, Tartu Astrid Kauber Espoo linna Haridusamet https://todaysmeet.com/haridusf estival

Samankaltaiset tiedostot
Mitmekultuuriline kool Espoos.

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

JUHEND SISSERÄNNANUD ÕPILASTE VANEMATELE

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

PAARISUHTE EHITUSKIVID

TERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale!

Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed. Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent

Lahendusvariandid pärast põhihariduse omandamist

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis

HINNANG EESTI ÕPPEKAVALE Kokkuvõte õppekava üldosa ja ainekavade tugevatest ja nõrkadest külgedest

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

Linnalaagris oli huvitav!

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

Kõikide ühine. Vantaa mitmekultuursusprogramm. Laiendatud kokkuvõte viro eesti

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)!

PAARISUHTE EHITUSKIVID

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks

LoovusPedagoogika. Näitus Helsingi tulevikuvisioonide projektist Nina Gran 48 Tuleviku kool

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Loov probleemi lahendus - vaheldust traditsioonilisele uurimistöö juhendamisele

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 21 (310) 14. veebruar 2007

Võrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES. Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur

Matti Miettinen

Maie Tuulik. Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast

Soomlased on põhjendatult uhked oma kõrge koha üle. Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakutest. M a r e L e i n o

Tulemas on õpetajate päev!

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

Eurostudium 3w luglio-settembre Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Mis reedel, õpetajate päeval kavas?

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga

Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm

baaskutseeksam (Soome) kautseõppele suunav ja ettevalmistav koolitus (Soome)

esikoulutus varhaiskasvatus esiopetus ammatillinen perustutkinto (Suomi) tutkinnon laajuus erityisoppilaitos erityisopiskelija/oppilas

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 2 (291) 13. september 2006

Ü l e v a a d e. Vaba aeg Soome ja Eesti keelearenduskavades Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi nõunik

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 22 (311) 21. veebruar 2007

Uus eesti keele arengukava tulekul Jüri Valge Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region 22.8.

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 13 (372) 3. detsember 2008

Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.

Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

Omaloominguliste laulude ja laulutekstide võistluse juhend

2. Õppeaine kirjeldus

Õpetusega valmistatakse õpilane ette suhtlemiseks võõrkeelses keskkonnas nii era- kui tööalases suhtluses.

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT

suomi-viro suppea keskustelusanakirja

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom

Metsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid. Sobiv partner tööhõives

Sõnastik on koostatud aastal projekti HETA poolt, mis on rahastatud INTERREG III A programmi abiga.

EESTI KEELE ALLKEELED

Vabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda?

SANASTO laivamatka, taksissa, kohteliaisuusilmauksia KIELIOPPI. kas-kysymyslauseet ja vastaukset, lukusanoja

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

Trükk ja kujundus Hansaprint OÜ.

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Algavad KG 14. kirjanduspäevad!

Soome keel. 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. Kooliaste: gümnaasium

Vene keele isetegevuspäev KG-s

Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad

Maakonna MV rahvastepallis

IX vana kirjakeele päevad novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis

Tunnustus kunstitööde eest

MÄGRA-MIKU POSTIPAUN. Alavere kooli leht nr /2010 õa SEEKORD KOOLILEHES: ÕPETAJATE PÄEVA JA HÕIMUPÄEVA TÄHISTAMINE, ÕPILASTE

Rahvastepall Orissaares

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA HELSINGISSÄ

KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA?

Eesti keele riigieksami eristuskiri

Soome lingvistid eesti keele jälil

Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Maryann Metusala

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN /\

Segakoorid Kreedo ja Ave laagerdasid Valjalas

Soomlaste raamatukogukasutus

Transkriptio:

Mitmekeelne õpilane soomekeelne kool 21.10.2015, Tartu astrid.kauber@espoo.fi Espoo linna Haridusamet https://todaysmeet.com/haridusf estival

Võõrkeelsete õpilaste arv Espoo linna põhikoolides 1998-2015 (19.10.2015) 4500 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 20.10.2015 2

3 20.10.2015 Suurimad keelerühmad Espoo põhikoolides (19.10.2015) 700 600 500 400 300 200 100 0 2012 2013 2014 2015

4 20.10.2015 Keele- ja kultuurirühmade õpetus osakond Ettevalmistav õpetus, soome teise keelena õpetus, oma emakeele ja vähemususundite õpetus Oma emakeele õpetajad(41 eri keelt, 57 õpetajat, n. 3100 õpilast) Vähemususundite õpetajad (5 usundit, 18 õpetajat, n. 2200 õpilast)

Ettevalmistav õpetus - ettevalmistav õpetus on mõeldud Soome elama kolinud õpilastele (ka tagasi Soome kolinud soomlastele), kelle soome keele oskus ei ole piisav põhikooli õpetusrühmas toime tulekuks - ettevalmistavas õpetuses järgitakse ettevalmistava õpetuse õppekava üldhariduse eri õppeainetes - õpetuskeeleks on soome keel - Õpetust antakse 6-10-aastastele vähemalt 900 tundi (23 tundi nädalas) ja vanematele õpilastele vähemalt 1000 tuntia (26 tundi nädalas) - igale õpilasele tehakse koostöös hooldajatega individuaalne õppeplaan - ôpetusta antakse kas inklusiivselt oma kodukohakoolis või oma piirkonna ettevalmistavas klassis (12 õpilast, klassiõpetaja + abistaja) - ettevalmistav õpetus kestab ühe õppeaasta - eesmärk saavutada soome keele oskus A 2.1. tasemel

6 20.10.2015 Ettevalmistav õpetus Soome kolinud ja muudest maakondadest Espoosse tulnud alla 2 aastat Soomes olnud lapsed suunatakse kooli meie osakonna kaudu Perede intervjueerimine Ettevalmistava õpetuse otsuse tegemine Ettevalmistava klassi suunamine Lähikooli suunamine ja intensiivse toe vajaduse hindamine Õpikohustusevanuse ületanud (1998 ja vanemad) suunatakse täiskasvanute gümnaasiumisse, kus neile antakse ettevalmistavat õpetust ja on võimalik sooritada Soome põhikooli lõputunnistus pärast ettevalmistava õpetuse Riik finantseerib tagantjärgi, umbes 15 000 eurot/õpilane.

7 20.10.2015 Muukeelsete õpilaste intensiivne tugi (MMO) - Valmistava õpetuse järgne süstemaatiline tugi oma kodukohakooli tavaklassis õppides - otsus õpilasele toe andmiseks tehakse üheks õppeaastaks korraga, tuge voib saada 2 aastat - resurssiõpetaja - õpetuses järgitakse linna üldhariduse õppekava ja emakeelt ja kirjandust õpitakse soome teise keelena - õpilasele tehakse individuaalne õppeplaan - lisaks meil on ühes koolis klassikursusteta väiksed rühmad noortele, kellel puudulik koolitaust (30-36 kohta) - Linna oma finantseering koolidele, keskmiselt 3500 e/õpilane

Soome teise keelena õpetus soome teise keelena õppeaine kuulub emakeel ja kirjandus - õppeaine alla ja seda õpitakse juhul, kui õpilase soome keele oskus ei ole keele kõigis eri osades emakeele tasemel soome teise keelena õpetus sisaldab keeleoskuse arendamist keele kõigis eri osades, seega hääldamise, lugemise, kirjutamise, grammatika, sõnavara ja tekstidest arusaamise süsteemset õpetamist, samuti tutvumist Soome kommete ja kultuuriga õpetuses järgitakse S2 õppekava ja kasutatakse erilisi õppematerjale ja õpetusmetoodikat eesmärgiks on, et õpilane saavutab võimalikult hea soome keele oskuse (põhikooli lõpus hinde 8 saamiseks taseme B1.1 B1.2) gümnaasiumis on õpilastel võimalik emakeele asemel võtta kursusi ja sooritada lõpueksam soome teise keelena õppeaines osa finantseerib riik, osa linn, kool saab umbes 1200 e/õpilane

Ettevalmistava ja migrantide intensiivse toega (MMO) olevad õpilased Espoo koolides1998-2015 (19.8.2015) tumeroheline ettevalmistav, heleroheline - mmo 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0 20.10.2015 9

10 20.10.2015 Muukeelsete laste emakeele õpetus õpetus on vabatahtlik lapse hooldajad vastutavad ise transpordi transpordikulude eest haridusamet moodustab rühmad vastavalt registreerunud õpilaste arvule õpetus toimub kas oma või mingis teises koolis oma koolipäeva lõppedes 1,5 tundi nädalas

OPS 2016 Luku 4 Kasvu ja õppimist toetav tegevuskultuur (4) Kultuuride mitmekesisus ja keeleteadlikkus Eesmärgina mitmekesisuse nähtavaks tegemine Oluline on ajakohaste põhimõistete valimine, määratlemine ja avamine Puudutab kogu kooli, kõiki selle liikmeid Põhineb arusaamisel, et õpilas on mitmekeelne ja tal on mitu identiteeti Kultuuride ja keelete mitmekesisus ei ole probleem, vaid resurss Ei rõhuteta erinevusi Keeleteadlikkus: keel on oluline õppimise osa ja vahend Toetatakse mitmekeelsust ja erinevate keelte samaaegset kasutamist Iga õpetaja on keeleline eeskuju ja keele õpetaja

Keeltekasvatus Kooli keelteõpetuse lähtepunktina on keele kasutamine eri situatsioonides Opetus toetab õpilaste mitmekeelsust kasutades kõiki keeli, mida õpilane oskab. Opetuse eesmärgiks on multiliteracy, mille abil õpilane oskab otsida infot ja suudab aru saada, toota, hinnata ja analüüsida erinevaid suuliseid ja kirjalisi tekste igapäevases läbikäimises, koolitöös ja ühiskonnas

, Espoo Haridusamet

Integreerumise faasid 1. Entusiasm -oodatakse unistuste täitumist -palju energiat ka innostust -keeleoskuse omandamine ja uued asjad on huvitavad 2. Frustatsioon -keeleprobleemid põhjustavad abituse tunnet -integreerumine on raskem kui oletati -mälestused ja koduigatsus vaevab

Integreerumise faasid 3. Aktsepteerimine - arusaamine, et keskkond ei muutu, vaid peab ise muutuma - argielu hakkab sujuma 4. Kohandumine - loomulik olemine kohalikega - saavutatud tasakaal toodud ja uue kultuuri vahel

Tegurid, mis mõjutavad suhtumist migrantidesse sotsiaalse identiteedi teooria (Scheepers et al 2002) riigi võimustruktuurid avalik arvamus ja meedia riigi majanduslik olukord haridus: mida kõrgem koolitus, seda sallivam isiklikud kontaktid: mida rohkem, seda positiivsem suhtumine (http://www.hel2.fi/tietokeskus/julkaisut/pdf/09_02_1 9_Tutkimus_Jaakkola.pdf)

KOOLI JA ÕPETAJA ROLL kool on mudel ühiskonnast, valmisoleku võib õppida koolis põhiharidus katab kogu põlvkonna õpetajatel pikaajaline suhe õpilastega kool ja õpetajad on silla ehitajad, maailma avajad, eetilised kasvatajad kogu kooli kultuur visiooni ja väärtuste üle mõtlemine, nende loogilisus, mallid

INTERKULTUURNE KOMPETENSS (Pirjo Lahdenperä, Rauni Räsänen) oma kultuur - etnotsentrismist aru saamine, suhtelisusest ja sõltuvustest aru saamine - kuidas teised mind näevad teiste kultuuride ja kultuurikoodide tundmine - erinevused, samasused - stereotüübid ja eelarvamused, nende käsitlemine - interkultuursed koostööoskused - huvi, väärtustamine - võrdne suhtumine, kuulemine, dialoog - empaatia, hoolitsemine, oskus asetuda teise olukorda - suhtlusoskused - eetiline tundlikkus (tahtmine kohata võõrast kultuurist tulev laps, ei probleemide seletamine kultuuri kaudu) õpetaja pedagoogised oskused; mm. oskus käsitleda ja lahendada erinevaid konflikte, soov arendada ennast

TOLERANTSUS versus HOOLETUSSEJÄTMINE Õpetaja vallandati, sest andis moslemitest õpilastele kogemata sealiha (www.delfi.ee, 13.10.2010, Saksamaa) Soome koolides on loobutud jõulupühade pidamisest Õpe, ära kirjuta märkust, muidu saan kodus naha peale Ei muusikatunde minu lapsele, Ei ujumistunde Minu usund ei luba mul inimese bioloogiat õppida Mina ei lähe dushi alla pärast kehalise tundi

VÕTMEKÜSIMUSED Nancy L Commins on olemas mitmeid samme, mida õpetajad ja koolid võivad teha, et toetada migrantide lõimumist ühiskonda kohalikku emakeelt teise keelena õppivate laste toetamine on kasuks kõikidele õpilastele koolis ja klassis olulisena faktorina õpilase edasijõudmises on see, kuida õpilane võetakse kooli vastu, st. koolikultuur ja atmosfäär

BEST PRACTICES USA (Nancy L. Commins) school enrollment: õpilaste vastuvõtmine (erikeelsed infolehed, videod http://www.edu.vantaa.fi/lansimaki/; http://www.vaasa.fi/suomeksi/opetus_ja_koulutus/perusop etus/maahanmuuttajien_opetus; http://kajaanimcl.info/wordpress/) student assessment: keeletaust, koolitaust, vanemate koolitustase school culture and climate: enne kõike küsimus suhtumises ja soovis, ei õpetajate koolitamises, õpilaste ettevalmistamine, interact with, learn from, work for, http://mondo.org.ee/; http://www.maailmakool.ee/ effective family and community outreach: vanemate ootused osalemisest, abi isiklike kontaktide loomisel classroom instruction: diferentseerimine, materjalid

BEST PRACTICE - SOOME koolikultuurile tuleb pöörata tähelepanu, salliva ja turvalise atmosfääri loomine koolis ja klassis inklusiivne õpetus, integratsioon, ei segregatsioon ressursid!!! õpetaja ootustel on märkimisväärne mõju õpilase koolis edasijõudmisele, iga õpetaja on keele õpetaja õpetaja tahtmine töötada erinevate õpijatega: - ära jäta last üksi, toeta, anna aega, ole paindlik, kannusta last - diferentseeritud õpetus, erinevad ülesanded - tunne ja näita huvi lapsele tähtsate usundi/kultuuriga seotud asjade vastu

BEST PRACTICE - SOOME intensiivne koostöö lastevanematega - tegevuslikud lastevanemate koosolekud - eri kultuuride/kommete/pühade tutvustamine klassis koostöös lastevanematega eri kultuuri esindajate ühine tegevus, tolerantsus, teineteise austamine - tugiõpilased - aktiivne osavõtt kooli ringidest, üritustest - eri kultuure tutvustav päev, näiteks töötoad mängudega eri maadest jne - oma kultuuri edustav etteaste koolipeol

24 20.10.2015 Mitmekeelse õpilase hindamine(espoon OPS) Mitmekeelset õpilast võib hinnata sõnaliselt kogu põhikooli aja välja arvatud põhikooli lõputunnistus. Hindamisel tuleb arvestada õpilase alles arenevat keeleoskust ja kasutada paindlikke hindamisviise, näiteks sõnaraamatu kasutamine, kontrolltöö täiendamine suuliselt, pikem aeg kontrolltöö sooritamiseks, portfollo-hindamine jne Hindamise põhimõtteid, eesmärke, kriteeriumeid aj meetodeid tuleb tutvustada hooldajatele ja õpilasele.

Agora projekt Keeleteadlik õpetus : füüsika, keemia, ajalugu, bioloogia, ühiskonnaõpetus Sama-aegne õpetus: oma emakeel ja kooli õpetuskeel Eri maailmavaadete vaheline dialoog www.espoo.fi/agora, Espoo Haridusamet

Opi sanoja viroksi! 1. Tervetuloa 2. Hei! 3. Näkemiin! 4. Hyvää huomenta! 5. Hyvää päivää! 6. Kiitos 7. Olen pahoillani. 8. Kyllä 9. Ei 10. Mitä sinulle kuuluu? 11. Hyvää. 1. Tere tulemast 2. Tere! 3. Nägemist! 4. Tere hommikust! 5. Tere päevast! 6. Aitäh 7. Palun vabandust. 8. jah 9. ei 10. Kuidas sul läheb? 11. Hea.

ÕPETAJA 10 KULDSET REEGLIT Ära üldista, iga inimene on individuaalne ja tõlgitseb kultuuri omamoodi. Ole tõeliselt huvitatud eri kultuuridest. Tegele kultuuri iseärasustega, aga väldi erinevuste liigset rõhutamist. See, et koolis on muukeelseid lapsi, ei tee koolist mitmekultuurset, vaid see, et kultuurid on omavahel interaktsioonis. Tee mitmekultuursus koolis nähtavaks. Õpeta lapsi olema uhke oma sünnipära üle.

ÕPETAJA 10 KULDSET REEGLIT Ole paindlik ja loov. Kasuta paindlikke õppekorraldusi. Piira oma tööd. Küsi julgelt abi! Roogi ilma piinadeta õppeainest kõik üleliigne ja õpeta ainult kesksed asjad. Vanematega jutlemiseks kasutatud aeg ei lähe kunagi hukka. Kui üks uks sulgub, otsi uusi uksi ehk viise lahendada argipäeva olukordi.

Head sügispuhkuse jätkumist!, Espoo Haridusamet