Laste ja täiskasvanute matemaatika oskusest Soomes Näopildi joonistanud Ensio, 3-aastane Hannu Korhonen lecturer emeritus Orimattila, Finland korhonen.h@gmail.com
Matemaattisten aineiden opettajien liitto MAOL ry Association of the Teachers of Mathematics, Physics, Chemistry and ICT in Finland http://www.maol.fi/maol/ MFKA-kustannus oy / MAOL-palvelu http://www.mfka.fi/
Soome koolisüsteem Õpetaja koolitustee (nii klassiõpetajale kui ka aineõpetajale) 6-aastastele eelkool 7-15-a. põhikool 16-18-a. gümnaasium 19- ülikool
Opperi oü http://www.opperi.fi/ Firma toiminud 25 aastat Asutaja Hannele Ikäheimo õpetaja, uurija, koolitaja Kõige uuemad materjalid: KYMPPI-raamat KYMPPI-väljaselgitamine ALVA-väljaselgitamine Foto Eveliina Mettänen
Matikkamaa Matemaatikamaa In the publication Pehkonen, E., Brandell, G. & Winsløw, C. (eds.) Nordic Presentations: proceedings of the section Nordic Presentations at ICME-10, July 12, 2004 in Copenhagen (Denmark). Helsinki 2006: University of Helsinki, Department of Applied Sciences of Education; Research Report no 265, pp. 57 62).
Matikkamaa Mattelandet MathWonderland Matikkamaaon pedagoogiline keskus, kus arendatakse koos õpetajatega matemaatika õpetust algkoolist kuni gümnaasiumini. Matikkamaa alustas sügisel 2000 Espoos ja Helsingis, hiljem veel mitmes linnas. Iga Matemaatikamaa tegutseb omal viisil. On asutatud ka ühe kooli matemaatikamaid mõnele paikkondadele. Matemaatikamaades õpetatakse matemaatikat konkreetsete tegutsemisvahendide abil.
Konkreetne materjal on tähtist sellepärast, et 85 % õpilastest, kes tulevad 7. klassi, mõtlevad konkreetselt. Üheksanda klassi lõpus on selliseid õpilasi veel 70 %. Jarkko Hautamäki 1991 Kõige enam kasu saavad konkreetsetest tegutsemisvahenditest need õpilased, kellel on raskusi matemaatikas, ja teisalt ka kõige paremad õpilased. Keskmise tasemega õpilased, kes kasutasid konkreetseid vahendeid, tegid eksami paremini kui 69% sellistest õpilastest, kes ei kasutanud konkreetseid materjale. Jadviga Domino 2010
Praegu Kus on Matemaatikamaa? Vaata veebist http://matikkamaat.nettisivu.org/ Matematiikaõpetajate sügispäevad Haapsalu 9.-10. november 2012
Tarinapaperi jutupaber 1 Küsimus matemaatika keeles 2 Lahendus vahendite abil ja/või joonistades 3 Jutt 4 Küsimus sõnaliselt 5 Vastus sõnaliselt 6 Arvutused ja tulemus matemaatika keeles http://www.opperi.fi/02_opetusvinkkeja/2211_tarinapaperi.html
Kuidas õpitakse matemaatikat Õpilastel on raskusi matemaatika õppimises niisama palju kui lugemise õppimises. Pooled õpilastest, kellel on spetsiifilisi arvutamisprobleeme (düskalkuulia), ei saa sellist lisatuge, mida oleks nendele tarvis klassides 1 kuni 6. Matematiikaõpetajade sügispäevad Haapsalu 9.-10. november 2012
Laps hakkab pidama iseennat halvaks õppijaks. Võib-olla põhjustabsee matemaatika-ahistust ja testikartust. Tuleb probleeme seoses kooliskäimise, argieluja tööeluga. Pekka Räsänen 2012
Puudujäägid arvutusoskustes kahekordistavad tööpuuduse riski. Nendel, kellel on puudujääke arvutusoskuses, on raskem juurdepääs haridusele ja tööelule kui nendel, kellel on puudujääke lugemises. Parsons & Bynner2005
8 0 LArvutamisokuse a s k u t a id oarenemine n k e h it y s Koulutaitojen ja motivaation kehitys Kaisa Aunola, Jyväskylän yliopisto, 2009 6 0 4 0 Punktide arv p is te m ä ä r ä 2 0 0 eeelkooli s k a r is ysügis k s y Esimese e p p u sklassi y k s y sügis Teise t o p pklassi u s y ksügis s y e s k a r ik e v ä t e p p u k e v ä t to p p u ke v ä t Eelkooli kevad Esimese klassi kevad N = 200 Teise klassi kevad
7 0 6 0 LLugemisokuse u k u t a id oarenemine n k e h it y s Koulutaitojen ja motivaation kehitys Kaisa Aunola, Jyväskylän yliopisto, 2009 5 0 4 0 Punktide arv p is t e m ä ä r ä 3 0 2 0 1 0 0 e s k a r is y k s y e p p u s y k s y t o p p u s y k s y N = 200 Eelkooli sügis Esimese klassi sügis Teise klassi sügis e s k a r ik e v ä t e p p u k e v ä t Eelkooli kevad Esimese klassi kevad Teise klassi kevad to p p u k e v ä t
Matteus*-efekt Erinevus õppijate vahel kasvab ajaga. Soomlasest uurimusest** ilmneb, et erinevus matemaatikas kasvab vanusaastadel 6 8 umbes kolmekordseks. Samal ajal lugemises erinevus väheneb alla poole. * Evangelist Matteus Piiblis: See, kellel on, sellele antakse. Sellelt, kellel väha on, võtetakse ära. ** Nurmi, J-E. & Aunola, K. 1999 2009. Koulutaitojen ja motivaation kehitys -tutkimus. Jyväskylän yliopisto. Lugemisoskus Arvutamisoskus Eelkooli algus 48 % 280 % Teise klassi lõpp
Kui matemaatika õppimise raskusi ei identifitseerita ja õpilased ei saa varakult abi, siis raskused akumuleeruvad juba kooli alguses. Soomes identifitseeritakse matemaatikaraskusi alles klassides 3 kuni 5. Lugemisraskusi juba esikoolis.
On tähtis välja selgitada, kuidas 3. 7. klassi õpilased tunnevad kümnendsüsteemi ja ühikute teisendamist http://www.opperi.fi/09_kirjat/90_kymppi.html http://www.opperi.fi/10_testit/102_kymppi.html
Näide kümnendsüsteemi materjali kasutamisest Kuus tuhandekuupi, viis sajaplaati, üks kümnekepp,... Kus on viga?
Eelkoolis 6-aastaselt mõõdetud arvujada oskused ja arvude võrdlemise oskused ennustavad 70 protsenti lapse matemaatika oskamisest neljandas klassis. Jari-Erik Nurmi & Kaisa Aunola 1999 2009 75 protsenti viienda klassi õpilastest, kellel on raskusi matemaatikas ja madal enesehinnang, on samas olukorras veel kaheksandas klassis. Karin Linnanmäki 2002 Õpetajatel on tarvis teada, kuidas nemad võivad aidata selliseid õpilasi, kes ei saavuta õppe-eesmärke.
Mis on ALVA? ALVAehk ametimatemaatika oskuste väljaselgitamine kontrollib olulisi mõisteid ja arvutamisoskusi, mis on vajalikud kutsehariduse alguses. ALVA sobib kasutamiseks ka põhikooli üheksandas klassis ja gümnaasiumi alguses. http://www.opperi.fi/10_testit/104_ammattikoulu.html
ALVA on komertslik materjal vaada http://www.opperi.fi/10_testit/alva-info+22.8.2011.pdf mapp, mis sisaltab juhendid, tes d, harjutusi ja elektrilise punktide kogumisblanketi (.xls) hind riipub õpilasede hulgast vald või linn tellib, saab kopieerida kõigile koolidele kasutatakse põhikoolidest kutsekõrgkoolidesse
ALVA AmmattiLaskennan VAlmiuksien kartoitus ame matemaa ka oskuste väljaselgitamine 1 kümnendsüsteem 2 peastarvutamine 3 kümnendmurrumõiste 4 murdarvutus 5 harilikud ja kümnendmurrud 6ühikud 7 suurusjärgu hindamine 8 ühikute teisendamine 9võrrandid ja võrded 10 protsentarvutus 11tervik ja osad
Mida soomlased oskavad? Juhtumi näide: meditsiiniõde,tudeng, 38-aastane naine Raja 80 % oikein 30 %! 67 % 40 %! 0 %!! 0 %!! 33 % 67 % 75 % 25 %! 0 % 100 % Peaks olema vähemalt 80% õige.
Juhuslik täiskasvanude rühm, mitmed erinevaid elukutseid Opperi oü:n materjal 82 % 82 % murdarvud ühikud protsendid
Põhikooli 9. klass, aprill 2009 N = 142 67 % murdarvud 60 % ühikud 57 % protsendid Punk de arvu muutumispiirkond 10 89, max 90 Protsen de muutumispiirkond 11 % 99 %
Milliseid üleandeid ALVA-testis on? 1.Kümnendsüsteem (10 ülesannet) 67000 + 23000 300 55000 : 100 Arvuta kirjalikult 5004 233 2. Peastarvutamine (6) 3. Kümnendmurru mõiste (10) 4. Murdarvutus (4) 5. Harilik ja kümnendmurd (8) Kirjuta hariliku murruna 0,03. Mis on kõige suurem arvudest 5,345 5,45 5,5?
6Ühikud (6 ülesannet á 2 punkti) Loetle pikkusüksikud kõige suuremast kõige väiksemani. Kasuta lühendeid. km hm dam m 7 Suurusjärgu hindamine(6) Bussireis Tallinnast Tartusse võtab aega umbes 2 min 2 h 2 d 8 Ühikute teisendamine(16) 2h 20 min = min 20300 g = kg g
9 Võrrandid ja võrded (12) Arvuta avaldise väärtus, kui muutuja x väärtus on antud. x = 5 3x + 4 = Lahenda võrre 2 = 3 x 60 10 Protsentarvutus(6) Kui palju on 50 % 900 eurost? x = 11 Tervik ja osad(6) Kümme liitrit värvi maksab 120 eurot. Kui palju maksab üks liiter? Vastus: Kui palju maksab 20 liitrit? Vastus:
Järeldusi Sellest hoolimata, et Soome põhikooli õpilaste keskmised tulemused on head rahvusvaheliselt, on palju sellist tähtsat, mida ei oskata. See paistab eriti silma edasiõppimises ja tööelus, aga seesama teeb matemaatika õppimise palju raskemaks, kui õppimine peaks üldiselt olema. Ja kõige halvem on, et see paneb õpilase arvama, et ta ise on halb inimene ja õppija.
Matemaatikat peaks õpetama nii, et kõigil õpilastel oleks aega ja võimalusi õppimiseks. Tähtis on teada ja tähele panna, kui suur tähtsus õpetajal on ja et mõne õpilase mõtlemisviis on veel põhikooli lõpus ja gümnaasiumi alguseski konkreetne. Raskusi matemaatika õppimises peab diagnoosima varakult ja andma õpilasele sellist tuge, mis on tarvis. Teisalt, eriti tublid õpilased vajavad ka nendele planeeritud õpetust. Võib-olla on selle järele praegu Soomes veel suurem vajadus kui nõrkade õpilaste toele. Kaisa Aunola 2002... Õpetajal ON tähtis roll õpilaste motivatsiooni säilitajana ja õppimise motiveerijana