Kesknoored hoiatavad: liigjoomine toob häda kaela!

Samankaltaiset tiedostot
Eurostudium 3w luglio-settembre Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

URHO KALEVA KEKKONENI KÕNE SOOME ESTOFIILIDELE

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

KALEV KALLO Tallinna linnavolikogu esimeheks!

II julkaisupäivä

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

PAARISUHTE EHITUSKIVID

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

LAURI KETTUNEN EESTI KEELE EESTKOSTJA SOOMES

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki Käsiohjelma

nr 19 (352) 9. november 2012

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA HELSINGISSÄ

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl

1.3 Käändsõnad ja käänded

WIPPIES (Saunalahti Group Plc) ÜLDISED SÄTTED JA TINGIMUSED

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

ÜHE PUU ERI HARUD EESTI JA SOOME EILSEST TÄNASESSE

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN /\

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda?

Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed. Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent

RAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

HANNU RINNE VANA MAJA AJASTUTRUU REMONT. Soome keelest tõlkinud Toomas Tallo

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 13 (372) 3. detsember 2008

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region 22.8.

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

PAARISUHTE EHITUSKIVID

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID

EESTI KEELE RIIGIEKSAM

SOOME ABIKS UUEL ALGUSEL

EQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja "nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3.

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas

Suur Teatriõhtu XI 17.00

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING

Mänguealise lapse tervisest

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin

Võrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 21 (310) 14. veebruar 2007

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm

Kodu ja perekond. Toetused lastega perekondadele ja eluasemetoetused. Lühidalt ja selgelt

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19

Tähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada

III EESTI SOOME SÕPRUSLINNADE JA VALDADE KOKKUTULEK TARTUS KOKKUTULEKU MATERJALID

Taas loeme sellest, et kuskil

TERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale!

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL

RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST

Soome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank

PÄRNU LENNUJAAMA RENOVEERIMISE ANALÜÜS

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

KAASANDENA LENDAJAKIRI «VÄLISEESTLANE" HÕIMLASTE PÜHADE LAUL.

Adjektiivide tajumine ja õpetamine

1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE

9. Kuritegevus. Kuritegevus

SUUR-SOOME PLAAN

Segakoorid Kreedo ja Ave laagerdasid Valjalas

LINGVISTIKAOLÜMPIAADI PIIRKONNAVOOR 2005 ELEKTRONPOSTIAADRESS

RAHVAARMEE ON EESTILE VAJALIK essee õppeaines Väljenduskunsti alused LAV3750

SOOME LIITUMINE NATO GA: SOOME VÕIMALUSED JA OHUD

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

See romaan toob ära mitmeid sensatsioonilisi pealtnägijatunnistusi Eesti ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * Keel ja Kirjandus 3/2008

Põhivärvinimed soome keeles

Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)!

Metsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid. Sobiv partner tööhõives

NUORTEN SEKSUAALITERVEYDEN EDISTÄMINEN PAIKALLISTASON YHTEISTYÖNÄ. Seminaari Kohtla-Järve, Viro. Seminaariraportti

ISSN KEELIA KIRJANDUS

MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA

Linnalaagris oli huvitav!

Transkriptio:

TARMO TAMM, Riigikogu liige ja endine Põlva linnapea: 16-aastastele valimisõiguse andmine tähendab, et noortega ei soovita teha sisulist tööd ja noorte arvamusega reaalselt ei arvestata. Keskerakond soovitab märksa sisukamaid noortevolikogusid igasse piirkonda. Lk 4-5 WIKILEAKS: Eesti on ostnud 37 ründe- ja nuhkvara FinFisher litsentsi kokku 1 167 240 euro eest. Selle tarkvarapaketiga saab luurata arvutikasutamist. Seega Eesti ei investeeri mitte riigipiiri, vaid nuhkimisseadmetesse. Lk 3 Hind 0,78 Ilmub aastast 1999 Nr 37 (916) 24. september 2014 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Kesknoored hoiatavad: liigjoomine toob häda kaela! Sagenenud on tule- ja uppumissurmad, liiklusõnnetused, perevägivald, tapmised... Noorte lahkumine võtab Eestilt tuleviku 11. septembril toimus Tallinnas noorteseire aastakonverents. Noorte probleeme tuleb võtta tõsiselt ja eesmärkide seadmisel peame olukorda teadvustama. Esitan mõned tähelepanekud, mis minu hinnangul iseloomustavad Eesti noorte motiive üldisemalt. JAANUS RIIBE endine Keskerakonna Noortekogu esimees, Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja PLAKATIGA LIIGJOOMISE VASTU: Kesknoored korraldasid 16. septembril Sotsiaalministeeriumi ees piketi avalikus kohas alkoholi pruukimist lubava korrakaitseseaduse vastu. Piketeerijad juhtisid alkoholist põhjustatud hädadele (tule- ja uppumissurmad, liiklusõnnetused, perevägivald, tapmised jm) tähelepanu vahetult enne ministeeriumis toimunud korrakaitseseaduse alast ümarlauda. INDREK VEISERIK Noortekogu juhatuse liige Urmo Saareoja rõhutas, et valitsus peaks tegelema sellega, kuidas vähendada alkoholist tingitud kahjusid, mitte aga propageerima selle tarbimist. Alkoholist tingitud liiklusõnnetused, tule- ja uppumissurmad, alkoholist põhjustatud haigused ja perevägivald on kõige sagedasemad probleemid, millega Eestis silmitsi seisame, ütles Saareoja. Me juhime sotsiaalkaitseministri tähelepanu sellele, et Eesti ühiskond pole piisavalt küps lubamaks alkoholi tarbimist avalikus kohas. Piketis osalenud noortekogu juhatuse liikme Ronald Rossi hinnangul kesknoorte pikett kindlasti avaldas mõju ümarlauale. Eks seaduseandjad on ka ise aru saanud, et see seadusemuudatus ei kukkunud välja sellisena, nagu nad seda soovisid. Paraku ei ole Eesti ühiskond veel valmis sel viisil avalikku alkoholitarbimist lubama, märkis Ross. Inimesed on alati manustanud mõnujooke viisakal viisil, aga see seadusemuudatus tekitas olukorra, kus inimesed tundsid äkitselt suurt vabadust, ning seaduslikul viisil ja kultuurselt joomise asemel hakkasime nägema hoopis alkoholivines inimesi tänavatel tuikumas, ütles Ross. Alkoholi kättesaadavust tuleb piirata Lisaks avalikus kohas joomise keelamisele on oluline vähendada alkoholi kättesaadavust. Riigikogu liikme Priit Toobali arvates tuleks lõpetada alkoholimüük bensiinijaamades. Põhjamaadega võrreldes on Eestis alkoholi kättesaadavus väga laialdane, mis paratamatult soodustab ohtrat alkoholitarbimist, ütles Toobal. Arvestades Eesti kaupluste pikki lahtiolekuaegu, pole tegelikult ühtki mõistlikku põhjust, miks peaks olema võimalik end tanklas alkoholiga tankida. Liiklusprobleemidele spetsialiseerunud vandeadvokaat Indrek Sirk on tabavalt öelnud, et kütusetanklates alkoholi müümine on sama, mis tulirelvade müük pangakontoris, meenutas riigikogulane. Kui Euroopa liigub selles suunas, et vähendada ühiskonnas alkoholi tarbimist ja sellest tulenevaid kahjusid, siis Eesti oma liberaalsusega ujub vastuvoolu see ei ole mõistlik, nentis Toobal. Tervis on kalleim vara Kesknädalale tänavu 9. aprillil antud intervjuus hoiatas dr. Peeter Mardna, et alkoholi liigtarbimisest tekkivate tervisehädade ja õnnetuste kinnimaksmine pikemas perspektiivis kujuneb ühiskonnale oluliselt kulukamaks kui eelarvesse aktsiisidest laekuv kiire tulu. Meie kogu jõud tuleb seega suunata sellele, et inimene varajasest noorusest alates teavitaks endale: kõige kallim vara on tervis! Tervise kaotamisega kaotab ta absoluutselt kõik, isegi kui ta rikas on. Tervise kaotamisel ei saa inimene oma hüvesid ju enam nautida. Kui tal tervist ei ole, siis ta ei saa ka mitte kunagi rikkaks, sest ta pole võimeline tööd tegema. Kõige aluseks on tervis, sest seda ei saa osta ega tagantjärele müüa ning vahetada mitte millegi vastu. See on kogu inimeste moraali küsimus, ütles dr. Mardna. Paraku tegutsevad meie riigi ladvikus jõud, kes töötavad dr. Mardna ja teiste arukate inimeste soovitustele vastu. Sest, küüniliselt kalkuleerides, valitsusele on kasulik, kui inimesed, eriti terved noored tarbivad võimalikult palju alkoholi. Siis ju tuleb riigieelarvesse rohkem maksuraha! Aga riigil on raha hädasti vaja, sest läbikukkunud majanduspoliitika tõttu põgeneb üha enam maksumaksjaid välismaale. Seetõttu loodan siiralt, et moraalitu Reformierakond järgmisesse valitsusse enam ei pääseks. Esiteks: 2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli noorte osakaal rahvastikus langenud 22,1 protsendini. See näitab, et noorte arv kahaneb kiiremini kui rahvastiku koguhulk. Prognoosides loodetakse, et 2022. aastal jõuab noorte arv esimest korda 30 aasta jooksul tõusuni, hakates pärast 2031. aastat taas vähenema. Kusjuures arvestada tuleb ka vanuselist jaotust ja rännet. Teiseks: Eestist lahkus 2012. aastal 1704 noort rohkem, kui siia saabus. Püsivalt negatiivne rändesaldo on kasvanud 17 protsendini. Kolmandaks: Maakonniti ei ole noorte osakaal rahvastikus jaotunud ühtlaselt. Kõige enam on noorte osakaal kahanenud Tartus ja Ida-Virumaal. Neljandaks: Noorte seas kõige populaarsem väljarändesihtriik on Soome. Usun, et valimisea langetamine on oluline teema, kuid kui noorte arvu vähenemine jätkub ja väljaränne hoogustub, siis ei ole enam varsti kedagi, kellega koos tulevikku üles ehitada ja Eesti probleeme lahendada. Loosunglike poliitlubaduste asemel tuleb hakata tegelema reaalse eluga.

2 uudised 24. september 2014 JUHTKIRI Mida mõtled, Eesti noor? MAARIS LAINE Keskerakonna Noortekogu aseesimees Kõik asjahuvilised, kes on poliitikaga seotud, debateerivad praegu valimisiga puudutava küsimuse üle, mis on jõudnud juba aruteluni Riigikogus. Keskerakonna Noortekogu juhatus on seda arutanud leiame, et peale valimisõiguse tuleb anda noortele ka vastutusrikkam roll, ja see on kandideerimisõigus. Kõige enam muretsevad hetkel selle seaduse vastuvõtmise üle valitsuserakonnad. Nende kindel soov on anda 16-aastastele võimalus hääletada, sest soovitakse niiviisi saada valimistel juurde hääli enda parteile. Avalikult küll räägitakse soovist anda noortele võimalus mõjutada poliitilisi protsesse, kuid tegelikult soovivad Reform ja SDE vaid noori ära kasutada, ning reaalset vastutust ehk kandideerimisõigust neile ei anta. Eesti ei ole esimene riik, kes noorte valimisea langetamise üle arutab. Riikides, kus see on seadustatud või selle üle elavalt arutletakse, pole lõplikult seisukohta kujundatud. Tekitatud on nn katsetsoonid ehk valimisiga on langetatud vaid mõnes regioonis. Neil riikidel on suur demokraatlik ja ajalooline taust Austria, Saksamaa, USA, Ühendkuningriik. Iga ühiskond on arenenud erinevalt, kuid enne otsustamist tuleb küsida: kes on Eesti Vabariigis elav 16-aastane noor? Eelkõige on 16-aastane ikkagi kooliõpilane. On ta siis gümnaasiumi- või põhikooliõppur, aga ta alles omandab teadmisi. Kuna ta peab õppima, siis järelikult ei saa ta tööl käia ja elatub peamiselt vanemate sissetulekust. Tema palgaks on koolis saadud hinded. Võttes kõike seda arvesse, võib järeldada, et niisuguses vanuses inimene sõltub nii vanematest, kes võimaldavad talle turvalisuse ja kodu, kui ka kooliõpetajatest, kes annavad talle teadmisi ja KESKMÕTE: Noortele tuleb anda ka vastutusrikkam roll kandideerimisõigus. võimalust edasi areneda ning elukutset omandada. Kas saame olla kindlad, et noored valimiskasti juures otsustavad ikka nii nagu nemad ise tahavad, või hoopiski nii, kuidas nende vanemad ja õpetajad käsivad? Samas, kui keegi vastab sellele küsimusele jah, siis miks noored saavad ainult hääletada, kuid mitte kandideerida? Kui inimene on juba poliitika seisukohast ja kodanikuna küps, miks ta ei võiks siis ka vastutada? Äkki on tal just rohkem aega enesearendamiseks? Ehk on tal isegi rohkem mõtteid seoses Eesti Vabariigi elu parandamisega? Me oleme situatsioonis, kus anname noortele riigi tasemel selgelt märku, et riik neist ei hooli. Me soovime valimistel saada noorte hääli, kuid me ei taha millegipärast neid kaasata riigi kujundamisse. Miks peaks see noor valima enda kodukohaks riigi, kes ei soovi teda kuulata? Väljaränne on suur ja lahendamata probleem. Hetkel kaaluvad äraminekut vähemalt pooled koolilõpetajatest. Ja loomulikult, miks peab noor inimene jätkama oma elu riigis, mille valitsus, selle asemel et mõelda, kuidas suurendada miinimumpalka, tuua välisinvesteeringuid ja luua töökohti, arutab vaid seda, kust valimistel veel hääli juurde saada, et oma võimu mitte kaotada. Eelnõu eesmärgiks on tõsta valimisaktiivsust ja suurendada hääletajate arvu. Tänase süsteemi juures tasub meenutada, et paljudel meie riigis sündinud ja elavatel inimestel pole õigust hääletada ei Riigikogu ega ka Euroopa Parlamendi valimistel need on nn halli passi omanikud. Nad on inimesed, kes elavad terve elu Eestis, maksavad siin makse ja on aktiivsed siinses kogukonnas, kuid paraku riigi arendamisse neid ei kaasata. Kui me kõik tahame elada demokraatlikus ja terviklikus ühiskonnas, siis peame võimaldama valimistel osalemist kõigile Eestis elavatele täiskasvanud mittekodanikele, jättes lastele nende lapsepõlve. Aga kui ühiskond leiab, et noored on täna küpsed valimistel osalema, siis tuleb neile anda ka reaalne võimalus kandideerida. Noori ei tohi petta. Erakondade järjekordset reitingut (EMOR) vaadates näeme, et septembris kasvas enim toetus Keskerakonnale ning viimasena jätkavale Isamaa ja Res Publica Liidule. Üle-eestilise küsitluse järgi on populaarsuselt teisel kohal Keskerakond 26 protsendiga, kes jääb esikohal olevast Reformierakonnast maha kõigest ühe protsendipunktiga. Langust näitavad nii Reformierakonna kui ka SDE reiting. Kui praegu toimuksid Riigikogu valimised, annaks reformistidele hääle 27 protsenti valijatest. Kolmandale kohale kukkus SDE, kes kaotas kuu varasemaga võrreldes 3% toetajaid. Augustis oli sotsidel toetajaid 26 ja nüüd 23 protsenti. Seega valitsusparteide reiting ühtekokku kukkus 4 prosenti ja opositsiooniparteide oma kasvas 5 protsenti. KE aseesimees Enn Eesmaa (pildil) ütles Pealinnale, et valitsuskoalitsiooni toetuse langusel on selged põhjused, sest on mindud vastuollu rahva tahtega. Pean silmas töövõimetuse seadust, alkoholi pruukimise võimaluste seadus ja ka kooseluseadus on kogu ühiskonda tugevasti ärritanud. NÄDALA NUPUD Keskerakonnal esikohast puudu vaid 1 protsent! HIIBUSE NÄDAL Ehkki IRL on jätkuvalt madalaima toetusega, tegi just nende toetuskõver kuu varasemaga võrreldes läbi suurima tõusu 15%-lt augustis 18%-le septembris. See andis mitmele meediakanalile põhjust hõiskamiseks, nagu oleks erakondade seas ju punane latern IRL peaaegu et reitingutabeli liider. Keskerakonna tublist edust peavool muidugi üldse ei rääkinud. Kuna IRL on nii madala toetusega, jääb ka opositsiooni kogutoetus koalitsioonile veel alla. Eks Keskerakond peab ka selle musta töö ära tegema, et opositsiooni kogutoetus tõuseks. Nagu Edgar Savisaar Keskerakonna volikogul tõdes, on valimiste eel lisaks vanadele ja uutele konkurentidele oodata ka KE-vastaseid värskendatud idarahaskandaale ja vene karuga hirmutamist. Keskerakond ise loodab aga valijate tervele mõistusele: miks mitte hääletada näiteks samamoodi nagu äsja rootslased neil tulid võimule vasakpoolsed. Ega eestlased saa rumalamad olla, et valivad 16 aastaga end igati ammendanud paduparempoolsed tagasi. Tartu Postimees tunnustas Tallinna joomarlusevastast võitlust 20 aastat parvlaeva Estonia hukust Tallinna linnavalitsus eraldas parvlaeva Estonia huku 20. aastapäeva mälestusürituse toetamiseks reservfondist 6000 eurot. Mälestusüritusi finantseeritakse annetuste ja sponsorluse toel. Mälestusürituse korraldab MTÜ Memento Mare. Ürituse eelarve on kokku 14 290 eurot. Suurimast rahuaja katastroofist Eestis parvlaeva Estonia hukkumisest Läänemeres möödub 28. septembril 20 aastat. Aastapäeva tähistatakse 27. ja 28. septembril, mälestusüritusi finantseeritakse Reporter Risto Mets (pildil) kirjutas 16. septembril Tartu Postimehes sellest, et pärast juulis kehtima hakanud seadusemuudatust, mis lubab avalikku joomist, on kogu Tartu muutunud palju räpasemaks ja prügisemaks. Tänavatelt ei vaata vastu läänelik kultuur, mille vaimus alkoholiseadust muutma tõtati, vaid vaatepilt, mida me ei taha kodulinnas kohata. Rahvas võttis juba justkui omaks või vähemalt teadis reegleid, et avalikus kohas kangema kraami pudeleid kummutada ei tohi. Nüüd on kõik taas vastupidi, kahetseb Mets. Hommikuse õlle austajad, kes seni varjusid kaupluste taha, jorisevad nüüd rõõmsalt otse sissekäikude ees. Kesklinna tänavatel jalutavad vastu tuikuvad noored, kes otsivad pooliku pudeliga vehkides vastutulijatega kontakti, kuid sõnade väljaütlemiseks on keel liiga sõlmes, kirjutab ajakirjanik. Jah, seaduses on kirjas, et napsitades ei tohi häirida teisi, ent kust läheb piir? küsib Mets. Tema kinnitusel vastatakse politseisse laaberdajate kohta teatanuile kindlasti, et avalikus kohas tohib nüüd viina võtta ning sellega kaasnev on tavapärane mürafoon. Mets tunnustab Tallinna linnavalitsuse üsna radikaalseid samme avaliku joomarluse vastu võitlemisel. Napsitamist lubavad sildid Toompeal ja Kadrioru lossi juures kannavad Metsa väitel konkreetset sõnumit Riigikogule ja presidendile, et vähemasti osa ühiskonnast on sellisele seadusemuudatusele vastu. Tartu raad seevastu on selles küsimuses Tartu Postimehe reporteri sõnul vägagi vaoshoitud. Tuleb kaaluda ja uurida statistikat, rääkis meer Urmas Klaas augustikuises intervjuus Tartu Postimehele. Mida siin kaaluda? Kui linnal on huvi meelitada siia turiste, tuleb päevast päeva mõelda sellele, et neil oleks siin hea ja mõnus olla. Kui tänavatel on kord käest ära ja väliskülalise varvas satub okseloiku, ei räägita meist kaugemal midagi head, tunnistab Risto Mets. annetuste ja sponsorluse toel. Parvlaevakatastroofis hukkunute lähedasi ühendava MTÜ Memento Mare eesmärgiks on hukkunute lähedaste moraalne ja hingeline toetamine. Parvlaev Estonia uppus 28. septembri 1994. a öösel reisil Tallinnast Stockholmi, põhjustades vähemalt 852 inimese surma. Aadress: 10130 Tallinn, Toom-Rüütli 3/5 Tellimine ja levi: 6 177 717 Peatoimetaja Urmi Reinde urmi@kesknadal.ee 6 274 583 Uudistejuht Indrek Veiserik indrek@kesknadal.ee 6 274 571 Toimetaja Tiit Maksim tiit@kesknadal.ee 6 273 465 Toimetus käsikirju ei tagasta. Kesknädalas ilmunud artiklid väljendavad nende autorite arvamust, mis ei pruugi kokku langeda toimetuse omaga. Levi AS Express Post ja AS Eesti Post Lehte kirjastab MTÜ Vaba Ajakirjandus EUROOPA LIIDU IDAPIIRIL (EESTI, SEPTEMBER 2014)

24. september 2014 uudised 3 KE volikogu: Maad ei kaitse relvad, vaid inimesed Üle riigi sõitsid Võru Kandlesse kokku Keskerakonna volikogulased, arutamaks poliitilist seisu ligi viis kuud enne parlamendivalimisi. Istung algas tavakohaselt Edgar Savisaare vaatega hetkeolukorrale. Üle hulga aastate on Keskerakonnal taas tegus Europarlamendi liige Yana Toom, kes rääkis oma tegudest ja kavatsustest seoses uue staatusega. Volikogu juhtima valiti tagasi Kalev Kallo. Vastu võeti kaks avaldust. URMI REINDE Volikogu on Keskerakonna esindusorgan, kes töötab välja erakonna poliitikat kongressidevahelisel ajal. Esmajoones inimlik kaitsetahe! Savisaar ennustas, et valimiste peateemaks saab julgeolek. Kuid tema sõnul ei ole KE julgeoleku tagatiseks relvad, vaid inimesed. Ühtegi maad ei kaitse ainult relvad, rõhutas KE esimees. Mida kaitseb inimene, kelle sissetulek on 300 eurot? küsis Savisaar. Kas lahkunud 100 tuhat inimest tulevad Eestit kaitsma? esitas ta korduvalt valusaid küsimusi. KE kindlaks seisukohaks jääb hävituslennukite, tankide ja võõrsõdurite impordi asemel rahvusliku kaitsetahte tugevdamine. Estonia tõde ei selgu vist kunagi HEIMAR LENK heimar.lenk@riigikogu.ee Rootsis on teadjaid ehk rohkem. Kuid vaevalt et keegi neist lähiajal rääkima hakkaks. Võib-olla teeksid nad seda kunagi edaspidi kõrges vanuses, enne igavikuteele lahkumist? Suure valekoormaga ei taha inimene viimset teekonda ette võtta. FinFisher on firma Gamma International tarkvarapakett, mis võimaldab luurata arvutikasutamist. Firma lubab, et selle tarkvara abil saab kontrollida sihtmärgi arvuteid ning jälgida isegi krüpteeritud andmesidet. Koos tarkvaraga pakutakse spetsiaalset kübernuhikoolitust. Ründe- ja nuhkvara võib sihtmärgi arvutisse toimetada eri teid pidi, sh võltsitud tarkvarauuenduste, e-posti manuste või populaarsetes programmides leiduvate turvaaukude kaudu. Selline tarkvara oskab end kaitsta viirustõrjeprogrammide eest. Astmelise tulumaksu võidukäik Erakonna esimees märkis ka, et esmakordselt on astmeline tulumaks lakkamas olemast poliitilise võitluse objekt, sest Keskerakond on selle võitluse juba võitnud. Savisaare hinnangul on neljast parlamendierakonnast kolm astmelise tulumaksu vajadust mõistnud. Nüüd tuleb see seaduseks hääletada. See otsus tugevdab Eestit sisemiselt rohkem kui mistahes välised liitlaskokkulepped või takistusribad piiril. Otsus tuleb ära teha kohe, et see jõustuks juba järgmise aasta algusest. See on vähim, mida Eesti riigivõim täna oma maa ja rahva kaitseks teha saab. Julgeolekut mõjutab kõige otsesemalt ka mastaapne koolide sulgemine, märkis Savisaar. Sest see on pannud lastega pered Betooniga katmise kavatsus ei anna rahu Minul on enda jaoks vastus olemas Estonia huku saladust me päris täpselt teada ei saagi. Ega asjata keelatud rangelt ära kõikvõimalike uurimisekspeditsioonide saatmine merepõhjas lebava vraki juurde. Ega niisama, naljapärast võtnud Rootsi ja Eesti valitsus vastu ühise ja ennekuulmatu otsuse Estonia betooniga katta. Teist sellist surnukehasid ängistavat lahendust laevahukkude ajalugu ei tea. Miks oli tarvis rahulikult Läänemere põhjas lamav vrakk tehiskivisse matta? Miks ei korraldatud mõnda uut, riiklikult kontrollitavat laskumist laevale, et tõde välja selgitada? Aga sellepärast, et tõde oleks kõvasti kahjustanud Eesti riigi mainet. Samal põhjusel pole me kuulnud tõde Ukraina kohal hukkunud Malaisia reisilennuki Boeing 777 kohta. Ja ka tänavu suvel kaotsi läinud esimene Malaisia lennuk on samuti teadmatusse haihtunud. Mida me sellest teame? Laev ja inimesed 28. september 1994 ja sellele järgnenud päevad vapustasid meid kõiki. 20 aastat tagasi esitasime endale lõpmatu arv kordi küsimuse: kuidas sai selline õnnetus Eesti riigis juhtuda? Riigis, mis on silma paistnud eeskujuliku elukorralduse ja kõiksuguste tehnoeeskirjade piinliku järgimise poolest. Maal, kus on aastasadu merd sõidetud. Jäi ju Estonia uppumine üheks eriti suure ohvrite arvuga rahuaegseks laevahukuks. Kahjuks jõudsime aruteludes ikka järeldusele, et õnnetusele aitas kaasa uut ühiskonda haaranud krahmamise, ärastamise ja kiire kasusaamise laine. Laevahuku kohta avaldatud ametlike teadete kohaselt jäi tahtmatult mulje, et laev oli reisiks ette valmistatud halvasti ja et tehniline kontroll olnud pealiskaudne. Vaieldi ka selle üle, kas Estonia kui rannalähedasteks sõitudeks ette nähtud parvlaev üldse võis tormiga avamerele minna. Tänini on mõistatuseks, kuidas võis torm sellise laeva 20 minutiga merepõhja viia. Neile, kel sügavam huvi, soovitan lugeda USA autori Drew Wilsoni raamatut Auk, mille andis välja Nõmme Raadio toimetus. Ühtlasi minu kaastunne kõigile, kel hukkus Estonial lähedasi elu näitab, et nad ei unusta märga hauda jäänuid ja neil on alati valus, kui see kurb teema ikka ja jälle jutuks tuleb. Nagu merelaine Valitsus ei investeeri riigipiirisse, vaid nuhkimisseadmetesse Pakutakse ka nuhkvarapakette nutitelefonide ründamiseks. Aga kes võiks olla need neli asutust, kes kõik vajavad FinSpy d? Loogiline oleks, et Teabeamet, Kaitsepolitseiamet ja vahel harva ka PPA, kui uurib organiseeritud kuritegevust. Neljas on tõenäoliselt J2 ehk Eesti Kaitseväe peastaabi luure-osakond. Ka neil on seaduse järgi õigus teostada jälitustoiminguid, kirjutas MTÜ Eesti Interneti Kogukond üks asutajatest Elver Loho möödunud kuul oma blogis. Seega kulutab Eesti Vabariik massiliselt liikuma paari suuremasse linna ja välismaale. Lühidalt, meil kehtib rida: pole tööd pole inimesi pole julgeolekut. Nii võttis Savisaar julgeolekuteema kokku. Valimisteks rivistuvad uued jõud 2015. aasta Riigikogu valimistel peatudes tunnustas Savisaar kogenud tegijate kõrval ka uusi tulijaid. Ühedki parlamendivalimised pole möödunud elevuseta, mille tekitavad uued poliitilised jõud, kes Riigikokku pürgivad. Nn vanad uued tulijad ei pruugi suuta aga seda emotsiooni välja mängida ning loodetud edu ei saavutata, märkis Savisaar, KE esimees pakkus teema lõpetuseks ühe võimaliku arengu et koalitsioon moodustatakse rohkema kui vaid kahe partneri põhjal. Keskerakonna ründamine Savisaare sõnul ei kõhkle vastased hetkekski, et KE-d valimiste eel rünnata. Nagu ikka hakatakse kevadiste Riigikogu valimiste eel Keskerakonda tugevamalt meedia vahendusel ründama. Õigupoolest on see juba alanud, rääkis Savisaar. Ta leidis, et asi on Arvan jah, et see tõde ei selgugi. Vähemalt hukkumisaegse põlvkonna eluajal mitte. Haavad on värsked ja vastutajad elus. Eestis võib olla vaid kolm-neli inimest, kes selle laevaõnnetuse õiget põhjust teavad. Neist tuntuim on vast ekspeaminister Mart Laar. Wikileaksi teatel on Eesti ostnud 37 ründe- ja nuhkvara FinFisher litsentsi kokku 1 167 240 euro eest nii vahendas majandus24.postimees.ee. ÜLE RIIGI: Erakondade volikogude istungid on sellepoolest toredad ja sisukad, et seal näeb erakonnakaaslasi ja tublisid tegijaid üle terve riigi, maalt ja linnast. Pildil arutlevad (vasakult) Keskerakonna volikogu omavalitsus- ja regionaalkomisjoni esimees Jüri Võigemast Raplast, Munitsipaalameti juht Raik Saart Tallinnast ja Tartu abilinnapea Vladimir Šokman. Foto Urmi Reinde ühtehoidmises ja üksteise toetamises. Ja kõigepealt peaksid KE ideed jõudma valijateni. Selleks tuleb olla kursis sellega, mida erakonnakaaslased räägivad ja kirjutavad. meeletuid summasid oma kodanike järele nuhkimiseks ja relvade ostmiseks. Valitsus otsustas tänavu juunis osta USA suurkorporatsiooni Lockheed Martin relvi nn Javelini tankitõrjerakette, mille üks pauk maksab 60 000 eurot. Huvitava kokkusattumusena hakkas valitsus nimetatud relvade möödapääsmatust ostuvajadusest rääkima aga peatselt pärast seda, kui Eestit oli tänavu 14. 15. aprillil väisanud USA vabariiklasest senaator John Mc- Cain, keda USA meedia põhjal võib nimetada relvafirma Lockheed müügimeheks, kirjutas ajaleht Pealinn 5. septembril. 19. septembril paljastas Eesti Päevaleht: meie kagupiiri üle 130 kilomeetri pikkusest piirijoonest on ainult 11 kilomeetrit sellisel tasemel, et sellest märkamatult üle pääseda on võimatu. Enamik Eesti ja Venemaa vahelist maismaapiiri on kohutavas olukorras piirivalvurid heitlevad võsa, rägastiku ja sooga. Ja seda olukorras, kus 2005. aastast alates on piiri väljaehitamiseks saadud Euroopast 89 miljonit eurot! PPA hinnangute järgi maksab ühe kilomeetri piiriala kaas- Yana Toom avab oma büroo Eesti Europarlamendi saadikutest töötab oma büroo hästi ainult Tunne Kelamil, ütles Toom. Kuigi KE-l oli oma esindus Brüsselis Estonia ohvrite mälestusmärk Võrus. aegseks ehitamine ja valveseadmetega varustamine 150 000 200 000 eurot. Seega läheks vaja vähemalt 20 miljoni eurost investeeringut, et kagupiir korda saada. Miks ometi pole valitsus seda juba ammu teinud? Sest meeletu korruptsioon ja korralagedus on valitsenud pikaaegse Reformierakonna ja IRL-i valitsemise ajal! Sotsid aga ei jõua enne valimisi midagi ette võtta. Näeme, et valitsused on kaotanud igasuguse soovi tegelda reaalsete riiklike probleemidega. Selle asemel huilatakse peavoolumeedias vaid pseudosaavutustest, millega loodetakse poliitilist profiiti lõigata. I. Veiserik Pikemalt loe www.kesknadal.ee juba 10 aastat, pole meie valitud saadikud raatsinud raha büroo avamiseks kulutada. Toom seda nüüd teeb. Ka lootis Toom, et Euroopa Parlamendis saab kindlasti üht-teist Eesti jaoks ära teha. SAHIN Tont teab, mida Kohver teisel pool piiri Venemaal tegi! Lisaks igasugusele muule meediasse paisatud vastuolulisele ja ilmselt küllaltki tõekaugele informatsioonile sahistati Kesknädalale veel üks versioon Kohveri seiklustest Venemaal. Jah, kodanik Kohver võeti tõesti kinni Eesti poolel aga enne seda oli ta üsna kaua aega hulkunud teisel pool piiri, Venemaal. Ta tegutses teisel pool piiri, aga mis ta seal tegi, tont seda teab! Kõik märgid näitavad (ja millest Eesti pool ei räägi), et venelastel on Kohvri öised ringkäigud lindis. Ja see kõik, mis ta seal tegi, loomulikult peal. Isegi need showadvokaadid jõudsid ju siiski välja paisata ühe tähelepanuväärse tera: pärast materjalidega tutvumist jõudis neile pärale, et asi on palju hullem, kui meedia esialgu rõkkas. Mis see hullem muud ikka olla saab kui advokaadid ei saa kiiret, kerget ja elegantset võitu, siis on selgunud, et asi kipub suuremat sorti jamaks. Nii et me ikkagi ei tea, kellega ja kui kaua Kohver Venemaa poolel asju ajas, küll aga näivad trumbid olevat süüdistuse käes. Kn

4 majandus 24. september 2014 Lootus riik erasektori laenudega üles ehitada kukkus läbi Eestis ei ole harvad juhtumid, kus inimesed kas teadmatusest, majandusliku sundseisu tõttu või pisut kahe nimetatu koosmõjul võtavad endale kiirlaene või üle jõu käivaid tarbimislaene, aga ei suuda hiljem laenumakseid tasuda ja lähevad võlgade eest välismaale pakku. Alguses minnakse Soome või mujale küll mõttega suurt raha teenida ja võlad ära maksta, kuid hiljem kujuneb elu teisiti. Raha ei teenita kas piisavalt või lihtsalt lüüakse vana elu pahupoolele käega. Ka kohtutäiturid ei ole Soome jooksnuid veel väga agaralt püüdnud. JAAN ÕMBLUS majandusanalüütik Need kõrvuni võlgades lõhkilaenanud, kes välismaale ei lähe, käivad kas alla või ostetakse oma perede ja tuttavate poolt välja. Ühe inimese võlaprobleem muutub ka teiste inimeste võlaprobleemiks, ja koos proovitakse leida lahendus. Laenuvõtmise sundolukord oli ka riigil Tagantjärgi tark olles võib ju alati öelda, et poleks pidanud laenu võtma, oleks võinud oma peaga mõelda ja oleks pidanud oma võimeid realistlikult hindama. Samas vajab elementaarse eluolu sisseseadmine raha, mida sageli just tuleb laenata. Võlavõtmisest ei ole pääsu ka näiteks haiguse või töökaotuse korral, kui pere vajab toitmist ja hädavajalikud kulud katmist. Targad mõtted häda korral kõhtu ei täida. Nii nagu kodumajapidamise sisseseadmine vajab suures koguses raha, nii vajas palju raha ka meie üle kahekümne aasta tagasi taasiseseisvunud riik. Kapitali vajasid infrastruktuur, ettevõtlus, elukorraldus ja kõik muud valdkonnad. Sotsialistliku piirkonna kiire muutmine kapitalistlikuks heaoluriigiks vajas raha sellisel määral, et seda oli piisavas koguses võimalik saada vaid laenates. Laenukavalus riik erasektori võlakoorma abil välja arendada näis töötavat edukalt. Eesti vabamajanduslikku arengumudelit voolinud poliitikutel tuli ühel hetkel väga kaval mõte, või äkki sattusid nad selle peale päris juhuslikult must töö otsustati ära teha mitte endi, vaid teiste kätega. Ehk, teisiti öeldes, võeti suund sellele, et riigi arenguks peab vahendid laenama erasektor, mitte aga riigi arengu eest kohustuslikult vastutav avalik sektor. Nii läkski Eesti seda teed, et majanduses avati kõik uksed ja tingimused välispankade siinseks tegevuseks. Eesmärk oli üllas: kaasajastada meie pangandus ja tagada nii eraisikutele kui ka ettevõtetele juurdepääs laenukapitalile. Plaan õnnestus suurepäraselt viimase viieteistkümne aasta jooksul on nii üksikisikud kui ka ettevõtted saanud meeletus koguses välismaist päritolu rahal põhinevaid laene. Sisuliselt on meie majanduse teenistusse usaldatud nii Skandinaavia kui ka Lääne-Euroopa inimeste sääste. Suurepärane tunnustus. Valitsus laenas vajalikust pisku, erasektor ülejäänu Nagu oma elu sisse seadval elanikul või perekonnal, nii oli ka riigil majandusruumi käivitamiseks seda laenuraha hädasti vaja. Lihtsalt valitsus laenas sellest pisku ja erasektor ülejäänu. Siit ka avaliku sektori paljukiidetud madal võlakoormus ja erasektori mahavaikitud kõrge võlakoormus. Erasektori laenud tõmbasid meie majanduse käima. Osteti importi ja suurendati seeläbi sisetarbimist. Ehitati elamispindu, sõideti liisitud autodega, loodi töökohti. Reisiti ringi ja tunti ennast muutuvat igal viisil kasvava elatustasemega lääneeurooplaseks. Kuid kõik see toimus dopingu, s.t laenuraha toel. Keegi võttis laenu ja ostis midagi. Keegi teenis selle müügi arvelt. Keegi ostis laenu peale maja, kus keegi teine sai tööd ja võimalust oma firmat kasvatada. Kõik see tõi maksuraha, mida riik omakorda sai oma äranägemist mööda eelarvet pidi ringi loksutada. Riik ju arenes ja avalik sektor ei pidanudki laenu võtma. Laenukavalus erasektori võlakoorma abil riik välja arendada näis töötavat edukalt. Kui kaua aga selline kaval plaan edukas saab olla? Ega pikalt saagi, sest Eesti erasektori võlakoormus on juba praegu suur ja otseselt takistab edasisi arenguid. Suur hulk raha läheb laenude teenindamiseks ning investeeringuteks ja töötasudeks ei jagu eriti. Madalad palgad viivad inimesed välisriikide tööandjate juurde ja investeeringute tegematajätmine paneb piiri meie majanduse arengule me ei suuda tõusta paljukirutud odava allhanke staatusest kõrgemale ega muuta oma majanduse struktuuri kasumlikumaks. Tulemuseks on see, et meie majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime ei kasva, vaid kahaneb. Teisisõnu tegemist on sisseprogrammeeritud allakäiguga. Erasektori võlg muutub avaliku sektori võlaks Nii nagu perekonnas võib üksikisiku laenuprobleem muutuda terve suguvõsa võlamureks, nii võib ka majanduses tervikuna muutuda erasektori võlg hiljem riigi laenukoormaks. Asi on nimelt selles, et liigne erasektori võlg paneb majanduse kärbuma, tekitab töötust, vähendab maksutulusid ja loob ridamisi muid probleeme. See omakorda ei tähenda muud, kui seda, et riik peab vähenenud eelarvetulude taustal tegelema üha kulukamate probleemide lahendamisega. Riigil raha vähem, kuid probleeme kraes rohkem. Sel puhul lähebki avalik sektor laenuvõtmise teed, ehk teisisõnu see ongi olukord, kus erasektori liigne laenukoormus tingib riigi laenukoormuse kasvu. Kus faasis siis Eesti täna on oma erasektori suure võla ja avaliku sektori veel suhteliselt madala võlakoormaga? Selgelt sealmaal, et erasektor kärbub ja valitsuse toimetulekuvõime ilma täiendava laenuta on üha raskem. Riigi kui terviku majandus on inertne süsteem, ja me ilmselt ei näe valitsuse võlakoorma plahvatuslikku tõusu kohe homme, kuid järkjärgulist avaliku sektori võlakoorma osakaalu kasvu majandusruumi kogu võlakoormas kindlasti. Teisisõnu võib öelda, et valitsuse kaval plaan teha laenuvõtmise must töö ära erasektori kätega, arendada riik välja eraettevõtete ja kodumajapidamiste laenuvõime arvelt, on läbi kukkunud. Eesti ei ole ju kaugeltki valmis. Me ei ole ju veel Euroopa rikaste edetabeli tipus, kuid edasist majanduslikku arengujõudu pole. Täiendavat võlga ka enam suurt võtta ei kannata, vähemalt ei ole enam liiglahkeid krediidipakkujaid. Kaval laenuplaan on jõudmas lihtsalt teise faasi, kus tuleb hakata sööma erasektori liigse võlakoorma tagajärgi. Miks langetada valimisiga? Valimisea langetamine on taas näide, kuidas Reformierakonna initsiatiivil tahetakse muuta seadusi, et võim iga hinna eest püsiks selle erakonna käes ka järgmistel aastatel. Kuigi valimisea langetamisest on juttu olnud aastaid, on tegemist järjekordselt käiku lastud relvaga, millega Tallinnas üritatakse Keskerakonda nurka suruda. TARMO TAMM Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees (Keskerakond) Kõik jutud sellest, kuidas tänased noored on küpsed kaasa rääkima kohaliku elu arendamisel, on tihe suitsukate selleks, et valijaskonna vananedes paremerakondadele rohkem hääli tuua. REET KUDU kirjanik Hävituslennuk seostub igal juhul sõjaga, mitte rahuliku argipäevaga. Riigis, kus loodetakse NATO baasidele ja lennukeile, valmistutakse seega pigem üldrahvalikuks õnnetuseks, mitte õnneks! Ei ole hea idee Valimisea alandamine 16 eluaastale ei ole hea idee, arvestades, kui mõjutatavad kas vanematest, õpetajatest, eakaaslastest, meediast, poliitikutest võivad noored selles eas olla. Pealegi on aktiivsetel noortel juba praegu võimalik osaleda riigi ja omavalitsuste nõuandvate kogude, eestkosteorganisatsioonide, õpilas- ja üliõpilasesinduste, noorteorganisatsioonide, samuti maakondlike, linna- või vallavolikogude juurde kuuluvate noortevolikogude töös. Kohalikud noortevolikogud tegutsevad Eestis alates 1998. aastast. Nende eesmärgiks on analüüsida valla või linna pädevusse kuuluvaid noorteküsimusi ja teha nende kohta ettepanekuid. Kuna kõik omavalitsused ei ole noortevolikogu seni loonud, tuleks hoopis arutleda, millised on võimalused noortevolikogude tööd veelgi laiendada, kaasates neid näiteks volikogude komisjonide töösse, ja kuidas noortevolikogude tegevust paremini rahastada. Keskerakonna arvates aitab noori kohalikku ellu kaasata see, et nende esindajad peaksid olema seaduslikus korras esindatud volikogude komisjonides. Selleks ei ole vaja muuta põhiseadust, vaid piisab, kui see kohustus noori kaasata kirjutatakse sisse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse (KOKS). Nii nagu erakondade juures tegutsevad noortekogud, nii annavad ka volikogude juurde kuuluvad noortevolikogud vajalikku kogemust ja julgust ühiskondlikel teemadel kaasa rääkida. Saadud teadmised tulevad noortele elus kasuks, aitavad neil välja kujundada oma maailmavaate ja kaasavad neid kohalike probleemide lahendamisse. Noortel puudub huvi valida Seaduse silmis on 16-aastane piiratud teovõimega täisealine isik. See tähendab, et noor ei ole kõigi oma otsuste tegemises vaba ega iseseisev. Selles vanuses noor võib abielluda, aga ainult vanema loal. Võib autot juhtida, aga ainult siis, kui tema kõrval on vähemasti 2-aastase juhikogemusega täiskasvanu. Alkoholi ja suitsu ta osta ei või. Kasiinosse ei lasta teda ammugi sisse. Kuidas seaduseelnõu algatajad selgitavad vastuolu, et 16-aastane ei või autot juhtida, aga kohaliku omavalitsuse eelarvet läbi valimiste suudab juhtida? Ilma kodust või kodakondsusest Eestis algas õnnetuse vormimine hetkest, kui peaaegu kolmandik kohalikest elanikest lükati riigist eemale, kuigi nad jäid endiselt meie kaasmaalasteks; ja jätkus sellega, et paljudelt võeti taas poolvägisi ära nende kodud nagu küüditamise ajalgi, et kinkida need jõukatele välismaalastele. Need kaks vihavaenu õhutavat otsust, mis pole kuidagi tõelise ligimesearmastusega seostatavad, süstisid mitte üksnes vähemusse, vaid ka põlisrahvasse rohkesti separatismivaimu. Mitte ükski demokraatlik riik pole aga kehtestanud Eestile või Hiljuti läbi viidud meediaküsitlused näitasid, et ka noored ise pole valimisea langetamisest sugugi huvitatud. Järva Teataja küsitluses osalenud 50 küsitletust arvasid vaid 16, et valimisiga tuleks langetada. Virumaa Teataja samasuguses küsitluses tõid noored ise põhilise põhjusena välja, et nad ei ole veel piisavalt elukogenud ja on valimisõiguse saamiseks liialt mõjutatavad. Ühtlasi arvavad noored, et praegune süsteem on täiesti toimiv ja selle muutmisel ei ole mõtet. Hävituslennukid ei too meile õnn Toimetuselt: Järgnev Reet Kudu lugu ilmus 6. septembril venekeelses Delfis. Sellele juhtis Brüsselist tähelepanu Yana Toom, küsides: miks ta ei leia seda teksti ka eestikeelsest Delfist? Kudu oli ju kirjutanud originaali eesti keeles. Lugu siiski ilmus Delfis lõpuks ka eesti keeles 19. septembril ehk kaks nädalat hiljem. Võib-olla tänu Toomile? Sellegipoolest suunab Eesti peavoolumeedia tihti sõnumeid eestikeelsele ja venekeelsele lugejale erinevalt. Lätile tuhandete hallipassiliste pärast sanktsioone, vaid igasugused nõuandjad on ühtviisi kindlad õiguses jätta inimesi koduta ja kodakondsuseta. Ei nõudnud hallipassilistele võrdseid inimõigusi ka Barack Obama oma õilsas Tallinna-kõnes, kus ta pooldas inimväärikuse austamist ja väitis, et kõik inimesed on sündides võrdsed. Kuidas pidigi USA president teadma, et pärast taasiseseisvumist oli eestlastest sovetnomenklatura kõigist teistest endiselt palju võrdsem, sest ülemnõukogu oli täis eestlastest kollaborante, aga Eestis sündinud võõrkeelsed inimmutrikesed võisid võrdsetest õigustest üksnes unistada

24. september 2014 poliitika 5 Pigem soodustame noortevolikogude tööd Presidenti otse valida ei saa, aga valimisiga langetada saab? Süsteemi ei olegi mõtet muuta, seda enam, et valimisea kahandamine nõuab põhiseaduse muutmist Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. Keskerakond on korduvalt soovinud seda, et rahvas saaks presidenti otse valida, aga alati on toodud vastuargumendiks põhiseaduse muutmise keerukus. Nüüd, kus valimisea langetamine nõuab sama keerulist protseduuri, ei ole see koalitsioonile ühtäkki enam probleemiks. Kas lootus saada valimistel lisahääli on piisav põhjendus selleks, et minna põhiseadust muutma? Kui vaadata teisi Euroopa riike, siis selgub, et valimisea langetamine 16 eluaastale on väga suur erand. Peale Austria pole ükski teine riik pidanud vajalikuks ei kohalikel ega parlamendivalimistel ealisuse latti täielikult nii madalale lasta. Ungaris on tehtud erand abielus noortele põhiseadus annab kõigile täisealistele kodanikele õiguse hääletada, ja seaduse silmis on täisealised ka need 16-aastased, kes on selleks ajaks jõudnud juba abielluda. Mõni riik alles eksperimenteerib, kas lubada noori kohalikel valimistel hääletama või mitte. Saksamaal võivad 16-aastased valida Bremeni, Alam-Saksi, Mecklenburg-Vorpommerni, Põhja-Rein Vestfaali, Saksi- Anhalti, Schleswig-Holsteini ja Baden-Württembergi liidumaa valimistel. Norras anti 2011. aastal valimisõigus alates 16. eluaastast eksperimendi korras 20 omavalitsuses ja seda on kavas korrata tuleval aastal. OOTAB SISULIST TÖÖD: Endise Keskerakonna Noortekogu esimehe Jaanus Riibe (fotol keskel) sõnul on valimisea langetamine oluline teema, kuid kui noorte arvu vähenemine Eestis jätkub ja väljaränne hoogustub, siis ei ole enam varsti kedagi, kellega koos tulevikku üles ehitada ja Eesti probleeme lahendada. Foto Kesknädala arhiivist Eestil oleks võimalik õppida teiste riikide kogemustest ja vigadest, kuid miskipärast eelistatakse meil olla ise katsejäneseks. Oht kaotada valijaid Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi teadur Mihkel Solvak on välja toonud mitu ohtu, mida valimisea alandamine kaasa võib tuua. Seniseid valimistulemusi vaadates on 18 24aastased kõige madalama valimisosalusega vanusegrupp. Uuringud on tema sõnul näidanud, et esimene valimiskogemus on väga oluline, sest need, kes lähevad esimesel korral valima, jäävadki suure tõenäosusega valimas käima ja nad n-ö sotsialiseeritakse valijaks. Kui nüüd vanuseline latt lasta allapoole, vahemikku, kus huvi valima minna on väike, siis tekitab riik ise juurde inimesi, kes valima ei lähe ja tänu kellele võib valimiste osalusprotsent aasta-aastalt langeda. Valimistel osalusprotsent seega algselt ehk isegi suureneks, kuid pikas perspektiivis hoopis langeks. Valimispropaganda koolidesse Teine probleem puudutab koolides läbi viidavaid ebasobivaid propagandaüritusi, mida tehakse juba täna, aga mille surve koolidele suureneb veelgi. Kellele on vaja koolilapsi valimisvõitlusse kiskuda, kui lapsel tuleb näiteks valida: kas hääletada direktori poolt, kes kandideerib ühes erakonnas, või hoopis mõne õpetaja poolt, kes esindab hoopis teist erakonda? Kokkuvõtteks võib öelda, et noortel on väljundeid ühiskondlikel teemadel kaasa rääkida ning valimisea langetamiseks 18 aastalt 16 aastale puudub otsene vajadus, seda enam, et enamik noori seda ei soovigi. Arutleda võiks pigem selle üle, kuidas noori paremini kaasata kohalike volikogude tegevusse ja millised võimalused on siin seni kasutamata jäetud. Jätame noortele lapsepõlve alles ja ärme koorma neid poliitikaga, sest seda, kuidas see võib noori mõjutada, pole ju kusagil uuritud. Andke noortele kõigepealt elamispind, mitte valimisõigus! Keskerakonna Noortekogu toetab valimisea langetamist juhul, kui lisaks hääleõigusele lastaks noortel ka kandideerida. Noortekogu esimehe Tõnis Mölderi sõnul on tervitatav, et praegused valitsusparteid Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond on tugevasti asunud toetama valimisea langetamise temaatikat. Kesknoored on valmis seda eelnõu toetama tingimusel, et lisaks valimisõigusele saadakse noortele ka kandideerimisõigus. Valimisõigus ei tähenda veel otsustusõigust, lisas Mölder. Kesknoorte hinnangul valitsuserakonnad petavad noori, püüdes lihtsalt kätte saada nende hääli, mitte aga reaalselt ära kuulata nende muresid. Põhiseadus ei ole mänguasi, mida igal võimalusel muudetaks. Diskusioon peab ühiskonnas olema palju laiapõhjalisem, ning seda kavatseme ka teha, lausus kesknoorte juht. Kesknädala hinnangul soovib kauaaegne valitsuspartei Reformierakond valimisea langetamise lubaduse kaudu hankida endale lisahääli, sest kõik teised hääletajate grupid on end nende jaoks ammendanud. See, millise kiirusega praegu üritatakse põhiseadusemuudatust ellu viia, on äärmiselt küüniline olukorras, kus riik on needsamad noored jätnud eluasemeturul kiskjalike turumanipulatsioonide ohvriks. Tean paljusid 20 30ndates noori, kes tahaks päris oma kodu, aga neil pole selleks rahalisi võimalusi. Nii ollaksegi praktiliselt sundüürniku rollis. Ja korteriomanikud hõõruvad käsi, sest selliseid noori tuleb aina enam juurde, kes ei saa endale isegi laenu abil korterit osta. Kuna nõudlus ületab pakkumisi, kasseeritakse üürikate eest ulmelisi summasid. Näiteks küsitakse 200 eurot 16-ruutmeetrise minikorteri eest vanas ühikatüüpi majas, mis asub Mustamäe lõpus. Kesklinnas võib leida koguni 700-eurose üüriga ühetoalisi kortereid, kirjutas ajakirjanik Karoliina Vasli 27. märtsil Õhtulehes. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste hinnangul annaks valimisea langetamine noortele võimaluse kaasa rääkida kohaliku elu kujundamisel ning tasakaalustaks valijaskonda. Miks Maruste ei kurvasta selle üle, et noortel pole kusagil elada? Miks riik ei järgi Tallinna eeskuju, kes on aastaid ehitanud munitsipaalkortereid ning valmistab ette elamispinda arstide ja õdede majutamiseks? Reformierakond on eestimaalased oma maksupoliitikaga tühjaks pigistanud. Paljud noored on kõrgete hindade ja suurte maksude eest ammu välismaale põgenenud. Need, kes veel Maarjamaale jäänud, elavad peost suhu, lohutades end unistusega varsti kolida välismaale elamisväärsema elu peale. Reformierakond on kui kuutõbine, kes ei näe ette oma teo tagajärgi. Nähakse vaid seda, kust on veel midagi võtta selleks, et kindlustada endale võim ka edaspidiseks. Loodetavasti rahvas suudab selle hulluse eelolevatel Riigikogu valimistel peatada! Head noored, ärge andke oma häält oravatele, enne kui riik teie eluasememuredega pole tõsiselt tegelema hakanud! Ärge müüge end nii odavalt! Indrek Veiserik e, vaid õnnetust! nagu mustanahalised enne Martin Luther Kingi. Kas NATO võitleks ka meie kohalike separatistide vastu? Nojah, massihävituslennuki pommist vähemalt sureme kõik võrdselt, täis Obama lubatud eneseväärikust, olgu tegemist eestlase, venelase, ukrainlase või ameeriklasega. Aga kui sõda niipea ei tule, siis kelle või mille kaitseks eraldatakse nii tohutud kaitsesummad ja tuuakse sisse võõrvägi? Eriti kui Venemaa, hoolimata kogu infomürast, ei mõtlegi Eestit rünnata, sest neil muidki probleeme küllalt? Ehk saab NATO sõjatehnikat kasutada ka lahingus tulevaste kohalike separatistide vastu? Kasvavat sõdimiskirge näitab kommentaarides paisuv sõim, mis kahtlustab pärast Ukraina sündmusi igas venekeelses kodanikus üha rohkem okupanti. Sõimlejaid ja pomme ei huvita, et meie okupandid on tegelikult väga erinevad. Näiteks on olemas okupantide perest pärit Mihhail Lotman, kelle isa maailmakuulus semiootik Juri Lotman! ei suutnud suhelda eesti keeles ja keda tänapäeval Hävituslennuk seostub igal juhul sõjaga, mitte rahuliku argipäevaga, ja seepärast riigis, kus loodetakse NATO baasidele ja lennukitele, valmistutakse pigem üldrahvalikuks õnnetuseks, mitte õnneks! võiks iga poolharimatu eestlane seepärast karistamatult solvata, olgu poes või bussis. Kuulsa semiootiku poega ei kurvasta aga Eesti vähemusrahva elu, vaid hoopis elu naaberriigis, sest ta kinnitab Eesti Ekspressis (28. augustil), et Putin käituvat nagu tänavapätt, kes norib tüli! Ja seletab edasi: Läbirääkimised pätiga pole just kõige mõistlikum tegevus. Minu meelest pole see just professorlik analüüs naabermaast, kui pika looga jõutakse vaid puändini, et ühe suurriigi president olevat pätt ja kogu probleem! Euroopa Liidus endas pole olnud heaks tavaks streikijaid ja muid mässajaid riikliku armeega maha suruda, nagu seda tehakse praegu Ukrainas. Pisargaas võib olla, aga mitte armee. Pariisis oleks see võimatu, kuigi seal on vastuhakke märksa sagedamini. Ometi nõustuti Euroopa Liidus kõige kõrgemal tasemel sellega, et Ukrainas võimuvahetuse vastu protestijad, kes kartsid Läti ja Eesti hallipassiliste saatust, nimetati ameerikalikult kibekähku terroristideks. See muutis nad praktiliselt lindpriideks. Meenutagem, et Venemaa pole kodakondsust ära võtnud üheltki nõukogude ajal sinna kolinud ukrainlaselt, ka mitte eestlaselt isegi mitte viimaste sündmuste vastusanktsioonina! Ukrainlasi on, muide, Venemaal eriti rohkesti. Tuhandete hallipassilistega võivad maailma ajaloos uhkeldada ainult Eesti ja Läti. Kas Eestis oleks võimalik Ukraina-laadne mäss? Võib-olla oleks Eesti Vabariigis juba ammu prahvatanud samalaadne mäss nagu Ukrainas, kui poleks olnud nii palju riigist lahkujaid protestiaur lastakse välja välismaal tööd rabades. Üksnes NATO sõjajõududele lootes saavutatakse ehk tõesti ka Eestis protestitemperatuur, mis lõpetab igapäevase meediamulina ja sõimu äkki käib pauk, ja kogu meie rahvusroog lendab potist välja. Nii et ilmaaegu kutsub president Ilves rahvast koju tagasi, iivet parandama. Las nad lähevad laia maailma õnne otsima, siis on Eestis vähem tulevasi separatiste, keda peaks kord võõrvägede kaasabil ohjeldama hakkama! NATO baase ja lennukeid pole ju teatavasti kunagi vaja olnud igati edukal Šveitsil nelja riigikeelega väikeriigil, kuigi selle riigi asukoht on kesk Euroopat ja vaenutsevalt diktaatorlikud rahvad on olnud lausa ümberringi, mitte ainult üks Venemaa Peipsi taga. Šveits on suutnud sellegipoolest pikki sajandeid ilma võõrastesse sõdadesse sekkumata hakkama saada. Obama vaikis hallid passid maha Meie eestlustülistavas riigis esinesid mõlemad presidendid Tallinnas üksnes inglise keeles, kuigi pool sajandit tagasi pidas Soome president Kekkonen Tartu ülikoolis kõne eesti keeles. Kaks Ameerikas kasvanud ja koolitatud sarmikat võõramaalast panid Kadriorus paika meie kõigi elu. Elu, mis on neile sama tundmatu nagu kirillitsa või stagnaaegne viinerijärjekord! Ometi usuvad need poliitikud raudkindlalt teadvat, kes peavad olema meie sõbrad ja kes vaenlased, kellele võime külla minna ja kellele mitte, kusjuures kogu maailmas ainulaadsete hallide passide olemasolu vaikiti nende ingliskeelsetes ilukõnedes sama kindlalt maha nagu kord kollane täheke juudi rinnal. Aga kas see kõik on ka sinu valik, vaikiv Eesti Vabariigi kodanik? Vist mitte, sest ega sa muidu taas kohvreid ei pakiks, et teha ruumi võõrvägede soldatitele, briti poissmeestele ja prantsuse peoloomadele. Neile jäägu Welcome to Estonia!. Barack Obama on siin käinud, nüüd jääb veel oodata Martin Luther Kingi.

6 följeton 24. september 2014 ESMASPÄEV, 29.09. 08:00 Nädal +* 08:30 Pühapäevatee* 09:15 Loomaaia looduskool* 09:45 Knopka* 10:15 Nädal +* 10:45 Arvutitark* 11:15 Kultuurimeeter* 11:45 Ameerika eestlased. Idarannik 10/13* 12:15 Nädal Pealinnas* 12:40 Vello Orumetsa meenutuskontsert* 14:10 Kinnisvaraveeb 16:15 Kaameraga Ukrainas* 16:45 Maatriks* südamesse 134/142 19:30 Terve tervis 21:15 Heeroldi jutud* 21:45 Itaalia miniseriaal. Kodu täis peegleid 1/2 23:35 Terve tervis* 00:05 TÄNA. Uudised* 00:35 TÄNA +* 01:05 TeleChat TEISIPÄEV, 30.09 südamesse 134/142* 09:45 Terve tervis* 10:30 Heeroldi jutud* 11:00 Itaalia miniseriaal. Kodu täis peegleid 1/2* 12:50 Hõimurahvadok. Hiiepuu vägi* 13:20 Kinnisvaraveeb 16:30 Terve tervis* 17:00 Heeroldi jutud* südamesse 135/142 19:30 Arvutitark 21:15 Kas tohib?* 21:45 Vaba mõtte klubi 22:45 Klimt 00:20 TÄNA. Uudised* 00:50 TÄNA +* 01:20 Arvutitark* 01:50 TeleChat KOLMAPÄEV, 01.10 südamesse 135/142* 09:45 Kas tohib?* 10:30 Vaba mõtte klubi* 11:30 Arvutitark* 12:00 OTSE: LV Pressikonverents 12:30 Klimt* 14:05 Kinnisvaraveeb 16:00 Vaba mõtte klubi* 17:00 LV Pressikonverents* südamesse 136/142 19:30 Meedia keskpunkt 21:15 Rahvaadvokaat 22:00 Kultuurimeeter 22:30 Eliitrühm (Brasiilia, 2007) 00:20 Meedia keskpunkt* 00:50 TÄNA. Uudised* 01:20 TÄNA +* 01:50 TeleChat NELJAPÄEV, 02.10 südamesse 136/142* 09:45 Meedia keskpunkt* 10:30 LV Pressikonverents* 11:00 Rahvaadvokaat* 11:45 Kultuurimeeter* 12:15 Koolitants 2014, 18/19* 13:10 Ameerika eestlased. Idarannik 10/13* 13:40 Kinnisvaraveeb 16:15 Meedia keskpunkt* 16:45 Rahvaadvokaat* südamesse 137/142 19:30 Šotimaa 2014 TALLINNA TV 29. sept 5. okt 21:15 Dokumentaalfilm. Katastroofi ootel 1/3 22:10 Tervisevõti. Dr. Viktor Vassiljev 22:45 Vaba mõtte klubi* 23:45 TÄNA. Uudised* 00:15 TÄNA +* 00:45 TeleChat REEDE, 03.10 südamesse 137/142* 09:45 Šotimaa 2014* 10:30 Tervisevõti. Dr. Viktor Vassiljev* 11:05 Dokumentaalfilm. Katastroofi ootel 1/3* 12:00 Pühapäevatee* 12:45 Kinnisvaraveeb 16:25 Tervisevõti. Dr. Viktor Vassiljev* 17:00 Oma Valitsus südamesse 138/142 19:30 Need, kes meie kõrval. Vlad Staniševski 21:15 Krimiseriaal. Nero Wolfe 8/8 23:00 Kultuurimeeter* 23:30 TÄNA. Uudised* 00:00 TÄNA + 00:30 Need, kes meie kõrval. Vlad Staniševski* 01:00 TeleChat LAUPÄEV, 04.10 südamesse 138/142* 09:45 Terve tervis* 10:30 Heeroldi jutud* 11:00 Rahvaadvokaat* 11:45 Krimiseriaal. Nero Wolfe 8/8* 13:30 Oma Valitsus* 14:00 Kinnisvaraveeb 15:50 Perefilm. Zak ja imekoerad 17:15 TeTeVeke. Draakonikütid. Gunnar Kõvamehe mure 18:05 Need, kes meie kõrval. Vlad Staniševski* 18:35 Nädal Pealinnas 19:00 Kultuurimeetri arhiivist. Ruhnu eleegia 19:30 Keskkonnanädal 20:30 Kas tohib? 21:05 Krimiseriaal. Komissar Montalbano. Peegliefekt 23:00 Nädal Pealinnas* 23:25 Kas tohib?* 23:55 TÄNA. Uudised* 00:25 Keskkonnanädal* 00:55 TeleChat PÜHAPÄEV, 05.10 08:30 Kas tohib?* 09:00 Nädal Pealinnas* 09:25 Keskkonnanädal* 09:55 Šotimaa 2014* 10:25 TÄNA. Uudised* 10:30 Tervisevõti. Dr. Viktor Vassiljev* 11:05 Inimese mõõde. Pikker* 11:35 Krimiseriaal. Komissar Montalbano. Peegliefekt* 13:30 Kinnisvaraveeb 15:00 Pühapäevatee 15:45 Hõimurahvadok. Mari rahva pulmad 16:15 Loomaaia looduskool* 16:45 Kultuurimeeter* 17:15 TeTeVeke 18:00 Terve tervis* 18:30 Dokumentaalfilm. Arvo Pärt. 24 prelüüdi ühele fuugale 20:00 Nädal + 20:30 Ameerika eestlased. Idarannik 11/13* 21:00 Kaameraga Ukrainas* 21:30 Pillimeeste klubi* 22:30 Põlva päevad 2014. S.E.K.S. 23:05 Nädal +* 23:35 Pühapäevatee* 00:20 Pillimeeste klubi* 01:20 TeleChat Rahvusvaheline skandaal: Putin, Niinistö ja Postimees! Soome leht Iltasanomat on häiritud Postimehe karikaturisti Urmas Nemvaltsi pilapildist, kus kujutati Soome presidenti Sauli Niinistöt eeslil ratsutamas Venemaa presidendi Putini kõrval, kes istub hobuse seljas. Sellega kirjeldati päevapoliitilist olukorda, kui Soome president läks Sotši arutama Putiniga Ukraina-küsimust. Andrus Tamm Pilkaja peatoimetaja Soome kommentaatorid sattusid leili: * Nyt loppui minun Eesti-reissut (Nüüd lõppesid minu Eestisõidud); * Sauli sentään tapaa Putinin. Viron presidenttiä taas ei kukaan halua tavata (Sauli siiski kohtub Putiniga, Eesti presidendiga ei taha keegi kohtuda); * Suomi on olemassa vielä 2050, onko Viro? (Soome on olemas veel 2050. aastal, kas ka Eesti?); OK. Lopetetaan sosiaaliturvan ja lapsilisien maksaminen Viroon (OK. Lõpetame sotsiaalhoolekande ja lapserahade maksmise Eestisse); * Virolaiset taas näkisin lähinnä pelkureiksi jotka huutelevat USA:n selän takaa kuin pikkupojat konsanaan (Eestlasi võib jälle näha argpüksidena, kes karjuvad USA selja taga nagu poisikesed kunagi); * Lehden tulee pyytää toimitustapaansa julkisesti anteeksi (Ajaleht peaks paluma oma käitumise pärast avalikult vabandust); * No, niin kauan kun Virossa on amerikkalainen presidentti, en vitsisi, ja kun siihen vielä lisätään että Viro on Suomen elätti-maa niin vielä vähemmän (No nii kaua, kui Eestis on ameeriklasest president, mina ei naljataks, ja kui siia lisada, et Soome toidab Eestit, siis veel vähem); * Virolaiset voisivat keskittyä laittamaan oman banaanivaltionsa asiat, infrastruktuurit, palvelut jne ensin kuntoon ennen kuin aloittavat tällaisen kuittailun (Eestlased võiksid keskenduda oma banaanivabariigi asjadesse, infrastruktuuri, teenustesse jne, enne kui hakkavad pihta sellise solvamisega). Selliseid kommentaare oli sadu. 24. septembril tähistab 70. juubelit ANDRES ELLAMAA tunnustatud arst, neurokirurg, meditsiinipublitsist ja ka Kesknädala hea autor. Ellamaa oli Rahvarinde valitsuse tervishoiuminister aastail 1990-1992. Sel ajal Mis juhtub edasi? Võimalik stsenaarium: Soome president esitab Eesti suursaadikule noodi. Soome keelab alkoholi toomise Eestist. Eesti peaminister kaebab otsuse edasi Euroopa Komisjoni. Soome kaitsejõudude juhid teatavad, et nad võtavad suurendatud tähelepanu alla Tallinki laevadega saabunud reisijad, eriti eestlased. Eestlased kehtestavad soomlastele Eesti toidupoodides täiendava käibemaksu. Repro huumoriajakirjast Pilkaja Suomen Journalistiliitto palub kuulutada karikaturist Urmas Nemvalts persona non grata ks. Eesti veebiväljaandele piiratakse Soomest juurdepääs, ainsana lubatakse jälgida Tallinna Televisiooni. Soome Ehitusliit teatab, et Soome valitsus tühistas kõigi eestlastest ehitajate maksuregistrinumbrid, misläbi kaotavad eestlased võimaluse Soomes ehitajatena töötada. Liiguvad jutud, et see keeld kehtestatakse kõigile eestlastele kõigis valdkondades. Eesti kehtestab ajutise piirikontrolli Soomest tulijatele; kuna hiljem sagenevad soomlaste reisid Rootsi ja Läti kaudu, siis kehtestatakse üldine piirikontroll. pandi alus tervishoiuja meditsiinisüsteemi murrangulisteks ümberkorraldusteks, millest tänaseks on kasvanud rohkesti häid vilju. Õnnitleme Teid, dr Ellamaa! Tallinna kaupmehed hakkavad mässama ja kogunevad Raekoja platsile, kus nõuavad sanktsioonide tühistamist, sest ka lätlased ei osta Eestis toodetud kaupu ja nii on tekkinud kaupade üleküllus. Sageneb Eesti kaupade salakaubavedu Lätisse. Läti piirivalvurid tulistavad salakaubavedajaid, viiest mehest kaks saavad surma, kaks haavata ja üks pääseb põgenema. Rootsi ühineb sanktsioonidega Eesti vastu. Eesti viib Tänulikud patsiendid, erakonnakaaslased Keskerakonnast ja Teie arvamusavalduste lugejad PS Pikem juubeliljutt dr Andres Ellamaast ilmus Kesknädalas 10 aastat tagasi, vt veebist! Eesti Läti piirile Kuperjanovi jalaväepataljoni, Eesti Läti piir mineeritakse. Tulistatakse teineteise positsioone suurtükkidest. Vastasseis jätkub, lõpevad laevareisid Soomest ja Rootsist. Tallinnas süütavad alkoholikaupmehed protestiks müümata jäänud viina Vabaduse platsil, Alkohoolsed Anonüümikud korraldavad demonstratsiooni sellise barbaarsuse vastu. Tallinna linnapea Edgar Savisaar kuulutab välja komandanditunni ja lubab viina müüa kell 14.00 kuni 20.00 talongide alusel ja päevas pool liitrit. Eesti peaminister teatab, et see on jõhker sekkumine vabakaubanduse alustesse, ja valitsuse määrusega kehtestatakse uus norm:. kaks liitrit viina igale isikule kohustuslikult ööpäevas ja müük ööpäevaringseks; lisaks lubatakse alkoholi osta alates 14. eluaastast, sest nagunii nad ju joovad, selgitas peaminister. Lisaks olevat see kava parim alkoholitööstusel saamata jäänud tulude eest. Kogu Eesti on purjus ja meeltesegaduses pöördutakse abipalvega Venemaa poole, et nad aitaksid tuntud alkoholijoojatena üle elada rasked ajad. Putin saadab Eestisse Vene väed, Eesti visatakse Euroopa Liidust välja. Ah et allakirjutanu on ka purjus ja kirjutab siin lolle nalju? Tõepoolest, kes seda jama ikka usuks? Aga kas te uskusite aasta tagasi, et Venemaa ja Ukraina lähevad Euroopa Liidu laienemise nimel nii tülli? Seega poleks imestada, et kui üks karikatuur võib samuti käima lükata täiesti ootamatud sündmused. Näitena võib tuua 2005. aastal Taani ajalehes Jyllands-Posten ilmunud karikatuurid islami prohveti Muhamedi kohta, mis põhjustasid rahutusi üle maailma. Loodetavasti põhjamaine rahulikkus asja nii hulluks ei aja, terve mõistus võidab ja nalja saab ikka edasi teha. Palju jõudu, kirgast meelt ja õnnelikke hetki, dr Andres Ellamaa!