seemnekupardega siis kiud ei hargne,» räägib ta. «Lina pikkust mõõdetakse nii (mõõdab peopesi mööda vart ülespoole tõstes toim) üks, kaks, kolm... kaheksa, üheksa üheksa peod peaks olema kiulina pikk, aga õlilina on kolm-neli peod.»
Linakasvatus Maa ettevalmistus: Künda sügisel varakult, kevadel, kohe pärast lume sulamist mitu korda äestada ja kordiskünd, veel mitu korda äestada >> lina kasvab vaid siis hästi, kui pealmine mullakiht on hoolikalt peeneks haritud. Parim väetis on hästilagunenud turbasõnnik, vaja juba sügisel sisse künda (Traditsioon: Linamaad ei ole vaja palju harida, piisab kui korra äkkega üle lasta) Külvikord: Samasse külvikohta 8-10 aaasta pärast. Eelvili: Kõige parem eelvili ristik, enamasti külvatakse ristikusöödile otra, seejärel lina. Linataimedega kaetud maa-ala läheduses kasvavad hästi porgandid, sibulad ja kartulid. Linataim peletab eemale kartulimardikaid. Läbikülvis linaga võib kasvatada madalamat sorti kaunviljalisi ning ristikuid, parendades ristikutega mulla eluolu. Saagi valmides katkutakse linataimed üles ning ristik küntakse haljasväetisena sisse.
Linakasvatus Külv: Lina külvati Eesti taludes juuni algul või mai lõpul. Hilise külviaja tõttu kannatas lina sageli põua all ja saagid olid ebastabiilsed. Katsetajad Jõgeval 1922 aastal: tuleb külvata mai esimesel poolel. Külviaja hilinedes vähenes alati kiu- ja seemnesaak, kuid mitte varte pikkus ja saak > petlik ettekujutus linasaagi sõltumatusest külviajast Saagikoristuse eeldatava aja võib jagada kaheks: kiulina keskmiselt 100 päeva külvist, või 1 kuu peale õitsemist või 2 nädalat peale õiekupra moodustumist, kui linataime maapinnast väljuv vars hakkab kolletuma. Kui linataim on roheline, ei ole kiud veel välja arenenud, taime pruuniks muutudes aga hakkavad kiud juba degradeeruma. Rohelise linataime seemned ei ole välja arenenud. seemnelina korjeks tuleb jälgida, et seemnekuprad oleksid kollaseks värvunud, kuid piisavalt õigel ajal enne kuparde avanemist.
Linakasvatus Linakoristus: Parim linakoristusaeg on varane koldküpsus: kui linapõld on helekollane, linavarre alumisel kolmandikul kuni poolel on lehed varisenud, varisemata lehed peale kõige ülemiste on kolletunud, seemned enamikus kupardes valkjaskollased. Kao vältimiseks ning hea linakiu ja -seemne saamiseks peab linakoristus olema kiire, kuni 10 päeva. Suurtel põldudel koristatakse lina nagu nisugi, kombainidega. Lina on koristusküps kui 90% seemnekupardest on pruunid ja seemnete niiskusprotsent alla 12%. Lina koristus. Digar
Lina töötlemine Kupardamine ehk raatsimine - kuparde eemaldamine linaraatsiga või selleks kohandatud vana vikatiga. Leotamine - kiudude eraldamiseks, mõni nädal. Veetöötluseks seotakse linataimed väikestesse vihkudesse ja asetatakse vette. Vees hoitakse neid kuivade ilmade korral 10 päeva. Tuleb olla väga ettevaatlik ning linavihke hoolsalt jälgida juba seitsmendast päevast alates (sidudes vees ligunenud linataime ümber sõrme, peaksid kiud olema juba nähtavad). Kuivatamine - linapeod seati püsti, istutati põllule kuivama, lina laotati lahtivõetult ühtlase kihina maha. Ülekuivatatud linavartel murti ehk lõugutati puitunud varreosad ehk linaluud lõugutiga
Lina töötlemine Ropsimine - linavarte luudest puhastamine. Lahtised linaluud eraldati kiududest puust ropsimõõgaga piki linapeod lüües, linapeod hoiti põlvel või ropsilaual ehk -pingil. Sugemine - lühemate kiudude eraldamiseks pikematest. (linakamm, linahari) Ketramine - kiudude lõngaks keerutamine. Lina ketramine nõudis suurt vilumust, sest linaketraja pidi väänama lina voki pooli külge. Linalõimed kedrati vokil nn "sõlmedeks", mis sisaldasid ühtekokku 40 linalõime, 20 sõlmest sai juba linalõnga. Linast saab väga tugeva lõnga, mis ei tõmbu kokku ka kõrgetel temperatuuridel. Sellest tehtud riided imevad hästi niiskust ja kuivavad võrreldes villaste esemetega kiiremini.
Linalõugutaja. Postkaart. Digar
Linalõugutajad.Postkaart. Digar
Huvi linaste riiete vastu kasvab Kodumaisel linal oleks vähemasti nišitootena turgu. Linane riie on suvel seljas mõnusalt jahe ja talvel sama mõnusalt soe Lina on allergivaba toode
Abja linavabrik Pärnumaal. Postkaart. Digar
Abja linavabrik. Postkaart. Digar
Viited Elixoil (Soome). Õlilinakasvatamine, kasvatamisjuhend Jokipii Pellava Oy (Pere-ettevõtte Soomes) Konjunktuuriinstituut: Linakasvatus ja -kaubandus. 1937. 96 lk. Kuivalahti, Markku. Pellava - vaatimaton jättilänien, monipuolinen ja ekologinen hyötykasvi. HAMK Postimees. 11.9.2010. Eesti linakasvatus naudib tõusu Vahtramäe, Ell: Linakasvatus ja Eesti talud. 2008 Wikipedia: Harilik lina 23.4.2012