Sissejuhatus Osa 1: Tööseaduse sätted... 4

Tööelusertifikaat

Sisukord Sissejuhatus... 3 Osa 1: Tööseaduse sätted... 4 1 Üldteave Soome kohta... 4 2. Oskusteave ja koolitus... 7 3. Tööotsing... 11 4. Tööturusüsteem... 12 5. Tööleping... 16 6. Töösuhete vormid... 21 7. Töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused... 23 8. Töötaja tagatised... 25 9. Maksud... 27 10. Tööohutus... 31 Osa 2: Soome töökultuur 11. Võrdne kohtlemine... 33 12. Tagasihoidlikkus, otsesuhtlus ja vaikimine... 35 13. Täpsus algatusvõime usaldusväärsus... 36 14. Klienditeenindus... 37 15. Usk... 38 16. Töökoha argipäev... 38 17. Allikad:... 42 Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 2/45

Sissejuhatus Tööelusertifikaat on oskustunnistus, mis sisaldab põhiteadmisi Soome tööseaduse, töökoha tavade ja töökultuuri kohta. Tööelusertifikaadi eesmärgiks on hõlbustada töölesaamist ning anda lisateavet soome ühiskonna kohta, seda eriti sisserännanuile ja välismaalt tulnud töölistele, vähendades selle kaudu konfliktiolukordi töökohas. Tööandjale on tööelusertifikaat hea moodus viia uus töötaja kurssi tööelu ja seaduse põhimõistetega. Käesolev materjal katab tööelusertifikaadi testi teemad (internetilinkide alt leitav lisateave testi teemade alla ei kuulu). Täiskasvanukoolitusega tegelevad õppeasutused pakuvad nii testi tegemist kui testiks valmistumise koolitust. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 3/45

Osa 1: Tööseaduse sätted 1 Üldteave Soome kohta Norra Soome sai iseseisvaks riigiks aastal 1917. Enne seda oli Soome umbes 600 aastat Rootsi osa ja alates aastast 1809 Venemaa osa. Vene ajal oli Soomel autonoomia ja tööd alustas oma valitsus. Iseseisvumise järel sai Soomest vabariik. Soome on euroopalik õigusriik, mille ametnike toimimine põhineb seadusel. Soome on ka demokraatlik riik: rahvas valib presidendi, parlamendi ja valdade (kohalikud, piirkondlikud) otsustajad. Soome on Euroopa Liidu (EL) liige. Soomes käibiv raha on euro. Euroopa Liidus on kokku 27 riiki. Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits ei ole EL liikmed. Soomel on europarlamendis 13 esindajat. Soome on põhjamaine heaoluriik: kõikidel püsiva elamisloaga inimestel on õigus ja võimalus sotsiaalturvalisusele. Avalikke sotsiaalkulutusi rahastatakse lõivude ja mitmete maksudega. Maksurahade eest pakuvad riik ja vallad elanikele mitmesuguseid teenuseid. Nende hulka kuuluvad näiteks põhi- ja ametiharidus, baastervishoid, laste päevahoid, vanurite ja puudega inimeste hoolekanne. Riik tagab, et inimene saab baassissetuleku ka siis, kui ta ise endale elatist (raha) teenida ei saa näiteks kui ta on elatanud, haige või töötu. Riiklik pensioniamet KELA (Kansaneläkelaitos) tagab põhiturvalisuse erinevates elusituatsioonides. KELA klientideks on kõik Soomes ja välismaal elavad Soome sotsiaalturvalisuse süsteemi alla kuuluvad isikud. KELAl on keskusi üle terve Soome. Neis nõustatakse ja antakse juhiseid muu hulgas ka välismaalaste sotsiaalturvalisuse asjus. KELA tunned ära selle märgi järgi: Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 4/45

Rahvastik Soomes on vähe inimesi: vaid 5,4 miljonit elanikku. Suurem osa elab Lõuna- ja Lääne-Soome läänides. Soome pealinn on Helsingi, mille rahvaarv on umbes 616 000. Rahvastik 1. Lõuna-Soome 2 276 475 2. Edela-Soome 695 436 3. Ida-Soome 566 393 4. Lääne ja kesk-soome 1 218 524 5. Põhja-Soome 483 262 6. Lapimaa 182 514 7. Ahvenamaa 28 666 Kokku: 5 451 270 Statistikaamet, 31.12.2013 Välisriikide kodanikke oli 2013 kokku 207 511 ehk u. 3,8% kogu rahvastikust. Allikas: Taskutieto 2012, Rahvastikuregistrikeskus (Väestörekisterikeskus) Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 5/45

Keel Soome ametlikud keeled on soome ja rootsi (6% rahvastiku emakeeleks on rootsi keel) keel. Mõnedes ametites on vaja rääkida nii soome kui rootsi keelt. Soomlased õpivad võõrkeeli juba algkoolis. Inimesed räägivad tavaliselt päris hästi inglise keelt. Välismaalasest töötajal on sellegipoolest tööelus vaja osata soome keelt. Keelenõuded sõltuvad töökohast: mõnedes töökohtades saab hakkama inglise keelega, mõnedes piisab vähesest keeleoskusest, kuid paljudes töökohtades tuleb hästi osata Soome keelt. Soome keel erineb indoeuroopa keeltest (nt inglise, saksa, rootsi keel). Soome keeles on vähe rahvusvahelisi sõnu. Ka keele ülesehitus on teistsugune: sõnad käänduvad ja muutuvad kõnes. Paljudel töökohtadel saab tööd alustada ainult inglise keelt rääkides. Välismaalastest töötajail tasub siiski soome keelt õppida, seda läheb tööelus tarvis. Välismaalasele tuleb kasuks soome keel julge kasutamine, töötaja tahe soome keelt õppida näitab, et ta hindab Soomet ja soome kultuuri. Soomes on kõnemaneer mitteametlik (tuttavlik, mitteformaalne). Ka võõrale inimesele võib öelda sina, pole tarvis teietada või kasutada tiitleid. Tänu sellele pole välismaalasest töötajal muret tunda, kas ta kõnetab nt töökohas inimesi vormiliselt õigesti. Soomes on olulised asjad ise, mitte see, kuidas neid välja öeldakse. Tööelu Soomes on suurem osa ameteist seotud teenindusega, nt müügi- või hoolekandetööga. Soome on teenustele orienteeritud ühiskond: suurem osa tööjõust (inimesed, kes töötavad) teevad tööd ja saavad palka teenindussfääris. Elanikkonna vananemise tõttu kasvab tööjõu nõudlus teenindavas sektoris. Lähiaastail jääb Soomes pensionile palju inimesi. Tööealisi inimesi (20-65 aastased) tuleb igal aasta juurde vähem kui neid tööelust lahkub. Tööealiste inimeste arv väheneb igal aastal isegi kuni 20 000 võrra. Elanikkonna vananemine on suur probleem: tööturule tulev tööjõud ei korva tööturult lahkuvate inimeste hulka. Sama nähtus esineb ka teistes Euroopa riikides. Suurim tööjõuvajadus aastail 2000-2015 on tervishoiu ja hoolekandeteenuste valdkonnas ning muudes teenindusvaldkondades (sh koolitus, transport, restoranid). Uusi töötajaid vajatakse ka kinnisvarahoolduses, info- ja sideteenustes, puutööstuses ja ehituses. Soomes osalevad naised aktiivselt tööelus. See on võimalik muu hulgas tänu Soome heale päevahoiusüsteemile (päevakodud). Suurem osa naistest käib tööl kodunt väljaspool. Kodus tehtav töö ei ole töö, nt lastehoid ei ole Soomes töö. Soomes näiteks ei ole koduperenaine ametlikult tunnustatud amet. Soomes eeldatakse, et naine ka õpib, koolitab end ja osaleb tööelus. Täiskohaga töötaja keskmine teenistus (keskmine palk) oli 2013. aasta alguses 3226 eurot kuus. Mehed teenisid keskmiselt 3531 ja naised 2925 eurot. Kuupalgaliste töötajate keskmine teenistus oli umbes 3363 eurot ja tunnipalgaga töötajail oli arvestuslik kuu teenistus 2612 eurot. Soomlaste sissetulekud (palk, teenistus) on Euroopa riikides keskmisel tasemel. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 6/45

Soome tööle Kui välismaalane plaanib töötada Soomes, on tal reeglina vaja kas elamisluba või töötaja elamisluba. Soome tööle tulevailt EL/EMP (EMP Euroopa majanduspiirkond) kodanikelt ei eeldata töö alustamiseks vastava loa olemasolu, kuna vaba liikumine kuulub EL põhiõiguste hulka.igal EL liikmesriigi kodanikul on õigus teha tööd teise liikmesriigi territooriumil. Töötegemist reguleerib selle riigi seadusandlus, kus tööd tehakse. Kui pere kolib teise EL/EMP riiki EL kodaniku töötamise tõttu, kehtib vaba liikumise õigus ja õigus töötada ka EL kodanike pereliikmetele, abikaasale ja alla 21aastastele lastele. Sisserändajate õigused ja kohustused on määratud Soome välismaalaste seadusega. Seadus sätestab, millise elamisloa võib saada. Loa saamist mõjutavad mh nii sisserändaja amet, töökoha olemasolu Soomes, õpilaseks olemine Soome kooli juures või tema pereliikmete Soome püsiva elamisloa olemasolu. Kõikide elamislubadesse puutuvate küsimustega tegeleb Migratsiooniamet (Maahanmuuttovirasto, www.migri.fi). Lisateavet leiab ka veebiaadressilt http://www.mol.fi/finnwork. 2. Oskusteave ja koolitus Soomes on koolitus tähtis, soomlased õpivad palju. Tööelus hinnatakse oskusteavet. Paljudes töökohtades korraldatakse töötajaile täiendkoolitust (lisakoolitust). Võib öelda, et Soomes töötajad õpivad kogu tööelu jooksul. Soome on kõrgtehnoloogiline riik, kus peab valdama nt arvutikasutusoskust (IT-oskused). Töötavad inimesed õpivad nii, et nende oskused vastaksid tööelu vajadustele, ehk et ametioskused peavad käima ajaga kaasas. Teiste riikidega võrreldes osalevad soomlased aktiivselt koolitustel. Nad õpivad, kuna see aitab edasi jõuda töös ja ametialasel karjääriredelil. Soomlased õpivad palju ka vabal ajal. Soomes on palju rahva- ja töörahvakoole, mis korraldavat täiskasvanuile mitmekülgset õpet. Neis koolides saab õppida nt soome keelt. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 7/45

Soome koolisüsteem Soomes on 7-17 aastastel lastel õpikohustus ja peaaegu kõik lõpetavad põhikooli (vt joonist). Sisserännanuil on õigus saada põhiharidust, kui tal on püsiv elamisluba ja ta on õpikohuslase vanuses (7-17 aastane). Põhikooli järel võib minna tööle, kuid kuna õppimine on Soomes tähtsal kohal, lähevad noored tavaliselt edasi ametikooli või keskkooli (vt joonist). Ametikoolis saab ametialase hariduse. Keskkool on üldhariv koolitus ja selle lõpetamise järel lähevad peaaegu kõik edasi ülikooli, ametikõrgkooli või teinekord ka ametikooli. Ametikoolist võib samuti minna edasi ametikõrgkooli või ülikooli. Ametikõrgkoolid ja ülikoolid annavad kõrgema astme haridust. Ametikõrgkoolides rajaneb haridus tööelu poolt esitatud nõudmistele. Ülikoolides tehakse teadustööd ja haridus tugineb sellele. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 8/45

Ametialane täiskasvanukoolitus Soomes on õppeasutusi, mis on spetsialiseerunud täiskasvanukoolitusele. Täiskasvanu võib neis õppeasutustes sooritada ametieksami või täiendada oma ametioskusi. Täiskasvanukoolituse abil võib näiteks omandada uue ameti või saada vana ameti jaoks lisa- või täiendkoolitust. Täiskasvanukoolitus on üles ehitatud vastama tööelu nõudmistele. Kui inimene pürib õppima ametialasesse täiskasvanukoolitusse, võetakse arvesse tema juba olemasolevaid oskusi (see, mida ta on varem õppinud ja teinud). Õpe on paindlik, igaüks võib õppida vaid seda, mida tal tarvis läheb ja omandada need oskused, mis tal veel puuduvad. Koolituse alguses esitab õpilane tõendid, mille alusel oleks võimalik tema oskusi hinnata: näiteks töö- ja koolitustõendid ja tööelus läbi tehtud täiendus- ja lisakoolitused. Seejärel otsustavad õpilane ja õpetaja koos, milliseid teadmisi ja oskusi õpilasel veel vaja on. Hinnangujärgselt koostatakse üheskoos õpilasele isiklik õpiplaan. Eesmärgiks on, et välismaal saadud diplomid, läbiviidud õpingud ja omandatud töökogemus saaksid olla aluseks koolituse planeerimisele ja täiendamisele Soomes. Nii välismaalastel kui Soomes elavail sisserändajail on soomlastega võrdsed võimalused õppida. Oluline on anda hinnang keeleoskusele enne ametiõpingute algust. Nii saavad õpetajad koos õppima pürgiva sisserändajaga hinnata, kas keeleoskus on piisav ametiõpingute läbiviimiseks. Esituseksam Täiskasvanu oskab sageli hästi mingit ametit, kuigi tal pole ametialast koolitust. Ametit on võimalik õppida mitmel moel: näiteks töö käigus, ise õppides või harrastades. Varem pidi tunnistuse saamiseks läbima mitmeaastase ametikoolituse. 1994. aastal jõustus Soomes seadus esituseksamisüsteemi kohta. Nüüd võib täiskasvanu sooritada esituseksami ja näidata praktikas, et ta oskab ametit ning saada selle eest tunnistuse. Eksami esituskatsed kestavad tavaliselt mitu päeva ja neis tuleb osata paljusid asju. Seepärast korraldavad mõned täiskasvanukoolitusasutused läbi eri esituseksamite jaoks ettevalmistavat koolitust. Esituseksamid on sageli osa koolitusest. Sisserändajad võivad esituseksamitel osaleda samadel alustel soomlastega. Soome keele oskus peab tasemel, mis võimaldaks Soomes töötada. Erinevais ameteis nõutav keeletase on siiski erinev. Näiteks müüja peab oskama hästi rääkida, sekretär peab oskama soome keeles ka hästi kirjutada. Pagaril ei ole oma töös soome keelt nii palju vaja kui müüjal jne. Keeleoskus peab vastama ametis nõutavale keeleoskuse tasemele. Õpileping Ametit saab õppida ka õpilepingu alusel. See sisaldab teooriaosa õppeasutuses ja ametisse puutuvate asjade õppimist töökohas. Töökohal toimuvat õpet korraldab ja tagab tööandja valitud töökohakoolitaja. Õpilepinguga koolituse teooria osakaal sõltub koolitusvaldkonnast, kuid keskmiselt on see umbes 20 protsenti. Teooria osakaal sõltub ka õpilase isiklikust õpinguplaanist. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 9/45

Õpileping on õpilase ja tööandja vaheline tähtajaline tööleping. Õpilepingu võib sõlmida juba töötava töötajaga, uue töötajaga, töötu töötotsijaga või ettevõtjaga. Õpilane saab õpilepingukoolituse ajal palka. Kui tööandja ei maksa teooriaosade aja jooksul palka, makstakse õpilasele õpitoetust. Koolitus õpilepingu alusel on Soomes populaarne. See sobib hästi igas vanuses inimestele, ametit vahetavaile inimestele ja neile, kes vajavad täienduskoolitust. Õpilepingukoolitus on praktikalähedane moodus ameti õppimiseks, teadmiste ajakohastamiseks ja oma ala spetsialistiks saamisel. Õpilepinguga seonduvat saab lähemalt arutada tööandjaga Soomes tööd alustades. Välismaal tehtud eksamite tunnustamine Erasketori tööandja hindab välismaise eksami antud pädevust ise töötajate valimisel, kuid avalikus sektoris (riik, omavalitused) on ametikohtadele kehtestatud pädevusnõuded (tingimused, millele koolitus vastama peab). Välismaal toimunud õpingute puhul on reeglina tarvis Haridusministeeriumi (Opetushallitus) otsust koolituse tunnustamise kohta. Erasektoris tunnustamisotsust tingimata vaja pole, kuid sellest võib abi olla. Erasektori tööandja otsustab ise, kas välismaal saadud koolitus on pädev. Eksamite tunnustamise all mõistetakse Haridusministeeriumi otsust selle kohta, millise pädevuse annab Soomes töö otsimisel välismaine kõrgema astme eksam (ülikool või ametikõrgkool). Haridusministeeriumi veebilehel on teave välismaal tehtud eksamite tunnustamise kohta nii soome kui inglise keeles (http://www.oph.fi/tutkintojentunnustaminen). Mõned ametikohad on Soomes reguleeritud ametikohad ja nende jaoks on tarvis ametipraktiseerimisõigust. Sellisteks ametiteks on näiteks tervishoiu- (sh arst) ja meresõidualased ametid. Määrused on erinevad ja sõltuvad sellest, kas tööle tulija on EL või EMP liikmesriigi kodanik või mitte. Soome Haridusministeerium (Opetushallitus) jagab lisateavet ametite kohta, mille jaoks on nõutav ametipraktiseerimisõigus (http://www.oph.fi/koulutus_ja_tutkinnot/tutkintojen_tunnustaminen/suomen_saannellyt_ammatit). Sealt saab ka nõu, kust ja kuidas seda õigust taotleda saab. Ametnikud otsustavad, kellele ametipraktiseerimisõigus antakse. Näiteks arstidele ja muudele tervishoiuala ametitele annab ametipraktiseerimisõigusi tervishoiu õigusturvakeskus (VALVIRA). Välismaal sooritatud eksamit ei pruugita Soomes sellisel kujul aktsepteerida ja õpinguid tuleb Soomes täiendada. Ametikõrgkoolid ja ülikoolid korraldavad sisserändaile ja välismaalastele täienduskoolitust, Koolituspakkumiste ja oma õpingute täiendamise kohta võib küsida otse õppeasutusest. Haridusministeerium annab eksperthinnanguid ka välismaal sooritatud ametieksamite kohta. Hinnang ei anna pädevust tööks riigi või omavalituse ametikohtadel. Hinnang võib aidata töö ja koolituskoha leidmisel, kuna selles on kirjas läbitud koolituse sisu ja tase. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 10/45

Kui töötaja peab end Soomes täiendama, tehakse sellest juttu juba töötaja palkamisel. Oskusi võib Soomes täiendada mitmel moel nii, et see vastaks Soome tööelutavadele. Soome tööle tulijate jaoks võivad oskusi toetavad õpilepinguga koolitus või esituseksam olla heaks õpivõimaluseks. Eksamite akadeemiline tunnustamine tähendab nii pääsu õpingutele välismaiste õpingute alusel kui ka välismaiste õpingute aktsepteerimist Soomes sooritatavate õpingute osana. Aktsepteerimisotsused tehakse kõrgkoolis või õppeasutuses. Kõrgkoolitunnistuse lisa (Diploma Supplement) aitab hinnata eksami sooritanute pädevust. 3. Tööotsing Tööotsijal on kasulik kodumaalt kaasa võtta tunnistused ja muud dokumendid oma koolituste kohta. Neist on kasu näiteks ka töökohal töötajaile korraldavate koolituste ajal. Soomes avaldatakse vabad töökohad tavaliselt Internetis töövahenduslehekülgedel: Tööamet (Työvoimatoimisto): http://www.mol.fi/paikat/ Kõiki EL riike hõlmav amet EURES: http://ec.europa.eu/eures/ Erasektori töövahenduslehed: o http://tyopaikat.oikotie.fi/ o http://www.aarresaari.net/jobboard.htm o http://www.monster.fi/ o http://www.uranus.fi/. Töökohta otsitakse saates tööandjale ise kirjutatud töölevõtu avalduse ja CV. Avalduses kirjutab tööotsija, miks teda see töökoht huvitab ja miks ta oleks sobiv kandidaat sellele töökohale. Avaldusega pannakse kaasa samuti ise kirjutatud teenistuskäik ehk CV, kus on kirjas koolitused, töölane ajalugu ja oskused. CV-vorme ja taotluste vorme leiab Internetist. Lisateavet töö otsimise kohta erinevates keeltes leiab Infopanki lehelt: http://www.infopankki.fi/fi-fi/miten_haet_tyota/. CV-vorm: http://www.avosto.net/a-ura/opas/ansioluettelomalli.pdf Töötaotluse vorm: http://www.avosto.net/a-ura/opas/hakemusmalli.pdf Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 11/45

Europass Europass on Euroopa Liidu poolt välja töötatud süsteem, mis aitab tööotsijail tõestada kodumaal läbitud koolitust teistes EL riikides. Europass aitab tööandjal mõista, mida teisest Euroopa riigist pärit tööotsija oskab ja millised ametioskused tal on. Europassi saab kasutada töö- või koolituse otsimisel. Europassis on 5 dokumenti, mille abil tööotsija saab oma oskusi tõestada. Need dokumendid on kasutuses kõikides EL/EMP-riikides. Europassi baasdokument on Europassi CV ehk teenistusloetelu. Töötaja võib soovi korral sellele kaasata Europassi keelepassi, Europassi liikuvuse dokumendi (Europass Mobility) ning rahvusvahelised diplomitunnistuste lisad (Certificate Supplement ja Diploma Supplement). Europassi kasutaja võib Europassi CV ja keelepassi täita ise. Europassi CV ja Europassi keelepassi leiab aadressilt http://www2.europass.fi/index.php?node_id=2543. 4. Tööturusüsteem Soome tööturusüsteem põhineb lepingutel ja kokkulepetel. Tööelu arendamiseks tehakse kolmepoolset koostööd. See tähendab, et tööelu puudutavates nõupidamistesse on kaasatud kolm poolt: tööandjad, palgasaajad (töötajad) ja riik. Riik Töötajad Kolmepoolne koostöö Tööandjad Soomes on kõrge organiseerituse aste. 2,6 miljonist palgasaajast kuulub enam kui 70% ametiühingitesse (nt PAM). Ametiühinguid on kokku umbes 80 ja need jagunevad kolme keskse palgasajaate organisatsiooni (SAK, STTK, Akava) vahel.ka suur osa tööandjaist kuulub oma ala ametiühingusse. Tööandjate ametiühinguid on kümneid (nt PALTA) ja need on organiseerunud Majanduselu keskliitu (Elinkeinoelämän keskusliitto, EK). Lisaks on olemas kirikut kui tööandjat esindav Kiriku tööturuamet (Kirkon työmarkkinalaitos, KiT), valdasid esindav Valdade tööturuamet (Kunnallinen työmarkkinalaitos, KT) ja riiki esindav Riiklik tööturuamet (Valtion työmarkkinalaitos, VTML). Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eestseisjaks on Suomen Yrittäjät ry. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 12/45

Tööseaduse regulatsioon määratleb tööelu põhireeglid, kuid praktikas reguleerivad tööelu paljuski ametiühingute ja tööandjate liitude vahelised kollektiivlepingud (työehtosopimus, TES). Tööseaduse regulatsioonid ja kollektiivlepingud kehtestavad töötajate õigused ja kohustused. Seadused ja kollektiivlepingud (TES) määratlevad näiteks miinimumpalgad, tööajad, puhkused, haigusrahad ja vallandamise tingimused. Viimaste aastakümnete tähtsaimaks lepinguvormiks on olnud tulupoliitiliseks terviklahenduseks kutsutud kesksed lepingud, mida on sõlmitud 1960ndate lõpust 2008. aastani. Nende terviklahenduste lepingupoolteks olid palgasaajate ja tööandjate keskorganisatsioonid. Lisaks oli nende lepingutega seotud riik mitmete toimingute ja lubaduste kaudu, nt tutvustades seaduseelnõusid parlamendis. Kesklepingute raames on lisaks palgatingimustele kokku lepitud ka majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitilistes toimingutes. Mitmed töö- sotsiaalsoodustused on sõlmitud osana kesklepingutest. Alates aastast 2008 on valdkondade ametiühingud ja tööandjate liidud pidanud läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks ilma raamistava kesklepinguta. Sellistes läbirääkimistes üritavad ametiühingud oma liikmetele tagada paremaid töötingimusi ja palgatõusu ja tööandjate liidud üritavad neid nõudmisi leevendada. Avalikus sektoris on selle lepingu nimeks teenistusleping (virkaehtosopimus, VES). Alati ei ole tööandjate ja töötajate liidud ole töölepingu osas ühel meelel. Kui läbirääkimistel kerkib palju probleeme, võib tulla streik. Sel juhul keelduvad töötajad tööle tulemast. Kui töötaja kuulub ametiühingusse, saab ta streigi ajal ametiühingust raha. Kui ametiühingud ei suuda töölepingu osas kokkuleppele jõuda, võib riiklik lepitaja asuda esimehe kohale kokkuleppele jõudmiseks. Kollektiivlepingud sõlmitakse tähtajaliselt, tavaliselt aastaks, kaheks või pikemaks ajaks. Kollektiivlepingu ajal (kuni leping on kehtiv) on streigid keelatud. Kollektiivleping on siduv selle sõlminud palgasaajate ja tööandjate liitudele ning nende liikmetele. Kollektiivleping võib olla ka üldsiduv. Sel juhul peavad seda järgima ka tööandjad, kes ei kuulu selle valdkonna tööandjate liitudesse. Üldsiduvaid lepinguid on Soomes umbes 180 ja need katavad umbes 90% töötajaist. Kollektiivlepingud puudutavad seega peaaegu kõiki palgasaajaid. Kollektiivleping (TES) sätestab töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused, nt palga, tööaja ja puhkused. Tööotsimisavaldustes ja töölepingutes on sageli kirjas: palk vastavalt kollektiivlepingule. Tasub välja uurida, milline on vastava valdkonna palk Soomes. Kollektiivlepingut on oluline tunda, sest Soomes ei ole seadust miinimumpalga kohta, palk lepitakse kokku kollektiivlepingu alusel. Kollektiivlepinguga sätestatud nõuded on miinimumnõuded, mida lepingu pooled peavad täitma. Miinimumnõuded ei tohi olla alatäidetud, kui lepingus ei ole eraldi punkti, mis annab sellise võimaluse mõnes asjas kohalike tööandjate ja töötajate vahelistes suhetes. Kohalike lepingute arv on kasvav ja kollekviilepingud annavad selleks üha suuremaid võimalusi. Kehtivad üldsiduvad kollektiivlepingud on näha aadressil http://www.finlex.fi/viranomaiset/tyoehto/. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 13/45

Töötaja ja tööandja sõlmivad koos töölepingu töö alustamisel. Kollektiivlepingus märgitud tingimused on miinimumnõuded ja neid tuleb täita. Nt palk ei tohi olla töölepingus väiksem kui kollektiivlepingus (TES) sätestatu. Tööandja ja töötaja võivad töölepingus kokku leppida kollektiivlepingust paremates tingimustes. Nt palk võib olla suurem kui kollektiivlepingu poolt nõutu. Töötajate ühendus TES Töönandjate ühendus Akava, STTK ja SAK EK, KiT, KT ja VTML Töötajate liidud TES Töönandjate liidud (ametiühingud) Nt. PALTA, ALT, TIKLI Nt. OAJ, SVAL, Tehy, Jyty, Metalli, AKT, Pam, JHL, Paperiliitto Töötajate esindaja Kohalikud lepingud Töönandja usaldusisik Töötaja Tooleping Töönandja Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 14/45

Luottamusmies Töökohas esindab ametiühinguid ja sellesse kuuluvaid töökoha ametiisikuid usaldusisik. Usaldusisik on töökoha töötaja, kes tunneb tööseadust ja kollektiivlepinguid. Kui sul on töökohas probleeme, aitab usaldusisik sind, kui sa kuulud ametiühingusse. Probleeme võib tekkida näiteks seoses palgaga, puhkuserahadega jne. Usaldusisiku valivad ametiühingusse kuuluvad töötajad. Kui töötajad ei kuulu ametiühingusse, mis on seotud töökohas kasutusel oleva kollektiivlepinguga, valivad nad usaldusõigusliku isiku, kes on usaldusisiku asemel töötajatate esindaja. Töötajate liit (ametiühing) ja tööandjate liit Liitude eesmärgiks on seista liikmete huvide ja õiguste eest. Töötajate liidud (ametiühingud) üritavad suurendada toimetulekut (palka) ja töösuhte tagatist. Tööandjate liidud vastavalt kaitsevad liitu kuuluvate tööandjate ja ettevõtete huve. Ametiühingud on sõltumatud poliitilistest parteidest. Ühingus töötavad või sellesse kuuluvad inimesed võivad toetada erinevaid parteisid ja poliitikat. Nii ametiühingud kui tööandjate liidud üritavad mõjutada poliitilisi otsustajaid ja tööturupoliitikat endale sobivas suunas. Välismaalasest töötaja või tööandja võib soovi korral astuda oma ala ametiühingusse. Ametiühingutega liitumiseks on vaja ühendust võtta töökoha usaldusisikuga või pöörduda otsa oma ala ametiühingu poole. Ametiühingusse kuuluvad töötajad ja tööandjad maksavad ühingule liikmemaksu. Maksud on suurusjärgus umbes 1-2% palgast ja need on tulumaksuvabad. Liikmetele laienevad mitmed eelised ja nad saavad liitu kuuludes erinevaid teenuseid (nt ajaleht, reisikindlustus, kalender, hinnasoodustused hotellides ja turismitaludes). Töötukassa Töötukassa on vabatahtlik organisatsioon, mille kaudu töötavad inimesed kindlustavad end töötuks jäämise puhuks. Töötukassat korraldavad ametiühingud, kuid need on siiski kaks erinevat süsteemi. Kui töötaja käib tööl, võib ta maksta töötukassa liikmemaksu. Ametiühingu liikmemaksus sisaldub tihgipeale ka töötukassa liikmemaks, kuid täpselt tasuks see enda jaoks järgi uurida ühingust või töötukassast. Töö lõppedes ja töötuks jäädes võib taotleda teenistuspõhist hüvitist. Teenistuspõhine töötu päevaraha tähendab sissetulekute põhjal arvutatavat päevaraha (majanduslik tugi), mis on märgatavalt suurem kuin nt KELA makstav päevaraha. Teenistuspõhist päevaraha on võimalik saada umbes kahe aasta kestel. Teenistuspõhise päevaraha saamisele on kehtestatud reeglid, mis peavad päevaraha saamiseks olema täidetud, näiteks peab olema teatud aega töötukassa liige (u. 9 kuud). Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 15/45

Soomes võivad töötukassa liikmeks olla nii palgatöötajad kui ettevõtjad. Ettevõtja on töötu, kui ta on lõpetanud ettevõtlustegevuse või müünud oma osaluse ettevõttes. Ettevõtlus võib lõppeda ettevõtte müügi lõppemisega, pankrotiga, likvideerimisolukorra või abielulahutuse tõttu. Ettevõtja loetakse töötuks, kui ettevõtlus on olnud katkestatud vähemalt neli kuud. Ettevõtja teenistuspõhine hüvitis tugineb vabatahtlikule töötuskindlustusele. Kui ettevõtja on maksnud liikmemaksu oma ala ettevõttjaile suunatud töötukassasse, saab ta ettevõtluse lõppemisel taotleda sealt näiteks päevaraha. 5. Tööleping Kui tööandja võtab töötaja tööle, sõlmib ta temaga tavaliselt kirjaliku töölepingu. Töölepingus lepitakse kokku tööülesanded, palk ja muud tööga seonduvad hüved ja tingimused. Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest ühe saab töötaja ja teise tööandja. Lühemaajasliste töösuhete puhul võib leping võib olla ka suuline ehk töölepingu tingmustes võidakse kokku leppida suuliselt, kuid eelistatult peaks see olema kirjalik. Kirja pandud lepingu korral saavad nii töötaja kui tööandja lepingust kontrollida, milles ja millistel tingimustel on üheskoos kokku lepitud. See on abiks töös esinevate vaidlusküsimuste korral. Nii tähtajatute töösuhete kui ka enam kui kuu aega kestvate töösuhete korral peab tööandja töötajale andma kirjaliku selgituse töö tegemise põhitingimuste kohta. Kui tööandja töö tegemise põhitingimusi töötajale ei selgita, peab tööandja maksma trahvi. Töölepingus peavad olema tavaliselt vähemalt järgmised asjad: töölepingu osapooled (isikud: töötaja ja tööandja nimi), töösuhte algusaeg, töösuhte kestvus ja tähtajalisuse põhjus, katseaeg, töötegemise koht, tööülesanded, palk, tööaeg, aastase puhkuse määratlemine, lahtiütlemisaeg või selle määratlemine ning rakendatav kollektiivleping. Need mõisted on lahti seletatud järgmistes punktides. Töölepingute vorme leiab aadressilt http://www.tyosuojelu.fi/fi/verkkolomakkeet/101 Töölepingu osapooled Töölepingu allkirjastavad nii töötaja kui tööandja. Töö alguspäev Töösuhte alguspäevaks märgitakse kuupäev, mil töötaja tööd alustab. Palka makstakse alates esimesest päevast. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 16/45

Töösuhte kestvus Tähtajatu töösuhe tähendab seda, et töö jätkub kuni töötaja ei lahku omal soovil või kuni tööandja töötaja vallandab. Sel juhul peab tööandjal töötaja vallandamiseks olema põhjus. Võimalikud põhjused on kirjas Töölepinguseaduses. Tähtajatu töölepingu puhul on töötajal kindel või püsiv töökoht. Tähtajatu lepingu võivad lõpetada nii tööandja kui töötaja. Sel juhul ütleb tööandja või töötaja lepingu üles. Töölepingus on ülesütlemiseg, mis määrab, millal tööleping enam seda sõlminud osapooli ei seo. Nii tööandja kui töötaja võivad tähtajatu lepingu ka tühistada, mille korral lõpeb leping koheselt ilma ülesütlemisajata. Tööandja saab lepingu üles öelda vaid kaalukate põhjuste tõttu. Ülesütlemise aluseks võivad sel juhul olla töötajast johtuvad põhjused või majanduslikud, tootmisega seotud ja tööandja tegevuse ümberstruktureerimisega seoetud põhjused. Töölepingut võib lõpetada vaid väga kaalukate asjaolude tõttu. Tähtajaline töösuhe tähendab seda, et töö alustamine ja lõpetamine on kokku lepitud. Tööleping võidakse sõlmida tähtajaliselt, kui selleks on olemas põhjendatud põhjus. Põhjuseks võib olla asendamine või see, et tööd jagub ainult lühikeseks ajaks (hooajatöö). Tähtajaline tööleping kehtib kokkulepitud aja või seni, kuni võtab aega kokkulepitud töö tegemine. Hooajatöö all mõeldakse praktikas lühiajalisi tähtajalisi töölepinguid. Kui tööleping on tähtajaline, seob see mõlemaid osapooli kokkulepitud aja vältel. Tähtajalist lepingut võib lõpetada vaid väga kaalukatel asjaoludel. Tööpraktika tähendab näiteks tööd, mis on osa õpilase õpinguist. Sageli selle eest palka ei maksta. Soomes võivad tööpraktikat teha lisaks noortele ka täiskasvanud õppurid, töötud tööotsijad või uue ameti õppijad. Katsaeg ja selle pikkus Töösuhte alguses võidakse kokku leppida katseajas. Katseajal on töötajal võimalus vaadata, kas töö on tema jaoks sobiv ja tööandjal on võimalus veenduda, kas töötaja on sellele tööle sobiv. Katseajal võib töötaja või tööandja lepingu üles öelda ilma ülesütlemisajata. Katseajal töölepingu lõpetamise põhjused ei tohi olla diskrimineerivad ega asjassepuutumatud. Katseaeg võib tähtajatu töölepingu puhul olla maksimaalselt kuni 4 kuud. Tähtajalise töölepingu puhul, mis kestab vähem kui 8 kuud, tohib katseaeg olla maksimaalselt kuni pool töölepingu kestusest. Katseajal saab töötaja tavalist palka. Töö tegemise koht Töö tegemise koht = millises riigis, millises piirkonnas või millises maakonnas tööd tehakse. Tööülesanded Milliseid tööülesandeid töötaja täidab. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 17/45

Palk Palk määratakse üldsiduva kollektiivlepingu (TES) järgi. Kui eriala jaoks kollektiivlepingu puudub, siis võidakse see kokku leppida. Tööandja ei tohi maksta palka vähem kui kollektiivlepinguga (TES) määratud. Kollektiivleping kehtib kohe esimesest päevast alates ja see puudutab ka sisserändajaist töötajaid. Enne töölepingu sõlmimist on välismaalasest töötaja jaoks oluline välja uurida oma eriala keskmine palgatase Soomes. Palk võib sisaldada mitmeid lisasid ja hüvesid. Nende aluseks võib olla näiteks tööaeg, ülesannete keerukus, nendega hakkamasaamine või tulemus. Muud hüved võivad tähendada näiteks eluaseme- või autotoetust, need lepitakse kokku tööandjaga. Tavalismateks palgalisadeks Soomes on: Lisatasu staaži eest: Tööl oldud aastate arv mõjutab palka. Kauaaegse töö puhul suurendavad staažilisad palka. Lisatasud ületunnitöö eest: Kui töötaja teeb tööd üle ettenähtud tööaja, maksab tööandja ületunnitöö eest lisatasu. Tavapärase päevase tööaja ületamise eest makstakse kahe esimese tunni eest põhipalgale lisaks 50% kõrgemat tasu ja neile järgnevaile tundide eest 100% kõrgemat tasu. Töökohtades võidakse ületunnitööd korvata töötajaile lisa vabade päevade andmisega. Ületunnitöö on töötajaile alati vabatahtlik. Ületunnitöö tuleb alati eelnevalt tööandjaga kokku leppida. Lisatasud vahetustega töö eest: Palka mõjutab ka see, kas tööd tehakse õhtul, öösel, hommikul või päeval. Palk võib olla: Tunnipalk. Palka makstakse vastavalt töötatud tundidele. Tunnipalk võib olla 10 tunnis. Laotöölise või koristaja töö võib olla tunnipalga alusel. Kuupalk. Kuupalk on igal kuul samasugune, näiteks 2800 kuus. Õpetaja võib saada kuupalka. Tükipalk. Tükipalka saab kokkulepitud töö valmimisel. Näiteks ehitaja võib saada maja valmimisel ehituse eest tükipalka 30 000. Tulemuspalk. Tulemuspalk on muutuv palgaosa, mille korral makstakse palka töö tulemuste järgi või või eesmärkide täitmise eest põhipalgale lisaks. Palgapäev on tavaliselt üks või kaks korda kuus, tavaliselt kuu 15. või viimane päev. Tööandja maksab palga pangakontole. Palga maksmisel peab töötaja saama palgakviitungi (palgaeristus, palgateatis) kus on kirjas, millistest osades palk moodustub. Kui tööandja räägib palgast, peab ta silmas brutopalka, millest arvestatakse maha lõivud ja maksud. Tööandja maksab ise maksud töötaja palgast, töötajal pole tarvis eraldi makse maksta. Töötajale jääv palk on netopalk. Soomes makstakse palk otse kätte väga harva, see makstase peaaegu alati pangakontole. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 18/45

Tööaeg Olulisemad tööajaga seotud reeglid on kirjas tööseaduses, kuid kollektiivlepingutega (TES) võidakse kehtestada tööajale tööseaduses tooduist erinevad nõudeid. Selle pärast tuleb alati töökohale rakendatavast kollektiivlepingust järgi vaadata. Tööseaduse järgi on tavatööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Osaajatöö on töö, mida tehakse vähem kui kehtestatud täistööaeg. Reeglina määratletakse osaajatööna töö, mida tehakse vähem kui 30 tundi nädalas. Kollektiivlepingus (TES) võidakse osaajatöö määratleda ka teise pikkusega. Töökohas võidakse kasutada lepingul põhinevat nn libisevat tööaega. Selle puhul võib töötaja ise otsustada oma päevatöö alguse ja lõpu. Töötaja peab siiski kokkulepitud arvu tunde täis teema ehk töötama kokkulepitud aja. Libisemist või kasutada nii, et mõnel päeval ollakse tööl kauem ja mõnel päeval minnakse varem ära. See tähendab, et töötaja tuleb tööle veidi varem või hiljem ja lahkub töölt vastavalt veidi varem või hiljem. Libisemine võib olla maksimaalselt kolm tundi. Kui päevane tööaeg on pikem kui kuus tundi (6t), tuleb töötajale lubada tööaja jooksul vähemalt tund aega (1t) kestev puhkeaeg (lõunapaus). Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida igapäevase puhkeaja lühendamise poole tunnini (1/2t). Peamine reegel on, et töötajale on antakse iga töövahetuse algusest järgmise 24 tunni jooksul vähemalt 11 tunni pikkune katkematu puhkeaeg. Tükitöö puhul on ööpäeavane puhkeaeg vähemalt 9 tundi. Libiseva tööaja puhul vähemalt 7 tundi. Tavaliselt tehakse tööd viis päeva nädalas. Tööaeg on soomes korraldatud nii, et töötaja saab nädalas vähemalt 35 järjestikust tundi vaba aega. See tuleb võimaluse korral paigutada nii, et see kattuks pühapäevaga. Puhkus Aastapuhkuse määr sõltub eelnevast töötatud ajast. Vähem kui aasta kestnud töösuhte antakse puhkust 2 töönädala päeva iga kuu kohta ja kauem kui aasta kestnud töösuhte korral 2,5 nädalapäeva iga kuu kohta. Puhkusepäevi hakkab kogunema kui töötaja on olnud tööl kuu aja jooksul vähemalt 14 päeva. Töötajale koguneb aastapuhkust ka osaajatöö korral. Puhkuseaja eest on töötajal õigus saada sama palka kui see, mida ta saab tööd tehes. Lisaks sellele makstakse puhkuseraha. Puhkuseraha maksmine põhineb kollektiivlepingul (TES). Töösuhte lõppemisel on töötajal õigus saada puhkusehüvitist, kui ta ei ole veel puhkust välja võtnud. Puhkuseraha on üldiselt 50% puhkusepalgast. Puhkusepäevad on tööpäevad, seega laupäevad loetakse puhkuseaja sisse. Kui töötajal on kogunenud aastas näiteks 24 puhkusepäeva ja ta soovib need suvel ära kasutada, siis võib ta puhkusel olla 4 nädalat (ehk 4 nädalat ja 4 päeva). Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 19/45

Soomes võtavad töötajad suvepuhkuse tavaliselt vahemikus mai kuni september ja talvepuhkuse siis, kui see sobib nende enda ja töökoha töögraafikuga. Tööandja ja töötaja katsuvad töötaja puhkuseajad omavahel kokku leppida. Haigushüvitis Tööandja maksab töötajale haigushüvitist. Töötajal, kelle töösuhe on kestnud vähemalt kuu aega, on õigus saada palka haigestumispäevale järgneva üheksa päeva eest. Vähem kui kuu aega kestnud töösuhte korral on töötajal õigus saada pool palgast. Kui haigusaeg kestab kaua, saab töötaja päevaraha pensioniametilt (Kela). Lühike haiguspuhkus ei vähenda aastapuhkust. Töötaja peab haigestumisest viivitamatult (koheselt) teavitama tööandjat. Haigestumise ja töölt eemale jäämise korral tuleb sellest koheselt ülemusele teatada. Teatama peab inimene ise, mehe, naise või sugulase teatamine ei lähe arvesse. Kui haigus kestab vähem kui 3 päeva, pole tavaliselt tööandjale selle kohta tõendit tuua. Kauem kui 3 päeva kestva haiguspuhkuse kohta tuleb tööandjale tuua arstitõend. Mõnikord piisab arstitõendi asemel ka tervishoiutöötaja või töötervishoiutöötaja tõendist. Kui haigestub töötaja alla 10aastane laps, võib isa või ema jääda last põetama koju 1-4 päevaks. Ka selle aja kohta tuleb tuua arstitõend. Selle aja eest ei ole tööandjal kohustust palka maksta, kui see pole teisiti kokku lepitud. Ülesütlemisaeg Kui tööandja ütleb töötajale koha üles (vallandab), peab ta teatama selle põhjuse. Aktsepteeritud põhjused on kirjas tööseaduses. Nendeks on muu hulgas ka tootmisega seotud ja majanduslikud või töötajasse puutuvad põhjendused (põhjused). Tootmisega seotud ja majanduslikud põhjused tähendavad seda, et tööd enam pole (nt kauplusel on vaja vähem müüjaid kui lähistel on avatud uus kauplus ja kliendid on sinna üle läinud). Töötajaga seotud vallandamispõhjuseks võib olla näiteks see, et töötaja pole teinud talle antud tööd või et ta on teinud mitu tõsist viga, pidevalt hilinenud või muul moel töölepingut rikkunud. Tähtajatu tööleping lõpeb kas töötaja või tööandja ülesütlemise tagajärjel. Ülesütlemisaeg on aeg, mille jooksul on töötaja kohustatud tööd tegema enne kui töö lõppenuks loetakse. Ülesütlemisaja jooksul saab töötaja tavapärast palka. Ülesütlemisaja jooksul kehtivad töötaja jaoks tavapärased õigused ja kohustused, sh ka töötegemise kohustus. Tööandja võib erijuhuna töötaja sellest kohustusest vabastada. Selle peab tööandja ülesütlemisteatisele kirja panema. Tööseaduse järgi on töötaja ülesütlemisaeg vähem kui 5 aastast kestnud pideva katkematu töösuhte puhul 14 päeva ja üle 5 aasta kestnud töösuhte puhul 1 kuu. Tööandja poolt järgitavad ülesütlemisajad jäävad vastavalt töösuhte pikkusele 14 päeva ja 6 kuu vahel. Ülesütlemisaja võib kokku leppida ka töölepingus. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 20/45

Töösuhte pikkus alla 1a. 1-4 a. 1 k 4-8 a. 2 k 8-12 a. 4 k üle 12 a. 6 k Ülesütlemisaeg 14 päeva Kui töötaja või tööandja ei järgi ülesütlemisaega, võidakse selle eest nõuda kahjuhüvitist. Järgitav kollektiivleping Töölepingus märgitakse, millist kollektiivlepingut (TES) tööleping järgib. 6. Töösuhete vormid Töölepinguga lepitakse kokku tingimused mille alusel töötaja tööandjale tööd teeb. Töösuhted võivad üksteisest erineda selles osas, kas tööleping sõlmitakse eratööandja, riigi või vallaga, lepingu kehtivusaja ja tööpäeva pikkuse osas. Töösuhe teenistussuhe Kui töötaja töötab eraettevõttes, sõlmib ta tööandjaga töösuhte. Kui töötaja on riigi või valla teenistuses, on tegemist teenistussuhtega. Töötaja jaoks on erinevus selles, et teenistussuhtel põhineval tööl võivad olla teatud pädevusnõuded (nt soome ja/või rootsi keele oskus). Töösuhtes määrab töö iseloom ja tööandja selle, mida peab töös oskama ja mida töötajalt/tööotsijalt oodatakse. Tähtajatu (püsiv) töösuhe tähtajaline töösuhe Töösuhe võidakse sõlmida kas tähtajatuna (püsivana) või tähtajalisena. Seadused ja kollektiivlepingud reguleerivad täpselt, millal saab kasutada tähtajalist töösuhet. Töösuhe võib olla tähtajaline, kui põhjuseks on näiteks asukoht palgaline tööpraktika projekt suur nõudlus või hooaja tippaeg Täisajaga töösuhe osaajaga töösuhe Töösuhe võib olla täisajaline või osaajaline. Osaajatöö on töö, mida tehakse vähem (nt 30 t/ndl) kui täis tööaega (vastavalt oma valdkonna lepingutele, nt 40 t/ndl). Hüved on siiski tehtud tööajaga proportsionaalsed. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 21/45

Renditööjõud (nn renditöö) Töö võib olla ka renditöö. Tööandja sõlmib töölepingu tööjõudu rentiva firmaga. Sel juhul võib palk ja töötegemise koht muutuda. Klientfirma, kel on vaja töötajaid, sõlmib lepingu tööjõudu rentiva firmaga. Personaliteenuseid pakkuv firma otsib klientfirmale sobiva töötaja. Töö korraldamis Töötaja Tööleping Personalitteenuseid pakkuv firma = ettevõte, mis pakub renditööjõudu, renditööfirma Töökoht: Klientfirma Tööandja: Personaliteenustefirma Kliendileping Allikas: Oiva väylä työelämään. Henkilöstövuokraus opas työnhakijalle. HPL henkilöstöpalveluyritysten liitto ja Työministeriö. Rendtitöö korral on töötaja tööandjaks personaliteenuseid pakkuv firma. Kuigi töötaja töötab klientfirmas, sõlmib ta töölepingu tööjõudu rentiva firmaga. Personaliteenuseid pakkuv firma maksab töötajale palka ja katab kõik muud tööandja kohustused. Klientfirma korraldab töötaja tööd ja koolitab teda. Renditöö korral ei pea töötajama maksma vahendustasu personaliteenuste firmale ja tema palgast ei tohi maha arvata töövahendustasu. Klientfirma maksab tööjõu rentimise eest personaliteenuste firmale. Kui töötaja teeb renditööd, peab ta saama palka vastavalt kollektiivlepingule (TES). Aastapuhkust koguneb vastavalt aastapuhkuse seadusele samadel alustel nagu tavalise töösuhte korral. Renditöös võidakse võtta aluseks kas klientfirma või personaliteenuste firma kollektiivleping (TES). Välismaalt palgatud tööjõud tuleb tavaliselt tööjõudu rentivate firmade kaudu. Soomes elavatele ja Soome tööle tulevate töötajate jaoks kehtivad samad personalirenti puudutavad reeglid ja lepingud. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 22/45

7. Töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused Soomlasest töötajad tunnevad riigi tööturu struktuuri ja mõistavad suhteliselt hästi tööandjate ja töötajate õigusi ja lepinguid. Tööandjad tavaliselt kõike Soome tööseaduse kohta töötajaile ei räägi. See ei tähenda, et tööandja töötajast ei hooliks, tööandjad eeldavad ja oletavad, et töötaja teeb kollektiivlepingu ja muud tööelu mängureeglid endale ise selgeks. Töötaja võib teavet hankida kolleegidelt, usaldusisikutelt või oma valdkonna ametiühingust. Tööandjad võivad samamoodi tööeluteavet hankida vastavalt tööandjate liitudest. Soome tööseadusandluse järgi on töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused kõigile samad. Soomes on kõigil töötajail õigus võrdsele kohtlemisele. Tööandja ei tohi kedagi diskrimineerida: sugu, päritolu, rassiline päritolu, kodakondsus, rahvuslik päritolu, usutunnistus, vanus, tervislik olukord, puue, poliitiline tegevus, tegevus ametiühingus või muud säärased tegurid ei tohi mõjutada töötaja positsiooni negatiivselt. Töötaja ei tohi ka tööandjat põhjuseta süüdistada diskrimineerimiseks. Soome tööseadusandluse järgi võib õigused ja kohustused jagada selliselt: Töötaja õigused kollektiiv- ja teenistuslepingujärgne (TES ja VES) palk seaduste ja lepingute pakutav kaitse organiseerumine (poliitika, ametiühingutegevus) tervislik ja turvaline töökeskkond Töötaja kohustused: teha tööd hoolikalt järgida tööjuhataja antud juhiseid keelduda tööandjaga konkureerivast tegevusest (töötaja ei tohi töötada teise tööandja heaks ega teha eraettevõtjana tööd, mis halvendab tööandja positsiooni) hoida äri- ja ametisaladusi ei tohi viibida töökohas joobnud olekus (purjus). See võib biia töösuhte kohese lõpetamiseni. Keeld kehtib kõigile töökohal olevatele inimestele. Mõnedes ametites ja töödel on töötajal vaikimiskohustus või saladuse pidamise kohustus, mille rikkumine on tõsine asi. Tööandja õigused: võtta tööle korraldada tööd ja anda töökorralduslikke juhiseid ja määruseid töölepingut üles öelda ja lõpetada Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 23/45

Tööandja kohustused: järgida seadusi ja lepinguid kohelda töötajaid võrdselt tagada tööturvalisus anda töötajaile kirjalik selgitus töö tegemise olulisematest tingimustest edendada positiivset töökeskkonda, töötaja töösaavutusi ja erialast arenemist Töötunnistus Töötajal on seadusjärgne õigus saada töösuhte lõppemisel tööandjalt töötunnistus. Tavaliselt tuleb seda ise küsida. Töötunnistus on tähtis dokument, milles on märgitud töösuhte pikkus ja töökohustused. Lisaks võib töötaja paljuda, et tunnistusele märgitaks töösuhte lõppemise põhjus (miks töösuhe lõppes) ja/või hinnang tööoskuste ja käitumise kohta (mida töötaja oskab ja milline töötaja ta on). Varasem töökogemus on oluline koolituse või uue töökoha otsimisel. Tööandjal on kohustus väljastada töötunnistust veel 10 aastat pärast töösuhte lõppemist ning pärast seda ainult sel juhul, kui sellest ei tõuse tööandjale ülemääraseid probleeme. Kui töötaja soovib saada töötunnistust tööoskuste ja käitumise kohta, on tööandjal kohustus seda väljastada töötaja palve peale veel 5 aasta jooksul alates töösuhte lõppemisest. Tööandjal on samade alustel kohustus anda töötajale töötunistus, kui töötaja töötunistus kaob võib muutub kasutuskõlbmatuks (saab märjaks, rebeneb, põleb jne). Tööandja, kes tahtlikult või hooletusest ei anna töötunnistust, rikub sellega töölepinguseadust. Soomes on töötaja poolt tööandjalt töötunnistuse küsimine tavaline praktika. Vanemapuhkused Kui perre sünnib laps, on vanemail õigus saada vanemapuhkust (jääda koju lapse eest hoolitsema). Vanemapuhkuse lõpul on töötajal õigus naasta oma tööle või sellele vastavale tööle oma vanas töökohas. Vanemapuhkus tähendab emaduspuhkust isaduspuhkust vanemapuhkust (saab võtta nii ema kui isa) hoolduspuhkust (saab võtta nii ema kui isa) Kui perre on sündimas laps, on töötajal kohustus tööandjale eelnevalt ette teatada (õigeaegselt, piisavalt vara) emadus-, isadus- või hoolduspuhkusest. Reeglina on etteteatamisaeg 2 kuud. Emaduspuhkuse pikkus on 105 tööpäeva. Emaduspuhkuse ajal on töö tegemine lubatud, kui see Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 24/45

ei sea ohtu ema, loote või lapse turvalisust. Emaduspuhkuse ajal ei tohi töötada kaks nädalat enne arvutatud sünnitusaega ega kaks nädalat pärast sünnitust. Pärast emaduspuhkust võib kas ema või isa jääda koju last hooldama 158 tööpäeva pikkuse vanemapuhkuse raames. Vanemapuhkusel ei saa olla korraga mõlemad vanemad. Isa võib jääda isapuhkusele. Sel viisil motiveeritakse ka mehi lapsi hoidma. Isapuhkuse pikkus on kõige rohkem 54 argipäeva. Sellest maksimaalselt 18 argipäeva võib isa olla kodus emaga samal ajal ema rasedus- ja sünnituspuhkuse või vanemapuhkuse ajal. Ülejäänud isapuhkusepäevad võib isa kasutada vanemapuhkuse järel. Soomes on isad tihti sünnitusel kaasas ja paljud isad jääväd ka isapuhkusele. Perepuhkuse järel võib lapsele hankida päevahoiukoha või jätkata hoolduspuhkusel kodus. Soomes alustavad lapsed päevakoduga 1-3 aastaselt. Hoolduspuhkust võib saada kuni lapse 3- aastaseks saamiseni. Tööandjad ja töötajad teavad vanemapuhkusest ja seda kasutatakse sageli. Raseda naise töösuhet ei saa lõpetada ja teda ei tohi diskrimineerida raseduse tõttu. Töölepinguseaduse järgi ei ole tööandjal kohustust maksta palka vanemapuhkuse aja eest. Vanemapuhkuse eest makstav palk põhineb valdkonna kollektiivlepingus (TES) määratule. Vanemapuhkuse eest maksab hüvitist KELA. Selle suurus sõltub töötaja sissetulekust. Lisateavet: http://www.kela.fi/in/internet/suomi.nsf/net/110701111752eh?opendocument 8. Töötaja tagatised Tööandja seadusjärgsed tagatisued tööandjale on: pension, õnnetusjuhtumikindlustus, töötuskindlustus ja grupikindlustus. Pension Pensionid tagavad toimetuleku vanaduse ja töövõimetuse korral või siis, kui pere hooldaja sureb. Soomes on kaks teineteist täiendavat pensionisüsteemi: rahvapension, mida täiendab tagatispension tööpensionisüsteem. Tööpension teenitakse oma palgatöö ja ettevõtlusega. Rahvapension ja tagatispension tagavad minimaalse toimetuleku, kui inimene ei saa tööpensioni üldse või sellest jääb väheks. Soomes makstakse pensioni pealt makse. Rahvapensioni võib saada Soomes alaliselt elav isik. Rahvapensioni määrab ja maksab Kela. See tagab tööpensioni puudumise või selle väiksuse korral miinimumsissetuleku. Tööpensioni suurenemisel rahvapension väheneb. Rahvapensioni saab alates 65. eluaastast. Kui sisserändaja ei kuulu Soome sotsiaalkindlustuse alla, saab ta rahvapensioni asemel tagatispensioni, kui ta on 16-aastaseks saamisel elanud Soomes vähemalt 3 aastat. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 25/45

Tööpensioni tagab tööandja. Eraettevõtja maksab oma kindlustusmaksud ise. Tööpensioni suurus sõltub staažist ja teenitud palgast. Kui töötaja on olnud kauem (pikemat aega) tööelus, on tal suurem tööpension. Kui sissetulekud (palk) on väiksemad, on tööpension väiksem. Kui sissetulekud on suuremad, on tööpension suurem. Tööpensioni makstakse tööelu lõppemisel, tavaliselt 63-68 aastaselt. Pensioniea osas tehakse muudatusi, mis jõustuvad 2017. aastal. Töötaja võib töötada ka osaajaga, saades osaajapensioni. Elatanud (vana) töötaja võib jääda enne pensionile jäämist osaajaga pensionile, mille puhul ta töötab osaajaga (normtööajast vähem). Kohustust osaajaga töö pakkumiseks tööandjal pole, kuid osaajapensionid on soome töökohtades tuntud ja tööandjaga võib pidada sellesisulisi läbirääkimisi. Tööpensionit rahastavad tööandjad ja töötajad koos. Tööandja peab töötaja palgast kinni maksuosa ja kannab selle koos omapoolse kindlustusmakse osaga pensioniametile. Tööpensionitega tegelevad tööpensionikindlustusfirmad, pensionikassad ja -fondid. Soome pensionikindlustuskeskus (eläketurvakeskus, ETK) haldab pensionikindlustusega seotud asju tsentraalselt. Pensionikindlustuskeskus (ETK) teavitab töötajat regulaarselt kogunenud pensionist. Töötaja võib pensionikindlustuskeskuselt küsida väljavõtet kogunenud pensioni kohta. Oluline on, et töötajal oleks kõikidest Soomes töötatud töökohtadest töösuhte kohta töötunnistus. Töötunnistus alusel saab registriandmeid vajadusel parandada. Töötaja peaks ise oma kogunenud pensioni jälgima ja vajadusel tegema parandusi oma andmetesse, võttes selleks ühendust pensionikindlustuskeskusega (ETK). Kui välismaa töötaja lahkub Soomest enne pensionile jäämist, makstakse talle Soomest kogunenud pensionit tema pensionile jäämisel. Pensioni võib saada kodakondsusest sõltumata ükskõik millisesse riiki. Tegelik asjaajamine jääb ametnike hooleks, aga töötajal tasub alles hoida kõik dokumendid (sh töötunnistused), mis puudutavad tema töötamist Soomes. Õnnetusjuhtumikindlustus Tööandja peab töötajate eest sõlmima õnnetusjuhtumikindlustuse. Seda tuleb alati teha töösuhte alguses. Tööõnnetuse korral saab töötaja hüvitist. Hüvitis võib olla haigehoolduskulude ja palgakaotuse korvamine päevarahaga, õnnetusjuhtumipension, õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud puude korvamine, taastusravi või surmajuhtumi korral perepension omastele. Palgatagatis Tööandja maksab ka töötuskindlustusmaksu, millega rahastatakse mh palgatagatist ja töötukassat. Kui tööandja läheb pankrotti või ei saa enam töötajaile palka maksta, võib töötaja küsida saamata jäänud palka palgatagatisena. Palgatagatissüsteem tagab töötajaile töösuhtest tulenevate saadaoleva (palga) väljamaksmise tööandja pankroti või muu maksevõimetuse korral. Töötaja peab esitama palgatagatise taotluse 3 kuu jooksul saadaoleva (palga) ärajäämisest. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 26/45

Lisateavat soome palgatagatistest: http://www.mol.fi/mol/fi/02_tyosuhteet_ja_lait/02_ulkom_suomessa/02_tyosuhde/05_suom_palkkat urva/index.jsp Grupikindlustus Töötajad käivad reeglina grupikindluse alla. Tööandjad peavad tagama töötajatele kindlustuse, kui vastava ala üldsiduv kollektiivleping (TES) seda nõuab. Grupikindlustus makstakse hüvitisena välja töötaja püsiva töövõimetuse või surma korral välja tema omastele või määratud hüvitisesaajale. Oluline on tööandjaga arutada, milliseid kindlustusi tööandja töötajate jaoks sõlminud on. Seda on kasulik teada, kui töötaja plaanib sõlmida personaalseid kindlustuslepinguid. Näiteks korteriostuga seoses võivad pangad reklaamida mitmeid töötus- ja surmajuhtumikindlustusi. Võib olla, et töötajal on need kindlustused juba tööandja kaudu sõlmitud. Selgitades välja tööandja poolt sõlmitud kindlustuslepingud saab töötaja vältida kattuvate kindlustuslepingute (makstakse kahte sarnast kindlustust) sõlmimist. Tööandja võib töötajaile sõlmida ka seaduses määratud kindlustustele lisaks vabatahtlikke kindlustuslepinguid. Töötajad võivad ise teha vabatahtlikke kindlustusi, nt töötukassa liikmelisus annab kindlustunde töötuks jäämise korral. 9. Maksud Soomes peab kogu palgatöö pealt maksma makse. Tööandja arvestab palgast maha kinnipeetavad maksud. Kinni peetakse tulumaks, kohalikud maksud, tööpensioni-, töötus- ja haiguskindlustusmaksud. Soomes on kasutusel progressiivne maksusüsteem. Makse makstakse vastavalt sissetulekule. Kui sissetulek on väike (nt palk on madal), on maksuprotsent väike. Kui sissetulek on suurem, peab makse maksma suhteliselt rohkem, ehk maksuprotsent on suurem. Maksud lähevad riigile ja omavalitsusele. Maksurahadega rahastatakse mitmeid teenuseid ja sotsiaaltagatisi, näiteks haigehoidu, pensione ja koole. Kui soomlased räägivad palgast, peavad nad silmas brutopalka. Töölepingus määratletakse brutopalk. See on palk enne maksude ja muude kohustuslike, sh tööandja maksude maksmist. Palk, mis jääb töötajale kasutada, on netopalk. Tööandjal on palga maksmisel kohustus anda töötajale palgakviitung (palgaarvutus, palgaleht), millest selgub palga suurus ja sellest maha arvatud maksud (kindlustused jm). Palgaarvutus on hädavajalik palga maksmisel toimunud võimalike arvutus- või muude vigade klaarimisel. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 27/45

Palgaarvutuse: Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 28/45

Töö alustamisel on töötajal kohustus anda tööandjale maksukaart. Maksukaart on paber, millel on kirjas töötaja maksuprotsent.see on oluline, sest tööandja peab teadma, kui palju töötaja palgast tuleb maksudeks maksta. Maksukaardi saab maksuametist (www.vero.fi) Maksuameti tunned ära selle logo järgi: Kui töötaja tööandjale maksukaarti ei anna, arvestatakse palgast 60% maksudeks. Maksuametisse võib viia oma töölepingu ja koos ametnikega arvutada oma sissetulekutele vastava maksuprotsendi. Kui oled maksuprotsendi arvutanud liiga suureks ja oled maksnud nõutust rohkem makse, saad järgmisel aastal maksutagastust ehk saad raha tagasi. Kui oled maksnud liiga vähe makse, saad maksunõude ( mätkyt ) ehk sa pead maksma makse tagantjärele. Iga maksukohuslane peab kevadel esitama maksudeklaratsiooni, kus on üles loetletud kõik võimalikud tulud. Riikide vahel kehtib mitmeid maksustamist puudutavaid kokkuleppeid ning seepärast tasub alati välismaalasest töötaja maksustamise kohta nõu küsida maksuameti kontoritest. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 29/45

Maksuamet saadab igal aastal aprillikuus palgasaajale eeltäidetud deklaratsiooni. Teavet on saadud näiteks tööandjailt, pankadelt, kindlustusfirmadelt ja pensioniametilt (KELA). Kui tuludeklaratsioonis on valeinfot või seal ei kajastu kõik tulud, omandid ja muu maksustamist mõjutav teave, tuleb parandused ise sisse viia. Seejärel saadetakse täidetud deklaratsioon allkirjastatuna maksuametile. Kui kogu info on õige, ei ole tarvis parandusi teha. Sügisel saadab maksuamet igale palgasaajale maksuteatise, kus on kirjas, kas oled maksnud makse õiges ulatuses, kas saad maksutagatist või pead juurde maksma. Soomlased peavad oma kulude üle ise arvestust, et nad saaksid tuludeklaratsioonis antud andmeid kontrollida. Kontrollimine on lihtne, kui töötaja hoiab alles kõik maksusoodustusi andvad kviitungid, sh tööandjalt saadud palga- ja kontoteatised. Maksukalender: Järelmaks 1. osamakse dets. Maksutagastus detsembris Järelmaks 2. osamakse veebr. dets. jaan. nov. veebr. okt. a märts Eeltäidetud maksudeklaratsioon saadetakse koju kontrollimiseks sept. aprill Maksuamet saadab koju maksuotsuse aug. juuli juuni mai Maksudeklaratsiooni tähtaeg on maikuus Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 30/45

Kui töötaja makse ei maksa, öeldakse selle kohta, et ta töötab mustalt. See on Soomes seaduse järgi keelatud. Kui töötaja makse ei maksa, tähendab see seda, et tööandja ei maksa pensionikindlustusmaksu ega hooli üldiselt ei töökaitsest ega õnnetusjuhtumikindlustusest. Kui mustalt tööd tehes juhtub õnnetus ning õnnetusjuhtumikindlustust pole sõlmitud, ei saa töötaja ega tema pere mitte mingisugust hüvitist. Mustalt tehtud töö eest palga maksmine on Soomes keelatud. Mustalt töö tegija minetab õiguskaitse, mis kehtib makse maksvatele töötajatele. Näiteks ei saa keegi sekkuda palga maksmisel tekkida võivate probleemide korral (tööandja ei maksa palka või palk on liiga väike). Samuti pole töötajal võimalust saada teenitud töötus- või haiguspäevaraha ega emadus-, isadus- ja vanemapuhkuse raha. Soomlased on sellest teadlikud ja seepärast on mustalt töötamine väga harv nähtus. Soome tööandjad sõlmivad tavaliselt alati kindlustuslepingud ja järgivad tööseadusandlust, kuid kahjuks mitte kõik. Kui välismaalasest töötajad Soome tööseadusandlust ei tunne, võidakse neid meelitada tegema tööd mustalt (maksuvabalt). Maksude maksmine annab välismaalasest töötajale soomlastega võrreldes samad õigused ja kaitse. 10. Tööohutus Soome seadused sätestavad, et töökeskkond peab olema turvaline. Turvalise töö võimalikkuse eest vastutab tööandja. Tööandjal lasub kohustus õpetada kõikidele töötajatele õiged töövõtted ja näidata, mis võib osutuda töökohal ohtlikuks. Tööandjal lasub vastutus selle eest, et kõikidele töötajatele selgitataks ohutusnõudeid. Tööandja ostab ja maksab vajaliku turvavarustuse eest. Ka töötajail on seaduse järgi tarvis hoolitseda tööohutuse eest. Tööd tuleb teha vastavalt juhistele. Kui midagi läheb katki, peab sellest rääkima tööandjale, näiteks katkiste masinate ja tööriistadega töötada ei tohi. Kui töö on ilmselgelt ohtlik, võib töötaja keelduda selle tegemisest. Soomes pööratakse tööohutusele palju tähelepanu. Kui töötaja kasutab oma töös masinaid või kemikaale, peab tööandja talle õpetama nende õiget käsitsemist. Mõne töö puhul peab töötajal olema kaitsevarustus, nt kiiver, kaitseprillid, kaitsekindad, kaitsejalatsid, kõrvaklapid, hingamiskaitse. Kui instruktsioonid näevad ette kiivri kandmist, peab tööandja selle töötajale andma ja töötajal on kohustus seda kasutada. Soome töökohtadel on inimesed harjunud turvavarustust kasutama. Neis valdkondades, kus on oluline hügieen (nt tervishoid, restoraniäri), on hügieeninõuded karmid. Töötajad ja tööandjad järgivad hügieeninõudeid rangelt ja nende eiramine võib kaasa tuua karistuse. Seaduse järgi peab töökohas olema piisav arv esmaabioskustega isikuid, esmaabivahendid ja toimimisjuhised õnnetuse puhuks (kui juhtub õnnetus). Tööandjad viivad töökohtadel läbi töötajate esmaabikoolitusi. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 31/45

Töötervishoid Töötervishoid on mõeldud kõikidele tööl käivatele inimestele. Seadus sätestab, et töötervishoiu eest peab hoolitsema tööandja. See tähendab, et tööandja korraldab ja maksab töötaja eest arsti ja tervishoitöötaja teenused. Töötervishoid on ennetav tervishoid ehk selle eesmärgiks on ennetada tööga seotud haigusi. Paljud tööandjad korraldavad oma töötajaile ka haigehoiu. Sellisel puhul võib haige töötaja minna töötervishoiupolikliinikusse. Mõnedes töökohtades võib tööandja maksta näiteks hambaarsti või füsioterapeudi teenust eest. Seda võib tööandjalt töölepingu sõlmimisel üle küsida. Tööandjail on erinevaid lepinguid, vastavalt sellele, millised tervishoiuteenused töötervishoiu alla kuuluvad. Põhiteenused on saadaval siiski kõigi Soomes töötavate inimeste jaoks. Tööohutusamet Soome regionaalministeeriumi alluvuses olevad tööohutustalitused jälgivad tööohutusnõuete täitmist. Tööohutusinspektorid viivad läbi järelvalvet töökohtadel. Inspektor võib kontrollida, kas töökohal täidetakse tööohutusnõudeid, kas on läbi viidud piisav tööga tutvustamine või kas välismaalasest töötajate tööolud ja tingimused vastavad Soome seadustele ja lepingutele. Töökohal võivad esineda probleemid tööoludega (häirimine,diskrimineerimine, ergonoomika, vaimne ja füüsiline heaolu), tööohutusega (tööõnnetused, kutsehaigused, ohtlikud masinad ja kemikaalid) ja töösuhtega (palga maksmine, töötunnistus, töötingimused). Probleemidest peaks esmalt rääkima tööandjaga, usaldusisiku ja ametiühinguga. Kui see probleemi ei lahenda, võib töötaja ühendust võtta tööohutusametiga. Regionaalministeeriumi tööohutuse haldusalasse kuulub viis piirkonda: Lõuna-Soome, Edela-Soome, Ida-Soome, Lääne-Soome ja Põhja-Soome. Oma piirkonna ameti kontaktandmed leiad veebilehelt: http://www.tyosuojelu.fi/fi/yhteystiedot. Seal on teavet lisaks soome keelele ka ka rootsi, inglise, eesti ja vene keeles. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 32/45

Osa 2: Soome töökultuur 11. Võrdne kohtlemine Võrdõiguslikkus on Soomes oluline väärtus ja see kajastub nii seadustes kui ka pere-, töö- ja juhtimiskultuuris. Võrdse kohtlemise seadus Soomes kehtib võrdse kohtlemise seadus, mis kohustab tööandjat järgima töökohal võrdse kohtlemise reegleid ning tagama, et töökohal ei toimu diskrimineerimist. Poliitikas, tööelus, koolituses, pere- ja isiklikus elus võib esineda sugupoolte vahelist ebavõrdsust. Näiteks kui peres on väikesed lapsed, on naised meestest enam hoolduspuhkusel. Selle tagajärjel ei kogune naiste tööpension meestega sarnaselt. Võrdsus perekonnas Peredes hoiavad lapsi, teevad kodutöid ja hoolitsevad pereasjade eest nii naised kui mehed. Suurem osa kodutöödest jääb siiski endiselt naiste kanda, kuid soome pered muutuvad kogu aeg võrdõiguslikemaks ja mehedki teevad üha rohkem kodutöid. Soome emad on tavaliselt palgatööl kui lapsed on väikesed. Poisid ja tüdrukud on lapsest saadik näinud, kuidas tööl käivad vanemad kodutöid jagavad. Soomlased on võrdõiguslikkuse malli peres õppinud juba lapsepõlvest peale. Kuigi naiste positsioon ühiskonnas ja tööelus on tugev, ei tähenda see seda, et meeste positsioon oleks nõrk või nõrgem kui naistel. Soome mehed osalevad pere igapäevatöödes ja nad võtavad naisi meestega võrdväärseina. See tõstatab naiste suhtes ka ootusi, soome mehed eeldavad, et naised ajavad oma, pere- või tööasju iseseisvalt ja kannavad oma sissetulekuga osa pere kuludes (maksavad makse). Kui mõlemal on oma sissetulek, võidakse nt makse maksta kordamööda. See võib tekitada probleeme multikultuursetes peredes, kus mees on soomlane ja naine on pärit kultuurikeskkonnast, kus naised traditsiooniliselt ei osale pere majanduselus. Multikultuurses paarisuhtes võivad rollid ja ootused tekitada vastuolusid. Soomlaste ettekujutlus võrdõiguslikkusest tähendab samu õigusi ja kohustusi meestele ja naistele. Võrdõiguslikkus tööelus Soomes valitseb sugudevaheline võrdõiguslikkus ka töökohas. Soome naised on üha sagedamini sama kõrgelt haritud ja nad teevad pea sama pikki tööpäevi kui mehed. Soome naised on juba pikka aega käinud kodunt väljas palgatööl. Naiste töölkäimisest on saanud tavaline komme. Väikeste laste emad teevad vähem tööd kodunt väljastpool kui samaealised mehed, kuid tavaline on, et naiste töölkäimine järgib sageli pere laste arengut: koos laste vanusega kasvab ka emade tööpanus väljaspool kodu. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 33/45

Soome seadused keelavad diskrimineerimise töökohas. Töötajaid ei tohi kohelda erinevalt vastavalt nende soole. Näiteks ei tohi sama pädevausega naistele maksta sama töö eest vähem palka. Võrdõiguslikkust töökohtades ka tõesti järgitakse. Soomlaste jaoks on see normaalne käitumine ja nad eeldavad, et kõik toimivad vastavalt sellele. Keelatud on ka rahvuslik (rahvus, emakeel), usuline, puude tõttu, seksuaalse suundumuse, vanuse või mõni muu isikuga seonduv diskrimineerimine. Näiteks ei tohi välismaalastele maksta vähem palka kui soomlastele. Juhtimiskultuur Töökohtadel väljendub sugudevaheline võrdõiguslikkus muuhulgas selles, et mitmed juhatajad ja ülemused on naised. Naiste võrdõiguslikkus tekitab vahel hämmastust neis välismaalastes, kes on harjunud juhataja või ülemusena nägema meest. Soomes maksab ülemuse ametis oleva naisterahva sõna siiski sama palju kui meesterahvast ülemuse oma. Töökohas võib probleeme tekkida nt sellest, et meestöötaja ei kuuletu naisülemuse juhistele. Kui töötaja naisülemuse juhiseid või käske eirab, rikub ta sellega tööelu reguleerivat seadusandlust. Töötajate, juhatajate ja esimeeste võrdne positsioon tähendab ka seda, et võimumärgid soome töökohtadel on minimaalsed. Soomes riietuvad juhid ja ülemused sarnaselt töötajaile ja neil võivad olla samasugused tööruumid. Kui juhataja või ülemus kasutaks palju võimuatribuute (sõidaks suure autoga, sisustaks töökabineti luksusmööbliga, riietuks kallitesse rõivastesse) võivad töötajad seda pidada imelikuks. Ülemus võib selle tõttu koguni kaotada töötajate usalduse ja lugupidamise. Usaldus ja lugupidamine tuleb tegelikkuses välja teenida. Alluva ja ülemuse suhe rajaneb praktilisel tööl. Vastastikuses suhtluses tihtipeale ei kajastu erinev positsioon töökollektiivis. Soome töökohtades pole kombeks anda ülemusele kingitusi ainult sellepärast, et too on ülemus. Kui töötaja ja ülemus on sõbrad ka vabal ajal, on kingi andmine väljaspool tööaega teine asi. Soome tööelus kajastub võrdsus ka selles, et töötajad ja ülemused suhtlevad omavahel võrdseina ning läbikäimises ei paista välja vestlejate erinev ametialane positsioon. Kõik sinatavad teineteist. Juhatajat või ülemust ei teietata sellepärast, et ta on ülemus. Tööintervjuul ja tööd alustades võib teietamine siiski kohane olla. Juhataja pakub sageli üsna kiirelt välja üle minna sinatamise peale. Demokraatia on soomlaste jaoks tähtis väärtus ja see on soome ühiskonna alustalaks. Kui ülemus küsib töötajate arvamust, pole ta halb ülemus vaid ta juhib töökohas asju demokraatlikult. Töö planeerimisel küsitakse töötajate arvamust ja seda võetakse arvesse. Soomlased on harjunud tööl oma arvamust otse välja ütlema. Ka välismaalasest töötajaist oodatakse, et nad avaldavad ühistes aruteludes oma arvamust. Soomes ei kontrolli ülemus töökohas kogu aeg töötajate tööd. Töö asjus lepitakse ühistel koosolekutel kokku ja sellest peetakse kinni. Ülemus ütleb töötajale põhiasjad, mida too tegema peab. Ta ootab, et töötaja otsustaks ise töösse puutuvate üksikasjade üle. Töötajad võivad ise määrata, kuidas ja millises järjekorras nad tööd teevad. Töötajailt eeldatakse aktiivsust ja algatusvõimet, mitte ülemuselt käsu ootamist. Ühe töö valmimisel alustab töötaja iseseisvalt, ülemuse või teiste töötajate abil järgmise töö tegemist. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 34/45

Käskude ootamist tõlgendatakse passiivsusena ja halva töössesuhtumisena. Kui tööülesanne on täidetud, plaanib töötaja järgmise tööülesande täitmist koos ülemuse või teiste töötajatega. Kui töötaja ei oska või ei saa antud tööülesannet täita, küsib ta juhiseid teistelt töötajatelt või otse ülemuselt. Tähtis on asjade sujumine, mitte inimeste ametihierarhia töökohas. Soome tööelus saavutatakse positsioon (nt juhataja koht) koolituse, kogemuse ja isiklike omaduste najal. Võim või positsioon ei ole päritav ning töökohtade jagamisel sugulasi ei soosita. Positsiooni eelduseks on oskused. Seepärast ei ole kingituste andmine ja ülemusele erilise tähelepanu pööramine oluline ega isegi mitte sobiv. Võimupositsioon ei ole igavene ega isegi mitte pikaajaline. Töötaja võidakse nimetada projektijuhiks ajutiselt ja projekti lõppedes taandub ta tavaliseks töötajaks. Töökoha hierarhia on madal ja inimeste positsioon ja rollid saavad töökohas vahetuda koos tööülesannete muutumisega. Soome töökohas on oluline paindlikkus, algatuvsõime ja võime saada läbi kõigi seal töötavate inimestega. Ei ole tähtis pöörata inimestele tähelepanu nende positsioonist lähtuvalt. Sõbralik hoiak kõigi töökohal olevate inimeste vastu on sotsiaalne norm, mille rikkumist mõistetakse hukka. 12. Tagasihoidlikkus, otsesuhtlus ja vaikimine Soomes hinnatakse väga tagasihoidlikkust. Inimesed ei tõsta end teiste seast esile, nad ei räägi valju häälega ega kiida ennast. Soomes peetakse heaks kombeks teistele tähelepanu pööramist. Pole kohane rääkida, kui hea töötegija või kui töökas tai se on. Oma mina rõhutamine on halb ja hälbiv käitumine. Soomes näidatakse oma töökust ja väärtust asju tehes, mitte neist rääkides. Tagasihoidlikkuse kui väärtuste juured on usus. Suurem osa soomlastest kuulub protestantlikku evangeelsesse luterlikku kirikusse. Evangeelses luterluses on üks voorusliku elu tunnus just tagasihoidlikkus. Ei ole hea end esile tõsta, tähtsam on pöörata tähelepanu teistele. Kirikust on tagasihoidlikkus kui väärtus levinud tervesse kultuuri. Inimesed järgivad seda käitumisnormi hoolimata sellest, et mitmedki soomlased ei tunnista selle usulist algupära. Soomlased räägivad otsekoheselt, ilma sissejuhatuseta ja lobisemiseta. Pikk sissejuhatus ja asja ümber keerutamine ärritavad inimesi. Otse ütlemist peetakse normaalseks, pikki kõnesid ja loba peetakse soome vestluskultuuris suhteliselt tühiseks. Koosolekutel ja istungitel võidakse kohe pärast tervitusi minna asja juurde. Ülemus ei pruugi küsida, kuidas töötajail läheb või kas kõigil on kõik korras. Ta eeldab, et kui midagi on halvasti, siis töötajad räägivad sellest ise. Soomes ka küsitakse otse. Näiteks kui tööülesande täitmiseks pole piisavalt aega, peaks selle ülemusele võimalikult koheselt ja otseselt välja ütlema ja üldjuhul antakse lisaaega. Kui palve ei ole sõnastatud otsekoheselt, võib juhtuda, et soomlane ei taju seda palvena. Oma arvamused on kombeks otse välja öelda, samamoodi nagu ka ettepanekud töö tegemiseks: Nii seda ei tehta. Seda tuleb teha nii. Eesmärk pole solvata vaid asjad selgelt välja öelda. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 35/45

Mõnedes maades võetakse otsekohesesust ebaviisakusena, kuid Soomes see nii pole. Otsekohesus ei ole ebasõbralik, kõnes kasutatakse Tänan (Kiitos), Ole lahke (Ole hyvä) jms sõbralikke fraase. Soomlaste kõnevisii otsekohesus võib üllatada. Kui see solvab, siis tuleks sellest rääkida, mitte jääda asja üle juurdlema. Mida sa sellega mõtled? on hea küsimus puhuks, kui otsekohene kõne tundub ründava või ebasõbralikuna. Pausid soomlaste kõnes on pikad ja vaikimist ei kogeta rõhuva või negatiivse asjana. Soomlastel on kõnekäänd Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Vaikimist kogetakse loomulikuna ja vaikimishetki ei üritata täita rääkimisega. Valjuhäälset kõnet peetakse ebameeldivaks. Soome ülemus ei pruugi töökohal töötajatega kuigi sageli rääkida. Ta ei ole sel juhul vihane vaid ta käitub vastavalt soome kultuurile. Kui välismaalasest töötaja ei tea, miks inimesed on pikemat aega vait ega mõista seda, tasub tal küsida: Kas kõik on korras?. Soomlased ise oskavad vaikimist tõlgendada ja võivad unustada, et muudest kultuuridest tulijad ei pruugi seda osata. Asja kohta otse küsimine on hea võimalus, kui vaikimine ahistab või imestama paneb. 13. Täpsus algatusvõime usaldusväärsus Bussipeatuses on bussigraafik, kus on kirjas bussi saabumisaeg: 13.48. Buss jõuab peatusse tavaliselt 13.48, kui see tuleb 13.50, siis soomlaste meelest on buss hilinenud. Soomes on väga tähtis ajakava järgida. Täpsus on tööelus hinnatud väärtus. Tööle peab tulema täpselt kokkulepitud ajaks. Kell 8.00 tähendab täpselt kell 8.00, mitte kell 8.10. Mitmetel töökohtadel on libisev graafik ja tööle võib tulla näiteks kella 7-9 vahel ja ära võib minna kell 15-17. Libiseva graafiku alusel töötamise korral peab töötaja ise täpselt arvet pidama, et ta teeb kokkulepitud täispikkuses tööaja. Ka libisev tööaeg tähendab tööajast kinnipidamist. Ajagraafikust kinnipidamine ei tähenda, nagu poleks soomlased paindlikud või ei mõistaks, et mitte midagi hullu ei juhtu, kui vahel hiljaks jäädakse. Küsimus on teise inimese aja austamises teised peavad hilineja järel ootama. Teised töötajad võib-olla ei saa tööd alustada, kui neil on tarvis oodata hiljaks jääjat. Soomes antakse töötajale hilinemise eest hoiatus. Kui töötaja hilineb edaspidigi hoiatusest hoolimata, seab ta sellega ohtu oma töösuhte jätkumise. Siiski on olemas põhjuseid, mille puhul on hilinemine vääramatu jõu (force majeure) tõttu aktsepteeritav. Üheks selliseks on näiteks hilinemine liikluse tõttu. Töötajate rolli võib mõjutada ka töökoha madal hierarhia. Töötajaid peavad oskama töötada omaalgatuslikult (iseseisvalt). Soomes inimesed töökohtadel sageli ei piiritle oma ülesandeid täpselt ( see pole minu ülesanne ), vaid kõik teevad mitmesuguseid töid. Kui keegi töötaja teeb vaid oma tööd, ei tule ajutiselt appi või ei löö kaasa ühiste tööülesannete täitmisel, peetakse teda halvaks töökaaslaseks. Töökohas võtavad inimesed töö ette mõeldes eesmärgile mis tuleb täna valmis saada?. Töökultuur ei ole mitte ainult igapäevaste tööde tegemine vaid ka mõte ühisest tule alalhoidmisest. Tähelepanu ei pöörata mitte niivõrd sellele, kes tööd teeb vaid oluline on, et töö saaks tehtud. Õpetaja võib kooli koridoris põrandalt prügi üles korjata ja prügikasti visata, ta ei pea selle koristamiseks kutsuma koristajat. Samas kui kooli põrand on must ja selle puhastamiseks on vaja Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 36/45

puhastusvahendeid, kutsub õpetaja kohale koristaja. Pole tähtis, et just koristaja korjaks kokku kõik kooli põrandaile sattunud prahi, tähtis on, et kool oleks puhas. Kuna soome töökultuuris tehakse tööd omaalgatuslikult ja iseseisvalt, on usaldusväärsus väga tähtis. Tööelus on esmatähtis käituda usalduse vääriliselt. Tööd otsustatakse rühmas ja rühma liikmed peavad saama loota sellele, et töökaaslased ja ülemused teevad koos kõik kokkulepitud asjad ära. Kui keegi jätab oma osa tegemata, kannatab selle all kõikide töö. Usaldusväärsust näitab ka see, et kui töötaja ei oska või ei saa lubatud töid teha, siis julgeb ta abi paluda ja küsida nõu töökaaslastelt või ülemuselt. 14. Klienditeenindus Klienditeenindusklutuur Soomes erineb mõneti muude maade teeninduskultuurist. Soomes on see üsna praktiline. Selles rõhutub soome vestluskultuur ja eeldus kliendi omaalgatuslikkuse kohta. Kaupluses ei tule müüja iga kord küsima, kas ta võib teid aidata, kuid teenindab meeleldi, kui talt abi küsitakse. Soomes ei soovi klienditeenindus olla pealetükkiv (liiga aktiivne). Liiga agarat teenindust võidakse tajuda ebameeldivana. Soomlased tingivad (küsivad hinnaalandust või odavamat hinda) väga harva, kui hind tundub olevat mõistlik, otsustatakse asi ära osta. Klienditeeninduses tõstavad kliendid harva häält, annavad laitvat tagasisidet või näitavad oma vihastumist tugevalt välja. Kui nii peaks juhtuma, katsuvad töötajad jääda rahulikuks. Ärimaailma kombe kohaselt kliendil on alati õigus, temaga ei hakata vaidlema vaid proovitakse tagasisidest asjalikult rääkida. Ametiasutustes kuulatakse klient ära ja teda püütakse teenindada võimalikult hästi ja kiiresti. Kui töötaja ei tea vastust küsimusele, leiab ta vastuse ise nt töökaaslastelt küsides. Klienti püütakse teenindada ühe laua põhimõttel ehk et klienti ei taheta jooksutada ühest teeninduspunktist teise. Selle abil püütakse bürokraatiat leevendada. Paljudes kohtades (piletimüük jaamades, pangad, teatud teenused kauplustes) toimib teenindus järjekorranumbrite abil ladusalt, teistes kohtades kiirendab asjaajamist reserveering (polikliinikud). Sel juhul on tähtis oodata oma järjekorda: teistest ette ei tohi minna ja kinnipandud ajast hiljaks jääda ei tohi. Soomlased on harjunud asjaliku teenindusega ja ülemeelik või hoolimatu teenindus ärritab. Klienditeenindus tähendab kõikide inimeste teenindamist kliendi soost, vanusest, rahvusest, riietusest või muust välimusega seotud asjast sõltumata. Soome ametiisikud käituvad asiselt. Ametiisikute tehtud otsused ei ole alati ühesugused, need toetuvad seadustele, oludele ja kliendi isiklikule elusituatsioonile. Ametiisikutel on saladuse hoidmise kohustus (vaikimiskohustus), kliendi asjadest ei tohi kõrvaliste isikutega rääkida. Seepärast võib oma asjadest rääkida ametiisikutele avameelselt ja ausalt. Osa kliendi andmetest võivad olla sellised, mis on korraga mitme ametiisiku kasutuses, nt maksustamisega seonduvad andmed. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 37/45

Soome on maailma üks vähemkorrumpeerunumaid riike. Soomes ei anta ametiisikutele, nt politseile altkäemaksu asjajamise kiirendamiseks. Altkäemaksu andmise katset peetakse solvavaks ja see on karistatav. 15. Usk Soomes on usuvabadus, ehk inimestel on õigus praktiseerida seda usku, mida nad soovivad. Suurem osa soomlastest on kristlased ja kuuluvad protestantlikku evangeelsesse luterlikku kirikusse. Kuid kirikusse ei pea kuuluma, kui seda ei soovi. Kuigi Soome riik ei ole seotud ühegi kindla usuga, teevad riik ja Soome evangeelne luterlik kirik palju koostööd. Kirik osaleb mõnede ühiskonnale vajalike toimingute juures, nt kirikute kogudused korraldavad matuseid ja teevad sotsiaaltööd (diakoonia). Evangeelsel luterlikul kirikul ja õigeusu kirikul on õigus korjata liikmetelt kirikumaksu. Protestantlikes maades on kirik ja usk argipäevas peaaegu nähtamatud, sest usku peetakse isiklikuks asjaks. Kuigi usk ei ole Soome igapäevaelus eriti nähtaval kohal, on see aegade jooksul vorminud mitmeid kombeid, mida soome kultuurs tänini järgitakse. Märkimisväärne usu mõju tööelule on töötajate puhkused ja vabad päevad. Puhkused ja vabad pävad jaotuvad kalendris sageli usupühade või tähtpäevade järgi. Kui töötaja soovib saada vabu päev muul ajal kui üleüldiste vabade päevade ajal, peab ta selle tööandjaga eraldi kokku leppima. Töötajal võib olla keeruline saada vabu päevi väljaspool neid üleriiklikke pühi ja tähtpäevi, sest paljud töökohad on pühade ajal suletud. Kui pühade ajal tuleb siiski tööl olla, makstakse selle eest lisaraha. Usulised kombetalitlused ja või rituaalid (nt palvetamine) ei kuulu soome töökoha juurde. Mõnedes töökollektiivides võidakse tagada palvetamiskoht, kui töötajad seda soovivad, kuid reeglina sellist kommet töökohtades siiski pole. Kui töötaja soovib keset tööpäeva pidada nt palvehetke, peab ta seda tegema töökohas kokku lepitud tavaliste vaheaegade raames. Välised usulist kuuluvust näitavad märgid on Soomes lubatud, kuid töökohas kehtestatud riietumisnõudeid tuleb järgida. Paljudes töökohtades võib kasutada omi riideid, kuid mitte kõikjal. Selle põhjuseks on tööülesannetele rakendatavad tööohutus- ja hügieeninõuded. Pikad rätikud või kuuehõlmad võivad mõnedes töökohtades olla tööohutusriskideks. Ettevõtte kuvandi juurde võib käia ka see, et kõik töötajad kannavad samasuguseid tööriideid (vormiriietus), mille puhul omi riideid kanda ei tohi. Seaduse järgi on töötajal kohustus järgida tööandja juhiseid riietumise osas. Mõnedes töökohtades (nt politsei) on lubatud kasutada vaid neid riideid, mida tööülesannete täitmine eeldab. 16. Töökoha argipäev Kuigi Soomes on kätlemine väga levinud tervitusviis, algab töökohas hommik tavaliselt vaid tere hommikust soovimisega. Töödega alustatakse kohe ja kolleegid tingimata ei uuri, kuidas sul läinud on. Töökohtades on tekkinud palju omi kombeid ja kirjutamata reegleid, mida uus töötaja kohe ei märka. Alles mõne nädala pärast hakkab tekkima pilt sellest, kuidas kuskil töökohas päeva jooksul käitutakse. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 38/45

Tööpäeva liigendavad puhkepausid. See, millal kui pikki pause tööpäev sisaldab, on kirjas töölepingus. Mõnedes ametites on puhkepausid kohustuslikud väsinud töötaja võib oma töös teha tõsiseid vigu. Sageli on hommikupoolikul lüheldane kohvipaus, keset päeva lõunapaus ja õhtupoolikul teine kohvipaus. Lõunapausi kestus on töökohtades erinev, see tasub ülemuselt üle küsida. Einestamine on töökohtades korraldatud erinevalt, mõnedes töökohtades on oma einela, kust saab osta soodsalt sooja toitu, teistes jälle toob töötaja kodunt oma söögi kaasa ja saab seda süüa tööandja poolt einestamiseks ettenähtud kohas. Mõnedes töökohtades saab osta söögitalonge, millega saab käia söömas lähedalasuvais toitlustusasutustes. Töökohtades ei tohi suitsetada. Soomes keelab seadus siseruumides suitsetamise, kui samades ruumides viibib kliente või muid töötajaid (nt kohvitoas või koridoris ei tohi suitsetada). Töökohtades tuleb välja uurida, kus asub suitsetamiseks ettenähtud ala. Sageli on see välisukse läheduses ja on vastavalt tähistatud. Töökohas ei tegelda oma asjadega (ei helistata sõpradele, ei käida Facebookis) ega minda töölt ära omi asju ajama (nt panka, pensioniametisse, arsti juurde, poodi). Need tuleb korda ajada väljaspool tööaega. Kui mingil põhjusel ei õnnestu saada aega nt arsti või hambaarsti juurde väljaspool tööaega, tuleb äraolek ülemusega kooskõlastada ja kokku leppida, mil moel äraoldud aeg korvata. Puhkepausi ajal on võimalus teha nt tähtsaid telefonikõnesid. Töölepinguga kokku lepitud töötundide arv on siduv ja kokkulepitud tunnid tuleb ära teha. Kui olukord mõnikord nõuab töölt äraolemist, on võimalus küsida palgata vaba päeva. Kuigi töötajal on juba tööle tulles olemas ametialaselt nõutav koolitus, koolitavad mitmed tööandjad töötajaid makstud tööajal lisaks. Vahel võib koolitus olla päeva või paar kestev, nt uue masina kasutuselevõtu või uue töömeetodi õppimine. Teinekord võib koolitus olla pikaajaline ja toimuda kas tööajast või vabal ajal. Vastava kokkuleppe olemasolul ja eeldusel, et koolitus arendab töötaja töös tarvilikke oskusi, võib tööandja osa koolitusega seonduvaist kuludest enda kanda võtta. Tööandja hindab seda, kui töötaja näitab üles tahtmist oma ametis areneda ja uusi oskusi omandada. Tööga hakkama saamist ja töörõõmu püütakse edenda mitmete värskendavate ürituste ja töökoha pidudega. Mitmetes töökohtades on sellest saanud juba traditsioon ja need on väga töökohaspetsiifilised. Firmaürituste päevade ajaks minnakse sageli töökohast ära, näiteks sporti harrastama, kala püüdma, ujuma või sauna. Selle mõte on murda tööpäeva rutiin ja rütm, et tööl paremini hakkama saada. Näiteks üheks selliseks oluliseks ühisürituseks, kus saab kolleegide seltsis end vabalt tunda, on firma jõulupidu. Seda peetakse novembris-detsembris, mõnikord töökohas, aga mõnikord teeb tööandja kollektiivile välja õhtu restoranis. Pidutsemise juurde kuulub ühine einestamine, vahel programmiline eeskava, tants, muusika ja muud lõbusat. Töökohas ei jagata tavaliselt kingitusi, kuid jõulupeod või töötaja tähtpäevad (sünnipäev, abiellumine, pensionile jäämine) võivad olla nendeks hetkedeks, kus töökaaslased ja tööandja peavad tähtpäevalist meeles kingi või lillekimbuga. Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 39/45

Puhkused jäävad sageli samasse aega pühadega või kattuvad koolide vaheaegadega. Nii saavad vanemad lastega rohkem aega koos veeta. Soomes algab puhkusehooaeg aprilli lõpus. Puhkusepäevade arv sõltub tööstaažist ja sellest, millal töösuhe algas. Mõnedes töökohtades on töö hooajalise iseloomuga ehk töö hulk sõltub aastaajast. Sel juhul võib puhkamine puhkusehooajal olla raskendatud. Mõnedes valdkondades võib pühadeks (nt jõuludeks) valmistumine alata juba mais-juunis. IGAASTASED TÄHTPÄEVAD (tööst vabad päevad) JÕULUD 24.12.-26.12. UUS AASTA 1.1. KOLMEKUNINGAPÄEV 6.1. ISESEISVUSPÄEV 6.12. dets. jaan. nov. veebr. okt. sept. a märts aprill LIHAVÕTTED Lihavõtted on liikuv püha aug. juuli juuni mai KEVADPÜHA 1.5. Volbriõhtu 30.4. ei ole vaba päv, kuid on oluline tähtpäev JAANIPÄEV Jaanipäev on alati nädalavahetusel, kuid jaanipäeva eelne päev on vaba. TAEVAMINEMISPÜHA Liikuv püha Amiedu - Työelämäsertifikaatti maahanmuuttajille 5.1.2015 40/45