19. maj 2017 UPA 2017/145. Allannguutissatut siunnersuut

Samankaltaiset tiedostot
12. juni UKA2015/xx. Inatsisartut Suleriaasianni 33, imm. 4 naapertorlugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut manna Naalakkersuisut saqqummiuppaat:

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling Serie C-I

Uunga siunnersuut: Procenti aaqqiissutissaq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx. xxx 2017-imeersoq

19. december 2016 UPA 2017/xx. Inatsisissatut siunnersuummut nassuiaatit. Nassuiaatit nalinginnaasut

Siunnersuummut nassuiaatit. Nassuiaatit nalinginnaasut

Missiliuut: Pingaarnersiuineq

Akileraartarnermut ministereqarfik J.nr Missingiut

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling

Folkehøjskolit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinnera pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx. xxx 2017-imeersoq.

Siunnersortinik avataaneersunik sulisunillu nunani allani najugaqartunik atuineq pillugu 37 naapertorlugu apeqqummut nr.

7. juli 2014 UKA 2014/x. Siunnersuummut nassuiaatit. Nalinginnaasumik nassuiaatit

7. december 2010 Nr. 1142

OQAATSINUT POLITIKKI Qeqqata Kommunia

18. august 2017 UKA 2017/106 TUSARNIAANEQ PILLUGU ALLAKKIAQ

Utoqqalinersiutit. pillugit. ilitsersuut

Siulitt.tull. akissarsiaa

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

Inuit tamat attaveqaqatigiittarfiinik, tassunga, ilanngullugu Facebook, atuinermut atatillugu siunnersuutitsialaat aamma innersuussutit

Sakkutuut Nunanut Allanut Siornatigut Aallartitaanikut, Kalaallit Nunaanni najugallit

Inatsisissatut siunnersuummut oqaaseqaatit. Oqaaseqaatit nalinginnaasut

Kalaallit Nunaanni qitornavissiartaartarneq pillugu nalunaarut

Aallartilluarit. Martha

/ ;~:ttaaneq I INATSISARTUT. Inatsisartunut ilaasortanut

Namminersorlutik Oqartussat Aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiutaat - Inatsisartunut ukiumoortumik nassuiaat

Tunngatillugu/Vedr: Meeqqat atuarfiani inaarutaasumik misiliineq 2013

Imeq oqimaalutaq Pingaartumik imermik oqimaaluttamik imaarsisarnermut maleruagassat atuutsinneqalersussat ICC

Kalaallit Nunaani Timersoqatigiit Kattuffiata. Pilersaarusiaq

6. oktober 2009 UKA 2009/92. Peqqussutissatut siunnersuummut oqaaseqaatit. Nalinginnaasumik oqaaseqaatit

Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermi inatsit pillugu nalunaarut

ISERIT A/S. Inissiamik naliginnaasumik iluarsaassinerit aserfallatsaaliuinerillu

14. december 2018 UPA 2019 xx

16. maaji 2018 IIA 2018/21. Siunnersuummut nassuiaatit. Nassuiaatit nalinginnaasut

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

NAQQIUT (3. august 2004-imik ullulerneqarsimasoq siunnersuut taarserpaa) Peqqussutissatut siunnersuummut oqaaseqaatit. Oqaaseqaatit nalinginnaasut

Pisortanit ikiorsiissutinik misissueqqissaarneq

UKA 2017/129 NAQQIUT Siunnersuut novembarip 10-ni 2017-meersoq taarserpaa

Impact Benefit Agreement (IBA)

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

KNR. Ukioq 2007-imut tamanut aallakaatitsisussaatitaaneq pillugu nassuiaat

ATTAVEQAQATIGIINNERUP NUNARPUT ATAQATIGIISSISSAVAA

Ujaqqat nunatsinneersut pinnersaasiat ujaqqallu nunatsinneersut qiperukkat pillugit uppernarsaammik allagartaliisarneq pillugu nalunaarusiaq

Ileqquusumik ataatsimeersuarnermit imaqarniliaq Royal Greenland A/S Reg.nr. A/S Hotel Hans Egedemi, Nuuk, 26. januaari 2011, nal. 13.

Namminersorlutik Oqartussanut

Sumiiffiit annertuumik aarlerinaateqarsinnaasut pillugit ilassutitut allakkiaq

Aalisarneq pillugu ataatsimiititaliarsuup isumaliuutersuutaa AALISARNEQ PILLUGU ATAATSIMIITITALIARSUAQ

Suleqatigiinnissaq pisariaqartinneqartoq. Nuna tamakkerlugu pilersaarusiamut nassuiaat 2017

NARSARSUARMI MITTARFIUP SIUNISSAA PILLUGU PERIARFISSATUT ILUSILIAT PINGASUT

DCE NATIONALT CENTER FOR MILJØ OG ENERGI AARHUS UNIVERSITET

Pineqartoq: Atuartut angerlarsimaffii pillugit nalunaarut tusarniutaasoq.

Aningaasaqarneq siuariartuinnarpoq

Aningaasaqarnermut tunngasut Missiliuut A-tut siunnersuut 2 ilinniagalinnut inissiat 30-t kiassaateqarfik ilanngullugu.

Isumaqatigiissummut IBA-mut atatillugu 2017-imut nakkutiginninnermik nalilersuinermillu nalunaarusiaq

Kalaallit Nunaanni meeqqat atuarfiat. Naliliineq 2015

Katti Frederiksen Bachelorinngorniut - Kalaallisut oqaaseqatigiilioriaaseq Ilitsersuisoq: Karen Langgård Ilisimatusarfik 2007 Kalaallisut

Royal Greenland A/S. Ukiup qiteqqunnerani nalunaarusiaq 1. januaari juuni 2018

2016 ukiumoortumik paasissutissat

EQIKKAANEQ 3 AALLARNIUT 5 TAKORLUUGAQ 6 PERIUSEQ 7 AAQQISSUUSSAANEQ 8 ATORTUNIK PILERSUINEQ 9 SULLISSIVIK.GL-IMIK ATUISUT ILEQQUI 19

KISITSISIT AAMMA ALGEBRA/GEOMETRII

Royal Greenland A/S. Ukiup qiteqqunnerani nalunaarusiaq 1. januaari juuni 2017

Asiaq 2018 pillugu nalunaarut

Innuttaasut radiomik, TV-mik aamma Internettimik atuinerat

Niuffagiutini init najugaqarfiit sunngiffimilu atortut pillugit nalunaarut 1)

INUILI. Bestyrelsesmøde nr. 4 for perioden

Kalaallit inuusuttut siunissamut ersissutaat

Kommunalbestyrelsip septembarip 28-ani 2017-imi ileqquusumik ataatsimiinnerata 05/2017 imaqarniliornera

SULINERMI MISILIINERMI QUPPERSAGAQ. Perorsaasutut sammivilimmik. Perorsaanermik Ilinniarfik Socialpædagogisk Seminarium Ilulissat

Oqaasileriffik. Nalunaarut ukiumoortoq 2010mut

AALISARTUNUT PINIARTUNULLU NUTAARSIASSAT NR

Kapitali i. 21. december2017. Folitlinut ileqqoreqqusap atuuffissaa ii. ii. 1. Ileqqoreqqusaq una Avannaata Kommunianut atuuppoq.

1 Kommentar [AERJ1]: Takuuk ABA-mi inassuteqaatit. Reference should be made to ABA released recently on the state of the Biodiversity.

Aningaasaqarnikkut. allanngoriartorfimmut. suliassaqartitsinermut. pilersaarut

Kalaallit Nunaat sammillugu

INNARLUUTILLIT KALAALLIT NUNAANNI KILLIFFIK 2019

Kommuneqarfik Sermersooq

Angalatilluni napparsimanermi ikiorneqarneq

GrønlandsBANKEN-ip akigititaanut nalunaarsuut

Ilinniakkaminnik unitsitsiinnartartut ikinnerulersinniarlugit suliniutinik nalilersuineq

Uunga Pinngortitamut, Avatangiisinut, Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik Box Nuuk Kalaallit Nunaat

2013 ukiumoortumik paasissutissat

Nerisaqarneq: naartusunut

KANGERLUSSUUP MITTARFIATA SIUNISSAA PILLUGU PERIARFISSATUT ILUSILIAT TALLIMAT

GrønlandsBANKEN-ip akigititaanut nalunaarsuut

INUILI. Bestyrelsesmøde nr. 6 for perioden

Naalakkersuisut 2014-imi Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnissaannut suliniutaat

Illoqarfiup ilaanut pilersaarut 1C15-3 Ilinniarfissuup eqqaa NUUP KOMMUNEA TEKNIKKIMUT AVATANGIISINULLU INGERLATSIVIK april 2004

OQAATSITTA INISSISIMANERAT

AVANNAATA IMAANIIT IKERSUAQ DAVISIMUT IMARTAQ PILLUGU

Naligiimmik siunissaqarneq

Tapinik tunniussisarnermi suleriaaseq ilanngussaq Immikkoortoq S (Sulisunik Siulersuisut) (S.S.K.)

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling

21. august 2018 UKA 2018/199. Uunga siunnersuut: Ilisimatusarfik pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx. xxx imeersoq

Namminersorlutik Oqartussat akunnittarfinnik isumaqatigiissuteqarfiisa alattorsimaffii

Nunaannut nassiussanik tigusisarluni. DHL Express-it Danmarkimi tigusisussanut nassiunneqarsinnaanngillat,

MEERAQ KINALUUNNIIT PIITSUUTITAALLUNI PERORIARTUSSANNGILAQ

2015-IMUT UKIUMOORTUMIK NASSUIAAT

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling

Kommunalbestyrelsip aggustip 24-ani 2010-mi ileqquusumik ataatsimiinnera 04/2010

Aasivissuit-Nipisat Sermersuup immallu akornanni Inuit Piniarfii UNESCO-mi nunarsuarmioqatigiinnut kingornussassatut

Ukiumoortumik nalunaarusiaq

Royal Greenland A/S Ukiumut Nalunaarut 2012/13

Transkriptio:

19. maj 2017 UPA 2017/145 Allannguutissatut siunnersuut Uunga siunnersuut: Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaata nr. 12 november 2006-imeersup allanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx 2017 -imeersoq Naalakkersuisuninngaanniit pingajussaaniigassatut saqqummiunneqartoq. 1-imut 1. 1-imi, nr. 01 nutaaq ikkunneqassaaq: 01. 36 a, imm. 1-2, ima oqaasertalerneqassaaq: 36 a. Aningaasarsianit akileraaruteqaataasussanit naatsorsuinermi, akileraartussaatitaasut 1) inunnit inatsisitigulluunniit pisussaatitaasunit aalajangiisuusumik aqunneqartuusut imaluunniit 2) inatsisitigut pisussaatitaasunut aqutsisuusut imaluunniit 3) inatsisitigut pisussaatitaasumik suliffeqarfissuarmut attaveqartut, imaluunniit 4) nunani allani aalajangersimasumik ingerlatsiviutilik, imaluunniit 5) inuk inatsisitigulluunniit pisussaatitaasoq nunami allamioq Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsiveqartoq il.il, takuuk 2, imm. 1, nr. 10-miit 12-imut, matuma Inuit, inatsisitigut pisussaatitaasut aalajangersimasumik ingerlatsiviit ilaalu ilanngullugit Kalaallit Nunaanniittut Kalaallillu Nunaata avataaniittut qulaani taaneqartut niuernikkut imaluunniit aningaasatigut nuussivigeqatigineranni (nakkutigisaasumik aningaasanik nuussineq), illuatungeriit attuumassuteqanngitsut akornanni nuussinerugaluarpat angusarisinnaasimasat naapertorlugit akit piumasaqaataasullu atorneqassasut. Nr.1-imi inatsisitigut pisussaatitaasut imm. 4-milu ingerlatseqatigiiffiit peqatigiiffiit assigisaasalu inissisimaffii assigiilersinneqarput, Kalaallit Nunaanni akileraartarnermut inatsit naapertorlugu akileraartussaatitaasutut taasaanngippata kisiannili pissutsit ingerlatseqatigiiffiit ingerlatsineranni maleruagassanut, ingerlatseqatigiiffiit isumaqatigiissutaasigut imaluunniit peqatigiiffiit maleruaqqusaannit aalajangersarneqarpata. Imm. 2. Nakkutiginninneq matumani paasineqassaaq piginnittuuneq taasisinnaanermulluunniit pisinnaatitaanermik atuisinnaaneq, tamatumani toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit aktiatigut aningaasaatigisat 50 procentii sinnerlugit pigineqarpata imaluunniit 50 procentii sinnerlugit taasisinnaassuseqarnermi. Akileraartussaatitaasup inatsisitigut pisussaassuseqartumut nakkutilliisutut isigineqassaneranik, imaluunniit akileraartussaatitaasoq inummit inatsisitigut pisussaassuseqartumit inummilluunniit nakkutigineqarnersoq naliliiffiginninnermi makku ilanngunneqassapput: 1) aktiat imaluunniit taasisinnaanermut pisinnaatitaanerit, suliffeqarfissuarmut atasuusunik ingerlatseqatigiiffinnit, imm. 4 naapertorlugu taasat, aamma 2) aktiat aamma taasisinnaanermut pisinnaatitaanerit, inunnit aktiaateqartuusunit qanigisaannillu pigineqartut, 3) aktiat imaluunniit taasisinnaanermut pisinnaatitaanerit, aningaasaateqarfimmit imaluunniit UPA 2017/145 1 AN suliap nr.: 2016-14300

ingerlatseqatigiiffinnit kattusseqatigiiffimmit piginnittuusumit namminermit pilersinneqartumit imaluunniit ingerlatseqatigiiffinnit suliffeqarfissuarmut atasuusunit taaneqartunit, qanigisanit il.il. imaluunniit aningaasaateqarfinnit taakkuninnga pilersinneqartunit pigineqartut ilanngullugit naatsorsuutigineqassapput, 4) piginneqataassutsit taasisinnaanermullu pisinnaatitaanerit, ingerlatseqatigiiffimmi peqataasunit allanit, ingerlatseqatigiiffimmi peqataasup atuinissamik nakkutilliinissamillu isumaqatigiissuteqarfigisimasaanit, pigineqartut naatsorsuutigineqassapput, aamma 5) piginneqataassutsit aamma taasisinnaanermut pisinnaatitaanerit, inummit 1-imi ilaasumut pigineqartut, qanigisat imaluunniit aningaasaateqarfiit taakkunannga pilersinneqarsimasut peqatigalugit 2. 1, -imi nr. 02-tut nutaatut ilanngunneqarpoq: 02. 63, imm. 2, ima oqaasertalerneqassaaq: Imm. 2. kommuninut ataatsimut akileraarummut procent akileraarutissaq Naalakkersuisunit, kommuninik tusarniaareernermi aalajangerneqassaaq qaammatisiutit malillugit ukioq akileraarutip atuutilerfissaa sioqqullugu ukiup affaani siullermi Inatsisartut ataatsimiinneranni. Oqaaseqaatit nalinginnaasut Siunnersuutip uuma siunertaraa inatsisitigut toqqammaviliinissaq susassaqaqatigiit Kalaallit Nunaanni niueqatigiissimanerminni avitseqatigiinnerminnilu atugassarititaasut inissinniarneranni, inissiineq taanna tassaassasoq susassaqaqatigiinngitsut iluminni niueqatigiinniarunik atugassarititaasunik inissiiniarnerminni inissitaasa assingat (Attuumavallaannginnissamut periuseq), taannalu aallaavigalugu aningaasarsianit akileraarutaasussat nalunaarsorniarnerini akissarititaasut atugassarititaasullu eqqortut atorneqarnissaat. Pissutsit malillugit maanna aalajangersagaq 36 a aatsaat atorneqartarpoq, Kalaallit Nunaat nunallu allat iluminni niueqatigiissimatillutik, taamaattumillu aalajangersagaq taanna Kalaallit Nunaata iluani niueqatigiittoqartillugu atorneqarsimanani. 36 a-mi atuuffiup iluani killiliinerup tunuliaqutigisimavaa, naatsorsuutigineqarsimagaluarmat nalinginnaasumik akileraartarnermut inatsimmi akileraartarnermut oqartussaqarfik susassaqaqatigiit iluminni attuumavallaannginnissamut periuseq atornagu niueqatigiissimatillugit aaqqiissuteqartoqarsinnaasoq. Aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi 13-14-imilu aamma allaqqavoq aningaasarsiassat akileraarusigassat taakkuussasut nammineq isertitat, taamaakkaluartorlu aamma aningaasarsiat akileraarusigassat tamarmik akileraarusertariaqartut. Taamaattumik susassaqaqatigiit iluminni attartortitsisoqarsimatillugu, erniaqartitsineq eqqarsaatigalugu 2

arlaatigut eqqunngitsoqarsimappat, tassa isumaqatigiissut taanna susassaqaqatigiinngitsuninngaanniit isumaqatigiissutaasimasussaagaluartumiit allaanerussuteqassappat, taava erniaqartitsinermut attuumassuteqartut aaqqinneqarsinnaapput. Tamannalu pisassaaq pineqartoq arlaatigut isertitaqarsimassappat ernianut akiliutaasussaagaluartut akilerneqannginnerannit. Aammattaaq Naalakkersuisut unioqqutitsisumik akileraarutinut akiliisoqartarneranut atatillugu suliaminnut siunnersuusiortoqarnerata nalaani paasitinneqarsimapput, eqqartuussiveqarfiit qullersaanni eqqartuussisoqarsimasoq, taannalu aallaavigalugu pisoqarnerani pisassalinni ernianut tunngatillugu aaqqiissuteqartoqarsinnaanera apeqquserneqarsimalluni (HD af 11. februar 1998, gengivet i Tfs 1998.199). Eqqartuussinermilu inernerusumi tunngavigineqartoq tassaavoq qallunaat pisortatigoortumik akileraartarnermut inatsisaat 4, taannalu Aningaasarsianit akileraartarnermut Inatsisartut Inatsisaata 13-14-ip assigivaa. Pineqartumi sammineqarsimavoq, pisassallip erniaqartitsinermut atatillugu akileraartartup isertitarisimasaa, illunik attartortakkanik piginneqatigiiffimmut tunisaqarsimanerata kingorna, tassanilu piginneqatigiissutit akileraartartup nammineerluni pigisimavai. Pineqaatissiissutigineqarsimasullu annertussusaa apeqquserneqarpoq. Akileraarusiinermik aalajangiisartunit aalajangiussaasimasut marluk saqqummiunneqarsimanngitsut 2004-meersoq 2011-meersorlu aallaavigalugit piginneqatigiiffimmi piginneqataanerpaaq ingerlatseqatigiiffinnut attartugassarsititsinerminut atatillugu erniat naapertuutinngitsut aallaavigineqarsimanerinut atatillugu pineqaatissiissutigineqarsimasut inatsisitigut pissutsilluunniit aallaavigalugit inissinneqarsimanngillat. Tassungalu atatillugu Akileraarusiinermik aalajangiisartunit Eqqartuussivimmi qullersaasumi tunngavilersuutigineqartoq ima issuarnilik innersuussutigineqarpoq: Pisortatigoortumik akileraartarnermut inatsimmi allaniluunniit inatsisini aalajangersaasiortoqarsimanngilaq, erniaqartitsineq eqqarsaatigalugu akileraarutinut akiliinissap avaqqunneqarsinnaaneranut atatillugu, tassa atukkiisup nammineerluni ernialiussaanut akileraaruseriaaseq eqqarsaatigalugu, inisseeriaaseq tamanna akileraartarnermut inatsimmut ilaginnaasutut isigineqarsinnaanera. Danmarkimi Eqqartuussiveqarfiit qullersaat peqqusiorsimavoq akileraarusiinermut inatsimmi 2-mik ilassuteqartoqassasoq (Lov nr. 432 af 26/06/1998), taannalu Kalaallit Nunaanni Aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi 2017-imi Inatsisartut Inatsisaattut eqqunneqarsimasumi 36 a assigivaa (Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 11. 15. november 2007- imeersoq). 3

Kisiannili eqqaaneqareersutut 36 a tassaavoq Kalaallit Nunaanni aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsit aatsaat atorneqarsinnaasoq niuerneq Kalaallit Nunaata nunallu allat iluini ingerlanneqarsimappat. Eqqaaneqareersutullu apeqqusernarpoq susassaqaqatigiit iluanni niuertoqarsimatillugu akileraarutinut nalunaarsuisoqarsimaneranut atatillugu pineqaatissiisoqarsimanerani akigititatut atugassarititaasunullu inissiinissaminut suut Eqqartuussiveqarfiup qullersaata aallaavigisimaneraat. Allannguutissatullu siunnersuutip inatsisitigut attuumavallaannginnissamut periuseq aallaavigalugu niueqatigiittoqarnissaa tunngavilersussavaa, taamaattumillu akileraarusiinermut aqutsisoqarfimmi susassaqaqatigiit iluminni niueqatigiissimatillugit akigititaasut atugassarititaasullu inissinneqarsimasut arlaatigut aaqqiissuteqarfigerusussappagit arlaannaatigulluunniit qularnartoqarunnaassaaq. Taamaattumillu 36 a-mut allannguuteqartoqarnissaanut siunnersuusiortoqarpoq, aammalu inatsisitigut tunngavilersuisoqarusulluni inatsit 36 a Kalaallit Nunaata iluani niueqatigiittoqartillugu aamma atuuttoq. Aalajangersakkap taassuma siunertarisimavaa akileraarutinut akisussaaffiup Kalaallit Nunaannit avammut nuunneqarsinnaannginnera. Aalajangersagarlu aamma taanna aallaavigalugu avaqqunniarneqarput piginneqatigiiffimmi piginnittuunerpaaq ingerlatseqatigiiffiillu iluminni niueqatigiitsillugit naleqqutinngitsunik isumaqatigiissusiornerit. Allannguutissatullu siunnersuummik anguniarneqarpoq Akileraartarnermut Aqutsisoqarfiup akit eqqortut atorneqarnissaanut inissiisinnaanissaminut qulakkeerinnissinnaanngornissaa, taamaasillunilu suliffeqarfissuit Kalaallit Nunaata iluaniittut aammalu Kalaallit Nunaata nunallu allat iluminni isertitarisimaneqartutut nalunaarusiortoqarnerani eqqortunik nalunaarusiortoqarnissaa. 36 a-p allanneqarnera maannamut atuuttumut 36 a-mut assut assinguvoq. Taamaallaalliuna ersarissarneqarsimasoq aalajangersagaq Kalaallit Nunaata iluani avataanilu niuernernut atuuttuusoq. Inatsimmilu allassimasut atuaruminarsaaneq eqqarsaatigalugu aammalu innersuussisoqarsimanerani aaqqiissuteqarfigineqarsimanera kisimik allannguutaasimallutik. Aammattaaq allannguutissatut siunnersuummi inatsimmi allaqqasumik allannguisoqarsimavoq Kommuneqarfik Sermersuup KANUKOKA-mit anisimaneranut atatillugu aaqqiissuteqartoqarnerani. Tusarniaaneq Allannguutissatut siunnersuut 2. maj-4. maj 2017-imi ukununnga tusarniaassutigineqarpoq: 4

Sulisitsisut (GE), Deloitte, Grønlands Revisionskontor aamma Nunatsinni Advokatit (Grønlandske Advokater). Sulisitsisut tusarniaanermut akissummik nassiussipput. Tulliuttumi tusarniaanermut akissutit naalisarlugit uteqqinneqarput. Naalakkersuisut oqaaseqaataat uingasumik allanneqarput. Sulisitsisut GE-p nalilerpaa, 36 a, imm. 1 aamma 2-mik allannguineq pisariaqanngitsoq, aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiit pillugit inatsimmi allassimareermat, ingerlatseqatigiiffiit qanittut pissutsini tamani attuumavallaannginnissamut periuseq atussagaat. Aalajangersagaavorlu atuutitissallugu Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut ajornakusoortorujussuussasoq, aningaasanik illuartitsiffigineqanngippat. GE-p innersuutigissavaa, aalajangersagaq peerneqassasoq. Oqaatigineqassaaq, ingerlatseqatigiiffiit pillugit aamma akileraartarneq pillugu inatsisit assigiinngitsuummata assigiinngitsunillu siunertaqarlutillu atuuffeqarlutik. Soqutigisaqartut, niuerfimmi atukkanik malininngitsut akornanni niuernernik avaqqussisinnaanermut akileraartarnermut ingerlatsiviup piginnaatitaanera, aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni aalajangersarneqarpoq. Sulisitsisut pissutissaqarsorinngilaat oqaasertaliineq isumaqatiginninniareernermi -mit tusarniaareernermi -mut allanngortinneqassasoq, kommuninut ataatsimut akileraarutit aalajangersarneqarnerinut kommunit sunniuteqarsinnaanerat naleqqummat. Oqaaseqaatit allannguinissamut pissutissiinngillat. Kommuninut ataatsimut akileraarutit procentianik aalajangersaasarneq pillugu ullumikkut kommunit sunniisarnerannik aalajangersagaq annikillisaassanngilaq. Aalajangersakkamik oqaasertaliineq siunnersuutigineqartoq, kommuninut ataatsimut akileraarutit pillugit aalajangersaasarnermi suleriaatsimut tulluarsarneqarpoq. Inatsisissatut siunnersuummik tusarniaaneq ullunik marluinnarnik piffissalerlugu tuaviortumik tusarniaatigineqarpoq, tamanna tusarniaaffigisat siunnersuummik sukumiinerusumik naliliinissaannut naammaginartumik isiginiaanerunngilaq. Tamatumunnga tunngatillugu oqaatigineqassaaq, ataatsimiinnerup nalaani allannguutissatut siunnersuutit sivikitsuararsuarmik tusarniutigineqartarneri pissutigalugit, arlalissuartigut allannguutissatut siunnersuutit tusarniutigineqarneq ajormata. Allannguutissatut siunnersuutip matuma tusarniutigineqarneranut pissutaasimavoq, tusarniaaffigisat 5

imarisaanut naliliinerat kissaatigineqarmat. Allannguutissatut siunnersuut akileraartarnermut aalajangiisartut sulisarneranni ernianik aaqqiisarnermut tunngavoq, tamanna inatsisissatut siunnersuummut atatillugu Naalakkersuisunit eqqumaffigineqalersimalluni. Allannguutissatut siunnersuutimmi taakkartorneqartunut ataasiakkaanut oqaaseqaatit Nr. 1-mut (Inatsimmi 36 a, imm. 1-2) Nr. 01-imut Inatsisip imaa maannamut 36 a-mi atuuttup assigivaa. Taamaakkaluartorli inatsimmi ersarissarneqarsimavoq Kalaallit Nunaata iluani susassaqaqatigiit iluminni niueqatigiitsillugit, inatsit una aamma atuutsinneqartoq. Imm. 1-imut Akit atugassarititaasullu niueqatigiinnermi isumaqatigiissutigineqartut, isertitsissutigineqartullu nalunaarutigineqarnerani, taakkua tassaassapput aamma susassaqaqatigiinngikkaluarluni niueqatigiittoqartillugu aningaasarsianit akileraarutigineqartussat isertissimasaat: 1) inunnit inatsisitigulluunniit akisussaassuseqartumit aalajangiisuusumik sunniuteqarfigineqartuusut imaluunniit 2) inatsisitigut akisussaassuseqartuusunut aalajangiisuusumik sunniuteqartuusut imaluunniit 3) inummik inatsisitigut pisussatitaasumik suliffeqarfissuarmut attaveqartut, imaluunniit 4) nunani allani aalajangersimasumik ingerlatsiviutilik, imaluunniit 5) inuk inatsisitigulluunniit pisussaatitaasoq nunami allamioq Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsiveqartoq Aalajangersakkami pineqartut tassaapput inuit taakkartorneqartut aammalu inatsisitigut pisussaatitaasut. Tassalu inuit taakkartorneqartut tassaasinnaavoq aktiaatillit, piginneqatigiiffinni piginnittoq, aammalu inuit taakkuusinnaapput suliffeqarfiutillit. Aammattaaq inatsit soqutigisalinnut kommandititsinullu atuuppoq, tassami soqutigisallit kommandititsillu piginneqatigiissutigisaq aallaavigalugit akileraarutinut akiliisussaagami. Inatsisitigullu inunnut pineqartut tassaapput aktiaatileqatigiiffiit, piginneqataaffiit, piginneqatigiiffiit aammalu peqatigiiffiit, aningaasaateqarfiit assigisaalu. Inatsit eqqartorneqartoq inuussutissarsiuteqarnermut attuumassuteqartut iluini aamma soqutigisaqaqatigiinnut atuuppoq. Tigussaasunik pisunik aallaaveqartoqarsinnaavoq, assersuutigalugu imaasinnaavoq, illuatungeriit marluk iluminni naliliinerminni akileraarutinut arlaatigut aporaaffiusoqanngitsumi aamma soqutigisat aallaavigineqarsimanngitsut maleruagassallu nr. 1-imiit 5-imut atorneqarsimanngitsut. Taamaasiortoqarsimassappallu 6

akileraartarnermut aqutsisoqarfik pisussaatitaassaaq assersuutigalugulu naliliineq aaqqiissuteqarfigisinnaallugu, tassani soqutigisaqaqatigiinneq aallaavigalugu inissiisoqarsimanera tunngavigalugu, imaluunniit paarlaaqatigiittoqarnissaani agguaasoqartillugu illuatungeriit iluminni soqutigisaqarfitik aallaavigalugit aaqqiissuteqarsimappata. Inatsisissatullu siunnersuummi uani siunertaanngilaq tamanna allannguuteqartinnissaa. Aalajangersakkami pineqartut tassaapput niueqatigiinnerit nakkutigineqarsinnaasut illuatungeriit iluminni arlaatigut attaveqaqatigiissimaneri. Assersuutigalugulu kiffartuussinernut, attartugassarsisitsinernut, pigisani nalilinnik nuussinermut, pigisat nalillit tigussaasuunngitsut tunniunneqaqqinnerannut assigisaanullu attuumassusillit. Ingerlatseqatigiiffiup Kalaallit Nunaanni inissisimasup aammalu nunani allani qullersaqarfiup iluminni soorluttaaq ingerlatseqatigiiffiup nunami allami inissisimasup Kalaallit Nunaannilu qullersaqarfillip iluminni niueqatigiinnerannit attuumavallaannginnissamik periuseq atorlugu niueqatigiinneq ingerlanneqartassaaq. Taava taakku soqutigisaqaqatigiit illugiit iluminni isumaqatigiissimagunik erniartaqanngitsumik aningaasanik atortitsisoqassasoq, niueqatigiinnerli susassareqatigiinngitsunit ingerlanneqarsimagaluarpat tamanna isumaqatigiissutaanavianngikkaluarpat, taava akileraartarnermut aqutsisoqarfimmit erniaqartitsinermut pissutsit atuutsinneqartut aallaavigalugit ernialersuisitsisoqarsinnaavoq. Atortitsisoq pisussaalissaaq ernianit isertitani akileraarutigissallugit, atortorlu ernianut aningaasartuutigisaminut akileraarusigaanngitsunik ilanngaatsissinnaalissalluni. Atortoq qiviassagaanni taamaasiortoqarnerani ernialersuinerup iluani ernianut akilersuissannginnerminut iluanaaruteqassaaq. Suliffeqarfiilli pineqartut tassaassappata piginneqatigiiffissuup piginneqataaffigisaa allamit ingerlanneqartoq taakkualu iluminni aningaasanik atortitsisoqarsimappat aningaasanillu atortitsisoq piginneqatigiiffissuussalluni, taava erniaqartitsinermut pisussaaffik akileraarutigineqartussatut tapitut isigineqassapput. Ingerlatseqatigiiffiit, peqatigiiffiit aningaasaateqarfissuit assigisaalu kalaallit akileraartarnermut inatsisaat aallaavigalugit akileraarutinut akiliisussaatitaanngitsut, taamaakkaluartorli suliffiuteqarnermut inatsisit, suliffittut isumaqatigiissutit imaluunniit peqatigiiffittut malittarisassat aallaavigalugit aalajangersarneqarpata, taava taanna inuttut inatsisitigulluunniit pisussaaffeqartutut isiginiarneqassaaq. Aalajangersakkallu uuma siunertarivaa kattuffiit avataaniit isiginiassagaanni ataasiusutut isigineqartussat, aalajangersakkamit uuminnga malitaqarnissaat. Aalajangersakkamili uani ilaanngitsut tassaapput susassaqaqatigiinngitsut piginneqatigiit ataatsimut inatsisitigut pisussaatitaasumik piginneqatigiissimagunik, taakkualu avataaniit isigalugit immikkut susassaqarunik aammalu pineqartup arlaat toqqaannartunik inatsisitigut inummik taassuminnga piginneqatigiiffiusumi piginneqataasimappat. 7

Suliffeqarfittut inatsisit tassaapput piginneqatigiiffinni kommandidaktiskimik selskabiusuni inatsisaasut (piginneqatigiinneq), taakkualu inatsisaassapput inatsisitigut eqqartuussiveqarnermit tunngaveqartumik nassuiaatit, assersuutigalugu kommaditselskabit aammalu soqutigisaqarfiit. Suliffeqarfittut inatsisit taakkua aamma inatsisaasinnaapput avataaneersut, assersuutigalugu tuluit inatsisaat "The Limited Partnerships Act 1907"-i, tassanilu Limited Partnership sinaakkusersorneqarpoq, taannalu amerlasuutigut qallunaat kommanditselskabinut atatillugu inatsisaannut assinguvoq. Sutigut suliffeqarfittut inatsit aallaavigalugu aalajangersaasoqartinnagu, taava suliffeqarfimmi attuumassuteqartut suliffeqarfimmi isumaqatigiissut aammalu peqatigiiffimmi maleruagassat aallaavigineqartut tunngavigalugit sinaakkusiisoqassaaq. Tunngavigineqartullu taakku avataani, isumaqatigiissusiortartuni oqartussallu iluini nalinginnaasuupput. Ingerlatseqatigiiffik assigisaalu aalajangersakkamut uunga attuumassuteqarput ingerlatseqatigiiffittut isumaqatigiissut allakkatigut oqaluunnikkuinnarluunniit isumaqatigiissutigineqarsimappat. Ingerlatseqatigiiffittummi isumaqatigiissutaasussaasumi arlaatigut aalajangersimasumik isikkussamik piumasaqaateqartoqanngimmat. Aalajangersakkamullu tassunga attuumassuteqartut tassaapput piginneqatigiiffiit, kommanditselskabit, soqutigisaqarfiit aammalu Kalaallit Nunaanni avataanilu ingerlatseqatigiiffiit allat assingusut, taakkualu qanorluunniit ingerlatseqatigiiffittut akileraartarnermut akiliisussaatitaasutut isigineqanngikkaluarunik aalajangersakkamut tassunga attuumassuteqarput. Peqatigiiffiit ataatsimut isigalugu akileraartussaatitaanngitsut aalajangersakkamut uunga attuumassuteqassapput peqatigiiffiit arlaatigut inunnit inatsisitigulluunniit akisussaassuseqartumit aalajangiisuusumik sunniuteqarfigineqartuusutut inissisimassagunik. Imm. 2-mut Piumasaqaataavoq aningaasarsiat akileraarutaasussat arlaatigut inunnit inatsisitigulluunniit akisussaassuseqartumit aalajangiisuusumik sunniuteqarfigineqartuusunit nakkutigineqassasut imaluunniit inatsisitigut pisussaatitaasoq nakkutigineqassasoq. Nakkutiginninneq piginneqataasutut imaluunniit qinersisinnaassuteqartutut paasineqassaaq. Piginneqatigiiffissuaq piginneqatigiiffigisamini allanit aqunneqartumi nakkutilliisutut isigineqassaaq toqqaannartumik ersinngitsumilluunniit piginneqatigiiffiup 50 procentianit annermik piginnittuuguni, imaluunniit piginneqataassut toqqaannartumik ersinngitsumilluunniit qinersisussat 50 procentiinit annertunerusunik aqutsisuuguni. Tassanilu aamma apeqqutaanngilaq piginneqatigiiffissuup nammineerluni piginneqatigiiffik allanit aqunneqartoq pigigaluarpagu. Nakkutilliisussaatitaanerlu atuutsinneqartarpoq suliffissuaqarfiup piginneqatigiiffiillu allanit aqunneqartut akornanni arlalinnik ingerlatseqatigiiffeqaraluarpat. 8

Piginneqatigiiffissuup piginnittooqataaffini nakkutiginerai nalilersorniartillugit aktiat aammalu suliffeqarfissuup (piginneqatigiffinnilu allani), aktiaatillip qanigisaata imaluunniit aningaasaateqarfiit suliffeqarfiilluunniit unammilleqatigiinneq killilerniarlugu peqatigiiffigisaani qanoq qinersisinnaassuseqartiginersoq isigineqartarpoq. Piginneqataaffimmik nakkutilliisuunerup nalilersorniarneqarnerani taamaallaat aktiaatit imaluunniit aktiaatillit qinersisinnaanerannik aqutsisinnaaneq kisimi imaluunniit aningaasaateqarfiit suliffeqarfiilluunniit unammilleqatigiinneq killilerniarlugu peqatigiiffigisat pilersitseqataasimasut kisimik isiginiarneqartarput imaluunniit paasiniaraanni kiap piginneqatigiiffik nakkutilliiffigisassarineraa, taava aamma isiginiarneqarsinnaasup aappaa tassaavoq piginneqatigiiffissuup aningaasaateqarfinnik imaluunniit suliffeqarfimmi unammilleqatigiinneq killilerniarlugu peqatigiiffinnik pilersitseqataaffigisimasaat. Qanigisatut isiginiarneqartut tassaapput aktiaatillip katissimasaa, angajoqqaava, aanaakkui aataakkui aammalu meerai ernutaalu taakkualu katissimasaat aammalu taakkartorneqartunik kingornussisussat. Qitornassat qitornavissiallu ilaquttatut nalinginnaasutut isiginiarneqartarput. Piginneqatigiiffik D1 nakkutiginiarneqartarpoq piginneqatigiiffissuarmiit M-imiit, tassani M-i allamik piginneqataaffigisani peqatigalugu, D2, piginneqatigiiffimmi tassani 50 procentimit annerusumit D1-imi piginnittuugunik. Taamaakkaluartorlu piginneqataaffigisap piginneqataassutaani piginneqataassutit kisimik isiginiarneqartarput. Tassa imaappoq piginneqataaffigisap D2-p piginneqataaffigisai nammineerluni pigisai isiginiarneqassanngitsut. M-i nammineerluni D2-mi piginneqataassutsit tamarmik piginngippagit, taava piginneqataassuseq aallaavigalugu D2-p piginneqataassutai kisimik naatsorsuutigineqarsinnaapput. Assersuutigalugu M-i D2-mi 80 procentimik piginneqataasuuguni D2-lu D1-imi 80 procentinik piginneqataasuulluni, taamaattumillu M-i D1-imi nakkutilliisutut isigineqassalluni D1-imi 64 procentimik piginneqataassuteqarami (80 procentip 80 procentia). Kisiannili M-i 70 procentimik D2-mi piginnittuusuuguni, D2-lu D1-imi aamma 70 procentimik piginneqataasuulluni, taava M-i D1-imi nakkutilliisussatut isigineqarnavianngilaq 70 procentip 70 procentia 49 procentiugami. Qinerneqarneq aallaavigalugu nakkutilliisussamik toqqaaniarnermi, piginneqatigiiffissuaq nammineerluni imaluunniit piginneqatigiiffiit nakkutilliisuuffigisani aqqutigalugit imaluunniit piginneqatigiiffiit nakkutilliisuuffigisani peqatigalugit selskabimi pineqartumi qinersinerit 50 procentit pigigaanni, taava piginneqatigiiffissuaq nakkutiginnittunngussaaq. M-i D1-imi qinersisinnaasut akornanni qinersinissamik toqqaannanngitsumik aqutsisuuguni, tassa M-i D2 aqqutigalugu D1-imi qinersisussanik aalajangiisinnaaguni, taava tassani 9

apeqqutaassaaq M-i ilumut D2-p D1-imi qinersisinnaassusiinut qanoq qinersissaneranut aalajangiisinnaanersoq. M-i D2-mi qinersisinnaasut 50 procentii sinnerlugit aalajangiisussaasuuguni, taava D1-i kimit nakkutigineqassanersoq paasiniarniartillugu D2-mi qinersisinnaassutsit tamarmik M-ip qinersisinnaassutsitut isiginiarneqassapput. Pineqartumi M-i D2-mi qinersisinnaasut 70 procentii aalajangiisussaaffigippagit, D2-lu D1- imi qinersisinnaasut 70 procentii aamma aalajangiisussaaffigalugit, taava M-i nakkutilliisinnaassusermik tunineqassaaq D1-imi qinersisinnaassuseqartut isiginiarneqarnerani. Taamaakkaluartorli aamma eqqarsaatigineqartariaqartut ilagaat aktiaatillit aallat qinersisinnaassuseq allatut atorsinnaammassuk. Assersuutigalugu aktiaatilinnut isumaqatigiissut malillugu aktiaatillit arlaatigut qinersisinnaatitaanngikkunik imaluunniit qinersisinnaanerat pisussaajunnaarsinneqassappat, taava M-ip D1-mi qinersisinnaasut 50 procentiinit annertunerit ilumut aalajangiiffigisinnaaneraat nalilersorneqassaaq. Assersuutigalugu M qinersisinnaassutit D1-imi malittarisassaasut aallaavigalugit 45 procentiinnaat aalajangiiffigisinnaappagit, taavalu D1-imi aktiaatillit arlallilluunniit aktiaatillit isumaqatigiissutaat malillugu qinersisinnaatitaanngippata, taava M-i D1-imi nakkutilliisussatut isigineqassaaq. Taamaattoqarneranullu peqqutaavoq qinersisinnaasut kisimik aalajangiisuummata. Toqqaannanngitsumik oqaaseq ilaatinneqarpoq aktiatigut piginneqatigiiffiit qinersisinnaassutsillu aallaavigalugit sorleq nakkutilliisussaatitaanersoq nalilersorniartillugu selskabit Kalaallit Nunaanneersut avataaninngaanneersunilluunniit pigineqaraluartulluunniit isiginiarneqartarmata. Aalajangersagaq aamma una atuutissaaq, assersuutigalugu aningaasaateqarfik arlalinnit aqunneqaraluaruni, aqutsisullu taakkua ataatsimut isumaqatigiissutigisimagunikku piginneqatigiiffigisaq ataatsimut ingerlanneqassasoq. Taamaattumik siunnersuutigineqarpoq, aningaasaateqarfiup nakkutilliisussaatitaanersoq misissornerani, aamma misissorneqassasoq aningaasaateqarfimmi isumaqatigiissuteqarnikkut nakkutilliisooqataaffiusumi aqutseqataasut pigisaat misissorneqassasut. Aammattaaq siunnersuutigineqarpoq aalajangersagaq una atuutsinneqassasoq aktiaateqarfinnut nammineerlutik akileraarutinut pisussaaffiligaasunut. Taamaattumik Transfer Pricingimi inatsisit atuutsinneqassapput, ingerlatseqatigiiffiit marluk ingerlatseqatigiiffimmi allami piginneqatigiiffigisaminni (50/50) iluminni isumaqatigiissimagunik nakkutilliisooqatigiissallutik. Tassanilu nalilersorluarneqartariaqarpoq ataatsimut nakkutilliisussatut ilumut isumaqatigiissusiortoqarsimanersoq. Nalilersuinermilu tassani misissorneqarsinnaavoq isumaqatigiissummi ukua ilaanersut: 10

- qinersisinnaassutini aalajangeeqatigiissinnaatitaaneq, - ingerlatseqatigiiffimmi aqutsisut pingaarnerit iluanni ataatsimut qinerseqatigiinneq suliunnaarsitseqatigiinnerlu ataatsimut aalajangeeqatigiinneq imaluunniit - ingerlatseqatigiiffiup ingerlanneqarneranut aammalu aningaasaqarneranut atatillugu ataatsikkut aqutseqatigiinneq. Ataatsimut aningaasaleeqatigiittoqarniartillugu nalinginnaasumik immikkoortoqarfinnut aalajangersimasunut ataatsimut malittarisassanik isumaqatigiissusiortoqartarpoq, assersuutigalugu aktiaatillit isumaqatigiissusiarisartagaat. Tassanilu pineqartut tassaasinnaapput: - Minnerpaamik aningaasaliisoqarnissaanut/piginneqataaffigineqartussanut minnerpaaffissatut piumasaqaat aammalu siunissami piginneqatigiiffiup pisineratigut piginneqatigiiffiup allineqarnissaanut peqataanissaq. - Aktiaatilittut tuniniaanissamini aktiaatilittut allatulli tuniniaasinnaatitaaneq aammalu aktiaatilittut tuniniaanissami aktiaatilittut allatulli tuniniaasussaatitaaneq (periuseq along & drag along). - Aningaasaleeqataaniarnermi suleriusissatut pilersaarusiami isumaqatigiinneq (aningaasaliinerup isikkua aammalu aniinnarniarnermi qanoq iliortoqarsinnaaneranut atorusutat). - Siulersuisussanik siulersuisullu atuuffissaanni aalajangeeqatigiinneq (aalajangersakkat, taakkunanilu tassaanerusarput siulersuisut ataatsimiinnissanut, amerlassutissanut, amerlanerussuteqartutut inatsisit, aalajangiissutissanut aaliangersimasunut amerlanerussuteqartoqarnissaanut piumasaqaatit assigisaalu). Aktiaatillit isumaqatigiissutaat kisiat aallaavigalugu oqartoqarsinnaanngilaq piginneqatigiit iluminni nakkutilliisoqatigiinnissamik isumaqatigiissusiorsimasut. Aktiaatillillu isumaqatigiissutaat ilaanni aamma assersuutigalugu aalajangersagaqarpoq, tuniniaasoqarnissaani piseqqaartussaatitaaneq aammalu sallunaveeqqusiortoqarnerani killiliisinnaatitaaneq. Aalajangersakkat taakkua isumaqanngillat ataatsimut nakkutilliisussatut isumaqatigiissusiorsimaneq. Nr. 2-mut (Inatsimmi 63, imm. 2) Nr. 02-mut Aalajangiussami uani kommuneqarfiit akileraartarnermut ataatsimut akileraarutissanik inissiinissamut periutsimut attuumassuteqarpoq. Allannguutissatullu siunnersuut pilersinneqarsimavoq Kommuneqarfik Sermersuup KANUKOKA-mit ilaasortaajunnaarsimanera kingorna. Aammattaarlu siunnersuummi oqariartaaseq isumaqatigiissusioqatigisimaneranit tusarniaavigisimaneranit -imik taarserneqarpoq. Oqariartaatsillu taassuma 11

allannguuteqartoqarnissaanut tunngaviusoq tassaavoq ullutsinni pineqartumi tassani pissutsit qanoq ineriartorsimanerat. 12