Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2014
Okaspuupalkide hinna kasv on pärast mitme kvartali järgset tõusu peatunud ja arvestades suvist puhkuse aega ja saeveskite head laoseisu on nõudluse vähenemine toonud kaasa isegi mõningase hinnalanguse. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on ainsana kerges kasvus männipalk ja taas maksab männipalk keskmiselt rohkem kui kuusepalk. Kuusepalkide hinnad on kvartaliga langenud kuni 3%. Aastataguse ajaga võrreldes on männipalkide hinnakasv olnud selgelt parem, kuigi ka kuusepalkide hinnad on 2013. poolaasta hindadega võrreldes plussis. 2014. aasta teise kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind EMK hinnastatistika alusel männipalgil 74,65 /tm, männipeenpalgil 68,31 /tm, kuusepalgil 72,63 /tm ja kuusepeenpalgil 67,44 /tm (vt joonis 1 ja tabel 1). Riigimetsast müüdavate okaspuupalkide keskmine hind on möödunud kvartaliga mõni kümnendik protsenti kukkunud välja arvatud männipeenpalk, mille hind on kvartaliga enam kui 3% kasvanud. Aastataguse ajaga võrreldes on kõik riigimetsast müüdud okaspuupalkide hinnad tugevas plussis. Männipeenpalk on kallinenud kogunisti ligi 18% (vt joonis 2 ja tabel 2). Põhjanaabrite juures on kõik okaspuupalkide hinnamuutused mai 2014 versus veebruar 2014 miinusmärgiga, kusjuures rohkem on odavnenud peenpalgid. Sama trend on ka aastataguste hindadega võrreldes, ainult et hinnalangus jääb kolmel sordil (männi- ja kuusepalk ning kuusepeenpalk) alla ühe protsendi. Männipeenpalk on aastaga Soomes odavnenud rohkem kui 3% (vt joonis 3 ja tabel 3). Lehtpuu jämesortimentide keskmistest hindadest on EMK hinnastatistika alusel 2014. aasta teisel kvartalil pisut odavnenud kasepaku ja kasepalgi hind. Aastataguse ajaga võrreldes on kase- ja lepapalk ligi protsendi kallinenud ja kasepakk 0,6% odavnenud. 2014. aasta teise kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind EMK hinnastatistika alusel kasepakul 87,74 /tm, kasepalgil 61,93 /tm, haavapalgil 41,50 /tm, lepapalgil 39,33 /tm, lepapeenpalgil 28 /tm (vt joonis 1 ja tabel 1). Riigimetsast müüdud kase- ja lepapalk on kvartaliga ligi 2% kallinenud, kasepakk aga enam kui 3% odavnenud. Eelmise aasta juuniga võrreldes on kasepakk märksa enam odavnenud (9,5%). Kasepalk on aastaga kallinenud ligi 6% ja haavapalk koguni ligi 9% (vt joonis 2 ja tabel 2). Soomes on kasepalgi hind kolme kuuga (veebruarist maini) kolm kümnendikku protsenti odavnenud ja aastaga pool protsenti kallinenud (vt joonis 3 ja tabel 3). Paberipuiduturul on olukord kvartalitaguse ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Ainsana on kerges plussis kasepaberipuit. Nii männi-, kuuse- kui ka haavapuit on kvartaliga odavnenud, kusjuures okaspuupuit on odavnenud märgatavalt. Sama seis on ka aastataguse ajaga võrreldes, ainsa erinevusega, et okaspuupuit on pisut vähem odavnenud ja haavapuit pisut rohkem. Seisuga juuni 2014 olid keskmised tihumeetri hinnad: männipaberipuit 35,79, kuusepaberipuit 34,42, kasepaberipuit 35,42, haavapaberipuit 32,48 (vt tabel 1, joonis 1). Riigimetsast müüdavatest paberipuidu sortidest on möödunud kvartaliga odavnenud ainult haavapuit. Teised paberipuidu sordid on kallinenud kuni 3%. Aastataguste hindadega võrreldes on kõikide sortide hinnad kasvanud. Enam kui viiendiku on kasvanud okaspuupaberipuidu hinnad. Haavapuit on praktiliselt jäänud samale tasemele, kallinedes aastaga kõigest paar kümnendik protsenti (vt tabel 2 ja joonis 2). Soomes on ainsana kasepaberipuidul hinnakasv kvartalitaguse ajaga võrreldes õhkõrnas plussis. Männipuit on kolme kuuga 0,8% ja kuusepuit 2,7% odavnenud. Aastaga on kõigi kolme eelpool nimetatud sordi hinnad meie põhjanaabrite juures 2-3,5% langenud (vt tabel 3 ja joonis 3). Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 2
Joonis 1. Puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel 1 Tabel 1. Puidu hinnad ilma käibemaksuta lõpplaos seisuga juuni 2014 2 Sortiment Hind euro Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga männipalk 74,65 7,2% 0,9% männipeenpalk 68,31 7,5% -0,1% kuusepalk 72,63 2,7% -2,6% kuusepeenpalk 67,44 5,9% -3,0% kasepakk 87,74-0,6% -0,8% kasepalk 61,93 0,8% -1,6% haavapalk 41,50 0,0% 1 Hinnastatistika aluseks on Keskühistule Eramets ettevõtete poolt pakutud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad. 2 Hinnastatistika aluseks on Keskühistule Eramets ettevõtete poolt pakutud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad. Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 3
lepapalk 39,33 0,9% 0,0% lepapeenpalk 28,00 0,0% 0,0% männipaberipuit 35,79-3,2% -7,1% kuusepaberipuit 34,42-5,6% -9,0% kasepaberipuit 35,42 2,7% 2,2% haavapaberipuit 32,06-4,4% -1,9% küttepuit 23,88 0,3% -1,6% Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) ilma käibemaksuta (allikas RMK). Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohindade muutumine seisuga juuni 2014 (allikas RMK) Hinnamuut võrreldes Hinnamuut võrreldes Vahelaohind /tm kolme kuu taguse eelmise aasta sama aja Sortiment ilma käibemaksuta hinnaga hinnaga Männipalk 68,33-0,3% 8,5% Männipeenpalk 57,77 3,4% 17,9% Kuusepalk 67,26-0,2% 11,0% Kuusepeenpalk 53,01-0,3% 14,6% Kasepakk 99,25-3,4% -9,5% Kasepalk 59,03 1,9% 5,9% Haavapalk 34,01 1,9% 8,6% Männipaberipuit 32,12 0,7% 22,5% Kuusepaberipuit 31,19 2,9% 23,6% Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 4
Kasepaberipuit 27,39 2,9% 5,3% Haavapaberipuit 19,00-3,5% 0,2% Küttepuit 19,46-2,2% 18,4% Keskmine 42,29-1,9% 52,4% Hakkpuit 3 31,22-0,5% 13,2% Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos 4 (allikas METLA) Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga juuni 2014 (allikas METLA) Männipalk Kuusepalk Kasepalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Männipeenpalk Kuusepeenpalk Puiduhind /tm 56,67 56,39 46,56 28,8 29,79 30,11 34,41 35,42 Võrreldes -0,9% -0,7% 0,5% -3,5% -2,5% -2,0% -3,4% -0,7% eelmise aasta sama ajaga 3 Lõpplaohind 4 Hankintanhinnat (vahelaohinnad) Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 5
Võrreldes 3 kuu taguse ajaga -1,8% -1,5% -0,3% -0,8% -2,7% 0,3% -3,7% -4,3% Küttepuidu hind tõusis aasta alguses üle 24 euro piiri ja püsis sellest kõrgemal kuni juunini, mil langes 23,88 euro tasemele. Kvartalitaguse ajaga võrreldes tähendab see 1,6% langust. Möödunud aasta sama perioodiga võrreldes on küttepuidu hinnakasv olnud väga tagasihoilik (0,3%) (vt tabel 1, joonis 1 ja joonis 4). Riigimetsast müüdud küttepuit on kvartaliga paar protsenti odavnenud, kuid aastaga on nad tervelt 18,4% kallinenud. Selline järsk kallinemine on põhjustatud 2013. aasta juunikuu hinna anomaaliast, mil küttepuidu hind kukkus riigimetsas üheks kuuks enam kui kolm eurot (vt tabel 2, joonis 2 ja joonis 4). RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud küttepuidu hind möödunud kvartaliga muutunud ei ole (vt tabel 4). Riigimetsast raidmete varumise hind eratarbijale on 6,50 eurot kuupmeetri kohta (50,70 eur/ha) ja kännupakkude hind 9,90 eurot m³ kuupmeetri kohta (68,43 eur/ha), millele lisandub käibemaks. 5 2014. aasta esimese 3 kuuga ulatus riigimetsast raieõiguse müügimaht 18 958 kuupmeetrini (14,9 eur/m3). 6 TNS Emori hinnastatistika järgi on 3 m ümarküttepuidu hind kvartaliga kallinenud 6,2% ja aastaga 8,5%, makstes juunis 2014 28,83 /tm (hind ilma käibemaksuta) (vt joonis 4). Tabel 4. RMK Küttepuidu müügihinnad koos kohale toomisega (allikas RMK) Hind (1 tm * hind koos käibemaksuga) Küttepuidu liik 10 tm 24 tm Lehtpuuküttepuit 42,36 /m³ 32,52 /m³ Kuuse- ja männiküttepuit 44,76 /m³ 34,92 /m³ 5 RMK 25.07.2014 6 RMK 11.06.2014 Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 6
Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. TNS Emori hind on jaehind, RMKl vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil, KÜ Eramets lõpplaohind (allikas: TNS Emor, RMK) Lepahalgude hinnad on TNS Emori statistika järgi viimasel kvartalil ca 1,5% kallinenud. Aastataguste hindadega võrreldes on kuivade lepahalgude hinnad jäänud samale tasemele (42,68 /rm), märjad halud on aastaga 1,2% kallinenud, jäädes pidama tasemel 33,74 /rm (vt joonis 5). Hakkpuidu hind on TNS Emori statistika järgi möödunud kvartaliga odavnenud 0,9% ja aastaga koguni 11,6%, jäädes pidama tasemel 9,51 /pm³ (vt joonis 6). RMK poolt müüdava hakke hind on kvartaliga Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 7
küll pool protsenti odavnenud, kuid aastataguse ajaga võrreldes on see kasvanud koguni 13,2% 7. Juunis 2014 maksis tm haket riigimetsas 31,22 eurot, mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 11,23 eurot (vt tabel 2). Saepuru hind on kvartaliga 1,5% kallinenud, kuid 2013. aasta sama ajaga võrreldes on hind hoopis 1,7% odavnenud, jäädes pidama tasemel 8,8,84 /pm³ (vt joonis 6). Viimasel poolaastal oleme harjunud sellega, et puitgraanulite hinnad on järjest uusi rekordeid löönud. Poolaasta seisuga on nende hind siiski pisut järele andnud, kukkudes kvartaliga võrreldes 3,7% ja aastaga 0,4%. Tonn puidugraanuleid maksis juunis 2014 keskmiselt 201,09 eurot (sh käibemaks) (vt joonis 7). Ka puitbriketi hind 167,37 /t (sh käibemaks) on eelmise kvartaliga võrreldes pisut langenud (2,2%). Möödunud aastaga võrreldes on hind 6,7% kasvanud. Turbabrikett keskmine hind on samal ajal odavnenud, makstes juunis 121,33 /t (sh käibemaks). Kvartaliga on turbabrikett odavnenud 3,8% ja aastaga 2,6%. Puitbriketi tonni hind ületab turbabriketi tonni hinda enam kui 46 euroga. Suurem hinnaerinevus on olnud ainult kaks korda hinnastatistika kogumise algusest, 2008. aasta märtsis ja mais (vt joonis 8). Joonis 5. 50 cm lahtiste lepa halupuude keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor) 7 Alates 2013. a hakkas ka RMK oma hinnastatistikas hakkpuiduhinda näitama, teisendades puistekuupmeetrid koefitsiendiga 2,78 tihumeetriteks. Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 8
Joonis 6. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind ilma käibemaksuta (allikas: EKI, TNS Emor) Joonis 7. Puidugraanuli keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor) Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 9
Joonis 8. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor) Kriitiline olukord Iraagis ja Lähis-Idas, aga samuti sõda Ukrainas, millesse on kaasatud Venemaa, on tõstnud nii nafta kui gaasi hinda. Gaasi hinna arvutamisel võetakse arvesse kolme komponenti: kerge ja raske kütteõli hinda maailmaturul ning Ameerika dollari kurssi euro suhtes. Kerge ja raske kütteõli hinnad tulenevad toornafta hinnast. Kõigi kolme vedelkütusega kaubeldakse dollarites, mistõttu on oluline jälgida ka euro-dollari suhet valuutaturgudel.toornafta turg on hetkel väga volatiilne, tehes läbi nii kiireid languseid kui ka tõuse. Kui võrrelda puidu hinna konkurentsivõimet nafta hinnaga, siis eelkõige sõltub see nafta hinna tasemest, sest puidu hind on palju stabiilsem (väiksema volatiilsusega). 2014. aasta teises kvartalis oli keskmine nafta hind 8 2014. aasta esimese kvartaliga võrreldes 4% kõrgem. Pisut on kallinenud dollar euro suhtes (0,2%), mida omakorda tasakaalustab minimaalse kvartali keskmise puiduhinna kallinemise. Nii on puidu konkurentsivõime nafta suhtes 2014. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga suurenenud 4,1% (vt jooniseid 9 ja 10) 9. Puidu ja maagaasi hinnakonkurentsi kodutarbija kontekstis vaadates võib ütelda, et see on viimasel aastal vähehaaval puidu suhtes halvenenud. Kui eelmisel kvartalil tõdesime, et konkurentsivõime on kvartaliga vähenenud 1,3%, siis nüüd on see esimese kvartaliga võrreldes vähenenud veel lisaks 0,3% (vt joonis 11). 8 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädala hindade alusel 9 www.plus500.ee Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 10
Joonis 9. Nafta hind (allikas www.plus500.ee) Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 11
Joonis 10. Nafta ja puidu hinna võrdlus. Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0.136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikas: nafta hind www.plus500.ee, puiduhind EMK hinnastatistika) Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 12
Joonis 11. Gaasi ja puidu hinna võrdlus energiasisalduse järgi (allikas: gaasi hind Eesti Gaas, puiduhind EMK hinnastatistika) USA eluasemete ehitamiste arv tõusis tänavu aprillis kõrgeimale tasemele alates eelmise aasta novembrist, mil ehituslubade arv USAs tõusis kõrgeimale tasemele alates 2008. a. juunist. See on julgustav näitaja USA eluasemeturul, kus paljudes kasvas närvilisus talvise aeglase elamuehituse turu tõttu. Kanadast aga tulevad uudised, mis teatavad, et ka Kanada tänavuse aasta teise kvartaliga suurendanud okaspuu saematerjali eksporti Ameerika Ühendriikidesse 11,5%. 10 Hiina kinnisvaraturg on jätkanud viimastel kuudel langust. Mai eluaseme hinnaindeks langes 12 kuu madalaima määrani. Kinnisvaramüügi koguväärtus langes 6,9%-ni, mis on suurim vähenemine aastatevahelises võrdluses alates juunist 2012. Eluaseme müük vähenes samuti aastatevahelises võrdluses alates septembrist 2012. 11 Uus-Meremaast on saanud maailma suurim okaspuu palgi eksportija 2013. aasta seisuga. Riigil on maailmas 20% turuosa Wood Resource Quarterly järgi. Venemaa ja USA on vastavalt II ja III kohal, kummalgi ligi 15% eelmise aasta ümarpalkide turuosast. Tõusnud on nii Uus-Meremaalt eksporditavate palkide kogus kui ka palkide väärtus. Põhiline ekspordisihtriik on Hiina, kuhu läks 72% eksporditavast mahust. Hiinale järgnevad Lõuna-Korea, India ja Jaapan. 12 10 EUWID 24.07.2014 11 International Forest, 08.07.2014, EMPL 12 International Forest, 07.07.2014, EMPL Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 13
Saksamaalt tuleb teade selle kohta, et pelletite tootmine on kasvanud teises kvartalis vastupidiselt varasematele ootustele. eelmise aasta sama ajaga võrreldes on maht kasvanud 3,3%. Ka ekspordimaht ületab eelmise aasta taseme 17%. 13 Lääne- ja Põhja-Saksamaal on mitmel pool tormikahjustusi, mis on viinud alla ka puidu hinnad. Põhja- Reini-Vestfaali Liidumaal on äikesetormi tulemusel on kahjustada saanud umbes 80 000 tm valdavalt tamme- ja pöögipuitu. Valdav osa puidust on kasutatav kas tehnoloogilise või küttepuiduna. 14 Tormikahjustusi on ka Schleswig-Holsteini Liidumaal, kus tänu tormipuidu turule tulekuga langenud kuusesaepalgi hind. Nii maksab tihumeeter kuusesaepalki metsas tee ääres (vahelaos) 70-75 /tm. Tormipuidu ülestöötamise alguses tänavu esimeses kvartalis oli hind veel 80 /tm. 2,4 m kaubaaluste tegemiseks kasutatava okaspuupuidu ruumimeetri hinnaks on kujunenud 30 eurot. Tormipuidust tingitud hinnalangus avaldab mõju ka naaberliidumaale Alam-Saksile, kus seni maksti kuuse saepalgi eest 95 /tm. 15 Vaatamata keerulisele poliitilisele situatsioonile on Venemaa okaspuuümarmaterjali eksport tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud koguni 30%. Olulisemad sihtriigid, mis sellise kasvu on taganud on Hiina, Lõuna-Korea ja Jaapan. Kase materjali eksport suurenes 10%, milles suurema osa moodustas Soome veetud puit. 16 Kui Šveitsis toimus aastatel 2011 ja 2012 raiemahu vähenemine, siis 2013 on see taas kasvanud, ületades 2012. aasta umbes 3% jõude 4,78 mln tm-ni. Kasvu põhiliseks eestvedajaks oli energiapuit, mille raiemaht kasvas 8%, jõudes tasemele 1,81 mln tm. Okaspuupalkide raiemaht kasvas väga minimaalselt jõudes tasemele 2,26 mln tm ja tehnoloogilise puidu raiemaht vähenes pisut jäädes pidama 0,49 mln tihumeetril. 17 Soome saematerjali eksport oli tänavu aprillis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,4% miinuses. Eelkõige langes eksport Euroopasse, seevastu Jaapanisse kasvas eksport väga tugevalt. Vaatamata kehvale aprillile on nelja kuu kokkuvõttes siiski Soome puidueksport 9% plussis. 18 Kui Soome suutis rohkem eksportida, siis Hinspania teatab suuremast okaspuu saematerjali impordist. See on kasvanud esimese kvartaliga 11%. Põhiline kasv on tulnud Euroopa partneritelt nagu näiteks Portugal ja Rootsi. Seevastu naaberriigist Prantusmaalt on import 3% kahanenud. Vähenenud on import ka väljaspoolt Euroopat, kus suurim tegija on Tšiili. 19 Globaalses majanduses võis mullu märgata taastumise märke, mille tulemusel suurenes piirkonniti ka puidutööstuse turg. Samas piiras Eestis mõningane ehitussektori kokkutõmbumine nõudlust puidutööstuse toodetele. Kokku kasvas aastaga sektori müük üle 10 protsendi ja müük ekspordiks 12 protsenti. Palgakasv 2013. aastal puidutööstuses mõnevõrra siiski aeglustus, jäädes alla Eesti keskmisele. Kokku kasvasid palgad sektoris aasta varasemaga võrreldes veidi üle viie protsendi. 13 EUWID 31.07.2014 14 EUWID 13.06.2014 15 EUWID 29.07.2014 16 EUWID 29.07.2014 17 EUWID 09.07.2014 18 EUWID 08.07.2014 19 EUWID 26.06.2014 Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 14
Hõivatute arv suurenes sektoris kuus protsenti ja tööviljakuse kasv hõivatu kohta ulatus ligi kaheksa protsendini. Eesti puidutööstuse jaoks on endiselt olulisel kohal eksport, mis moodustab enam kui kaks kolmandikku müügist ning hakkab kogumahult lähenema juba miljardile eurole. Peamisteks ekspordipartneriteks olid 2013. aastal Rootsi, Norra ja Soome, kuhu läks peaaegu pool koguekspordist. Jätkuvalt näitas väga tugevat kasvu Läti suund. Positiivse tendentsina võib välja tuua puitmajade ekspordi kasvu, kus Eesti on tõusnud juba Euroopa suurimaks eksportööriks. Peamiseks sihtturuks on endiselt Norra. Puitmajadega samas mahus ekspordib Eesti ehitusdetaile (aknad, uksed, liimpuit jne), mille väljavedu Prantsusmaale ja Jaapanisse kasvab jõudsalt. 20 2014. aasta Eesti üldise majanduslanguse foonil on metsa- ja puidutööstus 1. kvartalis kasvava lisandväärtusega. Statistikaameti andmetel kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes lisandväärtus puidutöötlemisel ja puit- ning pabertoodete tootmisel keskmiselt +12,4 %, sellest puidutöötlemisel ja puittoodete tootmisel 14,0% ning pabertoodete tootmisel 1,5%. Kasvu vedas puidul baseeruvate toodete eksport, mis oli 2014.a esimeses kvartalis 397 miljonit eurot, olles kasvanud 2,9% võrreldes eelmise aastaga. Aasta esimese viie kuu tootmismahu- ja müügiindeksid näitavad samuti kasvu. Nimelt on nii puidutööstuse tootmismahu- kui ka müügiindeks maikuus kasvanud 7%. Väärib märkimist, et puidutööstuse esimese kvartali lisandväärtus kasvas toodangu mahust kiiremini - see näitab kõrgema väärtusega toodangu osakaalu tõusu. 21 Statistikaameti teatel tõusid tänavu aprillis mullusega võrreldes enim hinnad mööbli ja puittoodete tootmises. Osa ettevõtjaid kinnitab hinnatõusu, kuid on ka neid, kes pole pidanud vajalikuks hindu tõsta. Jah, oleme küll hindu tõstnud, sest ka toormehinnad on tõusnud. Oleme hindu tõstnud alates teisest kvartalist. Kuid see tõus pole olnud üldine, see oleneb turgudest, kuhu me müüme, rääkis puidutööstusettevõtte Eesti Höövelliist OÜ juhatuse esimees Andrus Rooks. Kui tõusevad toorme hinnad, siis peavad ka toodangu hinnad tõusma. Samuti on töötasu kasvanud. Hinnatõus sektoris on olnud üsna stabiilne ja see on kindlasti parem kui liiga järsud muutused, mis võivad tekitada soovimatuid muutusi tarbimises, märkis metsa- ja puidutööstuse liidu juht Ott Otsmann. 22 ASi Puukeskus esimese poolaasta käive oli kokku 4,8 miljonit eurot. Võrreldes 2013. aasta tulemusega suurenes see 9%. Sama perioodi käive eelmisel aastal oli 4,4 miljonit eurot. Jätkuvalt häid tulemusi näitab puitplaatide müük, see suurenes esimesel poolaastal 15%. Enamus plaatide müügist moodustavad tarned Eesti puitmajade tootjatele ja mööblitööstustele. Viimased on samuti suutnud oma ekspordimahtusid kasvatada. Puukeskuse tegevjuhi Atso Matsalu sõnul on puidust ehitamine kasvava trendiga. 23 Eesti männisaematerjali tootja Combimill OÜ ostis Soome ettevõtte Metsäliitto tütarfirma Metsä Wood AS, mis saeb Reopalus kuusepalki. Combimilli juhatuse liige Margus Kohava ütles, et laienemine loob ettevõttele hea kasvuvõimaluse lähedases valdkonnas, milles juba tegeletakse. Kohava lisas, et Eesti saeveskitel on viimasel ajal läinud hästi. Meie oma grupi kaudu teeme lisaks saematerjali tootmisele ka kauba järelvääristamist, ka nendel turgudel läheb hästi. Nõudluse üle praegu küll kurta ei saa, märkis ta. Tema sõnul on saematerjali turul konkurents igati tuntav. Oleme kõik otsapidi Euroopa turul ja sealne konkurents pole niivõrd Eestis tekitatud, vaid terves Skandinaavias ja sõltub suuresti 20 Majandus24 17.07.2014, EMPL 21 EMPL, 15.07.2014 22 Äripäev Tööstus 21.05.2014, EMPL 23 Äripäev 23.07.2014, EMPL Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 15
Euroopa majandusest, ütles Kohava. Combimill OÜ on Suure-Jaani vallas, Kõidama külas asuv männisaematerjali tootja. Kõidama saeveski toodab umbes 75 000 m3 männisaematerjali aastas, põhiosa sellest müüakse Eesti komponenditehastele. Üks põhikliente on tütarfirma Vincom OÜ, mis tegutseb samuti Kõidama saeveski territooriumil. Teiste Combi kontserni ettevõtete hulka kuuluvad komponenditootja Combilink, värvitud lengide ja liistude tootja Vindor OÜ ning värvitud liistude ja paneelide tootja Combiwood OÜ.10. juunil kiitis Metsä kontserni emafirma Metsäliitto heaks kõigi oma tütarfirma Metsä Wood Eesti AS aktsiate müügi Eesti ettevõttele Combimill OÜ. Pooled nõustusid tegema ka ärialast koostööd nii tooraine hanke kui puiduhakke müügi osas. Tehing jõustub pärast Eesti konkurentsiameti heakskiitu, eeldatavasti hiljemalt 2014. aasta kolmanda kvartali lõpus. 24 Praegusi sündmusi arvestades hinnatakse Venemaa turgu eriti riskantseks. Palkmajade tootja Finnlog kavandab oma ekspordi sihtriikides muutusi. Probleeme tekitab ka vene rubla väga heitlik kurss. Nii on otsustatud vene turu asemel suuremat tähelepanu pöörata Põhjamaade turule. Ühe suunana vaadatakse ka Aserbadžani poole. Mountain Loghome on peasjalikult keskendunud välisturule, ennekõike Norrale. Norrasse eksportimine moodustab ca 60% käibest. Mullu oli ettevõtte käive umbes 2 miljonit eurot, Eesti turg moodustas sellest mõne protsendi. Jaapanis pakuvad konkurentsi Hiina tootjad, kes müüvad maju 20 25 protsenti odavamalt, kuid nende kvaliteet ka lonkab. Meid eelistavad need, kes kvaliteedi pealt kokku ei hoia. Venemaal me ei tegutse, küll oleme Ukraina vastu huvi tundnud, kuid praegu on seal turg väga nõrk, ütles Mountain Loghome juhatuse liige Tarmo Leisalu. 25 RMK 2014. aasta esimese kvartali müügikäive ulatus 43 miljoni euroni, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,2% võrra väiksem. Samal ajal oli RMK kasum 18,8 miljonit eurot, mis on 48% suurem, kui aasta varem samal perioodil. Suurem kasum tulenes tänu sellele, et müüdi rohkem palki ja vähem paberi- ja küttepuitu.rmk juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul aasta teisel poolel paberi- ja küttepuu müügi osakaal suureneb ning aastakasumi prognoos seetõttu ei muutu. Kolme kuuga müüs RMK 0,8 miljon kuupmeetrit metsamaterjali kokku 40,5 miljoni euro eest. Keskmiseks metsamaterjali müügihinnaks kujunes 48,5 eurot kuupmeetrist, mis on ligi 15% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Esimese 3 kuuga müüdi raidmeid ja hakkpuitu 0,05 miljonit kuupmeetrit 1,4 miljoni euro eest. Keskmine müügihind ulatus 30,1 euroni kuupmeetrist. 2014. aasta eelarves prognoosis RMK selle aasta müügituluks 140 miljonit eurot ning kasumiks 15 miljonit eurot. 26 Euroopa Komisjon otsustas toetada Fortumi projekti ehitada Pärnusse jaam hakkpuidust bioõli tootmiseks. Toetusotsusega saab Fortum Euroopa investeerimisfondilt 6,9 miljonit eurot. Jaama planeeritav maksumus on 30 miljonit eurot. Fortum plaanib ehitada bioõli tehase Pärnu Niidu tänavale praeguse elektrijaama lähedusse, sest õlitootmise tehnoloogia vajab soojusenergiat. Kui investeerimisplaanid saavad rohelise tule, valmib uus pürolüüsijaam 2016. aasta jaanuaris. 27 Baltania OÜ plaanib Lääne-Virumaale 40 miljonit eurot maksvat uudset biosütt tootvat torrifitseerimistehast, mis peaks valmis saama 2016. aastal. Uues tehases leiaks tööd umbes 30 inimest ja plaanitav torrifitseerimistehas võiks igal aastal toota 260 000 tonnist madalakvaliteedilisest puidust 100 000 tonni biosütt. 28 24 Äripäev Online 25.07.2014 25 Äripäev, EMPL 25.07.2014, EUWID 01.07.2014 26 RMK 11.06.2014 27 Pärnu Postimees 28.07.2014, EMK 28 Virumaa Teataja, 28.07.2014, EMK Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 16
Hakkpuiduga tegeleva OÜ Reinpaul ostu-müügidirektor Andrus Iva ütleb, et praegu on kehvad ajad lootuses Narva elektrijaamadele hakkpuitu müüa tekkis sellele alale firmasid mõni aasta tagasi tohutult. Nüüd üritavad nad ellujäämise nimel üksteist madala hinnaga üle trumbata. Võsa ja raiejäätmete hinnad on sellepärast nii madalad, et inimesed peaksid tegelikult võsategijale töö eest peale maksma. Teede ääres olevat võsa ei kannatagi praegu raiuda, sest ülestöötamiskulu on suurem kui raha, mis selle eest saab, räägib Iva. Piirkonniti on raiejäätmete- ja võsaäri ka veidi erinev. Põlvamaal on toorainet palju, kuid Lääne-Virumaa on näiteks täiesti tühi, materjali pole, sest praeguse hinnaga ei ole inimesed huvitatud müüma, kirjeldab Iva. Taoline hindade kõikumine kordub selles äris iga 3 4 aasta jooksul, praegu oleme hinnaga põhjas. Lõuna-Eestis hakkpuiduga tegeleva Valga Puu juhatuse esimees Andres Olesk ütleb, et äri läheb stabiilselt keskmiselt. Puiduhake müüakse samas kontsernis tegutsevale Helme Graanulile, kus sellest pelletid valmistatakse. Olesk ütleb, et inimesed on raiejäätmete müügist huvitatud küll ning hind selle eest on enam-vähem sama, mis Skandinaaviaski. Iga kolmas katlamaja vajab puitu. Täna on Eestis ligi 300 kaugküttefirmat ning 112 katlamaja töötab puidul. Puiduhakkega köetakse näiteks Tallinna, Tartut, Võru, Valgat, Kuressaaret, Jõgevat ja paljusid teisi Eesti linnu. 29 Hanila vald Läänemaal viib sügiseks graanuliküttele viis väikest katlamaja, mida seni kõeti kütteõliga, teatab Lääne Elu 30 Viimases Swedbanki uuringus oli selgelt näha, et ainsad töösturid, kelle kindlustunne kasvas olid puidutöösturid. 31 Selle lootes võib ka erametsaomanik ehk pisut kindlamalt tulevikku vaadata, sõltumata kehvast paberipuidu ja olematust energiapuidu hinnast. Kasutatud lühendid: EKI Eesti Konjunktuuriinstituut EMK SA Erametsakeskus EMPL Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ERE Eesti Reformierakond EUWID Europäischer Wirtschaftsdienst KÜ - keskühistu METLA Metsäntutkimuslaitos OP okaspuit pm³ - puistekuupmeeter rm - ruumimeeter RMK Riigimetsa Majandamise Keskus Tm tihumeeter (võrdub m³ga) 29 Äripäev 28.05.2014, EMK 30 Lääne Elu 28.07.2014, EMK 31 Äripäev 23.07.2014, EMPL Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 17