aed: viljapuu- või rohuaed



Samankaltaiset tiedostot
haapa aapa haab haju\tuoksu aisu hais\lõhn halko alko halg hammas ammas hammas hanhi anõ hani hanki antši hang hapan appoo hapu harakka araga harakas

Odpowiedzi do ćwiczeń

monta vanupuikkoa vetoketju kaksi vetoketjua kolme vetoketjua Sanasto paristo kaukosäädin lokki savuke tupakka pyykkipoika pingviini vanupuikko

AJANILMAISUT AJAN ILMAISUT KOULUTUSKESKUS SALPAUS MODUULI 3


3. kappale (kolmas kappale) AI KA

Copylefted = saa monistaa ja jakaa vapaasti. Oppitunti 11- Adjektiivien taivutus Audio osa 1. kaunis - ruma

MILLOIN PARTITIIVIA KÄYTETÄÄN? 1. NEGATIIVINEN LAUSE o Minulla ei ole autoa. o Lauralla ei ole työtä. o En osta uutta kännykkää.

Ääntämisestä KANSAINVÄLISESTI KALAVESILLÄ Nykyvenäjän kirjaimisto

LAUSETREENEJÄ. Kysymykset:

4.1 Samirin uusi puhelin

Paritreenejä. Lausetyypit

6. Vastaa kysymyksiin Onko sinulla isoveli? Oletko sinä lyhyt? Minkä väriset hiukset sinulla on? Onko sinulla siniset silmät? Oletko nyt iloinen?

LUONTO. Vesistö. Kuvia joista. Kuvaaja Pasi Lehtonen. Sanasto:

EKSITUSSÕNAD kassi kissa halpa huono viineri nakki halaavat halavad paras lahja lahja karvas hyvä maku sulhanen

TEE OIKEIN. Minun naapuri on (rikas) kuin minä. Hänellä on (iso) asunto ja (hieno) auto.

MITEN TEET AIKAAN LIITTYVIÄ KYSYMYKSIÄ JA MITEN VASTAAT NIIHIN?

KAPPALE 3 RADEK TUTUSTUU JUSSIIN. Tunnetko jo Jussin?

Tämän leirivihon omistaa:

Täytyy-lause. Minun täytyy lukea kirja.

Objektiharjoituksia. Harjoitus 2 Tässä on lyhyitä dialogeja. Pane objektit oikeaan muotoon. 1) - Vien... TÄMÄ KIRJE postiin.

SUOMEN KIELESSÄ ON KAKSI ERILAISTA KYSYMYSTYYPPIÄ: Ei, en auta. Ei, minä olen surullinen.

Digikasvio. By: Linda H

ABC kissa kävelee. A B C kissa kävelee. Tikapuita pitkin taivaaseen. A B C D E. kas kissa hyppelee! Kuuntelu

------lmltätieltä Te pu h utte?)

Suomi toisena kielenä tehtäviä luokkalaisille: Iso vai pieni alkukirjain? Essi Järvelä/Nummen koulu/turku. 1. Kirjoita sanat oikein: turku

KUVAJUTTU Lapsen nimi: Päivämäärä: Päiväkoti/koulu: Lomakkeen täyttäjä:

Reetta Minkkinen

-mpi (komparatiivi) tuttu - tutun - tutumpi. siisti - siistin - siistimpi

SANATYYPIT JA VARTALOT

Nettiraamattu lapsille. Rikas mies, köyhä mies

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Suomen lippu. lippu; liputus, liputtaa, nostaa lippu salkoon

-OJA / - ÖJÄ / -YJÄ / -UJA / - EJA / -EJÄ -IA / -IÄ -OITA / -ÖITÄ -ITA / -ITÄ. Katso myös: Suomen Mestari 1, s. 173

Kenguru 2019 Mini-Ecolier 2. ja 3. luokka Ratkaisut Sivu 0 / 11

VERBI ILMAISEE MYÖNTEISYYTTÄ JA KIELTEISYYTTÄ

LAPSEN HAASTATTELULOMAKE (alle 10-vuotiaalle)

PAPERITTOMAT -Passiopolku

PIENESTÄ PITÄEN-HUOMISEN HYVÄKSI

Herään taas kerran äitin huutoon. - Sinun pitää nyt herätä, kun koulu alkaa kohta! - Joo, mutta mulla on sairas olo. Sanoin äidilleni vaikka ei

Tervetuloa! Mä asun D-rapussa. Mun asunto on sellainen poikamiesboksi.

8 9 Kopionti ehdottomasti kielletty.

ABC kissa kävelee. A B C kissa kävelee. Tikapuita pitkin taivaaseen. A B C D E. kas kissa hyppelee! Kuuntelu (

Matkustaminen Yleistä

Talvinen luonto -tehtävärastit. Avainsanat: biologia, talvehtiminen. Luokkataso: lk. Välineet: väritulostus, kontaktointi/laminointi

Mun perhe. * Joo, mulla on kaksi lasta. Mulla on Mulla ei oo. 1 2,3,4 + a ei + a. Mulla on yksi lapsi kaksi lasta Mulla ei oo lapsia

KÄSIKIRJOITUS TYÖ ENNEN HUVIA. (Lyhytelokuva, draama komedia)

Esi-kakkosen uutiset Helmikuu 2013

Yleinen kielitutkinto, keskitaso, harjoituksia /

Yöllä Fan nukkuu huonosti. Hänellä on nenä tukossa ja häntä palelee. Aamulla hän etsii kuumemittarin ja mittaa kuumeen.

SAMU ON TYÖSSÄ KOULUSSA. LAPSET JUOKSEVAT METSÄÄN. POJAT TULEVAT KAUPASTA.

Pane verbi oikeaan muotoon (kolmas infinitiivi).

Rikas mies, köyhä mies

Yöllä Fan nukkuu huonosti. Hänellä on nenä tukossa ja häntä palelee. Aamulla hän etsii kuumemittarin ja mittaa kuumeen.

SANATYYPIT PERUSOPINNOT 2 KOULUTUSKESKUS SALPAUS

LAUSESANAT KONJUNKTIOT

Millainen Pekka on? Kumpi on kauniimpi? Kuka on paras? Mikä on maailman korkein vuori?

1. Niilo 2. Juho Kusti 3. Tapio 4. Valentin 5. Paavo 6. Siiri 7. Hertta 8. Veikko 9. Ester 10.Henry

Yksityinen kirjeenvaihto Yksityiskirje

Yöllä Fan nukkuu huonosti. Hänellä on nenä tukossa ja häntä palelee. Aamulla hän etsii kuumemittarin ja mittaa kuumeen.

Helsingissä Kustannusosakeyhtiö Otava

MODUULI 1 TÄRKEÄT VERBIREKTIOT (VERBI + KYSYMYSSANA)

12. kappale (kahdestoista kappale) FERESHTE MUUTTAA

Lasten ympäristöopas

LAUSEEN KIRJOITTAMINEN. Peruslause. aamu - minä - syödä muro - ja - juoda - kuuma kahvi Aamulla minä syön muroja ja juon kuumaa kahvia.

liikkua liikunta laihtua lihoa kunto palautua venytellä lihakset vahva hengästyä treenata treeni pelata peli voittaa hävitä joukkue valmentaja seurata

Sisällys. Esipuhe Aakkoset ja koulussa Torilla 80

Syökää porkkanaa! Mikä akka asuu pellossa? Palsternakka. Miksi maanviljelijä ajaa jyrällä perunamaalla? Mikä kaali voi syödä sinut?

tarttua härkää sarvista elämäntaparemontti muuttua väsymys nukun huonosti terveys kunto hyvässä kunnossa

Voit itse päättää millaisista tavaroista on kysymys (ruoka, matkamuisto, CD-levy, vaatteet).

Minä päätin itse sitoa ankkurinköyden paikalle, johon laitetaan airot. Kun ankkuri upposi joen pohjaan ja heti

Matkustaminen Yleistä

Oppitunti 3 Värit 1 tumma ja vaalea

Etsivä nuorisotyö aitoa kohtaamista ja aikaa nuoren tueksi. Pauliina Koljonen

Muskarimessu: Hyvän paimenen matkassa

Dialogi 1 Luonto ja ympäristö

JOULUN TUNNELMA. Ken saavuttaa nyt voi joulun tunnelmaa niin parhaimman lahjan hän itselleen näin saa.

Herra on Paimen. Ps. 100:3 Tietäkää, että Herra on Jumala. Hän on meidät luonut, ja hänen me olemme, hänen kansansa, hänen laitumensa lampaat.

AIKAMUODOT. Perfekti

Lue lapselle runo päivässä

Merisuo & Storm Monenlaista luettavaa 1. Sisältö

Ja nyt, kapteenit, ottakaa minulta reittipaperit!

suurempi valoisampi halvempi helpompi pitempi kylmempi puheliaampi

Päättökoe (Suullinen koe)

Kehitysvammaliitto ry. RATTI-hanke. Haluan lähteä kaverin luokse viikonlopun viettoon ja olla poissa ryhmäkodista koko viikonlopun.

o l l a käydä Samir kertoo:

Virpomaloruja. (koottu internetin keskustelupalstoilta ja Karjalan Liiton kokoelmista)

Omistusliitteillä ilmaistaan, kenen jokin esine tai asia on. Aina ei tarvita edes persoonapronominia sanan eteen.

Vesirattaanmäen hoito- ja käyttösuunnitelma LIITE 13: Kuvioluettelo Sivu 1/26

Часть А. II ЭТАП РЕГИОНАЛЬНОЙ ОЛИМПИАДЫ ШКОЛЬНИКОВ ПО ФИНСКОМУ ЯЗЫКУ ДЛЯ 5-6 КЛАССОВ С УГЛУБЛЕННЫМ ИЗУЧЕНИЕМ ФИНСКОГО ЯЗЫКА

Kukkuu! Ilman aamumaitoa nukkuu

Matt. 11: Väsyneille ja stressaantuneille

AV = ALUS- TAVA VARAUS MYYDÄÄN VUOKRATAAN OSTETAAN ANNETAAN NOUTO

Outi Rossi JIPPII. Matkaan Jeesuksen kanssa. Kuvittanut Susanna Sinivirta. Fida International ry

Vaahtera Vaahtera voi kasvaa hyvinkin mahtavaksi puuksi ja vaahteraihmistä on helppo kuvata samalla sanalla. Hän on henkisesti rikas ja jalostuneen

Oppitunti 4 Värit 2. vaaleanvihreä - Tämä on vaaleanvihreä väri. vaaleanvihreä sammakko - Tämä sammakko on vaaleanvihreä.

Suomen aakkoset Финский алфавит

Päähaku, kielten kandiohjelma: venäjä vieraana kielenä Valintakoe klo

- Kummalla on vaaleammat hiukset? - Villellä on vaaleammat hiukset.

Transkriptio:

est üks kaks kolm neli viis kuus seitse kaheksa üheksa kümme vat ühsi kahsi kõlõd nel l ä viisi kuusi seitsee kahõsaa ühesää tšümmee aabits aastat abi abielus aed aed: viljapuu- või rohuaed aeg ahi ahjupealne ahne\usin ahven ait aken alasti algus ammu angerjas angerjas ankur anna anna raha tagasi appi! arg argpüks armastab armastan armastan sind edel edel eelmisel öösel ees eesel ei kõlba eile eit elati alkutširja vootta api naiziza aita saadu aika ahjo ahjopää ahnaz ahvõn aitta akkuna alassi alku aikaa angöriaz aŋgõrias aŋkkuri anna anna raha tagas appii! argas\arka arkaperse suvab suvvaan miä suvvaan sinnua etelä lonaditä\lõunaditä tänännööllä eezä metsä-õpõn kõlpaa eglee akka elettii

endale endale ei kõlba enne ettevaatlikult haab hais\lõhn halb halb inimene armastab tülitseda halg halvasti hammas hang hani hapu hapupiim harakas harakas harakas harva hea hea maa hea meelega hea söök head jaanipäeva! hiir hiirehernes himu täis hing hing läheb (välja) hobune homme homme näeme hommikul hunt hunt ulub hästi ida igaüks ihne ilm Ilmatu rikas ilus inimene inimene inimesed jaanilill jaanipäev jaanipäeval jaanituli jaaniuss enell enell ep kõlpaa enne tarkaa aapa aisu märännü märännü inemin suvab riijõlla alko pazgassi ammas antši anõ appoo apo-piimä araga harakka tšardžattaja arvõõ üvä üvä maa üvii meelii üvä süümin üvvää jaanii! iiri iirenättü\iireerne immoa entši entši meeb õpõn oomõn oomõn näemme oomniis susi susi ulvob üvii itä jõka(in) raattsimatoi ilm maailmaa rikas lusti inhemiin inemin rahvaz jaanikukka jaani jaaninn jaanitulõt jaanimatokkõin

jaaniöö jalakas jalgsi janu (jõulu)kuusk jälle jänes jänesekapsas jää jääpurikas jääs kaasik kadakas kaelarätt kaer kaera kaerakiisel kaerapiim kagu kahekesi kahutanud kaks Kaks kala kala kala kama kardab nagu jänes karhu kariloomad karjala kask karu mõmiseb kas sa räägid vadja keelt? kas said pannkoogist himu täis? kas sul on janu? kas sul on kõht tühi? kasemahl kasepuravik kask kask kolletub kastehein kaugele keegi keel kel on üks kell kell näitab kellelegi kes, mis (rel.pron.) kesik kesä jaaniüü jalaja jalkazõõ jano jolka taas jänes aporoho\jäneakapusa jää jääkilikka jääzä koivuzikko kataga kaglarätte kagra kagraa kagrakiiseli kagrapiimä kakko kahõõ tšezzee kahmõza kahsi kahs kallaa kala kallaa talkkuna peltšääb niku jänes karu žiivattat maarjakoivu karu märizeb pajatako vaissi? said imo rehtekakussa? onko sil jano? onko sil nältšä? koivumahla koivugriba kahtš kahtši kõllisub kassõroho kaukaaalõõ tšenleeb tšeeli on tunni tunnid tunnid näüttäväd tšelleid kumpa čezikkosika tšesä

kevadel kibuvits kiidame kiidame kokka kiiresti kirik kirre kitsas kiuste kodus koger koha kohe kohe kohupiim koi koidutäht kõik kõik kolm kõik, täiesti kõike head kõikjal kokk kokka kõlbab kollane kolletub kolm kolmapäev konn konnad konnad krooksuvad koos/kõrval kõrgele korjame seeni kõrval kõvasti/väga krooksuvad kui mitu? kukk kukk oli kell kukkus kukkus maha kukub kuldkell kullerkupp kus? kuus nädalat leinati kuuse otsas kuusk čeväällä orjamarjapuu tšiitämme tšiitämme kokkia tšiiree tšerikko itäpõhja\ itäpohja ahaz tšiuzaa kotona karassi kuha järestää kõhta rahka koi koitähti kõik kõik kõlmõd kõikkinaa kõikkaa parõpaa jõka paikkaza kokki kokkia kõlpaab kõltõnõ\kõltõnõ kõllisub kõlmõd kõlmaispäivä konna konnat konnat krookkõvad rinnalla kõrkõallõ kopitamme gribbaa rinnalla kõvii krookkõvad kui mõnt? kukkõ kukko õli tunnid tokku tokku maalõ kukup kultõzõt tunnit porptšello kuza? kuus näteliä leinätti kuzõs kuusi

küllalt külmunud külmunud räim külvame külvame kaera kümme künnapuu küsib küünlad küünlad kädistab kägu kägu kukub kägu kukub kuuse otsas käidi kärnkonn käsitsi labakinnas lahti laps lapse lapse oma latikas Lauga jões on kala Lauga jäätub lehis lehmä leib lepp lesk liblikas lill lodjapuu loe lõhe lokkis loll lõuna lukus läheb (välja) lähme lähme koju lähme sööma ma ei unusta ma ei öelnud kellelegi maa maeti maga hästi mage maha ohto jääkaz jääkaz aili tšülvämme tšülvämme kagraa tšümmee tšünnäppäine tšüzüb tšüünteliät tšüünteliät tšakattõõb tšako tšako kukup tšako kukup kkuzõs tšäütii žaaba tšäzii alõnõ avõõ lassa lahzõõ lahzõõ nõma lahna Laukaaz on kallaa Laugaz jäätüb saksa kuusi lehmä leipä leppä leski/lehtši unilintu kukka kalimmarjõppuu looõ lõhi šikkerä vohma lonad, lõunad lukkoza meeb meemmä meemme kottoo meemme süümää en unohtõ en juõllu tšelleid maa avvatti makaa üvässi tuima maalõ

maitsev maja majas meie külas meri on jääs mesi mesipuu metsloom mida miks miks riielda? millal? milline mina mina ei tülitse mind mind ajab ringutama mine üles mingi, miski minu oma mitte iialgi mitte keegi mitte kunagi mitu aastat mõmiseb mõru muretse must mustad mustad riided mäletan mäletan mänd nastik neil ei saa himu täis neli tundi, kell neli nelipüha laupäeval nelipüha laupäeval nii nõges noorkuu nutab nädalas näitab õde ogalik, raudkala õhtul õhv\mullikas õitseb õitseb makuz koto kooza meije tšuläzä meri on jääzä mesi rahno(puu) zveeri mitä mihe mihe riijõlla? kõns? miltin miä miä en riitõ minnua minnua koizutab mene ülees mikäleeb minun õma eb ijällä ep tšennid kõnsaid mõnt vootta märizeb karkia murhõnõ musat musat musat sõvad mälehtän mälehtän petäjä\mäntpuu vesi-mato evät aa immoa nellä tunnia troittsa laukopään troittsa laukopään kannii põltikõz alkukuu idgõb nätelizä näüttäväd sissoa rautakori õhtagon lähtem kukib kukitsõb

olen üleval õlut oma on õnnistada surnut ootan orashein orav õu õue õues õuest tuppa õun õunapuu paakspuu paju palja palja päi palju pane pane riided selga pannakse pannakse küünlad põlema pannkoogist pannkook pap peeneteraline rahe peetripäev peetripäeval peied pihlakas piir piirikivi pilla palla pilliroog pilv, pilved pirn pisarad ploomipuu poeg põhi põlema praegu proovin proovin õlut proovuda puder puhas purjepaat purjus õõn üleellä olutta nõma on laulottaa oottõn õrazroho örava, orava akkunaluz akkunalaa akkunalla akkunalta riheesee omõna õunappuu brägätši paju pal l ai pal l ai päi pal l o panõ panõ sõvat pääle sütütellä sütütellä tšüünteliät põlõma rehtekakussa rehtelkakku pappi jäätikkö pädrä pädrä pühänä pominkõd\pominkod pihlaja raja rajatšivi raazin ruuzin rooko pilvi\pilvõd gruuša tšüüneled sliivappuu poikaa pohja\põhja põlõma paraiko koitan koitan olutta koittaa rooppa puhas alus umalaza

pühase pühase ees püksid püüti kala päev päi päike pole tõusnud pärast pärn raha rahakott rajapaalu rand randlane rannalähedane meri raudnõges raudrohi riiakas riid riided riielda rikas rikas rikka leib on mõru rikka/rikkaga rikkaga koos rikkalt rikkalt elati ringutama risti ristikhein roheline rohkem rott rubla rubla rukis rukis õitseb rukkilill räim räim, silk rästik räägid räägin vadja keelt saar saar saarepuu sai said sajaline obraza obraza eezä štanat püvvettii kallaa päivä päi päivä bõlõ üleelee nõiznu perää niinipuu\liippa raha raha-massina rajavad d a ranta rannaaeläjä\rantalain alameri rautanõkõn rautaroho riitelikas riito sõvat riijõlla? rahakaz rikas rikkaa leib on karkia rikka\rikkaa rikkaa rinnalla rikkaassi rikkaassi elettii koizutab rissi apila\kleeveri rohoin rohkaap suuri iiri rubl aa rubl aa rüis rüis kukib ruiskukk aili haili šnääkkämato pajatako pajatan vaissi saari saarnpuu\saarni saarnapuu saija said saalin

salaja salajutt sama\sugune sammal sarapuu sasipea savipill see see sees sees selga seljast selline selline seni silm sind sinine õis sinu oma sirel soe soe suvi sõna sõnajalg sool soolakala soolikarohi soome keeles sõrme suri surnuaed surnuaial surnuaial käidi surnuid mälestama suur aitäh suvel sügisel särg söök söön söön võiga tagasi talvel tamm tark tarkus teeb pahandust tint toomingas salamii salajutu sama sammal pähtšempuu šaaripää kukkõ, kukkupilli kase se süämes süämes pääle ültä kammuga mokoma kaseessaa silmu sinnua sinin kukka sinunõma sireni vari vari tšesä sõna štanajalka soolõ soolõttu kala õpõzõõ-kukka\žaabaroho soomõssi sõrmõa kooli kalmod kalmoilõõ kalmoilõõ tšäütii pominoittaa suurõt passibat čezällä süčüzüllä särtši süümin süün süün võika tagas talvõlla tammi tarkka viisauz teep pillaa kurvi toomi

torupill tõrvalill tugev tule tule pärast tule tagasi! tuleval aastal tuli tuli vastu tund tuppa tuttav tülitseda täiskasvanu täna ulakus unusta urvaplaaster vabandage vadja vaene kui kirikurott (hiir) vaher vahetevahel vana vara vara hommikul varjane varjane lill vastata vastu veidi veidi aega venda vene keeles vihm vihma sajab vihmane vihmane ilv vihmane suvi vihmauss viimaks viimane kodu vikerkaar võib\suudav võidu võidu võiga võta võta riided seljast! väga rakkopilli tõrvakukka ramokaz tulõ tulõ perää tulö tagas! tulavoonna tuli tuli vassaa tunni riheesee tuttava riijõlla aika-inehmin tänävä koiruus unohtõ koivusuppi antakaa antõõssi vaissi köühä ku tšerikoo iiri vaahtera, kl pn välissä vana varai varai oomniis varainõ varainõ kukka vasata vassaa vähäizee vähännaika vel l ä vennäissi vihma vihma saab vihma vihma ilm vihma tšesä vihmamato viimeizessi viimein koto ikolookka\vihmakaari võib tšisaa tšisaa võika võta võta sõvad ültä! aivoo

väga hea väga vilets väga vilets maja vägisi vähe väin üks üks, keegi üks\ keegi üksinda ülehomme ära muretse öelnud ööd ööseks liika üvä pahatuiškain pahatuiškain koto vätžizee vähää ahaz-meri ühs ühsi ühsi ühsinää oomõtperää elä murhõnõ juõllu üütä öözessi

fin rus yksi один kaksi две kolme трое neljä четыре viisi пятъ kuusi шесть seitsemän семь kahdeksan восемь yhdeksän девять kymmenen десять aapinen азбука vuotta лет apu помощь naimisissa женат/замужем aita издородь puutarha сад aika время uuni печка uuninpäällys напечье ahnas\ahkera жадный\усердный ahven окунь aitta амбар ikkuna окно alasti нагишом alku начало ajat sitten давно ankerias угорь ankerias угорь ankkuri якорь palauta верни palauta raha верни деньги apua! на помощь! arka\ujo трусливый jänishousu трус pitää любит rakastan люблю rakastan sinua я люблю тебя lounas юг-запад kaakko юго - восток viime yöllä в пршлой ночью edessä перед aasi сёл kelpaa не подхдит eilen вчера akka старуха elettiin жили

itselle itselle ei kelpaa ennen varovaisesti haapa haju\tuoksu huono huono ihminen pitää riitelemisestä halko huonosti hammas hanki hanhi hapan piimä harakka harakka harakka harvoin hyvä hyvä maa mielellään hyvä ruoka hyvää juhannusta! hiiri hiirenherne kyllästy henki henki poistuu hevonen huomenna huomenna näemme aamulla susi susi ulvoo hyvin itä jokainen saita sää tavattoman rikas kaunis ihminen ihminen ihmiset kevätesikko juhannus juhannuksena juhannuskokko kiiltomato для себя для себя не подхдит раньше осторожно осина запах\вонь плохой плохой человек любит ссориться полено плохо зуб сугроб гусь kислое кислое молоко сорока сорока сорока редко хорошая хорошая почва с удовольствием хорошая еда счастливые середине лета! мышь мышиный горошек надоедается дух дух покидает тело лошадь завтра завтра увидемся утром волк волк воет хорошо восток каждый скупой погода очень богатый красивый человек человек народ\люди иван-да-марья иванов день в иванов день костры в ночь под иванов день светляк

juhannusyö иванов ночь jalava ильм jalkaisin пешком jano жажда joulukuusi ёла taas опять jänis заяц ketunheinä кислица jää лёд jääpuikko ледяная сосулька jäässä\jäätynyt покрыто льдом koivikko березяк kataja можжевельник kaulaliina платок kaura овёс kauraa сеемовёс kaurakiisselli oвсяный кисель kauramaito oвсяный настой kaakko юго- восток kahdestaan вдвоём kylmännyt в слегка подмёрзном состоянии kaksi две kaksi kalaa две рыбы kala рыбо kalaa рыбы talkkuna толокно pelkää kuin jänis страшно, как заяц karu медвед nautakarja домашниеживотные visakoivu карелькая берёза karhu murisee хмыкнул медведя puhutko vatjaa? ты говоришь по водски tulitko letusta kylläiseksi? наелся блинчиков? onko jano? у тебя жажда? onko nälkä? ты голоден? koivunmahla берёзовый сок hepotatti подберёзовик koivu берёза koivu kellastuu берёза желтеет rölli полевица kauas далеко joku кто-то kieli язык kello on yksi 13.00, 1.00 kello часы kello näyttää часы пказывают kenellekään яникому joka (rel.pron.) который porsas поросенок suvi лето

keväällä весной orjantappura шиповник kiitämme похвалим kiitämme kokkia похвалим повара nopeasti быстро kirkko церковь koillinen северо-всток ahdas узкий kiusallaan назло kotona дома ruutana, kouri карась kuha судак heti сейчас heti сейчас rahka творог koi моль kointähti зарница kaikki все kaikki kolme все трое kokonaan полстью kaikkea hyvää всего хорошего joka paikassa везде kokki повар kokkia повара kelpaa подхдит keltainen желтый\желтый kellastuu желтеет kolme три keskiviikko среда sammakko лягушка konnat лягушки konnat kurnuttvavat лягушки квакают vieressä/kanssa рядом korkealle высоко pomimme sieniä собираем грибы vieressä рядом kovasti/kovin сильно, очень kurnuttavat квакают montako? сколько kukko петух kukko oli kello петух был часы putosi упал putosi (maahan) упал kukkuu а кукает kultakello золотые часы kullero купальница где? kuusi viikkoa murehti шесть недель скорбили kuusessa на ели kuusi ель

riittää jäätynyt jäätynyt silakka kylvämme kylvämme kauraa kymmenen kynäjalava kysyy kynttilät kynttilät kääkättää käki käki kukkuu käki kukkuu kusessa käytiin konna käsin lapanen avoinna, auki lasta lapsen lapsen köyhä kuin kirkon rotta Laukaan joessa on kalaa Laukaa jäätyy lehtikuusi lehmä leipä leppä leski perhonen kukka koiraheisipuu luode lohi kihara typerys etelä lukossa poistuu\lähtee mennään mennään kotiin mennään syömään en unohda en sanonut kenellekään maa haudattiin nuku hyvin suolaton maahan достаточно kёрзлая kёрзлая салака свиноматка сеемовёс десять вяз спрашивает свечи свечи стекочет кукушк кукушка кукает кукушка кукает на ели дили жаба вручную варежкаа открыто детей деткий деткий лещ в Луге рыбо Луга замерзает лиственница корова хлеб олъа вдова/вдовец бабочка цветок калина северо-запад лосось кудрявый дурак юг заперто покидает идём Идём домой идём кушать не забуду яникому не сказал почва похранить спи хорошо несолённая

maukas talo talossa kylässämme meri on jäätynyt, jäässä hunaja mehiläispönttö villieläin mitä miksi miksi riidellä? koska, milloin? millainen minä minä en riitele minun minun tekee mieli venytellä mene ylös jokin minun ei koskaan ei kukaan ei milloinkaan muutaman vuoden murisee katkera huolehdi musta mustat mustat vaatteet muistan muistan mänty rantakäärme eivät kyllästy neljä tuntia, kello neljä helluntai-aattona helluntai-aattona näin\ niin nokkonen uusi kuu itkee viikossa näyttää sisarta\siskoa rautakala illalla mullikka kukkii kukkii вкусный дом в доме в нашем деревне море покрыто льдом мёд улей живая природа что/чего почему Почему ссориться? когда какой я яне ссорюсь я я чуствую потяготу иди на верх какой-то мой никогда некто никогда нескоько лет хмыкнул горький волнуйся черный цёрные штаны цёрная одежда помню помню осна уж обыкновенный им не надоедается Четыре часа, в четыре тройца тройца так капива новолуние плачет в неделе пказывают сестра колюшка вечером бычок цветёт цветёт

olen ylhäällä olutta oma on toimittaa ruumiinsiunaus odotan villivehnä orava piha pihalle pihalla\ulkona pihalta taloon omena omenapuu korpipaatsamo paju paljain paljain päin paljon laita laita vaatteet päälle sytytetään sytytetään kynttilät letusta lettu pappi riite pietarinpäivä pietarinpäivänä vainajan muistojuhla pihlaja raja rajakivi sikin sokin ruoko pilvi, pilvet päärynä kyyneleet luumupuu poikaa pohjoinen palamaan nyt kokeilen kokeilen olutta kokeilla puuro puhdas purjevene humalassa я наверху пиво быть отпевать жду пырейник белка двор на двор во/на дворе со двра в комнату яблоко яблоня крушина ольховидная ива снепокрытой снепокрытой головой много ставить одевайся зажигают зажигают свечи блинчиков блин поп мелкий град петров день в петров день поминки рябина граница межвой камень в беспоряде камыш облако груша слёзы слива сын север сейчас пробую пробуюпиво пробовать каша чистый парусная лодка пяный

ikonin ikonin edessä housut kalastettiin päivä päin aurinko ei ole noussut myöhemmin lehmus raha lompakko piirivai ranta rantalainen meri rannan lähellä rautanokkonen kärsämö riitaisa riita vaatteet riidellä rikas rikas rikkaan leipä on katkera rikkaan rikkaan vieressä/kanssa rikkaasti rikkaasti elettiin venytellä risti apila vihreä enemmän rotta ruplaa ruplaa ruis ruis kukkii ruiskukka silakka silakka kyy puhutko puhun vatjaa saari saarni saarni vehnäleipä tulitko satanen (rahasta) образом перед образом штаны ловили рыбу день головой солнце не поднималoсь позже липа деньги кошелек межвой кол берег житель побережия близкое берегу море жгучая капива тысячелистник вздорный ссора одевайся ссориться богатый богатый хлеб богатого горький богача рядом богача богато богато жили потяготу крест клевер зелёный больше крыса рублей рублей pожь pожь цветёт василк салака салака гадюка говоришь говорю по водски остров ясень ясень булка наелся сотка

salaisin тайком salaisuus секретничанье samanlainen такой же sammal мох pähkinäpuu орешник pörröpää растепа savipilli глиняная свистулька tämä этот se\tuo тот sisällä B sisällä B päälle на päältä раздевайся semmoinen такой tämmöinen такой tähän saakka до сих пор nahkiainen\silmu минога sinua тебя sininen kukka cиний бутон sinun твой syreeni сирень lämmin tёплое lämmin kesä tёплое лето sana слово sananjalka попоротнк suola соль suolakala солённое рыбо pietaryrtti пижма suomeksi по финский sormea палец kuoli Умер(ла) hautausmaa кладбище hautausmaalla накладбищех hautausmaalla käytiin накладбищехдили muistella vainajaa поминать покойных kiitos спасибо kesällä летом syksyllä восенне särki плотва ruoka еда syön кушаю syön voin kanssa кушаю с маслом takaisin вернись talvella зимой tammi дуб viisas умный viisaus ум kujeilee шутка kuore корюшка tuomi черёмуха

säkkipilli tervakukka vahva tule tule myöhemmin tule takaisin ensi vuonna tuli tuli vastaan tunti taloon tuttu riitelemisestä aikuinen tänään kepponen unohda selkäsauna anteeksi vatjaa missä? vaahtera joskus vanha varhain varhain aamulla varhainen varhainen kukka vastata vastaan vähän hetkinen veljeä venäjäksi vesisade sataa vettä sateinen sateinen sää sateinen kesä kastemato vihdoin viimeinen koti sateenkaari voi\pystyy kilpaan kilpaan voin kanssa ota ota vaatteet päältä! hyvin, kovin волынка смолка крепкий ди и ди позже вернись! в следующий год пришёл пришёл на втречу час в комнату знакомый ссориться взрослый человек сегодня озорство забуду берёзоая каша (розги) извените водски плохо, как церковная мышь клён иногда старый рано рано утром pанний pанний цветок отвечать на втречу немножко неможко братья По руский дождь идет дождь дождливая дождливая погода дождливое лето дождевой червь наконец последнийдом радуга может\сумеет вперегонку вперегонку с маслом раздевайся! очень

hyvin, kovin hyvä rähjäinen rähjäinen talo, murju väkipakolla vähän salmi yksi joku joku yksin ylihuomenna älä huolehdi sanonut yötä yöksi очень хороший очень плохой очень плохой дом насильно мало пролив один кто-то кто-то наедине послезавтра не волнуйся сказал ночи на ночь