Sámi giellalávdegoddi Čoahkkingirjji 2/06 Bredbuktnesveien 50B, N-9520 Guovdageaidnu Telefon +47 78 48 42 00 Telefaks +47 78 48 42 42 sgl@samediggi.no www.samediggi.no
Áigi: 19.10.2006 dii. 09.00-13.00 Báiki: Kárášjohka, Sámedikki visti Áššelistu: Áššenr. Áššenamma 008/06 Gohččuma ja áššelisttu dohkkeheapmi 009/06 Referáhttaáššit 010/06 Sámi giellalávdegotti boahtteáiggeplánat 2007-2009 011/06 Sámi giellalávdegotti bušeahttaevttohus 2007 2
Čoahkkimis: Rolf Olsen, 2. várresátnejođiheaddji, davvisámegiela lahttu, Norga Matti Morottaja, anárašgiela lahttu, Suopma Per Anders Vannar, julevsámegiela lahttu, Ruoŧŧa Lena Kappfjell, lullisámegiela lahttu, Norga Zoja Nosova, nuortalalašgiela lahttu, Ruošša Nadezda Zolutukhina, gielddasámegiela lahttu, Ruošša Nina Mironova, darjjesámegiela lahttu, Ruošša Eret: Irja Seurujärvi-Kari, davvisámegiela lahttu, Suopma Per Stefan Labba, davvisámegiela lahttu, Ruoŧŧa Heidi Andersen, julevsámegiela lahttu, Norga Lajla Mattson Magga, lullisámegiela lahttu, Ruoŧŧa Jouni Moshnikoff, nuortalašgiela lahttu, Suopma Hálddahusas Laila Palojärvi, halddahushoavda Ann Synnøve Steinfjell, 1. konsuleanta 3
Vuođđogiella: sámegiella Ášši 08/06 Gohččuma ja áššelisttu dohkkeheapmi Mearrádus: Gohččuma dohkkeheapmi 06.10.06 sáddejuvvon gohččun dohkkehuvvui ovttajienalaččat Gohččumii mielddistuvvon áššelistu dohkkehuvvui ovttajienalaččat. Beavdegirjji dárkkisteaddjin válljejuvvuiga Matti Morottaja ja Per Anders Vannar. 4
Vuođđogiella: sámegiella Ášši 09/06 Referáhtaáššit Nr Dok.ID Beaivi/Dok.dato Geas/Geasa - Avs/Mott Áššenamma/Tittel 1 06/19527 N 9.10.2006 Samisk språknemnd Julevsámi juhkosa beavdegirji 2004 2 06/16704 U 29.8.2006 Justitiedepartementet Att återta mitt språk (SOU 2006:19), åtgärder för att stärka det samiska språk 3 06/19518 N 25.8.2006 referat fra møte i sørsamisk seksjon 08/2006 Mearrádus: Referáhtaáššit váldojuvvojit diehttemassii nu go leat. 5
Vuođđogiella: sámegiella Ášši 10/06 Sámi giellalávdegotti boahtteáigge plánat 2007-2009 Doaibmaeavttohusat: 1) Tearbmabargu Tearpmabargguid ferte koordineret, nu ahte vátna ressurssaid atnit jierpmálaččat. Lea dehalaš vuođđudit tearbmajoavkkuid, mat barget badjel riikkarájaid. Sániid koordineren, čohkken ja dárkkisteapmi lea danin dehálaš, ahte eanet giellamoivi ii boađáše sámegillii danin go iešguđet riikkas soaita leat sierra tearbma seamma áššái. Doaibmabijut: - oktasaš sámi sátnebáŋku - oktasaš tearbmabargovuogadaga ráhkadeapmi - álggahit tearbmabargguid koordinerema/ovttasbargu sámedikkiid giellabargiiguin - guorahallat makkár fágaide leat ráhkaduvvon tearpmat - hálddahusterminologiija prošeakta - vuođđudit tearbmajoavkkuid iešguđege gillii - tearbmajoavkkuide ja giellabargiide/berošteddjiide ásahit gulahallanbáikki neahtas - ordnet skuvlenbeivviid tearbmabargiide - báikenamaid normerengažaldagat ja ovttasbargu Norgga Sámediggi nammanevvohaga konsulentain ja ruovttueatnangielaid sámegiela dutkiin ja Ruoŧa sámedikkiin - ovttasbargu sámedikkiid giellakonsuleanttaiguin tearbmabarggu birra - vuođđudit ráđđeaddi virggi davvisámegiela várás SGL oktavuhtii 2) Sámegiela suodjaleapmi ja ovddideapmi Giellagáhttennjuolggadusat fertejit leat seammáláganat guđege sámegielas riikkarájiin beroškeahtta. Olles Sámi giellalávdegotti dehálaš doaibman lea dáhkidit, ahte sámi giellabargu bissu davviriikkalažžan iige bieđgan iešguđet riikii. Giellalágaid olis galggašii leat vejolaš gáibidit eanet virggiid, vai nágodit bearráigeahččat čuvvojuvvojitgo giellalágat dain riikkain. Sámi giellalávdegoddi ja Sámedikkiid giellaorgánat fertejit oažžut mihá eanet resurssaid buot sámegillii guoski bargguid ollašuhttimii. Doaibmabijut: - doarjut ja fuomašahttit giellaguovddážiid, kulturguovddažiid ja giellabesiid dárbbu sámegiela seailluheami oktavuođas - movttidahttit sámegiela geavaheami iešguđege guovllus 6
- nuoraide ovddidit/hábmet giellageavahanarenaid servviiguin - váikkuhit ahte smávit gielladili guorahallanbargguid čađahuvvojit iešguđege guovlluin - sámegielat girjjálašvuođa ovddideapmi - sámegielat nuoraidgirjjalašvuođa ovddideapmi - Guoladaga sámegielaid ovddideapmi - lohkat girjjalašvuođa báddái/elektruvnnalaš hápmái, dološ báttiid bidjat elektruvnnalaš hápmái (MP3 dahje eará) 3) Sámi giellalávdegoddi ja sámedikkiid ja eará heivolaš sámegielorgánaid ovttasbargu Sámi giellalávdegotti doaibmaeavttut leat rievdan maŋŋil go giellalágat ja njuolggadusat bohte fápmui Norggas, Suomas ja Ruoŧas. Dás ovddosguvlui gárta Sámi giellalávdegotti bargun deattuhuvvot ovttasbargu Sámedikkiid giellaorganaid gaskkas. Sámi giellalávdegotti bargoortnegis 37 :s čuočču ná: Sámi giellalávdegotti formála ovttasbargoorgánat leat Norgga, Ruoŧa ja Suoma Sámedikkiid giellaorgánat. Daid orgánaid giellaáššit, mat gáibidit oktasaš sámegiela orgána dási meannudeami, meannuduvvojit Sámi giellalávdegottis. Namuhuvvon orgánat leat veahkkeášševálmmaštallanorgánat Sámi giellalávdegoddái. Ovttasbargoorgánat Ruošša bealde leat Guoládaga sámi searvi ja Murmánskka guovllu sámi searvi, mat evttoheaba Ruošša beale áirasiid sámi giellalávdegoddái. Eará ovttasbargoorgánat leat universitehtat, allaskuvllat ja eará guovddáš fágaorgánat. Dat sáhttet geavahuvvot veahkkin juo ášševálmmaštallanmuttus. Dát sáhttet maid sáddet dárkojeaddji SGL` čoakkámii. Doaibmabijut: - oktavuođa doallat dárbbu mielde giellaorgánaid virgeolbmuid gaskkas - tearbmabargovuogadaga njuovžilin ja nanusin dahkat ovttasbargguin sámedikkiiguin - bidjat dárbbuid mielde iešguđet ovttasbargoáššái bargojoavkku - bargat dan nala ahte hápmet buoremus vuogi ovttasbargui - oktasaš neahttabáiki gosa čohkke giellamearrádusaid, dieđuid gos gávdná omd. jietnabáttiid, ságastallanbáiki giellaberošteddjiide jna. Mearrádus: Sámi giellalávdegoddi dohkkeha boahtteáigge plánaid áigodahkii 2007-2009. 7
Vuođđogiella: sámegiella Ášši 11/06 Sámi giellalávdegotti bušeahttaevttohus 2007 Bušeahttaárvalus jahkkái 2007 Hálddahushoavdda bálká bc. 54 389 600 Áššemeannudeaddji bálká, bc 41 310 700 Oadjodivat 8 % 56 024 Sámi giellalávdegotti lahtuid buhtadusat 1500 x 11 x 2 x 2 + 2000 x 2 x 2 74 000 Bargolávdegotti lahtuid buhtadusat 1500 x 3 x 1 x 4 + 2000 x 4 26 000 Overhead 200 000 Hálddahusa mátkegolut 80 000 Giellalávdegotti áirasiid mátkegolut 160 000 Bargolávdegotti áirasiid mátkegolut 80 000 Eará čoahkkimat 50 000 Kurssat ja seminárat 30 000 Ovddasteapmi/borramuš 2 500 Dulkon-/jorgalangolut 200 000 Giellajoavkkuid giellabargu 120 000 Tearbmajoavkkuid čoahkkimat ja eará tearbmabarggut 300 000 Giellajoavkkuid prošeavttat 180 000 Mášiinnat/girjjit 2 000 oktiibuot 2 260 824 Sisaboađut jagi 2006 Suoma Sámediggi NOK 300 000 Ruoŧa Sámediggi NOK 335 000 Norgga Sámediggi NOK 1 000 000 Nordterm dahje eará ruhtadeaddjit 625 824 oktiibuot 2 260 824
Mearrádus: Sámi giellalávdegoddi dohkkeha jagi 2007 bušeahttaevttohusa. Rolf Olsen Jođiheaddji Laila Palojärvi čálli Per Anders Vannar Matti Morottaja Beavdegirjji dárkkisteaddjit 9
Samisk språknemnd Møtebok 2/06 10
Tid: 19.10.2006 kl. 09.00-13.00 Sted: Karasjok, Sametingsbygningen Saksliste: Saksnr. Saksnavn 008/06 Godkjenning av innkalling og saksliste 009/06 Referatsaker 010/06 Samisk språknemnds planer 2007-2009 011/06 Samisk språknemnds budsjettforslag 2007 11
Tilstede: Rolf Olsen, 2. nestleder, nordsamisk medlem, Norge Matti Morottaja, enaresamisk medlem, Finland Per Anders Vannar, lulesamisk medlem, Sverige Lena Kappfjell, sørsamisk medlem, Norge Zoja Nosova, østsamisk medlem, Russland Nadezda Zolutukhina, kildinsamisk medlem, Russland Nina Mironova, tersamisk medlem, Russland Forfall: Irja Seurujärvi-Kari, nordsamisk medlem, Finland Per Stefan Labba, nordsamisk medlem, Sverige Heidi Andersen, lulesamisk medlem, Norge Lajla Mattson Magga, sørsamisk medlem, Sverige Jouni Moshnikoff, østsamisk medlem, Finland Fra administrasjonen Laila Palojärvi, administrasjonssjef Ann Synnøve Steinfjell, 1. konsulent 12
Grunnspråk: sámegiella Sak 08/06 Godkjenning av innkalling og saksliste Vedtak: Godkjenning av innkalling Innkalling av 06.10.06 enstemmig godkjent Saksliste vedlagt innkalling ble enstemmig godkjent. Til revisjon av møtebok ble Matti Morottaja og Per Anders Vannar valgt. 13
Grunnspråk: sámegiella Sak 09/06 Referatsaker Nr Dok.ID Beaivi/Dok.dato Geas/Geasa - Avs/Mott Áššenamma/Tittel 1 06/19527 N 9.10.2006 Samisk språknemnd Julevsámi juhkosa beavdegirji 2004 2 06/16704 U 29.8.2006 Justitiedepartementet Att återta mitt språk (SOU 2006:19), åtgärder för att stärka det samiska språk 3 06/19518 N 25.8.2006 referat fra møte i sørsamisk seksjon 08/2006 Vedtak: Referatsakene ble tatt til etterretning slik de er fremlagt. 14
Grunnspråk: sámegiella Sak 10/06 Samisk språknemnds planer 2007-2009 Virksomhetsforslag: 1) Terminologi Terminologiprosjekter må koordineres, slik at knappe ressurser blir brukt fornuftig. Det er viktig å utvikle terminologigrupper som samarbeider over riksgrensene. Koordinering og kartlegging av ord er viktig for å unngå videre ordforvirring. De forskjellige landene kan ha forskjellige termer til de samme begrepene. Når termene har blitt behandlet i et felles terminologigruppe, så er disse godkjent slik at dette kan offentliggjøres og settes inn i en felles orddatabank. - felles samisk orddatabank - felles system for terminologiprosjekter - igangsette koordinering av terminologiprosjekter - få oversikt over de fag som allerede har ferdiggjort termene - administrasjonsterminologiprosjekt - grunnlegge terminologigrupper til de forskjellige språkene - opprette nettsted der termgruppene og språkarbeidere/intresserte kan kommunisere - utarbeide undervisningsdager til terminologiarbeidere - normeringsspørsmål til stedsnavn og felles arbeid med navnekonsulent ved Sametinget i Norge, - forsker ved forskningscentralen för de inhemska språken, og med Sametinget i Sverige - samarbeid med sametingenes språkkonsulenter om termarbeid - opprette en rådgiverstilling tilpasset nordsamisk med forbindelse til SNN 2) Bevaring og utvikling av det samiske språket Språkrøktvedtektene må være lik i de samiske språkene uansett tilhørighet. For Samiske språknemnd er det et viktig mål å garantere at språkarbeidet forblir nordisk, slik at de ikke begrenser seg innenfor de ulike landene. På grunn av språkloven burde det være mulig å opprette flere stillinger, slik at det skal være anledning til å se til at språkloven etterfølges. Samisk språknemnd og språkorganer på Sametingene må få flere ressurser til å fullføre all arbeid knyttet til det samiske. Virksomheter: - verne og gjøre oppmerksom på nødvendigheten med språksentere, kultursentere og steder der barn lærer seg samisk for å bevare språket - oppmuntre til bruk av samisk i forskjellige områder 15
- støtte granskning av språksituasjonen i mindre språkgrupper - fremme/støtte språklige arenaer for barn og unge, gjerne i samarbeid med lag/foreninger - fremme samiskspråklig litteratur - fremme samiskspråklig ungdomslitteratur - fremme det samiske språket på Kola halvøya - lese inn litteratur til elektronisk form, konvertere gamle bånd til elektronisk form (MP3 eller annet) 3) Samarbeidet mellom samisk språknemnd og samiske organer på Sametingene Virksomhetsformålene til Samisk språknemnd har endret seg siden språkloven og vedtekter ble grunnlagt i Norge, Finland og Sverige. Fra nå av har Samisk språknemnd som oppgaven å få til et samarbeid mellom de samiske organene på Sametingene. I arbeidsordning 37 til Samisk språknemnd står det slik: Samiskspråknemnds formelle samarbeidsorganer er sametingenes språkorganer i Norge, Sverige og Finland. Språksaker i disse organene som krever behandling på et felles samisk organs nivå, behandles av Samisk språknemnd. De nevnte organer er hjelpesaksbehandlingsorganer for Samisk språknemnd. Samarbeidsorganer på russisk side er Kola samefoening og Murmansk-områdets sameforening, som utnevner representanter fra russisk side til Samisk språknemnd. Andre samarbeidsorganer er samiske avdelinger ved universitetene, høgskoler og andre sentrale fagorganer. Disse kan yte bistand allerede på saksforberedelsesnivå. De kan også sende en observatør på SSN s møter. Virksomheter: - holde kontakten mellom språkorganets ansatte etter behov, - rutiner for terminologiarbeidet må gjøres effektive og robuste i samarbeid med sametingene - danne arbeidsgrupper til samarbeidsoppgaver ved behov. - arbeide for best mulige samarbeidsformer - felles nettsted hvor språknormeringer/beslutninger, informasjon om eks. lydbøker, forum for språkintresserte osv. Vedtak: Samisk språknemnd godkjenner planene for 2007-2009. 16
Grunnspråk: sámegiella Sak 11/06 Samisk språknemnds budsjettforslag 2007 Budsjettforslag 2007 Lønn administrasjonssjef ltr. 54 389 600 Lønn saksbehandler, ltr. 41 310 700 trygdeutgifter 8 % 56 024 Samisk språknemnds medlemmer, godtgjøringer 1500 x 11 x 2 x 2 + 2000 x 2 x 2 74 000 Arbeidsutvalget, godtgjøringer 1500 x 3 x 1 x 4 + 2000 x 4 26 000 Overhead 200 000 Reiseutgifter administrasjonen 80 000 Reiseutgifter SSN medlemmer 160 000 Reiseutgifter AU 80 000 Andre møter 50 000 Kurs og seminarer 30 000 Presentasjon/mat 2 500 Tolke/oversetterutgifter 200 000 Språkseksjonenes språkarbeid 120 000 Termgruppemøter 300 000 Språkseksjonenes prosjekter 180 000 Maskiner/bøker 2 000 sum 2 260 824 inntekter 2006 Sametinget Finland NOK 300 000 Sametinget Sverige NOK 335 000 Sametinget Norge NOK 1 000 000 Nordterm eller andre finansiører 625 824 Sum 2 260 824
Vedtak: Samisk språknemnd godkjenner enstemmig budsjettet for 2007. Rolf Olsen Leder Laila Palojärvi sekretær Per Anders Vannar Matti Morottaja Protokoll underskrivere 18
Saamen kielilautakunta Pöytäkirja 2/06 19
Aika: 19.10.2006 klo 09.00-13.00 Paikka: Kaarasjoki, Saamelaiskäräjien talo Asialista: Asianro. Asianimi 008/06 Kokouskutsun ja asialistan hyväksyminen 009/06 Ilmoitusasiat 010/06 Saamen kielilautakunnan tulevaisuuden suunnitelmat 2007-2009 011/06 Saamen kielilautakunnan budjettiehdotus vuodelle 2007 20
Läsnä: Rolf Olsen, 2. varapuheenjohtaja, pohjoisaame, Norja Matti Morottaja, inarinsaamen jäsen, Suomi Per Anders Vannar, luulajansaamen jäsen, Ruotsi Lena Kappfjell, eteläsaamen jäsen, Norja Zoja Nosova, koltansaamen jäsen, Venäjä Nadezda Zolutukhina, kildininsaamen jäsen, Venäjä Nina Mironova, turjansaamen jäsen, Venäjä Poissa: Irja Seurujärvi-Kari, pohjoissaamen jäsen, Suomi Per Stefan Labba, pohjoissaamen jäsen, Ruotsi Heidi Andersen, luulajansaamen jäsen, Norja Lajla Mattson Magga, eteläsaamen jäsen, Ruotsi Jouni Moshnikoff, koltansaamen jäsen, Suomi Hallinnosta: Laila Palojärvi, hallinto johtaja Ann Synnøve Solbakken, 1. konsulentti 21
Alkukieli: sámegiella Asia 08/06 Kokouskutsun ja asialistan hyväksyminen Päätös: Kokouskutsun hyväksyminen 06.10.06 lähetetty kutsu hyväksyttiin yksimielisesti. Kutsuun liitetty asialista hyväksyttiin yksimielisesti. Pöytäkirjan tarkistajiksi valittiin Matti Morottaja ja Per Anders Vannar. 22
Alkukieli: sámegiella Asia 09/06 Ilmoitusasiat Nr Dok.ID Beaivi/Dok.dato Geas/Geasa - Avs/Mott Áššenamma/Tittel 1 06/19527 N 9.10.2006 Samisk språknemnd Luulajansaamen jaoston pöytäkirja 2004 2 06/16704 U 29.8.2006 Justitiedepartementet Lausunto: Att återta mitt språk (SOU 2006:19), åtgärder för att stärka det samiska språk 3 06/19518 N 25.8.2006 Etelänsaamen jaoston pöytäkirja 08/2006 Päätös: Ilmoitusasiat merkitään tiedoksi. 23
Alkukieli: sámegiella Asia 10/06 Saamen kielilautakunnan tulevaisuuden suunnitelmat 2007-2009 Toimintaehdotukset: 2) Termityöt Termityöt täytyy koordinoida, niin että vähäiset resurssit käytetään järkevästi. On tärkeää perustaa termiryhmät, jotka toimivat valtion rajojen yli. Sanojen koordinointi ja tarkistus on siksi tärkeää, että vältytään eri termien käyttämisestä samaan asiaan. Toimenpiteet: - yhteinen saamenkielen sanastopankki - yhteisesen termityöjärjestelmän tekeminen - termitöiden koordinoinnin aloittaminen/yhteistyö saamelaiskäräjien kielityöntekijöiden kanssa - selvittää aluksi mille alalle on tehty termejä - hallintoterminologia projekti - termiryhmien perustaminen - järjestää koulutuspäivät termityöntekijöille - paikannimien normituskysymykset ja yhteistyö Norjan Saamelaiskäräjien paikannimikonsulentin ja Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen saamen kielen tutkijan ja Ruotsin Saamelaiskäräjien kanssa - pohjoissaamen kielikonsulentin virka kielilautakuntaan 2) Saamen kielen suojelu ja kehittäminen Saamen kielen huoltosääntöjen tulee olla samanlaiset valtion rajoista välittämättä. Saamen kielilautakunnan työnä on taata, että kielityö pysyy pohjoismaisena eikä hajannu eri maihin. Kielilakien yhteydessä pitäisi olla mahdollisuus vaatia enemmän virkoja, jotta pystyttäisiin seuraamaan kielilain noudattamista näissä maisssa. Saamen kielilautakunnan ja Saamelaiskäräjien kielijaostojen tulisi saada paljon enemmän resursseja kaikkia saamen kieltä koskevien asioiden toteuttamiseen. Toimenpiteet: - tukea ja huomioida kielikeskusten, kulttuurikeskusten ja kielipesien tarvetta saamen kielen säilyttämisen yhteydessä - innostaa saamenkielen käyttöä eri alueilla 24
- edistää/hahmotella kielenkäyttöarenoita nuorille - tukea pieniä kielentilannetta koskevia selvitystöitä eri seuduilla - saamenkielisen kirjallisuuden edistäminen - saamenkielisen nuorten kirjallisuuden edistämien - Kuolan saamen kielten kehittäminen - saamenkielisen kirjallisuuden lukeminen nauhalle, vanhojen nauhojen muuttaminen helpommin käytettävään muotoon (MP3 tai muuhun muotoon) 3) Yhteistyön solmiminen eri laitosten kanssa Saamenmaassa ja kansainvälisesti Saamen kielilautakunnan toimintaehdot ovat muuttuneet sen jälkeen kun kielilait ja säännökset astuivat voimaan Norjassa, Suomessa ja Ruotsissa. Tästä eteenpäin korostetaan yhteistyötä Saamen kielilautakunnan ja Saamelaiskäräjien saamen kielen toimielinten välillä. Saamen kielilautakunnan työjärjestyksen 37 kuuluu näin: Saamen kielilautakunnan muodolliset yhteistyöelimet ovat Norja, Ruotsin ja Suomen saamelaiskäräjien kielielimet. Näiden elinten kieliasiat, jotka edellyttävät yhteisen saamen kielielintason käsittelyä, käsitellään Saamen kielilautakunnassa. Mainitut elimet ovat Saamen kielilautakunnan avustavia asianvalmisteluelimiä. Yhteistyöelimiä Venäjän puolella ovat Kuolan saamelaisyhdistys ja Muurmanskin alueen saamelaisyhdistys, jotka ehdottavat Venäjän saamen kielten jäsenet saamen kielilautakuntaan. Muita yhteistyöelimiä ovat yliopistot ja korkeakoulut ja muut keskeiset ammattijärjestöt. Näitä voidaan käyttää apuna jo asianvalmisteluvaiheessa. Nämä voivat myös lähettää tarkkailijan SKL:n kokoukseen. Toimenpiteet: - Yhdeyden pito tarpeen mukaan kielielinten virkamiesten kesken - Termityöryhmien työn vahvistaminen yhdessä saamelaiskäräjien kanssa - Asettaa tarpeen mukaan eri yhteistyöasiaan työryhmä - Yhteistyön vahvistaminen erillisillä toimilla - Yhteinen internettipaikka, johon kootaan kieleen liittyviä määräyksiä, tietoja mistä löytää esim. ääninauhoja, keskustelupaikka kielestä kiinnostuneille Päätös: Saamen kielilautakunta hyväksyy tulevaisuuden suunnitelmat ajalle 2007-2009. 25
Alkukieli: sámegiella Asia 11/06 Saamen kielilautakunnan budjettiehdotus vuodelle 2007 Budjettiehdotus vuodelle 2007 Hallintojohtajan palkka pl. 54 389 600 Konsulentin palkka pl. 41 310 700 Sosiaalimenot 8 % 56 024 SKL:n jäsenten palkat 1500 x 11 x 2 x 2 + 2000 x 2 x 2 74 000 Työvaliokunnan jäsenten palkat 1500 x 3 x 1 x 4 + 2000 x 4 26 000 Overhead 200 000 Hallinnon matkakulut 80 000 Kielilautakunnan jäsenten matkakulut 160 000 Työvaliokunnan jäsenten matkakulut 80 000 Muut kokoukset 50 000 Kurssit ja seminaarit 30 000 Edustus 2 500 Tulkkaus- ja käännöskulut 200 000 Kielijaostojen kokoukset 120 000 Termityöryhmien kokoukset ja muut termityöt 300 000 Kielijaostojen projektit 180 000 Koneet/kirjat 2 000 Yhteensä 2 260 824 Odotettavissa olevat tulot 2007 Suomen saamelaiskäräjät NOK 300 000 Ruotsin saamelaiskäräjät NOK 335 000 Norjan saamelaiskäräjät NOK 1 000 000 Nordtem tai muut rahoittajat 625 824 Yhteensä 2 260 824 26
Päätös: Saamen kielilautakunta hyväksyy vuoden 2007 budjettiehdotuksen. Rolf Olsen Puheenjohtaja Laila Palojärvi Sihteeri Per Anders Vannar Matti Morottaja Pöytäkirjan tarkistajat Čoahkkingirjjis leat oktiibuot 27 siiddu 27